-----------------------

(1) Parlament otsustas vastavalt kodukorra artikli 41 kolmandale lõigule lükata hääletuse resolutsiooni ettepaneku üle edasi (A7-0352/2011).

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 226 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse nõukogu nõusolekut(1),

võttes arvesse komisjoni nõusolekut(2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni lepinguga loodi tingimused uuendatud ja tugevdatud institutsiooniliseks tasakaaluks liidus, võimaldades liidu institutsioonidel tegutseda tõhusamalt, avatumalt ja demokraatlikumalt. Seoses sellega tugevdati ja laiendati Euroopa Parlamendi funktsioone poliitilise kontrolli osas. Seetõttu tuleb kooskõlas liikmesriikide parlamentaarsete tavadega ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus (edaspidi „aluslepingud”) sätestatud tingimustega tugevdada Euroopa Parlamendi uurimiskomisjone ning anda neile konkreetsed, tõelised ja selgelt piiritletud volitused, mis vastavad paremini parlamendi poliitilisele tähtsusele ja pädevustele, austades samal ajal Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Poliitilise kontrolli erakorraliseks vahendiks olevate uurimiskomisjonide volitused ei tohiks piirata teiste institutsioonide vastutust.

(2)  19. aprillil 1995. aastal võtsid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastu otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ(3), millega kehtestati Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist reguleerivaid üksikasjalikud sätted. Otsuses viidati võimalusele, et selle sätteid võidakse saadud kogemustest lähtuvalt muuta.

(3)  Võttes arvesse Lissaboni lepinguga loodud uut institutsioonilist tasakaalu ja Euroopa Parlamendi uurimiskomisjonide tööst saadud kogemusi, tuleks otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ tunnistada kehtetuks ja asendada uue määrusega.

(4)  Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud kasulikkuse põhimõttega(4) tuleks anda uurimisõigusest tulenevate ülesannete täitmiseks vältimatud volitused Euroopa Parlamendile ja selle uurimiskomisjonidele. Sellest tulenevalt on vajalik, et Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused ning liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada nende ülesannete täitmist.

(5)  Uurimiskomisjoni ei tohiks moodustada juhtudel, kui väidetavaid fakte uurib kohus ja kui asi on alles kohtumenetluses. Et vältida vastuolusid poliitilise iseloomuga ja kohtulike uurimiste vahel, peaks Euroopa Parlamendil siiski olema võimalik uurida, kas on vajalik uurimiskomisjoni tegevus peatada, kui pärast selle moodustamist algatatakse väidetavate faktidega seotud kohtumenetlus.

(6)  Tulenevalt avatuse, hea valitsemistava ja demokraatliku kontrolli põhimõtetest peaksid uurimiskomisjonide menetlused ja eriti kuulamised toimuma avalikult. Teisest küljest tuleks näha ette ka võimalus korraldada menetlus kinnisena ning näha ette vastavad konfidentsiaalsuse nõuded, et tagada nende uurimiste tõhusus, liikmesriikide eluliste huvide kaitse, üksikisiku puutumatus ja eraelu kaitse, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, ning füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitse.

(7)  Uurimisõiguse kui parlamendi järelevalvevolituste olulise elemendi eesmärk on määrata kindlaks, kuidas olemasolevaid õigusnorme on minevikus rakendatud. Seetõttu on tähtis, et uurimiskomisjonil oleks võimalik tugineda oma uurimistegevuse käigus kogutud faktilistele tõenditele. Selleks peab uurimiskomisjonil olema võimalik kuulata ära liidu institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste liikmed, saada tõendeid liidu või liikmesriikide ametnikelt ja muudelt teenistujatelt, saada tõendeid mis tahes muudelt liidus resideerivatelt üksikisikutelt, tellida ekspertide aruandeid, nõuda dokumentide esitamist ja teostada kohapealset uurimist.

(8)  Uurimist läbi viies tuleks täiel määral austada inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige õigluspõhimõtet, ning asjaga seotud isikute õigust avaldada oma seisukohti neid puudutavate asjaolude kohta.

(9)  Kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga peaksid uurimiskomisjonid täielikult austama nende isikute õigusi, keda nad kutsuvad tunnistusi andma.

(10)  Uurimist läbi viies tuleks samuti arvestada põhimõtet, et uurimise järeldused peavad põhinema ainult sellistel elementidel, millel on tõenduslik väärtus. Sellest tulenevalt peaks uurimiskomisjonil olema eelkõige juurdepääs asjassepuutuvatele dokumentidele, mis on liidu institutsioonide või asutuste, liikmesriikide või, juhul kui dokument on eduka uurimise seisukohast vajalik, mis tahes muu füüsilise või juriidilise isiku valduses.

(11)  Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega ja kohustusega aidata kaasa liidu õiguskorra säilitamisele peaksid liidu institutsioonid ja asutused või liikmesriigid määrama kindlaks ametnikud või muud teenistujad, kellele antakse luba ilmuda uurimiskomisjoni ette, kui komisjon kutse esitab. Lisaks peaks uurimiskomisjonil olema võimalik kuulata uuritava juhtumi eest vastutavaid komisjoni liikmeid, kui nende tunnistusi peetakse uuritava juhtumi põhjaliku hindamise seisukohast oluliseks ja vajalikuks.

(12)  Tagamaks uurimiskomisjonile kindlust selles, et tema järeldused põhinevad elementidel, millel on tõenduslik väärtus, peaks komisjonil olema õigus taotleda mis tahes liidus resideeriva üksikisiku kuulamist tunnistajana, kes peaks olema kohustatud vastama küsimustele abivalmilt, täielikult ja tõeselt. Kui liidu ametnikel ja muudel teenistujatel ei lubata nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(5) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklite 17 ja 19 ning samas määruses sätestatud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 kohaselt täita komisjoni korraldust ilmuda komisjoni ette, lasta end üle kuulata ning anda isiklikult ütlusi ja tunnistusi, siis peaks loa andmisest keeldunud ametnik või asutus ilmuma komisjoni ette ja selgitama keeldumise põhjusi.

(13)  Ratifitseerides Euroopa Liidu toimimise lepingu, nõustusid liikmesriigid muuhulgas andma Euroopa Parlamendile õiguse uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel. Sellest tulenevalt peaksid nad võtma kohustuse, et nende riiklikud asutused osutavad kooskõlas oma siseriikliku õiguse sätetega uurimiskomisjonidele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi.

(14)  Eesmärgiga tugevdada demokraatlikku kontrolli liidu tasandil, antakse käesoleva määruse sätetega uurimiskomisjonidele laiendatud õigused. Kõnealuste sätete jõustamiseks, uurimiste tõhustamiseks ja lähendamiseks liikmesriikide parlamentaarsetele tavadele tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus kohaldada selgelt määratletud juhtumitel tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid sanktsioone. Liikmesriigid peaksid tagama, et teatud rikkumiste eest määratakse asjakohased karistused nende siseriikliku õiguse alusel ning et nad algatavad kõnealuste rikkumiste toimepanijate suhtes asjakohased menetlused.

(15)  Tuleks järgida võimude lahususe põhimõtet, mille kohaselt võimu kuritarvitamise vältimiseks peaksid seadusandlik võim (parlament), täitevvõim (valitsus) ja kohtuvõim (kohtud) olema üksteisest lahutatud.

(16)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. jagu

Sisu ning uurimiskomisjonide moodustamise üldine kord

Artikkel 1

Sisu

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud sätted, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi õigust oma kohustusi täites uurida, ilma et see piiraks aluslepingutega teistele institutsioonidele või asutustele antud volitusi, liidu institutsiooni või asutuse, liikmesriigi ametiasutuse või mis tahes isikute, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama, väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel.

2.  Uurimiskomisjonide sisemist korraldust käsitlevad sätted kehtestatakse Euroopa Parlamendi kodukorras.

Artikkel 2

Uurimiskomisjonide moodustamine ja nende volitused

1.  Euroopa Parlament võib moodustada ajutisi uurimiskomisjone, arvestades seejuures aluslepingutes sätestatud tingimuste ja piirangutega.

2.  Euroopa Parlament võib uurimiskomisjone moodustada veerandi oma koosseisu taotlusel.

3.  Otsuses uurimiskomisjoni moodustamise kohta tuleb kindlaks määrata komisjoni volitused, mis hõlmavad eelkõige:

Artikkel 3

Uurimiskomisjonide tegevuse lõppemine

Artikkel 4

Uuendatud uurimised

Kui uurimiskomisjon on mingit juhtumit juba uurinud, ei või sama juhtumi uurimiseks uurimiskomisjoni moodustada või uuesti moodustada, kui eelmise uurimiskomisjoni tegevuse lõppemisest artikli 3 punkti a või punkti b kohaselt on möödunud vähemalt 12 kuud, välja arvatud juhul, kui on ilmnenud uued asjaolud. Uurimiskomisjoni võib moodustada alati, kui on ilmnenud uued ja tõsised asjaolud, mis tõenäoliselt muudavad uurimise põhijäreldusi.

2. jagu

Üldine menetluskord

Artikkel 5

Vastuolud

1.  Uurimiskomisjon ei tohi uurida väidetavaid fakte, mida uurib kohus, niikaua kui asi on alles kohtumenetluses.

2.  Kui pärast uurimiskomisjoni moodustamist algatatakse väidetavate faktidega seotud kohtumenetlus, peab Euroopa Parlament uurima, kas on vajalik uurimiskomisjoni tegevus mainitud menetluse ajaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 226 peatada.

Ajavahemikku, mil komisjoni tegevus on peatatud, ei arvestata artikli 2 lõike 3 punktis c osutatud tähtaja hulka.

3.  Kahe kuu jooksul alates uurimiskomisjoni moodustamisest või hetkest, mil Euroopa Komisjon sai teada ühe liikmesriigi vastu esitatud liidu õiguse rikkumise süüdistusest, võib Euroopa Komisjon teatada Euroopa Parlamendile, et uurimiskomisjonis käsitletava küsimuse suhtes on algatatud liidu kohtueelne menetlus. Sellisel juhul võtab uurimiskomisjon kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad Euroopa Komisjonil teostada täies ulatuses talle asutamislepingutega antud volitusi.

Artikkel 6

Menetluse avalikkus

1.  Uurimiskomisjoni menetlus ja eelkõige komisjoni poolt läbi viidavad kuulamised toimuvad avalikult.

2.  Erandina toimub menetlus kinnisel koosolekul, kui seda taotleb veerand uurimiskomisjoni liikmetest, liidu institutsioon või asutus või asjaomane riiklik ametiasutus. Juhul kui tunnistusi andev isik või ekspert esitab taotluse olla ära kuulatud kinnisel koosolekul, arutab uurimiskomisjon seda taotlust ja selle väidetavaid põhjusi kinnisel koosolekul.

Artiklis 8 osutatud konfidentsiaalset teavet käsitletakse kinnisel koosolekul.

Artikkel 7

Isikud, kelle nime on uurimise käigus nimetatud

Uurimiskomisjon teavitab iga isikut, kelle nime on uurimise käigus nimetatud, juhul kui see nimetamine võib isikut kahjustada. Uurimiskomisjon kuulab asjaomase isiku ära tema enda taotlusel.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

1.  Teavet, mida uurimiskomisjon on saanud, kasutatakse üksnes tema ülesannete täitmiseks. Teavet ei tohi avalikustada, kui see sisaldab konfidentsiaalseid andmeid. Euroopa Parlament käsitleb ja kaitseb konfidentsiaalset teavet vastavalt oma sise-eeskirjadele, mida kohaldatakse „ELi salastatud teabele” ja salastamata „muule konfidentsiaalsele teabele”.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse ka sellise teabe avalikustamise suhtes, mis:

3.  Uurimiskomisjoni liikmed ja kõik teised isikud, kes on oma ametikohustuste tõttu tutvunud faktide, teabe, teadmiste, dokumentide või esemetega, mille puhul tuleb vastavalt liikmesriigis või liidu institutsioonis vastu võetud eeskirjadele järgida konfidentsiaalsuse nõudeid, on kohustatud ka pärast oma ametialase tegevuse lõppemist pidama kinni konfidentsiaalsuse nõudest ning mitte avaldama neid isikutele, kellel puuduvad vastavad volitused, või üldsusele.

Artikkel 9

Koostöö

Liidu institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide ametiasutused, tegutsedes vastavuses liidu ja siseriiklike õigusaktidega, osutavad uurimiskomisjonile abi tema ülesannete täitmisel kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega.

Artikkel 10

Teatised

Kõik liikmesriikide ametiasutustele käesoleva määruse kohaldamisel edastatud teatised edastatakse läbi liikmesriikide alaliste esinduste liidu juures.

Artikkel 11

Uurimistulemused

1.  Uurimiskomisjon esitab lõpparuande Euroopa Parlamendile.

2.  Uurimiskomisjoni lõpparuandesse võib lisada vähemuse järeldused, kui neid toetab vähemalt veerand komisjoni liikmetest.

3.  Euroopa Parlament võib saata liidu institutsioonidele või asutustele või liikmesriikidele pädevatele asutustele edastamiseks soovitusi, mis parlament on lõpparuande põhjal vastu võtnud.

3. jagu

Uurimine

Artikkel 12

Uurimine

1.  Uurimise läbiviimiseks võib uurimiskomisjon oma volituste piires ja vastavalt artiklitele 14 kuni 18:

2.  Uurimiskomisjon võib uurimise käigus paluda abi liikmesriikide asutustelt.

3.  Kui väidetavad rikkumised või halduslik omavoli liidu õiguse rakendamisel on seotud liikmesriigi organi või asutuse võimaliku vastutusega, võib uurimiskomisjon paluda asjaomase liikmesriigi parlamendil teha uurimisel koostööd.

Selleks võib Euroopa Parlament sõlmida parlamentidevahelisi kokkuleppeid liikmesriikide parlamentidega.

Artikkel 13

Kohapealsed uurimised

Uurimiskomisjon võib vajadusel teostada uurimisi kohapeal. Kohapealsed uurimised viiakse läbi koostöös liikmesriikide ametiasutustega ja kooskõlas liikmesriikide õigusnormidega.

Artikkel 14

Dokumentide esitamise nõue

1.  Uurimiskomisjoni poolt liidu institutsioonidele ja asutustele adresseeritud nõude alusel esitatakse komisjonile kõik nende valduses olevad asjakohased dokumendid.

2.  Uurimiskomisjoni poolt liikmesriikide ametiasutustele adresseeritud nõude alusel esitatakse komisjonile kõik nende valduses olevad asjakohased dokumendid kooskõlas liikmesriikide õigusnormidega, arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eeskirju.

3.  Uurimiskomisjon võib paluda mis tahes muul asjassepuutuval juriidilisel või füüsilisel isikul esitada dokumente, mida ta peab eduka uurimise seisukohast vajalikuks. Nimetatud isikud peavad täitma komisjoni palve, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad liidu või siseriiklikust õigusest. Kõnealustel isikutel on samad õigused, mis neil oleksid siseriikliku õiguse alusel dokumentide võetuse korral riiklike õiguskaitseasutuste poolt.

4.  Dokumentide esitamise nõudes märgitakse nõude õiguslik alus ja eesmärk, täpsustatakse, milliseid dokumente nõutakse, ning määratakse kindlaks dokumentide esitamise tähtaeg. Samuti märgitakse selles nõutud dokumentide esitamisest põhjendamatu keeldumise võimalikud tagajärjed.

Artikkel 15

Tunnistajad

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab mõiste „isik” füüsilist isikut, kes annab uurimiskomisjoni kuulamistel tunnistusi vastavalt käesolevale artiklile.

Uurimiskomisjon võib paluda mis tahes liidus resideeriva isiku osalema komisjoni kuulamisel, kui see on komisjoni ülesannete täitmiseks vajalik.

Taotlusel tuleb ära tuua asjaomase isiku ees- ja perekonnanimi ja aadress ning märkida konkreetselt, millises küsimuses ja millistel põhjustel soovib komisjon seda isikut kuulata. Komisjon edastab taotluse artikli 10 kohaselt pädevale ametiasutusele selles liikmesriigis, kus isik elab. Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõtte ja asjakohaste õigusnormidega kutsub pädev ametiasutus isiku uurimiskomisjoni ette.

2.  Isikud peavad vastama uurimiskomisjoni liikmete küsimustele abivalmilt, täielikult ja tõeselt. Neil isikutel on sama õigus keelduda andmast tunnistusi, mis neil oleks siis, kui neid oleks kutsunud tunnistusi andma parlamendi uurimiskomisjon või sellega sarnane organ selles liikmesriigis, kus nad elavad või kus toimub kuulamine, kui asjaomases liikmesriigis sellist komisjoni või asutust ei ole.

Isikuid teavitatakse eelnevalt nende õigustest ja kohustustest ning võimalikest tagajärgedest juhul, kui põhjendamatult keeldutakse kuulamisel osalemast, antakse valeütlusi ja isikutele altkäemaksu.

Artikkel 16

Liidu institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste liikmete tunnistused

Uurimiskomisjon võib paluda liidu institutsioonidel – välja arvatud Euroopa Liidu Kohtul – või liikmesriikide valitsustel määrata ühe või mitu oma liiget osalema uurimiskomisjoni töös, kui nende tunnistusi peetakse uuritava juhtumi põhjaliku hindamise seisukohast oluliseks ja vajalikuks.

Esimese lõigu alusel esitatud taotluse korral määrab Euroopa Komisjon ühe või mitu uuritava juhtumi eest vastutavat komisjoni liiget uurimiskomisjoni ette ilmuma.

Artikkel 17

Ametnikud ja muud liidu ning liikmesriikide teenistujad

1.  Uurimiskomisjon võib paluda liidu institutsioonidel või asutustel määrata üks või mitu oma ametnikku või muud teenistujat osalema uurimiskomisjoni töös.

Liidu institutsioonid või asutused määravad ametnikud või muud teenistujad, kellele antakse luba ilmuda uurimiskomisjoni ette.

2.  Uurimiskomisjon võib kutsuda liidu konkreetse ametniku või muu teenistuja tunnistusi andma tema ametikohustustega seotud asjas, kui komisjoni arvates on kõnealuse isiku ärakuulamine komisjoni ülesannete täitmiseks vajalik. Kui asjaomasel ametnikul või muul teenistujal ei ole Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklite 17 ja 19 ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 11 kohaselt lubatud järgida komisjoni kutset, ilmuda tunnistajana ärakuulamisele ning isiklikult anda ütlusi ja tunnistusi, siis peab loa andmisest keeldunud ametnik või ametkond ilmuma uurimiskomisjoni ette ja selgitama keeldumise põhjusi.

3.  Uurimiskomisjon võib paluda liikmesriikidel määrata ühe või mitu oma ametnikku osalema komisjoni töös.

4.  Asjaomased liikmesriigid määravad ametniku, kellele antakse luba ilmuda uurimiskomisjoni ette kooskõlas selle liikmesriigi õigusega.

Need ametnikud võtavad sõna oma riigi valitsuse nimel ja vastavalt tema juhistele. Nad jäävad seotuks neile eelnevalt pandud kohustustega, mis tulenevad nende suhtes kehtivast õigusest.

Kui sellisel ametnikul ei lubata anda uurimiskomisjonile tunnistusi, ilmub uurimiskomisjoni ette asjaomase liikmesriigi esindaja, kellel on volitused võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi, ning selgitab keeldumise põhjusi.

Artikkel 18

Eksperdid

1.  Uurimiskomisjon võib otsustada tellida aruandeid ühelt või mitmelt eksperdilt. Sellekohases otsuses määratletakse ekspertide ülesanded ja seatakse tähtaeg, mille jooksul aruanne koostatakse.

2.  Eksperdid võivad anda arvamuse ainult nende punktide kohta, mis on neile sõnaselgelt arvamuse andmiseks esitatud.

3.  Eksperdi ettepanekul võib uurimiskomisjon taotleda liidus elava isiku kuulamist vastavalt artiklitele 15 kuni 17.

4.  Pärast aruande valmimist võib uurimiskomisjon korraldada eksperdi kuulamise.

Artikkel 19

Sanktsioonid

1.  Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest keeldumine või nende kohustuste täitmata jätmise kohta tehakse ametlik märge.

Euroopa Parlamendi president võib teha täielikult või osaliselt teatavaks ametlike märgete sisu ja korraldada teatavakstehtu avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikus õiguses oleksid ette nähtud asjakohased sanktsioonid käesoleva määruse järgmiste rikkumiste eest:

Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning vastama sanktsioonidele, mis on kehtestatud samasuguste rikkumiste eest seoses liikmesriikide parlamentide uurimiskomisjonide tööga.

3.  Kui isikut kahtlustatakse põhjendatult lõikes 2 osutatud rikkumise toimepanemises, algatab liikmesriik, kus on kõnealuse isiku elukoht, tema suhtes siseriikliku õiguse alusel asjakohase menetluse.

Artikkel 20

Kulud

Liidu institutsioonid ja asutused kannavad oma liikmete ja ametnike või muude teenistujate reisi- ja majutuskulud. Muude uurimiskomisjoni ette ilmunud isikute reisi- ja majutuskulud hüvitab Euroopa Parlament kooskõlas ekspertide kuulamise ülemmääradega.

4. jagu

Lõppsätted

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates ...(6).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel

president

(1) ELT … (2) ELT … (3) EÜT L 78, 6.4.1995, lk 1. (4) Otsus liidetud kohtuasjades 281, 283–285 ja 287/85: Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Taani ja Ühendkuningriik vs. komisjon (EKL 1987, lk 3203, punkt 28). (5) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. (6) * Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaksteist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.