Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2260(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0019/2013

Esitatud tekstid :

A7-0019/2013

Arutelud :

PV 05/02/2013 - 11
CRE 05/02/2013 - 11

Hääletused :

PV 07/02/2013 - 5.4

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0054

Vastuvõetud tekstid
PDF 187kWORD 43k
Neljapäev, 7. veebruar 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ühtse turu juhtimine
P7_TA(2013)0054A7-0019/2013
Resolutsioon
 Lisa

Euroopa Parlamendi 7. veebruari 2013. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta (2012/2260(INL))

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõiget 3,

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2012. aasta teatist „Ühtse turu parem juhtimine” (COM(2012)0259),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist „2013. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2012)0750) ja komisjoni aruannet „Ühtse turu integratsiooni olukord 2013 – Panus 2013. aasta majanduskasvu analüüsi” (COM(2012)0752),

–  võttes arvesse Euroopa lisandväärtuse hinnangut ühtse turu parema juhtimise kohta, mis on panuseks Euroopa poolaasta rakendamisse ning mille koostas Euroopa Parlamendi Euroopa lisandväärtuse üksus ning mis edastati selle siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile 7. veebruaril 2013,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks” (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. ”Üheskoos uue majanduskasvu eest„”(COM(2011)0206),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 8. juuni 2012. aasta teatist teenuste direktiivi rakendamise kohta „Teenindussektori majanduskasvu edendamise partnerlus 2012–2015” (COM(2012)0261),

–  võttes arvesse Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet Euroopa Komisjoni presidendile „Uus ühtse turu strateegia – Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”,

–  võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2011. aasta valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (COM(2011)0144),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 26. juuni 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” ning selleteemalist 12. oktoobri 2012. aasta vahearuannet ja 5. detsembri 2012. aasta lõpparuannet,

–  võttes arvesse siseturu tulemustabelit nr 23 (september 2011) ja parlamendi 22. mai 2012. aasta resolutsiooni(1) selle kohta,

–  võttes arvesse siseturu tulemustabelit nr 25 (oktoober 2012),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 24. veebruari 2012. aasta töödokumenti „Ühtse turu tulemuslikkuse suurendamine: iga-aastane valitsemistavade kontroll 2011” (SWD(2012)0025),

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 30.–31. mai 2012. aasta järeldusi digitaalse ühtse turu ja ühtse turu juhtimise kohta,

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 10.–11. oktoobri 2012. aasta arutelu ühtse turu akti teemal,

–  võttes arvesse 28.–29. juunil 2012. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi,

–  võttes arvesse 18.–19. oktoobril 2012. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu järeldusi,

–  võttes arvesse 14.–16. oktoobril 2012. aastal toimunud Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide XLVIII konverentsi (COSAC) tööd ja järeldusi,

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele(2) ,

–  võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul(3) ,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni ühtse turu akti ja järgmiste sammude kohta majanduskasvuks(4) ,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta(5) ,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0019/2013),

A.  arvestades, et rohkem kui kunagi varem on Euroopa majanduse taaselavdamiseks, majanduskasvu ja konkurentsivõime ergutamiseks ja töökohtade loomiseks vaja väga konkurentsivõimelisel sotsiaalsel turumajandusel põhinevat hästitoimivat ja tõhusat ühtset turgu; arvestades, et ühtne turg peaks sellele eesmärgile kaasa aitama, pakkudes kriisile konkreetset lahendust ning tagades samas tarbijate ohutuse ja tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust;

B.  arvestades, et ühtne turg on hädavajalik tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks;

C.  arvestades, et ühtne turg ei ole 20 aastat pärast selle ametlikku loomist peamiselt seetõttu, et liikmesriigid ei ole täielikult üle võtnud või rakendanud umbes 1500 direktiivi ja 1000 määrust, veel täielikult välja kujundatud;

D.  arvestades tungivat vajadust tugevdada ühtse turu juhtimist ning täiustada seda reguleerivate eeskirjade ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist;

E.  arvestades, et ühtne turg tuleks välja kujundada väga järjekindlalt ja võimalikult kiiresti, säilitades samas vajaliku tasakaalu selle majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme vahel;

F.  arvestades, et ühtset turgu ei või vaadelda eraldi teistest horisontaalsetest poliitikameetmetest, nagu tarbija- ja töötajakaitse, sotsiaalsed õigused, keskkond ja säästev areng;

G.  arvestades, et ühtse turu lõplik väljakujundamine on liidu poliitilise ja majandusliku integratsiooni protsessi lõpuleviimise alus ning tagab vajaliku seose kõigi liikmesriikide vahel, olenemata sellest, kas nad kuuluvad euroalasse või mitte;

H.  arvestades, et ühtse turu hea juhtimine ja piirkondade edasine arendamine täiendavad teineteist, võivad oluliselt parandada kohaliku ja piirkondliku majanduskasvu väljavaateid ja loovad koos tugeva Euroopa, mida iseloomustavad sidusus ja konkurentsivõime; arvestades, et eelkõige põhineb ühtse turu põhimõtetega sarnasel põhimõttel Euroopa territoriaalne koostöö, millega samuti edendatakse piiriülest suhtlemist ning vastastikuse kasu saamist piirkondlikest ja kohalikest taristutest, investeeringutest ja turgudest; arvestades, et ühtset turgu saaks veelgi tugevdada turu puudusi kõrvaldades, piiriülest territoriaalset koostööd tugevdades ning territoriaalsete paktide raames kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevust ja rahastamist hõlbustades;

I.  arvestades, et hoolimata kõrgeimal tasandil võetud poliitilistest kohustustest ning komisjoni ja liikmesriikide jõupingutustest suurenes keskmine ülevõtmise puudujääk 2009. aasta 0,7%-lt 2012. aasta veebruariks 1,2%-le ja pärast teatavaid edusamme viimastel kuudel on nüüd jõudnud 0,9%ni; arvestades, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, sest see puudujääk viib usaldamatuseni liidu suhtes üldiselt ning eelkõige ühtse turu suhtes;

J.  arvestades, et ühtne turg liidu selgroona ning selle hea toimimine Euroopa majandusliku ja sotsiaalse taastumise aluse ja raamistikuna on äärmiselt tähtsad; arvestades, et sellega seoses on hädavajalik sotsiaalsete õiguste austamine kooskõlas siseriikliku õiguse ja liidu õigust järgivate tavadega;

K.  arvestades, et nagu nähtub tarbijaturgude tulemustabelitest ja ühtse turu integratsiooni nelja vabaduse kontrollist, toimib integratsiooniprotsessist tingitud suurem konkurents tugeva stiimulina, et pakkuda Euroopa tarbijatele laiemat valikut odavamaid ja kvaliteetsemaid tooteid;

L.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul)(6) täieliku ja nõuetekohase rakendamise potentsiaalne majanduslik kasu tähendab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvupotentsiaali 0,8% kuni 2,6%, mis saavutataks viie kuni kümne aasta jooksul pärast direktiivi rakendamist;

M.  arvestades, et komisjoni hinnangul võiks liit ühtse turu kiiret arengut stimuleerides saavutada järgmise kümne aasta jooksul 4% täiendavat SKP kasvu;

N.  arvestades, et ühtse turu strateegia peaks olema kooskõlastatud ja põhinema pragmaatilisel, terviklikul ja laiaulatuslikul kokkuleppel, mida toetavad kõik liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid; arvestades, et ühtse turuga seotud direktiivide ja määruste täielikuks rakendamiseks ning ühtse turu usaldusväärsuse suurendamiseks on endiselt vaja kõigi Euroopa institutsioonide tugevat juhtrolli ja liikmesriikide selget poliitilist vastutust;

O.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistuja rõhutas oma eespool nimetatud 26. juuni 2012. aasta aruandes täieliku ühtse turuga kokkusobivuse ning avatuse ja läbipaistvuse tähtsust teel tihedama majandusliku ja rahaliidu suunas; arvestades, et 5. detsembri 2012. aasta lõpparuandes rõhutas Euroopa Ülemkogu eesistuja veel kord, et on oluline ühtne turg lähemal ajal lõpule viia, sest see on tõhus vahend majanduskasvu soodustamiseks;

P.  arvestades, et nii liikmesriikide kui ka liidu tasandil on veel vaja konkreetseid meetmeid, et rakendada liidus täielikult kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine; arvestades, et Euroopa majandust võib aidata elujõulisemaks muuta ka uute ärivõimaluste loomine ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), seda muu hulgas VKE-testi range kohaldamise abil mõju hindamise raames, nagu seda teevad komisjon ja parlament, arukat reguleerimist võimaldava tegevuskava kiire arendamine ja vajaduse korral eri tüüpi ettevõtete jaoks kohandatud õigusaktid, unustamata samas üldiseid eesmärke, nagu töötervishoid ja -ohutus;

Q.  arvestades, et ühtse turu kontekstis tuleks tunnistada, et nii elektroonilistel kui ka füüsiliselt olemasolevatel ühtsetel kontaktpunktidel on halduskoormuse ja tehingukulude vähendamise ning tulemuslikkuse, turu avatuse, läbipaistvuse ja konkurentsi parandamise seisukohast väga positiivne mõju, kuna need toovad kaasa avaliku sektori kulutuste vähenemise ning ettevõtete, sh VKEde ja mikroettevõtete paremad turulepääsu ning töökohtade loomise ja säilitamise võimalused;

Parem õigusloome

R.  arvestades, et komisjoni eesmärk peaks olema suurendada horisontaalset kooskõlastamist ja sidusust ühtse turu seisukohast oluliste õigusaktide ettepanekute ettevalmistamisel; arvestades, et komisjon peaks enne seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist korraldama põhjaliku mõju hindamise, sealhulgas territoriaalse mõju hindamise, milles esitataks veenvaid argumente selle kohta, miks on vaja ühtse turu õigusakti;

S.  arvestades, et komisjon peaks – subsidiaarsuse põhimõtet arvestades ning alati, kui see on asjakohane, ja peamiselt juhtudel, kui liidu õigusaktide rakendamisel täiendava kaalutlusõiguse vajadust ei ole – valima ühtse turu regiseerimiseks eelistatavaks õigusaktiks pigem määruse kui direktiivi;

T.  arvestades, et liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma liikmesriigi tasandil kasutusele „ühtse turu testi” eesmärgiga hinnata, kas uued siseriiklikud õigusaktid võivad avaldada ühtse turu tõhusale toimimisele negatiivset mõju; arvestades, et komisjon peaks kaaluma võimalust võtta kasutusele süsteem sellistest siseriiklike õigusaktide eelnõudest teatamiseks, mis võivad avaldada negatiivset mõju ühtse turu toimimisele, täiendades seega direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetlust, et luua horisontaalne vahend ja tugevdada selle ennetavat olemust, kui komisjon esitab üksikasjaliku arvamuse õigusakti eelnõu kohta, ja tagada selle kohaldamine, et vähendada liidu õigusaktide mitterahuldavat kohaldamist kohalikul tasandil;

U.  arvestades, et on väga oluline, et liikmesriikide vahelist halduskoostööd tehtaks tõhusalt, tulemuslikult ja kulutõhusalt, nii nagu see on siseturu infosüsteemi puhul; arvestades, et siseturu infosüsteemi tuleks alati kasutada, sealhulgas ka teistes valdkondades, et tugevdada selle toimivust ja vähendada bürokraatiat, suurendada läbipaistvust ja võimaldada kõigil ühtse turu osalistel saada täielikult kasu selle hüvedest;

Parem ülevõtmine, rakendamine ja kohaldamine

V.  arvestades, et iga liikmesriik peaks võtma iga direktiivi üle ühtsel viisil ning võtma kõik liidu seadusandliku akti ülevõtmismeetmed vastu korraga ja ühel ajal tagamaks, et kõnealuse õigusakti liikmesriigipoolne ülevõtmine kajastab liidu tasandil saavutatud kompromissi, sest mittenõuetekohane ja hilinenud vastuvõtmine moonutab konkurentsi ühtsel turul ning takistab kodanikke ja ettevõtjaid ühtse turu eeliseid täiel määral ära kasutamast;

W.  arvestades, et saavutada tuleks suurem läbipaistvus liidu õigusaktide rakendamisel ja ühtsel kohaldamisel liikmesriikides; arvestades, et integreeritud ühtsel turul saavad järjest kasulikumaks vahendiks vastavustabelid, mis kajastavad liidu eeskirjade siseriiklikku ülevõtmist, ning arvestades, et komisjon peaks seetõttu nõudma selliseid tabeleid sagedamini;

Järelevalve ja rakendamine

X.  arvestades, et liikmesriikide kogemuste ja parimate tavade vahetus on liidu õiguse riiklike kohaldamismehhanismide ja ühtse turu toimimise ees püsivate tõkete mõistmiseks keskse tähtsusega; arvestades, et liikmesriigid peaksid enne ülevõtmist vahetama teavet omavahel ja komisjoniga, et tagada nõuetekohane ülevõtmine ja vältida killustumist; arvestades, et järelevalve liidu õiguse rakendamise üle on üks komisjoni ja tema töötajate põhipädevusi; arvestades, et selleks et täita oma kohustust abistada liikmesriike liidu õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel, võiks komisjon algatada kõigi SOLVITi käsitlusalast välja jäävate uute liidu õigusaktide rakendamise eest vastutavate riigiteenistujate võrgustiku ja seda koordineerida, luues sellega platvormi teabevahetuseks ja vastastikuseks hindamiseks, et teha liikmesriikidega tihedat koostööd ning parandada rakendamise üldist kvaliteeti ja lahendada liikmesriikidepoolse rakendamisega seotud probleeme; arvestades, et edendada tuleks riigi tasandil liidu õigusaktide rakendamise eest vastutavate teenistujate vahetusi liikmesriikide vahel eesmärgiga soodustada teabe ja parimate tavade liikumise parandamist;

Y.  arvestades, et puhtalt kvantitatiivne statistika ühtse turu õigusaktide rakendamise kohta ei võimalda hinnata konkreetsete võtmetähtsusega õigusaktide rakendamise kvaliteeti ja nende mõju ühtsele turule; arvestades, et seetõttu on vaja rakendamise ja ühtse turu arengu poliitilist ja kvalitatiivset hindamist, eriti seoses uute ühtse turu õigusaktide majandusliku olulisusega ja kehtivate õigusaktide kohaldamisega;

Z.  arvestades, et hindamisel tuleks eristada ülevõtmata jätmist – mis on selgelt määratletav liikmesriigi rikkumisena – ning võimalikku mittevastavust, mis võib tuleneda liidu õiguse teistsugusest tõlgendamisest ja mõistmisest; arvestades, et aluslepingud näevad ette, et riigisiseste õigusaktide liidu õigusele mittevastavuse üle võib lõplikult ja avalikult otsustada ainult Euroopa Liidu Kohus; arvestades, et seetõttu ei või mittevastavusest teatada ükski teine institutsioon; arvestades, et parlamendile tuleks igal aastal esitada nimekiri ülevõtmata jäänud või ebakorrektselt üle võetud liidu õigusaktidest asjaomastes liikmesriikides;

AA.  arvestades, et struktuurifondide tingimuslikkuse osas, mis on seotud ühtse turu direktiivide ülevõtmisega liikmesriikides, ei ole läbirääkimised seadusandliku menetluse raames uute määruste vastuvõtmiseks veel lõppenud; arvestades, et neid meetmeid tuleks kasutada alles viimase võimalusena, ning arvestades, et liidu finantsabi võimenduse kasutamine ühtse turu eeskirjade õigeaegse ülevõtmise stimuleerimiseks peaks olema piisavalt tasakaalustatud;

Parem jõustamine

AB.  arvestades, et ühtse turu haldamise parandamiseks peaks liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda ühtse turu eeskirju nõuetekohaselt, kehtima nulltolerantsi poliitika;

AC.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud ja komisjoni rakendatavad rikkumismenetlused ei võimalda ühtse turu sätete rakendamise ja kohaldamise puudujääkide kiiret käsitlemist ja kõrvaldamist;

AD.  arvestades, et rikkumismenetlustes on sageli ilmnenud mitmeid piiranguid seoses vastavusega üksikute tarbijate ja ettevõtjate ootustele ning et oleks vaja asutada liidu tasandil ühtne õiguskaitsevahend, mis oleks kiire ja majanduslikult jõukohane;

AE.  arvestades, et seetõttu peaksid liikmesriigid ja Euroopa Ülemkogu ELi toimimise lepingu tulevaste läbivaatamiste käigus jätkama rikkumismenetluste edasiarendamist; arvestades, et seni tuleks püüelda rikkumismenetluste rangema kasutamise poole, kui on rikutud ühtse turu valdkonda käsitlevaid liidu õiguse sätteid; arvestades, et sellega seoses tuleks rohkem kasutada kiiremaid menetlusi komisjonis ja vajaduse korral Euroopa Kohtu ajutiste meetmete kohaldamise menetlust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 279; arvestades, et mõnes liidu õigusaktis on ette nähtud ajutised meetmed, näiteks ettekirjutused, mida liikmesriikide kohtud võivad kasutada peatse rikkumise ennetamiseks; arvestades, et see võiks olla eeskujuks menetluste tõhustamisel, ja arvestades, et seetõttu tuleks ajutiste meetmete kasutamist kaaluda kõigis asjassepuutuvates valdkondades;

AF.  arvestades, et katseprojekti „EU Pilot” kasutamine on andnud liidu õiguse õige kohaldamise tagamisel positiivseid tulemusi ning pakub kiiremaid lahendusi kodanikel ja ettevõtetel tekkivatele probleemidele; arvestades, et seetõttu peaks komisjon edendama katseprojekti „EU Pilot” kasutamist ning muutma selle veelgi tulemuslikumaks, et paremini tuvastada ja parandada ühtse turu eeskirjade rikkumisi, ilma et peaks tegelema aeganõudvate rikkumismenetlustega;

AG.  arvestades, et SOLVITil on tähtis roll peamise probleemilahenduse vahendina riigi tasandil ja seega ka vahendina ühtset turgu käsitleva liidu õiguse parema järgimise tagamiseks, kuid selle potentsiaali on liiga vähe kasutatud; arvestades, et tuleb soodustada konkreetseid meetmeid SOLVITi nähtavuse parandamiseks ja Euroopa kodanike intensiivsemat teavitamist SOLVITi kohta, et kasutada paremini selle potentsiaali praeguse eelarve piires; arvestades, et tuleks teha rohkem jõupingutusi SOLVITi paremaks integreerimiseks riigi ja liidu tasandil kättesaadavate abiteenuste ja jõustamisvahendite valikusse; arvestades, et samuti tuleks parandada liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide kasutajasõbralikkust ja nende poolt antava teabe selgust;

AH.  arvestades, et komisjon peab liikmesriikides kõigi vastuvõetud eeskirjade nõuetekohaseks rakendamiseks ja jõustamiseks võetud meetmeid tugevdama, reageerides liidu õiguse ebaõige rakendamise teadetele ja kaebustele kiiremini, ning astuma vajalikke samme olemasolevate vastuolude kõrvaldamiseks;

AI.  arvestades, et on vaja, et komisjon – olles asja poliitiliselt hinnanud – kasutaks kindlakäeliselt kõiki oma volitusi ja rakendaks täiel määral kõiki talle kättesaadavaid sanktsioneerimismehhanisme;

AJ.  arvestades, et ELi lauskontrollid (EU-sweeps), s.o komisjoni kooskõlastatavad ja kõigis liikmesriikides asjaomaste riiklike asutuste poolt ühel ajal läbi viidavad järelevalvetegevused, on osutunud kasulikuks vahendiks, mis võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel jälgida ühistegevuse kaudu kehtivate ühtse turu õigusaktide kohaldamist liikmesriikides; arvestades, et viimaste lauskontrollide käigus tuvastati tarbijakaitse-eeskirjade ebapiisav järgimine kogu ELi pangandussektoris; arvestades et seetõttu peaks komisjon pakkuma liikmesriikidele ELi lauskontrollide sagedamat kasutamist, et võimaldada järelevalvet eelkõige kehvemini varustatud ja vähem ettevalmistatud riiklikes asutustes; arvestades, et tuleks kaaluda ELi lauskontrolli meetmete kooskõlastamist teistes valdkondades, ning arvestades, et ELi lauskontrolli tuleks laiendada ka toodetele ja teenustele, mis ei ole veebipõhised;

Ühtse turu aktid

AK.  arvestades, et ühtse turu aktid on osa püüdlusest tugevdada ühtse turu juhtimist, parandades ja kooskõlastades tegevust paremini eelkõige õigusloome-eelses etapis;

AL.  arvestades, et ühtse turu aktide esitamise tsüklilist meetodit tuleks kindlasti pidada positiivseks, sest see võimaldab ühtse turu arengu prioriteete korrapäraselt kindlaks määrata ja arutada;

AM.   arvestades, et esimene ühtse turu akt kujutas endast olulist valdkondadeülest strateegiat, et parandada peamisi allesjäänud puudusi ühtsel turul; arvestades, et selles strateegias määratleti horisontaalselt konkreetsed seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed, mis võimaldavad ära kasutada seni kasutamata jäänud majanduskasvu potentsiaali ja kaotada tõkked ühtselt turult; arvestades, et komisjoni esitatud ettepanekutes on selles osas märgata mõningaid edusamme, aga tuleviku seisukohast on vaja veel palju ära teha; arvestades, et komisjon peaks esmajärjekorras edasi töötama ettepanekutega, mis on ühtse turu aktis juba olemas, eelkõige horisontaalse turujärelevalve mehhanismi ning pankade teenustasude ja ettevõtjate muu kui finantsteabe läbipaistvuse valdkonnas;

AN.  arvestades, et teine ühtse turu akt jätkab seda lähenemisviisi, määrates tulevase majanduskasvu nelja tugisambana kindlaks integreeritud võrgustikud, kodanike ja äriühingute liikuvuse, digitaalmajanduse ja sotsiaalse ettevõtluse koos tarbijate usaldusega; arvestades, et sellele saaksid olulisel määral kaasa aidata seadusandlikud ettepanekud, mis võimaldaksid tagada õiguse saada pangakonto, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul)(7) muutmine ja reaalmajandusse pikaajalise investeerimise hõlbustamine; arvestades, et kui komisjon teeb meetmete ettepanekuid ning parlament ja nõukogu neid arutavad, peaksid nad põhjalikult hindama kõiki kavandatavaid meetmeid ja nende potentsiaali aidata kaasa konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse saavutamisele, ning ühtlasi peaksid nad töötama meetmete kiire vastuvõtmise nimel;

AO.  arvestades, et ühtse turu aktis tuleks käsitleda ka liidu sotsiaal-majanduslikke probleeme ja turu arendamist, et see oleks kodanike teenistuses;

AP.  arvestades, et tulevastes horisontaalsetes lähenemisviisides tuleks ette näha digitaalse ühtse turu väljakujundamise, et võimaldada kodanikel saada täiel määral kasu digitaalsetest lahendustest ja tagada ettevõtete konkurentsivõime liidus;

Põhivaldkonnad

AQ.  arvestades, et komisjon teeb ettepaneku suunata oma tegevused konkreetsetele põhivaldkondadele ja vahenditele; arvestades siiski, et ühtse turu eeskirjade kohaldamisel konkreetsete edusammude tegemiseks tuleb keskenduda rohkem piiratud arvule vahenditele ja meetmetele; arvestades, et majanduskasvu seisukohalt tähtsaimad valdkonnad on digitaalne ühtne turg, teenustesektor, energiasektor, riigihanked, teadus ja innovatsioon, tarbijakaitse ning kodanike, eelkõige töötajate ja spetsialistide suurem liikuvus;

AR.  arvestades, et sellised põhivaldkonnad ja vahendid võiks igal aastal läbi vaadata, et need kajastaksid liikmesriikide hetkeolukorda, eelkõige tõenditel põhineva hinnangu alusel ühtse turu seisukohast majanduslikult kõige olulisemates peetavates valdkondades, ning et võtta neid arvesse liidu institutsioonide otsustusprotsessides; arvestades, et ühtse turu toimimise parandamise seisukohalt oluliste valdkondade kindlaksmääramise meetod tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse majanduskasvu eesmärke ja väljavaateid;

AS.  arvestades, et liikmesriigid ja liidu institutsioonid peaksid keskenduma õigusaktide vastuvõtmisele ja kiirele rakendamisele põhivaldkondades, mis on väga olulised majanduskasvu ja töökohtade loomiseks, nagu on rõhutatud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes;

AT.  arvestades, et tuleb teha täiendavaid samme finantsteenuste reguleerimiseks, mis tagaks tarbijatele piisava teabe ja kaitse, võimaldaks läbipaistvalt hinnata finantstooteid, eelkõige riskitooteid, ning aitaks leida vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalusi ja vahendeid, mis tagaksid tarbijatele nõuetekohased hüvitised ja raha tagastamise;

AU.  arvestades, et laitmatult toimiv ja täielikult lõpule viidud ühtne turg ei saa olla tulemuslik ilma ühtse, seotud ja tõhusa Euroopa transpordisüsteemita, mis on oluline kaupade, inimeste ja teenuste vabaks liikumiseks, mis on ühtse turu aluseks olev põhivabadus;

AV.  arvestades, et Euroopa ühtne transpordipiirkond peaks lihtsustama kodanike ja kauba liikumist, vähendama kulusid ja suurendama Euroopa transpordisektori jätkusuutlikkust koostalitlusvõimeliste ja jätkusuutlike üleeuroopaliste transpordivõrkude loomise kaudu ning kõrvaldades kõik allesjäänud tõkked transpordiliikide ja riiklike süsteemide vahel, lihtsustades samal ajal rahvusvaheliste ja mitmeliigiliste ettevõtjate tekkimist; arvestades, et Euroopa ühtse transpordipiirkonna lõplikus väljakujundamises on tähtis osa raudteeteenustel, meretranspordil, autovedudel, ühtsel Euroopa taeval ja reisijate õiguste ühtsel tõlgendamisel;

Ühtne turg kõigi osaliste jaoks

AW.   arvestades, et ühtse turu täieliku realiseerimise saavutamise parimate viiside kohta tuleks kõikidest liikmesriikidest ettepanekuid tegema kutsuda liidu kodanikud, eelkõige tudengid, spetsialistid ja ettevõtjad, sealhulgas VKEd, ning arvestades, et kõiki institutsioone tuleks ärgitada algatama avaliku konsulteerimise ja dialoogi kodanikuühiskonnaga, et tagada, et kodanike, tarbijate ja ettevõtete vajadusi võetakse piisavalt arvesse ja et väljapakutud poliitikasuunad pakuvad kõigi osaliste jaoks lisandväärtust; arvestades, et on vaja paremaid vahendeid kodanike teavitamiseks liidu õigusest;

AX.  arvestades, et ühtse turu keskmesse tuleb seada kõikide turuosaliste õigused; arvestades, et ühtse turu vastu usalduse taastamiseks tuleb sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja kõik teised huvirühmad kaasata aktiivsemalt ja varasemas etapis selliste meetmete kavandamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja järelevalvesse, mida on vaja majanduskasvu ja kodanike õiguste edendamiseks ühtsel turul ning mis võivad põhineda ka interneti kaudu osalemise ja e-demokraatia vahenditel;

AY.  arvestades, et kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejad täidavad kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse kaudu mitmeid ülesandeid, mis on kehtestatud ühtset turgu käsitlevates liidu õigusaktides, seda eelkõige riigihangete, riigiabi, kontsessioonide ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul; arvestades, et need meetmed tuleb tõhusalt ellu viia, muu hulgas selleks, et ühtekuuluvuspoliitikas tehtaks vähem vigu; arvestades, et kvaliteetsete avalike teenuste osutamine liidu kõikides piirkondades elavatele inimestele on dünaamilise ja tugeva ühtse turu eeltingimus, ning arvestades, et ühtse turu tõhusal juhtimisel tuleb seetõttu arvesse võtta kohalike ja piirkondlike sidusrühmade huve;

AZ.  arvestades, et ühtse turu strateegia peaks suurendama sotsiaalset heaolu, lähenemist ja töötajate õigusi, vältima sotsiaalset dumpingut ning tagama õiglased töötingimused kõigile Euroopa kodanikele;

BA.  arvestades, et riiklikul tasandil tuleks luua kergesti ligipääsetav esmatasandi abiteenus, mida ettevõtjad ja kodanikud, sealhulgas puuetega isikud saaksid kasutada, kui neil tekib takistusi ühtse turu pakutavate õiguste ja võimaluste kasutamisel; arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata hoonetele ja teenustele juurdepääsu takistuste vähendamisele, et kõik kodanikud saaksid ühtsest turust kasu;

Euroopa poolaasta

BB.  arvestades, et Euroopa poolaasta annab raamistiku majanduspoliitika kooskõlastamiseks ning liikmesriikide eelarve- ja majandusolukorra hindamiseks, kuid selle puhul ei arvestata ühtse turu olukorda, kuigi see on erakordselt tähtis kõigi liikmesriikide majandusele;

BC.  arvestades, et ühtsel turul võib olla oluline osa sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel liidus; arvestades, et majandusjuhtimise raamistiku parandamine peaks põhinema omavahel seotud ja vastastikku sidusate poliitikameetmete kogumil, mis stimuleerib majanduskasvu ja tööhõivet, ning arvestades, et selle eeldus on ühtse turu täielik väljakujundamine;

BD.  arvestades, et komisjon peaks kontrollima ühtse turu väljakujundamist ja sellega seotud meetmete tõhusat elluviimist Euroopa poolaasta iga-aastasel rakendamisel, võttes arvesse igal aastal toimuvat juhtimise kontrolli ja hindamisraamistiku teavitamismehhanisme; arvestades ühtlasi, et iga-aastasel kontrollimisel tuleb hinnata, milliseid eeliseid annab ühtne turg tarbijatele ja ettevõtjatele, ning näidata, mis takistab ühtse turu toimimist;

BE.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu igal kevadisel kohtumisel tuleks järelevalveprotsessile tuginedes hinnata ka ühtse turu seisundit;

BF.  arvestades, et oleks kohane vaadata iga liikmesriiki eraldi, konsulteerides alati väga tihedalt riikide parlamentidega, et tuvastada neis ülevõtmise, rakendamise ja kohaldamise puudujääke ja käsitleda neid riigispetsiifilistes soovitustes;

BG.  arvestades, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsiga käivitati kolmas Euroopa poolaasta tsükkel ning et see sisaldab nüüd esimest korda aastaaruannet ühtse turu integratsiooni olukorra kohta; arvestades, et suurema tähelepanu pööramine ühtsele turule Euroopa poolaasta kontekstis on vajalik selleks, et kasutada paremini selle majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali Euroopas ning võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada sellest täit kasu;

BH.  arvestades, et ülalnimetatud 2013. aasta aruandes ühtse turu integratsiooni olukorra kohta ei esitata siiski uut teavet liikmesriikide hetkeolukorra kohta ega tehta piisavalt üksikasjalikke järeldusi ühtse turu loodud konkreetse kasvupotentsiaali kohta; arvestades, et integratsiooniaruande prioriteetsete valdkondade valikut tuleb põhjendada terviklike andmetega;

BI.  arvestades, et tulevased aruanded ühtse turu integratsiooni olukorra kohta peaksid seetõttu käsitlema selgemalt ühtse turu puudusi antud hetkel ning pakkuma konkreetsemaid juhiseid võimalike parandusmeetmete ja loodetud kasu kohta, et liikmesriigid saaksid asjakohaselt reageerida;

BJ.  arvestades, et 2013. aasta aruandes ühtse turu integratsiooni olukorra kohta rõhutatakse eelkõige teenuste sektorit ja nõutakse muu hulgas direktiivi 2006/123/EÜ täielikku järgimist; arvestades, et see nõue on vajalik, aga see ei ole mõjus, kui sellega ei kaasne toetavad ja ranged meetmed, mis puudutavad direktiivi nõuetekohast ülevõtmist, tõlgendamist ja täielikku rakendamist;

BK.  arvestades, et aruandes on loetletud terve rida energia- ja transporditurgude prioriteete, ning arvestades, et paljud neist prioriteetidest viitavad riikide ja Euroopa investeeringute ja konkurentsi puudumisele mõnes valdkonnas; arvestades, et konkreetsete meetmete veenvaks põhjendamiseks ja liikmesriikidele nõudmiste esitamiseks on nende turgude puhul vaja täiendavaid uuringuid ja tõendatud teavet; arvestades, et ühtse turu tõhusa toimimise seisukohalt on väga oluline integreeritud, koostalitlusvõimeline ja kättesaadav Euroopa transporditaristu, elektrienergia siseturu loomine, tagades samal ajal tugeva konkurentsi ja tugevdades tarbijakaitset, ning ambitsioonikas Euroopa tööstuspoliitika;

BL.  arvestades, et ka digitaalmajandust peetakse prioriteetseks valdkonnaks; arvestades, et ühtse digitaalse turu jaoks on vaja ajakohaseid ja teostatavaid läbipaistvus- ja tarbijakaitsemehhanisme; arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL (tarbija õiguste kohta)(8) õigeaegne ja nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine on seetõttu üks digitaalse majanduse arengu peamistest teguritest;

BM.  arvestades, et liidu kodanikud ei ole veel saanud täit kasu ühtse turu võimalustest paljudes valdkondades, eriti mis puudutab isikute ja töötajate vaba liikumist; arvestades, et töötajate liikuvus Euroopas on veel liiga väike ja on vaja tõhusamaid meetmeid selleks, et kõrvaldada allesjäänud takistused ning tagada töötajate võrdne kohtlemine aluslepingute kohaldamisalal ning kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega;

BN.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul(9) on oluline vahend, mille abil vähendada riigiasutuste suurt võlgnevust paljudele ettevõtete, eriti VKEde ees, ning arvestades, et see direktiiv tuleks üle võtta kiiresti ja nõuetekohaselt, et vähendada maksejõuetuse juhtumeid;

BO.  arvestades, et sotsiaalsel turumajandusel põhineva ühtse turu toetamiseks on vaja uuenduslikumaid meetmeid; arvestades, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis tehti huvitav ettepanek tarbijate maksejõuetuse korra kasutuselevõtmise kohta, ning arvestades, et seda ettepanekut tuleb lähemalt uurida, kuna sellised meetmed võivad mängida olulist rolli nii tarbijakaitse puhul kui ka finantssektori võimalike süsteemsete riskide ennetamisel;

BP.  arvestades, et on oluline koostada ambitsioonikas tarbijakaitse tegevuskava, mis hõlmaks seadusandlikke ja programmilisi sekkumismeetmeid eesmärgiga suurendada nn keskmise tarbija vastutustunnet ja kaitsta rohkem kaitsetumaid tarbijaid;

BQ.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamine, mis peab olema Euroopa poolaasta eesmärk, sõltub ühtse turu võimaluste täiel määral väljaarendamisest, liidu kohustustest tervikuna ja liikmesriikide tõhusast osavõtust;

BR.  arvestades, et Euroopa poolaasta peaks olema veelgi süstemaatilisemalt seotud käimasolevate liidu algatustega ja et arvesse tuleks võtta ühtse turu lõplikku väljakujundamist, et tagada Euroopa majanduspoliitika sidusus, eelkõige selleks, et kindlustada nõuetekohane lähenemine euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate riikide vahel;

BS.  arvestades, et riiklike reformikavade kvaliteet Euroopa poolaasta raames on väga varieeruv sisu, läbipaistvuse, teostatavuse ja terviklikkuse seisukohalt ning et need kavad tuleks põhjalikult läbi vaadata, neid parandada ja muuta piisavalt ambitsioonikaks selleks, et saavutada majandusliku integratsiooni ja ühtse turu täieliku väljakujundamise eesmärke;

BT.  arvestades, et liikmesriigid peaksid andma võimalikult üksikasjalikku teavet ka ühtse turu põhivaldkondades kehtivate eeskirjade kohaldamise ja rakendamise meetodite kohta;

BU.  arvestades, et Euroopa poolaasta suhtes tuleb rakendada uut meetodit, mis seisneb ühtse turu prioriteetide arutamises samal ajal majanduse ja eelarve prioriteetidega, ühendades need omavahel, ning samuti koos tööhõive ja sotsiaalelu prioriteetidega ühtses integreeritud koordineerimisraamistikus;

BV.  arvestades, et konkreetsetele riikidele tehtavates soovitustes tuleks arvesse võtta ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamise korda ja edusamme nende rakendamisel, eriti põhivaldkondades ja igal aastal kindlaksmääratavates prioriteetsetes valdkondades;

BW.  arvestades, et konkreetsetele riikidele tehtavates soovitustes tuleks liikmesriikidele pakkuda ka ühtse turu toimimise parandamiseks praktilisemaid lahendusi, et tagada ühtse turu väljakujundamisele üldsuse ja poliitikute suurem toetus;

BX.  arvestades, et ühtse turu olukorra hindamisest peaks saama Euroopa poolaasta lahutamatu osa ja et lisaks majandusliku juhtimise sambale tuleks kasutusele võtta ühtse turu juhtimise sammas; arvestades, et komisjoni ettepanek koostada ühtse turu integratsiooni aastaaruanne, mis aitaks luua tõenditel põhineva aluse konkreetsetele riikidele tehtavatele soovitustele, võiks olla aluseks tulevasele ühtse turu iga-aastasele tsüklile Euroopa poolaasta raames;

BY.  arvestades, et Euroopa poolaasta kasutuselevõtmisse tuleks täiel määral kaasata riikide parlamendid ja see peaks toimuma Euroopa Parlamendi eelisõigusi kahjustamata;

1.  nõuab, et komisjon esitaks esimesel võimalusel ettepaneku võtta vastu õigusakt, mille eesmärk on tugevdada ühtse turu juhtimist, lähtudes käesoleva raporti lisas toodud üksikasjalikest soovitustest ning kaaludes võimaliku õigusliku alusena ELi toimimise lepingu kõiki siseturgu käsitlevaid asjakohaseid sätteid, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 26 lõiget 3;

2.  kinnitab, et nimetatud soovitused on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja kodanike põhiõigustega;

3.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta olemasolevate eelarveassigneeringutega;

o
o   o

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üksikasjalike soovitustega komisjonile ja nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0211.
(2) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 84.
(3) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 51.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0258.
(5) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 9.
(6) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(7) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.
(8) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
(9) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1.


LISA

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Soovitus 1: luua sidus raamistik ühtse turu juhtimiseks

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Tuleks esitada seadusandliku akti ettepanek, mille eesmärk on tugevdada ühtse turu juhtimist, et aidata tagada liidu ühtse turu toimimine ja edendada Euroopas kaasavat majanduskasvu. Ettepanek peaks põhinema siseturgu käsitlevatel asjakohastel ELi toimimise lepingu sätetel. Komisjon peaks kaaluma ka ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikel 3 põhineva ettepaneku esitamist.

   Menetlus peaks tagama Euroopa Parlamendi asjakohase kaasamise ühtse turu juhtimise raamistiku väljatöötamisse. Lisaks peaks õigusakt tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt teiste ühtse turu juhtimise tugevdamiseks vajalike meetmete vastuvõtmise, eelkõige valdkondades, kus on loodud liidu õigusraamistik kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetlusega.

–  Õigusakt ei tohiks piirata juba kehtiva ühtset turgu reguleeriva raamistiku või erinevates sektorites kehtestatavate eeskirjade kohaldamist. Samuti ei tohiks see piirata aluslepingutes sätestatud institutsioonide, eelkõige komisjoni eesõigusi ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad aluslepingutest või ühtse turu õigustikust.

–  Õigusakt peaks täiendama ühtset turgu reguleerivat raamistikku ning hõlbustama ühtse turu eeskirjade ja vabaduste ülevõtmist, rakendamist, kohaldamist ja jõustamist.

–  Õigusaktis tuleks sätestada liidu ühtse turu suuniste vastuvõtmine. Suunised peaksid hõlmama eesmärke, mille poole püüelda, tegevuste prioriteete ning tingimusi, mida tuleb tagada, ning nende juurde peaksid kuuluma ühtse turu juhtimise tugevdamiseks kehtestatavad töömeetodid ja -menetlused.

–  Sõnastada tuleks koostatavate riiklike tegevuskavade esitamise, hindamise ja järelevalve ning ühtse turuga seotud riigispetsiifiliste soovituste määratlemise menetlused.

–  Määratleda tuleks ühtset turgu reguleeriva raamistiku rakendamise ja jõustamise parandamiseks vajalikud täiendavad meetmed.

–  Täpsustada tuleks ühtse turu juhtimise tsükli ning Euroopa poolaasta iga-aastase poliitikatsükli vahelist seost.

Soovitus 2: määrata kindlaks liidu eesmärgid ja ühtse turu toimimise parandamiseks vajaliku tegevuse prioriteedid

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Et panna ühtne turg tõhusalt majanduskasvu, töökohtade loomise ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunde nimel tööle, tuleks kehtestada liidu suunised ühtse turu toimimise parandamiseks. Suunised peaksid hõlmama järgmist:

   (a) liidu ja liikmesriikide tegevuse eesmärgid ja prioriteedid;
   (b) tingimused, mis tuleb kehtestada, et ühtse turu juhtimist veelgi parandada.

–  Tuleks kindlaks määrata piiratud arv eesmärke ja prioriteete valdkondades, kus paremini toimiv ühtne turg tooks tõenäoliselt kaasa kõige suuremat kasu liidu majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

–  Rakendatavate meetmete eesmärkide ja prioriteetide valik peaks lähtuma järgmistest kriteeriumidest:

   (a) tootmisvõrdlused, milles kasutatakse valitud võtmetähtsusega kvantitatiivseid näitajaid, mis hõlmavad kaupade ja teenuste tootmise sisendeid, et teha kindlaks sektorid, milles on enim kasutamata potentsiaali majanduskasvu loomiseks;
   (b) majanduslik tähtsus: analüüsitakse, kas sektor on majandusliku mastaabi mõttes piisavalt oluline, et avaldada majanduskasvule arvestatavat mõju, kui kõrvaldada selle potentsiaali kasutamata jätmise algpõhjused;
   (c) dünaamilised tegurid: analüüsitakse, kas sektor näib juba olevat rakendamas oma kasutamata potentsiaali, lähtudes näiteks sellistest teguritest nagu sektori võime suurendada tööhõivet ning selle võimalik sidusus tööjõu tootlikkuse võrdlustasemetega;
   (d) ühtse turu tegurid: analüüsitakse, kas leidub tõendeid selle kohta, et ühtse turu täiustamine võiks kasutamata potentsiaali tööle rakendada;
   (e) täiendavad tegurid, mis puudutavad tarbijate, töötajate ja kodanike kaitset.

Soovitus 3: määrata kindlaks ühtse turu juhtimise parandamiseks vajalikud tingimused

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Tingimused, mis tuleb kehtestada, et ühtse turu juhtimist veelgi parandada, peaksid hõlmama järgmist:

   (a) aruka regulatsiooni põhimõtete järgimine ühtse turu eeskirjade kehtestamisel ja rakendamisel, et tagada, et need kehtestataks, võetaks üle ja rakendataks nii, et need toimiksid tõhusalt nende jaoks, kellele need on mõeldud;
   (b) halduskoormuse vähendamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, minimaalsele tasemele;
   (c) ettevõtetele ja kodanikele võimaluse loomine täita vajalikke menetlusi kiiresti elektrooniliste vahendite abil;
   (d) ettevõtetele ja kodanikele vajadusel teabe ja abi leidmise ning kiirete ja tõhusate ning majanduslikult jõukohaste heastamismeetmete tagamine;
   (e) infotehnoloogia arukam kasutamine ettevõtete ja kodanike teavitamiseks, et nad saaksid oma õigusi ja võimalusi ära kasutada, ning riikliku ja liidu tasandi algatuste parem ühendamine;
   (f) veebipõhiste vahendite, näiteks siseturu infosüsteemi suurem kasutamine haldusasutuste piiriüleses koostöös;
   (g) ühtsete kontaktpunktide edasiarendamine;
   (h) kiirete ja tulemuslike probleemilahendus- ja hüvitusmehhanismide tõhusam kasutamine, k.a riigi tasandil ühe kergesti ligipääsetava esmatasandi abiteenuse loomine, mida ettevõtted ja kodanikud saaksid kasutada, kui neil tekib probleeme ühtse turu pakutavate õiguste ja võimaluste kasutamisel.

Soovitus 4: määrata kindlaks ühtse turu õigusraamistiku rakendamise ja jõustamise parandamiseks vajalikud täiendavad meetmed

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Et parandada ühtset turgu reguleeriva raamistiku rakendamist ja jõustamist, peaks komisjon:

   (a) suurendama liikmesriikidele seni kohalikku õigusesse üle võtmata direktiivide ülevõtmiseks antavat abi;
   (b) tegema süstemaatiliselt vastavuskontrolle ja võtma toetavaid meetmeid, et panna eeskirjad kõigis liikmesriikides reaalselt kehtima;
   (c) vaatama põhjalikult läbi üle võetud ja rakendatud õigusaktid, et hinnata nii praktilises kui ka majanduslikus mõttes eeskirjade rakendamist ja tegelikku toimimist;
   (d) täiustama rakendamise järgset aruandlust, keskendudes sellele, kuidas liikmesriigid eeskirju järgivad, ning tulemushinnanguid, keskendudes vastuvõetud poliitiliste meetmete tõhususele;
   (e) korraldama teiste liikmesriikidega vastastikuseid hindamisi.

–  Et parandada ühtset turgu reguleeriva raamistiku rakendamist ja jõustamist, peaksid liikmesriigid:

   (a) juhul, kui liikmesriigid ja komisjon peavad seda asjakohaseks, esitama komisjonile ülevõtmismeetmete projektid, et tagada nõuetekohase ülevõtmise eelnev hindamine ja kindlustada nõuetele vastavus ja kiire rakendamine;
   (b) konsulteerima ülevõtmisprotsessi vältel ja rakendamise ajal regulaarselt huvirühmade ja kodanikuühiskonnaga, sh tarbijate, ettevõtete ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega;
   (c) esitama veebipõhises keskkonnas selgituse selle kohta, kuidas nad on eeskirju üle võtnud ja kuidas need eeskirjad praktikas toimivad.

Soovitus 5: sätestada riiklike tegevuskavade esitamine, hindamine ja järelevalve

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Liikmesriigid peaksid koostama ja esitama komisjonile riiklikud tegevuskavad, mis on suunatud liidu tegevuse eesmärkide ja prioriteetide elluviimisele, et parandada ühtse turu toimimist. Tegevuskavad peaksid sisaldama võetavate üksikasjalike meetmete loetelu ning nende rakendamise kava.

–  Riiklike tegevuskavade koostamisel tuleks arvestada majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning tarbijate huve esindavate sidusrühmadega.

–  Komisjon koostöös siseturu nõuandekomiteega peaks riiklikke tegevuskavu hindama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seda kokkuvõtva aruande.

–  Riiklike tegevuskavade hindamisel tuleks võtta arvesse siseturu tulemustabeleid ning ühtse turu juhtimise aruannet.

–  Komisjon peaks tegema järelevalvet riiklike tegevuskavade rakendamisel saavutatava edu üle. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid esitama komisjonile kogu asjakohase teabe, mida peetakse saavutatud edu hindamiseks vajalikuks.

–  Riiklike tegevuskavade esitamist ja hindamist tuleb pidada kooskõlastatud tegevuseks, mis moodustab integreeritud raamistikus osa iga-aastasest tsüklist, milles määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ühtse turu täielikuks väljakujundamiseks, võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

Soovitus 6: sätestada eraldiseisvate ühtse turuga seotud riigispetsiifiliste soovituste koostamine

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Riiklike tegevuskavade hindamisest lähtudes ning teisi asjakohaseid ühtse turu vahendeid kasutades peaks nõukogu komisjoni ettepanekul ja vajaduse korral Euroopa Parlamendiga konsulteerides koostama põhitähtsaks peetavates valdkondades poliitiliste tegevusprioriteetide põhjal ühtse turuga seotud soovitused liikmesriikidele eesmärgiga parandada ühtse turu eeskirjade ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist.

–  Liikmesriikidele antavate soovituste käsitlemisel peaks nõukogu kasutama täielikult ära Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud võimalusi.

–  Ühtse turuga seotud soovituse tegemisel peaks Euroopa Parlamendi asjaomasel komisjonil olema võimalus kutsuda arvamuste vahetusel osalema asjaomase liikmesriigi esindajaid ning komisjoni esindajatel peaks olema võimalus olla kutsutud arvamuste vahetusele asjaomase liikmesriigi parlamendiga.

Soovitus 7: määratleda Euroopa poolaasta ühtse turu sammas

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Tagamaks, et ühtne turg annaks kodanikele, tarbijatele, töötajatele ja ettevõtetele konkreetseid tulemusi, tuleks kasutada Euroopa poolaasta iga-aastast tsüklit platvormina poliitiliste suuniste andmiseks, aruandluseks, selleks, et liikmesriigid ning liit saaksid ühtse turu eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude asjus seiret teha ning heastamismeetmete määratlemiseks.

–  Määratleda tuleks Euroopa poolaasta ühtse turu sammas.

–  Euroopa poolaasta ühtse turu sammas peaks hõlmama järgmist:

   (a) siseturu tulemustabel, sealhulgas üksikasjalikud riigispetsiifilised aruanded seoses siseturu õigusaktide rakendamise ja kohaldamisega;
   (b) ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamise kord, mille määravad täpsemalt kindlaks liikmesriigid, eriti põhivaldkondades ja seoses igal aastal kindaks määratavate poliitiliste prioriteetidega;
   (c) komisjoni soovitused tuleva aasta poliitiliste prioriteetide valikuks liidu ja siseriiklikul tasandil, esitatuna iga-aastases majanduskasvu analüüsis ning ühtse turu integratsiooni aastaaruandes. Aastaaruanne peaks pakkuma ka hinnangu ühtse turu toimimise kohta praktikas. Kõnealused poliitiliste prioriteetide ettepanekud peaksid lähtuma siseturu tulemustabeli ja teiste ühtse turu järelevalve vahendite järeldustest, et vältida kattuvust, koostada tõhusad ja selged soovitused ning tagada Euroopa majanduspoliitika sidusus;
   (d) liidu ja siseriiklikul tasandil allesjäänud takistuste ületamiseks vajalike poliitiliste prioriteetide ja eesmärkide sõnastamine ühtse turu suuniste vormis;
   (e) ühtse turu suuniste rakendamiseks mõeldud riiklike tegevuskavade esitamine;
   (f) komisjoni hinnangut riiklikele tegevuskavadele tihedas koostöös siseturu nõuandekomiteega ning võttes arvesse siseturu tulemustabelit ning ühtse turu juhtimise aastaaruannet;
   (g) seda, et nõukogu ja Euroopa Parlament võtaksid vastu selged ühtse turuga seotud soovitused liikmesriikidele, lähtudes komisjoni ettepanekust.

Soovitus 8: suurendada demokraatlikku vastutust ning Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide rolli

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–  Euroopa Parlamendi tuleks aluslepingute kohaselt kaasata ühtse turu juhtimise raamistiku väljatöötamisse. Parlament tuleks kaasata või vähemalt peaks nõukogu temaga konsulteerima teiste ühtse turu juhtimise tugevdamiseks vajalike meetmete vastuvõtmisel, muu hulgas seoses liidu eesmärkide, prioriteetide ja kavandatavate poliitiliste meetmetega.

–  Euroopa Parlament peaks enne kevadist Euroopa Ülemkogu arutama iga-aastast majanduskasvu analüüsi ning hääletama Euroopa Ülemkogule esitatava ühtse turu integratsiooni aastaaruandega seotud muudatusettepanekuid.

–  Euroopa Parlamendi president peaks esitama Euroopa Ülemkogu kevadisel istungil Euroopa Parlamendi seisukohad ühtse turu integratsiooni kohta.

–  Nõukogu ja komisjon peaksid Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide vahelistel kohtumistel ühtse turu integratsiooni arutelude ajal kohapeal esindatud olema.

Viimane päevakajastamine: 6. november 2014Õigusalane teave