Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/0297(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0277/2013

Esitatud tekstid :

A7-0277/2013

Arutelud :

PV 08/10/2013 - 6
CRE 08/10/2013 - 6

Hääletused :

PV 11/09/2013 - 5.13
CRE 11/09/2013 - 5.13
Selgitused hääletuse kohta
PV 09/10/2013 - 8.1
CRE 09/10/2013 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta
PV 12/03/2014 - 8.18
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0413
P7_TA(2014)0225

Vastuvõetud tekstid
PDF 707kWORD 283k
Kolmapäev, 9. oktoober 2013 - Strasbourg
Teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamine ***I
P7_TA(2013)0413A7-0277/2013

Euroopa Parlamendi 9. oktoobril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (COM(2012)0628 – C7-0367/2012 – 2012/0297(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)  Direktiiviga 2011/92/EL on ühtlustatud projektide keskkonnamõju hindamise põhimõtteid ja kehtestatud miinimumnõuded (hinnatava projekti liigi, arendaja peamiste kohustuste, hindamise sisu ning pädevate asutuste ja üldsuse osalemise kohta) ning sellega toetatakse keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelist kaitset.
 (1)  Direktiiviga 2011/92/EL on ühtlustatud projektide keskkonnamõju hindamise põhimõtteid ja kehtestatud miinimumnõuded (hinnatava projekti liigi, arendaja peamiste kohustuste, hindamise sisu ning pädevate asutuste ja üldsuse osalemise kohta) ning sellega toetatakse keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelist kaitset. Liikmesriikidel peaks olema lubatud keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks kehtestada rangemad eeskirjad.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Direktiivi 2011/92/EL on vaja muuta, et parandada keskkonnamõju hindamise menetluse kvaliteeti, ühtlustada menetluse erinevad etapid ning tugevdada sidusust ja sünergiat ELi muude õigusaktide ja meetmetega, samuti liikmesriikide väljatöötatud strateegiate ja meetmetega riikide pädevusse kuuluvates valdkondades.
 (3)  Direktiivi 2011/92/EL on vaja muuta, et parandada keskkonnamõju hindamise menetluse kvaliteeti, ühtlustada menetluse erinevad etapid, viia menetlus kooskõlla aruka reguleerimise põhimõtetega ning tugevdada sidusust ja sünergiat ELi muude õigusaktide ja meetmetega, samuti liikmesriikide väljatöötatud strateegiate ja meetmetega riikide pädevusse kuuluvates valdkondades. Direktiivi muutmise lõppeesmärk on selle parem rakendamine liikmesriikide tasandil. Paljudel juhtudel on liiga keerulised ning pikenenud haldusmenetlused tekitanud viivitusi ning lisariske keskkonna kaitsmisel. Sellega seoses peaks käesoleva direktiivi üheks eesmärgiks olema menetluste lihtsustamine ning ühtlustamine. Tuleb kaaluda ühtse kontaktpunkti rajamise asjakohasust, et saaks korraldada kooskõlastatud hindamis- või ühismenetlusi juhul, kui on tarvis läbi viia mitu keskkonnamõju hindamist, näiteks piiriüleste projektide puhul, ning et määratleda täpsemad kriteeriumid kohustuslike hindamiste jaoks.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
(3 a)  Keskkonnakaitse ühtlustatud ja võrdseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus peaks komisjon, kui aluslepingute kaitsja tagama, et direktiivi 2011/92/EL sätted oleksid täidetud nii kvalitatiivsest kui ka menetluslikust küljest, kaasa arvatud üldsusega konsulteerimist ja üldsuse osalemist reguleerivad sätted.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 b (uus)
(3 b)  Võimaliku piiriülese keskkonnamõjuga projektide korral peaksid osalevad liikmesriigid asutama võrdse esindatuse alusel ühise kontaktasutuse, mis tegeleb menetluse kõigi etappidega. Projekti lõplikuks kinnitamiseks tuleks saada kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusolek.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 c (uus)
(3 c)  Läbivaadatud direktiiv 2011/92/EL peaks ka tagama keskkonnakaitse paranemise, ressursside tõhusama kasutamise ning jätkusuutliku majanduskasvu toetamise Euroopas. Selleks tuleb direktiivis ettenähtud menetlusi lihtsustada ja ühtlustada.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
(4)   Viimase kümne aasta jooksul on poliitika kujundamisel suurenenud selliste keskkonnaküsimuste tähtsus nagu ressursitõhusus, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja katastroofioht ning seepärast peaks neist hindamisel ja otsuste langetamisel saama olulise kaaluga elemendid, eelkõige taristuprojektide puhul.
 (4)   Viimase kümne aasta jooksul on poliitika kujundamisel suurenenud selliste keskkonnaküsimuste tähtsus nagu ressursitõhusus ja jätkusuutlikkus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, maakasutus, kliimamuutused ning loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofi oht. Seepärast peaks neist keskkonnale tõenäoliselt olulist mõju avaldavate riiklike või eraprojektide hindamisel ja otsuste langetamisel saama olulise kaaluga elemendid, eelkõige taristuprojektide puhul, ning kuna komisjon ei ole kehtestanud suuniseid direktiivi kohaldamise kohta ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamise korral, esitab komisjon direktiivi 2011/92/EL paremaks rakendamiseks kriteeriumide ja näitajate loetelu, sealhulgas korral visuaalse mõju kohta.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
(4 a)  Kõikide projektide korral keskkonnaalaste kriteeriumite ulatuslikuma arvessevõtmise nõudel võib olla ka ebasoodsaid tagajärgi, kui see nõue muudab menetluskorra keerukamaks ning pikendab iga etapi lubamist ja kinnitamist. See võib suurendada kulusid ja kujutada endast koguni ohtu keskkonnale, juhul kui taristuprojektide lõpuleviimine kestab väga kaua.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
(4 b)  Taristuprojektide keskkonnaküsimuste käsitlemisel ei tohiks unustada asjaolu, et mis tahes projekt avaldab vältimatult mõju keskkonnale ja et keskenduda tuleks projekti kasulikkuse ja selle keskkonnamõju vahelise tasakaalu leidmisele.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)   Komisjon võttis teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” endale ülesande võtta direktiivi 2011/92/EL läbivaatamisel arvesse laiemaid ressursitõhususe alaseid kaalutlusi.
 (5)   Komisjon võttis teatises „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” endale ülesande võtta direktiivi 2011/92/EL läbivaatamisel arvesse laiemaid ressursitõhususe ja jätkusuutlikkuse alaseid kaalutlusi.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
(11)   Kultuuripärandi ja maastike kaitsmine ja edendamine, mis on lahutamatu osa kultuuride mitmekesisusest, mida liit peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt respekteerima ja edendama, võib toetuda mõistetele ja põhimõtetele, mis on esitatud asjaomastes Euroopa Nõukogu konventsioonides, eelkõige Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioonis, Euroopa maastikukonventsioonis ja raamkonventsioonis, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas.
 (11)   Kultuuripärandi ja maastike kaitsmine ja edendamine, mis on lahutamatu osa kultuuride mitmekesisusest, mida liit peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt respekteerima ja edendama, võib toetuda mõistetele ja põhimõtetele, mis on esitatud asjaomastes Euroopa Nõukogu konventsioonides, eelkõige Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioonis, Euroopa maastikukonventsioonis ja raamkonventsioonis, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas, ning UNESCO 1976. aasta rahvusvahelises soovituses ajalooliste piirkondade kaitse ja nende rolli kohta kaasajas.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11 a (uus)
(11 a)  Visuaalne mõju on peamine kriteerium, mille järgi ajaloolise- ja kultuuripärandi, loodusmaastike ja linnapiirkondade säilitamisel hinnatakse keskkonnamõju; see on veel üks tegur, mida tuleks rakendada hindamiste käigus.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)   Direktiivi 2011/92/EL kohaldamisel tuleb tagada konkurentsil põhinev ettevõtluskeskkond eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, et toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” seatud eesmärkidega.
 (12)   Direktiivi 2011/92/EL kohaldamisel tuleb tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” seatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 a (uus)
(12 a)  Avaliku juurdepääsu ja läbipaistvuse tugevdamiseks tuleks igas liikmesriigis asutada keskne portaal, mis pakuks käesoleva direktiivi rakendamisega seoses elektrooniliselt ajakohast keskkonnainfot.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 b (uus)
(12 b)  Selleks et vähendada halduskoormust, lihtsustada otsustusprotsessi ja vähendada projekti kulusid, tuleks astuda vajalikke samme kriteeriumite standardimise suunas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) 1025/2012 Euroopa standardimise kohta, eesmärgiga toetada parimat võimalikku tehnoloogiat, parandada konkurentsivõimet ning vältida standardite erinevalt tõlgendamist.
_______________
1 ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 c (uus)
(12 c)  Pädevate haldusasutuste töö edasiseks lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tuleks koostada suunavad kriteeriumid, milles võetakse arvesse majandus- ja tööstustegevuse eri valdkondade iseloomulikke omadusi. See peaks põhinema juhistel, mis on toodud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artiklis 61.
_______________
1EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12 d (uus)
(12 d)  Ajaloo- ja kultuuripärandi parimaks võimalikuks säilitamiseks peaksid komisjon ja/või liikmesriigid koostama suunavad kriteeriumid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)  Kogemus on näidanud, et tsiviilhädaolukorras võib direktiivi 2011/92/EL sätete järgimine olla kahjulik ning seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega lubataks liikmesriikidel teatavas olukorras kõnealune direktiiv rakendamata jätta.
 (13)  Kogemus on näidanud, et selliste projektide korral, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, võib direktiivi 2011/92/EL sätete järgimine olla eesmärgi suhtes kahjulik ning seetõttu tuleks kehtestada sätted, millega lubataks liikmesriikidel nimetatud eriolukorras kõnealune direktiiv rakendamata jätta. Sellega seoses peaks käesolev direktiiv arvesse võtma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Espoo konventsiooni sätteid, mis piiriüleste projektide korral kohustavad osalevaid liikmesriike üksteist vastastikku teavitama ja üksteisega konsulteerima. Selliste piiriüleste projektide puhul peaks komisjon võtma endale vajaduse ja võimaluse korral suurema ennetava ja toetava rolli.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
(13 a)  Direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõige 4, milles sätestatakse, et direktiivi ei kohaldata konkreetse siseriikliku õigusaktiga vastu võetud projektide suhtes, tekitab piiratud menetluslike tagatistega erandi ja võimaldab direktiivi rakendamisest olulisel määral kõrvale hiilida.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 b (uus)
(13 b)  Kogemused on näidanud, et tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ennetamaks huvide konflikti, mis võib tekkida keskkonnamõju hindamiseks esitatud projekti arendaja ja direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud pädevate asutuste vahel. Pädevad asutused ei tohi kattuda arendajaga ega olla mingil viisil sõltuvus- või alluvussuhtes või seotud arendajaga. Samadel põhjustel tuleb jälgida, et määratud asutus, näiteks direktiivis 2011/92/EL osutatud pädev asutus, ei saaks teostada nimetatud ülesannet keskkonnamõju hindamiseks esitatud projektides, mille arendaja on ta ise.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 c (uus)
(13 c)  Projektide keskkonnamõju hindamise juures tuleb kinni pidada proportsionaalsuse põhimõttest. Nõuded, mis esitatakse projekti keskkonnamõju hindamisel, peavad olema proportsionaalsed projekti ulatuse ja etapiga.
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)   Kui pädev asutus määrab kindlaks, kas projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, peaks ta sõelumismenetluse tõhusaks kohaldamiseks tegema kindlaks kõige sobivamad kriteeriumid, mida arvesse võtta, ning kasutama muude ELi õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste tulemusel saadud teavet. Sellega seoses on asjakohane täpsustada sõelumisotsuse sisu, eelkõige juhul, kui keskkonnamõju hindamist ei nõuta.
 (16)   Kui pädev asutus määrab kindlaks, kas projektil on tõenäoliselt oluline keskkonnamõju, peab ta sõelumismenetluse tõhusaks ja läbipaistvaks kohaldamiseks selgelt ja rangelt kindlaks määrama kõige sobivamad kriteeriumid, mida arvesse võtta, ning kasutama muude ELi õigusaktide kohaselt tehtud hindamiste tulemusel saadud teavet. Sellega seoses on asjakohane täpsustada sõelumisotsuse sisu, eelkõige juhul, kui keskkonnamõju hindamist ei nõuta.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16 a (uus)
(16 a)  Tarbetute jõupingutuste ja kulutuste vältimiseks peaksid II lisa kohased projektid sisaldama kavatsuste deklaratsiooni, mis ei ole kunagi pikem kui 30 lehekülge, ning projekti iseloomustust ja teavet sõelumisele kuuluva projekti teostamise koha kohta, mis kujutaks endast esialgset hinnangut projekti teostatavuse kohta. Sõelumine peaks olema avalik ja kajastama artiklis 3 sätestatud tegureid. See peaks näitama projekti olulist otsest ja kaudset mõju.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)   Pädev asutus peaks kindlaks määrama, milline on keskkonnaaruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkuse aste (keskkonnamõju hindamise sisu määramine). Selleks et parandada hindamise kvaliteeti ja ühtlustada otsustusprotsessi, on vaja liidu tasandil täpsustada, millised on selle teabe kategooriad, mille sisu ja ulatuse peab pädev asutus kindlaks määrama.
 (17)   Pädev asutus peaks enda poolt kindlaks tehtud vajaduse või arendaja taotluse korral esitama arvamuse, milles on kindlaks määratud keskkonnaaruande vormis esitatava keskkonnateabe ulatus ja üksikasjalikkuse aste (keskkonnamõju hindamise sisu määramine). Selleks et parandada hindamise kvaliteeti, lihtsustada menetlusi ja ühtlustada otsustusprotsessi, on vaja liidu tasandil täpsustada, millised on selle teabe kategooriad, mille sisu ja ulatuse peab pädev asutus kindlaks määrama.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)  Projekti keskkonnaaruanne, mille arendaja peab esitama, peaks sisaldama kavandatava projektiga seotud mõistlike alternatiivide hindamist, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); sel viisil on võimalik parandada hindamismenetluse kvaliteeti ning võtta keskkonnaküsimusi arvesse projekti kavandamise varajases etapis.
 (18)  Projekti keskkonnaaruanne, mille arendaja peab esitama, peaks sisaldama kavandatava projektiga seotud mõistlike alternatiivide hindamist, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium); sel viisil on võimalik parandada võrdleva hindamismenetluse kvaliteeti ning võtta keskkonnaküsimusi arvesse projekti kavandamise varajases etapis, et oleks võimalik langetada kõige jätkusuutlikum ja väikseima keskkonnamõjuga valik.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)  Tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse, et direktiivi 2011/92/EL IV lisa kohased andmed, mis esitatakse keskkonnaaruannetes, oleksid täielikud ja piisavalt kvaliteetsed. Mitmekordse hindamise vältimiseks peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaolu, et keskkonnamõju hindamisi võidakse korraldada erinevatel tasanditel või erinevate vahenditega.
 (19)  Tuleks võtta meetmeid, millega tagatakse, et direktiivi 2011/92/EL IV lisa kohased andmed, mis esitatakse keskkonnaaruannetes, oleksid täielikud ja piisavalt kvaliteetsed.
Muudatusettepanek 102
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19 a (uus)
(19 a)  Tuleks tagada, et isikutel, kes hindavad keskkonnamõju aruandeid, oleks tänu oma kvalifikatsioonile ja kogemustele vajalik tehniline pädevus, et täita direktiivis 2011/92/EL sätestatud ülesanded teaduslikult objektiivselt ning arendajast ja pädevatest asutustest täiesti sõltumatult.
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)   Läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tagamiseks tuleks pädevalt asutuselt nõuda, et ta põhjendaks teatavale projektile teostusloa andmist ning märgiks ära, et ta on arvesse võtnud läbiviidud konsultatsioonide tulemusi ja asjaomast kogutud teavet.
 (20)   Läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tagamiseks tuleks pädevalt asutuselt nõuda, et ta põhjendaks igakülgselt ja üksikasjalikult teatavale projektile teostusloa andmist ning märgiks ära, et ta on arvesse võtnud asjaomase üldsusega läbiviidud konsultatsioonide tulemusi ja kogu asjaomast kogutud teavet. Kui nimetatud tingimus ei ole nõuetekohaselt täidetud, tuleb asjaomasele üldsusele tagada otsuse vastu kaebuse esitamise õigus.
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21
(21)   Selleks et lähenemisviis oleks kõigis liikmesriikides ühtne ning et pärast leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ei oleks keskkonnamõju suurem kui esialgu prognoositi, on asjakohane kehtestada ühised miinimumnõuded projektiga kaasnevate ehitustööde ja hilisema käitamise olulise kahjuliku mõju seireks. Selline seire ei tohiks dubleerida või suurendada muude liidu õigusaktide kohaselt nõutud seiret.
 (21)   Selleks et lähenemisviis oleks kõigis liikmesriikides ühtne ning et pärast leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ei oleks keskkonnamõju suurem kui esialgu prognoositi, on asjakohane kehtestada ühised miinimumnõuded projekti teostamise ja hilisema käitamise olulise kahjuliku mõju seireks. Selline seire ei tohiks dubleerida või suurendada muude liidu õigusaktide kohaselt nõutud seiret. Kui seire tulemused näitavad ettenägematut negatiivset mõju, tuleb rakendada sobivaid parandusmeetmeid täiendavate leevendus- ja/või hüvitusmeetmete vormis.
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)   Selleks et tõhustada otsuste langetamist ja suurendada õiguskindlust tuleks kehtestada tähtajad projekti keskkonnamõju hindamise erinevate etappide jaoks, võttes muu hulgas arvesse kavandatava projekti laadi, keerukust, asukohta ja mahtu. Sellised tähtajad ei tohiks mingil juhul kaasa tuua mööndusi eelkõige muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate keskkonnakaitse kõrgete standardite järgmisel ning vähendada üldsuse tõhusat osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust.
 (22)   Selleks et tõhustada otsuste langetamist ja suurendada õiguskindlust tuleks kehtestada mõistlikud ja prognoositavad tähtajad projekti keskkonnamõju hindamise erinevate etappide jaoks, võttes muu hulgas arvesse kavandatava projekti laadi, keerukust, asukohta ja mahtu. Sellised tähtajad ei tohiks mingil juhul kaasa tuua mööndusi eelkõige muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate keskkonnakaitse kõrgete standardite järgmisel ning vähendada üldsuse tõhusat osalemist ja õiguskaitse kättesaadavust ning võimalikku tähtaegade pikendamist tuleks lubada üksnes erandjuhtudel.
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22 a (uus)
(22 a)  Liidu poolt ratifitseeritud ja liidu õigustikku üle võetud1 ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Århusi konventsiooni (milles käsitletakse keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist) üks eesmärk on tagada üldsuse õigus osaleda keskkonnaasjade üle otsustamises. Seetõttu tuleks sellist osalemist, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade – eelkõige valitsusväliste keskkonnakaitse organisatsioonide osavõttu jätkuvalt toetada. Lisaks sätestatakse Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 ja 4 juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele sellise otsuse, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, millesse on kaasatud üldsus. Tõhustada tuleb ka käesoleva direktiivi elemente seoses piiriüleste transpordiprojektidega, kasutades selleks olemasolevaid transpordikoridoride arendamise struktuure ja vahendeid võimaliku keskkonnamõju hindamiseks.
______________________
Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus 2005/370/EÜ (EÜT L 124, 17.5.2005, lk 1).
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23 a (uus)
(23 a)  Toodangu piirväärtuse puhul, mis on nafta ja maagaasi puhul kindlaks määratud direktiivi 2011/92/EL I lisas, ei arvestata mittetraditsiooniliste süsivesinikuallikate päevatoodangu taseme eripära, mis sageli on väga erinev ja madal. Seepärast ei kuulu sellised süsivesinikke käsitlevad projektid nende keskkonnamõjule vaatamata kohustusliku mõjuhindamise alla. Tuginedes ettevaatuspõhimõttele, nagu nõutakse Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsioonis kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta, tuleks lisada mittetraditsioonilised süsivesinikuallikad (kildagaas ja põlevkiviõli, kinnisgaas, kivisöekihtides leiduv metaan), mis on määratletud nende geoloogiliste omaduste alusel, direktiivi 2011/92/EL I lisasse sõltumata ammutamiskogusest, selleks et nimetatud süsivesinikke käsitlevaid projekte saaks süstemaatiliselt esitada keskkonnamõju hindamiseks.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 24 a (uus)
(24 a)  Liikmesriigid ja muud projektide läbiviijad peaksid tagama, et piiriüleste projektide hindamised viiakse läbi tõhusalt ja ebavajalikke viivitusi vältides.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26
(26)  Valikutingimuste ja keskkonnaaruandes esitatava teabe kohandamiseks tehnika arengu ja asjaomaste tavadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2011/92/EL II.A, III ja IV lisa kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
 (26)  Valikutingimuste ja keskkonnaaruandes esitatava teabe kohandamiseks tehnika arengu ja asjaomaste tavadega peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte direktiivi 2011/92/EL II.A, III ja IV lisa kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 27
(27)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a – taane 2
a a)  lõike 2 punkti a teine taane asendatakse järgmisega:
„ – muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade teadusuuringud ja kaevandamine;”
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt a b (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c
a b)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
„ c) „teostusluba” – pädeva asutuse või pädevate asutuste otsus, mis annab arendajale õiguse alustada projekti teostamist.”
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2
b)  lõikele 2 lisatakse järgmine mõiste:
 b)  lõikele 2 lisatakse järgmised mõisted:
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g
g)   „keskkonnamõju hindamine” – keskkonnaaruande koostamine, konsultatsioonide pidamine (sealhulgas asjaomase üldsuse ja keskkonnaasutustega), hindamine pädeva asutuse poolt, võttes teostusloa menetluses arvesse keskkonnaaruande ja konsultatsioonide tulemusi, ning otsuse kohta teabe esitamine vastavalt artiklitele 5–10.”
 g)   „keskkonnamõju hindamine” – keskkonnaaruande koostamine arendaja poolt, konsultatsioonide pidamine (k.a. asjaomase üldsuse ja keskkonnaasutustega), hindamine artikli 6 lõikes 1 osutatud pädeva asutuse või pädevate asutuste poolt, võttes arvesse keskkonnaaruannet, sealhulgas andmeid heidetest tuleneva saaste kohta, ja konsultatsioonide tulemusi teostusloa menetlemisel, ning otsuse kohta teabe esitamine vastavalt artiklitele 5–10.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g b (uus)
g b)  „piiriülene lõik” – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkuvuse kahe lähima linnatranspordisõlme vahel kahe liikmesriigi või liikmesriigi ja naaberriigi vahelise piiri mõlemal poolel.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g c (uus)
g c)  „standard” – tehniline spetsifikatsioon, mille tunnustatud standardiorganisatsioon on korduvaks või pidevaks kasutuseks vastu võtnud, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:
i)  „rahvusvaheline standard” – standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon;
ii)  „Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon;
iii)  „harmoneeritud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal liidu ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks;
iv)  „riiklik standard” – standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon;
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g d (uus)
g d)  „ajaloolise väärtusega kohad linnas” – osa tervikust, mis hõlmab looduslikku ja hoonestatud keskkonda ning nende elanike igapäevaelu kogemust. Selles laiemas ruumis, mida rikastavad vanad või hiljutised väärtused ja kus toimub pidev dünaamiline järjestikuste muutuste protsess, võib uut linnaruumi käsitleda keskkonnaalase tõendina selle arengus.”
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g e (uus)
g e)  „parandusmeetmed” – täiendavad leevendus- ja/või hüvitusmeetmed, mida arendaja võib võtta selleks, et heastada prognoosimatu kahjulik mõju või projekti rakendamise käigus kindlakstehtud bioloogilise mitmekesisuse summaarne vähenemine, nt selline, mis võib tuleneda juba teostusloa saanud projekti ehitamise või käitamise mõju mittepiisavast leevendamisest;
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g f (uus)
g f)  „visuaalse mõju hindamine” – ehitatud või loodusliku maastiku ning linnastunud alade välimuse või vaate muutus arendustegevuse tõttu, mis võib olla nii soodne (paranemine) kui ka ebasoodne (halvenemine). Visuaalse mõju hindamine hõlmab ka kaitse all olevate rajatiste või koha või maastiku traditsioonilises kujutises strateegilist rolli omavate ehitiste lammutustöid. Visuaalne mõju hõlmab ka geoloogilise topograafia ilmselget muutust ning teisi takistusi, nagu ehitised või seinad, mis piiravad loodusvaadet ja maastiku harmooniat. Visuaalset mõju hinnatakse suurel määral kvalitatiivsete otsuste alusel, mis puudutavad maastiku väärtustamist inimeste poolt, maastiku ja inimeste vahelist toimet ning väärtust, mida see asukohale annab (genius loci);
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g g (uus)
g g)  „ühine menetlus” – ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühise menetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised.”
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g h (uus)
g h)  „lihtsustamine” – vormide ja haldusmenetluste vähendamine, ühismenetluste ja koordineerimisvahendite loomine, et mitme asutuse läbiviidud hindamised ühendada. Lihtsustamine hõlmab ka ühiste kriteeriumide loomist, aruannete esitamise tähtaegade lühendamist ning objektiivsete ja teaduslike hindamiste tugevdamist.
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 3
c)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:
 c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:
3.   Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud – otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse või tsiviilhädaolukorras reageerimine, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.”
 3.   Liikmesriigid võivad – igal üksikjuhul eraldi ja kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud – otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi sellistele projektidele, mille ainus eesmärk on riigikaitse, kui nad leiavad, et selline kohaldamine võib nimetatud eesmärke kahjustada.
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 4
4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, eeldusel et käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu. Liikmesriigid teatavad iga kahe aasta tagant alates direktiivi XXX [OPOCE palun lisada kõnealuse direktiivi nr] artikli 2 lõikes 1 osutatud kuupäevast komisjonile igast kõnealuse sätte kohaldamise juhtumist.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 – alapunkt c a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 1 – lõige 4 a (uus)
c a)  lisatakse järgmine lõige:
„4 a. Liikmesriigid määravad pädeva(d) asutuse(d) ning tagavad nende täieliku sõltumatuse neile käesoleva direktiivi alusel antud ülesannete täitmisel. Pädev(ad) asutus(ed) määratakse nii, et välditakse mis tahes sõltuvust, seotust või alluvust omavahel või nende komponentide ja arendajaga. Vastavalt käesolevale direktiivile ei saa pädev asutus täita talle omistatud kohustusi projekti suhtes, mille arendaja on ta ise.”
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 2 – lõige 1
1 a)  Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivate tööde korral teostusluba ja hinnatakse pärast avalikkusega konsulteerimist nende mõju. Teostusloa andmisel võib pädev asutus vajaduse korral sätestada meetmed olulise kahjuliku keskkonnamõju jälgimiseks ning leevendus- ja hüvitusmeetmed. Sellised projektid on määratletud artiklis 4.”.
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 2 – lõige 3
3.  Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, kohaldatakse kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab ühenduse asjaomaste õigusaktide nõuetele.
 3.  Selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb samaaegselt käesolevast direktiivist ja muust liidu õigusaktist, võib kohaldada kooskõlastatud või ühist menetlust, mis vastab liidu asjaomaste õigusaktide nõuetele, välja arvatud juhud, kui liikmesriigid peavad nende menetluste kohaldamist ebaproportsionaalseks.
Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide vastupidiste sätete kohaldamist, kooskõlastab pädev asutus kooskõlastatud menetluse raames mitme erineva ametiasutuse poolt läbiviidavad üksikud hindamised, mis on nõutud asjaomaste liidu õigusaktidega.
 Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamist, kooskõlastab pädev asutus kooskõlastatud menetluse raames erinevate ametiasutuste poolt läbiviidavad üksikud hindamised, mis on nõutud asjaomaste liidu õigusaktidega.
Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide vastupidiste sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühismenetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised.
 Ilma et see piiraks muude asjaomaste liidu õigusaktide sätete kohaldamist, viib pädev asutus ühismenetluse raames läbi ühe keskkonnamõju hindamise ning ühendab selles ühe või mitme ametiasutuse hindamised.
Liikmesriigid määravad ühe ametiasutuse, kelle ülesanne on lihtsustada iga projekti puhul teostusloa andmise menetlust.
 Liikmesriigid võivad määrata ühe ametiasutuse, kes lihtsustab iga projekti puhul teostusloa andmise menetlust.
Liikmesriigi taotluse korral pakub komisjon vajalikku abi käesoleva artikli kohase kooskõlastatud või ühise menetluse määratlemisel ja teostamisel.
Kõigi keskkonnamõju hindamiste puhul peab arendaja keskkonnaaruandes näitama, et ta on võtnud arvesse muid liidu õigusakte, mis käsitlevad kavandatud arendust, mille jaoks on vaja eraldi keskkonnamõju hinnangut.
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 2 a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 2 – lõige 4
2 a)  Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid erandjuhul, kui see on sätestatud riiklikus õiguses, teha teatava projekti puhul, mille ainus eesmärk on tsiviilhädaolukorras reageerimine, täieliku või osalise erandi käesoleva direktiivi sätetest, kui nende kohaldamisel oleks projekti eesmärgile kahjulik mõju.
Sellisel juhul võivad liikmesriigid teavitada asjaomast üldsust ja temaga konsulteerida, ning toimivad järgmiselt:
a)  kaaluvad, kas kohane oleks mõni muu hindamisviis;
b)  teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks punktis a nimetatud muu hindamisviisi põhjal saadud teabe, erandi tegemise otsusega seotud teabe ja erandi tegemise põhjused;
c)  teatavad komisjonile enne loa andmist erandi tegemise põhjendused, vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega.
Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele.
Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lõike kohaldamisest aru üks kord aastas.”
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 3
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 3
Artikkel 3
 Artikkel 3
Keskkonnamõju hindamisel tehakse kindlaks projekti otsene ja kaudne oluline mõju järgmistele elementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid ja artikleid 4–11:
 Keskkonnamõju hindamisel tehakse kindlaks projekti otsene ja kaudne oluline mõju järgmistele elementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil, võttes arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid ja artikleid 4–11:
a)  elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, pöörates erilist tähelepanu nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele;
 a)  elanikkond, inimeste tervis ja bioloogiline mitmekesisus, sealhulgas loomastik ja taimestik, pöörates erilist tähelepanu direktiivide 92/43/EMÜ, 2000/60/EÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt kaitstud liikidele ja elupaikadele;
b)  maa, muld, vesi, õhk ja kliimamuutused;
 b)  maa, muld, vesi, õhk ja kliima;
c)  aineline vara, kultuuripärand ja maastik;
 c)  aineline vara, kultuuripärand ja maastik;
d)  punktides a, b, ja c osutatud elementide vastastikune mõju;
 d)  punktides a, b, ja c osutatud elementide vastastikune mõju;
e)  punktides a, b ja c osutatud elementide avatus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohule ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellise katastroofiohu suhtes.
 e)  punktides a, b ja c osutatud elementide avatus tõenäoliste loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohule ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellise katastroofiohu suhtes.
Muudatusettepanekud 55 ja 127/REV
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 4
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 4, lõiked 3, 4, 5 ja 6
(4)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.
 (4)  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
(a)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:
 (a)  Lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega.
"3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas,
 "3. II lisas loetletud projektide kohta esitab arendaja kokkuvõtlikku teavet projekti laadi, selle võimaliku keskkonnamõju kohta ning olulise mõju vältimiseks ja vähendamiseks kavandatud meetmete kohta, kui liikmesriik peab seda asjakohaseks. Esitatava teabe täpne loetelu on esitatud II.A lisas. Teave, mis arendajal tuleb esitada, on koguseliselt piiratud ja peab vastama põhipunktidele, mille põhjal pädev asutus saab teha lõike 2 kohase otsuse.
4.   Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võtab pädev asutus arvesse valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas.”
 4.   Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võtab pädev asutus arvesse asjakohaseid valikutingimusi, mis on seotud projekti laadi ja asukohaga ning projekti võimaliku keskkonnamõjuga. Valikutingimuste täpne loetelu on esitatud III lisas."
(b)  lisatakse lõiked 5 ja 6:
 (b)  lisatakse lõiked 5 ja 6:
"5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse arendaja esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Lõike 2 kohases otsuses:
 "5. Pädev asutus teeb lõike 2 kohase kindlaksmääramise arendaja poolt lõike 3 kohaselt esitatud teabe põhjal ja võttes vajaduse korral arvesse asjaomase üldsuse ja asjaomaste kohalike asutuste märkuseid, muude liidu õigusaktide kohaselt tehtud keskkonnamõju uuringute, esialgse kontrolli või hindamiste tulemusi. Lõike 2 kohases otsuses:
a)  märgitakse ära, kuidas on arvesse võetud III lisa valikutingimusi;
b)   tuuakse välja põhjused, miks nõutakse või ei nõuta artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist;
 b)  tuuakse välja põhjused, miks nõutakse või ei nõuta artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist, eelkõige võttes arvesse III lisas osutatud asjaomaseid valikutingimusi;
c)   kirjeldatakse meetmeid, mis on ette nähtud olulise keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks juhul, kui on otsustatud, et artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teha;
 c)   kirjeldatakse meetmeid, mis on ette nähtud olulise keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks juhul, kui on otsustatud, et artiklite 5–10 kohast keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teha;
d)   kõnealune otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks.
 d)   kõnealune otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks.
6.   Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse kolme kuu jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.
 6.   Pädev asutus teeb lõike 2 kohase otsuse liikmesriigi kehtestatud ajavahemikul ja hiljemalt 90 päeva jooksul alates projekti teostusloa taotluse esitamisest ja eeldusel, et arendaja on esitanud kogu lõike 3 kohase vajaliku teabe. Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus erakorraliselt ühe korra kõnealust tähtaega pikendada liikmesriikide kehtestatud ajavahemiku võrra ja mitte rohkem kui 60 päeva; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva, ning teeb üldsusele kättesaadavaks artikli 6 lõikes 2 osutatud teabe.
Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus artikli 5 lõikes 2 sätestatud teavet.”
 Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, sisaldab käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus artikli 5 lõikes 2 sätestatud arvamust, kui seda arvamust nimetatud artikli kohaselt nõutakse.”
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 5
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 5 – lõige 1
1.   Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, koostab arendaja keskkonnaaruande. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel otsusel ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta, võimaliku mõju laadi, kavandatava projekti alternatiive ning seda, mil määral teatavaid aspekte (sh alternatiive) oleks parem hinnata projekti muudes etappides (sh kavandamisetapis) või muude hindamisnõuete põhjal. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas.
 1.   Kui projekti keskkonnamõju artiklite 5–10 kohaselt hinnatakse, esitab arendaja keskkonnaaruande. Keskkonnaaruanne põhineb käesoleva artikli lõike 2 kohasel arvamusel, kui see on väljastatud, ning sisaldab teavet, mida võidakse põhjendatult nõuda kavandatava projekti keskkonnamõju kohta teadlike otsuste tegemiseks, võttes arvesse praegusi teadmisi ja hindamismeetodeid, projekti laadi, tehnilist võimsust ja asukohta ning võimaliku mõju laadi. Keskkonnaaruanne sisaldab ka arendaja kaalutud mõistlikke alternatiive, mis on kavandatava projekti ja selle eripärade korral asjakohased. Keskkonnaaruandes esitatava teabe täpne loetelu on esitatud IV lisas. Keskkonnaaruandesse lisatakse üldarusaadav kokkuvõte esitatud teabest.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 5
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 5 – lõige 2
2.   Pädev asutus määrab pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega ja arendajaga kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse astme. Eelkõige määrab ta kindlaks järgmise:
 2.   Kui arendaja vastava taotluse esitab, väljastab pädev asutus pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega ja arendajaga arvamuse, milles määratakse kindlaks arendaja poolt keskkonnaaruandes käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatava teabe ulatus ja üksikasjalikkus, sealhulgas eelkõige järgmine:
a)  vajalikud otsused ja arvamused;
b)   projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused ja üldsus;
 b)   projektiga tõenäoliselt seotud ametiasutused ja üldsus;
c)   menetluse üksiketapid ja nende kestus;
 c)   menetluse üksiketapid ja nende kestuse ajakava;
d)   kavandatava projekti mõistlikud alternatiivid ja nende konkreetne laad;
 d)   võimalikud arendaja kaalutud mõistlikud alternatiivid, mis on kavandatava projekti, selle konkreetse laadi ja olulise keskkonnamõjuga seoses asjakohased;
e)  artiklis 3 osutatud keskkonnaelemendid, mida projekt võib oluliselt mõjutada;
f)   teave, mida tuleb esitada teatava projekti või projektiliigi konkreetse laadi kohta;
 f)   teave, mida tuleb esitada teatava projekti või projektiliigi konkreetse laadi kohta;
g)   teave ja teadmised, mis on saadud muudelt otsustustasanditelt või muude liidu õigusaktide kaudu, ning kasutatav hindamismeetod.
 g)   teave ja teadmised, mis on saadud muudelt otsustustasanditelt või muude liidu õigusaktide kaudu, ning kasutatav hindamismeetod.
Pädev asutus võib paluda abi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud akrediteeritud ja tehniliselt pädevatelt ekspertidelt. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda vaid siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega ja pädev asutus on taotlust nõuetekohaselt selgitanud.
 Pädev asutus võib paluda abi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud sõltumatutelt, kvalifitseeritud ja tehniliselt pädevatelt ekspertidelt. Edaspidi võib arendajalt täiendavat teavet taotleda vaid siis, kui see on õigustatud uute asjaoludega ja pädev asutus on taotlust nõuetekohaselt selgitanud.
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 5
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 5 – lõige 3
3.  Artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande täielikkuse ja piisava kvaliteedi tagamiseks tagab:
 3.  Artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande täielikkuse ja piisava kvaliteedi tagamiseks tagab:
a)  arendaja, et keskkonnaaruande koostavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid või
 a)  arendaja, et keskkonnaaruande koostavad pädevad eksperdid; ning
b)  pädev asutus, et keskkonnaaruannet tõendavad akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid ja/või riikide ekspertidest koosnevad komiteed.
 b)  pädev asutus, et keskkonnaaruannet tõendavad pädevad eksperdid ja/või komiteed, mis koosnevad riikide ekspertidest, kelle nimed avalikustatakse.
Kui akrediteeritud ja tehniliselt pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte.
 Kui pädevad eksperdid aitasid pädeval asutusel koostada artikli 5 lõikes 2 osutatud otsust, ei tohi arendaja kasutada keskkonnaaruande koostamisel samu eksperte.
Liikmesriigid määravad kindlaks akrediteeritud ja tehniliselt pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamine).
 Liikmesriigid määravad kindlaks pädevate ekspertide kasutamise ja väljavalimise üksikasjaliku korra (nt vajalik kvalifikatsioon ja kogemused, hindamisülesande määramine, litsentsid ja tegevusest kõrvaldamine).
Asutus, kes vaatab läbi keskkonnamõju hindamise, ei tohi omada mingeid huve ega seoseid selle dokumendiga, et vältida huvide konflikti.
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 5 a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 5 a (uus)
5 a)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 5a
Piiriüleste koostööprojektide puhul võtavad asjaomased liikmesriigid ja naaberriigid kõik vajalikud meetmed selleks, et pädevad asutused teeksid koostööd ja koostaksid ühiselt kohaldatava ELi kaasrahastamise valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuetele vastava integreeritud ja ühtse piiriülese keskkonnamõju hinnangu varasest kavandamise etapist alates.
Euroopa transpordivõrgu transpordiprojektide puhul kasutatakse Natura 2000 võrgustikule avaldatava võimaliku mõju kindlaksmääramiseks komisjoni TENtec teabesüsteemi ja Natura 2000 tarkvara ning võimalikke alternatiive.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 6 – lõige 1
—a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete või territoriaalse pädevuse tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud, antakse võimalus avaldada oma arvamust arendaja esitatud teabe ja teostusloa taotluse kohta. Selleks määravad liikmesriigid asutused, kellega tuleb nõu pidada kas üldiselt või olukorrakohaselt. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Nõupidamise üksikasjaliku korra kehtestavad liikmesriigid.”
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt –a a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 6 – lõige 2
(-a a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Üldsust teavitatakse kas keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) artikli 7 lõikele 1*, avalike teadaannete abil või muul kohasel viisil, näiteks elektroonilise ajakirjanduse abil, artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korra varases etapis ja hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt -a b (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 6 – lõige 3
-a b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse mõistlike tähtaegade piires kättesaadavaks vähemalt keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav, järgmine:
a)  mis tahes artikli 5 kohaselt kogutud teave;
b)  kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati käesoleva artikli lõike 2 kohaselt;
c)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) sätete kohaselt muu kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8 ja mis saab kättesaadavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavitatud.”;
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 6 – punkt –a c (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 5 – lõige 5
(-a c) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Üldsuse teavitamise ja asjaomase üldsusega konsulteerimise üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et asjakohast teavet antakse keskportaali kaudu, mis on üldsusele elektrooniliselt kättesaadav vastavalt direktiivi 2003/4/EÜ artikli 7 lõikele 1.”:
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt b
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 6 – lõige 7
7.   Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused.
 7.   Asjaomase üldsusega artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruande asjus konsulteerimise tähtaeg ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva. Erandjuhul, kui kavandatava projekti laad, keerukus, asukoht või maht seda nõuab, võib pädev asutus kõnealust tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused.
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 6 – lõige 7 a (uus)
b a)  lisatakse järgmine lõige:
„7 a. Et tagada asjaomase üldsuse tulemuslik osalemine otsuste tegemisel, tagavad liikmesriigid üldsusele igal ajal lihtsa ja kiire juurdepääsu käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi täitvatele asutustele ja teabele ja nende kontaktandmed, olenemata ühestki käimasolevast projektist, mille keskkonnamõju tuleb hinnata, ning pöörates nõuetekohast tähelepanu üldsuse poolt esitatud märkustele ja arvamustele.”.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7 a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 7 – lõige 5 a (uus)
7 a)  Artiklile 7 lisatakse järgmine lõige:
„5 a. Piiriüleste ühistes huvides transpordiprojektide puhul, mis kuuluvad ühte Euroopa ühendamise rahastu loomist käsitleva määruse …+ I lisas osutatud koridoridest, koordineerivad liikmesriigid üldsusega konsulteerimise tööd. Koordinaator tagab, et uute taristute planeerimisel toimub ulatuslik üldsusega konsulteerimise protsess, millesse on kaasatud kõik sidusrühmad ja kodanikuühiskond. Igal juhul võib koordinaator teha ettepanekuid, leidmaks lahendusi koridori kava arendamiseks ja tasakaalustatud viisil rakendamiseks.”.
________________
+ Euroopa ühendamise rahastu asutamist käsitleva määruse number, kuupäev ja pealkiri (2011/0302(COD)).
Muudatusettepanekud 109, 93 ja 130
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 8
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 8
1.   Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet. Selleks sisaldab projektile teostusloa andmise otsus järgmist teavet:
 1.   Teostusloa menetlemisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta ja üksikasjalikult hinnata konsultatsioonide tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet. Kui teostusloa andmise või andmatajätmise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustavad järgmise teabe:
(a)   artikli 3 kohane pädeva asutuse poolt koostatud keskkonnamõju hinnang ning otsusele lisatud keskkonnaalased tingimused, sealhulgas kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta;
 (a)   artikli 3 kohase pädeva asutuse poolt koostatud keskkonnamõju hinnangu tulemused, sealhulgas artiklite 6 ja 7 kohaselt saadud märkuste ja arvamuste kokkuvõte ning otsusele lisatud keskkonnaalased tingimused, sealhulgas kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta;
(b)   projekti väljavalimise peamised põhjused, pidades silmas muid kaalutud alternatiive, sealhulgas seda, kuidas praegune keskkonnaseisund tõenäoliselt muutub, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium);
 (b)   lühikirjelduse muudest peamistest lahendusvõimalustest, mida arendaja on uurinud, ja sellise valiku peamised põhjused, võttes arvesse keskkonnamõju;
(c)  artikli 6 ja 7 kohaselt saadud märkuste kokkuvõte;
(d)   kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on teostusloas arvesse võetud keskkonnakaalutlusi ning kuidas on arvestatud konsultatsioonide tulemusel saadud ja artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet või kuidas seda on muul viisil käsitletud.
 (d)   kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on teostusloas arvesse võetud keskkonnakaalutlusi ning kuidas on arvestatud keskkonnaaruannet ja konsultatsioonide tulemusel saadud ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet või kuidas seda on muul viisil käsitletud.
Selliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju, esitab pädev asutus teabe selle kohta, et ta ei ole võtnud arvesse märkusi, mida mõjutatud liikmesriik sai artikli 7 kohaselt toimuvate konsultatsioonide ajal.
 Selliste projektide puhul, millel on tõenäoliselt oluline kahjulik piiriülene mõju, esitab pädev asutus teabe selle kohta, et ta ei ole võtnud arvesse märkusi, mida mõjutatud liikmesriik sai artikli 7 kohaselt toimuvate konsultatsioonide ajal.
2.   Kui artikli 5, 6 ja 7 kohaselt läbiviidud konsultatsioonide ja kogutud teabe tulemusena järeldatakse, et projektil on oluline kahjulik keskkonnamõju, kaalub pädev asutus nii varakult kui võimalik ja tihedas koostöös artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutuste ja arendajaga, kas sellise kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks tuleks artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruanne läbi vaadata ja projekti muuta ning kas oleks vaja võtta täiendavaid leevendus- või hüvitusmeetmeid.
 2.   Pädev asutus kaalub nii varakult kui võimalik ja pärast konsulteerimist artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutuste ja arendajaga, kas tuleks projektile teostusluba mitte anda või kas sellise kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks tuleks artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruanne läbi vaadata ja projekti muuta ning kas oleks vaja võtta täiendavaid leevendus- või hüvitusmeetmeid vastavalt asjaomastele õigusaktidele.
Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see sisaldama meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks, mille abil hinnata leevendus- ja hüvitusmeetmete rakendamist ja tõhusust ning kindlaks teha kahjulik mõju, mida ei suudetud prognoosida.
 Kui pädev asutus otsustab anda projektile teostusloa, peab see vastavalt asjaomastele õigusaktidele sisaldama meetmeid olulise kahjuliku keskkonnamõju seireks.
Seirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus on proportsionaalne kavandatava projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega.
Vajaduse korral võib kasutada muudest liidu õigusaktidest tulenevat seire korda.
3.   Kui pädevale asutusele on esitatud kogu artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teave, sealhulgas vajaduse korral muude liidu õigusaktidega nõutud konkreetsete hindamiste tulemused, ning artiklites 6 ja 7 osutatud konsultatsioonid on lõppenud, viib pädev asutus projekti keskkonnamõju hindamise lõpule kolme kuu jooksul.
 3.   Kui pädevale asutusele on esitatud kogu artikli 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teave, sealhulgas vajaduse korral muude liidu õigusaktidega nõutud konkreetsete hindamiste tulemused, ning artiklites 6 ja 7 osutatud konsultatsioonid on lõppenud, viib pädev asutus projekti keskkonnamõju hindamise lõpule liikmesriigi kehtestatud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 90 päeva.
Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus kõnealust tähtaega kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.
 Sõltuvalt kavandatava projekti laadist, keerukusest, asukohast ja mahust võib pädev asutus erakorraliselt ühe korra kõnealust tähtaega pikendada liikmesriigi kehtestatud ajavahemiku võrra ja mitte rohkem kui 90 päeva; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja otsuse tegemise eeldatava kuupäeva.
4.  Pädev asutus kontrollib enne projektile teostusloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse langetamist, kas keskkonnaaruandes sisalduv artikli 5 lõike 1 kohane teave on ajakohane, eelkõige see teave, mis puudutab olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks kavandatud meetmeid.
 4.  Teostusloa andmise või sellest keeldumise otsuse võib teha ka konkreetse riikliku õigusakti vastuvõtmisega, kui pädev asutus on läbi viinud kõik käesoleva direktiivi sätete kohased keskkonnamõju hindamise elemendid.
__________
* ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 9 – alapunkt a
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 9 – lõige 1
1.   Kui teostusloa andmise või sellest keeldumise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele asjakohases korras ja teevad üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:
 1.   Kui teostusloa andmise või sellest keeldumise otsus või muu käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks väljaantav otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele võimalikult kiiresti vastavalt riiklikule korrale ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Pädev asutus või pädevad asutused teevad otsuse kättesaadavaks üldsusele ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele vastavalt direktiivile 2003/4/EÜ.
a)  otsuse sisu ja kõik sellele lisatud tingimused;
b)  otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused pärast keskkonnaaruande ning üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse osalemise kohta;
c)  kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise peamiste meetmete kohta;
d)  vajaduse korral kirjeldus artikli 8 lõikes 2 osutatud seiremeetmete kohta.
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 9 a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 9 a (uus)
9 a)  Pärast artiklit 9 lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 9 a
Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus või asutused, täites käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, ei satu enda suhtes siduvate õigusaktide tõttu huvide konflikti.”
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 9 b (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 10 – lõige 1
9 b)  Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigusnormide ja kinnistunud õiguslike tavadega ettenähtud piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ja avalike huvide kaitset tingimusel, et need on kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.”.
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 9 c (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 10 a (uus)
9 c)  Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 10 a
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”.
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 9 d (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 2
9 d)  Artikli 11 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Iga selline menetlus on asjakohane ja tõhus, võimaldab rakendada heastamise kohustust, on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.”
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – punkt 11
Direktiiv 2011/92/EL
Artikkel 12 b – lõige 5 a (uus)
5 a.  Kui keskkonnamõju õigesti hindamiseks peetakse teatud majandussektorite iseloomulike omaduste tõttu asjakohaseks, koostab komisjon koos liikmesriikide ja tööstusega valdkondlikud juhendid kriteeriumidega, mida tuleb järgida, et lihtsustada ja hõlbustada keskkonnamõju hindamise standardite kehtestamist.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1
1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kuupäev]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost selgitava dokumendi viivitamata komisjonile.
 1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …+ Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelist seost selgitava dokumendi viivitamata komisjonile.
__________
+ 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3
Selliste projektide suhtes, mille kohta esitati teostusloa taotlus enne artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva ning mille keskkonnamõju hindamist ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpule viidud, kohaldatakse käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2011/92/EL artiklites 3–11 osutatud kohustusi.
 Selliste projektide suhtes, mille kohta esitati teostusloa taotlus enne artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäeva ning mille keskkonnamõju hindamist ei ole enne kõnealust kuupäeva lõpule viidud, kohaldatakse käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2011/92/EL artiklites 3–11 osutatud kohustusi, kui arendaja esitab taotluse oma projekti keskkonnamõju hindamise jätkamiseks muudetud sätete alusel.
Muudatusettepanekud 79, 112 ja 126
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – punkt -1 a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
I lisa
(-1) I lisa muudetakse järgmiselt:
a)  pealkiri asendatakse järgmisega
„ARTIKLI 4 LÕIKES 1 ESITATUD PROJEKTID (KOHUSTUSLIKUKS KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS ESITATUD PROJEKTID)”
b)  lisatakse järgmine punkt:
„4 a. Pealmaakaevandused ja sarnane vabas õhus teostatav kaevandamine.”
c)  punkti 7 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Pikamaavedudeks vajalike raudteede ja [...] lennuväljade ehitamine;”
d)  lisatakse järgmised punktid 14 a ja 14 b:
14a.  Kildagaasi sisaldavasse kihti või muudesse sama madala või väiksema läbilaskvuse ja poorsusega settekivimite moodustistesse kogunenud nafta ja/või maagaasi uurimine, mis piirdub hüdraulilise purustamise kohaldamise etapiga, ning kaevandamine, olenemata tootmismahust.
14b.  Söe vahekihtides asuva maagaasi uurimine, mis piirdub hüdraulilise purustamise kohaldamise etapiga, ning kaevandamine, olenemata tootmismahust.
e)  punkt 19 asendatakse järgmisega:
„19. Pealmaakaevandused pindalaga üle 25 hektari, tsüaniidi kasutavad kullakaevandused või turbakaevandused pindalaga üle 150 hektari.”
f)  lisatakse punkt 24 a:
„24 a. Lõbustusparkide ja golfiväljakute rajamise planeerimine veepuuduse all kannatavatele või suure kõrbestumise või põuaohuga aladele.”
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – punkt -1 a (uus)
Direktiiv 2011/92/EL
II lisa
(-1 a) II lisa muudetakse järgmiselt.
a)  pealkiri asendatakse järgmisega
„ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTID (MILLE KESKKONNAMÕJU HINNATAKSE LIIKMESRIIKIDE ÄRANÄGEMISEL)”
b)  lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
„f a) looduslik kalapüük ja sellega seotud tegevused;"
(c)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) maavarade teadusuuringud ja uuringud ning maavarade kaevandamine mere-või jõepõhjast;”
d)  lõike 10 punkt d jäetakse välja.
e)  lõikesse 13 lisatakse järgmine punkt:
„a a) I lisas või käesolevas lisas nimetatud projekti lammutamine, mis võib avaldada keskkonnale olulist kahjulikku mõju.”
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – punkt 1
Direktiiv 2011/92/EL
II A lisa
II A LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD TEAVE
 II A LISA – ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD TEAVE (ARENDAJA POOLT II LISAS LOETLETUD PROJEKTIDE KOHTA ESITATAV KOKKUVÕTLIK TEAVE)
1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist:
 1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab järgmist:
a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise ja käitamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus;
 a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral ehitamise, käitamise ja lammutamisega seotud maa-aluste tööde kirjeldus;
b)  projekti asukoha kirjeldus, pöörates tähelepanu eelkõige tõenäoliselt mõjutatavate geograafiliste alade keskkonnatundlikkusele.
 b)  projekti asukoha kirjeldus, pöörates tähelepanu eelkõige tõenäoliselt mõjutatavate geograafiliste alade keskkonnatundlikkusele.
2.  Nende keskkonnaaspektide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab.
 2.  Nende keskkonnaaspektide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab.
3.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb:
 3.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, sealhulgas asjaomase elanikkonna terviseohud ning mõjuga maastikule ja kultuuripärandile, mis tuleneb:
a)  eeldatavasti tekkivatest jääkidest ja heitest ning jäätmetekkest;
 a)  eeldatavasti tekkivatest jääkidest ja heitest ning jäätmetekkest, kui see on asjakohane;
b)  loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused.
 b)  loodusvarade, eelkõige mulla, maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamisest, (sealhulgas hüdromorfoloogilised muudatused).
4.  Keskkonnale avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ette nähtud meetmete kirjeldus.
 4.  Keskkonnale avalduva olulise kahjuliku mõju vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ette nähtud meetmete kirjeldus, eriti juhul, kui kahjulik mõju on pöördumatu.
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – punkt 2
Direktiiv 2011/92/EL
III lisa – punkt 2 – punkt c – alapunkt ii
ii)  rannikuvööndid;
 ii)  rannikuvööndid ja merekeskkond;
Muudatusettepanekud 83 ja 129/REV
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Lisa – punkt 2
Direktiiv 2011/92/EL
IV lisa
IV LISA – ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE
 IV LISA – ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE (ARENDAJA POOLT KESKKONNAARUANDES ESITATAV TEAVE)
1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist:
 1.  Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige järgmist:
—a)  projekti asukoha kirjeldus;
a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral maa-aluste tööde ulatus, ning ehitamise ja käitamisega seotud vee- ja maakasutusvajadused;
 a)  kogu projekti füüsiliste omaduste kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral maa-aluste tööde ulatus, ning ehitamise, käitamise ja vajaduse korral lammutamisega seotud vee- ja maakasutusvajadused;
a a)  energiakulude, lammutamisel tekkinud jäätmete ringlussevõtu kulude ning lammutamisprojekti teostamisel kasutatud täiendavate loodusvarade tarbimise kirjeldus;
b)  tootmisprotsesside põhiomaduste, näiteks kasutatavate materjalide, energia ja loodusvarade (sealhulgas vesi, maa, muld ja bioloogiline mitmekesisus) laadi ja koguse kirjeldus;
 b)  tootmisprotsesside põhiomaduste, näiteks kasutatavate materjalide, energia ja loodusvarade (sealhulgas vesi, maa, muld ja bioloogiline mitmekesisus) laadi ja koguse kirjeldus;
c)  kavandatud projekti käitamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heidet (vee, õhu, mulla ja selle aluskihi reostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlev hinnang liigi ja koguse kaupa.
 c)  kavandatud projekti käitamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heidet (vee, õhu, mulla ja selle aluskihi reostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlev hinnang liigi ja koguse kaupa.
2.  Kaalutud alternatiivide tehniliste, asukohaga seotud ja muude aspektide kirjeldus (nt projekti kavand, tehniline võimsus, maht ja ulatus), sealhulgas keskkonda kõige vähem mõjutav alternatiiv, ning peamised põhjused, mille alusel keskkonnamõju arvestades valik tehti.
 2.  Arendaja kaalutud mõistlike alternatiivide tehniliste, asukohaga seotud ja muude aspektide kirjeldus (nt projekti kavand, tehniline võimsus, maht ja ulatus), mis on kavandatava projekti ja selle eripärade korral asjakohased, ning peamised põhjused, mille alusel keskkonnamõju arvestades valik tehti.
3.  Keskkonna praeguse seisundi asjakohaste aspektide kirjeldus ja selle tõenäoline muutumine juhul, kui projekti ei rakendata (alusstsenaarium). See kirjeldus peaks hõlmama kõiki olemasolevaid projekti suhtes olulisi keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis puudutavad eriti suure keskkonnatähtsusega alasid ning loodusvarade kasutamist.
 3.  Keskkonna praeguse seisundi asjakohaste aspektide kirjeldus (alusstsenaarium) ja selle tõenäoline muutumine juhul, kui projekti ei rakendata, juhul kui looduslikke ja sotsiaalseid muutusi saab alusstsenaariumist lähtuvalt mõistlikult ette näha. See kirjeldus peaks hõlmama kõiki olemasolevaid projekti suhtes olulisi keskkonnaprobleeme, eelkõige neid, mis puudutavad eriti suure keskkonnatähtsusega alasid ning loodusvarade kasutamist.
4.  Nende keskkonna elementide kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, eelkõige elanikkond, inimeste tervis, loomastik, taimestik, bioloogiline mitmekesisus ja selle pakutavad ökosüsteemi teenused, maa (maa hõivamine), muld (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vesi (kogus ja kvaliteet), õhk, kliimategurid, kliimamuutused (kui projekti puhul võetakse arvesse kliimamuutustega seotud riske, käsitletakse järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heide, sealhulgas maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit heide, kliimamuutuste mõju vähendamise võimalused, kliimamuutustega kohanemise seisukohalt oluline mõju), aineline vara, kultuuripärand, sealhulgas arhitektuuriline ja arheoloogiline pärand, maastik; selline kirjeldus peaks sisaldama teavet selle kohta, milline on eespool nimetatud elementide vastastikune seos ning nende avatus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu suhtes ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellisele katastroofiohule.
 4.  Nende keskkonnategurite kirjeldus, mida kavandatud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, eelkõige elanikkond, inimeste tervis, loomastik, taimestik, bioloogiline mitmekesisus, maa (maa hõivamine), muld (orgaaniline aine, erosioon, tihenemine, katmine), vesi (kogus ja kvaliteet), õhk, kliimategurid, kliima (kui projekti puhul võetakse arvesse kliimamuutustega seotud riske, käsitletakse järgmisi aspekte: kasvuhoonegaaside heide, sealhulgas maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärit heide, kliimamuutuste mõju vähendamise võimalused, kliimamuutustega kohanemise seisukohalt oluline mõju), aineline vara, kultuuripärand, sealhulgas arhitektuuriline ja arheoloogiline pärand, maastik; selline kirjeldus peaks sisaldama teavet selle kohta, milline on eespool nimetatud elementide vastastikune seos ning nende avatus loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu suhtes ning nende tundlikkus ja vastupanuvõime sellisele katastroofiohule.
5.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb muu hulgas:
 5.  Kirjeldus kavandatud projekti tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta, mis tuleneb muu hulgas:
a)  projektist endast;
 a)  projektist endast;
b)  loodusvarade, eriti maa, mulla, vee, bioloogilise mitmekesisuse ja selle pakutavate ökosüsteemi teenuste kasutamisest, pidades võimalikult palju silmas kõnealuste ressursside kättesaadavust ka muutuva kliima tingimustes;
 b)  loodusvarade, eriti maa, mulla, vee, ja bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas loomastiku ja taimestiku kasutamisest;
c)  saasteainete heitest, mürast, vibratsioonist, valgusest, soojusest ja kiirgusest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest;
 c)  saasteainete heitest, mürast, vibratsioonist, valgusest, soojusest ja kiirgusest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest;
d)  ohust inimeste tervisele, kultuuripärandile või keskkonnale (näiteks õnnetuste või katastroofide tõttu);
 d)  ohust inimeste tervisele, kultuuripärandile või keskkonnale (näiteks õnnetuste või katastroofide tõttu, kui need loetakse põhjendatult projekti olemusega seotuks;
e)  koosmõjust muude projektide ja meetmetega;
 e)  sama arendaja või erinevate arendajate projektide (eelkõige käimasolevate ja/või heakskiidetud projektide) koosmõjust kui need asuvad tõenäoliselt mõjutatavas geograafilises piirkonnas ning ei ole veel ehitamisel ega käitamisel, ning ilma et oleks kohustust võtta arvesse muud kui olemasolevat teavet või avalikult kättesaadavat teavet;
f)  kasvuhoonegaaside heitest, mis on muu hulgas pärit maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest;
 f)  kasvuhoonegaaside heitest, mis on muu hulgas pärit maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest;
g)  kasutatavast tehnoloogiast ja ainetest;
 g)  kasutatavast tehnoloogiast ja ainetest;
h)  hüdromorfoloogilistest muutustest.
 h)  hüdromorfoloogilistest muutustest.
Tõenäoliselt olulise mõju kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui ka kaudset, teisest või koosmõju, piiriülest, lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist, püsivat ja ajutist, positiivset ja negatiivset mõju. Selles kirjelduses tuleks arvesse võtta neid ELi või liikmesriigi keskkonnakaitse-eesmärke, mis on projekti seisukohalt olulised.
 Tõenäoliselt olulise mõju kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui ka kaudset, teisest või koosmõju, piiriülest, lühiajalist, keskmise pikkusega ja pikaajalist, püsivat ja ajutist, positiivset ja negatiivset mõju. Selles kirjelduses tuleks arvesse võtta neid ELi või liikmesriigi keskkonnakaitse-eesmärke, mis on projekti seisukohalt olulised.
6.  Punktis 5 osutatud keskkonnamõju hindamisel kasutatud prognoosimeetodite kirjeldus, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele.
 6.  Punktis 5 osutatud keskkonnamõju hindamisel kasutatud prognoosimeetodite kirjeldus, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele.
7.  Punktis 5 osutatud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks kavandatud meetmete kirjeldus ning kavandatud seirekord, kui see on vajalik; sealhulgas projekti kahjuliku keskkonnamõju järelanalüüs. Selles kirjelduses tuleks selgitada, millises ulatuses olulist kahjulikku mõju vähendatakse või kõrvaldatakse ning see peaks hõlmama nii ehitamis- kui ka käitamisetappi.
 7.  Esmajärjekorras punktis 5 osutatud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks ja viimase abinõuna selle kõrvaldamiseks kavandatud meetmete kirjeldus ning kavandatud seirekord, kui see on vajalik; sealhulgas projekti kahjuliku keskkonnamõju järelanalüüs. Selles kirjelduses tuleks selgitada, millises ulatuses olulist kahjulikku mõju välditakse, vähendatakse või kõrvaldatakse ning see peaks hõlmama nii ehitamis- kui ka käitamisetappi.
8.  Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu ning projekti elluviimise korral toimuda võivate õnnetuste ohu hinnang ning vajaduse korral kirjeldus sellise ohu vältimiseks ettenähtud meetmetest, samuti hädaolukordades valmisoleku ja neile reageerimise meetmetest (nt muudetud direktiiviga 96/82/EÜ nõutud meetmed).
 8.  Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ohu ning projekti elluviimise korral toimuda võivate õnnetuste ohu hinnang ning vajaduse korral kirjeldus sellise ohu vältimiseks ettenähtud meetmetest, samuti hädaolukordades valmisoleku ja neile reageerimise meetmetest (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiviga 2012/18/EL (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta) nõutud meetmed).
9.  Üldarusaadav kokkuvõte eespool esitatud punktides sätestatud teabest.
 9.  Üldarusaadav kokkuvõte eespool esitatud punktides sätestatud teabest.
10.  Arendajal nõutud teabe koostamisel tekkinud probleemid (tehniline puudujääk või oskusteabe puudumine) ning kirjeldustes ja hindamisel kasutatud allikad, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele.
 10.  Arendajal nõutud teabe koostamisel tekkinud probleemid (tehniline puudujääk või oskusteabe puudumine) ning kirjeldustes ja hindamisel kasutatud allikad, samuti peamised ebakindlad aspektid ning nende mõju prognoosidele ja parima alternatiivi väljavalimisele.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule tagasi vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0277/2013).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika