Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Vastuvõetud tekstid
WORD 75k
Kolmapäev, 5. mai 2010 - Brüssel Lõplik väljaanne
ELi strateegia suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga
P7_TA(2010)0141A7-0111/2010

Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga (2009/2213(INI))

Euroopa Parlament ,

–   võttes arvesse deklaratsioone, mis on vastu võetud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ning Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide viiel seni toimunud tippkohtumisel – Rio de Janeiros (28. ja 29. juunil 1999), Madridis (17. ja 18. mail 2002), Guadalajaras (28. ja 29. mail 2004), Viinis (12. ja 13. mail 2006) ning Limas (16. ja 17. mail 2008);

–   võttes arvesse 13. ja 14. mail 2009. aastal Prahas toimunud Rio Grupi ja Euroopa Liidu ministrite 14. kohtumise ühisavaldust;

–   võttes arvesse 14. mail 2009. aastal Prahas toimunud Euroopa Liidu eesistujakolmiku ja Kesk-Ameerika riikide nn San José dialoogi ministrite kohtumise ühisavaldust;

–   võttes arvesse Ibero-Ameerika riigipeade ja valitsusjuhtide 19. tippkohtumisel 29. novembril ja 1. detsembril 2009. aastal Estorilis (Portugal) vastu võetud deklaratsiooni (Lissaboni deklaratsioon);

–   võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2009. aasta teatist „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil” (KOM(2009)0495);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 8. detsembri 2009. aasta järeldusi Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhete kohta;

–   võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee (EUROLAT) resolutsioone, eelkõige 20. detsembri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Ladina-Ameerika suhete kohta, milles peetakse silmas Lima viiendat tippkohtumist ja pööratakse erilist tähelepanu demokraatlikule valitsemisele, 8. aprilli 2009. aasta resolutsiooni Euroopa – Ladina-Ameerika rahu- ja julgeolekuharta kohta ja 15. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni ettepanekut Euroopa Liidu – Ladina-Ameerika partnerluse kohta, milles peetakse silmas 2010. aasta mai Madridi kuuendat tippkohtumist;

–   võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid käsitleva ühise strateegia ja globaalse partnerluse kohta(1) , 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tugevdatud partnerluse kohta(2) ja 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide viienda tippkohtumise kohta Limas(3) ;

–   võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni hiljutise maavärina kohta Haitil, 11. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Venezuela kohta ja 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni meelsusvangide kohta Kuubal;

–   võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu rolli kohta selle nähtuse vastases võitluses(4) ;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamusi (A7-0111/2010),

A.   arvestades Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika kahepoolse strateegilise partnerluse olulisust ning seda, kui tähtis on mõlema piirkonna jaoks jätkata kõnealuse partnerluse süvendamist ja parandamist;

B.   arvestades, et ELi eesistujariigi Hispaania ning tulevaste eesistujariikide Belgia ja Ungari prioriteetide hulka kuulub Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhete tugevdamine;

C.   arvestades, et selles kahe piirkonna strateegilises partnerluses on alates esimesest tippkohtumisest 1999. aastal tehtud märkimisväärseid edusamme, milleks on eelkõige Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee (EUROLAT) kui kahe piirkonna strateegilise partnerluse parlamentaarse vahendi loomine Viini tippkohtumisel, kuid arvestades ka, et veel on vaja võtta teatavaid meetmeid ja lahendada teatavaid probleeme;

D.   arvestades, et kahe piirkonna strateegilise partnerluse üks peamisi eesmärke on piirkondlik integratsioon, kus strateegiliste partnerluste kõrval sõlmitakse allpiirkondlikud ja kahepoolsed partnerluslepingud;

E.   arvestades, et kuigi Ladina-Ameerika Riikide Liit (UNASUR) erineb piirkonna integratsiooniprotsessi edendavatest organisatsioonidest (Andide Ühendus, Mercosur, Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteem), võib see olla integratsiooniprotsessi stiimuliks;

F.   arvestades, et Ameerika riikide vaheliste võimalike konfliktide korral peaksid nende riikide valitsused, keda konflikt puudutab, subsidiaarsuse põhimõtet järgides läbima kõik Ladina-Ameerika õiguskaitseinstantsid, enne kui pöördada väljaspool lõunapoolkera asuvate instantside poole;

G.   arvestades, et nii Ladina-Ameerikas kui ka Euroopas on sõjalised kulutused viimastel aastatel tunduvalt kasvanud;

H.   arvestades, et kahe piirkonna strateegiline partnerlus on veelgi tugevdanud osapoolte tegevuse kooskõlastatust rahvusvahelistel foorumitel ja rahvusvahelistes institutsioonides, ning et lisaks ühise tegevuskava koostamisele tuleks jätkata seisukohtade kooskõlastamist ülemaailmse tähtsusega küsimustes, võttes arvesse poolte ühiseid huvisid ja probleeme;

I.   arvestades, et EL ratifitseeris hiljuti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis on ajaloolise tähtsusega saavutus, ja selle rakendamine võib tähendada rohkem kui 60 miljoni Ladina-Ameerikas elava puudega inimese jaoks nende kodaniku- ja sotsiaalsete õiguste tõhusat kasutamist ja võrdsete võimaluste edendamist,

J.   arvestades Ameerika Ühendriikides uue valitsuse võimuletulekut, mis on tekitanud suuri ootusi;

K.   arvestades, et Ladina-Ameerikas elab üle 600 miljoni inimese, ning see piirkond annab 10 % maailma sisemajanduse koguproduktist, seal on 40 % maakera taimeliikidest ja erakordne inimkapital;

L.   arvestades, et ELi ja Ladina-Ameerika suhted põhinevad ühistel väärtustel ning et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on strateegilise partnerluse üks põhielement;

M.   arvestades, et suhete arendamine Ladina-Ameerikaga toob mõlemapoolset kasu ja võib luua eeliseid nii kõigile ELi liikmesriikidele kui ka Ladina-Ameerika riikidele;

N.   arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi lisamine kõikidesse poliitikameetmetesse võib aidata muuta ühiskonda õiglasemaks ja demokraatlikumaks, nii et naisi ja mehi peetaks võrdseteks kõikides valdkondades;

O.   arvestades, et ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikides elab kokku enam kui miljard inimest ning need riigid moodustavad kolmandiku ÜRO liikmesriikidest;

P.   arvestades, et EL on Ladina-Ameerika suurim arenguabi andja, peamine investor ja suuruselt teine kaubanduspartner ning Mercosuri riikide ja Tšiili jaoks suurim kaubanduspartner ning et alates kahe piirkonna strateegilise partnerluse käivitamisest 1999. aastal on EL rahastanud enam kui 3 miljardi euro väärtuses projekte ja programme;

Q.   arvestades, et ülemaailmsest majandussurutisest taastumine on 2010. aastal veel aeglane ja kuigi Ladina-Ameerika on kriisi paremini talunud kui muud arenenud majandusega piirkonnad ning 2010. aastal on majanduskasv selles piirkonnas keskmiselt 3 %, kulgeb taastumine väga ebaühtlaselt ja kasvutasemest ei piisa, et oluliselt parandada elanikkonna sotsiaalseid tingimusi, kuna inimeste sotsiaalkaitse on seal praegu veel tunduvalt madalamal järjel kui Euroopas;

R.   arvestades noorte tööpuuduse kõrget taset nii teatavates suurtes Ladina-Ameerika kui ka ELi liikmesriikides;

S.   arvestades, et märkimisväärsetele edusammudele vaatamata on laste ja emade suremuse näitajad selles piirkonnas ärevusttekitavalt kõrged;

T.   arvestades, et uimastite tootmine ja uimastiäri on selles piirkonnas jätkuvalt väga tõsine probleem; võttes arvesse, et kokapõõsasaste kasvatamine Ladina-Ameerikas on suurenenud ning et ÜRO konventsioonid ja resolutsioonid, milles kokapõõsast loetakse keelatud kultuurtaimeks, on poliitiliselt ja kultuuriliselt vastuolus teatavate riikide valitsuste ametlike seisukohtadega, mille kohaselt see taim on kohaliku põliskultuuri koostisosa;

U.   arvestades, et paljude Ladina-Ameerika riikide põliskogukonnad elavad vaesuse, ebavõrdsuse ja diskrimineerimise tingimustes;

V.   arvestades, et sarnaselt sellega, mis on juba ära tehtud telekommunikatsiooni sektoris, on vaja tugevasti edendada energia- ja veemajanduse, infrastruktuuri ja side valdkonda;

W.   arvestades, et infrastruktuuri ebapiisav kohandamine pärsib Ladina-Ameerika piirkonna arengut ja suutlikkust osaleda integratsiooniprotsessides;

X.   arvestades, et ELi sisserändepoliitika valmistab Ladina-Ameerikale suurt muret ning et on vaja saavutada kokkulepped, milles võetaks arvesse Euroopa ja Ladina-Ameerika partnerite õigustatud huve selle tundliku teemaga seoses;

Y.   arvestades, et Euroopa Investeerimispank (EIP) alustas oma tegevust Ladina-Ameerikas 1993. aastal ning tal on oma praeguse mandaadi (2007–2013) ajal selles piirkonnas projektide rahastamiseks kasutada 2,8 miljardit eurot;

Z.   arvestades, et innovatsioon ja teadmised on vaesuse kõrvaldamise, näljahädaga võitlemise ja säästva arengu saavutamise peamised vahendid, nagu märgiti viimasel Ibero-Ameerika tippkohtumisel;

AA.   arvestades, et Ibero-Ameerika riikide haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni hiljutises uuringus leiti, et 55 miljardit eurot on vaja selleks, et saavutada kümne aastaga (2011-2021) aastaks 2021 seotud hariduseesmärgid, millega tahetakse kaotada praegune tohutu ebavõrdsus, likvideerida kirjaoskamatus, tagada hariduse andmine15 miljonile 3-6 aasta vanusele lapsele, kes praegu koolis ei käi, luua stabiilsed ja tõhusad kutseõppesüsteemid ning parandada oluliselt ülikooli pääsemise tingimusi;

1.   tunneb heameelt komisjoni teatise „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil” üle, mille eesmärk on välja selgitada, hinnata ja välja pakkuda tegevusettepanekuid kahe piirkonna täieliku strateegilise partnerluse saavutamiseks;

2.   väljendab heameelt nende pingutuste üle, mida eesistujariik Hispaania on teinud ELi – Kesk-Ameerika assotsiatsioonilepingu ning mitmepoolsete kaubanduslepingute sõlmimise tagamiseks Colombia ja Peruuga, ning tunnustab ka eesistujariigi kindlat soovi ja huvi taaskäivitada läbirääkimised ELi ja Mercosuri vahel;

3.   kinnitab, et mitmesuguste piirkondlike integratsiooniprotsesside toetamine on kahe piirkonna strateegilise partnerluse üks põhiprintsiipe, ning on veendunud, et strateegiline partnerlus võimaldab kriisiolukordades ja ülemaailmse tähtsusega küsimuste puhul seisukohti paremini kooskõlastada, lähtudes ühistest väärtustest, huvidest ja probleemidest;

4.   võtab teadmiseks kummaski piirkonnas toimunud poliitilised muutused ja rõhutab vajadust jälgida sündmuste arengut, et ELi poliitikat Ladina-Ameerika suhtes vajaduse korral teisiti suunata ja uute oludega kohandada;

5.   rõhutab kahe piirkonna strateegilise partnerluse aluseks olevaid põhimõtteid ja väärtusi, nagu pluralistlik esindusdemokraatia, inimõiguste (poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused) ja põhivabaduste austamine, sõnavabadus, õigusriik ja seaduslikkus, nõuetekohane menetlemine, õiguskindlus ning loobumine igasugusest diktatuurist ja autoritaarsest valitsemisest;

6.   kutsub üles kõiki kahepoolses strateegilises partnerluses osalejaid täitma oma ülesandeid valitsemise ja sotsiaalse õigluse vallas;

EP strateegiline visioon ELi ja Ladina-Ameerika kahepoolse strateegilise partnerluse kohta

7.   kinnitab veel kord, et ELi ja Ladina-Ameerika kahepoolse strateegilise partnerluse lõppeesmärk on 2015. aastaks Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomine poliitika, majanduse, sotsiaalküsimuste ja kultuuri valdkonnas, millega püütakse kindlustada kummagi piirkonna säästlikku arengut;

Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna eesmärkide saavutamise vahendid:
Kahe piirkonna strateegilise partnerluse poliitikavaldkond

8.   nõuab, et Lissaboni lepingu rakendamisest tulenevaid uusi võimalusi kasutataks kahe piirkonna strateegilise partnerluse huvides;

9.   palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada liidu Ladina-Ameerikale suunatud välistegevuse ühtsus, järjepidevus ja tõhusus Euroopa välisteenistuse toetusel ning aktiivse osalusega järgmisel, 2010. aasta mais Madridis toimuval Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide tippkohtumisel;

10.   palub eelkõige asepresidendil / kõrgel esindajal ja nõukogul sõnastada vastavalt Limas otsustatule selged suunised selle kohta, kuidas ühises tihedas koostöös kõige paremini edendada tõhusat mitmepoolsust, tagada keskkonna ja loodusvarade kaitset, võidelda kliimamuutuste vastu, tugevdada ÜRO rahu tagamise ja kindlustamise võimet, tagada aastatuhande arengueesmärkide täitmine ning kuidas rahvusvahelise õiguse raames tõrjuda rahu ja julgeolekut ähvardavaid ohte, sealhulgas ebaseaduslikku uimasti- ja relvakaubandust, organiseeritud kuritegevust ja terrorismi;

11.   nõuab lisaks, et loodaks sobiv mehhanism EUROLATi assamblee ja liidu eri institutsioonide institutsiooniliseks koostööks, nagu on kinnitatud Lima tippkohtumise järeldustes;

12.   kinnitab veel kord, et tulevane Euroopa välisteenistus peab tagama, et eelkõige Ladina-Ameerika taolistes võtmepiirkondades oleks Euroopa Parlamendil ELi delegatsioonides pädevad läbirääkijad, millega kindlustataks täieulatuslik koostöö Euroopa Parlamendiga;

13.   soovitab võtta vastu Euroopa – Ladina-Ameerika rahu ja julgeoleku harta, mis ÜRO hartale ja sellega seotud rahvusvahelise õiguse normidele toetudes sisaldaks ühist poliitilise tegevuse ja julgeoleku strateegiat ja suuniseid, et tulla toime ühiste ohtude ja probleemidega, mis ähvardavad kahe piirkonna strateegilise partnerluse osapooli;

14.   tunnustab Ladina-Ameerika Riikide Liidu (UNASUR) tööd ja diplomaatilisi edusamme Lõuna-Ameerikas;

15.   kinnitab oma veendumust, et paljude Ladina-Ameerika partnerriikide sisemine stabiilsus sõltub endiselt riigi reformimisest, mis peab hõlmama kõigi põlisrahvaste ja teiste vähemuste täielikku ja tõhusat kaasamist otsustusprotsessidesse, et vältida nii mis tahes diskrimineerimist ning toetada nende rahvaste kultuurilisi õigusi ja traditsioone, arvestades, et need rikastavad ühiskonda ja tugevdavad demokraatlikku valitsemist;

16.   juhib tähelepanu sellele, et efektiivne ja sõltumatu kohtusüsteem ning tõhus inimõigusi austav poliitika, mis on vastutustundliku, kontrollitava ja läbipaistva valitsemise osa, annavad kodanikele kindlustunde, tugevdavad neis usaldust esindusparlamendisüsteemi vastu ega lase neil selle suhtes ükskõikseks muutuda;

17.   nõuab, et jätkataks ja süvendataks Euroopa ja Ladina-Ameerika piirkonna rändeküsimusi käsitlevat konstruktiivset dialoogi nii sihtkohariikide kui ka päritolu- ja transiidiriikidega; toetab sellega seoses 30. juunil 2009. aastal kahe piirkonna vahel alustatud struktureeritud ja globaalset dialoogi Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelise rände teemal, mis annaks tõuke Lima tippkohtumisel antud lubaduste täitmisele; väljendab ühtlasi heameelt Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarses Assamblees rände küsimust käsitleva töörühma asutamise üle, mis on mõeldud kõnealuses valdkonnas dialoogi ja ettepanekute esitamise võimaluse loomiseks, kusjuures arutatakse kummagi osapoole jaoks tundlikke teemasid;

18.   soovitab seoses praegu Peruus, Colombias ja Boliivias käimasolevate projektidega suurendada rahalisi vahendeid, et rahastada programme, mille eesmärk on teha lõpp narkootilisi aineid sisaldavate kultuurtaimede viljelemisele, rakendades alternatiivset arengut toetavaid meetmeid asjaomase elanikkonna partnerlust soodustavate lähenemisviiside kaudu;

19.   peab kahetsusväärseks tõsiasja, et osas riikides on rahastamisel prioriteediks kujunenud sõjaliste kulutuste ülemäärane suurendamine, kuigi oluline oleks piirata nõrga arengutaseme, vaesuse, pandeemiate, alatoitluse, kuritegevuse ja looduskatastroofide tagajärgi;

20.   nõuab, et kliimamuutused ja globaalne soojenemine jääksid ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide poliitilises tegevuskavas prioriteetseteks küsimusteks; rõhutab, et mitmesugustel keskkonnaküsimusi ja kliimamuutusi käsitlevatel foorumitel, eriti ÜROs, on vaja on jõuda ühistele seisukohtadele ning sellega ühtlasi toetada 2010. aasta lõpus Mehhikos korraldatavat tippkohtumist; nõuab ka, et pärast mõlema piirkonna keskkonnaministrite esimest, 2008. aasta märtsis Brüsselis toimunud kohtumist, selliseid ministrite kohtumisi jätkataks; rõhutab ühtlasi, et just kõige vaesemad, eelkõige põliselanikest koosnevad kogukonnad on kliimamuutuse ja globaalse soojenemise negatiivse mõju esimesed ohvrid; loodab samuti, et Ladina-Ameerika investeerimisrahastu (LAIF) tegevus oleks muu hulgas suunatud selliste projektide toetamisele, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuse mõjuga, soodustada ühistransporti, elektrisõidukeid, projekti ITT-Yasuní Ecuadoris jne;

Kahe piirkonna strateegilise partnerluse majandus- ja kaubandusvaldkond

21.   kordab oma ettepanekut, millega taotletakse Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna loomist kahes etapis, WTO ja piirkondlikkuse põhimõtetega kooskõlas oleva mudeli alusel;

22.   toetab kindlalt Euroopa Liidu ja Mercosuri assotsiatsioonilepingut käsitlevate läbirääkimiste taasalustamist, pidades silmas asjaolu, et selline assotsiatsioonileping, mis on erakordselt tähtis ja puudutab 770 miljonit inimest, oleks – juhul kui see suudetaks kiiresti sõlmida – maailma kõige ambitsioonikam kahe regiooni vaheline leping; toetab ka Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist enne Madridi tippkohtumist, 2003. aastal Andide Ühendusega sõlmitud poliitilise ja koostöölepingu läbivaatamist ning Mehhiko ja Tšiiliga sõlmitud assotsiatsioonilepingute süvendamist; võtab teadmiseks, et ELi ja Andide Ühenduse riikide vahelise mitmepoolse kaubanduslepingu üle peetud läbirääkimised on lõppenud rahuldava tulemusega; püüab teha kõik, et nende lepingute ratifitseerimise menetlus parlamendis toimuks vajaliku täpsusega, et tagada lepingute positiivset mõju kõikide vastastikust huvi pakkuvate küsimuste käsitlemisele;

23.   tuletab meelde, et läbirääkimisi ELi – Kesk-Ameerika partnerluslepingu sõlmimiseks alustati piirkondadevaheliste läbirääkimistena, ning rõhutab, et need tuleks lõpetada samal viisil – ilma ühtki riiki välja jätmata;

24.   nõuab teise etapi lõpuleviimise eesmärgil ja 2015. aasta paiku globaalse piirkondadevahelise partnerluslepingu sõlmimist silmas pidades, et strateegilise partnerluse eri aspekte toetataks õiguslikult ja institutsiooniliselt ning neid hõlmataks täiel määral ka geograafiliselt, ja nähtaks ette ühised sätted ja üldeeskirjad eri vabaduste hõlpsamaks kasutamiseks, et rajada võimalikult ulatuslik partnerlus ühelt poolt Ladina-Ameerika piirkonna siseste integratsioonilepingute laiendamise kaudu ja teiselt poolt ELi partnerlussidemete kaudu eri riikide ja piirkondlike ühendustega;

Kahe piirkonna strateegilise partnerluse sotsiaalvaldkond

25.   soovitab ühise tegutsemise huvides kooskõlastada enne 2010. aasta septembris toimuvat ÜRO kõrgetasemelist kohtumist mõlema piirkonna seisukohad selle kohta, kuidas saavutada aastatuhande arengueesmärke – eriti vaesuse vastu võitlemist, stabiilse ja kvaliteetse tööhõive loomist ja tõrjutud rühmade, eelkõige põliselanike, laste, naiste ja puuetega inimeste sotsiaalset kaasamist käsitlevaid eesmärke;

26.   peab aastatuhande arengueesmärke üheks tähtsaimaks eesmärgiks, mis tuleb saavutada 2015. aastaks – selleks tuleb investeeringud keskendada kõige vaesematele riikidele ja kõige kaitsetumatele inimestele; kutsub mõlemat piirkonda, nii ELi kui ka Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonda, üles jõudma enne 2010. aasta septembris toimuvat aastatuhande arengueesmärkidele pühendatud kõrgetasemelist kohtumist ühistele seisukohtadele;

27.   on veendunud, et teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni käsitleva tõsise ja järjekindla dialoogi käivitamine võib soodustada Euroopa – Ladina-Ameerika innovatsiooni- ja teadmiste ala loomist, kusjuures eeskujuks võiks olla Tšiiliga innovatsiooni valdkonnas saavutatud kokkuleppe;

28.   kinnitab veel kord, et haridus ja investeerimine inimkapitali on sotsiaalse ühtekuuluvuse ning sotsiaal-majandusliku arengu alus, ja palub teha otsustavaid jõupingutusi ja piisavaid finantseeringuid võitluses kirjaoskamatuse vastu, mis on endiselt suur osas selle piirkonna riikides, eriti tütarlaste ja naiste hulgas, ning riikliku ja tasuta alg- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamiseks, mis on teatavate riikide eelarvetes piisavate rahaliste vahendite puuduse tõttu piiratud; toetab sellest lähtuvalt Ibero-Ameerika riikide haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni projekti „Hariduseesmärgid 2021 – haridus, mida soovime iseseisvuse 200. aastapäeva tähistavale põlvkonnale”;

29.   juhib tähelepanu sellele, et ilma oluliste sotsiaal-majanduslike muutusteta on Ladina-Ameerikal võimatu täiel määral osaleda teadmistepõhises ühiskonnas, mis on arengu seisukohalt otsustava strateegilise tähtsusega;

30.   tunneb heameelt algatuste üle edendada ja vahetada teadmisi ja parimaid tavasid õigusvaldkonnas – selle näiteks on hiljuti loodud Ladina-Ameerika õigusteaduslik uurimis-, arengu- ja innovatsioonikeskus; tervitab nn 100 rühma moodustamist ning on seisukohal, et sellised algatused võivad olla äärmiselt kasulikud komisjoni jõupingutuste toetamiseks kahe piirkonna strateegilise partnerluse ülesehitamisel;

31.   soovitab Ladina-Ameerika riikidel, kes võivad algatada või on juba algatanud kohtuvaidlusi naaberriikidega – kas piiriküsimustes või muudes küsimustes –, pöörduda võimaluse korral integratsiooniprotsesse käsitlevasse erikohtusse või üldiselt oma piirkonna kohtusse ja vältida nende kohtuasjade üleviimist väljaspool lõunapoolkera asuvatesse kohtutesse;

32.   tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida on tehtud soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks, ning kutsub üles tegema veelgi suuremaid jõupingutusi; soovitab arendada ELi – Ladina-Ameerika koostööpoliitikat, mis edendaks naiste õiguslikku staatust, võrdset juurdepääsu haridusele ja tööle ning inim- ja sotsiaalseid õigusi; palub asjaomastel valitsustel ja koostööorganisatsioonidel toetada selliseid algatusi vastavate inimressursside ning rahaliste ja tehniliste vahendite abil;

33.   palub asjaomastel institutsioonidel strateegilise partnerluse raames osutada vajalikku rahalist ja tehnilist toetust meetmetele, millega tahetakse tõkestada naiste vastu suunatud vägivalda ja naisi vägivalla eest kaitsta;

34.   tunnustab Ameerika riikidevahelise inimõiguste kohtu hiljutist otsust, milles käsitletakse naiste mõrvamist Mehhikos Campo Algodoneros, kui pretsedenti kogu sellele piirkonnale; kutsub Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide valitsusi kasutama seda otsust suunisena oma edasiseks tööks ning hoolitsema selle eest, et naiste vastu suunatud vägivalla jõulisele hukkamõistule järgneksid korralikult rahastatud kaitse-, ennetus- ja restoratiivse õiguse programmid; nõuab, et võetaks ka kindlad kohustused võidelda soolise vägivalla vastu üldiselt ning investeeritaks piisaval määral reproduktiivtervisesse ja programmidesse, mis on mõeldud soolise võrdõiguslikkuse, seksuaalhariduse ning pereplaneerimismeetodite kättesaadavuse edendamiseks kooskõlas rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi (ICPD) 1994. aastal vastu võetud tegevuskavaga;

35.   tervitab Euroopa Komisjoni, Arengupanga, ÜRO Arenguprogrammi (UNDP), ÜRO Ladina Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni (ECLAC), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga viimastel aastatel tehtud jõupingutusi sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas ning soovitab programmide Eurosocial, URB-AL ja EUrocLIMA uuendamist ja süvendamist ning ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõuetekohast rakendamist tulevikus, et edendada nende 60 miljoni Ladina-Ameerikas elava inimese võrdseid võimalusi, kellel on mõni puue ja keda seetõttu ohustab sotsiaalne tõrjutus;

36.   kordab, et kogemuste vahetus sellistes ühistes huviküsimustes nagu sotsiaalne ühtekuuluvus on oluline, et võidelda vaesuse vastu ja vähendada ebavõrdsust; tunnustab sellega seoses 8.-10. veebruaril 2010 Limas ministrite tasandil peetud ELi, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide sotsiaalse ühtekuuluvuse foorumit, mille keskmes oli teema „Väärika töö võimaldamine noortele – sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine”, ning tunnustab ka Bahia deklaratsiooni, mis võeti vastu EUROsociALi võrkude neljanda rahvusvahelise kohtumise lõpus 25. juunil 2009;

37.   väljendab rahulolu ELi, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide ministrite ja sotsiaalkindlustusvaldkonna kõrgemate ametnike eelseisva kohtumise üle sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimise teemal 13. ja 14. mail 2010 Alcalá de Henareses (Madridi lähedal), ning avaldab toetust ka Ibero-Ameerika Sotsiaalkindlustusorganisatsiooni (OISS) tööle, millega edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset heaolu vastastikuse sotsiaalkindlustusalaste kogemuste kooskõlastamise ja vahetamise kaudu; kutsub nii ministrite kohtumist kui ka OISSi üles esitama uuenduslikke ettepanekuid, et tagada asjaomasele elanikkonnale parim võimalik sotsiaalne kindlustatus;

38.   rõhutab, et seoses piirkondliku integratsiooniga, mille poole püüdlevad paljude Ladina-Ameerika riikide valitsused ja mida Euroopa Liit soodustab, tuleb tegemist teha tõsiste probleemidega – infrastruktuuri puudumise, vähese piirkonnasisese kaubavahetuse ning teiste riikide juhtivate poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike jõudude piiratud tundmisega mõnes konkreetses riigis;

39.   kordab, et integratsiooni konkreetsete ja praktiliste meetmete strateegia (see puudutab muu hulgas maanteid, raudteid, nafta- ja gaasijuhtmeid, koostööd taastuvate energiaallikate valdkonnas ning piirkondadevahelise kaubanduse arendamist) ja piirkonna juhtivate jõudude teadlikkuse tõstmiseks rakendatavad meetmed aitavad kiirendada integratsiooni ja tugevdada piirkonna kokkukuuluvuse tunnet;

40.   rõhutab, et selleks, et vältida piirkonnas majanduskasvu seiskumist ja säästva arengu pidurdumist, on vaja energia-, veemajanduse ja kommunikatsioonisektori kooskõlastatud strateegiat;

41.   arvestades rasket sotsiaalset olukorda, samal ajal kui majanduse väljavaated on suhteliselt soodsad, soovitab Ladina-Ameerika riikide valitsustel võtta otsustavaid ja kindlaid poliitilisi meetmeid, mille hulka kuuluksid investeeringud riiklikesse ehitustöödesse, siseturu tugevdamine, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaitse, krediidivõimaluste laiendamine, investeeringute suurendamine tervishoiu- ja haridusvaldkonda, tõhusamad abinõud noorte tööpuuduse vähendamiseks ja soolise diskrimineerimise tõrjumiseks töökohtadel; loodab, et Euroopa Liit nende suurte ülesannete täitmist maksimaalselt toetab;

42.   tuletab sellega seoses meelde, et kuigi ülalmainitud eesmärkide saavutamiseks ei ole lihtne saada piisavalt rahalisi vahendeid, on vaja üles ehitada õiglane, erapooletu ja moodne maksustamissüsteem, mis oleks suuteline võitlema maksupettuste vastu; samal ajal on vaja üle vaadata liigsed sõjalised kulutused;

43.   nõuab, et Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika riigid, kus elab põlisrahvustest elanikke, asuksid tihedamas koostöös ellu viima tõhusaid kavasid nälja, madala arengutaseme, kirjaoskamatuse ja krooniliste haiguste vastu võitlemiseks;

44.   on seisukohal, et ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide partnerluses seatud sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki on võimalik saavutada vaid juhul, kui partnerlus aitab tõsta arengutaset ning õiglaselt jagada tulusid ja rikkust, ning on seisukohal, et see eesmärk eeldab konkreetsete meetmete rakendamist, et kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega likvideerida vaesus ja tugevdada Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide kohtusüsteemi;

45.   peab oluliseks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide toiduga kindlustatust ning piisavat toiduvarumisvõimet, mis lubaks lahendada eelseisvaid probleeme toiduainetega varustamisel;

46.   kutsub Euroopa Liitu üles kohustama ELi territooriumil paiknevaid rahvusvahelisi korporatsioone rakendama Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikides miinimumstandarditena rahvusvaheliste kokkulepetega seatud keskkonna- ja sotsiaalstandardeid, nagu näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni inimväärse töö tegevuskava, ja nende standardite täitmisest mitte kõrvale hiilima;

Strateegilise partnerluse lõppeesmärkide saavutamise mehhanismid
Institutsioonilised mehhanismid

47.   soovitab iga kahe aasta järel toimuvate tippkohtumiste jätkamist, kuid rõhutab, et suhteid Ladina-Ameerikaga ei tohiks kavandada üksnes kahe aasta kaupa, vaid ka pikemas perspektiivis;

48.   teeb ettepaneku käivitada kahe piirkonna poliitiline dialoog, milles ühist huvi pakkuvaid küsimusi vaadeldaks n-ö kolmnurkadena, millest ühe moodustavad EL, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid ning Aasia, teise – EL, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid ning Aafrika ja kolmanda – EL, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid ning USA; sealjuures peetakse silmas Ameerika Ühendriike, Ladina-Ameerikat ja Euroopa Liitu hõlmava Euroopa-Atlandi piirkonna kujundamist;

49.   kordab oma ettepanekut asutada Euroopa – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna fond , mille põhiülesanne oleks aidata ette valmistada tippkohtumisi, jälgida nendel vastu võetud otsuseid ja poliitilisi tegevussuundi ning toimida tippkohtumiste vahepealsel ajal kõigi Euroopa ja Ladina-Ameerika suhteid tugevdavate poliitiliste, majanduslike, institutsiooniliste, akadeemiliste ja kodanikuühiskonna institutsioonide, sealhulgas Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee dialoogi- ja koostööfoorumina;

50.   teeb ettepaneku, et selle fondi korralduslik struktuur järgiks Anna Lindhi Fondiga sarnast struktuuri, nii et sellel oleks president ja konsultatiivnõukogu, kes annab fondi juhatajate nõukogule, direktorile ja riiklikele võrgustikele soovitusi fondi strateegiliste suundade kujundamiseks ning edastab oma soovitused kõikidele asjaomastele tasanditele;

51.   rõhutab, et selle fondi eelarve peaks olema piiratud, kuid ülesannete elluviimiseks piisav ning seda tuleks rahastada fondi liikmeks olevate ELi ja Ladina-Ameerika riikide osamaksudest, ELi eelarvest ning fondi enda tegevusest tulenevatest vahenditest või Euroopa – Ladina-Ameerika piirkonnaga seotud avalik-õiguslike sponsororganisatsioonide poolt fondi käsutusse antud vahenditest;

52.   teeb ettepaneku luua alljärgnevalt nimetatud asutused, mis tegutseksid fondi järelevalve all ja fondi koordineerimisel: Ladina-Ameerika piirkonna rände seirekeskus , mis tegeleks pidevalt ja põhjalikult kõigi nimetatud piirkonna rändevooge puudutavate küsimustega; kahe piirkonna konfliktiennetuskeskus võimalike vägivaldsete ja relvastatud konfliktide põhjuste varajaseks avastamiseks ning võimaluste otsimiseks, kuidas neid kõige paremini ennetada ja nende laienemist peatada; kahe piirkonna katastroofide ennetuskeskus – eelkõige arvestades traagilist olukorda Haitis pärast 12. jaanuari 2010. aasta laastavat maavärinat ja Tšiilis pärast 27. veebruari 2010. aasta maavärinat ja tsunamit – et töötada välja ühisstrateegiad ning hoiatussüsteem erakorraliste olukordade puhuks, eesmärgiga vähendada vastastikust haavatavust kliima- ja tehnoloogilistest muutustest tingitud looduskatastroofide suhtes;

53.   rõhutab, et tuleb sõlmida allpiirkondlikud partnerluslepingud, mille üle praegu käivad läbirääkimised, ja avaldab kahetsust, et osa nendest lepingutest on hetkel erinevatel põhjustel takerdunud; hoiatab aga, et lahendamatute lahkarvamuste ilmnemisel tuleb üldist strateegilist visiooni unustamata otsida alternatiivseid lahendusi – kaotamata sealjuures silmist strateegilist üldvisiooni –, et mitte jätta kõrvale riike, kes sooviksid tihendada poliitilisi, kaubanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid ELiga;

54.   kinnitab taas, et Euroopa Liit toetab piirkondlikke integratsiooniprotsesse ja nn blokkidevahelist („bloc-to-bloc”) läbirääkimiste strateegiat, edendades seda assotsiatsioonilepingute kaudu – nagu näiteks Kesk-Ameerikas; tunnistab aga, et riigid, kes soovivad tõhustada oma suhteid Euroopa Liiduga, ei tohiks sattuda halvemasse olukorda ei piirkondlike integratsiooniprotsessidega seotud siseprobleemide tõttu, nagu võib näha Andide Ühenduse puhul, ega ka integratsiooniprotsessi koostisosade suveräänsete otsuste tõttu, ükskõik kui õiguspärased need ka ei oleks;

Finantsmehhanismid

55.   toetab komisjoni ettepanekut luua Ladina-Ameerika investeerimisrahastu (LAIF), kuna see oleks ELi konkreetne panus piirkondliku integratsiooni ja koostalitlusvõime kindlustamisesse Ladina-Ameerikas, ning loodab, et see aitab mitmekesistada Euroopa investeeringute abil toetatavaid riike ja sektoreid; märgib, et ühenduse eelarves on selleks 2013. aastani ette nähtud 100 miljonit eurot, mis ei välista liikmesriikide muid võimalikke täiendavaid toetusi;

56.   tunneb heameelt Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Ameerika Arengupanga vahel 2009. aasta novembris sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi üle ning toetab EIP jõupingutusi projektide rahastamiseks Ladina-Ameerikas, kuid juhib samas tähelepanu sellele, et oma eesmärkide täitmiseks vajab EIP nii ELilt kui ka selle liikmesriikidelt rahastamise suurendamist ja toetusi;

57.   rõhutab ELi eri rahastamisvahendite tähtsust, kuid samal ajal ka vajadust minna Ladina-Ameerika abistamiselt üle arengukoostööle, et kasutada arengukoostöö rahastamisvahendit eelkõige vaeseimate riikide ja kõige haavatavamate elanikerühmade heaks ning luua tööstusriikide rahastamisvahendi (ICI+) abil uusi koostöövorme kiirelt arenevate ja keskmise sissetulekuga Ladina-Ameerika riikidega; nõuab seetõttu tungivalt, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 32 sätestatud kriteeriumid ja põhimõtted kaasataks ELi koostööpoliitikasse nimetatud piirkonnas, et edendada ja soodustada aktiivsete poliitiliste meetmete võtmist kõnealuste inimeste tõhusaks ühiskonda integreerimiseks;

58.   rõhutab, et tähtis ja vajalik on liikuda Ladina-Ameerika mitmesuguste erinevate finantssüsteemide regulatsiooni ja järelevalve ühtlustamise suunas ning püüda neid võimalust mööda lähendada Euroopa süsteemile, kuna selle süsteemiga on saavutatud konkreetseid tulemusi nüüdisaegsete järelevalvemudelite väljatöötamisel, mida saab rakendada piiriüleselt tegutsevate institutsioonide suhtes;

o
o   o

59.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ning Ladina- Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele, Ladina-Ameerika parlamendile, Kesk-Ameerika parlamendile, Andide parlamendile ja Mercosuri parlamendile.

(1) EÜT C 140 E, 16.3.2002, lk 569.
(2) ELT C 296 E 6.12.2006, lk 123.
(3) ELT C 259 E 29.10.2009, lk 64.
(4) ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 140.

Viimane päevakajastamine: 11. veebruar 2011Õigusalane teave