(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0471),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 78 lõiget 2 ja artikli 79 lõikeid 2 ja 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0271/2018),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0106/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ning, artikli 79 lõikeid 2 ja 4 ning artiklit 80, [ME 2]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Arvestades muutuvaid rändeprobleeme, mida iseloomustab vajadus toetada liikmesriikide vastuvõtu-, varjupaiga-, integratsiooni- ja rändehaldussüsteemide tugevdamist, ennetada ja asjakohaselt ning solidaarselt käsitleda survet tekitavaid olukordi ning asendada ebaseaduslikud ja ohtlikud rändeteed seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõike 2 kohase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise eesmärgi saavutamiseks eriti oluline investeerida rände tõhusasse ja koordineeritud haldamisse liidus. [ME 3]

(2)  Liidu ja liikmesriikide koordineeritud tegevuse tähtsust on kajastatud 2015. aasta Euroopa rände tegevuskavas, milles on rõhutatud vajadust järjepideva ja selge ühise poliitika järele eesmärgiga taastada usk liidu suutlikkusse koondada Euroopa ja liikmesriikide jõupingutused rändeprobleemidega tegelemisel ning teha tõhusat koostööd kooskõlas liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80, ning kinnitatud kõnealuse tegevuskava 2017. aasta septembri vahehindamise raames ja 2018. aasta märtsi- ja maikuu eduaruandes. [ME 4]

(3)  Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes veel kord vajadust järgida rändehalduse terviklikku, pragmaatilist ja kindlameelset käsitust, mille eesmärk on taastada välispiirikontroll ja vähendada ebaseaduslikult saabuvate rändajate ja merel hukkunute arvu ning mis peaks põhinema kõigi liidu ja liikmesriikide kättesaadavate vahendite paindlikul ja koordineeritud kasutamisel. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks sellele üles tagama märkimisväärselt suurema tagasisaatmiste arvu nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil võetavate meetmete, näiteks mõjusate tagasivõtulepingute ja kokkulepete kaudu. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks üles rakendama ja välja töötama vabatahtlikke ümberasustamisprogramme. [ME 5]

(4)  Selleks et toetada jõupingutusi, mida tehakse liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastastikusel usaldusel, solidaarsusel ja vastutuse jagamisel põhineva tervikliku rändehalduse käsituse tagamiseks eesmärgiga on tagada liidu ühine jätkusuutlik varjupaiga- ja sisserändepoliitika, tuleks liikmesriike toetada piisavate rahaliste vahenditega Varjupaiga-, Rände- ja Rändefondist Integratsioonifondist (edaspidi „fond“). [ME 6]

(4a)   Fond peaks täielikult austama inimõigusi, järgima kestliku arengu tegevuskava 2030, ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning rände ja varjupaiga valdkonnas rahvusvahelisel tasandil võetud kohustusi, eelkõige üleilmset pagulasi käsitlevat kokkulepet ja ülemaailmset turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkulepet. [ME 7]

(4b)   Fondi haldamisel arengu seisukohast tuleks võtta arvesse rände erinevaid algpõhjuseid, nagu konfliktid, vaesus, põllumajandussuutlikkuse puudumine, haridus ja ebavõrdsus. [ME 8]

(5)  Fondi toetatud meetmete rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid, sealhulgas isikuandmete kaitse õigust, ning liidu ja liikmesriikide põhiõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga. [ME 9]

(5a)  Fondi rakendamisel tuleks austada ja edendada soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, mis kuuluvad liidu põhiväärtuste hulka. Fond ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele mis tahes kujul. [ME 10]

(5b)  Fondi rakendamisel tuleks seada esikohale meetmed, mille puhul tegeldakse saatjata ja vanematest eraldatud alaealiste olukorraga varajase identifitseerimise ja registreerimise kaudu, ning meetmed, mida rakendatakse lapse parimaid huve silmas pidades. [ME 11]

(6)  Fond tuleks luua selle eelkäijate saavutustele ja investeeringutele tuginedes. Fondi eelkäijad on: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 573/2007/EÜ loodud Euroopa Pagulasfond (European Refugee Fund – ERF), nõukogu otsusega 2007/435/EÜ loodud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond (European Fund for the Integration of third-country nationals – EIF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 575/2007/EÜ loodud Euroopa Tagasipöördumisfond (European Resturn Fund – RF) aastatel 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/2014 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (Asylum, Migration and Integration Fund – AMIF) aastatel 2014–2020. Samal ajal tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid uusi arengusuundumusi.

(7)  Fondist tuleks toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja rändevoogude tõhusat juhtimist ja edendada muu hulgas varjupaiga valdkonna ühiseid meetmeid, sealhulgas liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtmisel, asustades või paigutades rahvusvahelise kaitse taotlejaid või rahvusvahelise kaitse saajaid liikmesriikide vahel ümber, või võttes nad humanitaarkaalutlustel vastu, tõhustades haavatavate varjupaigataotlejate, näiteks laste kaitsmist ning toetades integratsioonistrateegiaid ja tõhusamat seadusliku rände poliitikat, et luues ohutuid ja seaduslikke liitu sisserändamise võimalusi, mis peaksid samuti aitama tagada liidu pikaajaline konkurentsivõime pikaajalist konkurentsivõimet ja tema sotsiaalmudeli tulevik tulevikku ning vähendada jätkusuutliku tagasisaatmis- ja tagasivõtmispoliitika abil ebaseadusliku rände stiimuleid. Fondist kui liidu sisepoliitika vahendist ning ainsast varjupaiga- ja rändevaldkonna rahastamisvahendist liidu tasandil tuleks eeskätt toetada liidusiseseid varjupaiga- ja rändevaldkonna meetmeid. Fondist tuleks siiski määratletud ulatuses ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele toetada koostöö süvendamist kolmandate riikidega, et tugevdada varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude juhtimist, avardada luua seadusliku sisserände võimalusi, võidelda ebaseadusliku rändega rände ning inimsmugeldajate ja -kaubitsejate võrgustikega ning tagada turvaline ja väärikas kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise ja sealse tagasivõtmise jätkusuutlikkus tagasisaatmine, samuti taasintegreerimine nendes riikides. [ME 12]

(8)  Rändekriis ja viimastel aastatel Vahemerel hukkunute suurenev arv on esile toonud vajaduse reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, et ja kehtestada tõhusad varjupaigamenetlused, millega hoida ära teisene ränne, tagada ühtsed ja sobivad vastuvõtutingimused õiglasem ja tõhusam süsteem, et määrata kindlaks liikmesriikide vastutus rahvusvahelise kaitse taotlejatele, võtta kasutusele rahvusvahelise kaitse andmise ühtsed nõuded ning anda rahvusvahelise kaitse saajatele asjakohased õigused ja eelised taotlejate eest, ning luua raamistik liikmesriikide ümberasustamise ning humanitaarkaalutlustel vastuvõtmise alase tegevuse jaoks, et suurendada saadavalolevate ümberasustamiskohtade koguarvu kogu maailmas. Samal ajal on olnud vaja luua õiglasem reformi, tagamaks, et on kehtestatud ja kättesaadavad tõhusad ja tõhusam süsteem, mille raames määratakse kindlaks liikmesriikide vastutus õigustel põhinevad varjupaigamenetlused, ning et pakkuda ühtseid ja sobivaid vastuvõtutingimusi rahvusvahelise kaitse taotlejate eest taotlejatele, võtta kasutusele rahvusvahelise kaitse andmise ühtsed nõuded ning anda rahvusvahelise kaitse saajatele asjakohased õigused ja eelised, ning liidu raamistik liikmesriikide ümberasustamisalase tegevuse jaoks samuti tõhusad ja tulemuslikud menetlused ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks. Seepärast on asjakohane, et fond annaks liikmesriikidele suuremat toetust, et nad saaksid Euroopa ühist varjupaigasüsteemi täielikult ja nõuetekohaselt rakendada. [ME 13]

(9)  Fondi abil tuleks samuti täiendada ja tugevdada määrusega (EL).../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus](4) asutatud Euroopa Liidu Varjupaigaameti (European Union Agency for Asylum – EUAA) Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevust, et lihtsustada ja parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist, koordineerides ja tugevdades liikmesriikidevahelist praktilist koostööd ja koordineerides teabevahetust ning varjupaigaküsimustes, eelkõige heade tavade osas, edendades liidu varjupaiga valdkonna õigusakte ja tegevusstandardeid, et tagada ühtlus liidu varjupaigaõiguse ühtlane rakendamine, mis põhineb rahvusvahelise kaitse andmise menetlustele, vastuvõtutingimustele ja kaitsevajaduste hindamisele esitatavatel rangetel nõuetel kogu liidus ning mis võimaldab jätkusuutlikult ja õiglaselt jaotada rahvusvahelise kaitse taotlusi, hõlpsamalt ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist kogu liidus, toetada toetades liikmesriikide ümberasustamisalaseid jõupingutusi ning pakkuda pakkudes liikmesriikidele, eelkõige neile, kelle süsteemidele avaldub ebaproportsionaalselt tugev surve, operatiiv- ja tehnilist abi nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamiseks. [ME 14]

(9a)  Fondist tuleks toetada liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest. [ME 15]

(10)  Fondist tuleks toetada liitu ja liikmesriike kehtiva liidu õiguse rakendamisel, tagades põhiõiguste täieliku austamise, pidades eelkõige silmas Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide jõupingutusi, mis on seotud liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse nende kohustusi, mis tulenevad kehtivast liidu õigusest nõukogu direktiivi 2013/33/EL(5) (vastuvõtutingimuste direktiiv), 2013/32/EL(6) (varjupaigamenetluste direktiiv), 2011/95/EL(7) (pagulaseks kvalifitseerumise direktiiv) ja 2008/115/EÜ(8) (tagasisaatmisdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 604/2013(9) (Dublini määrus). [ME 16]

(11)  Partnerlus ja koostöö kolmandate riikidega on liidu varjupaigapoliitika oluline osa tagamaks varjupaika või muud rahvusvahelise kaitse vormi taotlevate isikute voogude asjakohase haldamise. Selleks et asendada liikmesriikide territooriumile saabuvate, rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ohtlik ja ebaseaduslik sisseränne seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, väljendada solidaarsust riikidega neis piirkondades, kuhu või mille siseselt on ümber asustatud suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, aidates leevendada nendele riikidele avalduvat survet, aidata saavutada liidu rändepoliitika eesmärke, suurendades liidu mõjuvõimu kolmandates riikides, ning aidata tõhusalt kaasa üleilmsetele ümberasustamisalastele algatustele, võttes ühel häälel sõna rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes kolmandate riikidega, tuleks fondi kaudu pakkuda rahalisi stiimuleid liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistiku rakendamiseks. [ME 17]

(11a)  Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelise kaitse tagamiseks ja püsiva lahenduse pakkumiseks nende territooriumil viibivatele pagulastele ja ümberasustatud isikutele, kes on tunnistatud ümberasustamiskõlblikuks, või kes on hõlmatud riigisiseste humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavadega, mis peaksid arvesse võtma ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemaailmse ümberasustamisvajaduse prognoosi. Et teha seda ambitsioonikal ja tõhusal moel, peaks fond selleks andma rahaliste stiimulite vormis sihtotstarbelist abi igale inimesele, kes on vastu võetud või ümber asustatud. [ME 18]

(12)  Võttes arvesse viimastel aastatel liitu suundunud rändevoogude suurust ja meie ühiskondade ühtekuuluvuse tagamise tähtsust, on väga oluline toetada liikmesriikide poliitikat riigis seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike varajaseks integreerimiseks ning prioriteetseid valdkondi, mis on kindlaks määratud komisjoni 2016. aasta kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavas. [ME 19]

(13)  Tõhususe suurendamiseks, liidu suurima lisaväärtuse saavutamiseks ja kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks võetavate liidu meetmete järjepidevuse tagamiseks peaksid fondist rahastatavad meetmed olema konkreetsed ning täiendama Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) liidu struktuurifondide vahenditest rahastatavaid meetmeid. Käesolevast fondist rahastatavad meetmed peaksid toetama kolmandate riikide kodanike vajadustele kohandatud meetmeid, mida viiakse üldiselt ellu varases integratsioonietapis, integratsiooni varajastes etappides ja horisontaalmeetmeid, millega toetatakse liikmesriikide suutlikkust integratsioonivaldkonnas, samas kui kolmandate riikide kodanikele suunatud pikemaajalise mõjuga meetmeid tuleks rahastada ERFist ja ESF+-st ja mida täiendavad struktuurifondidest rahastatud meetmed kolmandate riikide kodanike sotsiaalse ja majandusliku kaasamise edendamiseks. [ME 20]

(13a)   Tervikliku integratsioonikäsitluse tagamiseks tuleks lõimimismeetmeid laiendada ka rahvusvahelise kaitse saajatele, võttes arvesse sellise sihtrühma eripära. Kui integratsioonimeetmeid rakendatakse koos vastuvõtuga, peaks meetmeid olema vajaduse korral võimalik laiendada ka varjupaigataotlejatele. [ME 21]

(14)  Sellega seoses tuleks nõuda, et fondi rakendamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused teeksid koostööd ja looksid koordineerimismehhanismid selliste asutustega, kelle liikmesriigid on määranud haldama ESF+ ja ERFi struktuurifondide sekkumisi, ning vajaduse korral kõnealuste fondide ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele kaasa aitavate muude fondide korraldusasutustega. Nende koordineerimismehhanismide kaudu peaks komisjon hindama fondide vahelist sidusust ja vastastikust täiendavust ning seda, mil määral iga fondi kaudu rakendatud meetmed aitavad kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele. [ME 22]

(15)  Fondi rakendamine selles valdkonnas peaks olema kooskõlas liidu ühiste aluspõhimõtetega integratsiooni kohta, mis on sätestatud ühises integratsioonikavas.

(16)  On asjakohane anda neile liikmesriikidele, kes seda soovivad, võimalus näha oma riiklikes programmides ette, et integratsioonimeetmed võivad hõlmata kolmanda riigi kodanike pereliikmeid, toetades nõnda perekondade ühtsust laste parimates huvides sellises ulatuses, mis on vajalik nende meetmete tõhusaks rakendamiseks. Mõiste „pereliige“ hõlmab abikaasasid, partnereid ning mis tahes isikuid, kellel on selle kolmanda riigi kodanikuga, keda asjaomased integratsioonimeetmed puudutavad, otsesed alanevad või ülenevad sugulussidemed ning kes muidu ei kuuluks fondi rakendusalasse. [ME 23]

(17)  Arvestades kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli integratsiooni valdkonnas ja selleks, et hõlbustada seesuguste üksuste otsest juurdepääsu liidu tasandi rahastamisele, peaks fond aitama lihtsustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või kodanikuühiskonna organisatsioonide ning neid esindavate ühenduste integratsioonivaldkonna meetmete rakendamist, sealhulgas nende meetmete suurema kaasrahastamise määra ja temaatilise rahastu sihtotstarbelise komponendi kasutamise kaudu juhul, kui kõnealused kohalikud ja nende meetmete suurema kaasrahastamise määra kaudu piirkondlikud ametiasutustel on volitatud integratsioonimeetmeid rakendama. [ME 24]

(18)  Võttes arvesse liidu ees seisvaid pikaajalisi majanduslikke ja demograafilisi probleeme ja rände iseloomu üha üleilmsemaks muutumist, on äärmiselt oluline luua liitu suunduvad hästitoimivad seadusliku rände kanalid, et liit saaks jääda rändajate vastavalt liikmesriikide majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele seadusliku rände jaoks atraktiivseks sihtkohaks ning et tagada sotsiaalhoolekande süsteemide ja liidu majanduskasvu jätkusuutlikkus ning samas kaitsta võõrtöötajaid tööalase ärakasutamise eest. [ME 25]

(19)  Fondist tuleks liikmesriike toetada selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse seaduslikku rännet ja avardatakse seaduslikke rändevõimalusi ning suurendatakse oma suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata kõiki nende territooriumil seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks ettenähtud sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -põhimõtteid ja -meetmeid, sealhulgas eelkõige liidu õiguslikke seadusliku rände rahastamise vahendeid. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste ja valitsustasandite vahel kui ka teiste liikmesriikidega. [ME 26]

(20)  Tõhus tagasisaatmispoliitika on liidu ja selle liikmesriikide igakülgse rändekäsituse lahutamatu osa. Fondist tuleks toetada ja selle abil tuleks soodustada liikmesriikide jõupingutusi ühiste tagasisaatmisnõuete (nagu need on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ)(10) ning integreeritud ja kooskõlastatud tagasisaatmisstrateegia rakendamisel ja edasiarendamisel. Jätkusuutliku tagasisaatmispoliitika tagamiseks tuleks, pannes rõhku vabatahtlikule tagasipöördumisele. Fondist tuleks samamoodi toetada ka seotud meetmeid kolmandates riikides, näiteks tagasipöördujate et hõlbustada ja tagada turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning kestlikku taasintegreerimist, nagu on sätestatud ülemaailmses turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes. [ME 27]

(21)  Liikmesriigid peaksid eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist ning tagama seaduslike rändajate tulemusliku, ohutu ja väärika tagasisaatmise. Seepärast peaks fond andma eelistoetust vabatahtliku tagasipöördumise tagasipöördumisega seotud meetmetele. Selle edendamiseks peaksid liikmesriigid nägema ette sellised stiimulid nagu eeliskohtlemine suurema tagasipöördumisabi ning pikaajalise taasintegratsioonitoetuse näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on kulutõhususe seisukohast nii tagasipöördujate kui (kulutõhususe seisukohast) ka ametiasutuste huvides. Kõikides lapsrändajaid puudutavates meetmetes ja otsustes, sealhulgas tagasisaatmisel, tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, võttes täiel määral arvesse lapse õigust oma seisukohti väljendada. [ME 28]

(22)  Vabatahtlik ja sunniviisiline tagasisaatmine Kuigi vabatahtlikku tagasipöördumist tuleks eelistada sunniviisilisele tagasisaatmisele, on nad siiski omavahel seotud ja neil on vastastikku võimendav mõju ning seepärast tuleks kutsuda liikmesriike üles suurendama nende kahe tagasipöördumise vormi vastastikust täiendavust. Terviklike varjupaiga- ja seadusliku rände süsteemide oluline osa on väljasaatmise võimalus. Seetõttu tuleks fondist vajaduse korral toetada liikmesriikide meetmeid, mida võetakse väljasaatmise lihtsustamiseks ja rakendamiseks kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega ning tagasipöördujate põhiõigusi ja väärikust täiel määral austades. Fondist tuleks toetada laste tagasisaatmisega seotud meetmeid üksnes juhul, kui tagasisaatmine põhineb lapse parimate huvide heakskiitval hinnangul. [ME 29]

(23)  Tagasipöördumise ja taasintegreerimise tingimusi võivad aidata parandada tagasipöördujatele suunatud konkreetsed toetusmeetmed, milles pööratakse erilist tähelepanu nende humanitaar- ja kaitsevajadustele ning mida võetakse nii liikmesriikides kui ka sihtriikides. Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavatele rühmadele. Tagasisaatmisotsuste aluseks peaks olema päritoluriigis valitseva olukorra terviklik ja hoolikas hindamine, muu hulgas tuleks hinnata kohaliku tasandi suutlikkust abi ära kasutada. Päritoluriike ja eelkõige haavatavaid inimesi toetavad erimeetmed aitavad tagada tagasisaatmiste jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja tulemuslikkuse. Neid meetmeid tuleks rakendada kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja diasporaade aktiivsel osalusel. [ME 30]

(24)  Liidu tagasisaatmispoliitika lahutamatu ja keskne osa ja rändevoogude tõhusa haldamise kesksed vahendid on ametlikud tagasivõtulepingud ja muud kokkulepped, mis aitavad ebaseaduslike rändajate kiiret tagasisaatmist hõlbustada. Sellistel lepingutel ja kokkulepetel on tähtis osa dialoogis ja koostöös selliste kolmandate riikidega, mis on ebaseaduslike rändajate päritolu- või transiidiriigid, ning fond peaks toetama nende rakendamist kolmandates riikides tuleks riigi tagasisaatmispoliitika tõhususe, ohutuse ja liidu tasandi tagasisaatmispoliitika tõhususe huvides toetada väärikuse huvides, ning määratletud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele. [ME 31]

(25)  Lisaks käesoleva määruse kohasele kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute tagasipöördumise integreerimise toetamisele liikmesriikides tuleks fondist toetada täielikus kooskõlas säästva arengu põhimõttega ka muid meetmeid, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku rändega ning tegeleda ebaseadusliku rände põhjuste või olemasolevatest seaduslikest rände-eeskirjadest kõrvalekaldumisega rändajaid hõlmava inimkaubanduse vastu, julgustada ja hõlbustada seadusliku rände eeskirjade kehtestamist, tagades seeläbi liikmesriikide päritoluriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse. [ME 32]

(26)  Ebaseaduslike rändajate tööhõive on ebaseadusliku rände tõmbeteguriks ja kahjustab seadusliku rände kavadele tugineva tööjõu liikuvuse poliitika kujundamist ja ohustab võõrtöötajate õigusi, muutes nad haavatavaks õiguste rikkumise ja kuritarvituste suhtes. Seetõttu tuleks fondist liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ(11) rakendamisel; kõnealuse direktiiviga keelatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmine, sätestatakse ärakasutatud töötajatele kaebuste esitamise ja töötasu tagasinõudmise mehhanism ja nähakse ette sanktsioonid seda keeldu rikkuvate tööandjate suhtes. [ME 33]

(26a)   Liikmesriigid peaksid toetama kodanikuühiskonna ja töötajate ühenduste taotlusi, näiteks seda, mis käsitleb mõlemast soost vastuvõtutöötajate Euroopa võrgustiku loomist, et ühendada kõik töötajad Euroopas, kes tegutsevad rände valdkonnas, edendada head vastuvõttu ja inimõigustel põhinevat lähenemisviisi rände suhtes ning rändajate vastuvõtmise ja tööhõive võimaluste alaste heade tavade vahetamist. [ME 34]

(27)  Fondist tuleks liikmesriike kas otseselt või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL(12) rakendamisel; kõnealuse direktiiviga nähakse ette sätted inimkaubanduse ohvritele pakutava abi, toetuse ja kaitse kohta. Nende meetmete puhul tuleks võtta arvesse inimkaubanduse soolist olemust. Liikmesriigid peaksid fondi rakendamisel võtma arvesse, et inimestel, kes on elu või elamistingimusi halvendava ootamatu või süveneva kliimamuutuse mõju tõttu keskkonnas sunnitud oma kodud maha jätma, on suur oht sattuda inimkaubanduse ohvriks. [ME 35]

(27a)  Fondist tuleks vastavalt liidu varjupaigaseadustikule toetada eelkõige haavatavate varjupaigataotlejate (nt saatjata alaealised, piinamise või muude raskete vägivallavormide ohvrid) tuvastamist ja nende vajaduste kindlakstegemist. [ME 36]

(27b)  Selleks et saavutada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine fondi eesmärkide vahel, tuleks tagada teatavate eesmärkide puhul kulutuste miinimummäär kas eelarve otsese, kaudse või jagatud täitmise kaudu. [ME 37]

(28)  Fondi kaudu tuleks täiendada ja tugevdada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/1624(13) loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tagasisaatmismeetmeid ning aidata seeläbi kaasa Euroopa piiride tõhusale integreeritud haldamisele, nagu see on määratletud kõnealuse määruse artiklis 4, andmata täiendavaid rahastamisvahendeid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile, kelle aastaeelarve üle, mis peaks võimaldama tal kõiki oma ülesandeid ellu viia, otsustab eelarvepädev institutsioon. [ME 38]

(29)  Muude ELi fondidega tuleks saavutada koostoime, sidusus, täiendavus ja tõhusus ning vältida tuleks meetmete kattuvust või vastuollu minemist. [ME 39]

(30)  Fondist toetatavad meetmed Fondi prioriteediks peaks olema meetmete rahastamine liidu territooriumil. Fondist võib toetada meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, kuid seda tuleks teha rahalisest seisukohast piiratud, kuid siiski piisavas ulatuses, et saavutada fondi eesmärke, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 3, ning kooskõlas asjaomaste kaitsemeetmetega. Sellised meetmed peaksid täiendama muid väljaspool liitu rakendatavaid meetmeid, mida toetatakse välisrahastamisvahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla ja vastastikust täiendavust liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitika ning liidu rahvusvaheliste kohustustega. Välismõõdet silmas pidades tuleks fondist anda sihipärast toetust, et süvendada koostööd kolmandate riikidega ja tugevdada rändehalduse olulisemaid aspekte liidu rändepoliitika seisukohast huvi pakkuvates valdkondades Järgida tuleks Euroopa arengukonsensuse punktis 35 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Erakorralise abi rakendamise ajal tuleks tagada sidusus humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses sätestatud humanitaarabialaste põhimõtetega. [ME 40]

(31)  Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada sellist tegevust, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks eelkõige kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 80 aitama tugevdada liikmesriikidevahelist solidaarsust ning riikide ja liidu suutlikkust varjupaiga ja rände valdkonnas. [ME 41]

(32)  Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub varjupaika ja tagasisaatmist käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui Schengeni või Euroopa Liidu Varjupaigaameti hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomastes valdkondades, loetakse see liikmesriik liidu asjaomast acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas käesolevast fondist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(33)  Fondis peaks kajastuma vajadus suurema läbipaistvuse, paindlikkuse ja lihtsustamise järgi, ent samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud valdkondlikud ja erieesmärgid. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Ühtlasi peaks fondi rakendamine olema võimalikult kasutajasõbralik. [ME 43]

(34)  Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikidele esialgsed summad, mis koosnevad kindlaksmääratud summast ja I lisas sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud summast, mis kajastab kajastavad eri liikmesriikide vajadusi ja survet varjupaiga, rände, integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata saarte kogukondadele, kes puutuvad kokku ebaproportsionaalsete rändeprobleemidega. [ME 44]

(35)  Need esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse rändevoogude muutusi ning reageerida varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamise ja seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise vajadustele, arendada seaduslikku rännet ning võidelda ebaseadusliku rändega tõhusa, õigustel põhineva ja jätkusuutliku tagasisaatmispoliitika kaudu, tuleks perioodi keskpaigas eraldada liikmesriikidele täiendav summa, mille kindlaksmääramisel võetakse arvesse vahendite kasutamise määra. See summa peaks põhinema viimastel kättesaadavatel statistilistel andmetel, nagu on sätestatud I lisas, et kajastada muutusi liikmesriikide lähteolukorras. [ME 45]

(36)  Et aidata saavutada fondi eesmärke, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et nende liikmesriikide programmid sisaldaksid meetmeid, millega käsitletakse mis aitavad kaasa käesoleva määruse erieesmärke kõikide erieesmärkide täitmisele. Nad peaksid lisaks tagama, et vahendite eraldamine erieesmärkide saavutamiseks oleks parimal võimalikul viisil kooskõlas nende eesmärkidega, et see põhineks kõige ajakohasematel vajadustel, et programmid sisaldaksid nende eesmärkide täitmiseks minimaalseid kulutusi, et vahendite jagamine eesmärkidele oleks proportsionaalne probleemidega, et valitud prioriteedid oleksid kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite jaotus eesmärkide vahel tagaks üldise poliitikaeesmärgi täitmise võimaluse. [ME 46]

(37)  Kuna rändevaldkonna probleemid pidevalt muutuvad, on vahendite jaotamist tarvis rändevoogude muutustele kohandada. Pakilistele vajadustele, poliitika muutumisele ja liidu prioriteetidele vastamiseks ning rahastamise suunamiseks liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele eraldatakse osa vahenditest temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste meetmete, erakorralise abi ja ümberasustamise jaoks ning solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevate liikmesriikide täiendavaks toetamiseks. [ME 47]

(38)  Liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks – selleks on neile ette nähtud suurem liidu toetus.

(38a)  Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi selle nimel, et nad saaksid täielikult ja nõuetekohaselt rakendada varjupaigaküsimusi käsitlevat liidu acquis’d, eelkõige rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele sobilike vastuvõtutingimuste pakkumiseks ja nende seisundi korrektseks määratlemiseks vastavalt direktiivile 2011/95/EL, õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks, eelkõige juhul, kui need jõupingutused on suunatud saatjata alaealistele, kellega seotud kulutused on suuremad. Liikmesriigid peaksid seetõttu saama iga rahvusvahelise kaitse saanud saatjata alaealise jaoks ühekordse summa, kuid see ühekordne summa ei tohiks kumuleeruda käesoleva määruse alusel ümberasustamise jaoks ette nähtud lisarahastusega. [ME 48]

(39)  Osa fondi ressurssidest võib lisaks esialgsele eraldisele eraldada ka liikmesriikide programmidele, mille raames rakendatakse erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed tuleks kindlaks määrata liidu tasandil ning tegemist peaks olema meetmetega, mis nõuavad koostöö tegemist või mis on vajalikud selleks, et reageerida liidus aset leidnud arengusuundumustele, ning milleks on tarvis eraldada ühele või mitmele liikmesriigile täiendavaid rahalisi vahendeid.

(40)  Fondist tuleks anda toetust varjupaiga andmise ja tagasisaatmisega sisserändega seotud tegevuskulude katmiseks ning liikmesriikidel tuleks võimaldada säilitada liidu kui terviku jaoks nii vajalik suutlikkus nende teenuste osutamisel. Selline toetus seisneb käesoleva fondi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa. [ME 49]

(41)  Selleks et täiendada käesoleva fondi poliitikaeesmärkide rakendamist liikmesriikide tasandil nende programmide kaudu, tuleks sellest toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus, võttes samal ajal arvesse vajadust tagada õiglasel ja läbipaistval viisil piisav rahastamine, et saavutada fondi eesmärgid. Nende meetmete kaudu tuleks tagada põhiõiguste kaitsmine fondi rakendamisel. [ME 50]

(42)  Et tugevdada liidu suutlikkust vahetult reageerida ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud ettenägematule või ebaproportsionaalselt suurele rändesurvele, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike suur või ebaproportsionaalne sisseränne sisserändele, millega kaasnevad suur ja tungiv vajadus vastuvõtu- ja kinnipidamisasutuste, varjupaiga ja rände haldamise süsteemide ja menetluste järele ning suur rändesurve rändeprobleemid või märkimisväärne ümberasustamisvajadus kolmandatele riikidele poliitiliste sündmuste, konfliktide või konfliktide loodusõnnetuste tõttu, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga. [ME 51]

(43)  Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu otsusega 2008/381/EÜ(14) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkamine ning sellega tuleks võrgustikule ette näha rahaline abi kooskõlas selle eesmärkide ja ülesannetega.

(44)  Käesoleva fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka finantsinstrumentide ja eelarvelise tagatise kaudu InvestEU fondi rahastamiskava raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. [ME 52]

(45)  Käesoleva määrusega nähakse kogu Varjupaiga- ja Rändefondi jaoks ette rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe(15) punkti 17 (viidet tuleb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmise järel vajaduse korral ajakohastada)] tähenduses.

(46)  Käesoleva fondi suhtes kohaldatakse määrust (EL) .../... [finantsmäärus]. Selles on sätestatud eeskirjad liidu eelarve täitmise kohta, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.

(47)  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond moodustama osa sidusast raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest, finantsmäärusest ja määrusest (EL) .../2021 [ühissätete määrus]. Sätete vastuolu korral peaks käesolev määrus olema ülimuslik määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] suhtes. [ME 53]

(48)  Määrusega (EL) .../2021 [ühissätete määrus] on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), Lisaks raamistikule, millega luuakse liidu mitme fondi, sealhulgas Varjupaiga- ja Rändefond (Asylum and Migration Fund – AMF), Sisejulgeolekufond (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahend (instrument for border management and visa – BMVI), mis on integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osa, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate liidu fondide programmitöö, järelevalve ja hindamise, haldamise ja kontrollimise eeskirjad. Seepärast, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) jaoks ühised finantsreeglid on vaja kindlaks määrata Varjupaiga- ja Rändefondi AMIFi üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib fondist rahastada. [ME 54]

(49)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutlikkusest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.

(50)  Vastavalt finantsmäärusele(16), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013(17), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95(18), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96(19) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939(20) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste haldus- ja/või kriminaalkaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muid liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371(21). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidult rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peavad igati koostööd tegema ja andma liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele liidu finantshuvide kaitsel vajalikku abi. Fondiga seotud eeskirjade eiramise või pettuse uurimise tulemused tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile. [ME 55]

(51)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rakendamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

(51a)  Kui on selgeid tõendeid, et projektide seaduslikkus või nende rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus seataks komisjoni põhjendatud arvamuses, mis esitatakse vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 258 seoses rikkumisega, kahtluse alla, peaks komisjon tagama, et neid projekte ei rahastata. [ME 56]

(52)  Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL(22) artiklile 94 võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt rahastamisvahendi eeskirjadele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(53)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“(23), mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes strateegiates ja programmides käsitletakse ka äärepoolseimate piirkondade konkreetseid probleeme rände haldamisel. Fondist toetatakse neid liikmesriike piisavate ressurssidega, et nad saaksid neid piirkondi abistada rände jätkusuutlikul haldamisel ja võimaliku survega toimetulemisel.

(53a)   Fondist rahastatavate programmide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel tuleks konsulteerida liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide, kohaliku ja piirkondliku tasandi asutuste ja parlamentidega. [ME 57]

(54)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat fondi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord võib vajaduse korral hõlmata sisaldada ka mõõdetavaid, sealhulgas kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid, et mille alusel hinnata nende põhjal fondide fondi mõju kohapeal. Selleks et mõõta fondi abil saavutatut, tuleks kehtestada näitajad ja seotud sihid fondi iga erieesmärgi kohta. Nende ühiste näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega fondi rakendamist jälgima fondi rakendamist jälgima. Oma järelevalveülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks komisjonil olema võimalik kindlaks määrata konkreetsel aastal fondist tegelikult kasutatud summad. Oma riikliku programmi raamatupidamise aastaaruannete esitamisel komisjonile peaksid liikmesriigid seetõttu eristama tagasimakseid, lõplikele abisaajatele tehtud eelmakseid ja tegelikult kantud kulude hüvitisi. Et lihtsustada auditeerimist ja fondi rakendamise järelevalvet, peaks komisjon kajastama fondi iga-aastases rakendusaruandes neid summasid, samuti järelevalve tulemusi ja fondi meetmete rakendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil, sh konkreetsed projektid ja partnerid. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule heakskiidetud iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtte. Aruanded, milles kirjeldatakse fondi raames nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil võetud meetmete hindamise tulemusi ja rakendamist, tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ja esitada Euroopa Parlamendile.. [ME 58]

(55)  Pidades silmas kliimamuutustega võitlemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning pidada kinni ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, aitab fond võtta arvesse kliimameetmeid ja saavutada kogu eelarvet hõlmav eesmärk, mille kohaselt peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal 25 % ELi kulutustest toetama kliimaeesmärkide täitmist, ning iga-aastast 30 % eesmärki võimalikult kiiresti ning hiljemalt 2027. aastaks. Fondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal tehakse kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti asjakohaste hindamiste ja läbivaatamiste käigus. [ME 59]

(56)  Käesoleva määruse mitteolemusliku osa täiendamiseks või muutmiseks tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud temaatilise rahastu tööprogrammidega, III lisas loetletud toetuskõlblike meetmetega, IV lisas loetletud kõrgemad kaasfinantseerimise määraga meetmete ja tegevustoetusega, mis on sätestatud VII lisas, ning mille eesmärk on arendada edasi ühist järelevalve- ja hindamisraamistikku. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas rändajate ja pagulaste organisatsioonidega, ning et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. [ME 60]

(57)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks rakendamisvolitused anda komisjonile. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(24). Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide puhul, millega sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige teabe edastamisel komisjonile, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile programmitöö ja aruandmise raames teabe edastamise korraga, arvestades nende aktide puhttehnilist laadi.

(58)  Kuna käesoleva määruse eesmärki eesmärke, nimelt suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust, aidata kooskõlas kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, rahvusvahelise varjupaigapoliitika, täiendava ja ajutise kaitse poliitika ja ühise sisserändepoliitikaga kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele liidus sisserändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 61]

(59)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli ([Ühendkuningriigi ja] Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist [ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav / on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel].

(60)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(61)  On asjakohane ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise periood nõukogu määruse (EL, Euratom) .../2021 [mitmeaastase finantsraamistiku määrus] kohaldamise perioodiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva määrusega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Rändefond Integratsioonifond (edaspidi „fond“). [ME 62]

2.  Selles sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „rahvusvahelise kaitse taotleja“ – määruse (EL).../... [varjupaigamenetluse määrus](25) direktiivi 2013/32/EL artikli 2 punktis [x] c määratletud taotleja; [ME 63]

b)  „rahvusvahelise kaitse saaja“ – isik määruse (EL).../... [miinimumnõuete määrus](26) direktiivi 2011/95/EL artikli [2] punkti 2 b tähenduses; [ME 64]

c)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõikes 6 määratletud segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

d)  „pereliige“ – kolmanda riigi kodanik, nagu see on määratletud liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

e)  „humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine vastuvõtmise kava“ – selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine määruse (EL) .../... [liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistik](27) artikli [2] tähenduses lubamine liikmesriigi territooriumile – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või muu asjaomase rahvusvahelise organi esildise saamist, kui liikmesriik on seda taotlenud – kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, kellele antakse rahvusvaheline kaitse või humanitaarkaitse seisund liikmesriigi õiguse alusel, millega nähakse täiendava kaitse saajale ette samaväärsed õigused ja kohustused, nagu on sätestatud direktiivi 2011/95/EL artiklites 20–32 ja artiklis 34; [ME 65]

f)  „väljasaatmine“ – väljasaatmine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 5;

g)  „ümberasustamine“ – ümberasustamine, nagu see on määratletud määruse (EL) .../... [liidu ümberasustamis- [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistik] artiklis 2 selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine liikmesriikide territooriumile – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esildise saamist – kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, kellele antakse rahvusvaheline kaitse ja kellel on võimalik saada püsiv lahendus liidu ja siseriikliku õiguse kohaselt; [ME 66]

h)  „tagasisaatmine“ – tagasisaatmine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3;

i)  „kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Viide kolmanda riigi kodanikele hõlmab ka kodakondsuseta isikuid ja määratlemata kodakondsusega isikuid;

j)  „haavatav isik“ – isik, nagu see on määratletud liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda.

ja)  „saatjata alaealine“ – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täisealise isikuta seni, kuni selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; sh alaealine, kes on jäänud saatjata pärast liikmesriigi territooriumile saabumist; [ME 67]

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.  Fondi poliitiline eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele kooskõlas liidu asjaomase acquis’ rakendada, tugevdada ja igakülgselt arendada Euroopa ühist varjupaigapoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 78 ja Euroopa ühist sisserändepoliitikat vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 79 kooskõlas solidaarsuse põhimõttega ning jagades vastutust õiglaselt, järgides samal ajal täielikult liidu kohustustega ja liikmesriikide rahvusvahelise õiguse järgseid kohustusi ning Euroopa Liidu põhiõiguste valdkonnas hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. [ME 68]

2.  Lõikes 1 sätestatud poliitilise eesmärgi raames aidatakse fondi kaudu taotleda järgmisi erieesmärke:

a)  tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõdet;

b)  toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele tugevdada ja arendada seadusliku sisserände poliitikat liidu ja liikmesriikide tasandil, kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega; [ME 69]

c)  aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse koos teiste liidu fondidega kaasa kolmandate riikide kodanike tõhusale integreerimisele ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides. sotsiaalsele kaasamisele ning edendada seda; [ME 70]

ca)  aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus, turvaline ja inimväärikas tagasisaatmine, vastuvõtmine ja taasintegreerimine kolmandatesse riikidesse; [ME 71]

cb)  tagada solidaarsus ja õiglane vastutuse jagamine liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändeprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu; [ME 72]

3.  Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi käesoleva määruse II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 3a

Partnerlus

Fondiga seoses hõlmavad partnerlused vähemalt kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi või nende esindusorganisatsioone, asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone, eriti pagulaste ja rändajate organisatsioone, rahvusvahelisi inimõiguste asutusi ning võrdõiguslikkuse organeid ning sotsiaalpartnereid.

Need partnerid kaasatakse sisuliselt programmide ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. [ME 73]

Artikkel 4

Toetuse kohaldamisala

1.  Artiklis 3 sätestatud eesmärkide raames ja Kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eriti neid meetmeid, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke ja on loetletud III lisas. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta III lisa loetelu meetmetest, mis on fondist toetuse saamiseks abikõlblikud. [ME 74]

2.  Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist vastavalt artiklitele 5 ja 6 erandjuhtudel vajaduse korral toetada kindlaksmääratud piirides ja vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele III lisas loetletud liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mis on seotud kolmandate riikidega ja mida võetakse kolmandates riikides. [ME 75]

2a.  Ilma et see piiraks artikli 16 sätteid, ei või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks temaatilisest rahastust ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 9 ületada 5 % temaatilisele rahastule artikli 8 lõike 2 punkti b alusel eraldatud kogusummast. [ME 76]

2b.  Ilma et see piiraks artikli 16 sätteid, ei või kolmandates riikides võetavate või kolmandate riikidega seotud meetmete toetamiseks liikmesriikide programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite kogusumma kooskõlas artikliga 13 iga liikmesriigi kohta ületada 5 % sellele liikmesriigile artikli 8 lõike 2 punkti a, artikli 11 lõike 1 ja I lisa alusel eraldatud kogusummast. [ME 77]

2c.  Käesoleva lõike alusel toetatud meetmed on täielikus kooskõlas liidu välistegevuse rahastamisvahenditest toetatavate meetmetega ning vastavad liidu välistegevuse üldpõhimõtetele ja -eesmärkidele. [ME 78]

3.  Käesoleva määruse eesmärgid toetavad meetmeid, mis on suunatud ühele või mitmele sihtrühmale Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 78 ja 79 kohaldamisala raames.

Artikkel 4a

Võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise edendamine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise aspekti arvestamine on fondi rakendamise lahutamatu osa ning et neid edendatakse fondi rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et hoida fondile juurdepääsul või fondi rakendamise eri etappide ajal ära mis tahes diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. [ME 79]

Artikkel 5

Kolmandate riikide osalus fondis

Fond on avatud Schengeni lepinguga ühinenud kolmandatele riikidele kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud erilepingus, mis võetakse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 ja milles käsitletakse kolmanda riigi osalust Varjupaiga- ja Rändefondis fondis, eeldusel et: [ME 80]

–  lepinguga tagatakse õiglane tasakaal fondis osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–  lepingus on sätestatud fondis osalemise tingimused, sealhulgas fondi tehtavad rahalised sissemaksed ja halduskulud. Kõnealuseid sissemakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli [21 lõikele 5] sihtotstarbelise tuluna;

–  lepinguga ei ole kolmandale riigile antud fondi üle otsustusõigust;

–  lepinguga tagatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Käesolevas artiklis osutatud erilepingu koostamisel konsulteerib komisjon Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, eelkõige lepingu põhiõigustealaste aspektide valdkonnas. [ME 81]

Artikkel 6

Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Rahastamiskõlblikud võivad olla järgmised üksused:

a)  juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:

1)  liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium;

2)  fondis osalevad kolmandad riigid;

3)  tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt tööprogrammis täpsustatud tingimustele ning vastavalt tingimusele, et kõigi selle kolmanda riigi poolt, selles kolmandas riigis või seoses selle kolmanda riigiga võetavate meetmete puhul järgitakse täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi; [ME 82]

b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon. [ME 83]

2.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

3.  Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks. [ME 84]

4.  Juriidilised isikud, kes osalevad konsortsiumis, mis koosneb vähemalt kahest sõltumatust üksusest, mis on asutatud eri liikmesriikides või nendega seotud ülemeremaades või -territooriumidel või kolmandates riikides, on Rahastamiskõlblikud, on rahastamiskõlblikud, kui sellega aidatakse kaasa fondi käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisele. [ME 85]

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. jagu

Ühissätted

Artikkel 7

Üldpõhimõtted

1.  Käesoleva määruse alusel antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi meetmeid ning toetuse andmisel keskendutakse käesoleva määruse eesmärkide puhul väärtustamisele liidu lisaväärtuse loomisele. [ME 86]

2.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjakohase tegevuse, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab riiklikke ja muid liidu rahastamisvahendeid ja meetmeid, mida rahastatakse teistest liidu fondidest, eelkõige struktuurifondidest ja liidu välisrahastamisvahenditest, ning on nendega kooskõlastatud. [ME 87]

3.  Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli [62 lõike 1 punktidega a, b ja c] kas jagatud, otsese või kaudse eelarve täitmise raames.

Artikkel 8

Eelarve

1.  Fondi rakendamiseks on aastateks 2021–2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus 2018. aasta hindades on 9 204 957 000 eurot (jooksevhindades on 10 415 000 000 eurot). [ME 88]

2.  Rahalisi vahendeid kasutatakse järgmiselt:

a)  5 522 974 200 eurot 2018. aasta hindades (6 249 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames rakendatavatele programmidele; [ME 89]

b)  3 681 982 800 eurot 2018. aasta hindades (4 166 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse temaatilisele rahastule. [ME 90]

3.  Kuni 0,42 % rahastamispaketist eraldatakse komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse EL .../... [ühissätete määrus] artiklis 29. [ME 91]

Artikkel 9

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.  Artikli 8 lõike 2 punktis b viidatud rahastamispaketist eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise raames. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle komponente:

a)  erimeetmed;

b)  liidu meetmed;

c)  erakorraline abi;

d)  ümberasustamine;

e)  toetus solidaarsuse liikmesriikidele, sh kohalikele ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutusi tegevatele liikmesriikidele piirkondlikele omavalitsustele, ning rahvusvahelistele organisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes aitavad kaasa solidaarsusega seotud jõupingutuste tegemisele ning [ME 92]

f)  Euroopa rändevõrgustik.

Samuti toetatakse temaatilise rahastu rahastamispaketist komisjoni algatusel antavat tehnilist abi.

2.  Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas loetletud liidu kokkulepitud prioriteetidega ja III lisas sisalduvate rahastamiskõlbulike meetmetega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.

Komisjon tagab, et tööprogrammide koostamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel tehakse regulaarselt koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Vähemalt 20 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgile.

Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärgile.

Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud erieesmärgile.

Vähemalt 10 % temaatilisest rahastust eraldatavatest vahenditest eraldatakse artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c b osutatud erieesmärgile. [ME 93]

3.  Kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise raames, tuleb tagada ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et valitud tegevusi ei mõjuta nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane kohases komisjoni põhjendatud arvamus arvamuses rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuse tulemuslikkuse kahtluse alla. [ME 94]

4.  Kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise raames, hindab tagab komisjon määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 18 ja artikli 19 lõike 2 kohaldamise eesmärgil, kas ettenähtud tegevusi ei mõjuta, et ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohane kohases komisjoni põhjendatud arvamus arvamuses rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse kahtluse alla. [ME 95]

5.  Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks kooskõlas artikliga 32 vastu finantsmääruse artiklis [110] osutatud rahastamisotsused delegeeritud õigusaktid, et sätestada tööprogrammid, milles on kindlaks määratud toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatud iga lõikes 1 osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes sätestatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma Tööprogrammid tehakse üldsusele kättesaadavaks. [ME 96]

6.  Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa lõike 2 punktis b osutatud rakendusmeetmete 2a hulka, mida rakendavad kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seoses sellega eraldatakse 5 % temaatilise rahastu rahastamispaketist eelarve otsese või kaudse täitmise raames kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kes rakendavad integratsioonimeetmeid. [ME 97]

7.  Pärast lõikes 5 osutatud rahastamisotsuse tööprogrammi vastuvõtmist võib komisjon vastavalt muuta eelarve jagatud täitmise raames rakendatavaid programme. [ME 98]

8.  Rahastamisotsused Tööprogrammid võib teha koostada üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. [ME 99]

2. JAGU

TOETUS JA SELLE RAKENDAMINE EELARVE JAGATUD TÄITMISE RAAMES

Artikkel 10

Kohaldamisala

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse teatava osa suhtes artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud rahastamispaketist ja täiendavate vahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames vastavalt otsusele, mille komisjon on vastu võtnud artiklis 9 osutatud temaatilise rahastu kohta.

2.  Käesoleva jao kohast toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames kooskõlas finantsmääruse artikliga [63] ja määrusega (EL) .../... [ühissätete määrus] mitmele liidu fondile, sh Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile finantsreegleid kehtestava raamistikuga. [ME 100]

Artikkel 11

Eelarvelised vahendid

1.  Artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud vahendid eraldatakse riiklikele programmidele (edaspidi „programmid“), mida liikmesriigid rakendavad eelarve jagatud täitmise raames, soovituslikult järgmiselt:

a)  5 207 500 000 eurot liikmesriikidele kookõlas I lisaga;

b)  1 041 500 000 eurot liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks vastavalt artikli 14 lõikele 1.

2.  Juhul kui lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 12

Kaasrahastamise määrad

1.  Liidu eelarvest eraldatav rahaline toetus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest. Liikmesriike kutsutakse üles eraldama fondi vahenditest toetatavaks tegevuseks lisavahendeid. [ME 101]

2.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erimeetmete all rakendatavate projektide jaoks.

3.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse eraldatavat rahalist toetust suurendatakse vähemalt 80 %-ni ja seda võib suurendada 90 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest IV lisas loetletud meetmete jaoks. [ME 102]

4.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest tegevustoetuse jaoks.

5.  Liidu eelarvest eraldatava rahalise toetuse võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest erakorralise abi jaoks.

6.  Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning käesolevast fondist lõigetes 1–5 osutatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

7.  Komisjoni otsuses sätestatakse iga erieesmärgi kohta, kas selle kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)  toetuse kogusummale, sealhulgas avaliku ja erasektori toetustele, või

b)  ainult avaliku sektori toetusele.

Artikkel 13

Programmid

1.  Iga liikmesriik tagab ja komisjon tagavad, et tema riiklikus programmis käsitletavad prioriteedid on tihedalt seotud liidu rändehalduse varjupaiga ja rände haldamise valdkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile, ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad nende allkirjastatud rahvusvahelistest õigusaktidest, eelkõige ÜRO lapse õiguste konventsioonist. Oma programmide prioriteete kindlaks määrates tagavad liikmesriigid, et nende programmis käsitletakse piisavalt II lisas sätestatud rakendusmeetmeid. Seoses sellega eraldavad liikmesriigid vähemalt 20 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud erieesmärgile.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud erieesmärkidele.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud erieesmärkidele.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 10 % neile eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis c b osutatud erieesmärgile. [ME 103]

1a.  Lisaks tagavad liikmesriigid, et nende programmid sisaldavad meetmeid artikli 3 lõikes 2 nimetatud fondi erieesmärkide jaoks ning et vahendite jaotamine nende eesmärkide vahel toimub nii, et neid eesmärke oleks võimalik täita. Liikmesriikide programme hinnates tagab komisjon, et ei rahastata projekte, mille osas on kindlaid tõendeid, et nende projektide seaduslikkus või sellise rahastamise seaduslikkus ja korrektsus või nende projektide tulemuslikkus satuks komisjoni põhjendatud arvamuses rikkumismenetluse kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 258 kahtluse alla. [ME 104]

2.  Komisjon tagab, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Liidu Varjupaigaamet Põhiõiguste Amet ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on oma pädevusala ulatuses programmide väljatöötamisega juba varases etapis seotud. Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Liidu Varjupaigaametiga Varjupaigaküsimuste Tugiametiga programmide kavandite osas, et tagada nende ametite ja liikmesriikide tegevuse järjepidevus ja vastastikune täiendavus. [ME 105]

3.  Komisjon võib vajaduse korral kaasata Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Põhiõiguste Ameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 5. jaos osutatud järelevalve- ja hindamisülesannete täitmisse, tagamaks eelkõige, et fondi toel rakendatavad meetmed oleksid kooskõlas asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. [ME 106]

4.  Lisaks määruse (EL) [.../...] [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] kohaselt tehtavale järelevalvele või käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmisele kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 kontrollib asjaomane liikmesriik koos komisjoni ning vajaduse korral koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga, kuidas nende tulemustega tegeleda, sealhulgas kuidas kõrvaldada puudusi või suurendada oma suutlikkust ja valmisolekut, ning rakendab need soovitused oma programmi kaudu. [ME 107]

5.  Vajaduse korral tuleb kõnealust programmi muuta, et võtta arvesse lõikes 4 osutatud soovitusi ja artikli 30 lõike 2 punktis a osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes hinnatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Sõltuvalt kohandamise mõjust võib komisjon muudetud programmi heaks kiita. [ME 108]

6.  Vajaduse korral võib komisjoni ja asjaomaste ametitega nende pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides programmi vahendeid ümber jaotada, et rakendada lõikes 4 osutatud soovitused, millel on finantsmõju.

7.  Liikmesriigid peavad püüdma rakendada eelkõige IV lisas loetletud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmeid. Ettenägematute või uute olude korral või tõhusa rahastamise tagamiseks tuleb anda komisjonile õigus võtta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmete loetelu muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32.

7a.  Riiklike programmidega võib lubada, et III lisa punktis 3 a osutatud meetmed hõlmavad ka kõnealuses punktis osutatud sihtrühma kuuluvate isikute pereliikmeid ulatuses, mis on selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks vajalik. [ME 109]

8.  Kui Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 teise lõigu kohaldamisala, kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, peab ta enne projekti algust konsulteerima komisjoniga taotlema komisjoni heakskiitu. Komisjon tagab kavandatud projektide vastastikuse täiendavuse ja sidususe muude liidu ja liikmesriikide meetmetega, mis on võetud asjaomases kolmandas riigis või seoses sellega, ning kontrollib, et artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktis 3 sätestatud tingimused oleks täidetud. [ME 110]

9.  Määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 17 lõikes 5 osutatud programmitöö peab põhinema Igas riiklikus programmis nähakse kõigi erieesmärkide jaoks ette sekkumise liigid kooskõlas VI lisa tabelis tabeliga 1 sätestatud ning esitatakse kavandatud vahendite näitlik jaotus sekkumise liikidel liikide või toetusvaldkondade kaupa. [ME 111]

9a.  Iga liikmesriik avaldab oma programmi asjakohasel veebisaidil ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Veebisaidil täpsustatakse programmi rakendamisel toetatud meetmeid ja esitatakse toetusesaajate nimekiri. Seda ajakohastatakse korrapäraselt, vähemalt samaaegselt artiklis 30 osutatud iga-aastase tulemusaruande avaldamisega. [ME 112]

Artikkel 14

Vahehindamine

-1.  Programmidele tehakse vahehindamine ja hindamine vastavalt käesoleva määruse artiklile 29. [ME 113]

1.  2024. aastal aasta lõpuks ja pärast Euroopa Parlamendi teavitamist eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktist b kuni punktini 5 osutatud kriteeriumidega artikli 11 lõike 1 punktis b viidatud lisasumma. Eraldis hakkab kehtima alates 2025. kalendriaastast. [ME 114]

2.  Juhul kui vähemalt 10 % 30 % artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) .../2021 [uus ühissätete määrus] artikli [85] kohaselt vahemaksetaotlustega maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma programmi jaoks lõikes 1 osutatud lisasummat. [ME 115]

3.  Temaatilisest rahastust alates 2025. aastast vahendite eraldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse edu, mis on saavutatud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artiklis [12] osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel ning ja rakendamisel tuvastatud puudujääke. [ME 116]

Artikkel 15

Erimeetmed

1.  Erimeetmed on riikidevahelised või siseriiklikud projektid, millel on liidu lisaväärtus ja mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega ning mille elluviimiseks saab üks või mitu liikmesriiki või saavad kõik liikmesriigid oma programmi jaoks lisaeraldise. [ME 117]

2.  Peale artikli 11 lõike 1 kohaselt arvutatud eraldise võivad liikmesriigid saada lisasumma, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud ja et selle abil aidatakse rakendada käesoleva määruse eesmärke.

3.  Seda summat ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema selle kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 16

Liidu ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise raamistiku vahendid

1.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga ümberasustatud isiku kohta 10 000 euro suuruse summa kooskõlas liidu sihtotstarbelise ümberasustamiskavaga. Kõnealune summa antakse kuludega sidumata maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga [125].

2.  Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse liikmesriikidele nende programmi muutmise kaudu, tingimusel et isik, kelle eest see summa eraldatakse, on kooskõlas liidu ümberasustamise [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistikuga tegelikult ümber asustatud.

3.  Seda summat ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema selle kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.  Liikmesriigid säilitavad andmed, mis on vajalikud ümberasustatud isikute ja nende ümberasustamise kuupäeva nõuetekohaseks kindlakstegemiseks. [ME 118]

Artikkel 16a

Ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise vahendid

1.   Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 10 000 eurot iga ümberasustamise kaudu vastu võetud isiku kohta.

2.   Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saavad liikmesriigid iga kahe aasta tagant lisasumma, mille aluseks on ühekordne makse 6000 eurot iga humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isiku kohta.

3.   Olenevalt asjaoludest võib liikmesriik saada ühekordse makse ka lõikes 1 osutatud isikute pereliikmete eest, et tagada perekonna ühtsus.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele iga kahe aastat tagant, esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm heaks kiidetakse, ja hiljem rahastamisotsusega, mis lisatakse nende riikliku programmi heakskiitmise otsustele.

5.   Võttes arvesse kehtivat inflatsioonimäära, asjakohaseid muutusi ümberasustamise valdkonnas ning muid tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist, ning tegutsedes olemasolevate vahendite piires, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ühekordset makset vajaduse korral kohandada. [ME 119]

Artikkel 17

Määruse.../... [Dublini määrus] rakendamist toetavad vahendid

1.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [10 000] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kelle eest kõnealune liikmesriik hakkab vastutama alates sellest, kui tal tekib probleemne olukord, mis on määratletud määruses (EL) .../... [Dublini määrus].

2.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [10 000] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on kõnealusesse liikmesriiki suunatud, kui selle liikmesriigi kvoot on ületatud.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriik saab täiendava [10 000] euro suuruse summa iga taotleja eest, kellele on antud rahvusvahelise kaitse staatus integratsioonimeetmete rakendamise eesmärgil.

4.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikmesriik saab täiendava [10 000] euro suuruse summa iga isiku eest, kelle kohta liikmesriigil on võimalik määruse (EL) .../... [Eurodaci määrus] artikli 11 punktis d osutatud andmekogu ajakohastamise alusel tõendada, et see isik on liikmesriigi territooriumilt kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult tagasisaatmisotsuse või väljasaatmismeetme alusel lahkunud.

5.  Lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele saab liikmesriik [500] euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on ühest liikmesriigist teine üle viidud, iga taotleja eest, kes on üle viidud vastavalt määruse (EL).../... [Dublini määrus] artikli 34 punkti i esimese lõigu alapunkti c kohaselt, ning asjakohasel juhul iga taotleja eest, kes on üle viidud vastavalt määruse (EL) .../... [Dublini määrus] artikli 34 punkti j alapunkti g kohaselt.

6.  Käesolevas artiklis osutatud summad antakse kuludega sidumata maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga [125].

7.  Lõigetes 1–5 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele nende programmide raames, tingimusel et isik, kelle eest see summa eraldatakse, on vastavalt kas liikmesriigile tegelikult üle antud, tegelikult tagasi saadetud või taotlejana registreeritud liikmesriigis, kes on tema eest vastutav vastavalt määrusele (EL).../... [Dublini määrus].

8.  Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud. [ME 120]

Artikkel 17a

Määruse (EL) nr 604/2013 rakendamist toetavad vahendid

1.   Vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbiviiv liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka tagasimakse rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtukulude eest alates taotluse esitamise ajast kuni taotleja vastutavale liikmesriigile üleandmiseni või kuni liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbiviiv liikmesriik võtab taotleja eest vastutuse kooskõlas määrusega (EL) nr 604/2013.

2.   Üleandev liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka tagasimakse kulude eest, mis kaasnevad taotleja või määruse (EL) nr 604/2013 artikli 18 lõike 1 punktides c ja d osutatud muu isiku üleandmisega.

3.   Iga liikmesriik saab lisaks käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele ka ühekordse makse 10 000 eurot iga saatjata alaealise eest, kellele antakse selles liikmesriigis rahvusvaheline kaitse, tingimusel et liikmesriik ei saa sama saatjata alaealise eest ühekordset makset artikli 16 lõike 1 alusel.

4.   Käesolevas artiklis osutatud tagasimakse tehakse maksena kooskõlas finantsmääruse artikliga 125.

5.   Lõikes 2 osutatud tagasimakse tehakse liikmesriikidele nende programmide raames, tingimusel et isik, kelle eest see tagasimakse tehakse, on liikmesriigile tegelikult üle antud vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013. [ME 121]

Artikkel 17b

Vahendid rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmiseks

1.   Pidades silmas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete rakendamist, saavad liikmesriigid lisaks artikli 11 lõike 1 punkti a kohaselt arvutatud eraldisele täiendava summa, mille aluseks on ühekordne makse 10 000 eurot iga teisest liikmesriigist üle toodud rahvusvahelise kaitse taotleja või või rahvusvahelise kaitse saaja kohta.

2.   Olenevalt asjaoludest võivad liikmesriigid saada ühekordse makse ka lõikes 1 osutatud isikute pereliikmete eest, tingimusel et nende pereliikmete üleandmine on toimunud käesoleva määruse kohaselt.

3.   Lõikes 1 osutatud lisasummad eraldatakse liikmesriikidele esimest korda individuaalsete rahastamisotsustega, millega nende riiklik programm heaks kiidetakse, ja hiljem rahastamisotsusega, mis lisatakse nende riikliku programmi heakskiitmise otsusele. Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.   ELi toimimise lepingu artiklis 80 osutatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise eesmärkide tõhusaks saavutamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et korrigeerida vajadusel ja olemasolevate vahendite piires käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühekordseid makseid, võttes seejuures arvesse kehtivat inflatsioonimäära, asjakohaseid muutusi rahvusvahelist kaitset taotlevate ja saavate isikute ühest liikmesriigist teise viimise valdkonnas, ümberasustamises ja muudel ad hoc humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmises ning tegureid, mille abil saab optimeerida ühekordse maksega antud rahalise stiimuli kasutamist. [ME 122]

Artikkel 18

Tegevustoetus

1.  Tegevustoetus on liikmesriigile ettenähtud eraldise osa, mida võib kasutada selliste avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

2.  Liikmesriik võib kasutada kuni 10 % tema programmile eraldatud summast tegevustoetuse rahastamiseks artikli 3 lõike lõikes 2 punktides a ja c sätestatud eesmärkide raames. [ME 123]

3.  Tegevustoetust kasutav liikmesriik peab tegutsema kooskõlas liidu varjupaiga ja tagasisaatmise sisserände valdkonna acquis’ga ning järgima täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. [ME 124]

4.  Liikmesriigid peavad oma programmis ja artiklis 30 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes õigustama tegevustoetuse kasutamist käesoleva määruse eesmärkide saavutamise kontekstis. Enne programmi heakskiitmist hindab komisjon vastavalt artiklile 13 koos Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Liidu Varjupaigaameti Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda. Komisjon võtab arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning võimaluse korral määruse (EL).../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tehtud ja määruse määrusele (EL) nr 1053/2013 kohaselt tehtud ja vastava ning käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva järelevalve põhjal kättesaadavat teavet. [ME 125]

5.  Tegevustoetus on suunatud konkreetsetele ülesannetele ja teenustele rahastamiskõlblikele meetmetele, mis on sätestatud VII lisas. [ME 126]

6.  Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32, et muuta VII lisas esitatud loetelu, mis sisaldab konkreetseid ülesandeid ja teenuseid rahastamiskõlblike meetmete loetelu. [ME 127]

3. JAGU

TOETUS JA SELLE RAKENDAMINE EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE RAAMES

Artikkel 19

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse artikli punktiga c.

Artikkel 20

Liidu meetmed

1.  Liidu meetmed on riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mis on kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega.

2.  Komisjoni algatusel võib fondist rahastada liidu meetmeid, mille eesmärk on saavutada käesoleva määruse eesmärke, mis on loetletud artiklis 3 ning mis on kooskõlas III lisaga.

3.  Programmist võib anda rahalist toetust ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

4.  Eelarve otsese ja kaudse täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega]. [ME 128]

4a.  Komisjon tagab vahendite paindliku, õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide vahel. [ME 129]

5.  Ettepanekuid hindav komisjon võib koosneda välisekspertidest.

6.  Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse EL .../... [tagatisfondi määruse järeltulija] [artiklit X]. [ME 130]

Artikkel 21

Euroopa rändevõrgustik.

1.  Fondist toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ning nähakse ette selle tegevuseks ja edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.

2.  Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas (muudetud) otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus kujutab endast rahastamisotsust vastavalt finantsmääruse artiklile [110] finantsmäärusele. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega. [ME 131]

3.  Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas finantsmäärusega rahalist abi vastavalt vajadusele kas otsuse 2008/381/EÜ artiklis 3 osutatud riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või avaliku hanke lepingutega.

Artikkel 21a

Otsuse 2008/381/EÜ muutmine

Otsuse 2008/381/EÜ artikli 5 lõikesse 5 lisatakse järgmine punkt:"

„da) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse alusel võimalike abisaajate kontaktasutusena tegutsemine ning fondi kõigi aspektidega seoses erapooletu nõustamise, praktilise teabe ja abi andmine, sealhulgas seoses rahastamistaotlustega asjaomase riikliku programmi või temaatilise rahastu raames.“ [ME 132]

Artikkel 22

Segarahastamistoimingud

Käesoleva fondi alusel otsustatud segarahastamistoimingud, millele osutatakse artikli 2 lõike 1 punktis c, tehakse kooskõlas [InvestEU fondi määruse] ja finantsmääruse X jaotisega. [ME 133]

Artikkel 23

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Fondist võib toetada tehnilise abi meetmeid, mida rakendatakse komisjoni algatusel või tema nimel. Neid meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.

Artikkel 24

Auditid

Liidu rahalise toetuse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või organitelt, on aluseks määruse (EL) nr .../... [mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju] artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 25

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti reklaamivad meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes asjaomastele eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset mõtestatud teavet asjaomastes keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks osutavad liidu toetuse saajad meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil veenduvad rahaliste vahendite saajad, et igasuguses meediale ja üldsusele suunatud teavet teabes tõstetakse esile liidu embleemi ja nimetatakse selge sõnaga liidu rahalist toetust. [ME 134]

2.  Komisjon Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Komisjon avaldab eelkõige teabe temaatilise rahastu iga-aastaste ja mitmeaastaste programmide väljatöötamise kohta. Samuti avaldab komisjon avalikult kättesaadaval veebilehel selliste operatsioonide loetelu, mis on välja valitud temaatilisest rahastust toetuse saamiseks, ning ajakohastab seda loetelu vähemalt iga kolme kuu tagant. Fondile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide elluviimise tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega. Komisjon võib eelkõige edendada parimaid tavasid ja vahetada rahastamisvahendi rakendamisega seotud teavet. [ME 135]

2a.  Komisjon avaldab lõikes 2 osutatud teabe avatud, masinloetavas vormingus, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ(28) artikli 5 lõikes 1, et andmeid saaks sortida, otsida, võrrelda ja taaskasutada ning et neist saaks teha väljavõtteid. Andmeid peab saama sortida tähtsuse, konkreetse eesmärgi, toetuskõlblike tegevuse kogukulude, projektide kogukulude, hankemenetluste kogukulude, toetuse saaja nime ja töövõtja nime järgi. [ME 136]

4. jagu

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames

Artikkel 26

Erakorraline abi

1.  Fondist antakse Komisjon võib otsustada anda rahalist abi kiireloomuliste ja spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist: [ME 137]

a)  ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik kolmandate riikide kodanike ettenägematu ja ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne ühte või ebaproportsionaalne sisseränne mitmesse liikmesriiki, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele, lastekaitsesüsteemidele ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemidele ja -menetlustele; [ME 138]

aa)  vabatahtlik ümberpaigutamine; [ME 139]

b)  ajutise kaitse rakendamine direktiivi 2001/55/EÜ(29) tähenduses või

c)  suur rändesurve kolmandates riikides isikute ettenägematu ja ulatuslik või ebaproportsionaalne sisseränne kolmandatesse riikidesse, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna sattunud poliitiliste sündmuste, konfliktide või konfliktide loodusõnnetuste tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada ELi suunas kulgevaid rändevooge. [ME 140]

1a.  Käesoleva artikli kohaselt kolmandates riikides rakendatavad meetmed täiendavad vajaduse korral liidu humanitaarabipoliitikat ning on sellega kooskõlas, samuti järgitakse nende puhul humanitaarabi valdkonna konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid. [ME 141]

1b.  Komisjon teavitab käesoleva artikli lõike 1 punktides a, aa, b ja c kirjeldatud juhtudest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu. [ME 142]

2.  Erakorralist abi võib anda otse detsentraliseeritud asutustele Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile ning kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele, kes kannatavad kolmandate riikide kodanike ennenägematu ja suure või ebaproportsionaalse sisserände all, eriti neile, kelle ülesanne on võtta vastu ja integreerida saatjata alaealisi sisserändajaid. [ME 143]

3.  Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 11 lõike 1 ja I lisa kohaselt arvutatud eraldisele, tingimusel et see on programmis sihtotstarbeliselt märgitud. Neid summasid ei tohi kasutada programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

4.  Eelarve otsese täitmise raames rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse [VIII jaotisega] finantsmäärusega. [ME 144]

4a.  Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tehti enne toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, kuid mitte enne 1. jaanuari 2021. [ME 145]

Artikkel 27

Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine

1.  Meede Operatsioon, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mis tahes muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Komisjoni esitatud programmid täiendavad üksteist ja need tuleb välja töötada sedavõrd läbipaistvalt, et oleks välistatud igasugune kattumine. Toetust andnud liidu programmide eeskirju kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega nad on meedet operatsiooni toetanud. Kumulatiivse rahastamise kogusumma ei tohi ületada meetme operatsiooni rahastamiskõlblikke kogukulusid ja liidu eri programmidest antavat toetust võib arvestada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. [ME 146]

2.  Meetmed Operatsioonid, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele: [ME 147]

a)  neid on hinnatud rahastamisvahendi projektikonkursi alusel;

b)  need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)  eelarvepiirangute tõttu ei saa neid selle projektikonkursi alusel rahastada;

need võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL).../... [ühissätete määrus] artikli [67] lõikele 5 ning määruse (EL) .../... [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artiklile 8, tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

5. jagu

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

1. alajagu

Ühissätted

Artikkel 28

Järelevalve ja aruandlus

1.  Komisjon esitab kooskõlas oma aruandlusnõuetega, mis tulenevad finantsmääruse artikli 43 lõike 3 punkti h alapunkti i alapunktist iii finantsmäärusest, ja V lisale tuginedes vähemalt korra aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuste kohta. [ME 148]

2.  Komisjonile antakse vastavalt artiklile 32 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemusi käsitlevas teabes vajalikke kohandusi.

3.  Näitajad, mille abil antakse aru fondi edusammude kohta käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud eesmärgid peavad olema kumulatiivsed. Taotluse korral tehakse komisjoni saadud andmed väljund- ja tulemusnäitajate kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks. [ME 149]

4.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.  Selleks et tagada fondi tulemuslikud edusammud oma eesmärkide saavutamisel, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 32 õigus võtta VIII lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata näitajad vajaduse korral läbi ja neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse sätted järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamise, sealhulgas liikmesriikidele esitatava teabe kohta.

Artikkel 29

Hindamine

1.  Komisjon teeb käesoleva määruse, sealhulgas käesoleva fondi raames rakendatud meetmete vahehindamise ja tagasivaatelise hindamise.

2.  Vahehindamine ja tagasivaateline hindamine tehakse õigeaegselt, et nende tulemusi oleks võimalik kaasata otsustusprotsessi. [ME 150]

Artikkel 29a

Hindamine

1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse rakendamise vahehindamise. Vahehindamises käsitletakse fondi tulemuslikkust, tõhusust, lihtsustamist ja paindlikkust. Konkreetsemalt hõlmab hindamine järgmist:

a)   käesoleva määruse eesmärkide täitmisel tehtud edusammud, võttes arvesse olemasolevat asjakohast teavet, eelkõige artikli 30 kohaselt esitavaid liikmesriikide iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)   fondi raames võetud meetmete ja läbiviidud tegevuste liidu lisaväärtus;

c)   panus liidu solidaarsusesse varjupaiga ja rände valdkonnas;

d)   II lisas sätestatud rakendusmeetmete ja III lisas sätestatud meetmete jätkuv asjakohasus;

e)   käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest (nt struktuurifondidest) toetatavate meetmete ja liidu välisrahastamisvahenditega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus;

f)   fondi pikemaajaline mõju ja selle tulemuste kestlikkus.

Vahehindamises võetakse arvesse järelhindamise tulemusi eelmise fondi – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi – pikaajalise mõju kohta aastatel 2014-2020 ning sellele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse läbivaatamiseks.

2.   Komisjon teeb 31. jaanuariks 2030 järelhindamise. Komisjon esitab samaks kuupäevaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande. Järelhindamine hõlmab kõigi lõikes 1 sätestatud elementide hindamist. Sellega seoses hinnatakse fondi pikemaajalist mõju ja selle tulemuste kestlikkust, et sellest lähtuvalt teha otsus fondi edaspidise võimaliku jätkamise või muutmise kohta.

Lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud vahehindamise ja järelhindamise aruanded koostatakse sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas rändajate ja pagulaste organisatsioonide, võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate organite, riiklike inimõiguste valdkonna institutsioonide ja muude asjaomaste organisatsioonide sisulise kaasamise abil, järgides artiklis 3a sätestatud partnerluspõhimõtet.

3.  Vahehindamise ja järelhindamise puhul pöörab komisjon erilist tähelepanu kolmandate riikide poolt, kolmandates riikides või nendega seoses võetud meetmete hindamisele kooskõlas artikliga 5, artikliga 6 ja artikli 13 lõikega 8. [ME 151]

2. alajagu

Eeskirjad eelarve jagatud täitmise korral

Artikkel 30

Iga-aastased tulemusaruanded

1.  Liikmesriigid peavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta samaks kuupäevaks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) esitama komisjonile iga-aastase tulemusaruande, nagu see on sätestatud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 36 lõikes 6. 2023. aastal esitatav aruanne peab hõlmama programmi rakendamist kuni 30. juunini 2022. Liikmesriigid avaldavad need aruanded asjakohasel veebisaidil ning edastavad need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 152]

2.  Iga-aastases tulemusaruandes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)  programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja lõppeesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse uusimaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artiklis [37] komisjonile edastatud uusimaid koondandmeid; [ME 153]

aa)  riikliku programmi raamatupidamise aastaaruandes jaotus tagasimaksete, lõplikele toetusesaajatele tehtud eelmaksete ja tegelikult kantud kulude vahel; [ME 154]

b)  programmi täitmist mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artiklis 258 osutatud rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamused; [ME 155]

c)  käesolevast fondist ja muudest liidu fondidest (nt struktuurifondidest) toetatavate meetmete, eriti kolmandates riikides või nende riikidega ja liidu välisrahastamisvahenditega seoses rakendatavate meetmete vastastikune täiendavus, kooskõla ja sidusus; [ME 156]

d)  programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse, aga ka liikmesriikidevahelisse koostöösse ja solidaarsusesse varjupaigavaldkonnas; [ME 157]

da)  põhiõigustega seotud nõuete järgimine; [ME 158]

e)  teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)  rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel;

g)  fondist fondi abiga ümber asustatud või vastu võetud isikute arv, pidades silmas artikli 16 lõikes lõigetes 1 ja 2 osutatud summasid; [ME 159]

h)  ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv vastavalt artiklile 17b. [ME 160]

ha)  programmi kaudu abi saanud haavatavate isikute arv, sealhulgas lapsed, ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute arv; [ME 161]

3.  Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruande kohta märkusi kahe kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks. Pärast vastuvõtmist teeb komisjon iga-aastaste tulemusaruannete kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning avaldab need asjakohasel veebisaidil. Kui liikmesriigid neid kooskõlas lõikega 1 ei edasta, tehakse tulemusaruande täistekst Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõudmisel neile kättesaadavaks. [ME 162]

4.  Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. See rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 31

Järelevalve ja aruandlus

1.  Kooskõlas määruse (EL) .../... [ühissätete määrus] IV jaotisega toimuv järelevalve ja aruandlus peab põhinema VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud sekkumise liikidel. Selleks et tulla toime ettenägematute või uute oludega või tagada tõhus rahastamine, tuleb anda komisjonile õigus võtta sekkumise liikide muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 32.

2.  Näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) .../2021 [ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning artiklitega 17 ja 37.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 4, 9, 13, 16, 17b, 18, 28 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 163]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 9, 13, 18 16, 17b, 28 ja 31 osutatud volitused volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 164]

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 4, 9, 13, 16, 17b, 18, 28 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 165]

Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Kui komitee arvamust ei esita, siis komisjon rakendusakti eelnõu vastu ei võta. Seda sätet ei kohaldata artikli 30 lõikes 4 osutatud rakendusakti suhtes.

Artikkel 34

Üleminekusätted

1.  Käesolev määrus ei mõjuta selliste meetmete jätkumist või muutmist, mis on hõlmatud määrusega (EL) nr 516/2014 aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning kõnealust määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2.  Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek fondi ja selle eelkäija, s.o määrusega (EL) nr 516/2014 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames vastu võetud meetmete vahel.

Artikkel 35

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Eelarve jagatud täitmise raames hallatavate programmide rahastamise kriteeriumid

1.  Artiklis 11 osutatud olemasolevad vahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)  iga liikmesriik saab fondist kindla summa, mille suurus on 5 000 000 10 000 000 eurot, ainult programmitöö perioodi alguses. [ME 166]

b)  Artiklis 11 osutatud ülejäänud vahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

–  30 % varjupaiga valdkonnale;

–  30 % seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnale;

–  40 % ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnale.

2.  Varjupaiga valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsused on järgmised:

a)  30 % võrdeliselt nende isikute arvuga, kes kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest::

–  kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle staatus on määratletud Genfi konventsiooniga;

–  kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset uuesti sõnastatud direktiivi 2011/95/EL(30) tähenduses;

–  kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ(31) mõistes.

b)  60 % võrdeliselt rahvusvahelise kaitse taotlenud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga.

c)  10 % võrdeliselt kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga, kes on või on olnud ümberasustatud teatavasse liikmesriiki.

3.  Seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsused on järgmised:

a)  40 % võrdeliselt liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike koguarvuga.

b)  60 % võrdeliselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on saanud esimese elamisloa.

c)  Lõike 3 punktis b nimetatud arvutuste puhul ei hõlmata siiski järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuid:

–  kolmandate riikide kodanikud, kellele väljastatakse tööga seotud esimesed elamisload, mille kehtivusaeg on lühem kui 12 kuud;

–  kolmandate riikide kodanikud, kes on riiki lubatud õpinguteks, õpilasvahetuse, tasustamata koolituse või vabatahtliku teenistuse raames vastavalt nõukogu direktiivile 2004/114/EÜ(32), või vajaduse korral direktiiv (EL) 2016/801(33);

–  kolmandate riikide kodanikud, kes on liikmesriiki lubatud teadusliku uurimistöö eesmärgil vastavalt nõukogu direktiivile 2005/71/EÜ(34), või vajaduse korral vastavalt direktiivile (EL) 2016/801.

4.  Ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsused on järgmised järgmist kriteeriumit: [ME 167]

a)  50 % võrdeliselt nende nende kolmandate riikide kodanike arvuga arv, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kelle suhtes kehtib siseriikliku ja/või ühenduse liidu õiguse alusel kehtib lõplik tagasipöördumisotsus, st haldusotsus või kohtulahend või -akt, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus; [ME 168]

b)  50 % võrdeliselt nende kolmandate riikide kodanike koguarvuga, kes on liikmesriikide territooriumilt pärast haldus- või kohtulikku lahkumiskorraldust kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt lahkunud. [ME 169]

5.  Esialgse eraldise võrdlusandmed põhinevad komisjoni (Eurostati) koostatud, eelnevat kolme kalendriaastat hõlmavatel statistilistel andmetel, mis omakorda põhinevad andmetel, mille liikmesriigid on esitanud käesoleva määruse kohaldamise kuupäeval kooskõlas liidu õigusega. Andmed tuleks jaotada vanuse ja soo, konkreetsete haavatavuse aspektide ja varjupaiga staatuse kaupa, sealhulgas laste puhul. Vahekokkuvõtte tegemiseks põhinevad võrdlusandmed komisjoni (Eurostati) koostatud iga-aastastel statistilistel andmetel, mis hõlmavad eelnevat kolme kalendriaastat, mis on kättesaadavad 2024. aasta vahekokkuvõtte tegemise ajal liidu õiguse kohaselt liikmesriikide esitatud andmete põhjal. Juhul kui liikmesriigid ei ole komisjonile (Eurostatile) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed. [ME 170]

6.  Enne kõnealuste andmete tunnistamist kontrollarvudeks, hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostati) taotlusel peavad liikmesriigid esitama talle kogu vajaliku teabe.

II LISA

Rakendusmeetmed

1.  Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil:

a)  liidu acquis' ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaolise kohaldamise tagamine;

b)  liikmesriikide varjupaigasüsteemide infrastruktuuri (näiteks piisavad vastuvõtutingimused, eelkõige alaealistele) ja teenuste (näiteks õigusabi ning vajaduse korral esindamine ja suuline tõlge) suutlikkuse toetamine vajaduse korral, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil; [ME 171]

c)  liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise edendamine, eelkõige rändevoogude kaudu kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide suhtes, samuti solidaarsustegevuses osalevate liikmesriikide toetamine; [ME 172]

d)  solidaarsuse ja koostöö tugevdamine kolmandate riikidega, mida rändevood mõjutavad kuhu on sunnitud olnud rändama suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi, sealhulgas nende riikide suutlikkuse suurendamise kaudu vastuvõtu ja rahvusvahelise kaitse tingimuste parandamiseks ning ümberasustamise ja muude liidult kaitse saamise seaduslike võimaluste kaudu, ning rände haldamisega seotud eelkõige haavatavatele rühmadele, nagu lastele ja teismelistele, kes seisavad silmitsi kaitse riskidega, ning partnerluse ja koostöö kaudu kolmandate riikidega seoses ülemaailmsete koostööalaste jõupingutustega rahvusvahelise kaitsevaldkonnas. [ME 173]

da)  tehnilise ja operatiivabi andmine ühele või mitmele teisele liikmesriigile koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga. [ME 174]

2.  Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil:

a)  seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet, sealhulgas perekondade taasühinemine, käsitleva liidu acquis', eelkõige seaduslikku töörännet käsitlevate õigusaktide rakendamist edendava poliitika väljatöötamise ja selle rakendamise toetamine kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste rände- ja võõrtöötajate kaitse alaste nõuetega; [ME 175]

aa)  selliste struktuuri- ja toetusmeetmete edendamine ja väljatöötamine, mis hõlbustavad seaduslikku sisenemist liitu ja seal seaduslikku elamist. [ME 176]

ab)  partnerluse ja koostöö toetamine selliste kolmandate riikidega, mida mõjutavad rändevood, sealhulgas seaduslike liitu sisenemise võimaluste kaudu üleilmsete rändevaldkonna koostöö alaste jõupingutuste eesmärgil. [ME 177]

b)  kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks lõimimiseks varase integreerimise meetmete edendamine, nende vastuvõtvas ühiskonnas aktiivse osalemise ja vastuvõtvas ühiskonnas tunnustuse saavutamise ettevalmistamine, eelkõige kaasates kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone. [ME 178]

2a.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks lõimimiseks integreerimismeetmete edendamine, perekondade taasühinemise hõlbustamine, nende vastuvõtvas ühiskonnas aktiivse osalemise ja tunnustuse saavutamise ettevalmistamine, eelkõige kaasates kohalikke või piirkondlikke ametiasutusi, valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate organisatsioone ning sotsiaalpartnereid, ning

b)   haavatavate isikute kaitse meetmete edendamine ja rakendamine integratsioonimeetmete kontekstis. [ME 179]

3.  Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis c ca sätestatud konkreetset eesmärki järgmiste rakendusmeetmete abil: [ME 180]

a)  liidu acquis' ja poliitiliste prioriteetide ühetaolise kohaldamise tagamine seoses infrastruktuuri, menetluste ja teenustega;

b)  tagasipöördumise haldamisel liidu ja liikmesriikide tasandil integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi toetamine, tõhusa, inimväärika ja jätkusuutliku tagasipöördumise arendamine ning ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine; [ME 181]

c)  toetatud vabatahtliku tagasipöördumise, pereliikmete otsimise ja taasintegreerimise toetamine, arvestades samas alaealiste parimate huvidega; [ME 182]

d)  kolmandate riikidega koostöö ja nende suutlikkuse tugevdamine tagasivõtmislepingute ja muude meetmete rakendamisel ning rakendamisel, sealhulgas taasintegreerimine, et võimaldada jätkusuutlikku tagasipöördumise võimaldamine tagasipöördumist. [ME 183]

3a.  Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis cb sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)   rahvusvahelise õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise edendamine ja rakendamine varjupaiga- ja rändepoliitikas ja -meetmetes;

b)   liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse jagamise edendamine, eelkõige solidaarsuse edendamine rändevoogudest kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide suhtes, samuti solidaarsustegevuses osalevate liikmesriikide toetamine kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite toetamine;

c)   rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimise toetamine. [ME 184]

III LISA

Toetuse kohaldamisala Meetmed, mis on artikli 3 kohaselt vahendist toetuse saamiseks kõlblikud [ME 185]

1.  Artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist: [ME 186]

a)  varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni, eelkõige kohalike integratsioonistrateegiate, tagasipöördumise ja ebaseadusliku rände alase liidu acquis’ rakendamiseks mõeldud riiklike, piirkondlike ja kohaliku tasandi strateegiate koostamine ja arendamine; [ME 187]

b)  haldusstruktuuride, -süsteemide ja -vahendite loomine ning töötajate, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja muude asjaomaste sidusrühmade koolitamine vajaduse korral koostöös asjaomaste liidu asutustega; [ME 188]

c)  poliitika ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, sealhulgas teabe ja andmete kogumine ja vahetamine, edusammude mõõtmiseks ning poliitika arengu , sealhulgas rände ja rahvusvahelise kaitse kohta kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete ja statistika väljatöötamise, kogumise, analüüsi ja levitamise valdkonna poliitika ja menetluste väljatöötamine, nende üle järelevalve tegemine ja nende hindamine ning edusammude mõõtmiseks ja arengusuundumuste hindamiseks vajalike ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja kohaldamine; [ME 189]

d)  teabe-, parimate tavade ja strateegiate vahetus, vastastikune õpe, uuringud ja teadusuuringud, ühismeetmete ja -operatsioonide arendamine ja rakendamine ning riikidevaheliste koostöövõrgustike loomine;

e)  sootundlikud abi- ja tugiteenused, mis on kooskõlas asjaomase isiku asjaomaste isikute, eriti haavatavate rühmade isikute staatuse ja vajadustega; [ME 190]

ea)  lapsrändajate tõhus kaitse, sealhulgas lapse parimate huvide hindamine enne otsuste tegemist, kõik meetmed, mis on loetletud komisjoni 12. aprilli 2017. aasta teatises lapsrändajate kaitse kohta, näiteks kõigile saatjata alaealistele asjakohase eluaseme pakkumine ja eestkostjate õigeaegne määramine, Euroopa eestkosteasutuste võrgustikku tehtavad maksed ning laste õigusi kaitsvate poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, järelevalve ja hindamine, sealhulgas lapse õigustel põhinev süsteem; [ME 191]

f)  meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust varjupaiga, integratsiooni, seadusliku rände ja tagasisaatmispoliitika kohta;, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, sealhulgas alaealistele. [ME 192]

2.  Artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmisi meetmeid: [ME 193]

a)  materiaalse abi andmine (sh k.a piiril antava antav abi, lapsesõbralikud ja soo järgi kohandatud rajatised, kohalike asutuste pakutavad hädaolukorra teenused, haridus, koolitus, tugiteenused, õigusabi ja esindamine, tervishoid ja psühholoogiline abi) andmine,; [ME 194]

b)  varjupaigamenetluste läbiviimine, sealhulgas pereliikmete otsimine ning varjupaigataotlejatele menetluse kõigis etappides õigusabi ja esindamise ning suulise tõlke kättesaadavuse tagamine; [ME 195]

c)  spetsiaalsete menetlus- või vastuvõtuvajadustega taotlejate kindlakstegemine, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite, alaealiste ja teiste haavatavate isikute, nagu piinamisohvrite ja seksuaalse vägivalla ohvrite varajane kindlakstegemine ja spetsialiseeritud teenistustesse suunamine; [ME 196]

ca)  vägivalla ja piinamise, sealhulgas soolise vägivalla ohvritele kvalifitseeritud psühhosotsiaalsete ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine; [ME 197]

d)  vastuvõtu majutustaristu – näiteks alaealiste lastega perede vajadustele vastavates väikeste majutusüksuste ja väiketaristu, kaasa arvatud kohalike ja piirkondlike asutuste poolt pakutava taristu – loomine ja parandamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt; [ME 198]

da)  alternatiivsete hooldusteenuste pakkumine, mis on integreeritud olemasolevatesse riiklikesse lastekaitsesüsteemidesse ning täidavad kõigi laste vajadusi kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; [ME 199]

e)  liikmesriikide suutlikkuse suurendamine püüdlused suurendada liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada omavahel jagada teavet päritoluriikide kohta; [ME 200]

f)  meetmed, mis on seotud liidu riiklike ümberasustamise [ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise] raamistiku või riiklike ümberasustamiskavade rakendamisega seotud menetlustega, mis on kooskõlas liidu ümberasustamisraamistikuga käesolevas määruses sätestatud humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade rakendamismenetlustega; [ME 201]

g)  rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate üleviimine; [ME 202]

h)  kolmandate riikide suutlikkuse suurendamine kaitset vajavate isikute kaitse parandamiseks, sealhulgas kolmandates riikides tugevate lastekaitse mehhanismide väljatöötamise toetamise kaudu, tagades, et lapsed on kõigis valdkondades vägivalla, kuritarvituste ja hooletusse jätmise eest kaitstud ning neil on ligipääs haridusele ja tervishoiule; [ME 203]

i)  kinnipidamisele ja hoolekandele, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondadega laste kinnipidamisele tõhusate alternatiivide loomine, arendamine ja parandamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul täiustamine kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. [ME 204]

3.  Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist: [ME 205]

a)  teabepaketid ja kampaaniad, mille eesmärk on tõsta teadlikkust liitu suunduvate seaduslike rändekanalite kohta, sealhulgas liidu seaduslikku rännet käsitleva acquis' kohta;

b)  liidule liikuvuskavade väljatöötamine, näiteks muu hulgas ring- ja ajutised rändekavad, sealhulgas kutseõpe ja muu koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks; [ME 206]

c)  koostöö kolmandate riikide ja liikmesriikide tööhõivebüroode ning tööturuasutuste ja sisserändeasutuste vahel;

d)  kolmandas riigis omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni, sealhulgas erialase kogemuse hindamine ja tunnustamine ning nende oskuste ja kvalifikatsiooni läbipaistvus ja vastavus liikmesriigi omadele ning ühiste hindamisnormide väljatöötamine; [ME 207]

e)  abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega, et tagada nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ(35) tähenduses ühtlustatud rakendamine; [ME 208]

f)  abi, sealhulgas õigusabi ja esindamine, seoses liikmesriigis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike staatuse muutmisega, eelkõige seoses liidu tasandil kindlaks määratud seadusliku elaniku staatuse omandamisega; [ME 209]

fa)  abi seoses liidus seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike õiguste teostamisega, eeskätt seoses liikuvusega liidus ja töö saamisega; [ME 210]

g)  varajased integratsioonimeetmed, näiteks kohandatud abi kooskõlas kolmandate riikide kodanike vajadustega, ning integratsiooniprogrammid, milles keskendutakse haridusele, keelele ja muudele koolitusele, nagu kodanikuõpetuse kursused ja kutsenõustamine; [ME 211]

h)  meetmed, mis edendavad kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele ning nende osutamist, sealhulgas nende kohandamist sihtrühma vajadustele; [ME 212]

i)  valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide vaheline koostöö integreeritud viisil, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu; [ME 213]

j)  meetmed, mis võimaldavad ja toetavad kolmandate riikide kodanike kaasamist ja aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas, ning meetmed, millega edendatakse vastuvõtva ühiskonna heakskiitu; [ME 214]

k)  kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel teabevahetust ja dialoogi edendamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu. [ME 215]

3a.  Artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a)   integratsioonimeetmed, näiteks kohandatud abi kooskõlas kolmandate riikide kodanike vajadustega, ning integratsiooniprogrammid, milles keskendutakse kaasavale haridusele ja hooldusele, keelele, nõustamisele, kutsekoolitusele ja muudele koolitustele, nagu kodanikuõpetuse kursused ja kutsenõustamine;

b)   kohalike omavalitsuste osutatavate integratsiooniteenuste suutlikkuse suurendamine;

c)   meetmed, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele, sealhulgas haridusele, tervishoiule ja psühhosotsiaalsele toele, selliste teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele ning kohandamist sihtrühma vajadustele;

d)   valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide integreeritud koostöö, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu;

e)   meetmed, mis võimaldavad ja toetavad kolmandate riikide kodanike kaasamist ja aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas, ning meetmed, millega edendatakse vastuvõtva ühiskonna omaksvõttu;

f)   kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel teabevahetuse ja dialoogi edendamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu. [ME 216]

4.  Artikli 3 lõike 2 punktis c ca osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist: [ME 217]

a)  vastuvõtu- ja avatud vastuvõtutaristu täiustamine ning olemasoleva kinnipidamistaristu täiustamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt; [ME 218]

b)  kinnipidamisele, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade kinnipidamisele tõhusate alternatiivide kasutuselevõtmine, arendamine ja parandamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul, elluviimine ja täiustamine, tuginedes juhtumite lahendamisele kogukonnas. [ME 219]

ba)  inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemine ja vastuvõtmine kooskõlas direktiiviga 2011/36/EL ja nõukogu direktiiviga 2004/81/EÜ(36); [ME 220]

c)  sunniviisilise tagasisaatmise järelevalve sõltumatute ja tõhusate süsteemide kasutuselevõtmine ja tugevdamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ(37) artikli 8 lõikes 6;

d)  ebaseadusliku rände stiimulite, sealhulgas ebaseaduslike rändajate töölevõtmise vastu võitlemine vähendamine järgmiste vahenditega: tõhusad ja nõuetekohased, riskihindamisel põhinevad kontrollid, töötajate koolitamine, selliste mehhanismide loomine ja rakendamine, mille kaudu ebaseaduslikud rändajad saavad tööandjatelt tagasi nõuda makseid ja esitada nende vastu kaebusi, samuti teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mille eesmärk on teavitada tööandjaid ja ebaseaduslikke rändajaid direktiivi 2009/52/EÜ(38) kohastest õigustest ja kohustustest; [ME 221]

e)  tagasisaatmise ettevalmistamine, sealhulgas tagasisaatmisotsuste tegemise tinginud meetmed, kolmandate riikide kodanike tuvastamine, reisidokumentide väljastamine ja pereliikmete otsimine;

f)  koostöö kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste ning muude asjaomaste asutuste ja talitustega, et saada reisidokumendid, hõlbustada tagasisaatmist ja tagada tagasivõtmine, sealhulgas kolmandate riikide kontaktametnike kaudu;

g)  tagasipöördumisabi, eelkõige toetatud vabatahtlik tagasipöördumine, ja teave toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide kohta, sealhulgas tagasipöördumismenetluses osalevatele lastele erijuhendamise pakkumine ja lapse õigustel põhinevate tagasipöördumismenetluste tagamine; [ME 222]

h)  väljasaatmistoimingud, sealhulgas nendega seotud meetmed, kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega, välja arvatud sunnivahendid;

i)  meetmed tagasipöörduja püsiva tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamiseks;

j)  rajatised ja teenused tugiteenused kolmandates riikides, millega tagatakse nõuetekohane ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel, sealhulgas saatjata alaealiste ja muude haavatavate rühmade jaoks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega kiire üleminek kogukonnapõhisele majutusele; [ME 223]

k)  ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ning tõhusa tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas kolmandate riikidega tehtav koostöö, sealhulgas tagasivõtulepingute ja muude kokkulepete rakendamise raames; [ME 224]

l)  meetmed, mis aitavad suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest sisserändekanalitest rändekanalitest ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskidest; [ME 225]

m)  toetus ja tegevus kolmandates riikides, sealhulgas taristu, seadmete ja muude meetmete valdkonnas, tingimusel et see aitab tõhustada koostööd kolmandate riikide ning liidu ja tema liikmesriikide vahel tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas. [ME 226]

4a.  Artikli 3 lõike 2 punktis cb osutatud erieesmärgi raames toetatakse fondist järgmist:

a)   rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimine, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 17b osutatud meetmete rakendamine;

b)   operatiivtugi seoses lähetatud töötajate või liikmesriigi poolt teisele, rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriigile antava rahalise abiga;

c)   meetmed, mis on seotud riiklike ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade rakendamismenetlustega. [ME 227]

IV LISA

Kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ja artikli 13 lõikega 7

–  Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas pagulasi ja rändajaid esindavate organisatsioonide rakendatavad integratsioonimeetmed; [ME 228]

–  Kinnipidamisele ja hoolekandele tõhusate alternatiivide väljatöötamis- ja rakendamismeetmed; [ME 229]

–  Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimisprogrammid ja nendega seonduvad tegevused;

–  Meetmed, mis on suunatud haavatavatele isikutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatele vastuvõtu- ja/või menetluslike erivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas meetmed, millega tagatakse lapsrändajate, eelkõige saatjata laste alaealiste tõhus kaitse. [ME 230]

V LISA

Artikli 28 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse põhinäitajad

Erieesmärk nr 1: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine.

-1.  Kõik allpool loetletud tulemusnäitajad tuleks eristada soo ja vanuse kaupa. [ME 231]

1.  Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv.

1a.  Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade kaudu riiki lubatud isikute arv. [ME 232]

2.  Vastuvõtusüsteemiga hõlmatud isikute arv võrrelduna varjupaigataotlejate arvuga.

3.  Varjupaigataotluste rahuldamise määra ühtlustamine samast riigist pärit varjupaigataotlejate suhtes.

3a.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv. [ME 233]

3b.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv. [ME 234]

Erieesmärk nr 1a: toetada seaduslikku rännet liikmesriikidesse.

1.   Fondist saadud toetuste abil välja antud siniste kaartide arv.

2.   Fondist saadud toetuste abil ettevõttesiseselt üle viidud töötaja staatuse saanud isikute arv.

3.   Fondist saadud toetuste abil tulemuslikult oma perekonnaga taasühinenud perekonna taasühinemise taotlejate arv.

4.   Fondist saadud toetuste abil pikaajalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanike arv. [ME 235]

Erieesmärk nr 2: Toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele. [ME 236]

1.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud lahkumiseelsetes meetmetes.

2.  Nende isikute arv, kes osalesid fondi poolt toetatud integratsioonimeetmetes, ning kes teatasid, et meetmed aitasid nende varajasele integreerimisele kaasa, võrrelduna fondist toetatud integratsioonimeetmetes osalenute isikute koguarvuga. [ME 237]

2a.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud tööd. [ME 238]

2b.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kelle kvalifikatsiooni on hiljem tunnustatud või kes on hiljem saanud mõnes liikmesriigis diplomi. [ME 239]

Erieesmärk nr 3: Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides.

1.  Lahkumisettekirjutuse alusel fondist saadud toetuste abil tagasisaadetute arv võrrelduna kolmandate riikide kodanike arvuga, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. [ME 240]

2.  Selliste tagasipöördujate arv, kes said fondist kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi, võrrelduna fondist toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste koguarvuga.

Erieesmärk nr 3a: Tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine.

1.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv.

1a.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv.

2.   Rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriikidesse lähetatud töötajate arv või sellistele riikidele antud rahaline toetus.

3.   Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade kaudu riiki lubatud isikute arv. [ME 241]

VI LISA

Sekkumise liigid

TABEL 1: SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

TABEL 2: MEETME LIIKIDE KOODID

TABEL 3: EELARVE TÄITMISE VIISIDE KOODID

VII LISA

Tegevustoetuse saamise tingimustele vastavad meetmed

Erieesmärgi raames, mis käsitleb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamist ja arendamist, ning ebaseadusliku rände vastu võitlemisele kaasa aitamist, tagades tagasisaatmise ja tagasivõtmise tõhususe kolmandates riikides, hõlmab tegevustoetus järgmist:

–  kontori- ja halduskulud;

–  teeninduskulud, näiteks seadmete hooldus või asendamine;

–  teeninduskulud, näiteks taristu hooldus ja remont.

VIII LISA

Artikli 28 lõikes 3 osutatud väljundi- ja tulemusnäitajad

-1.  Kõik allpool loetletud tulemusnäitajad tuleks eristada soo ja vanuse kaupa. [ME 242]

Erieesmärk nr 1: Tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi kõiki aspekte, sealhulgas selle välismõõdet;

1.  Fondist toetust saanud sihtrühma kuuluvate isikute arv:

a)  Varjupaigamenetluste käigus teavet ja abi saanud sihtrühma kuuluvate isikute arv.

b)  Õigusabi ja juriidilise esindaja abi kasutanud sihtrühma kuuluvate isikute arv.

c)  Eritoetust saanud haavatavate isikute, inimkaubanduse ohvrite ja saatjata alaealiste arv.

2.  Fondist toetatud projektide tulemusel ja liidu acquis’s sätestatud ühiste vastuvõtunõuete kohaselt loodud uue vastuvõtu majutusinfrastruktuuri mahutavus (kohtade arv) ning samade nõuete kohaselt täiustatud olemasoleva vastuvõtu majutusinfrastruktuuri mahutavus ja osakaal kogu vastuvõtu majutusvõimaluste mahutavusest.

3.  Saatjate alaealiste jaoks kohandatud kohtade arv, mida toetatakse fondist, võrrelduna saatjate alaealiste jaoks kohandatud kohtade koguarvuga.

4.  nende isikute arv, kes on saanud varjupaigaalast koolitust fondi toetusel, ning nende osakaal sellealast koolitust saanud töötajate koguarvust;

5.  Fondi toetusel ühest liikmesriigist teise viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv;

6.  Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv.

Erieesmärk nr 1a: toetada seaduslikku rännet liikmesriikidesse.

1.   Fondist saadud toetuste abil välja antud siniste kaartide arv.

2.   Fondist saadud toetuste abil ettevõttesiseselt üle viidud töötaja staatuse saanud isikute arv.

3.   Fondist saadud toetuste abil tulemuslikult oma perekonnaga taasühinenud perekonna taasühinemise taotlejate arv.

4.   Fondist saadud toetuste abil pikaajalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanike arv. [ME 243]

Erieesmärk nr 2: Toetada liikmesriikidesse suunduvat seaduslikku rännet, sealhulgas aidata kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele. [ME 244]

1.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud lahkumiseelsetes meetmetes.

2.  Selliste kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv, kes on rakendanud fondi toetusel integratsioonimeetmeid.

2a.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud tööd. [ME 245]

2b.  Nende isikute arv, kes osalesid fondist toetatud integratsioonimeetmetes ja kes on hiljem saanud mõnes liikmesriigis diplomi. [ME 246]

3.  Isikute arv, kes osalesid fondist toetatud meetmetes, mis keskendusid:

a)  haridusele ja koolitusele;

b)  tööturu integratsioon;

c)  juurdepääs põhiteenustele; ning

d)  aktiivne osalemine ja sotsiaalne kaasatus.

4.  Isikute arv, kes osalesid fondi poolt toetatud integratsioonimeetmetes, ning kes teatasid, et meetmed aitasid nende varajasele integreerimisele kaasa, võrrelduna fondist toetatud integratsioonimeetmetes osalenute isikute koguarvuga.

4a.  Nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on fondist saadud toetuse abil omandanud liikmesriigis edukalt põhi-, kesk- või kolmanda taseme hariduse. [ME 247]

Erieesmärk nr 3: Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tagada tõhus tagasisaatmine kolmandatesse riikidesse ja tõhus vastuvõtmine kolmandates riikides.

1.  Kohtade arv fondi toetusega loodud/remonditud kinnipidamiskeskustes võrrelduna loodud/remonditud kohtade koguarvuga kinnipidamiskeskustes.

2.  Isikute arv, kes on saanud tagasisaatmisalast koolitust fondi toetusel;

3.  Tagasisaadetavate arv, kelle tagasipöördumist kaasrahastati fondist, võrrelduna lahkumisettekirjutuse alusel tagasipöördujate koguarvuga:

a)  vabatahtlikult tagasi pöördunud isikud;

b)  tagasisaadetud isikud.

4.  Selliste tagasipöördujate arv, kes said fondist kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi, võrrelduna fondist toetatud vabatahtlike tagasipöördumiste koguarvuga.

a)   vabatahtlikult tagasi pöördunud isikud;

b)   tagasisaadetud isikud. [ME 248]

Erieesmärk nr 3a: Tagada solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine.

1.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse taotlejate arv.

1a.   Käesoleva määruse artikli 17b alusel üle viidud rahvusvahelise kaitse saajate arv.

2.   Rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriikidesse lähetatud töötajate arv või sellistele riikidele antud rahaline toetus.

3.   Fondist saadud toetuste abil ümberasustatud isikute arv. [ME 249]

(1) ELT C , , lk . (2) ELT C , , lk . (3) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus] (ELT L ..., ...., lk ...). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9). (8) 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1). (14) 2008/381/EÜ: nõukogu 14. mai 2008. aasta otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7). (15) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1; http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.373.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2013:373:TOC. (16) ELT C , , lk . (17) ELT C , , lk . (18) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). (19) ELT C , , lk . (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371 2017/1939, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). (21) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1371, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). (22) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1). (23) COM(2017)0623 final. (24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (25) ELT C , , lk . (26) ELT C , , lk . (27) ELT C , , lk . (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90). (29) Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12). (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9). (31) Andmeid võetakse arvesse ainult siis, kui aktiveeritakse nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12). (32) Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12). (33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21). (34) Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15). (35) Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12-18); (36) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/81/EÜ elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (ELT L 261, 6.8.2004, lk 19). (37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98). (38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).