Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ja soovitusi Valgevene ja Euroopa naabruspoliitika kohta,

–  võttes arvesse oma Valgevenega suhete arendamiseks loodud delegatsiooni 27. märtsi 2017. aasta avaldust, Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 17. märtsi 2017. aasta avaldust, Valgevene inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri 14. ja 28. märtsi 2017. aasta avaldusi, OSCE Parlamentaarse Assamblee 24. märtsi 2017. aasta avaldust, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) direktori 17. ja 26. märtsi 2017. aasta avaldusi, OSCE Parlamentaarse Assamblee inimõiguste komisjoni 27. märtsi 2017. aasta avaldust ning inimõiguslaste kaitse vaatluskeskuse 29. märtsi 2017. aasta avaldust rahumeelsete meeleavaldajate hiljutiste vahistamiste ja ebaseaduslike kinnipidamiste kohta Valgevenes,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi Valgevene kohta, eelkõige 15. veebruari 2016. aasta järeldusi, millega tühistati 170 üksikisiku ja kolme Valgevene äriühingu suhtes kehtestatud piiravad meetmed,

–  võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2017. aasta otsust (ÜJVP) 2017/350(1), millega pikendatakse kuni 28. veebruarini 2018 Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid, mis hõlmavad relvaembargot ning reisikeeldu ja varade külmutamist nelja isiku suhtes, keda seostatakse kahe opositsioonipoliitiku, ühe ärimehe ja ühe ajakirjaniku senini lahendamata kadumistega 1999. ja 2000. aastal,

–  võttes arvesse 11. septembril 2016 toimunud parlamendivalimisi ja 11. oktoobril 2015 toimunud presidendivalimisi; võttes arvesse Valgevene ametivõimude arvukaid avaldusi, mille kohaselt mõningad 2015. aasta presidendivalimiste järel antud OSCE/ODIHRi soovitused pidi enne 2016. aasta parlamendivalimisi täidetama, ning võttes arvesse OSCE/ODIHRi 28. jaanuari 2016. aasta lõpparuannet Valgevene 11. oktoobri 2015. aasta presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni ja inimõiguste keskuse Vjasna aruannet sundtöö ja töötajate õiguste laialt levinud rikkumiste kohta Valgevenes,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, Euroopa inimõiguste konventsiooni ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Valgevene valitsus kehtestas presidendi dekreediga nr 3 („Ühiskonna kulul ülalpeetavuse vältimise kohta“) nn ühiskondlike muidusööjate maksu, mille president Aleksandr Lukašenka allkirjastas 2015. aastal ja mida hakati rakendama 2017. aasta veebruarist; selle dekreediga karistatakse mittetöötavaid isikuid sanktsioonidega alates valitsuse kulutuste rahastamiseks sisse seatud erimaksust suurusega umbes 240 eurot ehk kaks kolmandikku Valgevene keskmisest kuupalgast kuni sundtööni kodanike puhul, kes on töötanud alla 183 päeva aastas; arvestades, et nimetatud dekreeti tabas kodanike, aktivistide ja ajakirjanike laialdane kriitika;

B.  arvestades, et alates 17. veebruarist ja seejärel kogu 2017. aasta märtsikuu jooksul on hoolimata riikliku meedia ja julgeolekujõudude survest, sealhulgas meeleavalduste laialiajamiseks relvastatud politseinike väljatoomisest, kümnetes Valgevene linnades toimunud tuhandete kodanike rahumeelseid massimeeleavaldusi, millel protestitakse presidendi dekreedi nr 3 vastu ning kaubanduskeskuse rajamise vastu Kurapatõs, kus asub stalinismiohvrite memoriaal;

C.  arvestades, et ametivõimud on meeleavaldustele vastanud vägivallaga, eelkõige 25. ja 26. märtsil 2017; arvestades, et 25. märtsil tähistatud vabaduse päeval üritasid rahumeelsed meeleavaldajad marssi piki Minski peatänavat, kuid märulipolitsei tõkestas neil tee; arvestades, et julgeolekujõud on meeleavaldajaid rünnanud ning peksnud naisi, alaealisi ja vanureid; arvestades, et vahistatud on sadu meeleavaldajaid, sealhulgas ka toimunut kajastanud Valgevene ja välisriikide ajakirjanikke; arvestades, et Minskis peeti kinni vähemalt 700 inimest, kellest osa olid juhuslikud pealtvaatajad;

D.  arvestades, et kinni on peetud suur rühm rahumeelseid meeleavaldusi jälginud inimõiguslasi; arvestades, et inimõiguste keskuse Vjasna andmetel olid kohtud 27. märtsi 2017. aasta õhtuks mõistnud ühtekokku 177 inimesele 25. märtsi meeleavaldustel osalemise eest halduskaristused, mille tulemusena 74 isikut karistati haldusarestiga ja 93 isikut rahatrahviga; arvestades, et enne meeleavaldusi vahistati ennetava meetmena enam kui 100 opositsiooniliiget;

E.  arvestades, et 27 inimest, teiste seas ka endine poliitvang ja liikumise Noorterinne juht Zmitser Daškevitš, vahistati väidetava osalemise eest vandenõus eesmärgiga õhutada Ukrainas, Poolas ja Leedus väljaõpetatud gruppide abil mässu; arvestades, et selle süüdistuse alusel võib nad kuni kolmeks aastaks vangi mõista; arvestades, et Riiklik Julgeolekukomitee (KGB) on keeldunud avaldamast nn massirahutuste juhtumiga seoses vahistatud isikute arvu;

F.  arvestades, et väljapaistev opositsioonitegelane ja endine presidendikandidaat Mikalai Statkevitš, kes pidi Minski meeleavaldusi juhtima, vahistati ja teda hoiti kolm päeva KGB kinnipidamiskeskuses, ilma et tema asukoha kohta oleks olnud mingeid teateid; arvestades, et vahistati ka Sergei Kulinitš ja Sergei Kuntsevitš; arvestades, et tuntud Valgevene luuletaja ja 2010. aasta presidendikandidaat Uladzimir Njakljajev vahistati samuti ebaseaduslikult enne 25. märtsi 2017. aasta massimeeleavaldust ning et hiljem tuli ta tervise halvenemise tõttu haiglasse viia; arvestades, et 2017. aasta märtsis vahistati koos mitmete teiste kodanikuaktivistidega ka Pavel Seviarõnets, Vitali Rõmaševski, Anatol Liabedzka ja Juri Hubarevitš; arvestades, et 23. märtsil vahistati Minskis organisatsiooni Vabadusliikumine juhataja asetäitja Aless Lahvinets; arvestades, et ennetavalt vahistati umbes 60 inimõiguste vaatlejat;

G.  arvestades, et 25. märtsil 2017 tungis politsei inimõiguste keskuse Vjasna Minski kontorisse ning vahistas ennetavalt vähemalt 57 samal ajal toimunud rahumeelsete meeleavalduste vaatlemisega seotud isikut; arvestades, et enne seda vahistati ja said lühiajalised vanglakaristused mitmed teised inimõiguslased, näiteks inimõiguste keskuse Elanikkonna Õigusabi juhataja Oleg Voltšek ning inimõiguste keskuse Vjasna Gomeli haru liige Anatoli Poplavni; arvestades, et Vjasna liige Leonid Sudalenka vahistati samuti ja mõisteti süüdi selle eest, et ta esitas enam kui 200 kodaniku kaebused eelnimetatud presidendi dekreedi nr 3 sätete vastu;

H.  arvestades, et Valgevene ajakirjanike ühenduse andmetel on registreeritud 120 ajakirjanike õiguste rikkumise juhtumit; arvestades, et kogu riigis blokeeriti internet ja ajakirjanikke karistati sündmuste kajastamise eest või neile mõisteti vanglakaristused huligaansuse või politsei korralduste eiramise süüdistuste põhjal; arvestades, et mõned neist ootavad ikka veel kohut; arvestades, et alates 12. märtsist 2017 on registreeritud üle 20 telejaama Belsat TV ajakirjanike ahistamise juhtumi ning et 31. märtsil 2017 tungis politsei Belsat TV ruumidesse, otsis need läbi, konfiskeeris osa seadmeid ja viis need minema;

I.  arvestades, et eelnimetatud on kõige tõsisemad vahejuhtumid pärast 2010. aasta meeleavalduste jõhkrat mahasurumist ning neid võib pidada kahetsusväärseks tagasilöögiks; arvestades, et kõnealune uus survemeetmete laine leiab aset täpselt aasta pärast ELi otsust hakata teostama Valgevenega nn suhete taastamise poliitikat;

J.  arvestades, et Valgevene on OSCE liikmesriik ning on lubanud tunnustada rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadust; arvestades, et eelnimetatud massilised vahistamised, ülemäärase jõu kasutamine meeleavaldajate vastu ning kajastatud operatsioonid kodanikuühenduste vastu tähendavad selgelt nimetatud lubaduste rikkumist;

K.  arvestades, et Valgevene on ainuke Euroopa riik, kus ikka veel viiakse täide surmanuhtlust; arvestades, et 2017. aasta esimene surmaotsus tehti teatavaks 17. märtsil 2017;

L.  arvestades, et 2016. aasta veebruaris tühistas EL hea tahte märgina enamiku Valgevene ametiisikute ja juriidiliste isikute vastaseid piiravaid meetmeid, et innustada Valgevenet inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid edendama; arvestades, et Valgevenet käsitlevates 15. veebruari 2016. aasta järeldustes rõhutas nõukogu vajadust tõhustada ELi ja Valgevene koostööd mitmetes majanduse, kaubanduse ja abiga seotud valdkondades, mis võimaldaks Valgevenel taotleda rahastamist EIP‑lt ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt;

M.  arvestades, et Valgevene raske majandusolukord võib veelgi halveneda, kusjuures tähtsamad valdkonnad on endiselt riigi omanduses ning neis valitseb administratiivne käsu- ja kontrollisüsteem; arvestades, et kasvab Valgevene sõltuvus Venemaa majandusabist;

N.  arvestades, et Valgevene idapartnerluses ja selle parlamentaarses esinduses Euronestis osalemise üks eesmärke on tugevdada Valgevene ja ELi koostööd; arvestades, et Valgevene parlamendil ei ole Euronesti parlamentaarses assamblees ametlikku staatust;

O.  arvestades, et Valgevene kuulub Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni ja osaleb koos Venemaaga ühistes sõjaväemanöövrites „Zapad“, mille käigus muu hulgas harjutatakse Valgevene läänenaabrite ründamist ja simuleeritakse ka tuumarelva kasutamist ning millel on potentsiaalselt negatiivne mõju Valgevene Vabariigi julgeolekule ja riiklikule suveräänsusele ning kogu piirkonnale;

P.  arvestades, et EL peab tähtsaks Valgevene stabiilset, demokraatlikku ja jõukat tulevikku, mis oleks Valgevene rahva hüvanguks; arvestades, et sõna- ja meediavabaduse tuntav parandamine, tavakodanike ja opositsiooniaktivistide poliitiliste õiguste austamine ning õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimine on ELi ja Valgevene suhete parandamise eeltingimus;

1.  mõistab hukka enne 25. märtsi 2017. aasta meeleavaldusi ja meeleavalduste ajal rahumeelsete meeleavaldajate vastu rakendatud surveabinõud ja repressioonid; rõhutab, et kuigi rahvusvaheline üldsus nõudis vaoshoitust, reageerisid julgeolekuteenistused meelevaldselt ja kohatult; peab viimase aja sündmusi Valgevenes murettekitavaks ning toonitab, et Valgevenes on ilmne vajadus ulatuslikuma demokratiseerimisprotsessi järele;

2.  mõistab hukka rahumeelse kogunemise vabaduse ning sõna- ja ühinemisvabaduse lubamatu piiramise, sealhulgas nende inimeste vabaduste piiramise, kes väljendavad oma seisukohti sotsiaalsetes ja muudes avalikes küsimustes, ning taunib eelkõige sõltumatute ajakirjanike, opositsionääride, inimõiguslaste ja teiste protestijate tagakiusamist ja kinnipidamist;

3.  kutsub Valgevene ametivõime üles vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik rahumeelsed protestijad, ajakirjanikud, inimõiguslased, kodanikuühiskonna aktivistid ja opositsionäärid, kes on praeguse meeleavalduste lainega seoses kinni võetud, ning loobuma kõigist nende vastu esitatud süüdistustest; peab ennetavate vahistamiste praktikat täiesti vastuvõetamatuks; nõuab, et ametivõimud teeksid info kõigi vahistatud isikute kohta koheselt teatavaks vahistatute perekondadele ja üldsusele;

4.  kinnitab, et mingil tingimusel ei ole õigustatud jõu kasutamine nende inimeste vastu, kes kasutavad oma õigust rahumeelselt protesti avaldada, ning et repressioonid, millega rikutakse sõna- ja kogunemisvabaduse kasutamise õigust, on vastuolus Valgevene rahvusvaheliste kohustuste ja Valgevene Vabariigi põhiseadusega; nõuab, et Valgevene valitsus alustaks avatud dialoogi oma riigi kodanike, sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatu meediaga;

5.  nõuab, et Valgevene ametivõimud korraldaksid viivitamata põhjalikud ja erapooletud uurimised kõigi hiljutiste meeleavaldustega seotud väidetavate juhtumite selgitamiseks, mis puudutavad meeleavaldajate kinnipidamist ja muid nende õiguste rikkumisi; hoiatab, et juhul kui neid uurimisi ei korraldata, võib EL kohaldada uusi piiravaid meetmeid nende kõrgete Valgevene ametiisikute suhtes, kes hiljutiste surveavalduste eest vastutavad;

6.  nõuab, et ametivõimud lõpetaksid sõltumatu meedia poliitilistel põhjustel tagakiusamise ning lõpetaksid haldusvastutusele võtmise tava ja halduskoodeksi artikli 22 lõike 9 punkti 2 meelevaldse kasutamise akrediteeringuta vabakutseliste ajakirjanike vastu, kes teevad koostööd välismeediaga, kuna selline sekkumine piirab sõnavabadust ja teabe levitamist;

7.  nõuab, et Valgevene ametivõimud lõpetaksid kodanikuühiskonna tagakiusamise, lubaksid avalikel organisatsioonidel täielikult ja vabalt tegutseda, tühistaksid viivitamata kriminaalkoodeksi artikli 193 lõike 3 (millega loetakse karistatavaks registreerimata avalike ühenduste ja organisatsioonide tegevuse korraldamine ja nende tegevuses osalemine) ning lubaksid avalikel ühendustel ja organisatsioonidel, sealhulgas rahvusvähemustel ja nende sõltumatutel organisatsioonidel, täielikult, vabalt ja takistamatult tegutseda;

8.  nõuab, et OSCE Parlamentaarne Assamblee, kellel on kavas pidada oma 26. iga‑aastane istungjärk 2017. aasta juulis Minskis, võtaks Valgevene hiljutisi sündmusi arvesse ning tagaks vähemalt demokraatlike opositsioonierakondade, sõltumatu meedia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise;

9.  kutsub Valgevene valitsust üles alustama konstruktiivset dialoogi opositsiooni ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, tegema täielikult koostööd ÜRO eriraportööriga, kes jälgib inimõiguste olukorda Valgevenes, ning alustama kauaoodatud reforme inimõiguste kaitsmiseks ja demokraatia tugevdamiseks; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama ja suurendama toetust Valgevenes ja välismaal tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele; rõhutab sellega seoses vajadust toetada kõiki Valgevene ühiskonnale teavet andvaid sõltumatuid allikaid, sealhulgas valgevenekeelseid ja välismaalt teavet edastavaid meediakanaleid; kutsub ka ELi inimõiguste eriesindajat üles uurima võimalusi ja vahendeid, mis aitaksid Valgevenes inimõigusi täies ulatuses ja tulemuslikult kaitsta;

10.  soovitab tühistada presidendi dekreedi nr 3 kui meelevaldse, karmi ja küsitava vahendi, millega rikutakse rahvusvahelisi inimõigusi ning mis mõjutab hinnanguliselt rohkem kui 470 000 valgevenelast;

11.  nõuab Valgevene inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri volituste pikendamist; kutsub Valgevene valitsust üles tunnustama eriraportööri mandaati ja temaga täielikult koostööd tegema; palub Euroopa välisteenistusel ELi poliitikat Valgevene suhtes paremini kooskõlastada ÜRO eriraportööriga; kutsub ELi ja liidu liikmesriike üles soodustama ja toetama Valgevene küsimustega tegeleva ÜRO eriraportööri mandaadi pikendamist, et inimõiguste olukorra jälgimist Valgevenes oleks võimalik jätkata;

12.  kutsub Valgevene ametivõime üles viivitamata jätkama tööd põhjaliku valimisreformi teostamiseks, mis oleks osa laiemast demokratiseerimisprotsessist ja toimuks koostöös rahvusvaheliste partneritega; rõhutab, et OSCE/ODIHRi asjakohaseid soovitusi on vaja järgida aegsasti enne 2018. aasta märtsiks kavandatud kohalikke valimisi;

13.  nõuab et Valgevene ühineks surmanuhtluse kasutamise ülemaailmse moratooriumiga, mis oleks Valgevene esimene samm surmanuhtluse püsiva kaotamise suunas;

14.  palub komisjonil jätkuvalt toetada haridusprogramme, mis võimaldavad noortel valgevenelastel õppida ELis, ning kiirendada sel eesmärgil viisade ja stipendiumide taotlemise protsessi;

15.  tunnustab nõukogu 27. veebruari 2017. aasta otsust, millega pikendatakse kuni 28. veebruarini 2018 piiravaid meetmeid nelja isiku suhtes ja relvaembargot Valgevene suhtes; palub Euroopa välisteenistusel jätkuvalt tähelepanelikult jälgida ja vaadelda Valgevene olukorda, et hinnata ELi-poolse konstruktiivse suhete taastamise poliitika tulemuslikkust; on veendunud, et EL peaks kasutusele võtma täpsed ja järjekindlad inimõiguste tingimuslikkuse suhtes kohaldatavad kriteeriumid, et tagada reformid põhivabaduste ja inimõiguste kaitseks;

16.  palub komisjonil hinnata, kas ehitatavas Astravetsi tuumaelektrijaamas on tagatud rangeimate tuumaohutusnormide järgimine ning kas tagatist, mille EL on andnud Euroopa Investeerimispangale, kasutatakse lõppkokkuvõttes Valgevene tuumajaama rahastamiseks, ning palub ka hinnata, kas see tagatis on kooskõlas ELi poolt Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidega;

17.  kinnitab oma tahet ja valmidust jätkata tegevust Valgevene rahva hüvanguks, toetada valgevenelaste demokraatiapüüdlusi ja -algatusi ning aidata Valgevenel rajada stabiilset, demokraatlikku ja jõukat tulevikku; kinnitab veel kord, et põhivabaduste, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste järgimine on ELi ja Valgevene edaspidiste suhete kujundamise seisukohast otsustava tähtsusega;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroole (ODHIR), Euroopa Nõukogule, Valgevene ametivõimudele ning OSCE Parlamentaarsele Pssambleele.

(1) ELT L 50, 28.2.2017, lk 81.