Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 12. detsember 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Elundite kogumine Hiinas
P7_TA(2013)0603B7-0562, 0577, 0582 ja 0583/2013

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta resolutsioon elundite eemaldamise kohta Hiinas (2013/2981(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta(1) ja 14. märtsi 2013. aasta(2) resolutsioone ELi ja Hiina suhete kohta, 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(3) , 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(4) ning 19. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Elundidoonorluse ja elundite siirdamise tegevuskava (2009–2015): liikmesriikidevaheline tugevdatud koostöö” kohta(5) ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 3, mis käsitleb õigust isikupuutumatusele,

–  võttes arvesse inimõiguste allkomisjoni 21. novembri 2009. aasta, 6. detsembri 2012. aasta ja 2. detsembri 2013. aasta kuulamisi ning Kanada endise Aasia ja Vahemere piirkonna riigisekretäri David Kilgouri ja inimõiguste juristi David Matase vastavaid tunnistusi, mis käsitlesid alates 2000. aastast Hiinas toimunud ulatuslikke elundite eemaldamisi Falun Gongi järgijatelt, kes ei olnud selleks nõusolekut andnud,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni, mille Hiina ratifitseeris 4. oktoobril 1988,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigis toimub enam kui 10 000 elundisiirdamist aastas ning 165 Hiina elundisiirdamiskeskust reklaamivad, et sobiv elund leitakse kahe kuni nelja nädala jooksul, kuid samal ajal ei ole Hiinas organiseeritud ega tõhusat elundidoonorluse ja elundite jagamise avalikku süsteemi; arvestades, et Hiina elundisiirdamise süsteem ei vasta Maailma Terviseorganisatsiooni nõuetele läbipaistvuse ja elundite hanketeede jälgitavuse osas, ning arvestades, et Hiina valitsus ei soovi lasta süsteemi erapooletult kontrollida; arvestades, et vabatahtlik ja teadev nõusolek on eetilise elundidoonorluse eeltingimus;

B.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigis on traditsiooniliste uskumuste tõttu väga madal vabatahtliku elundidoonorluse määr; arvestades, et 1984. aastal hakkas Hiina rakendama õigusakte, mis lubavad eemaldada elundeid hukatud vangidelt;

C.  arvestades, et Hiina Rahvavabariigi valitsus ei suutnud anda adekvaatset vastust ülemääraste elundite päritolu kohta, kui seda teavet nõudsid ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise endine eriraportöör Manfred Nowak ning Kanada uurijad David Matas (inimõiguste jurist) ja David Kilgour (Kanada endine Aasia ja Vahemere piirkonna riigisekretär);

D.  arvestades, et Hiina elundidoonorluse komisjoni direktor ja endine tervishoiuministri asetäitja Huang Jiefu märkis 2010. aastal Madridis toimunud elundidoonorluse ja elundisiirdamise konverentsil, et enam kui 90% surnud doonoritelt eemaldatud siirdatavatest organitest pärines Hiinas hukatud vangidelt, ning ütles, et 2014. aasta keskpaigast alates on kõigil elundisiirdamise litsentsiga haiglatel keelatud kasutada hukatud vangidelt pärit elundeid ning nad peavad kasutama ainult neid elundeid, mis on vabatahtlikult annetatud ning vastloodud riikliku süsteemi kaudu eraldatud;

E.  arvestades, et Hiina Rahvavabariik on teatanud kavatsusest lõpetada elundite eemaldamine hukatud vangidelt järk-järgult 2015. aastaks ning võtta kasutusele arvutipõhine elundite eraldamise süsteem (China Organ Transplant Response System (COTRS)), kuid see teade on vastuolus lubadusega, et 2014. aasta keskpaigast alates on kõigil elundisiirdamise litsentsiga haiglatel keelatud kasutada hukatud vangidelt pärit elundeid;

F.  arvestades, et 1999. aasta juulis käivitas Hiina kommunistlik partei jõulise üleriigilise tagakiusamislaine, mille eesmärk oli kaotada Falun Gongi vaimne liikumine ning mis tõi kaasa sadade tuhandete Falun Gongi järgijate vahistamise ja kinnipidamise; arvestades, et on teateid selle kohta, et Uiguuri ja Tiibeti vange on samuti sunnitud elundidoonoriks;

G.  arvestades, et ÜRO piinamisvastane komitee ning ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör on väljendanud muret väidete pärast, mis puudutavad elundite eemaldamist vangidelt, ning on kutsunud Hiina Rahvavabariigi valitsust üles suurendama elundisiirdamissüsteemi vastutust ja läbipaistvust ning karistama rikkumiste toimepanijaid; arvestades, et usu- ja poliitvangide tapmine nende elundite siirdamiseks müümise eesmärgil rikub koletul ja lubamatul kombel põhiõigust elule;

H.  arvestades, et 12. novembril 2013 valis ÜRO Peaassamblee Hiina ÜRO inimõiguste nõukogusse kolmeks aastaks alates 1. jaanuarist 2014;

1.  tunneb sügavat muret selle pärast, et pidevad ja usaldusväärsed aruanded näitavad, et Hiina Rahvavabariigis toimub süsteemne ja riigi poolt heaks kiidetud elundite eemaldamine meelsusvangidelt, kes ei ole selleks nõusolekut andnud, sh suurelt hulgalt Falun Gongi järgijatelt, kes on vangistatud oma usuliste tõekspidamiste pärast, samuti teiste usu- ja etniliste vähemuste esindajatelt;

2.  rõhutab, et hukatud vangidelt elundite eemaldamise järkjärguline lõpetamine alles 2015. aastaks ei ole vastuvõetav; kutsub Hiina Rahvavabariigi valitsust üles lõpetama viivitamata elundite eemaldamine meelsusvangidelt ning usu- ja etniliste vähemuste esindajatelt;

3.  nõuab, et EL ja liikmesriigid tõstataksid Hiinas toimuva elundite eemaldamise teema; soovitab liidul ja liikmesriikidel mõista avalikult hukka elundisiirdamisega seotud kuritarvitused Hiinas ning teavitada sellest probleemist Hiinasse reisivaid kodanikke; nõuab, et EL uuriks põhjalikult ja läbipaistvalt Hiina elundisiirdamise tavasid ning et isikud, kes on osalenud sellises ebaeetilises tegevuses, antaks kohtu alla;

4.  palub Hiina ametivõimudel vastata põhjalikult ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöörile ning ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportöörile, kes nõudsid pärast elundisiirdamisoperatsioonide arvu kasvu, et Hiina valitsus selgitaks täiendavate elundite allikaid, ning laseks neil uurida Hiina elundisiirdamise tavasid;

5.  nõuab kõigi meelsusvangide, sh Falun Gongi järgijate kohest vabastamist Hiinas;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste nõukogule, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ning Hiina Rahvakongressile.

(1) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 219.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0097.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0503.
(4) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 81.
(5) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 65.

Viimane päevakajastamine: 25. veebruar 2016Õigusalane teave