Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma paljusid varasemaid resolutsioone olukorra kohta Venezuelas, eriti 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(1), 18. detsembri 2014. aasta resolutsiooni demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas(2), 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(3) ja 8. juuni 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(4),

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Venezuela on ühinenud,

–  võttes arvesse 11. septembril 2001. aastal vastu võetud Ameerika riikide demokraatiahartat,

–  võttes arvesse Venezuela põhiseadust, eriti selle artikleid 72 ja 233,

–  võttes arvesse organisatsiooni Human Rights Watch 16. mai 2016. aasta kirja Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile Luis Almagro Lemesile, milles käsitletakse Venezuela küsimust(5),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini 31. märtsi 2017. aasta avaldust Venezuela ülemkohtu otsuse kohta võtta üle rahvusassamblee seadusandlikud volitused,

–  võttes arvesse hoiatusi, mis on esitatud Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) 30. mai 2016. aasta ja 14. märtsi 2017. aasta aruannetes Venezuela kohta, ning ARO peasekretäri nõudmist kutsuda demokraatiaharta artikli 20 alusel kiiresti kokku alaline nõukogu, et arutada Venezuela poliitilist kriisi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 27. märtsi 2017. aasta kirja, milles käsitletakse Venezuela üha halvenevat tõsist poliitilist, majanduslikku ja humanitaarkriisi,

–  võttes arvesse ARO deklaratsiooni, millele kirjutasid 13. märtsil 2017. aastal alla ARO 14 liikmesriiki ja milles nõutakse, et Venezuela kinnitaks kiiresti valimiste ajakava, vabastaks poliitvangid ning tunnistaks muu hulgas oma põhiseaduses sätestatud võimude lahusust,

–  võttes arvesse ARO alalise nõukogu 3. aprilli 2017. aasta resolutsiooni hiljutiste sündmuste kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et 27. märtsil 2017. aastal avaldas Venezuela ülemkohus otsuse, millega kuulutas kõik rahvusassamblee vastu võetud õigusaktid põhiseadusevastaseks; arvestades, et Venezuela ülemkohus otsustas 29. märtsil 2017, et rahvusassamblee ei ole kohtu korraldust täitnud, tühistas kõik rahvusassamblee õigusaktid ja määras endale õiguse võtta üle seadusandlikud ülesanded;

B.  arvestades, et Venezuela ülemkohtu otsused rikuvad põhiseadusega tagatud võimude lahususe põhimõtet ning kõigi kohtunike kohustust austada ja tagada Venezuela põhiseaduse terviklikkust (artikkel 334);

C.  arvestades, et otsused tehti ilma igasuguse põhiseadusliku aluseta – kasutamata rahvusassambleele antud volitusi (põhiseaduse artikkel 187) või ülemkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi volitusi (põhiseaduse artikkel 336);

D.  arvestades, et riigi peaprokurör, Luisa Ortega Díaz, kelle on ametisse nimetanud Venezuela valitsus, mõistis ülemkohtu otsuse hukka ja leidis, et see on põhiseadusliku korra rikkumine; arvestades, et rahvusvahelise surve ja arvukate taotluste tulemusena palus president Nicolás Maduro, et ülemkohus vaataks rahvusassamblee volituste tühistamise otsuse läbi, ja arvestades, et ülemkohus võttis 1. aprillil 2017. aastal vastu uued otsused, millega eelmine otsus tühistati;

E.  arvestades, et ülemkohus oli eelnevalt 1. augustil 2016 ja 5. septembril 2016 otsusega nr 808 teatanud, et rahvusassamblee ei ole kohtu korraldust täitnud, ning tühistanud tema meetmed;

F.  arvestades, et Venezuela opositsioonikoalitsioon Mesa de la Unidad Democrática sai ühekojalises rahvusassamblees 167 kohast 112, mis tähendab kahekolmandikulist enamust PSUV 55 koha vastu; arvestades, et ülemkohus keelas neljal rahvusassamblee liikmel (kellest kolm on opositsiooni liikmed) ametisse asuda, jättes sellega opositsiooni kahekolmandikulisest enamusest ilma;

G.  arvestades, et viimaste meelevaldsete vahistamiste tulemusel on poliitvangide arv kasvanud üle saja ning nende hulgas on sellised tähtsad poliitilised juhid nagu Leopoldo López, Antonio Ledezma, Daniel Ceballos ja Yon Goicoechea;

H.  arvestades, et Venezuela opositsioonijuhil ja kahekordsel presidendikandidaadil Henrique Caprilesel keelati 15 aastaks tegutsemine poliitilisel ametikohal; arvestades, et selle otsuse aluseks olid väidetavad süüdistused „halduseeskirjade eiramises“ Miranda osariigi kubernerina tegutsemise ajal;

I.  arvestades, et Venezuela julgeolekujõud, sealhulgas kaitsevägi ja politsei, samuti mitteametlikud relvastatud rühmitused, on protestide algusest saadik kasutanud korduvalt toorest jõudu rahumeelsete protestijate, sealhulgas kongressi liikmete vastu, kes olid rahvusassamblee pädevuste tühistamise otsuse vastu, ning arvestades, et selle tagajärjel on saanud üle 20 inimese surma, paljud vigastada ja paljud on vahistatud;

J.  arvestades, et 3. aprillil 2017väljendasid 17 riiki ARO alalise nõukogu 21 riigist sügavat muret Venezuela demokraatliku korra põhiseadusevastase muutmise pärast; arvestades, et mõned selle piirkonna riigid on hiljuti väljendanud soovi aidata kaasa Venezuela vahendamisprotsessile, lootes luua läbimurde võimaluse;

K.  arvestades, et valitsus peatas 2016. aasta detsembriks kavandatud kohalikud ja piirkondlikud valimised ning takistas tagandamise küsimuses rahvahääletuse toimumist (põhiseaduse säte, mille kohaselt on 20 % valijatest võimalik nõuda presidendi tagandamist), kuigi kõik põhiseadusest tulenevad nõuded olid täidetud;

1.  mõistab hukka demokraatliku korra jätkuva põhiseadusevastase rikkumise Venezuelas pärast Venezuela ülemkohtu hiljutist otsust, mille eesmärk on võtta üle rahvusassamblee seadusandlikud volitused, ning samuti mõistab hukka võimude lahususe puudumise ja riigivõimuorganite puuduliku sõltumatuse;

2.  lükkab kindlalt tagasi Venezuela ülemkohtu otsused peatada rahvusassamblee volitused ja on seisukohal, et see on täiesti ebademokraatlik ja otseses vastuolus Venezuela põhiseadusega; peab oluliseks, et kuigi nende otsuste mõningad osad on hiljuti üle vaadatud, tagaks Venezuela valitsus demokraatliku korra täieliku taastamise;

3.  väljendab sügavat muret seoses Venezuela tõsiselt halveneva demokraatia, inimõiguste ja sotsiaalmajandusliku olukorraga ning üha kasvava poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsusega;

4.  kutsub Venezuela valitsust ja ülemkohut üles austama põhiseadust, eriti volitusi, mis on antud kõigile nõuetekohaselt valitud parlamendiliikmetele;

5.  palub Venezuela valitsusel tagada võimude lahusus ja võimuorganite sõltumatus ning taastada täies ulatuses rahvusassamblee põhiseadusest tulenev pädevus; tuletab meelde, et võimude lahusus ja üksteise asjadesse mittesekkumine on demokraatlike õigusriikide juhtpõhimõte;

6.  kutsub Venezuela valitsust üles tagama kõigi poliitvangide viivitamatu ja tingimusteta vabastamine; tuletab meelde, et rahvusassamblee kiitis poliitvangide vabastamise heaks rahvusliku leppimise seadusega, millele täitevvõim pani oma otsusega veto; rõhutab, et Venezuela jaoks ei saa pikas perspektiivis olla kestvat rahumeelset lahendust nii kaua, kui riigis on poliitilisi vange;

7.  kutsub Venezuela valitsust üles järgima põhiseadust ja esitama võimalikult kiiresti valimiste ajakava, mis võimaldab vabade ja läbipaistvate valimisprotsesside läbiviimist, kuna see on ainus viis tulla välja praegusest poliitilisest ummikust; mõistab karmilt hukka Venezuela riigikontrolöri (contraloría) otsuse keelata opositsioonijuhil Henrique Caprilesel 15 aastaks tegutsemine poliitilisel ametikohal; kutsub Venezuela valitsust üles lõpetama tava, mille kohaselt opositsioonijuhid tõrjutakse neilt poliitiliste õiguste võtmise teel kõrvale;

8.  peab tervitatavaks ARO alalise nõukogu 3. aprillil 2017. aastal vastu võetud resolutsiooni ning palub asepresidendil ja kõrgel esindajal toetada nii seda resolutsiooni kui ka kõnealuse piirkonna mitme riigi väljendatud soovi hõlbustada vahendusprotsessi, mille eesmärk on jõuda riiklikule kokkuleppele; kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat lisaks üles aktiivselt uurima koos rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega muid meetmeid, millega EL saaks Venezuelas demokraatia täies ulatuses taastada;

9.  mõistab teravalt hukka jõhkrad repressioonid, mida Venezuela julgeolekujõud ja mitteametlikud relvastatud rühmitused rakendasid rahumeelsete protestijate vastu ja mille tagajärjel sai üle 20 inimese surma, paljud said vigastada ja paljud vahistati; kutsub Venezuela valitsust üles uurima kõiki surmajuhtumeid ning austama põhiseadusega sätestatud rahumeelse kogunemise õigust ja tagama selle õiguse kasutamise; palub, et Venezuela ametivõimud tagaksid julgeoleku ja õiguste vaba kasutamise kõigile kodanikele, eelkõige inimõiguste kaitsjatele, ajakirjanikele, poliitilistele aktivistidele ja sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide liikmetele, kellel on suurem oht sattuda rünnakute ja meelevaldse kinnipidamise ohvriks;

10.  kutsub Venezuela ametivõime üles kiiremas korras lubama riiki humanitaarabi ja võimaldama juurdepääsu rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes soovivad aidata kõige enam kannatanud ühiskonnarühmi; palub rahvusvahelisel üldsusel ja eelkõige Venezuela naaberriikidel ja ELi liikmesriikidel võtta arvesse humanitaarkriisi, mille võib põhjustada suure hulga Venezuela elanike riigist lahkumine;

11.  nõuab uuesti tungivalt, et Venezuelasse saadetaks Euroopa Parlamendi delegatsioon ja et peetaks võimalikult kiiresti dialoogi konflikti kõigi osapooltega;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja rahvusassambleele, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0176. (2) ELT C 294, 12.8.2016, lk 21. (3) ELT C 316, 30.8.2016, lk 190. (4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0269. (5) https://www.hrw.org/news/2016/05/16/letter-human-rights-watch-secretary-general-almagro-about-venezuela