Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2064(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0014/2014

Esitatud tekstid :

A7-0014/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/02/2014 - 6.14
CRE 04/02/2014 - 6.14

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0060

Vastuvõetud tekstid
PDF 145kWORD 65k
Teisipäev, 4. veebruar 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kontrollikoda
P7_TA(2014)0060A7-0014/2014

Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2014. aasta resolutsioon kontrollikoja tulevase rolli kohta. Kontrollikoja liikmete ametisse määramise menetlus: konsulteerimine Euroopa Parlamendiga (2012/2064(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 286,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust nr 2/2004 nn ühtse auditi mudeli kohta (ja ettepanekut ühenduse sisekontrolliraamistiku kohta)(1) ,

–  võttes arvesse oma 17. novembri 1992. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendiga konsulteerimise kohta kontrollikoja liikmete ametisse määramisel(2) ,

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 1995. aasta resolutsiooni järgitava menetluse kohta Euroopa Parlamendiga konsulteerimisel seoses kontrollikoja liikmete ametisse määramisega(3) ,

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni ühtse sisekontrolliraamistiku kohta(4) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0014/2014),

I.Kontrollikoja tulevane roll

A.  arvestades, et kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelise organisatsiooni Lima ja Mehhiko deklaratsioonis on sätestatud sõltumatu auditiasutuse põhisambad ning kinnitatakse, et ELi liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused võivad tõlgendada deklaratsiooni põhimõtteid üsna vabalt;

B.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda peab kutselise auditiasutusena kohaldama erasektorile kohaldatavaid rahvusvahelisi auditeerimise standardeid;

C.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda asutati 1975. aasta eelarvelepinguga, et auditeerida ELi rahaasju, ning arvestades, et ELi välisaudiitorina annab ta panuse liidu finantsjuhtimise parandamisse, tegutsedes samal ajal ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana;

D.  arvestades, et praegune kiiresti muutuv finants- ja majandusolukord nõuab moodsas ja väljakutseid esitavad Euroopa Liidus tõhusat mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalvet, mis lähtub majanduse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetest;

E.  arvestades, et avalikud audiitorid, nagu kontrollikoda ja liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused, mängivad olulist rolli ELi usaldusväärsuse taastamisel ja avaliku aruandluse parandamisel; arvestades, et seetõttu on tähtis asetada iga arutelu kontrollikoja võimalike reformide üle ELi avaliku aruandluse parandamise laiemasse konteksti;

F.  arvestades, et Lissaboni lepingus kinnitati kontrollikoja õigusraamistikku avaliku aruandluse edendamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu aitamisel seoses ELi eelarve täitmise järelevalvega, mis aitab parandada ELi finantsjuhtimist ja kodanike finantshuvide kaitset;

II.Kontrollikoja liikmete ametisse määramise menetlus: konsulteerimine Euroopa Parlamendiga

G.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 kohaselt valitakse kontrollikoja liikmed isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks ja kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust;

H.  arvestades, et on väga oluline, et kontrollikoda koosneb liikmetest, kes pakuvad suurimal määral ametialase pädevuse ja sõltumatuse tagatist, nagu nõuab alusleping, vältides kontrollikoja maine kahjustamist;

I.  arvestades, et ametisse määramisel on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel eriarvamusi, mille püsimine võib seada ohtu kontrollikoja head töösuhted nimetatud institutsioonidega ning millel võivad olla ka tõsised negatiivsed tagajärjed kontrollikoja usaldusväärsusele ja seega tõhususele;

J.  arvestades, et nõukogu otsus määrata kontrollikotta liikmeid, kelle puhul parlament on korraldanud kuulamised ja väljendanud negatiivset arvamust, on arusaamatu ning näitab vähest lugupidamist parlamendi vastu;

K.  arvestades, et parlamendi arvamus on meedia suure tähelepanu all; arvestades, et juhul, kui kontrollikoja liikmeks saavad isikud, kelle kandidatuuri parlament on varem avalikult ja ametlikult tagasi lükanud, vähendab see usaldust asjaomaste institutsioonide vastu;

L.  arvestades, et kontrollikoja tõhusust otsuste langetamisel ja tegutsemisel suurendaksid auditeerimisalaste kutseteadmiste ja mitmekesisema ametialase taustaga liikmed, kes tagavad mitmekesise perspektiivi ja pädevusala; arvestades, et sobiva soolise tasakaalu puudumine on praegusel ajal lubamatu;

M.  arvestades, et kontrollikoja ja parlamendi vahelist koostööd, mis on ELi eelarvekontrollisüsteemi keskne osa, mõjutab negatiivselt see, kui mõned kontrollikoja liikmed ei ole pälvinud parlamendi heakskiitu;

N.  arvestades, et 2013. aasta vastastikuses hindamises nõutakse kontrollikoja lühemaid sisemenetlusi, väliste sidusrühmadega seotud rolli ja mandaadi selgitamist ning rõhutatakse, et auditeeritavad mõjutavad kontrollikoja järeldusi ja auditiarvamusi liiga palju;

O.  arvestades, et parlament keskendub peamiselt ettepanekutele, mis väldivad aluslepingu muutmise vajadust;

P.  arvestades, et nõukogu on alati järginud ELi toimimise lepingu artikli 255 kohaselt asutatud komitee soovitusi, mille eesmärk on esitada arvamus Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtujuristi kandidaatide sobivuse kohta, kuigi aluslepingus ei ole sätestatud selget kohustust seda teha;

I.Parlamendi ettekujutus Euroopa Kontrollikojast: kontrollikoja tulevane roll

1.  leiab, et Euroopa Kontrollikoda võib liidu institutsioonide välisaudiitorina esitada seadusandjatele mitte üksnes kinnitava avalduse raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastaval eelarveaastal, vaid et kontrollikojal on ka silmapaistev positsioon, esitamaks seadusandjale ja eelarvepädevatele institutsioonidele, eelkõige parlamendi eelarvekontrollikomisjonile väärtuslikke arvamusi liidu poliitikavaldkondades saavutatud tulemuste kohta, et parandada liidu rahastatavate tegevuste tulemuslikkust ja tõhusust, teha kindlaks mastaabi- ja mitmekülgsussääst ning liikmesriikide riikliku poliitika ülekanduvad mõjud ja esitada parlamendile välishinnangud komisjoni poolt liikmesriikide riigirahanduse kohta koostatud hinnangule;

2.  on seisukohal, et kontrollikoda peaks jätkuvalt olema pühendunud sõltumatusele, usaldusväärsusele, erapooletusele ja professionaalsusele, luues samal ajal tugevad töösuhted oma partneritega, eelkõige Euroopa Parlamendiga, ning konkreetsemalt selle eelarvekontrollikomisjoni ning ka erikomisjonidega, ELi institutsioonide aruandlusprotsessi raames;

Traditsiooniline kinnitava avalduse mudel

3.  märgib, et kontrollikoda on aluslepingu alusel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 lõik 2) kohustatud esitama parlamendile ja nõukogule kinnitava avalduse (DAS(5) ) maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta pärast liidu eelarve korrektsuse, seaduslikkuse ja tulemuste kontrollimist ning lisaks esitab kontrollikoda aluslepingu alusel eriaruandeid ja arvamusi; märgib, et suur osa kontrollikoja inimressurssidest tegeleb iga-aastase kinnitava avalduse koostamisega;

4.  on arvamusel, et kontrollikoja sõltumatus, usaldusväärsus, erapooletus ja professionaalsus on keskse tähtsusega kontrollikoja usaldusväärsuse jaoks parlamendi ja nõukogu abistamisel ELi finantsjuhtimise järelevalve ja parandamise ning kodanike finantshuvide kaitsmise eesmärgil alates kavandamisetappidest kuni raamatupidamiskontode sulgemiseni;

5.  peab kahetsusväärseks, et 18. aastat järjest ei lubanud kontrollikoja auditi tulemused kontrollikojal teha positiivset kinnitavat avaldust (DAS) maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; toonitab ühtlasi asjaolu, et veamäär kui selline annab ainult osaliselt tervikliku ülevaate liidu poliitika mõjususest;

6.  tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287 on sätestatud, et kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust; märgib, et ühe kinnitava avalduse tegemise asemel raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esitas kontrollikoda 2012. aastal neli arvamust: ühe raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja kolm aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (ühe tulude, ühe kohustuste ja ühe maksete kohta); on seisukohal, et sellise arvamuste paljususe tõttu on komisjoni eelarve täitmise kohta raskem hinnangut anda;

7.  märgib, et kinnitav avaldus on mitmeaastase kulutuste kava iga-aastane indikaator, mistõttu on selles keeruline tabada mitmeaastase korra tsüklilist iseloomu ja mõju, ning seetõttu on juhtimis- ja kontrollisüsteemide kogumõju ja tulemuslikkust võimalik hinnata osaliselt vaid kulutuste perioodi lõpus; on seepärast seisukohal, et kontrollikojal peaks olema võimalik esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile vahearuanne ja kokkuvõtlik aruanne lisaks iga-aastasele kinnitavale avaldusele programmiperioodi lõpptulemuste kohta;

8.  väljendab heameelt asjaolu üle, et alates 2009. aastast on kontrollikoda teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma toodete ja teenuste ning aastaaruande edasiarendamiseks; on siiski veendunud, et tuleks teha suuremaid jõupingutusi ja kasutada rohkem vahendeid, et tõsta veelgi kvaliteeti, peamiselt kontrollikoja audititöös, mis annab teavet ELi eelarve tulemuste kohta; on seisukohal, et kontrollikoda peaks ära kasutama kinnitava avalduse mudelit, et hinnata, kas tulemused on saavutatud, ning selgitada, kuidas nad on saavutatud, et saadud õppetunde muus kontekstis ära kasutada;

Kontrollikoja uued mõõtmed ja väljakutsed

9.  märgib, et kinnitava avalduse andmise ajalooline ja konstruktiivne roll keskendub seaduslikkuse ja korrektsuse mõistetele, mis on kasulikud näitajad hea finantstegevuse ja juhtimistegevuse kohta liidu kulutuste kõikidel tasanditel, ning selle näitamisele, mil viisil on ELi vahendeid kasutatud kooskõlas seadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina tegutseva parlamendi otsustega; rõhutab siiski, et praegu ja edaspidi peaks kontrollikoda eraldama rohkem vahendeid selleks, et hinnata, kas komisjonile usaldatud avalikke vahendeid kasutatakse ökonoomselt, tõhusalt ja tulemuslikult; on arvamusel, et eriaruannete kohta tehtud järelduste tulemused peaksid tooma kaasa vastavad kohandused ELi programmides;

10.  rõhutab asjaolu, et kontrollikojale aluslepinguga antud volitused annavad talle raamistiku tema ülesannete täitmiseks liidu sõltumatu välise auditiasutusena; märgib, et need volitused pakuvad märkimisväärset paindlikkust, mis võimaldab kontrollikojal täita ülesandeid ka väljaspool kinnitava avalduse raamistikku; tuletab meelde, et volitused võimaldavad kontrollikojal esitada oma auditite tulemused eriaruannetes, mis pakuvad märkimisväärset lisandväärtuse võimalust, keskendudes suure riskiga valdkondadele ja neid uurides; lisaks annavad need aruanded Euroopa kodanikele teavet ELi toimimise ja Euroopa rahaliste vahendite kasutamise kohta paljudes sektorites, mis aitab lähendada Euroopat kodanikele ning muuta see läbipaistvamaks ja mõistetavamaks;

11.  tuletab meelde, et üks parimaid viise Euroopa Liidu raamatupidamisarvestuse parandamiseks ja ELi kulutuste tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks on heakskiidu andmise üle hääletamine enne kontrollitud eelarveaastale järgneva aasta 31. detsembrit; rõhutab, et see sunniks kontrollikoda esitama oma aastaaruande 30. juuniks;

12.  teeb kontrollikoja sõltumatust kahtluse alla seadmata ettepaneku, et kontrollikoda tugineks oma arvamuses olulisuse piirmäärale ega piirduks aktsepteeritava veamääraga, kuna selline meetod tundub olevat paremas kooskõlas ka rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega;

13.  teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament pühendaks oma iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruandes eraldi jaotise kontrollikoja erinevate tulemusauditite käigus esitatud soovituste järelmeetmetele, et motiveerida komisjoni ja liikmesriikide neid soovitusi rakendama; on seisukohal, et samuti peaks parlament märkima, millistele peamistele järelmeetmetele võib kontrollikoda oma aastaaruandes eraldi tähelepanu pöörata;

14.  märgib, et kontrollikoda kavandab oma tööprogrammi mitmeaastasel ja iga-aastasel alusel; märgib, et mitmeaastane kava võimaldab koostada ja ajakohastada kontrollikoja strateegiat ning iga-aastases kavas nimetatakse kõnealusel aastal täidetavad konkreetsed ülesanded; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda esitab igal aastal eelarvekontrollikomisjonile aasta tööprogrammi, milles on loetletud prioriteetsed auditiülesanded ja nende täitmiseks eraldatavad vahendid;

15.  on veendunud, et kontrollikoja praegune kohtumiste vorm parlamendi ja nõukoguga annab väärtuslikke nõuandeid kontrollikoja iga-aastase tööprogrammi koostamiseks; rõhutab, et kõnealused arutelud aitavad suuresti saavutada tõhusat ja demokraatlikku vastutust kodanike ees ELi eesmärkide saavutamiseks kasutatud avalike vahendite eest; rõhutab, et vaatamata tihedamale nõuandvale koostööle parlamendi ja nõukoguga peaks kontrollikoda poliitilistest või riiklikest mõjutustest sõltumata tegema ise otsuse oma iga-aastase tööprogrammi kohta;

16.  märgib, et välistele sidusrühmadele, näiteks Euroopa Parlamendile peamist huvi pakkuvaid küsimusi ning järgnevaid audititaotlusi ei koguta struktureeritud viisil ja neile ei saa osaks igakülgne eeliskäsitlemine; on seisukohal, et see on kontrollikoja audititulemuste asjakohasusele ja mõjule kahjulik; märgib lisaks, et kontrollikoja pakutav lisandväärtus on otseselt seotud sellega, kuivõrd parlament ja teised sidusrühmad tema tööd aruandlusprotsessis ära kasutavad; kutsub seetõttu kontrollikoda võtma oma iga-aastases tööprogrammis arvesse seadusandjate poliitilisi prioriteete ning ELi kodanikele peamist huvi pakkuvaid küsimusi, mida edastab parlamendi eelarvekontrollikomisjon ELi kodanike probleemide edastamise kanalina;

Koostöö ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega

17.  ootab tihedamat koostööd Euroopa Kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste vahel, millel on konkreetsed tulemused seoses Euroopa Kontrollikoja iga-aastase töö jagamisega; ootab lisaks konkreetseid metodoloogilisi samme ja kokkuleppeid auditeerimiskalendrite kohta; ootab, et komisjon esitaks õigusliku uuringu alusel ettepanekud liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste auditeerimistöö integreerimiseks kontrollikoja audititesse, mis käsitlevad koostöös liikmesriikidega täidetavat eelarvet vastavas liikmesriigis;

18.  rõhutab, et kontrollikoda peaks aitama määratleda töömeetodit, et liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused ja kontrollikoda tugevdaksid oma vahendite koordineerimist, et hinnata ELi eelarve kulusid ja tulemusi, vältida topelttööd kontrolli valdkonnas ning jagada vastavat teavet, määrates ühisauditite tegemisega või liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste lähemalt kaasamisega Euroopa Kontrollikoja auditimissioonidesse kindlaks riskivaldkonnad, mis võimaldab välja arendada ühised töömeetodid ja saavutada suurema tõhususe kõikidel kontrollitasanditel; märgib, et auditi- ja kontrolliandmete ning parimate tavade jagamine kontrollikoja ja kõrgeimate kontrolliasutuste vahel on võtmetähtsusega auditi- ja kontrollitöö parema sihipärasuse seisukohast; märgib, et praegu on liiga palju kontrollitasandeid ja et seda topelttööd tuleks vältida, et vähendada korraldusasutuste ja abisaajate koormust;

19.  nõuab seetõttu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikele 3, et liikmesriikide kontrolliasutused ja Euroopa Kontrollikoda teeksid tihedamat koostööd selles osas, mis puudutab koos liikmesriikidega täidetava eelarve auditeerimist;

20.  teeb ettepaneku kaaluda võimalust, et liikmesriikide kontrolliasutused kui sõltumatud välisaudiitorid väljastaksid rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid nõuetekohaselt järgides liidu vahendite haldamise kohta riiklikke kontrollitõendeid, mis esitatakse liikmesriikide valitsustele, kes saaksid neid kehtestatava nõuetekohase institutsioonidevahelise korra kohaselt kasutada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

21.  rõhutab, kui tähtis on arvestada Euroopa programmidega liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste poolt läbiviidava kontrolli kavandamisel ning pöörata erilist tähelepanu koostööle eelarve täitmisel, milles liikmesriikide parlamentidel peab olema põhiroll, kuna nad saavad taotleda oma vastavatelt kõrgeimatelt kontrolliasutustelt Euroopa vahendite ja programmide auditeerimist; märgib, et kõnealuse kontrolli institutsionaliseerimine ja regulariseerimine võimaldab esitada selle kontrolli tulemusi kord aastas liikmesriigi parlamendile;

Kontrollikoja uus tegevuskeskkond

22.  märgib, et õigusnormid, mis hõlmavad peamisi kuluvaldkondi aastatel 2014–2020, on märkimisväärselt muutnud ELi eelarve täitmist reguleerivaid finants- ja õigusraamistikke; märgib, et need reformid eeldavad märkimisväärseid muudatusi, mis muudavad finantsjuhtimise riski keskkonda, lihtsustades rahastamiseeskirju, suurendades tingimuslikkust ning võimendades ELi eelarvet; nõuab seetõttu, et kontrollikoda keskenduks rohkem tulemustele, pakkudes asjakohast aruandlust uute instrumentide riskide ja tulemuste kohta;

23.  teeb kontrollikojale ettepaneku sünkroonida oma mitmeaastane tööprogramm mitmeaastase finantsraamistikuga ja lisada sellele vahearuanne ning kõikehõlmav ülevaade komisjoni raamatupidamiskontode sulgemisest seoses mitmeaastase finantsraamistikuga;

24.  märgib, et tulemusauditites puudub sageli selge analüüs auditi järelduste põhjuste kohta; märgib lisaks, et ei ole kehtestatud süsteemi, mis tagaks, et audiitoritel, kellele on tehtud ülesandeks konkreetse auditi läbiviimine, on auditi läbiviimiseks vajalikud tehnilised teadmised ja metoodilised oskused, ilma et nad peaksid ühegi auditi teemaga alustama tööd nullist; on seisukohal, et need asjaolud vähendavad kontrollikoja järelduste tõhusust ja mõjusust tulemusauditites;

25.  ootab kontrollikojalt täielikku läbipaistvust selles osas, kui palju aega kontrollikoda oma toodete jaoks vajab, ja palub kontrollikojal avaldada igas tulemusauditis asjaomase toote väljaarendamise ajakava ja erinevad etapid, s.t aja, mis oli vajalik iga erineva kehtestatud etapi läbimiseks, praegu on need etapid järgmised:

   ettevalmistav uuring
   valdkonna analüüs
   auditi kavandamise memorandum
   esialgsete tulemuste aruanne (aruanded)
   järelduste koostamine
   raporti projekt
   ärakuulamismenetlus;

26.  märgib, et tulemusauditid koos kontrollikoja eeluuringuga võtavad kaks aastat aega, mille tõttu olid auditi järeldused mitmel juhul aegunud ja mis takistas nõuetekohaste meetmete rakendamist; ootab, et kontrollikoda muudaks tulemusauditite koostamise sujuvamaks ja vähendaks üleliigseid menetlusetappe;

27.  väljendab soovi, et kontrollikoda avaldaks tulevikus mitte üksnes komisjoni kommentaarid tema leidude, järelduste ja soovituste kohta, vaid esitaks vajaduse korral selge lõppvastuse;

28.  on arvamusel, et kontrollikoda peaks edastama parlamendi eelarvekontrollikomisjonile korrapäraselt statistikat oma liikmete kohalviibimise kohta kontrollikoja asukohas Luxembourgis; ootab kontrollikojalt selles osas parlamendi ees täielikku läbipaistvust; soovib saada komisjonilt teostatavusanalüüsi kontrollikoja liikmete töötasu osalise asendamise kohta päevarahaga;

29.  rõhutab, et hoolimata vajadusest olla õiglane ja osutada asjaomases aruandes auditeeritava argumentidele, ei ole vaja jõuda auditeeritavaga konsensusele;

30.  märgib, et mõningatel juhtudel olid parlamendi arutelud eriaruannetes käsitletud küsimustes juba lõppenud, seetõttu ei olnud võimalik kontrollikoja auditi tulemusi tõhusalt ära kasutada; märgib lisaks, et mõningatel juhtudel oli komisjon kontrollikoja peamised soovitused kontrollikoja aruande esitamise ajaks juba rakendanud; ootab, et kontrollikoda peaks oma auditite läbiviimisel silmas kõiki väliseid ajapiiranguid ja arenguid;

31.  ootab, et kontrollikoda esitaks oma aruannetes selgelt liikmesriikide ametiasutuste nõrgad küljed ja parimad tavad, avalikustades neid järjepidevalt;

32.  on veendunud, et mastaabi- ja mitmekülgsussääst oleks võimalik saavutada kontrollikoja liikmete ressursivajaduste põhjaliku analüüsimise kaudu; ootab, et kontrollikoda kaaluks sellise säästu tegemist muu hulgas liikmete ühist autojuhiteenust ning kabinettide ja personali jagamist silmas pidades;

33.  taunib asjaolu, et väljaspool ELi lepingu raamistikku võetud valitsustevahelised meetmed, nt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) loomine, tekitavad avaliku aruandluse ja auditeerimise jaoks samuti suuri probleeme, nõrgestades samal ajal kontrollikoja hädavajalikku rolli;

34.  taunib asjaolu, et EFSFi kohta ei ole seni kehtestatud mitte mingisuguseid sõltumatu avaliku väliskontrolli eeskirju, ja peab kahetsusväärseks, et isegi kui kontrollikoda on nimetanud ESMi auditinõukogu liikme, ei tehta auditinõukogu iga-aastast auditiaruannet kättesaadavaks ei Euroopa Parlamendile ega üldsusele; palub kontrollikojal esitada parlamendile korrapäraselt auditinõukogu iga-aastane auditiaruanne ja kogu muu vajalik teave kontrollikoja asjaomaste tegevuste kohta, nii et parlament saaks kontrollikoja tööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus kontrollida;

Kontrollikoja struktuuri ümberkujundamine

35.  rõhutab, et kontrollikoja koosseis ja liikmete ametisse määramine on sätestatud aluslepingu artiklites 285 ja 286; rõhutab siiski aluslepingu muutmise vajadust viisil, mis seaks nõukogu ja parlamendi kontrollikoja liikmete määramisel võrdsesse seisu, et tagada demokraatlik legitiimsus, läbipaistvus ja kontrollikoja liikmete täielik sõltumatus;

36.  taunib asjaolu, et mõned ametisse määramise menetlused on lõppenud parlamendi ja nõukogu vahelise konfliktiga kandidaatide üle, vaatamata asjaolule, et aluslepingus ei ole sellist konflikti sätestatud; rõhutab, et vastavalt aluslepingu sätetele on kandidaatide kontrollimine parlamendi kohustus; on arvamusel, et nõukogu peaks Euroopa institutsioonide hea koostöö vaimus austama otsuseid, mille parlament on pärast kuulamist vastu võtnud;

37.  nõuab, et Euroopa Liidu lepingu järgmisel läbivaatamisel muudetaks kontrollikoja liikmete valimine nõukogu ettepaneku alusel Euroopa Parlamendi kohustuseks; rõhutab, et selline menetlus suurendaks kontrollikoja liikmete sõltumatust liikmesriikidest;

38.  väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda võttis 2010. aastal vastu uue kodukorra, mis võimaldab kontrollikojal praeguse õigusraamistiku raames muuta oma otsustamisprotsessi sujuvamaks, nii et auditiaruanded ja arvamused võtavad nüüd vastu 5–6 kontrollikoja liiget, mitte kogu 28-liikmeline kolleegium;

39.  on seisukohal, et praegune geograafilise esindatuse nõue seoses kõrgema juhtkonnaga, mille kohaselt võib seal igast liikmesriigist olla üks liige, on oma algse kasulikkuse ja usaldusväärsuse ammu minetanud, ning et selle võiks asendada väiksema juhtimisstruktuuriga, mis sobiks paremini laiemate aruandluse volitustega, ning et sobivad sätted tagaksid sõltumatuse kontrollikoja kõigis tegemistes;

40.  teeb seetõttu ettepaneku, et kontrollikojal peaks olema sama arv liikmeid nagu komisjonil; on seisukohal, et liikmetel peaks olema erialane kogemus vähemalt auditi ja juhtimise valdkonnas; on arvamusel, et kontrollikoja liikmed peaksid olema oma töökohustusteks eriti hästi kvalifitseeritud ja nende sõltumatus peab olema täielikult tagatud;

41.  teeb ettepaneku läbi vaadata kontrollikoja liikmete tasustamise meetod ja igale liikmele otseselt ja isiklikult eraldatavad vahendid, et see oleks vastavuses riiklike ja rahvusvaheliste tavadega sarnaste ülesannete täitmisel ja võimaldaks kontrollikoja liikmetel oma kohustusi sõltumatult täita;

II.Kontrollikoja liikmete ametisse määramise menetlus: konsulteerimine Euroopa Parlamendiga

42.  võtab vastu järgmised põhimõtted, valikukriteeriumid ja menetluse kontrollikoja liikme kandidaatide kohta arvamuse avaldamiseks:

   a) parlamendile tuleb kaalumiseks anda piisavalt aega, et kandidaate oleks võimalik eelarvekontrollikomisjonis kuulata ning komisjon saaks pärast kuulamist toimuval koosolekul hääletada;
   b) otsuse langetamisel, jättes poliitilised kriteeriumid kõrvale, hääletatakse eelarvekontrollikomisjonis ja täiskogus salajasel hääletusel;
   c) eelarvekontrollikomisjonis toimuvad kuulamised on avalikud ning arutelu kantakse videona üle;
   d) parlament langetab otsused täiskogus antud häälte enamuse alusel ning nõukogu peab parlamendi seisukohta arvestama; kandidaadid viibivad hääletuse ajal kohal ning Euroopa Parlamendi president küsib neilt pärast negatiivset hääletustulemust, kas nad soovivad end kandidaadi kohalt taandada;

43.  on seisukohal, et kontrollikoja liikmete ametisse määramise kriteeriume tuleks Euroopa Liidu lepingu artikli 286 alusel täiendavalt täpsustada, ja rõhutab, et parlament lähtub hinnangu andmisel peamiselt järgmistest kriteeriumidest:

   a) kõrgetasemeline erialane kogemus, mis on saadud avalike finantside, auditi ja juhtimise valdkonnas, samuti asjakohased teadmised Euroopa institutsioonide juhtimisest;
   b) hea auditialane käitumine ja tõend vähemalt ühe Euroopa Liidu töökeele väga hea oskuse kohta;
   c) vajaduse korral tõend kandidaadi vabastamise kohta varem täidetud juhtimiskohustustest;
   d) kandidaadid ei tohi alates ametisse määramise kuupäevast töötada ühelgi valitaval ametikohal ning neil ei tohi olla kohustusi ühegi erakonna ees;
   e) kandidaadi kõrged aususe ja kõlbelisuse standardid;
   f) arvestades töö iseloomu, võetakse arvesse ka kandidaatide vanust, kuivõrd on näiteks asjakohane sätestada, et liikmed ei tohiks olla oma ametisse määramise ajal vanemad kui 67-aastased;
   g) kontrollikoja liikmed ei teeni kontrollikojas üle kahe ametiaja;
   h) lisaks võtab parlament väga tõsiselt kontrollikoja liikmete soolise tasakaalu küsimust;

44.  palub nõukogul teha järgmist:

   a) esitada parlamendile igast liikmesriigist vähemalt kaks kandidaati, kellest üks on naine ja teine mees;
   b) esitada oma ettepanekud viisil, millega järgitakse täielikult parlamendi resolutsioonides sätestatud kriteeriume, lähtudes teadmisest, et parlament omalt poolt tagab nende kriteeriumide range järgimise;
   c) esitada kandidaatide nimesid märkides ka asjakohased üksikasjad nende karjääri kohta ning kogu teabe ja kõik arvamused, mis ta on liikmesriikide siseste otsustamisprotsesside käigus saanud;
   d) edastada kandidaatide kohta kogu liikmesriikidelt saadud teave, sest kui ta seda teavet ei edasta, peab parlament selle teabe ise hankima, mis toob paratamatult kaasa viivitusi liikmete ametisse määramise menetluses;
   e) võtta ühendust liikmesriikide asjaomaste ametiasutustega, kes peavad nimetama kontrollikoja liikme kandidaadid, ning juhtida nende asutuste tähelepanu parlamendi kehtestatud kriteeriumidele ja menetlusele;
   f) vältida kandidaatide tagasi võtmist ja uute esitamist, võttes arvesse liikmesriikide tehtud uusi ettepanekuid, mis lähtuvad üksnes poliitilistest kriteeriumidest;
   g) võtta eespool nimetatud juhul arvesse parlamendi negatiivset seisukohta ja esitada uus kandidaat või uued kandidaadid;

45.  sätestab seoses eelarvekontrollikomisjoni ja täiskogu menetlusega järgmist:

   a) iga soovitus iga kandidaadi kohta esitatakse raporti kujul, mis võetakse vastu antud häälte enamusega, ning raport näitab üksnes kandidaadiks määramist;
   b) raport koosneb järgmistest osadest:
   i) volitused, mis võtavad kokku parlamendiga konsulteerimise asjaolud;
   ii) põhjendused, mis kirjeldavad menetlust pädevale komisjonile;
   iii) regulatiivosa, mis võib hõlmata üksnes:
   positiivne arvamus või
   negatiivne arvamus;
   c) volituste ja põhjenduste üle ei hääletata;
   d) raportile lisatakse elulookirjeldus ja vastused küsimustikule;
   e) eelarvekontrollikomisjon ja täiskogu hääletavad kõnealuse kandidaadi ametisse määramise üle;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja kontrollikojale ning teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu teistele institutsioonidele ning liikmesriikide parlamentidele ja kontrolliasutustele.

(1) ELT C 107, 30.4.2004, lk 1.
(2) EÜT C 337, 21.12.1992, lk 51.
(3) EÜT C 43, 20.2.1995, lk 75.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0319.
(5) Prantsuskeelse termini déclaration d'assurance lühend.

Viimane päevakajastamine: 30. mai 2017Õigusalane teave