Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist, milles käsitletakse komisjoni soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (KOM(2008)0639);

–   võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 99, 137 ja 141;

–   võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(1);

–   võttes arvesse nõukogu 24. juuni 1992. aasta soovitust 92/441/EMÜ piisavate toimetulekuvahendite ja sotsiaalabi ühiste kriteeriumide kohta sotsiaalse kaitse süsteemides(2);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembri 2008. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2009. aasta teatist pealkirjaga "Ettepanek: 2009. aasta ühisaruanne sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta" (KOM(2009)0058) ning komisjoni talituste 24. veebruari 2009. aasta töödokumenti pealkirjaga "2008. aasta ühisaruanne sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse kohta – Teave riikide kohta" (SEK(2009)0255);

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni puuetega inimeste olukorra kohta laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007(3);

–   võttes arvesse oma 6. septembri 2006. aasta resolutsiooni elanikkonna vaimse tervise parandamise kohta: Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine(4);

–   võttes arvesse ELi edasiminekut võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas seoses direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmisega;

–   võttes arvesse ÜRO pagulasseisundi konventsiooni;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastaste meetmete konventsiooni;

–   võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;

–   võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(5);

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2007. aasta teatist pealkirjaga "Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine" (KOM(2007)0620) ning oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis(6);

–   võttes arvesse Euroopa sotsiaalpartnerite soovitusi, mis esitati 18. oktoobri 2007. aasta aruandes "Euroopa tööturgude ees seisvad peamised väljakutsed: Euroopa sotsiaalpartnerite ühisanalüüs";

–   võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2007. aasta teatist pealkirjaga "Sotsiaalse tegelikkuse hindamine – vahearuanne 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule" (KOM(2007)0063) ning oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta(7);

–   võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist pealkirjaga "Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas" (KOM(2008)0412) ning oma selleteemalist 6. mai 2009. aasta resolutsiooni(8);

–   võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist pealkirjaga "Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus Euroopa Liidus" (KOM(2006)0574) ja oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku – nende rahastamise ja individualiseerimise suundumuse kohta(9);

–   võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni tänavakodutuse kaotamise kohta(10);

–   võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(11);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta(12);

–   võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta(13);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes(14);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(15);

–   võttes arvesse oma 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni täiskasvanuhariduse kohta: kunagi ei ole hilja õppida(16);

–   võttes arvesse Lissaboni lepingule lisatud protokolli üldhuviteenuste kohta(17);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6-0263/2009),

A.   arvestades, et aktiivne kaasamine ei tohi asendada sotsiaalset kaasatust, sest sotsiaalselt kaitsetutel rühmadel, kes pole võimelised osalema tööturul, on õigus väärikale elule ja täielikule osalemisele ühiskonnas ning seetõttu peavad miinimumsissetulek ja ligipääsetavad ja jõukohase hinnaga kvaliteetsed sotsiaalteenused olema isikule kättesaadavad olenemata tema võimest tööturul osaleda;

B.   arvestades, et aktiivne kaasamine sõltub peale indiviidi võimekuse ka ühiskonna organiseerituse viisist; arvestades seetõttu, et käsitlemist vajavad ka tõrjutuse struktuurilised põhjused, sealhulgas diskrimineerimine ja ebapiisav teenuste osutamine;

C.   arvestades, et näiva tööturult tõrjutuse põhjuseks võib olla pigem puudulik ligipääs piisavatele inimväärsetele töövõimalustele kui vähesed jõupingutused;

D.   arvestades, et integreerumine tööturule ei saa olla eeltingimus miinimumsissetulekule ja juurdepääsule kvaliteetsetele sotsiaalteenustele; arvestades, et miinimumsissetulek ja juurdepääs kvaliteetsetele sotsiaalteenustele on vajalikud eeltingimused tööturule integreerumisele;

E.   arvestades, et tööturult enim tõrjutud on sageli inimesed, kellel on mitmeid ja keerulisi vajadusi, raskusi või kes on ebasoodsates tingimustes, nagu pikaajaline sõltuvus madalast või ebapiisavast sissetulekust, pikaajaline töötus, vähene haridus ja kirjaoskamatus, üleskasvamine vähekaitstud peres, puuded, halb tervis, elamine mitmete ebasoodsate tingimuste mõjualas, ebakindlad majutustingimused ja kodutus ning rassism ja diskrimineerimine, ning seetõttu peavad kaasamisstrateegiad kajastama tõrjutute mitmekesisust;

F.   arvestades, et sotsiaalne tõrjutus ja tööturult tõrjutus avaldavad äärmiselt ebasoodsat mõju inimeste vaimsele tervisele, ning arvestades, et pikaajalisi töötuid ohustavad depressioon ja muud vaimse tervise häired suuremal määral;

G.   arvestades, et tööturult eemale jäänud inimestel on suur vajadus kutseõppe järele kas puuduliku koolituse tõttu või sellepärast, et nad ei suuda oma haridust pärast pikaajalist tööturult eemalviibimist tulemuslikult ära kasutada;

H.   arvestades, et sotsiaalselt kõige kaitsetumaid isikuid mõjutab sageli aktiveerimispoliitikate tingimuslikkus ning arvestades, et neid mõjusid tuleb jälgida ja vältida negatiivset mõju sotsiaalselt kaitsetutele rühmadele;

I.   arvestades, et aktiivse kaasamise meetmed peavad töötama samuti kooskõlas ELi ja riiklike eesmärkide saavutamisega, mis on seotud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisega;

J.   arvestades, et suurem osa perekonnapeadest on naised, suurem osa üksikvanematest on naised ja suurem osa hooldajatest on naised; arvestades seega, et aktiivse kaasamise poliitika nõuab kõikehõlmavat meetmete paketti, mis võimaldaks tööturult enim tõrjutud naistel tegelikult kasu saada aktiivse kaasamise strateegiatest; arvestades, et naiste olukord tööturul on otseses seoses vanusega seotud vaesusega, mis mõjutab peamiselt naisi;

K.   arvestades, et majanduslanguse ja töötuse kasvu ajajärgul valitseb oht, et suur hulk uusi inimesi koondatakse, mis suurendab vaesuse ja tööturult tõrjutuse all kannatavate isikute arvu, eriti kõige kaitsetumate rühmade hulgas, nagu naised, eakad, puudega inimesed; arvestades, et on oluline, et sotsiaalset kaasatust ja sellega seotud tööturupoliitikat taotletaks Euroopa majanduse taastamiskavas integreeritud ja ühtse lähenemisviisi kaudu; arvestades, et osa avalikest vahenditest tuleks kasutada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonda tehtavate investeeringute ja muude oluliste sotsiaalteenuste ja üldhuviteenuste säilitamiseks ja parandamiseks;

L.   arvestades, et seisukoht, mille kohaselt parim tee tõrjutusest välja on töö kaudu, saab olla tõeliselt tõhus vaid juhul, kui see töö on jätkusuutlik, kvaliteetne ja piisavalt tasustatud; arvestades, et põhimõtet, mille kohaselt tuleb võrdse töö eest maksta võrdset palka, rakendatakse jätkuvalt halvasti;

M.   arvestades, et perekonnas hooldajad osutavad olulisi hooldus-, haridus- ning tugiteenuseid väljaspool tööhõivesüsteeme, ilma sissetulekuta ja sotsiaalsete õigusteta ning nad on jäetud ilma õigusest uuesti tööturule siseneda ja saavutada perekonna hooldamise ajal omandatud või arendatud oskuste tunnustamine,

1.   tunneb heameelt, et komisjon võttis oma soovituse 2008/867/EÜ aluseks soovituse 92/441/EMÜ, milles tunnustatakse üksikisiku põhiõigust inimväärikaks eluks vajalikele piisavatele toimetulekuvahenditele ja abile, ning milles määratletakse nimetatud õiguse rakendamise ühised põhimõtted; toetab soovituses 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise strateegia kohta esitatud üldisi põhimõtteid ja praktilisi suuniseid, mis põhinevad kolmel sambal, milleks on piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning ligipääs heatasemelistele teenustele; ning märgib, et mis tahes aktiivse kaasamise strateegia peab rajanema eelkõige üksikisiku õigustel, inimväärikuse austamise ning mittediskrimineerimise, võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetel; tööturule integreerumise edendamisel koos täieliku osalemisega ühiskonnas; ning kvaliteedi-, piisavuse ja ligipääsetavuse põhimõtete elluviimisel kõigis kolmes sambas;

2.   nõustub nõukoguga, et soovitust 92/441/EMÜ tuleb miinimumsissetuleku ja sotsiaaltoetuste osas paremini rakendada, et sotsiaalabi peaks tagama inimväärset elu võimaldava piisava miinimumsissetuleku, mis ületab vähemalt vaesusohu künnise ja on piisav inimeste vaesusest välja aitamiseks, ning et toetuste kasutuselevõttu tuleks parandada;

3.   tunneb heameelt Euroopa Kohtu 17. juuli 2008. aasta otsuse üle kohtuasjas C-303/06 seoses hooldajate diskrimineerimisega sideme tõttu puudega isikuga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma piisavaid meetmeid kindlustamaks, et hooldajaid kaitstakse tööturule pääsemisel sellise diskrimineerimise eest, ning julgustab liikmesriike astuma vajalikke samme kohtuotsuse täitmise tagamiseks;

4.   kutsub liikmesriike üles rakendama vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks piisavat sissetulekutoetust; juhib tähelepanu vajadusele kehtestada soovituse 92/441/EMÜ ja soovituse 2008/867/EÜ alusel piisav sissetulekutoetuse määr, mis peab olema piisav, läbipaistev, kõigile ligipääsetav ja pikas perspektiivis jätkusuutlik;

5.   peab äärmiselt oluliseks, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid tõhusalt direktiivi 2000/78/EÜ, millega tagatakse õigusraamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel, et võidelda töö- ja kutsealase diskrimineerimise vastu usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

6.   palub tungivalt, et nõukogu lepiks kokku ELi miinimumsissetuleku tagamise skeemide ja toetava asendussissetuleku tagamise skeemide alase eesmärgi kehtestamises, mille kohaselt tagatakse sissetulekutoetus vähemalt 60 % ulatuses riigi keskmisest tarbimisüksuse kohta arvestatud mediaansissetulekust, ning lepiks ühtlasi kokku ajakava selle eesmärgi saavutamiseks kõigis liikmesriikides;

7.   tunnistab, et sotsiaalabi ja tööturul aktiivse osalemise seosed on keerukad, eriti kui saadaolev töö on lühiajaline, hooajaline, ebakindel või osaajaline ning kui toetuse saamise tingimused ja sotsiaalkaitse süsteemid või piirmaksumäärad ei motiveeri palgatööle asuma ning sotsiaalabisüsteem on sellega kohanemiseks liiga jäik; nõuab seetõttu tungivalt selliste süsteemide välja töötamist, mis toetaksid tõhusalt üksikisikuid üleminekuperioodil, mitte ei karistaks või heidutaks neid ega võtaks toetust liiga kiiresti ära, kui isik tööle asub;

8.   juhib tähelepanu sotsiaaltoetuste kehtestamise tähtsusele kaitsetute isikute jaoks, kes suudaksid töötada; toonitab siiski, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt otsustavad kõnealuste toetuste sätestamise liikmesriigid;

9.   rõhutab, et piisava sissetulekutoetuse saajad ja nende pereliikmed saavad võimaluse vältida vaesusohtu ning muutuda aktiivseteks kodanikeks, kes annavad oma panuse ühiskonna- ja majanduselu ning põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamiseks;

10.   soovitab, et liikmesriigid kaaluksid aktiivselt miinimumsissetulekupoliitikat, et leida lahendus "töötavate vaeste" hulga kasvule ja muuta töötamine tööturust kaugel olijaile toimivaks lahenduseks;

11.   usub, et aktiivse kaasamise saavutamiseks on vaja vähendada ühenduse piirkondade ja alade vahelist ebavõrdsust majanduskriisi all kannatavate piirkondade majanduse taastamise ja maapiirkondade arendamise kaudu;

12.   palub liikmesriikidel võtta meetmeid, et võidelda ebaseadusliku või nn musta tööhõive vastu, mis jätab asjaomased isikud ilma teatud sotsiaalsetest soodustustest ja teenustest;

13.   nõuab, et aktiivse kaasamise poliitika:

14.   kutsub komisjoni üles kaaluma kogu kulu arvestamist aktiivse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, sest kogemused on näidanud, et varased investeeringud ja ennetustegevus võivad vähendada ühiskonna kantavat kulu pikema aja jooksul; tervitab asjaolu, et soovituses 2008/867/EÜ tehakse seetõttu ettepanek suurendada investeerimist sotsiaalsesse kaasatusse;

15.   on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tagama sihipärased lisasoodustused ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele (nagu puudega või kroonilisi haigusi põdevad inimesed, üksikvanemad või paljulapselised leibkonnad), mis katavad muuhulgas isikliku toetusega, erivarustuse kasutamisega ning meditsiini- ja sotsiaalhooldusega seotud lisakulutused, kehtestades sealhulgas ebasoodsamas olukorras olevate sotsiaalsete rühmade jaoks ravimitele jõukohased hinnad; rõhutab vajadust tagada inimväärsed invaliidsus- ja vanaduspensioni määrad;

16.   nõustub, eriti arvestades inimeste sageli keerukate vajadustega, et tuleb kavandada ja rakendada vajadustele kohandatud aktiivse kaasamise meetmed, milles oleks omavahel sobitatud miinimumsissetulek, tööturul kaasamine ja sotsiaalteenused, et on vaja keskenduda varajasele vajaduste kaardistamisele ja ennetustegevusele, ning et esmatähtsaks tuleb pidada sotsiaalselt kõige kaitsetumaid isikuid;

17.   on seisukohal, et selliste meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvestada nende meetmete sihtrühma arvamusega; kutsub liikmesriike üles toetama sotsiaalse suunitlusega valitsusväliste organisatsioonide volituste suurendamist, et hõlbustada nende osalemist kaasamispoliitika kujundamises ja elluviimises;

18.   kutsub liikmesriike üles töötama välja konstruktiivsem lähenemisviis uimastipoliitikale rõhuasetusega ennetustegevuse, hariduse ja sõltuvuse ravimise eelistamisele kriminaalkaristustele;

19.   nõuab vaimse tervise probleemide ja õpiraskustega inimeste häbimärgistamise lõpetamist, vaimse tervise ja heaolu edendamist, vaimsete probleemide ennetamist ning samuti raviks ja hoolduseks mõeldud vahendite suurendamist;

20.   on seisukohal, et ennetustegevuse käigus on oluline teha kõige ohustatumad lapsed ja noored kindlaks varakult, tükk aega enne nende koolist välja langemist, sest tõrjutusega seonduvad probleemid esinevad paljudel juhtudel väga varases vanuses; märgib, et koolist välja langenud noored osalevad suurema tõenäosusega asotsiaalses ja kriminaalses tegevuses, mis võimendab nende raskusi tööturule sisenemisel hilisemas elus; on seisukohal, et kaasamispoliitika edukuse jaoks on väga oluline laiapinnaline sidusrühmade dialoog ning toetus ennetustegevusele ja sotsiaalteenustele, mis suurendavad sotsiaalselt kaitsetute laste ja noorte täiskasvanute võimalusi; rõhutab ka eakamate inimeste, kes kaotavad oma töökohad ja ei saa uuesti tööturule tulla, tõrjumise probleemi olulisust;

21.   on seisukohal, et esimest töökohta otsivate noorte inimeste vajadusi tuleb hoolikalt kaaluda ja et poliitikad ning meetmed, mis soodustavad üleminekut hariduse omandamiselt tööturule, tuleks kujundada ja võtta riiklikul tasandil; arvab lisaks, et struktureeritud dialoog noorteorganisatsioonidega tuleb jätkuvalt siduda ELi institutsioonide ning liikmesriikide tööga;

22.   kutsub liikmesriike üles rohkem tegelema hooldajate probleemidega, kaasa arvatud õigus vabalt valida, kas ja millises ulatuses nad tahavad hooldajana tegutseda, võimalus ühendada hooldus palgatööga ning samuti ligipääs sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemidele, et vältida vaesumist hooldusega tegelemise tõttu;

23.   tervitab põhiõigusena ja Euroopa sotsiaalmudeli olulise koostisosana soovituses 2008/867/EÜ tunnistatud vajadust selliste jõukohaste ja heatasemeliste sotsiaalteenuste üldise kättesaadavuse järele, mis toetaksid ka töötajate ülalpidamist, ning kehtestatud põhimõtteid; on seisukohal, et nende sotsiaalteenuste hulka kuulub kindel, jõukohase hinnaga eluase, kättesaadav ühiskondlik transport, kutsealane algõpe ja tervishoid, samuti ligipääs jõukohase hinnaga energiale ning teistele võrguteenustele; märgib, et vajalik on edasiminek universaalteenuse osutamise kohustuste tagamisel seoses üldhuviteenustega; on seisukohal, et nende kohustuste tagamiseks tuleb töötada välja tegevuskava üldhuviteenuseid käsitleva ELi raamdirektiivi vastuvõtmiseks; märgib, et pole tehtud piisavaid edusamme jõukohase hinnaga, heatasemeliste lastehoiuteenuste alal seatud Barcelona eesmärkide saavutamiseks, mida tuleb tugevdada nii, et need hõlmaks kõiki algkooliealisi lapsi; märgib lisaks, et muude ülalpeetavate hooldusvajadused pole samuti piisavalt rahuldatud ning neid tuleb käsitleda sarnaselt;

24.   usub, et diskrimineerimise, millega inimesed puutuvad kokku seoses ligipääsuga kaupadele, teenustele ja võimalustele, kõrvaldamine on kaasamise saavutamisel keskse tähtsusega ning seetõttu pooldab ettepanekut võtta vastu ülddirektiiv, mis käsitleb väljaspool töökohta vanuse, puude, seksuaalse sättumuse ning usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimise vastu võitlemist;

25.   õhutab liikmesriike kaaluma sotsiaalsete baastariifide kehtestamist kaitsetute rühmade jaoks, näiteks seoses energia ning ühistranspordiga, ja samuti mikrokrediidi saamise võimalusi, et soodustada aktiivset kaasamist, samuti tasuta tervishoiuteenuseid ning haridust materiaalsetes raskustes olevatele inimestele;

26.   kutsub liikmesriike üles laiendama laenuühistute profiili, mis aitaks pakkuda üksikisikutele turvalist ja reguleeritud keskkonda, kus inimesed saaksid raha säästa ja laenata ning toime tulla üha kasvava isikliku võlakoormaga; kutsub liikmesriike üles tagama üksikisikute õigust avada mõistliku hinnaga pangaarve, mis on nii majandustegevuses kui ka ühiskonnaelus osalemise oluline vahend;

27.   kutsub liikmesriike üles pakkuma puudega inimestele vajalikku lisatoetust nii integreerimisel tööturule kui töötamise ajal; palub liikmesriikidel, kes veel ei ole allkirjastanud ja ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle vabatahtlikku lisaprotokolli, seda teha; märgib, et liikmesriigid peaksid kehtestama sobivad menetlused ja looma struktuurid ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhusaks rakendamiseks nende territooriumil;

28.   usub, et noored puutuvad aktiivse kaasamise puhul kokku eriliste takistustega, kaasa arvatud vanusega seotud põhjendamatu diskrimineerimine ning jõukohasele kutseharidusele ligipääsuga seotud raskused;

29.   väljendab rahulolu seoses puudega inimeste toimetulekuga väljaspool hoolekandeasutusi, kuid märgib, et see nõuab piisava tasemega kohaliku tasandi teenuste olemasolu, mis soodustavad iseseisvat elu, õigust isiklikule abile, õigust majanduslikule sõltumatusele ja täielikku osalemist liikmesriigi ühiskonnas;

30.   palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piisavad vahendid ligipääsu hõlbustamiseks elukestva õppe programmidele, mis toimivad muuhulgas eakamate inimeste tööturult tõrjumist piirava vahendina, ning soodustada nende pidevat osalemist ühiskonna-, kultuuri- ja kodanikuelus;

31.   usub, et koduvägivalla ning laste ja eakamate inimeste halva kohtlemise kõrvaldamiseks tuleks rohkem ära teha;

32.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et olemasolevat ühenduse soolise võrdõiguslikkuse, üldise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alaseid õigusakte rakendatakse täielikult, nõuetekohaselt ja tõhusalt; nõuab õigusaktide laiendamist ja jõustamist, et eemaldada tööhõive, kutsehariduse ja koolituse teelt struktuurilised tõkked;

33.   usub, et heatasemeline haridus on tulevase eduka tööhõive ja integratsiooni äärmiselt tähtis eeldus; kutsub liikmesriike üles laiendama riiklikku haridust käsitlevaid õigusakte eesmärgiga eemaldada hariduse saamise teelt kõik takistused, tagades integreeritud hariduse ja hariduse kättesaadavuse kõigile; usub, et pikka aega tööturult tõrjutud isikutel peab olema suurem õigus elukestva õppe rahastamisele, eriti kui tegemist on nn võtmepädevustega;

34.   palub komisjonil ja liikmesriikidel kohaldada soolise süvalaiendamise põhimõtet läbivalt kogu aktiivse kaasamise strateegia ulatuses;

35.   on seisukohal, et pakutav koolitus peaks võtma arvesse asjaomaste isikute vajadusi ja olema neile sobiv; nõuab puudega inimeste, hooldatavate eest vastutavate inimeste ja terviseprobleemidega inimeste vajadusi sageli eirava standardse koolituse ja integratsioonimeetmete asendamist sihipäraselt kohandatutega; juhib tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi ja programmi EQUAL kasutatavatele parimatele tavadele tööturult enim tõrjutud inimestele suunatud ja vajadustele kohandatud koolituste valdkonnas, milles tunnustatakse dokumenteerimata oskuseid ja mitteametliku hariduse abil omandatud oskuseid;

36.   soovitab parandada hariduse kvaliteeti ja integreerida haridussüsteemid tööturu ning sotsiaalse osalemise kriteeriumidega, samuti ühtlustada hariduse kõikidele vormidele ligipääsu võimalusi ning pakutava hariduse kvaliteeti;

37.   on seisukohal, et koolitus peab kindlustama üksikisikute teadlikkuse nende õigustest ja kohustustest tööl, sealhulgas mõistliku ettevalmistuse töötervishoiu ja -ohutuse alal ning ametiühingute liikmelisust puudutavate õiguste alal, samuti nende õiguste alal saada teavet ja nõustamist ning elukestvat õpet ja koolitust;

38.   märgib, et tööturult enim tõrjutute tööturule minekuks ettevalmistamise kujutlusvõimelisematel lähenemisviisidel on oht jääda rahastamisest ilma kitsamate lähenemisviiside kasuks, mille tulemused on kergemini mõõdetavad; kutsub seetõttu komisjoni üles parandama altpoolt tulevate lähenemisviiside rahastamist struktuurifondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi raames ning näitajate väljatöötamist, mille abil mõõta sotsiaalse ja aktiivse kaasamise edusamme, eesmärgiga pidada esmatähtsaks uuenduslikke, rohujuure tasandil tehtud aktiivse kaasamise edendamise algatusi, mis moodustavad osa prioriteetsetest sotsiaalse kaasatuse eesmärkidest Lissaboni strateegia raames äramärgitud struktuurifondide osana, mis on sotsiaalse algatuse kavandatud rahastamisvahend, ning muude rahastamiskanalite kaudu;

39.   märgib, et hinnangute kohaselt kujuneb demograafiliste muutuste tõttu aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste suhteks 2030. aastaks 2:1; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama aktiivse kaasamise poliitikat, tagamaks, et hooldajad, kellest suur osa on sunnitud hoolduskohustuste tõttu tööturult lahkuma, ei saaks tulevikus selle tõttu kahju;

40.   juhib tähelepanu vajadusele luua kaasav tööturg, mis oleks iga aktiivse kaasamise strateegia tuumaks, tööturg, kus oleks inimväärsed töötingimused ja erinevad töökohad kõigile töötajatele ja kus võetakse arvesse erinevaid töökohavajadusi, töötajate individuaalseid vajadusi, töömudeleid ja ajakavu, erinevat oskuste taset ning pere-, era- ja tööelu sobitamise erinevaid vajadusi; märgib, et kvaliteetne tööhõive on oluline töökohtade hoidmise edendamiseks;

41.   palub liikmesriikidel edendada konkurentsivõimelist tööturgu, soodustades avalike ja erakapitalil põhinevate sotsiaalkaitsesüsteemide mõistliku kuluga arendamist, jättes asjaomastele isikutele, sealhulgas etniliste vähemuste esindajatele, valikuvõimaluse vähendada tööturult tõrjumise riske;

42.   kutsub liikmesriike üles kasutama mitmesuguseid vahendeid, et motiveerida kõiki osalisi looma kaasavaid tööturge ja parandama tööturult enim tõrjutute osalust; juhib tähelepanu kohaliku tasandi sotsiaaldialoogi, finantsstiimulite, maksusoodustuste ja sotsiaalmajanduse arengu raames leiduvatele vahenditele; tervitab komisjoni soovitust tagada toetus sotsiaalsele ettevõtlusele kui puudega inimeste tööturule sisenemise elutähtsale võimalusele;

43.   rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on aktiivse kaasamise toetamisel kolmekordne roll: tööandjatena, majandusarengu ja tööhõive edendajatena ning avalike teenuste, sealhulgas kõige kaitsetumatele rühmadele mõeldud teenuste osutajatena; kutsub liikmesriike üles looma piirkondlikke ja kohalikke nõustamis- ja juhendamiskeskuste võrgustikke, kus inimesed saaksid abi tööturule sisenemiseks ja samuti konkreetsetele sotsiaalteenustele ligipääsemiseks (st sotsiaaltoetuste skeemid, tervishoid, vaimne tervis ja sotsiaalhooldusteenused ning kutseharidus) vastavalt nende konkreetsele olukorrale;

44.   usub kindalt, et takistuste eemaldamiseks varjupaiga taotlejate kaasamise teelt tuleks rohkem teha; palub liikmesriikidel tegutseda selle heaks, et lõpetada varjupaiga taotlejate sõltuvus toetustest, lubades neil töötada, ning kaaluda õiguspärasemate sisserändeteede väljatöötamist;

45.   palub tungivalt liikmesriikidel kaitsta inimõigustel põhinevat varjupaigapoliitikat kooskõlas pagulasseisundi konventsiooniga ning muude inimõigusi käsitlevate asjaomaste õigusaktidega;

46.   tunnistab, et inimkaubandus põhjustab äärmiselt suuri kannatusi ja sotsiaalset tõrjutust ning kutsub liikmesriike üles inimkaubanduse ja diskrimineerimise vastaste õigusaktide rakendamiseks rohkem ära tegema, integreerima inimkaubanduse ohvrid uuesti ühiskonda ja eelkõige allkirjastama, ratifitseerima ning rakendama inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni;

47.   palub tungivalt komisjonil ja liikmesriikidel loobuda majandusliku rände ja varjupaiga taotlemise erinevuste eksitavast ähmastamisest ning majandusliku rände ja varjupaiga taotlemise segiajamisest ebaseadusliku sisserändega;

48.   usub, et inimeste vangistamine ilma piisava uuesti ühiskonda sulandamiseta ja koolituseta takistab kaasamist ning selle tagajärjeks on sageli üksnes sotsiaalne tõrjutus, töötus ja kuritegevus;

49.   usub kindlalt, et kohustusliku pensionilemineku ea kehtestamine toimib aktiivse kaasamise tõkkena ning sunnib paljusid inimesi, kes sooviksid töötamist jätkata, põhjendamatult tööturult lahkuma;

50.   kutsub komisjoni üles kooskõlastama aktiivse kaasamise poliitilist protsessi, eelkõige seoses heatasemeliste sotsiaalteenustega, tihedalt üldist huvi pakkuvate heatasemeliste sotsiaalteenuste vabatahtliku võrgustiku jätkuva arenguga ning uurima viivitamata kõiki võimalikke vahendeid õigusliku tausta selgitamiseks, milles üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused toimivad, ja nägema neile ette toetavat õigusraamistikku eelkõige õigusaktide, sealhulgas raamdirektiivi vastuvõtmisega;

51.   rõhutab oma hiljutist nõudmist komisjonile ja nõukogule kehtestada vaesuse vähendamise alased (vaesusega üldiselt, laste vaesusega, nn töötavate vaestega ja püsiva pikaajalise vaesusega seotud) eesmärgid, miinimumsissetuleku määraga seotud eesmärgid, mis tagatakse pensionide kaudu, ning tervishoiuteenustele ligipääsu ja nende kvaliteedi alased eesmärgid (laste suremuse vähendamine, tervise parandamine ja eluea pikendamine jms); kordab oma nõudmist kehtestada ELi eesmärk vähendada laste vaesust 50 % võrra 2012. aastaks ja kõrvaldada laste, noorte ja täiskasvanute tänavakodutus samuti 2015. aastaks;

52.   nõuab konkreetset tegevuskava aktiivse kaasamise strateegiate elluviimiseks, mis põhineks kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade, sealhulgas vaesuses elavate inimeste osalusel; on seisukohal, et tegevuskavas tuleb kindlaks määrata ajapiirid ning realistlikud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid, mis põhinevad konkreetsetel näitajatel ja üksikasjalikul arvamuste vahetusel huvirühmade vahel; on samuti seisukohal, et tegevuskavas tuleb kehtestada, kuidas aktiivset kaasamist rakendada ja jälgida sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud koordinatsiooni meetodi kohaselt, eelkõige kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; tervitab seetõttu komisjoni algatust kaasata kohalikud omavalitsused aktiivse kaasamise strateegiate rakendamise seiresse, rahastades aktiivse kaasamise kohalike järelevalveasutuste võrgustikku programmi "Progress" kaudu; palub komisjonil ja liikmesriikidel anda neile järelevalveasutustele tulevases poliitilises protsessis tugev roll ning süvalaiendada aktiivse kaasamise programme uuendatud Lissaboni strateegia riiklike reformikavade ja eelkõige Euroopa tööhõivestrateegia kaudu;

53.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 307, 18.11.2008, lk 11. (2) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 46. (3) ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 370. (4) ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 148. (5) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. (6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0467. (7) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 463. (8) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0370. (9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0556. (10) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0163. (11) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321. (12) ELT L 298, 7.11.2008, lk 20. (13) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0062. (14) ELT L 394, 30.12.2006, lk 10. (15) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45. (16) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 46. (17) ELT C 306, 17.12.2007, lk 158.