Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eelkõige 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni olukorra kohta Egiptuses(1),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kui partnerluse tugevdamise vahendi kohta. Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. aasta aruannete kohta(2),

–  võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni varade tagastamise kohta üleminekuetapis olevatele araabia kevade riikidele(3),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 24. jaanuari 2014. aasta avaldust Egiptuses toimunud hiljutiste vägivaldsete rünnakute kohta, 19. jaanuari 2014. aasta avaldust Egiptuse põhiseadusreferendumi kohta, 11. jaanuari 2014. aasta avaldust olukorra kohta Egiptuses põhiseadusreferendumi eel, 24. detsembri 2013. aasta avaldust Egiptuses Mansouras toimunud autopommiplahvatuste kohta ning 23. detsembri 2013. aasta avaldust poliitaktivistide süüdimõistmise kohta Egiptuses,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldusi araabia kevade kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 22. juuli ja 21. augusti 2013. aasta järeldusi Egiptuse kohta,

–  võttes arvesse ELi–Egiptuse 2001. aasta assotsieerimislepingut, mis jõustus 2004. aastal ja mida täiendati 2007. aastal tegevuskavaga, ning komisjoni 20. märtsi 2013. aasta eduaruannet selle rakendamise kohta,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud,

–  võttes arvesse Egiptuse 8. juuli 2013. aasta põhiseaduslikku deklaratsiooni, milles on esitatud põhiseaduse parandamist ja uusi valimisi käsitlev tegevuskava,

–  võttes arvesse Egiptuse põhiseadust, mille koostas põhiseaduskomisjon ning mis kiideti heaks 14. ja 15. jaanuaril 2014. aastal toimunud rahvahääletusel,

–  võttes arvesse Egiptuse ajutise valitsuse programmi, mille eesmärk on toetada üleminekut demokraatiale,

–  võttes arvesse Egiptuse 24. novembri 2013. aasta seadust nr 107, millega reguleeritakse avalike kogunemiste, rongkäikude ja rahumeelsete meeleavalduste õigust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 1. detsembril 2013. aastal kiitis ajutine president Adly Mansour heaks uue Egiptuse põhiseaduse, mille oli kinnitanud põhiseaduskomisjon, millesse kulus 50 eksperti, k. a paljud poliitilised ja usukogukondade esindajad, kuid mitte ühtegi Moslemi Vennaskonna liiget;

B.  arvestades, et 14. ja 15. jaanuaril 2014. aastal toimus põhiseaduse rahvahääletus, millel osalemise aktiivsus oli 38,6% ja põhiseaduse poolt hääletas 98,1% osalenutest; arvestades, et rahvahääletusele eelnesid vägivallaaktid ning põhiseaduse vastu hääletama üles kutsunud aktivistide tagakiusamine ja vahistamine, mis viis enne rahvahääletust ühekülgse avaliku aruteluni; arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni avalduse kohaselt ei ole ELil küll võimalik anda rahvahääletuse läbiviimisele põhjalikku hinnangut ega kontrollida väidetavaid rikkumisi, kuid viimastel ei paista siiski olevat olnud hääletuse tulemustele määravat mõju;

C.  arvestades, et Egiptuse uus põhiseadus sisaldab arvukalt positiivseid elemente põhivabaduste ja inimõiguste, vähemuste kaitse ja eelkõige naiste õiguste küsimustes, kuid selles on ka artiklid, mille kohaselt välistatakse relvajõudude puhul tsiviiljärelevalve, keelatakse parlamentaarne kontroll nende eelarve üle ning lubatakse sõjaväekohtunikel mõista kohut tsiviilisikute üle, samuti on selles artikkel, millega piiratakse abrahamismi tunnistajate usuriituste läbiviimise ja pühakodade loomise vabadust;

D.  arvestades, et poliitilised pinged ja ühiskonna äärmine lõhestatus põhjustavad Egiptuses endiselt terrorirünnakuid ja vägivaldseid kokkupõrkeid; arvestades, et alates 2013. aasta juulist on meeleavaldajate ja julgeolekujõudude, aga ka endise president Morsi vastaste ja toetajate vahelistes kokkupõrgetes hukkunud enam kui tuhat inimest ning veelgi rohkem on saanud vigastada; arvestades, et julgeolekujõud on väidetavalt kasutanud meeleavaldajate vastu ülemäärast jõudu, vahi alla on võetud ja kinni on peetud tuhandeid inimesi ning karistamatus on üldlevinud; arvestades, et 12. novembril 2013. aastal tühistati riigis erakorraline seisukord;

E.  arvestades, et Egiptuse poliitiline tegevuskava määrati kindlaks 8. juuli 2013. aasta põhiseadusliku deklaratsiooniga; arvestades, et tegevuskava vastaselt on Egiptuse ajutine president Adly Mansour hiljem nõudnud presidendivalimiste korraldamist esimesena; arvestades, et ajutine valitsus kordas oma tegevuskavas lubadust teha jõupingutusi, et töötada välja demokraatlik süsteem, millega tagatakse kõikidele egiptlastele õigused ja vabadused, viia tegevuskava ellu kõikide poliitiliste toimijate täielikul osalusel, korraldada uue põhiseaduse üle rahvahääletus ja viia seejärel läbi vabad ja õiglased parlamendi- ja presidendivalimised, mis korraldatakse kooskõlas kõikide õigusnormidega ja õigeaegselt;

F.  arvestades, et põhivabaduste ja inimõiguste rikkumised on Egiptuses endiselt levinud; arvestades, et vägivald ja vägivalla õhutamine ning poliitiliste vastaste, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna aktivistide ahistamine sagenes rahvahääletuse eel veelgi; arvestades, et viimastel nädalatel on kinni peetud ja süüdi mõistetud palju poliitilisi ja kodanikuühiskonna aktiviste, sh Alaa Abdel Fattah, Mohamed Abdel (Egiptuse majanduslike ja sotsiaalsete õiguste keskusest), 6. aprilli liikumise juhid Ahmed Maher ja Ahmed Douma ning mitme eri erakonna liikmed; arvestades, et 12. jaanuaril 2014. aastal avaldas Egiptuse inimõiguste nõukogu pärast eespool nimetatud tuntud aktivistide külastamist Tora vanglas aruande, milles taunitakse nende kinnipidamistingimusi ja nõutakse kinnipeetavate väärkohtlemise lõpetamist; arvestades, et ajakirjanike kaitse komitee teatel on alates 2013. aasta juulist vähemalt viis ajakirjanikku tapetud ja 45 rünnatud, 11 uue väljaande ruumidesse on korraldatud reide ning vähemalt 44 ajakirjanikku on süüdistuseta pikalt eelvangistusse määratud; arvestades, et 29. jaanuaril 2014. aastal esitati 20-le Al-Jazeera ajakirjanikule (kellest kaheksa on praegu vahi all ja kellest kolm on eurooplased) süüdistus terroriorganisatsiooni kuulumises või valeuudiste levitamises;

G.  arvestades, et Moslemi Vennaskond on korduvalt keeldunud osalemast ajutise valitsuse korraldatud poliitilistes protsessides ja nõudnud referendumi boikoteerimist, samal ajal kui selle mitu juhti kutsuvad jätkuvalt üles kasutama riigiasutuste ja julgeolekujõudude vastu vägivalda; arvestades, et Egiptuse ajutised ametivõimud on Moslemi Vennaskonna tegevuse keelustanud, selle juhid vangistanud, vara konfiskeerinud, meediakanalid sulgenud ja sellesse kuulumise kuriteoks kuulutanud, ent liikumist esindav partei (Vabadus- ja Õigluspartei) eksisteerib edasi; arvestades, et endist presidenti Morsit peetakse kinni alates 3. juulist 2013 ning talle on esitatud mitu kriminaalsüüdistust;

H.  arvestades, et põhivabadused ja inimõigused, aga ka sotsiaalne õiglus ja kodanike kõrgem elatustase on Egiptuses avatud, vaba, demokraatliku ja jõuka ühiskonna saavutamisel üliolulised tegurid; arvestades, et sõltumatud ametiühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on selles protsessis äärmiselt olulised ning vaba meedia on igas demokraatlikus ühiskonnas määrava tähtsusega; arvestades, et Egiptuse naised on praegu riigis valitseval poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste perioodil ikka veel eriliselt ebasoodsas olukorras;

I.  arvestades, et džihaadi võitlejate ja kopti kristlaste vahelised pinged on Egiptuses alates president Morsi võimult eemaldamisest eelmisel suvel kasvanud ning viinud paljude kopti kristlaste kirikute hävitamiseni; arvestades, et 2013. aastal oli Egiptus riik, kus toimus kõige rohkem kristlastega seotud vahejuhtumeid maailmas ning ajakirjanduse vahendusel on teada vähemalt 167 sellist juhtumit; arvestades, et Egiptuses püüti vähemalt 500 korral kirikuid kas sulgeda või hävitada ning teada on vähemalt 83 usulistest motiividest tingitud kristlaste tapmise juhust;

J.  arvestades, et julgeolekuolukord on veelgi halvenenud ning Siinais on sagenenud terrorirünnakud ja julgeolekujõudude vastu toime pandud vägivallaaktid; arvestades, et ametlikel andmetel on alates 30. juunist 2013 vägivaldsetes rünnakutes hukkunud vähemalt 95 julgeolekutöötajat;

K.  arvestades, et tuhanded inimesed (peamiselt Eritrea ja Somaalia pagulased, sh paljud naised ja lapsed) hukuvad, kaovad, satuvad inimröövi ohvriks või võetakse pantvangi, et nende eest lunaraha saada, neid piinatakse, kasutatakse seksuaalselt ära või tapetakse elundikaubanduse eesmärgil ning selle põhjuseks on kõnealuse piirkonna inimkaubitsejad;

L.  arvestades, et 24. novembri 2013. aasta seadus nr 107, millega reguleeritakse avalike kogunemiste, rongkäikude ja rahumeelsete meeleavalduste õigust, pälvis Egiptuses ja sellest väljaspoolgi palju teravat kriitikat; arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton märkis oma 23. detsembri 2013. aasta avalduses, et lai avalikkus peab nimetatud seadust sõna- ja kogunemisvabadust liigselt piiravaks; arvestades, et möödunud nädalatel aeti selle seaduse alusel laiali rahumeelsed meeleavaldused ning vahistati ja peeti kinni arvukalt meeleavaldajaid;

M.  arvestades, et Egiptuse majandus on suurtes raskustes; arvestades, et alates 2011. aastast on töötus kasvanud ja vaesus suurenenud; arvestades, et riigi majandusliku heaolu saavutamiseks on vaja poliitilist stabiilsust, usaldusväärset majanduspoliitikat, meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks ja rahvusvahelist toetust; arvestades, et Egiptuse poliitilistel, majanduslikel ja sotsiaalsetel arengusuundadel on oluline mõju kogu piirkonnas ja kaugemalgi;

N.  arvestades, et kooskõlas läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikaga ning eelkõige põhimõttega „rohkema eest rohkem” põhineb ELi ja Egiptuse suhete tasand ja ulatus stiimulitel ning sõltub seepärast kõnealuse riigi edusammudest võetud kohustuste, sh demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas võetud kohustuste täitmisel;

1.  väljendab taas Egiptuse rahvaga suurt solidaarsust ning toetab jätkuvalt egiptlaste õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi ja jõupingutusi rahumeelse demokraatliku ülemineku tagamisel poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele reformidele;

2.  mõistab kindlalt hukka kõik vägivalla- ja terroriaktid, vägivallale õhutamise, tagakiusamise ja vihkamist õhutavad avaldused ning tsensuuri; nõuab tungivalt, et kõik poliitilised osalised ja julgeolekujõud näitaksid üles äärmist vaoshoitust ja hoiduksid provokatsioonidest, et vältida riigi huvides uut vägivalda; avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele;

3.  nõuab tungivalt, et Egiptuse ajutised ametivõimud ja julgeolekujõud tagaksid kõigi kodanike turvalisuse, olenemata nende poliitilistest vaadetest, kuuluvusest või usutunnistusest, järgiksid õigusriigi põhimõtteid ning austaksid inimõigusi ja põhivabadusi, kaitseksid ühinemisvabadust, rahumeelse kogunemise õigust, sõna- ja ajakirjandusvabadust, kohustuksid pidama dialoogi, hoiduksid vägivallast ning austaksid ja täidaksid riigi rahvusvahelisi kohustusi;

4.  võtab teadmiseks Egiptuse uue põhiseaduse, mis kiideti heaks 14. ja 15. jaanuaril 2014 toimunud rahvahääletusel ja mis peaks olema oluline edusamm riigi demokraatiale ülemineku problemaatilises protsessis; peab tervitatavaks, et Egiptuse uued põhiseaduses viidatakse tsiviilvalitsusele, usuvabadusele ja kõigi kodanike võrdõiguslikkusele, kusjuures parandatakse naiste õigusi, tagatakse laste õigused, keelustatakse igasugune piinamine, keelatakse orjapidamise kõik vormid ja tunnistatakse orjapidamine kuritegelikuks, ning tervitab Egiptuse poolt alla kirjutatud rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate lepingute järgimise kohustust; nõuab uue põhiseaduse põhivabadusi (sh kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus) ja inimõigusi käsitlevate sätete täielikku ja tulemuslikku rakendamist ning kõikide asjaomastes valdkondades juba kehtivate ja edaspidi koostatavate õigusaktide vastavust põhiseadusele;

5.  väljendab siiski muret uue põhiseaduse teatavate artiklite ja eelkõige relvajõudude seisundiga seonduvate artiklite pärast, sh: artikkel 202, mille kohaselt nimetatakse kaitseminister, kes on ühtlasi relvajõudude ülemjuhataja, relvajõudude ohvitseride seast; artikkel 203, milles käsitletakse relvajõudude eelarvet; artikkel 204, mille kohaselt võivad sõjaväekohtunikud mõista kohut ka tsiviilelanike üle, kui tegemist on otsese rünnakuga sõjaväeliste objektide või tsoonide, sõjaväevarustuse, -dokumentide ja -saladuste, relvajõudude avalike vahendite, sõjaväe tehaste või töötajate vastu või sõjaväeteenistusega seonduva kuriteoga, ning artikkel 234, mille kohaselt peab relvajõudude ülemnõukogu andma kaitseministri nimetamisele oma heakskiidu, kusjuures säte kehtib kaks järgmist presidendi ametiaega ning selle kohta, kuidas võib ministri ametist tagandada ja kes seda võib teha, ei ole mingit märget;

6.  toonitab asjaolu, et põhiseaduse rahvahääletus kujutas endast võimalust riikliku konsensuse, leppimise ning riigi institutsioonilise ja poliitilise stabiilsuse loomiseks; võtab teadmiseks, et valdav enamus toetab uut põhiseadust, et valimisaktiivsus oli suhteliselt madal ja et teada on antud valimiste ajal toimunud väidetavatest rikkumistest; peab äärmiselt kahetsusväärseks rahvahääletuse eel, ajal ja järel toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid, mis põhjustasid surmajuhtumeid ja vigastusi;

7.  mõistab hukka kõik vägivallaaktid ja hirmutamise ning kutsub kõiki asjaosalisi ja julgeolekujõude üles tegutsema riigi parimates huvides vaoshoitult, et ei lisanduks rohkem hukkunuid või vigastatuid; nõuab tungivalt, et Egiptuse ajutine valitsus tagaks selliste juhtumite viivitamatu, sõltumatu, põhjaliku ja erapooletu uurimise ja süüdlaste vastutuselevõtmise; tuletab ajutisele valitsusele meelde kohustust tagada kõikide Egiptuse kodanike julgeolek sõltumata nende poliitilistest vaadetest või religioonist, samuti seda, et kõikide vägivallaaktide, vägivalla õhutamise ja inimõiguste rikkumiste toimepanijad tuleb võtta vastutusele erapooletult;

8.  rõhutab taas, et leppimine ja tsiviilisikute juhitud kaasav poliitiline protsess, milles osalevad kõik demokraatlikud poliitilised toimijad, on Egiptuse demokraatiale üleminekul otsustava tähtsusega; toonitab, et selle protsessi järgmine määrava tähtsusega etapp on vabade ja õiglaste parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamine uues põhiseaduses kindlaks määratud aja jooksul ning sellele tuginev eri poliitiliste vaadete, naiste ja vähemuskogukondade piisav esindatus; julgustab kõiki poliitikas ja ühiskonnaelus osalejaid (sh endise president Morsi toetajaid) vältima igasugust vägivalda, vägivalla õhutamist ja provokatsioone ning aitama kaasa lepitamisalastele jõupingutustele; nõuab kõigi kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabaduse rahumeelse kasutamise eest poliitilistel põhjustel kinnipeetute vabastamist; rõhutab vaba ja õiglase kohtuliku arutamise tähtsust kõikide kinnipeetavate puhul; teeb ettepaneku reformida õigusasutusi käsitlev õigus, et tagada tõeline võimude lahusus;

9.  nõuab, et igasugune poliitiliste vastaste, rahumeelsete meeleavaldajate, ametiühingute esindajate, ajakirjanike, naisõiguslaste ja muude Egiptuse kodanikuühiskonna osaliste vastu suunatud vägivald, ahistamine ja hirmutamine riigiasutuste, julgeolekujõudude või muude rühmade poolt tuleb viivitamatult lõpetada; nõuab selliste juhtumite põhjalikku ja erapooletut uurimist ning süüdlaste vastutusele võtmist; kutsub taas ajutist valitsust üles tagama, et riigisisesed ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid, sõltumatud ametiühingud ja ajakirjanikud saaksid riigis tegutseda vabalt ja ilma valitsuse sekkumiseta;

10.  väljendab muret 24. novembri 2013. aasta seaduse nr 107 pärast, mis reguleerib avalike kogunemiste, rongkäikude ja rahumeelsete meeleavalduste õigust ning nõuab tungivalt, et Egiptuse ajutised ametivõimud seda seadust reformiks või selle kehtetuks tunnistaks, et tagada kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti kohane ühinemisvabadus ja rahumeelse kogunemise õigus ning järgida rahvusvahelisi standardeid ja kohustusi;

11.  mõistab hukka hiljuti Egiptuse julgeolekujõudude vastu toime pandud terrorirünnakud; peab äärmiselt murettekitavaks järjest halvenevat julgeolekuolukorda Siinais ning nõuab, et Egiptuse ajutine valitsus ja julgeolekujõud teeksid suuremaid jõupingutusi julgeoleku taastamiseks, võideldes eelkõige kõnealuse piirkonna inimkaubitsejate vastu; tuletab sellega seoses meelde, et uue põhiseaduse artikli 89 kohaselt on igasugune orjapidamine, rõhumine, inimeste sunniviisiline ärakasutamine, seksikaubandus ja muud inimkaubanduse vormid Egiptuses seadusega keelatud ja käsitatavad kuritegudena;

12.  mõistab kindlalt hukka kopti kogukonna vastase vägivalla ja paljude kirikute, kogukonnakeskuste ja äriettevõtete hävitamise kogu riigis; väljendab muret seoses asjaoluga, et ametivõimud ei võtnud paljudele hoiatustele vaatamata kopti kogukonna kaitseks piisavaid julgeolekumeetmeid;

13.  nõuab, et nõukogu lisaks rühmituse Ansar Bayt al-Maqdis, kes võttis vastutuse paljude hiljutiste rünnakute ja plahvatuste eest Siinai poolsaarel, ent ka Kairos ja mujal, tuntud terroriorganisatsioonide nimekirja;

14.  kutsub Egiptuse ajutisi ametivõime üles töötama välja, võtma vastu ja rakendama õigusakte, et võidelda igasuguse soopõhise vägivalla, sh abielusisese vägistamise ja meeleavaldustel osalevate naiste vastu suunatud seksuaalvägivalla vastu; kutsub Egiptuse ajutisi ametivõime lisaks üles tagama tõhusaid ja kättesaadavaid teatamiskanaleid ja kaitsemeetmeid, mis arvestavad ohvrite vajaduste ja konfidentsiaalsusnõudega; nõuab tungivalt karistamatuse lõpetamist ja kuritegude toimepanijate suhtes asjakohaste kriminaalkaristuste kehtestamist;

15.  kiidab heaks Egiptuse inimõiguste nõukogu soovituse järel Egiptuse ajutise valitsuse väljendatud soovi avada Kairos ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo piirkondlik kontor ning nõuab tungivalt, et Egiptuse ajutine valitsus teeks kõik vajaliku selle kontori kiiremaks avamiseks;

16.  tunnustab ja toetab pingutusi, mida teevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton ning eriesindaja Bernardino León osapoolte vahendamisel, et leida väljapääs praegusest poliitilisest kriisist; nõuab taas tungivalt, et nõukogu, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon võtaksid oma kahepoolsetes suhetes Egiptusega ja talle finantsabi andmisel arvesse nii tingimuslikkuse põhimõtet (more for more) kui ka Egiptuse tõsiseid majandusprobleeme; kordab sellega seoses oma nõuet selgete ja ühiselt kokku lepitud võrdlusaluste kehtestamise kohta; kinnitab veel kord oma kohustust abistada Egiptuse rahvast demokraatlike ja majandusreformide suunas liikumisel;

17.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil Catherine Ashtonil avalikustada 14. ja 15. jaanuaril 2014. aastal toimunud Egiptuse põhiseaduse rahvahääletust vaadelnud ELi ekspertide vaatlusmissiooni aruanne;

18.  kutsub Egiptuse valitsust üles taotlema tulevaste presidendivalimiste vaatlemiseks ELi valimisvaatlusmissiooni saatmist;

19.  rõhutab taas, et endiste diktaatorite ja nende režiimi poolt varastatud vara tagastamise hõlbustamine on ELi moraalne kohus ja kuna sel on suur sümboolne väärtus, on see äärmiselt poliitiline küsimus, mis on liidu suhete jaoks lõunapoolsete naaberriikidega äärmiselt oluline;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse Araabia Vabariigi ajutisele valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0379. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0446. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0224.