Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2607(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0255/2013

Esitatud tekstid :

B7-0255/2013

Arutelud :

PV 10/06/2013 - 18
CRE 10/06/2013 - 18

Hääletused :

PV 12/06/2013 - 8.17

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0266

Vastuvõetud tekstid
PDF 254kWORD 42k
Kolmapäev, 12. juuni 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks
P7_TA(2013)0266B7-0255/2013

Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta resolutsioon komisjoni teatise „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” kohta (2013/2607(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 5, 6, 9, 14, 147, 148, 149, 151 ja 153, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 24, 25, 26, 29, 33, 34, 35 ja 36,

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (COM(2013)0083),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust pealkirjaga „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist” (2013/112/EL)(1) ,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti „Demograafiliste ja sotsiaalsete suundumuste näitajad. Sotsiaalpoliitika panus kaasatusse, tööhõivesse ja majandusse” (SWD(2013)0038),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti „Aruanne Euroopa Komisjoni 2008. aasta soovituse (tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta) rakendamise kohta liikmesriikides. Sotsiaalsete investeeringute käsitluse väljatöötamine” SWD(2013)0039,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti „Kolmas kahe aasta järel esitatav aruanne sotsiaalvaldkonna üldhuviteenuste kohta” (SWD(2013)0040),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti „Pikaajaline hooldus vananevates ühiskondades – probleemid ja poliitikavalikud” (SWD(2013)0041),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti „Kodutuse vastu võitlemine Euroopa Liidus” (SWD(2013)0042),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti „Investeerimine tervisesse” (SWD(2013)0043),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 20. veebruari 2013. aasta töödokumenti „Sotsiaalsed investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi kaudu” (SWD(2013)0044),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist 2013. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2012)0750) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande projekti,

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning tööhõive- ja sotsiaalsete aspektide kohta 2013. aasta majanduskasvu analüüsis(2) ,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile ja sellega seotud Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta(3) ,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni uute oskuste ja töökohtade tegevuskava kohta(4) ,

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust selle kohta(5) ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni sellel teemal(6) ,

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile ja sellega seotud Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta(7) ,

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Noorte tööhõive suurendamine” (COM(2012)0727),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames(8) ,

–  võttes arvesse nõukogu poolt 7. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist, milles käsitletakse komisjoni soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivsema kaasamise kohta (COM(2008)0639), ja oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni samal teemal(9) ,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rändajate integreerimise, selle mõju kohta tööturule ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise välispoliitilise mõõtme kohta(10) ,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta(11) ,

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2008. aasta teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” (COM(2008)0412) ning oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni samal teemal(12) ,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus majanduse elavnemise kontekstis” (COM(2009)0545) ja oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni samal teemal(13) ,

–  võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 ((COM(2011)0607/2 - 2011/0268(COD)) ning oma 20. augusti 2012. aasta seadusandliku resolutsiooni projekti samal teemal(14) ,

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalettevõtluse algatuse ning sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse innovatsiooni keskmes olevate sotsiaalettevõtete edendamisele suunatud majanduskeskkonna loomise kohta(15) ,

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ettevõtja sotsiaalse vastutuse, ühiskonna huvide edendamise ning suuna kohta säästvale ja kaasavale taastumisele(16) ,

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe kohta vastuseks kriisile(17) ,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2012. aasta teatist „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM(2012)0055),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 117 sotsiaalpoliitika põhieesmärkide ja standardite kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitust nr 202 sotsiaalkaitse riikliku alammäära kohta,

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile teatise „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” kohta (O-000057/2013 – B7-0207/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et paljudes liikmesriikides on eelarve konsolideerimise meetmed toonud kaasa lühiajaliste kulutustega seotud eesmärkide eelistamise selle asemel, et investeerida jätkusuutlikku arengusse, tööhõivesse, sotsiaalsesse sidususse ja konkurentsivõimesse, mis oleks vajalik strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks;

B.  arvestades, et Euroopat ja eelkõige euroala riike tabanud võlakriisiga on kaasnenud tõsine majanduslangus, millel on negatiivsed tagajärjed enamiku liikmesriikide jaoks, kuna suureneb tööpuudus, vaesuse määr ja sotsiaalne tõrjutus;

C.  arvestades, et kriis on veelgi selgemalt välja toonud liikmesriikide majanduse omavahelise seotuse ning liikmesriikide oluliselt erineva suutlikkuse lahendada tööturu- ja sotsiaalprobleeme;

D.  arvestades, et kriisi ja demograafiliste muutuste tõttu on liikmesriikide jaoks ülimalt oluline suurendada sotsiaalsete kulutuste tõhusust ning kavandada oma sotsiaalkaitsesüsteemide võimalikud reformid seda eesmärki järgides;

E.  arvestades, et riigi tasandi sotsiaalpartnerid võivad täita olulist rolli sotsiaalkindlustussüsteemide rahastamises ja toimimises;

F.  arvestades, et hästi suunatud ja tõhusad sotsiaalsed investeeringud aitavad stabiliseerida majandust, parandada tööhõivet ja edendada töötajate oskusi, suurendades sellega ELi konkurentsivõimet;

G.  arvestades, et kuna vabad töökohad eeldavad üha rohkem oskusi ja ka tulevikus on töökohti rohkem neis jätkusuutliku majanduse ja ühiskonnaga kohandatud sektorites, mis nõuavad oskusteadmisi, on vaja piisavaid investeeringuid haridusse ja koolitusprogrammidesse;

H.  arvestades, et ELi majapidamiste keskmine sissetulek väheneb ning paljudes liikmesriikides on kasvamas tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, k.a töötavate inimeste vaesus, ja ühiskonna polariseerumine;

I.  arvestades, et 10,5% tööealisest elanikkonnast on praegu ilma tööta;

J.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu 30. jaanuari 2012. aasta avalduses märgiti: „Majanduskasv ja tööhõive taastuvad üksnes siis, kui me jätkame püsivat ja laiaulatuslikku lähenemisviisi, kombineerides eelarve aruka konsolideerimise, millega säilitatakse investeerimine tulevasse majanduskasvu, usaldusväärse makromajanduspoliitika ning aktiivse tööhõivestrateegia, millega hoitakse alal sotsiaalne ühtekuuluvus”;

K.  arvestades, et majandusliku stagnatsiooni ja valitsemissektori püsiva võlakriisi mõjud koos demograafiliste muutustega loovad sotsiaalhoolekandesüsteemide ja vajaliku sotsiaalkindlustuse, sh kohustuslike ja vabatahtlike sotsiaalkindlustusskeemide jaoks keerulise olukorra;

L.  arvestades, et 22,8% ELi noortest on praegu töötud ning mõnes liikmesriigis ületab noorte töötuse määr 50%;

M.  arvestades, et 8,3 miljonit alla 25-aastast eurooplast ei tööta, ei omanda haridust ega kutset; arvestades, et see arv üha kasvab, luues nn kadunud põlvkonna ohu;

N.  arvestades, et sisserändaja taustaga noortel on suurem oht lahkuda haridus- ja koolitussüsteemist ilma keskharidust omandamata;

O.  arvestades, et 27% lastest elab vaesusriskis või sotsiaalse tõrjutuse ohus, kusjuures kogu ELi elanikkonna puhul on see keskmiselt 24%(18) ;

P.  arvestades, et 8% ELi kodanikest elab suure materiaalse puuduse tingimustes ega saa endale lubada paljutki tarvilikku, mida peetakse Euroopas inimväärse elu jaoks hädavajalikuks;

Q.  arvestades, et 15% lastest jätab kooli pooleli ilma keskharidust omandamata ning 10% ELi kodanikest elab töötute leibkondades;

R.  arvestades, et sotsiaalkaitsekomitee on hoiatanud, et paljudes liikmesriikides need arvud jätkuvalt kasvavad, osaliselt eelarve konsolideerimise meetmete tulemusena;

S.  arvestades, et finants-, majandus- ja sotsiaalkriis on kõige rängemalt mõjutanud kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi, nagu eakad ja puuetega inimesed;

T.  arvestades, et sotsiaalpoliitika kuulub esmajoones liikmesriikide pädevusse ning ELi roll on toetada, abistada ja täiendada nende tegevust;

U.  arvestades, et inimväärne töö on tõeline kaitse vaesuse eest;

V.  arvestades, et aktiivne tööturupoliitika ja aktiveerimisstrateegiad on peamine viis, kuidas aidata töötutel inimväärset tööd leida;

W.  arvestades, et inimväärset tööd otsivate inimeste asjakohane individuaalne juhendamine võib nende eduvõimalusi suurendada;

X.  arvestades, et kokkuhoiumeetmed, sh avalike teenuste ja sotsiaalhoolekande eelarve kärped, ei tohi halvendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste olukorda ega seada inimesi asjatult töökaotuse ohtu;

Y.  arvestades, et kokkuhoiumeetmed ei tohi ohtu seada tervishoiuteenuste ja pikaajalise hoolduse kättesaadavust, juurdepääsetavust ja mõistlikku hinda ega suurendada tervisealast ebavõrdsust;

Z.  arvestades, et majanduskriis mõjutab naisi tõenäoliselt rohkem kui mehi; arvestades ohtu, et praegune majanduslangus pidurdab edasiminekut või isegi annab kogu protsessile tagasikäigu ning sellel võivad olla pikaajalised tagajärjed sotsiaalkaitsesüsteemidele, sotsiaalsele kaasatusele ja demograafiale;

AA.  arvestades, et range eelarvepoliitika peab olema läbimõeldud ja võimaldama poliitiliste prioriteetide valdkonnas antitsüklilisi investeeringuid ning olema kooskõlas majandustulemuste ja tootlikkusega;

AB.  arvestades, et ühiskonnast kõrvale jäänud rühmad elavad kahetsusväärselt halbades sotsiaal-majanduslikes tingimustes ning langevad tihti kõigis eluvaldkondades tõsise diskrimineerimise ja segregatsiooni ohvriks;

AC.  arvestades, et esimesed kooli poolelijätmise märgid on oluline eelhoiatus, mis viitab vaesuse tsükli kordumisele;

AD.  arvestades, et kodutus on jätkuvalt probleem kõikides ELi liikmesriikides ning et see on üks äärmuslikumaid vaesuse ja puuduse ilminguid, mis hävitab inimväärikust ja rikub põhilist inimõigust – õigust eluasemele;

AE.  arvestades, et inimväärse eluaseme tagamine on rahvusvaheline kohustus, mis kehtib kõikidele liikmesriikidele ja mille kohaselt võimaldatakse sotsiaalkortereid paralleelselt elamispindade turupõhise pakkumisega;

AF.  arvestades, et kodutute integreerimiseks ühiskonda ja nende sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks on vaja erimeetmeid;

AG.  arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on jätkuvalt põhilised ühiskondlikud tegurid, mis mõjutavad tervist ja elamistingimusi, ning eriti tugev on laste vaesuse mõju laste tervisele ja heaolule;

AH.  arvestades, et ELis püsivad visalt sooline diskrimineerimine töökohas, sooline palgalõhe ja sellest tulenevalt erinevused pensionides;

AI.  arvestades, et ELis käib tööl ainult 63% naistest, kuid meestest 76%, osaliselt on siin põhjuseks see, et puuduvad hooldusteenused ja konkreetsed meetmed töö- ja pereelu paremaks tasakaalustamiseks;

AJ.  arvestades, et sooline mõõde on ülioluline strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks, kuna naised moodustavad kasutamata tööjõust suurima osa; arvestades, et seetõttu tuleb Euroopa poolaasta raames töötada välja konkreetsed meetmed ja eripoliitika soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks;

AK.  arvestades, et kuna suurem osa perekonnapeadest, üksikvanematest ja hooldajatest on naised, on aktiivse kaasamise poliitika raames vaja kõikehõlmavat meetmete paketti, et suurendada naiste osalemist tööturul;

1.  hindab positiivselt komisjoni sotsiaalsete investeeringute paketti, millega luuakse vajalikud sidemed liikmesriikide sotsiaalpoliitika, Euroopa poolaasta reformide ja ELi Ühtekuuluvusfondi vastavate eraldiste vahel;

2.  võtab teadmiseks, et komisjoni teatises lisatakse sotsiaalhoolekandesüsteemi algsele sotsiaalkaitse ülesandele sotsiaalsete investeeringute ja majanduse stabiliseerimise ülesanded; rõhutab, et praeguses majandus- ja sotsiaalses kriisis ilmneb, et need kolm ülesannet peavad üksteist täiendama, mitte üksteisele vastanduma;

3.  kordab vajadust parandada sotsiaal- ja majanduspoliitika meetmete kooskõlastatust ELi tasandil, et hoida ära lahknevused, luua meetmete vahel koostoime ja võimaldada neil üksteise eesmärke tugevdada;

4.  rõhutab, et kõige tõhusam töötuse vastu võitlemise vahend pikemas perspektiivis on majanduskasv;

5.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatisele on lisatud soovitus vaid ühe valdkonna kohta, kuigi kokkuhoiumeetmetel on suur mõju mitmele sotsiaalpoliitika valdkonnale;

6.  on veendunud, et sotsiaalpoliitika reformid peaksid eelkõige juhinduma aktiivse kaasamise ja aktiveerimise põhimõtetest, mis võimaldavad töötutel ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatel inimestel tööturule siseneda ja selles osaleda;

7.  tuletab meelde, et sotsiaalsed investeeringud toovad kasu nii ühiskondlikus kui ka majanduslikus plaanis, hoides ära ja lahendades sotsiaalseid riske; rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud keskenduvad riiklikule poliitikale ja inimkapitali investeeringute strateegiatele, mis aitavad kohaneda muutuva tööturuga ning võimaldavad omandada uusi oskusi, mis on vajalikud tulevikus töökohti pakkuvates sektorites, mis on kohanenud säästva majanduse ja ühiskonnaga;

8.  rõhutab, et sotsiaalseid investeeringuid peaksid liikmesriigid käsitama investeeringuna, mis võib anda topeltkasu ja pikaajalist tulu ning millel võib olla antitsükliline mõju, millega vähendatakse kahjude tekkimise ohtu; kutsub komisjoni üles läbi viima analüüsi, et kindlaks teha, missugust osa valitsemissektori sotsiaalkuludest võib lugeda tootlikuks investeeringuks;

9.  on sellega seoses seisukohal, et sihtotstarbelistel sotsiaalsetel investeeringutel peaks olema oluline osa liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitikas ning neid tuleks arvesse võtta Euroopa poolaasta protsessis, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” tööhõive-, sotsiaal- ja haridusalased eesmärgid;

10.  tervitab seetõttu komisjoni üleskutset liikmesriikidele võtta sotsiaalsed investeeringud oma keskmise ja pika perspektiiviga eelarve-eesmärkidesse ning riiklikesse reformikavadesse;

11.  kordab, et sotsiaalpoliitika rahastamisel ei peaks piirduma üksnes avaliku sektori vahenditega;

12.  rõhutab seetõttu, et liikmesriigid peaksid kasutama rohkem uuenduslikke rahastamisviise, sealhulgas erasektori osalemist ja selliseid finantskorraldusvahendeid nagu sotsiaalsed võlakirjad, avaliku ja erasektori partnerlus, mikrofinantseerimine, sotsiaalsete investeeringute pass ja poliitikal põhinevad tagatised;

13.  kutsub seetõttu liikmesriike üles kaasama ka sotsiaalseid ettevõtteid, sest need võivad avaliku sektori meetmeid täiendada;

14.  kutsub eelöeldut arvestades komisjoni üles kaaluma, kas oleks tarvis välja töötada sotsiaalsete investeeringute ühiste indikaatorite tulemustabel, mis hõlmaks ka hoiatusmehhanismi jälgimaks edusamme liikmesriikides;

15.  väljendab heameelt komisjoni otsusekindluse üle eraldada vähemalt 25% ühtekuuluvuspoliitika vahenditest Euroopa Sotsiaalfondi kaudu inimkapitali edendamiseks ja sotsiaalseteks investeeringuteks;

16.  palub liikmesriikidel tagada sotsiaalpoliitika kulude tõhusa järelevalve, et suunata vahendeid sihipäraste ja tõhusate meetmete rahastamiseks ning vältida tarbetut halduskoormust;

Jätkusuutlikkus

17.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid uuendaksid ja vajaduse korral viivitamata reformiksid struktuurselt oma sotsiaalsete investeeringute poliitikat, et pakkuda kodanikele parimaid võimalikke teenuseid;

18.  rõhutab, et liikmesriigid peaksid muutma oma sotsiaalsete investeeringute poliitika jätkusuutlikuks ja tulevikukindlaks, suurendades süsteemi tulemuslikkust ja tõhusust ning olemasolevaid ressursse;

19.  rõhutab, et kui liikmesriigid on valmis parandama sotsiaalsete investeeringute poliitika jätkusuutlikkust, ei peaks nad tingimata „kulutama rohkem”, vaid „kulutama tulemuslikumalt ja tõhusamalt”;

20.  kutsub seepärast liikmesriike üles tagama, et nende sotsiaalsete investeeringute poliitika oleks sihipärane, ning pidevalt kontrollima edusamme;

Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu

21.  kutsub komisjoni uuesti üles pöörama oma järgmistes riigipõhistes soovitustes tähelepanu töötavate inimeste vaesusele, tööturuga piiratud määral või üldse mitte seotud inimeste vaesusele ja eakate vaesusele; kutsub Euroopa Ülemkogu üles kinnitama eelnimetatud suunised prioriteedina;

22.  rõhutab tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise Euroopa strateegia olulisi koostisosi: piisav sissetulekutoetus, kaasamispõhimõttest lähtuv tööturg ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavus; peab kahetsusväärseks, et aktiivse kaasamise riiklikud strateegiad piirduvad liiga tihti tööhõive aktiveerimisega ning välistavad tegelikult inimesed, kes jäävad tööturult eemale ning kelle jaoks tagasitulek tööturule ei ole võimalik näiteks vanuse või funktsionaalsete piirangute tõttu;

23.  tuletab liikmesriikidele meelde, et aktiivse kaasamise poliitika peaks olema

   kooskõlas elutsüklil põhineva lähenemisviisiga haridusele, elukestvale õppele ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale;
   eripärasid arvestav, sihipärane ja vajadustele suunatud ning üldisel juurdepääsul ja mittediskrimineerimisel põhinev;
   integreeritud lähenemisviisil ja osalusel põhinev;
   osalemise eeltingimustega arvestav, tekitamata miinimumsissetulekut ohustavat olukorda ning
   kohalike ja piirkondlike olude tähtsust arvestades kooskõlas nende jõupingutustega, mida tehakse ühtekuuluvuspoliitika raames majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;

24.  kutsub liikmesriike üles süsteemselt hindama aktiivse kaasamise poliitika raames kokkuhoiumeetmete mõju haavatavatele elanikkonnarühmadele;

25.  palub, et liikmesriigid tagaksid õigustatud isikutele kvaliteetsed sotsiaalteenused, sealhulgas teenuste üldise kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja mõistliku hinna, eeskätt tervishoiu, pikaajalise hoolduse, hariduse, elamumajanduse, energeetika, veevarustuse, transpordi ja kommunikatsiooni valdkonnas;

26.  rõhutab vajadust suurendada hooldusteenuste osutamise tulemuslikkust, vähendades terviseprobleemide ja puuete esinemist ning võimaldades eakatel elada iseseisvalt ka funktsionaalsete piirangute korral;

27.  kutsub liikmesriike üles kaaluma sotsiaalsete baastariifide kehtestamist haavatavatele elanikkonnarühmadele näiteks energeetika, veevarustuse või ühistranspordi valdkonnas;

28.  nõuab, et tõrjutud kogukondade esindusorganisatsioonid kaasataks aktiivselt, et koostada ja rakendada selliste kogukondade integreerimise strateegiad aastani 2020 (nt romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad);

29.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudes liikmesriikides ei ole tehtud piisavalt jõupingutusi sisserändajate lõimimiseks; rõhutab vajadust investeerida asjakohastesse programmidesse ja teenustesse ning neile programmidele juurdepääsu käsitlevasse tõhusasse teabesüsteemi, et hõlbustada sisserändajate lõimimist ja vähendada sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

30.  palub komisjonil koostada konkreetse ja üksikasjaliku tegevuskava aktiivse kaasamise strateegiate rakendamiseks; rõhutab, et nimetatud tegevuskavas tuleks täpsustada ajakava ja realistlikud eesmärgid, mis põhinevad konkreetsetel näitajatel ning üksikasjalikul dialoogil huvitatud osalistega, ning et seda tegevuskava tuleks avatud koordineerimismeetodi abil hoolikalt kontrollida, rakendades mittejärgimise korral asjakohaseid vahendeid ja menetlusi;

Võitlus laste vaesuse vastu

31.  tervitab komisjoni teatises „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” avaldatud soovitust laste vaesuse teemal; lisaks tuletab meelde lapse õigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

32.  väljendab heameelt soovituses propageeritava kõikehõlmava lähenemisviisi üle, mis põhineb kolmel sambal: juurdepääs piisavatele vahenditele, juurdepääs kvaliteetsetele teenustele ning osalus ühiskonnas ja otsustusprotsessides, ning mis tunnistab lapsi õiguste omanikena;

33.  kordab, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on õigus haridusele igal lapsel ja noorel, sh ka neil, kel pole oma asukohariigis elamisluba;

34.  rõhutab, et laste vaesuse vastu võitlemisel tuleb tagantjärele reageerimise asemel keskenduda pigem ennetustööle ja varasele sekkumisele ning lähtuda põhimõttest, et tuleb tagada võrdne juurdepääs väikelaste haridusele ja lastehooldusteenustele;

35.  ergutab sellega seoses ettepanekuid luua rohkem lastehoiu võimalusi, nagu koolivaheajal ja pühade ajal avatud vabaajakeskused ning kooliväline kultuuri- ja sporditegevus koos toitlustamisega;

36.  rõhutab, et nimetatud teenuste pakkumiseks on vaja piisavaid rahalisi vahendeid, eelkõige poliitikameetmeteks, millega toetada vaeseid ja kaitsetus olukorras peresid, nagu puuetega laste pered, üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered;

37.  rõhutab vanema ja lapse suhte tähtsust ning vajadust toetada vanemaid nende vanemlike kohustuste täitmisel, et vältida ränka vaesusse langenud perede laste eraldamist vanematest ja paigutamist hooldusasutusse või kasuperesse;

Võitlus kodutuse vastu

38.  avaldab heameelt selle üle, et komisjon on koostanud töödokumendi kodutuse vastu võitlemise teemal;

39.  tuletab meelde parlamendi taotlust, et koostataks konkreetne ja üksikasjalik tegevuskava, kuidas rakendada ELi strateegiat kodutuse likvideerimiseks;

40.  rõhutab, et investeerimist sotsiaalkorteritesse, millel on otsustav roll vaesuse tagajärgede leevendamisel, tuleks pidada ka sotsiaalseks investeeringuks, mis soodustab pikema aja jooksul inimväärsete töökohtade loomist ja kestlikku majanduskasvu;

41.  kutsub liikmesriike üles kõrvaldama liigse halduskoormuse sotsiaalkorteri taotlemisel ning välistama vähemuste või haavatavate elanikkonnarühmade igasuguse diskrimineerimise, et tagada kõigile võrdne juurdepääs;

42.  tuletab meelde, et energiakulud moodustavad tavaliselt suure osa majapidamiskuludest, ja kutsub seetõttu liikmesriike üles tugevdama oma poliitikameetmeid kodumajapidamiste energiatõhususe toetuseks;

43.  nõuab, et liikmesriigid koostaksid kohaliku olukorra hindamistest lähtuvad kodutute eriprogrammid ning pööraksid erilist tähelepanu haavatavate isikute ja kõrvalejäetud kogukondade eluasemetele ja pikaajalisele abistamisele, mitte ainult ajutise majutuse pakkumisele;

Noorte tööhõive

44.  rõhutab, et noorte tööhõivesse investeerimine peab olema riiklike sotsiaalsete investeeringute strateegiate oluline koostisosa;

45.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada koolist või kutse- või õpipoisiõppe kavadest varajast väljalangemist (näiteks duaalse haridussüsteemi või samavõrra tõhusate raamistike rakendamine) ning töötaksid välja terviklikud strateegiad nende noorte jaoks, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset (mittetöötavad ja mitteõppivad ehk nn NEET-noored);

46.  rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud NEET-noorte heaks vähendaksid noorte tööturult eemaldumisest tingitud majanduslikku kahju, mis Eurofoundi andmetel moodustab 153 miljardit eurot ehk 1,2% ELi SKPst;

47.  väljendab kahetsust, et praegune sotsiaalinvesteeringute poliitika ei rõhuta piisavalt vajadust koondada ressursse prioriteedina pikaajaliste töötute, noorte töötute ja pikaajalise töötuse riskiga eakate töötajate toetamiseks;

48.  märgib, et sotsiaalsed investeeringud noorte toetuseks võivad hõlmata paljusid eri vorme, muu hulgas koolide, õppekeskuste ja kohalike või piirkondlike ettevõtete vahel partnerluse loomist, sihipärase kvaliteetse koolituse ning noortele mõeldud kvaliteetsete praktikaprogrammide pakkumist, kutseõppekavasid koostöös ettevõtetega, abi ja nõustamist vanemate töötajate poolt, et noori inimesi töökohal välja õpetada või tagada sujuvam üleminek haridusest tööellu, noorte ühiskonnaelus osalemise soodustamist ning piirkondliku, üleeuroopalise ja rahvusvahelise liikuvuse edendamist, mistarvis tuleks edasi liikuda kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuses tunnustamises; rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud võivad toimida koos tõhusate soodustustega, näiteks noortele suunatud tööhõivetoetuste või kindlustusmaksetega, mis tagavad inimväärsed elamis- ja töötingimused, see julgustaks avaliku ja erasektori tööandjaid noori tööle võtma, investeerima kvaliteetsete töökohtade loomisse noorte jaoks ning täiendusõppesse ja oskuste täiustamisse töötamise ajal ning toetama noorte seas ettevõtlikkust;

49.  rõhutab, et liikuvuse soodustamiseks on vaja kooskõlastada riiklikke sotsiaalkindlustussüsteeme, eelkõige pensionisüsteeme;

50.  rõhutab, et vaja on liikmesriikide vahel võrreldavaid statistilisi andmeid noorte tööpuuduse ja noortega seotud tööturukulude kohta;

Töökohtade loomine ja tööturg

51.  hoiatab, et kokkuhoiumeetmed võivad ohustada tööhõive kvaliteeti, sotsiaalkaitset ning tervishoiu- ja ohutusnõudeid, ning rõhutab, et kokkuhoiumeetmetega peaksid kaasnema meetmed, mille eesmärk on toetada asjakohaseid nõudeid;

52.  rõhutab elukestva õppe tähtsust selleks, et suurendada inimeste suutlikkust osaleda ühiskonnas ja tööturul kuni seadusjärgse pensionieani ja soovi korral kauemgi;

53.  kordab üleskutset, et liikmesriigid võtaksid oma sotsiaalsete investeeringute programmide raames meetmeid, mis soodustavad töökohtade loomist, nagu tööjõuga seotud maksude reformimine, et ergutada tööhõivet, edendada ja toetada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja ettevõtete asutamist, parandada äritegevuse raamistikku ning hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, muuta mitteametlik ja deklareerimata töö seaduslikuks tööks, luua soodustusi kõige haavatavamate sotsiaalsete rühmade tööhõive taseme parandamiseks, reformida tööturgu, et muuta see dünaamilisemaks ja mittediskrimineerivamaks, kasutada turvalist paindlikkust ja kaasajastada palgakujundussüsteeme, et palgad oleksid tootlikkuse muutumisega kooskõlas;

54.  rõhutab, et tuleb ära kasutada töökohtade loomise potentsiaal raamprogrammi Horisont 2020 kuuluvates innovaatilistes sektorites, nagu süsinikdioksiidiheiteid mittetekitav jätkusuutlik majandus, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkond ning digitaalne, kultuuri- ja loomevaldkond, mida tuleks toetada piisava investeerimisega uute oskustesse omandamisse ja sotsiaalsetesse investeeringutesse, kasutades seejuures arukat spetsialiseerumist, et viia teaduse ja innovatsiooni tugevad küljed vastavusse turusuundumustega;

55.  rõhutab, et turvalise paindlikkuse põhimõtetest kinnipidamine tagab töötajaile nii piisava sotsiaalkaitse kui ka juurdepääsu koolitusele ja karjääri kujundamisele, mis võimaldab omandada uusi oskusi;

Sotsiaalne ettevõtlus

56.  väljendab heameelt selle üle, et keskendutakse sotsiaalsele ettevõtlusele ning püütakse tagada sh haavatavate elanikonnarühmade juurdepääs mikrofinantseerimisele; rõhutab, et see on sotsiaalsete investeeringute kontekstis väga tähtis, sest võimaldab luua uusi püsivaid töökohti ning arendada sotsiaalset ja solidaarset majandust, kuid annab sotsiaalsetele ettevõtetele ka võimaluse toota kasumit ja seda uuesti investeerida;

57.  rõhutab, et eluea perspektiivis on vaja tagada aktiivsena ja tervena vananemine ning on vaja pöörata tähelepanu ennetamisele ja taastusravile, et vähendada nõtruse, funktsionaalsete piirangute ja puuete esinemist, lükata edasi nende teket ning vähendada nende ilminguid ja leevendada nende kulgu;

58.  peab kahetsusväärseks, et teatises ei tõsteta esile Grundtvigi programmi tähtsat osa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ning sotsiaalsete investeeringute edendamisel; kutsub komisjoni üles laiemalt propageerima elukestva õppe programmi võimalusi ning kutseharidust ja -koolitust ning kutsub liikmesriike üles parandama haridusvõimaluste kvaliteeti ja kättesaadavust;

59.  tõstab esile ELi rahastamisvahendite ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondi tähtsust sotsiaalettevõtete finantsturule juurdepääsu parandamisel;

60.  kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust kehtestada andmete avaldamiseks ühine Euroopa raamistik, mis tagataks läbipaistva teabe investeeringute kohta sotsiaalsetesse ettevõtetesse liikmesriikides ja ergutataks omavahelist konkurentsi;

61.  rõhutab, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse puhul tuleks keskenduda keskkonna- ja sotsiaalsetele standarditele eesmärgiga tagada äriühingute vastutustundlik käitumine;

Soolise võrdõiguslikkuse mõõde

62.  väljendab heameelt selle üle, et komisjoni teatises sotsiaalsete investeerimisstrateegiate kohta on arvestatud soolise võrdõiguslikkuse mõõdet;

63.  rõhutab, et kvaliteetsete lapsehoiu- ja muude hooldusteenuste pakkumine on väga tähtis, sest võimaldab naistel tööturule siseneda ja täistööajaga töötada; kutsub liikmesriike üles korraldama piisavaid lapsehoiu- ja muid hooldusvõimalusi, et mõlemad vanemad saaksid osaleda tööturul, seda enam, et lapsehoiukohtade kättesaadavus on praegu liikmesriikides üsna ebavõrdne;

64.  toetab komisjoni üleskutset, et liikmesriigid investeeriksid sellistesse teenustesse nagu soodsa hinnaga, täisajaga ja kvaliteetne lastehoid, koolide pikapäevarühmad, eakate hoolekanne ning mitteametlike hooldajate toetamine, kuna need aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada meeste ja naiste töö- ja eraelu tasakaalustatust (sh meeste vanemapuhkus) ning luua raamistiku, mis võimaldab tööturule siseneda või sinna naasta, tagades samal ajal meestele ja naistele võrdväärse töö eest võrdse tasu;

65.  kordab, et tähtis on soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv haridussüsteem, mis võimaldab lastel avastada oma võimeid ja seega pikemas perspektiivis aitab vältida soolist vahetegemist tööturul;

66.  kutsub liikmesriike üles järgima ja edendama soolist võrdõiguslikkust osana oma riiklikust poliitikast ja riiklikust reformikavast;

ELi fondid

67.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondide suurt tähtsust sotsiaalsete investeeringute edendamisel; toonitab sellega seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi märkimisväärset panust vaesuse ärahoidmisesse töötajate seas, keda kriis on valusalt tabanud, ning Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” panust ettevõtluse toetamisse koolitus-, ümberõppe- ja tööjõumeetmete abil, et tuua inimesed tagasi tööle;

68.  rõhutab, et struktuurifondid peaksid keskenduma prioriteetsetele valdkondadele, mis avaldavad majanduskasvule ja töökohtadele selgelt mõju ning mis on kesksetena välja toodud ühtekuuluvuspoliitikas;

69.  rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfond peaks olema selgemalt suunatud aktiivsetele meetmetele, mis vastavad tööandjate tegelikele vajadustele;

70.  kiidab heaks komisjoni rõhuasetuse Euroopa Sotsiaalfondile (ESF) kui peamisele sotsiaalsete investeeringute toetamise vahendile; on kindlalt seda meelt, et vähemalt 25% ühtekuuluvuspoliitika vahenditest tuleb eraldada ESFile ja 20% ESFi eraldistest tuleb igas liikmesriigis sihtotstarbeliselt suunata sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesusega võitlemiseks;

71.  palub liikmesriikidel hoolitseda selle eest, et 2014.–2020. aasta mitmeaastane finantsraamistik hõlmaks piisavaid eelarvevahendeid sotsiaalsete investeeringute ergutamiseks ja toetamiseks ELis;

72.  nõuab, et uue noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatud kuue miljardi euro kasutamine toimuks mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel, et vähendada noorte tööpuudust ja rakendada noortegarantiisid; rõhutab, et ILO andmetel moodustavad noortegarantiide rakendamise kulud euroalal 21 miljardit eurot; nõuab seetõttu, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus suurendataks eraldatavat summat; kiidab heaks noortegarantii laiendamise, et see hõlmaks alla 30-aastaseid;

73.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse uurida uute rahastamisvahendite kasutamist, et suurendada riiklike sotsiaalsete investeeringute finantsvõimendust; kutsub komisjoni üles selles valdkonnas üksikasjalikumaid ettepanekuid tegema;

Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde

74.  on seisukohal, et euroala eelarvedistsipliini ei tuleks hinnata ainult eelarve ja makromajanduse võrdlusaluste põhjal, vaid arvestada tuleks samamoodi ka tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna võrdlusaluseid ning struktuurireformide eduaruandeid eesmärgiga tagada sotsiaalsete investeeringute asjakohane ja tõhus tase ning seeläbi sotsiaalse Euroopa Liidu kestlikkus pikemas perspektiivis;

75.  nõuab, et komisjon pööraks tõelise majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise võimalusi kaaludes tähelepanu ka liikmesriikide riiklike investeeringute vajadusele, eriti investeeringutele, mis seonduvad strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalsete ja hariduslike eesmärkidega;

76.  kordab, et Euroopa sotsiaalmeetmete pakett peaks edendama järgmist:

   lisaks Euroopa majanduse juhtimisele tuleb parandada sotsiaalset juhtimist, austades täielikult sotsiaalpartnerite autonoomiat ning arvestades kolmepoolse sotsiaalse dialoogi tähtsust;
   tuleb määratleda vahendid, mis võimaldavad kiiresti kasutusele võtta Euroopa noortegarantii; vaja on praktika ja õpipoisiõppe raamistikku; tuleb arendada vajalikke ja kättesaadavaid avalikke teenuseid; tuleb tagada inimväärset äraelamist võimaldav töötasu ja riiklik miinimumpalk, et vältida töötavate inimeste vaesust; on vaja sotsiaalkaitset ja pensioniõiguste ülekantavust; tuleb tagada juurdepääs mõistliku hinnaga ja vajadustele vastavale sotsiaaleluasemele; on vaja kindlustada sotsiaalkaitse baastase, et tagada olenemata sissetulekust võrdne juurdepääs peamistele tervishoiuteenustele; tulev rakendada sotsiaalprotokoll, et kaitsta põhilisi sotsiaalseid ja tööõigusi; tuleb tagada mees- ja naistöötajatele võrdse töö või võrdväärse töö eest võrdne tasu; tuleb uuendada tervishoiu- ja ohutusstrateegiat;
   uus seadusandlik algatus riikide parlamentide õiguse kohta nõuda komisjonilt „rohelise kaardina” seadusandlikku algatust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 352;
   riikide parlamentide uued õigused nõuda komisjonilt „rohelise kaardina” seadusandlikku algatust aluslepingu muudatuse teel;
   tagada sotsiaalseteks investeeringuteks piisavad vahendid, sealhulgas tagada, et 25% ühtekuuluvuspoliitika vahenditest eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondile;

77.  kutsub liikmesriike üles laiendama tõhustatud koostöö põhimõtte rakendamist sotsiaal- ja tööhõivepoliitikale, juhul kui blokeeriv vähemus põhjendamatult takistab vajalikku edasiminekut;

o
o   o

78.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT L 59, 2.3.2013, lk 5.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0053.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0260.
(4) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 87.
(5) ELT C 248, 25.8.2011, lk 130.
(6) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0224.
(8) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 6.
(9) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 23.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0092.
(11) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 65.
(12) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 11.
(13) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 112.
(14) Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raport A7-0250/2012.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0429.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0050.
(17) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0419.
(18) http://europa.eu/rapid/press-release_STAT-13-28_en.htm?locale=en

Viimane päevakajastamine: 5. november 2015Õigusalane teave