Märksõnaregister   Eelnev   Järgnev   Terviktekst

Menetlus : 2011/0391(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A7-0379/2012
Esitatud tekstid : A7-0379/2012		Arutelud : PV 11/12/2012 - 13 CRE 11/12/2012 - 13		Hääletused : PV 12/12/2012 - 7.13 Selgitused hääletuse kohta Selgitused hääletuse kohta		Vastuvõetud tekstid : P7_TA(2012)0495

Vastuvõetud tekstid	625k  696k
Kolmapäev, 12. detsember 2012 - Strasbourg
Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamine ***I	P7_TA(2012)0495 A7-0379/2012
Resolutsioon   Terviktekst   Lisa   Lisa

Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2011)0827 – C7-0458/2011 – 2011/0391(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine) Euroopa Parlament, –  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0827), –  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0458/2011), –  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, –  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust(1), –  võttes arvesse Regioonide Komitee 18. juuli 2012. aasta arvamust(2), –  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3), –  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 9. mai 2012. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile, –  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55, –  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0379/2012), A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta; 1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi; 2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada; 3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. (1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 173. (2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 110. (3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2012. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013 Euroopa Liidu lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiseeskirjade kohta (uuesti sõnastatud)
P7_TC1-COD(2011)0391
(EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1), võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2), toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3), ning arvestades järgmist: (1)  Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta(4) on korduvalt oluliselt muudetud(5). Kuna kõnealusesse määrusesse tuleb teha uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealune määrus uuesti sõnastada. (2)  Määrus (EMÜ) nr 95/93 on aidanud otsustavalt kaasa lennunduse siseturu väljakujundamisele ning Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste suhete arengule, tagades juurdepääsu liidu ülekoormatud lennujaamadele läbipaistvate ja mittediskrimineerivate eeskirjade alusel. (3)  Samas väheneb tasakaal Euroopa lennutranspordisüsteemi laiendamise ja selle vajadusi rahuldavate teatavate lennujaamainfrastruktuuride läbilaskevõime vahel. Seetõttu kasvab ülekoormatud lennujaamade arv liidus. (4)  Teenindusaegade jaotamise süsteem, mis loodi 1993. aastal, ei taga teenindusaegade ning seetõttu ka lennujaama läbilaskevõime optimaalset jaotamist ja kasutamist. Lennujaamade ühe suurema ülekoormatuse ja uute suurte lennujaamainfrastruktuuride piiratud arengu tõttu on teenindusajad harvaesinev ressurss. Juurdepääs sellele ressursile on lennutransporditeenuste pakkumise ja tõhusa konkurentsi säilitamise seisukohalt äärmiselt tähtis. Selleks tuleks tõhustada nii teenindusaegade jaotamist ja kasutamist, hakates rakendama turumehhanismeteenindusaegade vahetamise mehhanisme, mille abil anda kasutamata teenindusajad huvitatud ettevõtjate käsutusse võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt, kui ka karmistada teenindusaegade jaotamise, haldamise ja kasutamise aluspõhimõtteid. Olgugi, et juba väljakujunenud teenindusajad vastavad lennuettevõtjate vajadusele stabiilse sõiduplaani järele, võib käesoleva määruse edaspidise arengu ja kohaldamise käigus kavandada siiski muude turumehhanismide järkjärgulist kohaldamist, näiteks juba väljakujunenud teenindusaegade tagasivõtmist ja nende panemist enampakkumisele.Peale selle on oluline säilitada piirkondlike lennujaamade juurdepääs sõlmlennujaamadele, kui kõnealused lennuliinid on olulised selle piirkonna majanduse jaoks. Seetõttu tuleb jätkata teenindusaegade tõhusa jaotamisega seotud probleemide tasakaalustamist vajadusega kaitsta lennutransporditeenuste välishüvesid ja eelkõige väärtust, mida need loovad Euroopa piirkondadele. [ME 1] (5)  Seega on vaja muuta teenindusaegade jaotamise süsteemi liidu lennujaamades. (5a)  Aja jooksul muutuvas õigusteoorias ja kohtupraktikas ei ole mõiste „lennujaama teenindusaeg” juriidilist määratlust seni lõplikult välja töötatud. Nüüdsest on asjakohane lähtuda eeldusest, et teenindusaja kasutamine üldsuse huvides – seega mitte rangelt avaliku hüve tähenduses – võiks olla mõiste õigusliku määratlemise juhtkriteerium. Seetõttu on asjakohane määratleda teenindusaja mõiste, mis sätestaks, et see võib saada õiguse objektiks ja reguleeriks selle jaotamist. [ME 79] (6)  Teenindusaegade jaotamine ülekoormatud lennujaamades peakspeab ka edaspidi põhinema erapooletutel, läbipaistvatel ning mittediskrimineerivatel eeskirjadel. [ME 2] (7)  Praegust teenindusaegade jaotamise süsteemi tuleks kohandada vastavalt turumehhanismidele, mida teatavates lennujaamades kohaldatakse teenindusaegade ülekandmiseks või vahetamiseks. Komisjon võttis 30. aprilli 2008. aasta teatises nõukogu määruse (EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) kohaldamise kohta kohustuse teha vastavasisulisi ettepanekuid juhul, kui peaks ilmnema, et konkurentsi tõttu või muudel põhjustel on vaja kõnealune õigusakt uuesti läbi vaadata. (8)  Kogemused näitavad, et teenindusaegade järelturul kauplemine, st teenindusaegade vahetamine rahalise või muud liiki kompensatsiooni eest, ei ole reguleeritud ühetaolise ja järjepideva õigusraamistikuga, mis tagaks läbipaistvuse ja kaitseks konkurentsi. Seega on vaja luua Euroopa Liidus teenindusaegade järelturgu reguleeriv raamistik. (9)  Informatsiooni läbipaistvus on oluline element teenindusaegade objektiivse jaotamise tagamisel. Vaja oleks seda läbipaistust suurendada ja võtta arvese tehnika arengut. (10)  Ka uustulnukate jaoks tuleks näha ette võimalus pääseda liidu turule. Kogemused näitavad, et uustulnuka mõiste praegune määratlus ei ole konkurentsile täielikult kaasa aidanud ning seda oleks vaja muuta. Peale selle tuleks hoida ära kuritarvitamisi ja piirata lennuettevõtja võimalusi taotleda uustulnuka staatust, kui lennuettevõtjale koos tema emaettevõtja, filiaalide või emaettevõtja filiaalidega kuulub üle 10 % konkreetses lennujaamas vastavaks päevaks eraldatud teenindusaegadest. Lisaks sellele ei tule lennuettevõtjat käsitada uustulnukana, kui ta on uustulnukana saadud teenindusajad üle kandnud, et ise seda staatust uuesti saada. (11)  Vaja oleks tunnistada kehtetuks sellisele lennuettevõtjale antud eelis, kes taotleb lennujaamas teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta reisilennu jaoks selle lennujaama ja piirkondliku lennujaama vahel, kuna sellises olukorras kehtib juba eelis, mis on antud lennuettevõtjale, kes taotleb lennujaamas teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta reisilennu jaoks liidu kahe lennujaama vahel. [ME 3] (12)  Ühtlasi olekson vaja vältida olukordi, kus kasutada olevate teenindusaegade puuduse tõttu on liberaliseerimisest saadud hüved jaotunud ebaühtlaselt ning konkurents on kahjustatud. [ME 4] (12a)  Plaaniväline lennutransport aitab kaasa piirkondlikule ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele. Kui lennuettevõtjad on kasutanud teenindusaegasid korrapäraselt sellise transpordi jaoks lennujaamas, mis kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, isegi kui teenindusajad ei ole alati seotud samade lennuliinidega, tuleb esmatähtsale kohale seada taotlused nende teenindusaegade kasutamise jätkamiseks. [ME 5] (13)  Ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel saavutatud edusammud mõjutavad olulisel määral teenindusaegade jaotamist. Kuna kehtestatakse tulemuslikkuse kavad, mille kohaselt lennujaamad, aeronavigatsiooniteenuste osutajad ja õhuruumi kasutajad peavad lähtuma järelevalve ning tulemuslikkuse tõhustamise eeskirjadest, ning arvestades võrgustiku haldamise funktsiooni, mis põhineb Euroopa marsruudivõrgustiku loomisel ja lennuliikluse tsentraliseeritud haldamisel, on vaja teenindusaegade jaotamist ajakohastada. Seega tuleks luua kohane raamistik, mis võimaldab kaasata lennujaamade läbilaskevõime ja koordineerimisparameetrite kindlaksmääramise menetlusse võrgustiku haldusasutuse, tulemuslikkuse kontrolli organi ja riiklikud järelevalveasutused. Ühtlasi tuleks luua kõnealusele võrgustikule huvi pakkuv uus lennujaamade kategooria, et võrgustik suudaks kriisiolukordades paremini reageerida. [ME 80] (14)  Selleks et lennujaama läbilaskevõimet paremini ära kasutada ja lennud täpsemaks muuta, tuleks sõiduplaane ja teenindusaegu paremini koordineerida.Lennujaamade läbilaskevõime optimeerimiseks on vaja kehtestada kord lennujaamade teenindusaegade ja sõiduplaanide sidususe parandamiseks. [ME 7] (15)  Sõiduplaane reguleeriva lennujaama või lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik peaks tagama, et ametisse nimetatakse sõiduplaaninõustaja või koordinaator, kelle erapooletus on väljaspool kahtlust. Selleks tuleks anda koordinaatorile koordinaatorile ja sõiduplaaninõustajatele suuremad ülesanded. Vaja oleks näha ette, et koordinaator on sidusrühmadest, liikmesriigist ning sellest sõltuvatest asutustest õiguslikult, organisatsiooniliselt, otsustusalaselt ja rahaliselt sõltumatu. Selleks et tööjõu, tehnika, raha ega spetsialistide puudus ei mõjutaks koordinaatori ja sõiduplaaninõustaja tegevust, seisab liikmesriik hea, et koordinaatori käsutuses oleksid pidevalt kõik tema tööks vajalikud vahendid. [ME 8] (16)  Tuleks lisada lennuettevõtjate täiendavad kohustused seoses koordinaatorile ja sõiduplaaninõustajale edastatava teabega. Ette tuleks näha täiendavad sanktsioonid teabe puudumise korral või juhul, kui edastatud teave on vale või eksitav. Võrgustikku kuuluvateEraldi kvalifitseerimata lennujaamade puhul peaksid lennuettevõtjad olema kohustatud edastama oma lennukavatsuse või koordinaatori või sõiduplaaninõustaja nõutava muu vajaliku teabe. [ME 9] (17)  Liit peaks lihtsustama koordinaatorite ja sõiduplaaninõustajate vahelist koostööd, et neil oleks võimalik vahetada parimaid tavasid eesmärgiga luua ettenähtud ajal Euroopa tasandil ühtse koordinaatori ametikoht, võttes arvesse ühtse Euroopa taeva rajamisel tehtud edusamme. [ME 10] (18)  Lennujaama võib nimetada lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks, kui järgitakse läbipaistvuse, erapooletuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ja kui täidetakse käesoleva määruse nõudeid. (19)  Otsuse muuta lennujaam lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks peaks vastu võtma selle lennujaama eest vastutav liikmesriik objektiivsete kriteeriumide põhjal. Ühtse Euroopa taeva algatuse, funktsionaalsete õhuruumiosade ja võrgustiku haldusasutuse toimimise rakendamisel tehtud edusamme arvestades oleks vaja ühtlustada lennujaamade läbilaskevõime hindamise meetodeid, et tõhustada Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku toimimist. [ME 11] (20)  Vaja oleks ette näha menetlus, mille alusel liikmesriik saab muuta koordineeriva lennujaama sõiduplaane reguleerivaks lennujaamaks ning sõiduplaan reguleeriva lennujaama staatuseta lennujaamaks. (21)  Teenindusaegade sari peaks olema sama kestusega kui sõiduplaaniperiood, milleks sari eraldati. Teenindusaegade (ka juba väljakujunenud teenindusaegade) sarja jaotamisel tehtava eelise peaks andma või kinnitama ainult koordinaator. Eelise väljakujunenud teenindusaegade suhtes peaks koordinaator andma selle põhjal, kas neid teenindusaegu on varem õigesti kasutatud. [ME 81] (22)  Avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise korral oleks vaja kindlaksmääratud tingimustel jätta alles erisätted, et säiliksid vastavad kohalikud lennuteenused asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide piirkondade teenindamiseks. (22a)  Käesoleva määruse jõustumine ei tohiks piirata ühendusi piirkondlike lennujaamade ja suurte liiklussõlmede vahel; seetõttu oleks tarvilik ette näha asjakohased meetmed selleks, et tagada ääremaade, äärepoolseimate piirkondade ja saarte ühendamine suurte Euroopa liiklussõlmedega ning seega maailma lennuliiklusvõrguga. [ME 13] (23)  Kuna koordineerimisparameetrite puhul võib võtta arvesse keskkonnaaspekte ja kuna piirkonna teenindamist on võimalik täielikult tagada avaliku teenindamise kohustuste raames, ei ilmne kogemustest vajadust kohalike eeskirjade järele. Peale selle ei saa välistada, et sellised eeskirjad tekitavad diskrimineerimist teenindusaegade jaotamisel. Seetõttu tuleks kohalike eeskirjadega arvestamise võimalust piirata. Kõik koordinaatorite või sõiduplaaninõustajate kohaldatavad asjaomased tehnika-, tegevus-, tulemuslikkus- ning keskkonnapiirangud tuleks koordineerimisparameetrites kindlaks määrata. Kohalike eeskirjade järgimisel piirdutaks seega teenindusaegade kasutamise järelevalvega ja võimalusega vähendada teenindusaegade kestust käesoleva määrusega ettenähtud juhtudel. Selleks et lennujaama läbilaskevõimet paremini ära kasutada, tuleks karmistada teenindusaegade jaotamise kaht aluspõhimõtet, s.t et tuleks täpsustada teenindusaegade sarja mõiste määratlust ja karmistada juba väljakujunenud teenindusaegade arvestamist. Koos nimetatud tegevusega tuleks seada selgemad raamid lennuettevõtjatele võimaldatud paindlikkusele, et hoida ära rikkumisi seoses käesoleva määruse kohaldamisega eri liikmesriikides. Seega tuleks innustada lennujaama läbilaskevõimet paremini ära kasutama. Tuleks toetada raudteede ja lennujaamade vahelisi ühendusi ning lennu- ja rongipiletite ühendamist. [ME 91] (24)  Selleks et lennuettevõtjatel oleks võimalik kohaneda suurt osa sõiduplaaniperioodi mõjutavate kiireloomuliste erakorraliste tingimustega, näiteks lennuliikluse märgatav vähenemine või lennuettevõtjate tegevust tõsiselt mõjutav majanduskriis, tuleks võimaldada komisjonil vastu võtta kiireloomulisi meetmeid, et tagada lennuoperatsioone koordineerivates lennujaamades võetavate meetmete ühtsus. Kõnealused meetmed võimaldaksid lennuettevõtjatel säilitada eelise saada samad teenindusaegade sarjad sõiduplaanile järgneval perioodil isegi juhul, kui 8580 % määra ei täidetud. [ME 14] (24a)  Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta vajalikke ärilise lennutegevuse ning tšarterlendude paindlikkuse nõudeid, et saaks teha plaaniväliseid lende, eriti arvestades, et sellistel lennuettevõtjatel ei ole võimalik moodustada teenindusaegade portfelli väljakujunenud õiguste põhjal. [ME 15] (25)  Koordinatsioonikomitee osakaalu tuleks kaks korda suurendada. Ühest küljest peaksid komitee koosolekutel osalema võrgustiku haldusasutus, tulemuslikkuse kontrolli organ ja asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus. Teisest küljest võiks koordinatsioonikomitee ülesannete hulka kuuluda ka ettepanekute tegemine või nõu andmine koordinaatorile ja/või liikmesriigile lennujaama läbilaskevõime alastes küsimustes, eriti seoses ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise ja Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku toimimisega. Ühtlasi peaks komiteel olema võimalik edastada tulemuslikkuse kontrolli organile ja riiklikule järelevalveasutusele arvamusi, milles käsitletakse seost koordineerimisparameetrite ning aeronavigatsiooniteenuste osutajatele väljapakutud aeronavigatsiooniteenuste peamiste tulemusnäitajate vahel. [ME 16] (26)  Kogemus näitab, et suur hulk teenindusaegu tagastatakse teenindusaegade ühisvarusse liiga hilja selleks, et neid saaks ümber jaotada. Kirjeldatud olukorraLennuettevõtjate selliste võtete ärahoidmiseks tuleks innustada lennujaama käitajat kasutama tagatise alusel toimivat teenindusaegade reserveerimise süsteemi. Kõnealust süsteemirahastamisvahendite süsteeme ning tugevdama oluliselt praegu kehtivaid sanktsioonisüsteeme. Kõnealuseid mehhanisme kasutusele võttes ei tohiks lennujaama käitaja siiski heidutada lennuettevõtjaid turule sisenemisel ega pidurdada lennuettevõtjate teenuste arengut. [ME 17] (26a)  Selleks et parandada lennujaamade läbilaskevõimet, tuleb määruses ette näha võimalus, et liikmesriigid saavad kasutada teenindusaegade müügist järelturul saadud tulusid lennuliikluse optimeerimiseks ja uute infrastruktuuride arendamiseks. [ME 18] (27)  On soovitav, et kolmandad riigid kohtlevad liidu lennuettevõtjaid võrdväärselt. (28)  Käesoleva määruse sätete kohaldamine ei tohikstohi piirata asutamislepingu konkurentsieeskirjade, eriti artiklite 101, 102 ja 106 kohaldamist. [ME 19] (29)  Cordobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud Gibraltari lennujaama käsitleva ministrite avaldusega asendatakse Londonis 2. detsembril 1987. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni lennujaama kohta ning selle täielikku järgimist käsitatakse 1987. aasta deklaratsiooni täieliku järgimisena. (30)  Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks läbilaskevõime ja nõudluse analüüsimise meetodid. Eriti oluline on, et komisjon peaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandilõigusakte. [ME 20] (31)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (32)  Käesoleva määruse ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(6). (33)  Vaja oleks rakendada kontrollimenetlust, et võtta vastu rakendusaktid seoses Euroopa koodinaatori ametikoha loomisega, koordinaatori ja sõiduplaaninõustaja tegevuse aastaaruande vormiga ning otsusega, et liikmesriik või liikmesriigid peavad võtma meetmed, et heastada liidu lennuettevõtjate diskrimineerimine kolmanda riigi poolt. [ME 82] (34)  Kontrollimenetluse kohaselt peaks komisjon võtma vastu vahetult kohaldatavad rakendusaktid, kui see on vajalik kiireloomulistel erakorralistel tingimustel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel seoses vajadusega tagada juba väljakujunenud teenindusaegade säilitamine. (35)  Käesolev määrus tuleks kindlaksmääratud kehtivusaja möödudes läbi vaadata, et hinnata selle toimimist. (35a)  Komisjon peaks eelnevalt konsultatsioone läbi viies, sealhulgas ekspertidega konsulteerides, välja töötama läbilaskevõime ja nõudluse analüüsi, mille ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. [ME 21] (36)  Kuna tegevuse eesmärke, täpsemalt teenindusaegu käsitlevate liidu õigusaktide ühtlustatumat kohaldamist, ei suuda liikmesriigid ise piisavalt saavutada ning kuna lennutranspordi puhul on oluline ka piiriülene mõõde, on eesmärke parem käsitleda liidu tasandil, kus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Reguleerimisala ja mõisted Artikkel 1 Reguleerimisala 1.  Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Liidu lennujaamade suhtes. 2.  Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see piiraks Hispaania Kuningriigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vastavaid õiguslikke seisukohti nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:    1) „teenindusaeg” – koordinaatori poolt käesoleva määruse kohaselt lennuettevõtjale antud luba kasutada lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas kõiki lennuteenuse pakkumiseks vajalikke lennujaamainfrastruktuure maandumiseks või õhkutõusmiseks konkreetsel kuupäeval ja kellaajalkonkreetsetel kuupäevadel ja kellaaegadel, mille koordinaator on käesoleva määruse kohaselt jaotanud; [ME 22]    2) „uustulnuk” – kes taotleb teenindusaegade sarja osana teenindusaega lennujaamas ükskõik millisel päeval, teades et, kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus kiidetakse heaks, oleks lennuettevõtjal kokku vähem kui viis teenindusaega kõnealuses lennujaamas sellel päeval; või    b) lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja vahemaandumiseta regulaarlennu jaoks Euroopa Liidu kahe lennujaama vahel, kui sel päeval pakub nende lennujaamade vahelist regulaarlendu kuni kaks lennuettevõtjat, teades et, kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus heaks kiidetakse, oleks lennuettevõtjal kokku vähem kui üheksa teenindusaega kõnealuses lennujaamas selle vahemaandumiseta lennu puhul sellel päeval, [ME 23]    Lennuettevõtjat, kellel on koos oma emaettevõtja, filiaalide või emaettevõtte filiaalidega rohkem kui 10 % kõigist kõnealusel päeval jaotatud teenindusaegadest konkreetses lennujaamas, ei käsitata selle lennujaama puhul.    Lennuettevõtjat, kes artikli 13 tähenduses kandis talle jaotatud teenindusajad uustulnukana sama lennujaama teisele lennuettevõtjale, et samas lennujaamas uustulnuka staatust uuesti saada, ei käsitata kõnealuses lennujaamas kõnealust staatust omavana.
	3)	„sõiduplaaniperiood” – kas suve- või talvehooaeg lennuettevõtjate sõiduplaanides kooskõlas ülemaailmsete lennutranspordialaste eeskirjade ja suunistega;
	4)	„liidu lennuettevõtja” – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta)(7);
	5)	„lennuettevõtja” – lennutranspordiettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba või samaväärne dokument järgmise suvehooaja jaoks hiljemalt 31. jaanuariks ja järgmise talvehooaja jaoks hiljemalt 31. augustiks; artiklite 5, 9, 10, 11 ja 13 puhul hõlmab „lennuettevõtja” mõiste ka ärilise lennutegevusega tegelevaid ettevõtjaid; artiklite 7, 17 ja 18 tähenduses hõlmab „lennuettevõtja” mõiste ka tsiviilõhusõiduki käitajaid;
	6)	„lennuettevõtjate rühm” – vähemalt kaks lennuettevõtjat, kes rakendavad konkreetse lennuteenuse osutamiseksteenindusaja kasutamiseks ühistegevust, frantsiisitehinguid või koodide jagamist või mitteregulaarlende tegevate ettevõtjate puhul konsortsiumi; [ME 24]
	7)	„aeronavigatsiooniteenuste osutaja” – iga aeronavigatsiooniteenuste osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus))(8) artikli 2 punkti 5 tähenduses;
	8)	„maapealse käitluse teenuse osutaja” – maapealse käitluse teenuse pakkuja määruse (EL) nr […] (milles käsitletakse maapealse käitluse teenuseid) artikli […] tähenduses, või selline lennujaamakasutaja määruse (EL) nr […] (milles käsitletakse maapealse käitluse teenuseid) artikli […] tähenduses, kes pakub omakäitlust määruse (EL) nr […] (milles käsitletakse maapealse käitluse teenuseid) artikli […] tähenduses;
	9)	„võrgustikku kuuluv lennujaam” – lennujaam, kus ei ole esinenud ülekoormatust ning mis liikluse järsu ja märkimisväärse suurenemise või lennujaama läbilaskevõime järsu ja märkimisväärse vähenemise korral võiks avaldada mõju Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku (edaspidi „võrgustiku”) toimimisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004(9)artikli 6 tähenduses. [ME 25]
	10)	„sõiduplaane reguleeriv lennujaam” – lennujaam, kus teatud aegadel päevas, nädalas või aastas on võimalik ülekoormatus, mida on võimalik lahendada lennuettevõtjate vahelise vabatahtliku koostöö abil ning mille puhul on selles lennujaamas lennuteenuseid teostavate või teostada kavatsevate lennuettevõtjate tegevuse hõlbustamiseks ametisse määratud sõiduplaaninõustaja;
	11)	„lennuoperatsioone koordineeriv lennujaam” – iga lennujaam, kus lennuettevõtjal või muul õhusõiduki käitajal on maandumiseks või õhkutõusmiseks vaja saada koordinaatorilt teenindusaeg, välja arvatud riikliku tähtsusega lennud, hädamaandumised ja humanitaarabilennud;
	12)	„lennujaama käitaja” – asutus, kelle ülesanne lisaks muule tegevusele on riiklike seaduste või määruste alusel lennujaamarajatiste haldamine ja juhtimine ning lennujaamas tegutsevate eri ettevõtjate tegevuse koordineerimine ja kontrollimine;
	13)	„teenindusaegade sari” – suvisel sõiduplaaniperioodil vähemalt 15 teenindusaega ja talvisel sõiduplaaniperioodil, vähemalt 10viis teenindusaega, mida on taotletud järjestikusteks nädalatekstaotletud korrapäraselt sama teenindusperioodi jooksul sama nädalapäeva samaks kellaajaks ning mille koordinaator on jaotanud sellest lähtuvalt, või kui see ei ole võimalik, siis ligikaudu samaks ajaks, kui kohalikes eeskirjades ei ole teisiti kokku lepitud vastavalt artikli 9 lõikes 8 osutatud tingimustele; [ME 26]
	14)	„äriline lennutegevus” – üldlennundussektor, mis tegeleb õhusõidukite käitamise ja kasutamisega reisijate või kaupade vedamiseks oma äritegevusele kaasaaitamise abivahendina; õhusõidukit juhitakse eesmärgil, mida tavaliselt ei peeta avalikuks rentimiseks, ning seda teevad isikud, kellel on vähemalt kehtiv ametpiloodiluba ja instrumentaallennupädevus;
	15)	„koordineerimisparameetrid” – lennujaamas igal sõiduplaaniperioodil kogu teenindusaegade jaotamiseks kättesaadava läbilaskevõime väljendamine tegevusena ning läbilaskevõime jaotamise tegevuseeskirjad, mis kajastavad tehnilisi, tegevuse ja keskkonnaga seotud tegureid, mis mõjutavad lennujaama infrastruktuuri ja selle erinevate allsüsteemide tööd;
	16)	„lennuplaan” – lennuliikluse teenindusüksustele pakutav spetsiifiline informatsioon seoses lennuki kavandatud lennuga või lennu osaga;
	17)	„regulaarlennud” – lendude sari, mis vastab määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punktis 16 kehtestatud tunnustele;
	18)	„programmiline mitteregulaarlend” – lendude sarilend, mis ei vasta kõikidele määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 2 punktis 16 kehtestatud tingimustele, kuid mille lennud toimuvad nii regulaarselt või nii sageli, et moodustavad ilmse süstemaatilise sarja; [ME 75]
	19)	„võrgustiku haldusasutus” – asutus, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 551/2004 (õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus))(10) artikli 6 alusel alusel asutatud lennuliikluse korraldusasutus (ATM), mis võimaldab õhuruumi optimaalset kasutust ja tagab, et lennuettevõtjad saaksid teenindada eelistatud lennuliine, tagades samas maksimaalse juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele; [ME 28]
	20)	„tulemuslikkuse kontrolli organ” – asutus, mis on loodud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 alusel;
	21)	„riiklik järelevalveasutus” – asutus või asutused, mille liikmesriigid nimetavad või loovad oma riikliku järelevalveasutusena kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikliga 4.

Lennujaamade määramine

Artikkel 3

Lennuoperatsioonide koordineerimise või sõiduplaanide reguleerimise tingimused lennujaamas

1.  Liikmesriigid määravad lennujaama sõiduplaane reguleerivaks või lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks ainult vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Liikmesriigid määravad lennujaama lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks ainult vastavalt lõike 3 sätetele.

2.  Liikmesriik võib siiski ette näha lennujaama määramise sõiduplaane reguleerivaks lennujaamaks, tingimusel et on järgitud läbipaistvuse, erapooletuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

3.  Vastutav liikmesriik tagab, et lennujaama käitaja või mõni muu pädev asutus viib lennujaamas, mille staatus ei ole määratud, Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustikku (edaspidi „võrgustik”) kuuluvas lennujaamas või sõiduplaane reguleerivas lennujaamas läbi põhjaliku läbilaskevõime- ja nõudlusanalüüsi siis, kui liikmesriik peab seda vajalikuks, või kuue kuu jooksul:

Ühiselt kokkulepitud ja üldtunnustatud meetoditel põhineva analüüsiga määratakse kindlaks läbilaskevõime puudused, võttes arvesse keskkonnapiiranguid kõnealuses lennujaamas. Analüüsis uuritakse selliste puuduste kõrvaldamise võimalusi uue või muudetud infrastruktuuri, tegevuse muutmise või muude muudatuste abil, ning samuti probleemide lahendamiseks kavandatud tähtaega.

Analüüs põhineb meetoditel, mille komisjon on koostanud käesoleva määruse artikli 15 kohaselt delegeeritud õigusakti vormis. Meetodite puhul võetakse arvesse määruse (EL) nr 677/2011 V lisaga ette nähtud võrgustiku operatiivkava nõudeid.

Analüüsi ajakohastatakse, kui on tuginetud lõikele 6 kui lennujaamas on tehtud muudatusi, mis mõjutavad märkimisväärselt lennujaama läbilaskevõimet ja selle kasutamist või kui koordinatsioonikomitee, liikmesriik või komisjon on ajakohastamist taotlenud. Nii analüüs kui ka kasutatud meetodid tehakse analüüsi taotlenud isikutele ning taotluse korral ka teistele huvitatud isikutele kättesaadavaks. Analüüs esitatakse samaaegselt ka komisjonile.

4.  Analüüsi põhjal konsulteerib liikmesriik lennujaama läbilaskevõime olukorra osas lennujaama käitajaga, lennujaama korrapäraselt kasutavate lennuettevõtjatega, nende esindusorganisatsioonidega, lennujaama korrapäraselt kasutatavate üldlennunduse esindajate ja lennujuhtimisasutustega.

5.  Komisjon võib paluda võrgustiku haldusasutusel esitada oma arvamus selle kohta, kuidas on võrgustiku toimimisega seotud vajadusi silmas pidades kehtestatud läbilaskevõime. Komisjon võib anda soovitusi. Liikmesriik põhjendab iga otsust, milles ei järgita soovitusi. Otsus edastatakse komisjonile.

6.  Kui läbilaskevõime probleeme esineb vähemalt ühe sõiduplaaniperioodi jooksul, tagab liikmesriik, et lennujaamale antakse asjaomaseks ajavahemikuks lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama staatus ainult juhul, kui:

7.  Erandina lõike 6 punktist b võivad liikmesriigid erandjuhtudel määrata probleemiga hõlmatud lennujaamad lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks kõnealuseks ajavahemikuks, mis peab olema lühem kui sõiduplaaniperiood,

Erandina lõigetest 3, 4, 5 ja 6 võivad liikmesriigid kiireloomulistel juhtudel määrata kõnealuseks ajavahemikuks probleemiga hõlmatud lennujaamad lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks.

8.  Kui teenindusaegu koordineeriva lennujaama või sõiduplaane reguleeriva lennujaama läbilaskevõime ja nõudluse ajakohastatud analüüsist selgub, et kõnealuses lennujaamas on saavutatud tegelikuks või ettenähtud liikumiseks piisav läbilaskevõime, muudab liikmesriik pärast konsultatsioone lõikes 4 osutatud asutustega lennujaama staatuse sõiduplaane reguleerivaks lennujaamaks või määramata staatusega lennujaamaks.

9.  Liikmesriik tagab, et kui komisjon nõuab oma nimel või võrgustiku haldusasutuse algatusel ja pärast seda, kui on konsulteeritud lõikes 4 osutatud asutustega, et määramata staatusega lennujaam nimetatakse võrgustiku osaks. Otsus edastatakse komisjonile. Kui komisjon leiab, et lennujaam ei paku võrgustiku jaoks enam huvi, muudab liikmesriik pärast konsultatsioone lõikes 4 osutatud asutustega lennujaama staatuse määramata staatusega lennujaamaks.

10.  Kui tehakse otsus lõigete 6, 8 või 9lõigete 6 või 8 alusel, edastab liikmesriik selle lõikes 4 osutatud asutustele hiljemalt 1. aprilliks talvise sõiduplaaniperioodi puhul ja hiljemalt 1. septembriks suvise sõiduplaani perioodipuhulperioodi puhul. [ME 29]

Artikkel 4

Koordineerimisparameetrid

1.  Vastutav liikmesriik peab lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas või sõiduplaane reguleerivas lennujaamas tagama, et kaks korda aastas määratakse kindlaks koordineerimisparameetrid, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tehnika-, tegevus-, tulemuslikkus- ning keskkonnapiiranguid ning nendega muudatusi. Sellistest piirangutest tuleb komisjonile teatada. Komisjon uurib, vajaduse korral koos võrgustiku haldusasutusega, piiranguid ja esitab soovitused, mida liikmesriik peab enne koordineerimisparameetrite kindlaksmääramist arvesse võtma. [ME 30]

Läbilaskevõime kindlaksmääramine peab põhinema lennuliikluse kohandamise võimaluste objektiivsel analüüsil, võttes arvesse erinevaid transpordiliike lennujaamas, koordineerimisperioodi jooksul tõenäoliselt toimuda võivaid õhuruumi ummikuid ning läbilaskevõime olukorda.

2.  Enne kui tehakse lõplik otsus koordineerimisparameetrite kohta, käsitletakse koordinatsioonikomitees üksikasjalikult parameetrite ning kasutatud meetodite kindlaksmääramist ning vastavaid muudatusi läbilaskevõime ja jaotatavate teenindusaegade arvu suurendamiseks. Kõik asjaomased dokumendid tehakse huvitatud isikutele taotluse korral kättesaadavaks.

3.  Koordineerimisparameetrite kindlaksmääramine ei tohi mõjutada teenindusaegade neutraalset ja mittediskrimineerivat jaotamist. [ME 31]

4.  Parameetrid tuleb sõiduplaanikonverentsi silmas pidades edastada lennujaama koordinaatorile õigeaegselt enne teenindusaegade esialgset sisseandmist.

5.  Pärast koordineerimiskomiteega konsulteerimist ning kooskõlas kindlaks määratud läbilaskevõimega määrab koordinaator lõikes 1 osutatud tegevuse puhul kindlaks asjaomased koordineerimise ajavahemikud juhul, kui liikmesriik seda ise ei tee.

Koordineerimistegevuse, sõiduplaanide reguleerimise ja andmete kogumise korraldamine

Artikkel 5

Sõiduplaaninõustaja ja koordinaator

1.  Võrgustikku kuuluva Sõiduplaane reguleeriva või lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik tagab pädeva füüsilise või juriidilise isiku määramise sõiduplaaninõustajaks või lennujaama koordinaatoriks pärast seda, kui on konsulteerinud lennujaama korrapäraselt kasutavate lennuettevõtjatega, nende esindusorganisatsioonidega, lennujaama käitajaga ning olemasolu korral koordinatsioonikomiteega. Sama sõiduplaaninõustaja või koordinaatori võib nimetada rohkem kui ühte lennujaama. [ME 32]

2.  Liikmesriigid edendavad koordinaatorite ja sõiduplaaninõustajate vahelist koostööd, mis peaks aitama arendada Euroopa tasandi ühisprojekte. Lähtuvalt kõnealusteSelleks et teenindusaegade jaotamise süsteemi Euroopa Liidu lennujaamades veelgi paremaks muuta ja olenevalt ühiste projektide edenemisest, ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel tehtud edusammudest ja artiklis 21 osutatud hindamisaruande tulemustest, võtab komisjon vastu delegeeritud õigusaktid Euroopa koordinaatori ametikoha asutamisega seotud rakendusmeetmed. Kõnealused rakendusmeetmedloomise kohta. Delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega. Käesoleva artikli lõikes 3menetlustega. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud põhimõtteid seoses koordinaatori sõltumatusega, sealhulgas finantstingimusi, koordinaatorite põhiülesandeid ja peamisi korraldusalaseid ja otsustusprotsessi nõudeid, kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa koordinaatori suhtes. Komisjon nimetab Euroopa koordinaatori ametisse kooskõlas artikli 16 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega. [ME 86]

3.  Sõiduplaane reguleeriva või lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik tagab, et:

Punktiga c ette nähtud rahastamise tagavad kõik koordineerivates ja sõiduplaane reguleerivates lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad ja need lennujaamad, tagades finantskohustuste õiglase jaotuse kõigi huvitatud isikute vahel ja vältides rahastamise sõltumist peamiselt ühest huvitatud isikust. Liikmesriigid kehtestavad huvitatud isikutega konsulteerimise menetluse kaebuse esitamise võimalusega, et tagada läbipaistev, mittediskrimineeriv ja koordinaatori või sõiduplaaninõustaja pakutud teenusele vastav hinnakujundus. Lennuettevõtjatelt võtavad tasu asjaomased lennujaamad, kes maksavad seda koordinaatorile või sõiduplaaninõustajale. Liikmesriigid tagavad, et koordinaatori ja sõiduplaaninõustaja käsutuses oleksid pidevalt kõik nõuetekohaseks tööks vajalikudpiisavad rahalised, tööjõualased, tehnilised ja materiaalsed vahendid ning eksperdid. [ME 37]

4.  Sõiduplaaninõustaja ja koordinaator võtavad osa lennuettevõtjate rahvusvahelistest sõiduplaanikonverentsidest, mis toimuvad liidu õiguse kohaselt.

5.  Sõiduplaaninõustaja nõustab lennuettevõtjaid ning pakub välja alternatiivsed saabumis- ja/või väljumisajad juhul, kui ummikud on tõenäolised.

6.  Teenindusaegade jaotamise eest vastutab ainsana koordinaator. Koordinaator jagab teenindusajad käesoleva määruse sätete alusel ning tagab, et eriolukorras on teenindusaegu võimalik jagada ka väljaspool vastuvõtuaegu.

7.  Sõiduplaaninõustaja jälgib lennuettevõtjate tegevuse vastavust soovitatud sõiduplaanile.

Koordinaator jälgib lennuettevõtjate tegevuse vastavust neile jagatud teenindusaegadele. Need vastavuskontrollid viiakse läbi koostöös lennujaama käitaja ning lennujuhtimisasutustega ja võrgustiku haldusasutusega ning kontrollimisel võetakse arvesse aega ja teisi asjaomase lennujaamaga seotud parameetreid. [ME 38]

Kõik sõiduplaaninõustajad ja koordinaatorid teevad koostööd selle nimel, et tuvastada sõiduplaanides esinevaid vastuolusid ja julgustada lennuettevõtjaid neid kõrvaldama.

Artikkel 6

Lennuoperatsioonide koordineerimise ja sõiduplaanide reguleerimise läbipaistvus

1.  Iga sõiduplaaniperioodi lõpusIgal aastal esitab koordinaator või sõiduplaaninõustaja asjaomastele liikmesriikidele, komisjonile ja kõikidele nende rahastamises osalevatele pooltele soovi korral tegevusaruande teenindusaegade jaotamise ja/või sõiduplaani reguleerimise üldise olukorra kohta. Aruandes käsitletakse eelkõige artikli 9 lõike 5 ning artiklite 13 ja 18 kohaldamist, samuti koordinatsioonikomiteele seoses artiklite 9 ja 10 kohaldamisega esitatud kaebusi ning nende kaebuste lahendamiseks võetud meetmeid. Aruanne sisaldab ka lahtikirjutatud ja koondandmeid artiklis 13 osutatud teenindusaegade müügist tulenevate rahalise hüvitise ja koordinaatori ja sõiduplaaninõustaja osutatud teenuste kvaliteedi kohta huvitatud isikute seas korraldatud küsitluse tulemuste kohta.

Koordinaator ja sõiduplaaninõustaja esitavad komisjonile, liikmesriikidele ja kõikidele nende rahastamises osalevatele pooltele igal aastal finantsaruande, milles on üksikasjalikult märgitud nende tegevuse tulud ja kulud.

2.  Komisjon võib võtta kasutusele lõikes 1 osutatud tegevusaruande vormi. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Koordinaator ajakohastab iga lennujaama kohta, mille eest ta on määratud vastutavaks, kõikidele huvitatud isikutele, sealhulgas Euroopa Parlamendile soovi korral tasuta juurdepääsetavat elektroonilist andmebaasi, mis sisaldab järgmisi andmeid:

Seda teavet ajakohastatakse pidevalt. Iga hooaja lõpus tagabIgal aastal avaldab koordinaator lõikes 1 osutatud tegevusaruande avaldamise.

4.  Koordinaator tagab andmete säilitamise ja nende kättesaadavuse vähemalt viie järjestikulise samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul.

5.  Kui asjakohased ja üldiselt heakskiidetud standardid sõiduplaaniteabe vormingu kohta on kättesaadavad, rakendavad sõiduplaaninõustaja, koordinaator ja lennuettevõtjad neid tingimusel, et see on kooskõlas liidu õigusega. [ME 39]

Artikkel 7

Sõiduplaaninõustajatele ja koordinaatoritele antav teave

1.  Sõiduplaane reguleerivas või lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas, mis kuulub võrgustikku, tegutsevad või tegutseda kavatsevad lennuettevõtjad esitavad vastavalt sõiduplaaninõustajale või koordinaatorile kogu nende poolt nõutud vastavasisulise teabe. Kui saadud teabe tõttu tuleb teha muudatusi, teavitavad lennuettevõtjad sellest esimesel võimalusel viivitamata sõiduplaaninõustajat ja koordinaatorit. Kogu asjakohane teave esitatakse sõiduplaaninõustaja või koordinaatori kindlaksmääratud vormis ning nende ettenähtud tähtaja jooksul. Lennuettevõtja teatab teenindusaja jaotamise taotluse esitamise ajal koordinaatorile eelkõige selle, kas ta saaks taotletud teenindusaegade osas kasu artikli 2 punktile 2 vastavast uustulnuka staatusest ja kas ta on teiste sama lennujaama teenindavate ettevõtjate partner, et vältida talle alusetult selle staatuse andmist. [ME 40]

Kui koordinaator või sõiduplaaninõustaja seda taotleb, esitavad lennujaamas tegutsevad või tegutseda kavatsevad lennuettevõtjad,esitab lennujaama käitaja, õhusõiduki maapealse teeninduse osutajad pakkujad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajadmõistliku aja jooksul enda valduses oleva teabe lennuettevõtjate kavandatud lendude kohta kõikide muude lennujaamade puhul, millel ei ole määratud konkreetset staatust. [ME 41]

Võrgustiku haldusasutuse taotlusel edastab sõiduplaaninõustaja või koordinaator talle kogu käesolevas lõikes osutatud teabe.

2.  Kui lennuettevõtja ei esita lõikes 1 osutatud teavet ning kui ta ei suuda rahuldavalt tõendada leevendavate asjaolude olemasolu või kui ta esitab valet või eksitavat teavet, ei võta koordinaator arvesse selle lennuettevõtja teenindusajataotlust ega -taotlusi, millega puuduv, vale või eksitav teave seotud on. Ta võtab juba jaotatud teenindusajadteenindusaja või teenindusaegade sarja tagasi ja/või soovitab pädeval asutusel riigi õiguse kohaselt kohaldada sanktsioone. Koordinaator annabpakub sellele lennuettevõtjale võimaluse esitada oma tähelepanekud. [ME 42]

3.  Sõiduplaaninõustaja või koordinaator, lennujaama käitaja, lennujuhtimisasutused ning võrgustiku haldusasutus vahetavad oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas lennuandmeid ja teenindusaegu, et tagada artikli 17 kohaldamine. [ME 43]

3a.  Käesolevas artiklis osutatud teabe vorm ja ulatus määratakse kindlaks ülemaailmselt kokku lepitud valdkonnastandardis. Esitatud teavet kasutatakse ainult käesoleva määruse eesmärgil. [ME 44]

Artikkel 8

Koordinatsioonikomitee

1.  Vastutav liikmesriik tagab, et lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas on loodud koordinatsioonikomitee. Sama koordinatsioonikomitee võib olla määratud rohkem kui ühte lennujaama. Selle komitee liikmeteks võivad olla jooksval lennuhooajal kõnealust lennujaama korrapäraseltsageli kasutavad ja eelneval hooajal kasutanud lennuettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid, asjaomase lennujaama käitaja, asjaomased lennujuhtimisasutused, lennujaama korrapäraselt kasutavadja üldlennunduse esindajad. Lisaks nimetatud liikmetele võivad võrgustiku haldusasutus, tulemuslikkuse kontrolli organ ja asjaomase liikmesriigi riiklik järelevalveasutus järelevalveasutus osaleda koordinatsioonikomitee koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena. Koordinatsioonikomitee võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejana osalema teisi teenindusaegade jaotamise protsessi otseselt või kaudselt kaasatud organeid. Selleks et need organid saaksid koosolekutel osaleda, on vaja, et nende akrediteeringud edastataks koordinatsioonikomiteele vähemalt seitse tööpäeva enne koosolekut.

2.  Liikmesriikide esindajad ja koordinaatorid kutsutakse vaatlejatena koordinatsioonikomitee koosolekutele. Komisjon võib sellekohase taotluse alusel neil koosolekutel osaleda.

3.  Koordinatsioonikomitee koostab kirjaliku töökorra, mis hõlmab muu hulgas osalemist, valimisi ja otsuste tegemist, koosolekute sagedust ning kasutatavaid keeli.

Koordinatsioonikomitee iga liige võib pakkuda välja artikli 9 lõikes 8 sätestatud kohalikud suunised. Koordinaatori taotluse korralKoordinatsioonikomitee arutab koordinatsioonikomitee väljapakutud kohalikke suuniseid. Asjaomasele liikmesriigile esitatakse koordineerimiskomitee arutelude aruanne koos märkega komitee liikmete seisukohtade kohta. Kõnealune aruanne edastatakse ka tulemuslikkuse kontrolli organile ja võrgustiku haldusasutusele. [ME 45 ja 87]

Teenindusaegade jaotamine

Artikkel 9

Teenindusaegade ühisvaru

1.  Koordinaator loob teenindusaegade ühisvaru, mis hõlmab kõiki teenindusaegu, mida ei jaotatud artikli 10 lõike 2 või 3 alusel. Kogu vastavalt artikli 3 lõikele 3 määratud uute teenindusaegade maht paigutatakse teenindusaegade ühisvarusse. Kõnealune toiming ei tohi piirata piirkondlike lennujaamade ühendust sõlmlennujaamadega. Kui kõnealune ühendus on ohus, on liikmesriikidel lubatud sekkuda. [ME 46]

2.  Ühisvarusse pandud teenindusajad jaotatakse taotlevate lennuettevõtjate vahel, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõigete 2 ja 3 ning määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 19 lõike 2 kohaldamist. 50 % neist teenindusaegadest jaotatakse kõigepealt uustulnukate vahel, välja arvatud juhul, kui uustulnukate taotlusi on vähem kui 50 %. Uustulnukatele antud eelist järgitakse kogu sõiduplaaniperioodi jooksul. Koordinaator käsitleb uustulnukate ja teiste lennuettevõtjate taotlusi õiglaselt kooskõlas iga sõiduplaanipäeva koordineerimisperioodiga. [ME 47]

Uustulnukate taotluste seas eelistatakse neid lennuettevõtjaid, kes vastavad uustulnuka staatusele artikli 2 punkti 2 alapunkti b alusel.

3.  Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 2 kohaldamist, tuleb olukorras, kus kõiki asjaomaste lennuettevõtjate esitatud teenindusajataotlusi ei saa rahuldada, eelistada igat liiki ärilende, eriti regulaarlende ning programmilisi mitteregulaarlende. Kui ühes lennukategoorias esitatakse konkureerivad taotlused, eelistatakse aastaringset tegevust. [ME 48]

4.  Uustulnuk, kellele on pakutud teenindusaegade sarja ajavahemikuks kahe tunni jooksul enne või pärast taotletud aega, kuid kes ei ole seda pakkumist vastu võtnud, kaotab selleks sõiduplaaniperioodiks selles teenindusaegade sarjas uustulnuka staatuse.

5.  Juhul kui teenuseid pakub lennuettevõtjate rühm, võib vajalikku teenindusaega taotleda ainult üks rühmas osalev lennuettevõtja. Sellist teenust pakkuv lennuettevõtja vastutab selle eest, et artikli 10 lõikes 2 osutatud eelise kasutamiseksosutatud väljakujunenud õiguste säilitamiseks nõutavad tegevuskriteeriumid on täidetud. [ME 49]

Ühele lennuettevõtjale jaotatud teenindusaegasid võib/võivad kasutada lennuettevõtjate rühma kuuluv(ad) teine/teised lennuettevõtja/lennuettevõtjad, tingimusel et selle lennuettevõtja tunnuskood, kellele teenindusaeg jagatakse, säilib ühislennu korral koordineerimise ja kontrollimise eesmärgil. Kui ühine tegutsemine lõpetatakse, jäävad selliselt kasutatud teenindusajad lennuettevõtjale, kellele need algselt jaotati. Lennuettevõtjate rühma kuuluvad lennuettevõtjad annavad koordinaatorile sellise tegevuse kohta teavet ega tohi oma tegevust alustada enne, kui koordinaator on selle selge sõnaga heaks kiitnud.

Juhul kui lennuettevõtjale jaotatud teenindusaegade sarja kasutab teine lennuettevõtja viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevas lõikes sätestatud tingimustega, võtab koordinaator teenindusaegade sarjad ära ning paigutab need pärast asjaomaste lennuettevõtjate ärakuulamist teenindusaegade ühisvarusse.

6.  Kui uustulnukatel tõsised probleemid jätkuvad, peab liikmesriik tagama, et kutsutakse kokku lennujaama koordinatsioonikomitee koosolek, mille eesmärk on olukorra parandamise võimaluste kindlakstegemine. Sellele koosolekule kutsutakse ka komisjon.

7.  Kui teenindusajataotlust ei saa rahuldada, teavitab koordinaator taotlevat lennuettevõtjat selle põhjustest ja osutab lähimale olemasolevale alternatiivsele teenindusajale.

8.  Koordinaator võtab samuti arvesse liidus või ülemaailmsel tasandil lennuettevõtluses kehtestatud täiendavaid suuniseid, samuti koordinatsioonikomitee pakutud kohalikke suuniseid, mille on heaks kiitnud liikmesriik või kõnealuse lennujaama eest vastutav muu pädev asutus, tingimusel et need suunised ei mõjuta koordinaatori sõltumatust, on kooskõlas liidu õigusega, nende eesmärgiks on parandada lennujaama läbilaskevõime tõhusat kasutust ning komisjoni on eelnevalt neist teavitatud ja komisjon on need heaks kiitnud. Kohalikud suunised võivad hõlmata üksnes jaotatud teenindusaegade kasutamise järelevalvet või teenindusaegade sarja mõiste muutmist, et vähendada sarja pikkust 10 teenidusajale talvisel sõiduplaaniperioodil või vähemalt 15 teenindusajale suvisel sõiduplaaniperioodil, kuid mingil tingimusel ei tohi see jääda alla 5 teenindusaja. Teenindusaegade sarja pikkuse vähendamist kohaldatakse üksnes lennujaamades, kus lennuteenuste osutamine sõltub oluliselt nõudluse hooajalisusest.

Kohalikud eeskirjad käsitlevad teenindusaegade jaotamist ja järelevalvet. Neid eeskirju võidakse kohaldada üksnes juhul, kui on võimalik tõestada, et lennujaam saavutab muret tekitava ülekoormuse, ja kui tulemuslikkust või läbilaskevõimet saab parandada kohalike eeskirjade abil. Niisugused kohalikud eeskirjad on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning nende suhtes jõutakse kokkuleppele artikli 8 lõikes 3 osutatud koordinatsioonikomitees.[ME 88]

9.  Koordinaator püüab lisaks sõiduplaaniperioodiks kavandatud teenindusaegade jaotamisele rahuldada ka lühikese tähtajaga esitatud üksikute teenindusaegade taotlused kõikide lennundusliikide, sealhulgas üldlennunduse teenindusaegade taotlused. Selleks võib kasutada neid teenindusaegu, mis jäävad pärast taotluse esitanud lennuettevõtjate vahel jaotamist teenindusaegade ühisvarusse, ning lühiajalise etteteatamisajaga jaotatavaid teenindusaegu.

Artikkel 10

Juba väljakujunenud teenindusajad

-1.  Lennujaamade teenindusajad on mittemateriaalsed ühiskondlikud hüved, mille kasutamine toimub käesolevas määruses sätestatud tingimustel. Neid jagavad seepärast välja lennujaamakoordinaatorid maksimaalse läbipaistvusega liikmesriikide, reisivate kodanike, lennujaama käitajate ja lennuettevõtjate huvides. [ME 89]

1.  Teenindusaegade sarjad jaotataksejaotab koordinaator maksimaalse läbipaistvuse ja õigluse kriteeriumide alusel taotluse esitanud lennuettevõtjatele teenindusaegade ühisvarust loana kasutada lennujaama infrastruktuuri maandumiseks või õhkutõusmiseks sõiduplaaniperioodil, milleks teenindusaega taotletakse ning mille lõppemisel tuleb teenindusajad anda tagasi artikli 9 kohaselt loodud teenindusaegade ühisvarusse. [ME 51]

2.  Ilma et see piiraks artiklite 7, 12, 13 ja 17artiklite 7 ja 12 kohaldamist, antakse asjaomasele lennuettevõtjale eelisväljakujunenud õigus, jaotades talle samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul sama teenindusaegade sari, kui kõnealune lennuettevõtja taotleb seda artikli 7 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ja kui järgmised tingimused on täidetud: [ME 52]

2a.  Plaaniväline lennutransport aitab kaasa piirkondlikule ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele. Kui lennuettevõtjad on korrapäraselt kasutanud teenindusaegasid sellise transpordi jaoks lennujaamas, mis kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, isegi kui teenindusajad ei ole alati seotud samade liinidega, tuleb esmatähtsale kohale seada taotlused nende teenindusaegade kasutamise jätkamiseks. [ME 55]

3.  Teenindusaegade sarjade ümberajastamine enne artiklis 9 osutatud ühisvarusse allesjäänud teenindusaegade jaotamist teistele taotluse esitanud lennuettevõtjatele on lubatud ainult funktsionaalsetel põhjustel, näiteks muudatuste tõttu kasutatava õhusõiduki tüübi tasemes või lennuettevõtja teenindataval lennuliinil või kui teenindusaegade sarjad on jaotatud uustulnukatele, nagu on määratletud artiklis 2, kui taotluse esitanud lennuettevõtja teenindusaegade ajastus paraneks algse ajastusega võrreldes. Ümberajastamine ei jõustu enne, kui koordinaator on selle selgesõnaliselt kinnitanud. [ME 56]

4.  Lennuettevõtjale enne 31. jaanuari järgmiseks suvehooajaks või enne 31. augustit järgmiseks talvehooajaks antud, kuid enne neid kuupäevi koordinaatorile ümberjaotamiseks tagastatud teenindusaegu ei võeta arvestuste tegemisel arvesse, samuti ei võeta arvesse jaotamisele kuuluvaid teenindusaegu, mis moodustavad artikli 2 punkti 13 mõistes sarja.

Riigipühadele langevad teenindusajad lisatakse järgmise hooaja sarjale, ilma et oleks vaja kasutamata jätmist põhjendada. [ME 57]

5.  Kui 85 %list80 %-list teenindusaegade sarja kasutamist ei ole võimalik tõendada, ei kohaldata lõikega 2 ettenähtud eelistväljakujunenud õigust, kui ei põhjendata kasutamata jätmist järgmistel põhjustel: [ME 58]

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 474/2006 (millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu)(13) kohaselt vastu võetud tegevuskeeldu liidu piires ei võeta arvesse teenindusaegade kasutamata jätmist õigustava põhjusne käesoleva lõike tähenduses.

6.  Komisjon kontrollib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel, kas käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva lennujaama koordinaator kohaldab lõiget 5.

Komisjon teeb otsuse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt kahe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist.

7.  Kui lõike 2 punktides a ja b osutatud tingimused ei ole täidetud, võib komisjon eri partneritega konsulteerides siiski otsustada andasäilitada lennuettevõtjatele järgmiseks sõiduplaaniperioodiks eeliseväljakujunenud õigused samaväärsete sarjade saamiseks, kui selle põhjenduseks on kiireloomulised asjaolud, mis on seotud erakorraliste tingimustega, mille puhul on vaja ühtlustada lennujaamades võetavate meetmete kohaldamist. Komisjon võtab asjaomase liikmesriigi või lennujaama taotluse korral ühe kuu pikkuse tähtaja jooksul vajalikud meetmed, mida ei kohaldata kauem kui ühe sõiduplaaniperioodi kestel. Komisjon võtab kõnealused vahetult kohaldatavad rakendusaktid vastu artikli 16 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt. Komisjoni võetavad meetmed võivad liikmesriigiti, lennujaamade või asjaomaste lennundusteenuste sihtkoha kaupa erineda olenevalt erakorralise sündmuse laadist. [ME 61]

8.  Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelisega teenindusaegade sarjadele ei kaasne õigus hüvitamisnõudele, kui kõnealust eelist teenindusaegade sarjadele piiratakse või kui see õigus kõrvaldatakse liidu õiguse alusel, eelkõige asutamislepingu lennutranspordiga seotud eeskirjade kohaldamiseks.

Artikkel 11

Teenindusaegade reserveerimine

1.  Koordineeriva lennujaama käitaja võib otsustada kasutada lennujaamatasude süsteemi, et lennuettevõtjad ei tagastaks teenindusaegu artiklis 9 osutatud teenindusaegade ühisvarusse liiga hilja ja tunneksid vastutust lennujaama infrastruktuuri reserveerimise eest ilma seda kasutamata. Arvesse tuleb võtta järgmisi põhimõtteid:

2.  Koordinaator edastab lennujaama käitajale kogu teabe lõikes 1 osutatud otsuse rakendamiseks. [ME 62]

Artikkel 12

Avaliku teenindamise kohustused

1.  Kui kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikliga 16 on lennuliini suhtes kehtestatud avaliku teenindamise kohustus, võibreserveerib liikmesriik lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas reserveerida selle lennuliini jaoks kavandatud tegevuse jaoks vajalikud teenindusajad. Kui asjaomasel lennuliinil reserveeritud teenindusaegu ei kasutada, antakse juhul, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, need teiste lennuettevõtjate käsutusse, kes on huvitatud kooskõlas avaliku teenindamise kohustusega sel lennuliinil tegutsemisest. Kui mitte ükski lennuettevõtja ei ole huvitatud lennuliinil tegutsemisest ja asjaomane liikmesriik ei kuuluta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõike 10, artikli 17 lõigete 3–7 ja artikli 18 lõike 1 alusel välja pakkumismenetlust, reserveeritakse need teenindusajad mõne teise lennuliini jaoks, mille suhtes kohaldatakse avaliku teenindamise kohustust, või lisatakse teenindusaegade ühisvarule. Teenindusajad tuleb tagastada ühisvarusse, kui neid ei kasutata ära maksimaalselt kuue kuu pikkuse perioodi jooksul. Kui lennuliin ei vasta enam avaliku teenindamise kohustuse nõuetele teenindusaja reserveerimiseks, tuleb teenindusajad reserveerida kas teisele lennuliinile vastavalt avaliku teenindamise kohustusele või peab lennuliin jääma seda kasutanud lennuettevõtjale, kui asjaomase sarja puhul on täidetud käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud nõue. [ME 63]

2.  Määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 16 lõikega 9, artikli 17 lõikega 3, artikli 17 lõikega 7 ja artikli 18 lõikega 1 kehtestatud pakkumismenetlust kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teenindusaegade kasutamiseks, kui rohkem kui üks liidu lennuettevõtja on huvitatud lennuliini teenindamisest ega ole saanud teenindusaega koordinaatorilt taotletud aegadele eelnevaks või järgnevaks tunniks.

Teenindusaegade liikuvus

Artikkel 13

Teenindusaegade ülekandmine ja vahetamine

1.  Teenindusaegu võib:

2.  Liikmesriik Koordinaator kehtestab läbipaistva raamistiku, mille abil lennuettevõtjad, kes on huvitatud liidu õigusest lähtuvast teenindusaegade ülekandmisest või vahetamisest, saavad omavahel ühendust võtta.

Lõike 1 punktides b ja c osutatud ülekandmiste ja vahetamiste puhul edastavad lennuettevõtjad koordinaatorile võimaliku rahalise või muud liiki hüvitise üksikasjad. Ülekandmise ja vahetamisega kaasneva hüvitise üksikasjad on konfidentsiaalsed ja üksikasjad lisatakse artikli 6 lõikes 1 nimetatud tegevusaruandesse ning koordinaator teavitab neist vastava palve korral üksnes liikmesriiki, kus lennujaam asub, komisjoni ja kõiki koordinaatori rahastamises osalejaid. Ülekandmiste ja vahetamiste puhul ei või kehtestada piiravaid tingimusi, mille eesmärk on piirata teenindusaegu saada sooviva lennuettevõtja jaoks võimalust konkureerida teenindusaegu ülekandva või vahetava lennuettevõtjaga.

3.  Artikli 2 punktis 2 määratletud uustulnukale jagatud teenindusaegu ei võikanta käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul, välja arvatud pankrotis ettevõtja tegevuse seadusjärgse ülevõtmise korral.

Artikli 2 punktis 2 määratletud uustulnukale jaotatud teenindusaegu ei võikanta käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui uustulnuk oleks uuel lennuliinil saanud samasuguse eelise kui algsel lennuliinil.

Artikli 2 punktis 2 määratletud uustulnukale jaotatud teenindusaegu ei või käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaaniperioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui see parandab teenindusaegade ajastust algselt taotletud ajastusega võrreldes.

Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et jaotada osa teenindusaegadega kauplemisest saadavast tulust fondi lennujaamataristu arendamise ja vastavate teenuste optimeerimise kulude katmiseks. Kõnealuse fondi eest vastutab ja selle kiidab heaks täie läbipaistvuse huvides transpordikorraldusasutus, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiviga 2009/12/EÜ (lennujaamatasude kohta)(15). Igal juhul peab fondi haldamisel olema tagatud arvepidamise lahususe põhimõtete järgimine, et oleks võimalik kindlaks teha rahalised vahendid, mis eraldatakse fondi vahenditest igale lennujaamale. Ühes lennujaamas teenindusaegade turustamisest saadud tulu investeeritakse samasse lennujaama. [ME 64]

Artikkel 14

Konkurentsiõigusega seotud sätted

Käesolev määrus ei mõjuta ametiasutuste õigust kiita heaks teenindusaegade vahetaminest lennuettevõtjate vahel ning suunata nende jaotamist kooskõlas siseriiklike konkurentsiseadustega, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101, 102 või 106 või nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus))(16).

Delegeeritud õigusaktid ja komitee

Artikkel 15

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 3 lõikes 3 ja artikli 5 lõike 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile antakse määramata ajaksviieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise hetkest õigus võtta vastu artikli 3 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktejõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 65]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 3 ja artikli 5 lõike 2 lõpus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 3 lõike 3 ja artikli 5 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Juhul kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetlusega, lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemuseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

4.  Lisaks sellele võib komitee konsulteerida komisjoniga igas muus küsimuses, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamist.

Rakendusaktid

Artikkel 17

Teenindusaegade ja sõiduplaani omavaheline vastavus

1.  Kui lennuettevõtja esitab sõiduplaani, sisaldab see viidet jaotatud teenindusaegadele. Võrgustiku haldusasutus võib, olles ära kuulanud asjaomased lennuettevõtjad ja lennujaama käitaja, tagasi lükata lennuettevõtja lennuplaani, kui lennuettevõtja kavatseb maanduda või õhku tõusta lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas ajavahemikel, millal lennujaama koordineeritakse, ilma et koordinaator oleks lennuettevõtjale eraldanud teenindusaega. Ärilise lennutegevusega tegelevad ettevõtjad ei tohi omada teenindusaega, kui neil tekib vajadus tegutseda teenindusajaga ettenähtud ajavahemikust väljaspool ja kui hilinemine ei tulene aeronavigatsiooniteenustest. [ME 66, 77 ja 90/rev]

2.  Asjaomane liikmesriik võtab vajalikud meetmed teabevahetuseks koordinaatori, võrgustiku haldusasutuse, aeronavigatsiooniteenuste osutaja ja lennujaama käitaja vahel.

Artikkel 18

Jõustamine

1.  Koordinaator võtab ära lennuettevõtjale asutamisjärgus ajutiselt jaotatud teenindusaegade sarjad ning paigutab need teenindusaegade ühisvarusse 31. jaanuaril järgmise suvehooaja puhul ja 31. augustil järgmise talvehooaja puhul, kui ettevõtjal ei ole sellel kuupäeval lennutegevusluba või samaväärset litsentsi või kui litsentse väljaandev pädev asutus ei ole teatanud, et lennutegevusluba või samaväärne dokument antakse tõenäoliselt välja enne asjaomase sõiduplaaniperioodi algust. Litsentse väljaandvad pädevad asutused edastavad korrapäraselt koordinaatorile ajakohastatud teabe ja vastavad viimase taotlustele mõistliku aja jooksul.

2.  Lennuettevõtjad, kes osutavad korduvalt võija tahtlikult, või üldlennundus- / ärilendude ettevõtjad, kes osutavad tahtlikult lennuteenuseid ajal, mis erineb märkimisväärselt teenindusaegade sarja osaks olevast teenindusajast, või kasutavad teenindusaega märkimisväärselt teisiti, kui jaotamise ajal märgiti, ja kahjustavad sellega lennujaama või lennuliikluse tööd, kaotavad oma artikli 10 lõikes 2 osutatud eeliseväljakujunenud õiguse. Koordinaator võib otsustada võtta sellelt lennuettevõtjalt ära kõnealuse teenindusaegade sarja ülejäänud sõiduplaaniperioodi ajaks ning paigutada selle teenindusaegade ühisvarusse, olles enne ära kuulanud asjaomase lennuettevõtja ning teinud ühekordse hoiatuse. Kui lennuettevõtja taotleb seejärel samaväärseid teenindusaegu, ei ole koordinaatoril kohustust talle neid jaotada. [ME 67]

Asjaomane liikmesriik tagab, et koordinaator kehtestab tõhusa järelevalvesüsteemi käesoleva lõike kohaldamiseks.

3.  Liikmesriigid tagavad, et on olemas ja võimalik rakendada tõhusaid, proportsionaalseidkasutavad tõhusate, proportsionaalsete ning hoiatavate sanktsioonekaristuste süsteemi juhul, kui

Sanktsioonide kohaldamisest tuleb koordinaatorit nõuetekohaselt teavitada.Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike alusel kehtestatud karistussüsteemist. [ME 68]

3a.  Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et koordineeriva lennujaama käitaja kehtestab tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavaid rahalised karistused ja rakendab neid, et tegeleda teenindusaegade tagastamisega pärast valdkondlikult kokkulepitud väljakujunenud võrdluskuupäeva seoses järgmise talve- või suvehooajaga, või kasutamata teenindusaegade säilitamisega, et lennuettevõtjad ei tagastaks teenindusaegu artiklis 9 osutatud teenindusaegade ühisvarusse liiga hilja ja tunneksid vastutust lennujaama infrastruktuuri reserveerimise eest selle kasutamata jätmise korral. Sellega seoses tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

Koordinaator edastab lennujaama käitajale kogu vajaliku teabe käesoleva lõike kohaldamiseks.

Liikmesriigid kehtestavad kõnealused karistused hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Nad teavitavad nõuetekohaselt komisjoni, kes hindab kõnealuste karistuste tõhusust. Kui on tehtud kindlaks lõike 2 või 3 võimalik rikkumine kas teenindusaegade järelevalve kaudu või muul viisil, siis võetakse asjaomase lennuettevõtjaga kirjalikult ühendust ja kirjeldatakse väidetava rikkumise üksikasju ning palutakse teavet lennuteenuse või kõnealuse teenindusaja kohta. Kui rahaline karistus on vajalik, kohaldatakse seda selle lennuettevõtja iga üksiku rikkumise suhtes, kes ei täida lõigetes 2 või 3 esitatud nõudeid, ning kõnealuse rahalise karistuse eelnevalt kindlaksmääratud miinimumväärtuse kehtestab asjaomane liikmesriik. Mitme rikkumise korral võidakse määrata mitu rahalist karistust ja selle tulemusel võivad kahekordistuda rahalised karistused iga edaspidise rikkumise korral. Sanktsioonide määramisest tuleb koordinaatorit nõuetekohaselt teavitada. Koordinaator avaldab otsuse rahaliste karistuste kehtestamise kohta.[ME 69]

4.  Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 5 kohaldamist ja juhul, kui lennuettevõtja ei suuda saavutada artikli 10 lõikes 2 kindlaksmääratud 85 %80 % kasutusmäära, võib koordinaator otsustada võtta lennuettevõtjalt ära kõnealune teenindusaegade sari ülejäänud sõiduplaaniperioodiks ning paigutada see pärast asjaomase lennuettevõtja ärakuulamist teenindusaegade ühisvarusse. [ME 70]

Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 5 kohaldamist ja juhul, kui pärast jaotatud aega, mis vastab 15 %le20 %-le sarja kehtivusajast, ei ole ühtegi sarja teenindusaega kasutatud, paigutab koordinaator kõnealuse teenindusaegade sarja pärast asjaomase lennuettevõtja ärakuulamist sõiduplaaniperioodi lõpuni teenindusaegade ühisvarusse. Koordinaator võib otsustada võtta teenindusaegade sari tagasi enne selle perioodi lõppu, mis vastab 15 %20 %-le sarja kehtivusajast, kui lennuettevõtja ei näita üles kavatsust teenindusaegu kasutada. [ME 71]

Artikkel 19

Kaebused ja kaebuse esitamise õigus

1.  Ilma et see piiraks kaebuse esitamise õigust riigisiseste seaduste alusel, esitatakse artikli 7 lõike 2, artiklite 9, 10, 13 ja 17 ning artikli 18 lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohaldamist käsitlevad kaebused koordinatsioonikomiteele. Komitee vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul pärast selle esitamist ning teeb koordinaatorile võimaluse korral ettepaneku probleemi lahendamiseks. Kui kaebust ei ole võimalik lahendada, võib vastutav liikmesriik täiendava kahekuulise ajavahemiku jooksul näha ette lennuettevõtjate või lennujaamu esindava organisatsiooni ja kolmanda isiku vahendusmenetluse. [ME 72]

2.  Liikmesriigid võtavad kooskõlas siseriikliku õigusega meetmed selleks, et kaitsta koordinaatoreid kahjunõuete eest seoses neile käesoleva määruse alusel pandud ülesannetega, välja arvatud juhul, kui tegemist on raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

Artikkel 20

Suhted kolmandate riikidega

1.  Komisjon võib s artikli 16 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et liikmesriik või liikmesriigid võtavad meetmed, mis võivad sisaldada teenindusaegade tagasivõtmist, asjaomase kolmanda riigi ühe või mitme lennuettevõtja diskrimineeriva tegevuse heastamiseks, kui selgub, et oma lennujaamades teenindusaegasid jaotav ja kasutav kolmas riik:

2.  Liikmesriik teavitab komisjoni igast tõsisest õiguslikust või praktilisest raskusest, mida liidu lennuettevõtjad kohtavad kolmandates riikides teenindusaegade saamisel.

Lõppsätted

Artikkel 21

Aruanne ja koostöö

1.  Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta hiljemalt nelja aastakolme aasta möödumisel selle jõustumist. Aruanne käsitleb eelkõige artiklite 10, 11 ja 13 toimimist. [ME 73]

1 a.  Komisjon teostab järelevalvet teenindusaegade teiseste turgude üle, tuginedes koordinaatoritelt saadud andmetele, ja esitab lennundusturgude aastaanalüüsis aruande asjakohaste suundumuste kohta, sealhulgas nende kohta, mis on seotud piirkondade ja liidusiseste lendudega. [ME 74]

2.  Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd käesoleva määruse rakendamisel, eriti teabe kogumisel lõikes 1 nimetatud aruande jaoks.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EMÜ) nr 95/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt II lisa vastavustabelile.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle teise sõiduplaaniperioodi esimesel päeval, mis algab pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 173. (2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 110. (3) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2012. aasta seisukoht. (4) ELT L 14, 22.1.1993, lk 1. (5) Vt I lisa. (6) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (7) ELT L 293, 31.10.2008, lk 3. (8) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1. (9) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20. (10) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20. (11) ELT L 185, 15.7.2011, lk 1. (12) ELT L 201, 3.8.2010, lk 1. (13) ELT L 84, 23.3.2006, lk 14. (14) ELT L 70, 14.3.2009, lk 11. (15) ELT L 70, 14.3.2009, lk 11. (16) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.