Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2667(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0269/2013

Arutelud :

PV 13/06/2013 - 12.1
CRE 13/06/2013 - 12.1

Hääletused :

PV 13/06/2013 - 13.1
CRE 13/06/2013 - 13.1

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0284

Vastuvõetud tekstid
PDF 123kWORD 26k
Neljapäev, 13. juuni 2013 - Strasbourg
Õigusriigi põhimõtete järgimine Venemaal
P7_TA(2013)0284RC-B7-0269/2013

Euroopa Parlamendi 13. juuni 2013. aasta resolutsioon õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal (2013/2667(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal(1), 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni poliitilistel eesmärkidel kohtuvõimu kasutamise kohta Venemaal(2) ning 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi käsitlevate Euroopa Parlamendi soovituste kohta nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele(3),

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Venemaa Föderatsiooni vahelist kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut ning käimasolevaid läbirääkimisi uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu sõlmimiseks,

–  võttes arvesse 2010. aastal Doni-äärses Rostovis algatatud moderniseerimispartnerlust ning Venemaa liidrite lubadust võtta õigusriigi põhimõtted Venemaa moderniseerimise aluseks,

–  võttes arvesse Venemaa põhiseadust, eriti selle artiklit 118, milles on sätestatud, et õigust mõistavad Venemaa Föderatsioonis ainult kohtud, ning artiklit 120, milles on sätestatud, et kohtunikud on erapooletud ja alluvad ainult Venemaa põhiseadusele ning föderaalseadustele,

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas,

–  võttes arvesse 3.–4. juunil 2013 toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise ja 19. mail 2013 toimunud inimõigustealaste konsultatsioonide tulemusi,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tehtud avaldusi seoses ühendusega GOLOS, valitsusväliste organisatsioonide (VVOde) olukorraga Venemaa Föderatsioonis ja Sergei Magnitski kohtuasjaga,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, ÜRO inimõiguste kaitsjate deklaratsiooni ja ÜRO deklaratsiooni üksikisikute, rühmituste ja ühiskondlike asutuste õiguse ja vastutuse kohta edendada ja kaitsta üldtunnustatud inimõigusi ja põhivabadusi,

–  võttes arvesse oma otsust anda 2009. aasta Sahharovi auhind mõttevabaduse eest Vene valitsusvälisele organisatsioonile Memorial, kes võitleb muu hulgas Venemaa poliitvangide õiguste eest, ning võttes arvesse kasvavat toetust Memorialile kui Nobeli rahupreemia kandidaadile Euroopa Parlamendis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni arvamusi seoses Venemaa 8. juuni 2012. aasta föderaalseadusega nr 65 kogunemiste, miitingute, meeleavalduste, rongkäikude ja pikettide ning haldusõigusrikkumise seadustiku kohta, seoses Venemaa föderaalseadusega ekstremistliku tegevuse kohta ning seoses Venemaa föderaalseadusega Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit peab endiselt väga tähtsaks ELi ja Venemaa suhete süvendamist ja arendamist kooskõlas moderniseerimispartnerluses kindlaks määratud põhimõtetega, mille aluseks on vastastikune ja kindel demokraatia põhimõtete, põhi- ja inimõiguste, õigusriigi põhimõtete, sõna-, väljendus- ja kogunemisvabaduse, inimväärikuse ja võrdsuse austamine;

B.  arvestades, et Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikme ning ÜRO deklaratsioonidega ühinenud riigina on Venemaa kohustunud kaitsma ja edendama inimõigusi, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtteid;

C.  arvestades, et arengud Venemaa Föderatsioonis tekitavad endiselt sügavat muret seoses inimõiguste austamise ja kaitsega ning üldiselt kokkulepitud demokraatlike põhimõtete, eeskirjade ja korra järgmisega;

D.  arvestades, et ajakirjandus- ja meediavabadus, nii võrgukeskkonnas kui väljaspool seda, on demokraatliku ja avatud ühiskonna tähtis osa ning etendab ka olulist rolli korruptsiooniga võitlemisel ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kaitsmisel; arvestades, et ajakirjandus kui sõnavabaduse kollektiivne väljendus on üks meediamaastiku keskseid osalejaid ja toimib demokraatia valvurina;

E.  arvestades, et mitmed viimaste aastate kohtuprotsessid ja -menetlused, näiteks Sergei Magnitski, Mihhail Hodorkovski ja Anna Politkovskaja kohtuasjad, on seadnud kahtluse alla Venemaa Föderatsiooni kohtuorganite sõltumatuse ja erapooletuse; arvestades, et eespool nimetatud palju tähelepanu äratanud kohtuasjad on vaid väljaspool Venemaad tuntuks saanud näited Vene riigi süsteemsest suutmatusest järgida õigusriigi põhimõtteid ning oma kodanike üle õiglaselt kohut mõista;

F.  arvestades, et tuntud jurist, korruptsioonivastane võitleja ja ühiskondlik aktivist Aleksei Navalnõi on antud Venemaal kohtu alla süüdistustega, mis tema väitel kujutavad endast poliitiliselt motiveeritud katset karistada teda kui ühte väljapaistvamat valitsuse oponenti; arvestades, et Aleksei Navalnõi on järjekindlalt paljastanud ulatuslikku korruptsiooni Venemaa riigiaparaadi kõrgeimatel tasanditel;

G.  arvestades, et prokuratuur jätkab opositsiooniaktivistide jälitamist, kes osalesid nn miljonite marsil 6. mail 2012. aastal, päev enne president Putini ametisseastumist; arvestades, et usaldusväärsete sõltumatute allikate andmetel aeti demonstratsioon Bolotnaja väljakul jõuga laiali märulipolitseinike poolt, kes kasutasid osalejate vastu ebaproportsionaalset jõudu ja põhjendamatut vägivalda; arvestades, et Venemaa presidendi inimõiguste nõukogu, inimõiguste ombudsman ja sõltumatu juurdluskomisjon, mis koosnes juhtivatest avaliku elu tegelastest, süüdistasid nii Vene ametivõime kui ka politseid vägivalla kasutamises;

H.  arvestades, et viimaste kuude jooksul vastu võetud seadused erakondade registreerimise, VVOde rahastamise, kogunemisvabaduse, ekstremismi, laimu ning interneti sisu piirangute kohta on märkimisväärselt halvendanud tõelise kodanikuühiskonna arenguks vajalikku õhkkonda Venemaal;

I.  arvestades, et Venemaa parlament võttis 2012. aasta juulis vastu seaduseelnõu, millega antakse „välisriigi agendi” staatus neile Venemaa mittetulunduslikele organisatsioonidele, mis on seotud poliitilise tegevusega ja mida rahastatakse väljastpoolt Venemaad; arvestades, et eelmisel aastal kasutati VVOsid ja kogunemisvabaduse õigust käsitlevaid õigusakte kodanikuühiskonna allasurumiseks, opositsiooniliste poliitiliste vaadete lämmatamiseks ning VVOde, demokraatliku opositsiooni ja ajakirjanduse ahistamiseks;

J.  arvestades, et föderaalvõimud ei ole teinud midagi selleks, et peatada üheksas Venemaa piirkonnas diskrimineerivate õigusaktide jõustumist, millega keelustatakse „homoseksuaalse propaganda”; arvestades, et Duuma võttis hiljuti riiklikul tasandil vastu analoogse õigusakti;

K.  arvestades, et presidendi inimõiguste nõukogu liikmed on kurtnud ahistamise, hirmutamise, ülekuulamiste, tööruumides ja kodudes korraldatud läbiotsimiste jm meetmete pärast, mida on teostanud Venemaa õiguskaitseorganid;

L.  arvestades, et ELi ja Venemaa suhete edasist arengut takistab endiselt Venemaa suutmatus võtta täielikult omaks demokraatlikud väärtused ja tugevdada õigusriiki;

1.  tuletab Venemaale meelde, kui tähtis on täielikult täita oma rahvusvahelisi juriidilisi kohustusi Euroopa Nõukogu liikmena ning austada peamisi inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis;

2.  väljendab sügavat muret seoses äsja vastu võetud repressiivsete seaduste ja nende meelevaldse jõustamisega Venemaa ametivõimude poolt, mis on sageli kaasa toonud VVOde, kodanikuühiskonna aktivistide, inimõiguste kaitsjate ja vähemuste tagakiusamise;

3.  tunneb sügavat muret, et Venemaa ei ole täitnud oma rahvusvahelisi juriidilisi kohustusi kaitsta ühinemis-, sõna- ja kogunemisvabadust, ning on seisukohal, et see on oht nii Venemaa aktiivse kodanikuühiskonna elujõulisusele kui ka Venemaa koostööle ELiga;

4.  kinnitab taas, et on pettunud seaduses, millega antakse „välisriigi agendi” staatus nendele Venemaa mittetulunduslikele organisatsioonidele, mis on seotud poliitilise tegevusega ja mida rahastatakse väljastpoolt Venemaad; nõuab, et Venemaa ametivõimud lõpetaksid VVOde registreerimise välisriigi agentidena seaduse alusel, mis laiendas riigi kontrolli VVOde üle, selles seaduses sisalduva poliitilise tegevuse ähmase määratluse kasutamise, VVOde häbimärgistamise ning kodanikuühiskonna suhtes vaenuliku õhkkonna loomise;

5.  on seisukohal, et väidetavalt välistoetust saavate Venemaa VVOde ja nende aktivistide laialt levinud, suunatud ja pealetükkiv kontrollimine, vara konfiskeerimine ja haldustrahvid on vastuvõetamatud ja vastuolus ühinemisvabadusega; kritiseerib samuti rahvusvaheliste poliitiliste sihtasutuste ründamist ja survestamist; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et mõnesid VVOsid (nt Sankt Peterburgi Memoriali) ootavad kohtuprotsessid või nende üle on juba kohut mõistetud (nt GOLOS ja Levada keskus); tunneb muret Venemaal demokraatiat rajada püüdvate rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide, sh rahvusvaheliste instituutide vastu algatatud juurdluste pärast;

6.  nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud käsitleksid neid probleeme, viies eespool nimetatud seadused kooskõlla rahvusvaheliste normide ning Venemaa rahvusvaheliste ja põhiseaduslike inimõiguste valdkonna kohustustega, muu hulgas oma põhiseadusega, kaotades eelkõige VVOde tegevuse põhjendamatud õiguslikud, halduslikud ja muud piirangud;

7.  nõuab, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja komisjon võtaksid praegustel läbirääkimistel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle ja järgmisel programmiperioodil arvesse kodanikuühiskonna halvenevat olukorda, teiste rahvusvaheliste toetajate sunnitud tagasitõmbumist ning suurenevaid abitaotlusi ELile, ning suurendaksid märkimisväärselt liidu finantstoetust VVOdele ja kodanikuühiskonnale;

8.  tunneb sügavat muret „homoseksuaalset propagandat” käsitleva föderaalseaduse vastuvõtmise negatiivsete tagajärgede pärast, sest see võib suurendada homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide diskrimineerimist ja nendevastast vägivalda;

9.  palub Venemaa ametivõimudel tagada poliitiline pluralism, ajakirjandusvabadus, õigusriigi põhimõtted, kohtusüsteemi sõltumatus ja erapooletus, sõna- ja kogunemisvabadus, sh internetis, tõhusad ja sõltumatud ametiühingud ning mittediskrimineerimine – mis on Venemaa edasise arengu ja moderniseerimise eeltingimused – sellisel viisil, mis tunnistab ja kaitseb kõikide kodanike individuaalseid ja kollektiivseid õigusi; tuletab meelde, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on riikidel kohustus toetada otseselt või kaudselt kodanikuühiskonna tegevust, eelkõige soodsa keskkonna loomise ja nende sõltumatuse tagamise abil;

10.  väljendab sügavat muret teadete pärast, mis puudutavad poliitilisi kohtuprotsesse, ebaõiglasi menetlusi ning raskete kuritegude (nt mõrvad, ahistamine ja muud vägivallaaktid) uurimata jätmist, nagu on näidanud Magnitski, Hodorkovski, Politkovskaja ja teiste juhtumid; nõuab tungivalt, et Venemaa kohtu- ja õiguskaitseasutused täidaksid oma kohustusi tõhusalt, erapooletult ja sõltumatult, et tuua rikkumiste toimepanijad kohtu ette;

11.  tuletab meelde oma soovitust ühtsete viisapiirangute kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametiisikutele ning palub nõukogul ja komisjonil rakendada kõikide Magnitski (kelle üle mõistetakse kohut postuumselt) surmaga seotud ametiisikute ja teiste Venemaa raskete inimõiguste rikkumiste toimepanijate suhtes kogu ELis viisakeeldu ning külmutada nende ELis asuvad finantsvarad; rõhutab, et need isikud ei tohi saada kasu ELi ja Venemaa vahelisest viisalihtsustuslepingust;

12.  nõuab, et liikmesriigid lihtsustaksid ja hindaksid positiivselt Venemaa tagakiusatud poliitiliste aktivistide viisataotlusi;

13.  väljendab heameelt, et hiljuti – enam kui kuus aastat pärast Anna Politkovskaja mahalaskmist – jätkati tema mõrvajuhtumi menetlemist, kuid jagab muret, et küsimus, kes mõrva tellis, ei saa selle käigus tõenäoliselt vastust;

14.  väljendab sügavat muret Aleksei Navalnõi juhtumi pärast ning mõistab hukka väidetavalt poliitilise kohtumõistmise tema üle; nõuab, et Venemaa ametivõimud tagaksid talle kõigi õiguste andmise ning et tema kohtuprotsess vastaks rahvusvahelistele standarditele; nõuab sellega seoses, et ELi delegatsioon ja liikmesriikide missioonid Venemaal jälgiksid kõikide inimõiguste kaitsjate (sh Navalnõi jt) kohtuprotsesse, eriti piirkondlikul tasandil;

15.  nõuab, et Venemaa käivitaks seoses „miljonite marsiga” sõltumatu uurimise Bolotnaja väljaku vägivalla kohta ning uuriks eelkõige väiteid ülemäärase jõu kasutamise kohta meeleavaldajate vastu; väljendab muret Bolotnaja väljaku vägivallaga seotud kohtuprotsesside väidetavalt poliitilise iseloomu pärast;

16.  nõuab, et Venemaa ametivõimud tagaksid ajakirjandus- ja meediavabaduse internetis ja mujal, edendaksid pluralistlikku meediamaastikku, laseksid meediaplatvormidel, ajakirjanikel ja blogipidajatel täita oma rolli Venemaa ühiskonnas sõltumatult, kaitseksid teabe vaba liikumist ning tagaksid sõnavabaduse; rõhutab teabevabadust käsitlevate seaduste tähtsust, sest ilma nendeta ei saa ajakirjanikud ja kodanikuühiskond täita oma rolli ühiskonna valvekoerana;

17.  palub, et Venemaa teeks täielikku koostööd ÜRO inimõiguste nõukogu erimenetlustega, esitades muu hulgas alalise kutse riigikülastusteks ning vastates positiivselt inimõiguste kaitsjate kaitset, ühinemis- ja kogunemisvabadust ning sõnavabadust Venemaal käsitlevate ÜRO eriraportööride juurdepääsutaotlustele; palub Venemaal samuti aktsepteerida inimõiguste nõukogu Venemaa üldise korrapärase läbivaatamise raames tehtud soovitusi VVOde tööd mõjutavate õigusaktide tühistamise või läbivaatamise ning inimõiguste alase töö takistamise lõpetamise kohta;

18.  palub nõukogul vastu võtta ELi välisasjade nõukogu järeldused inimõiguste kohta Venemaal, mis annaks väga olulist tuge kõigile, kes tegelevad Venemaal inimõiguste kaitsega, ning samuti siduda ELi 27 liikmesriiki ja ELi institutsioonid ühise sõnumi ja lähenemisviisiga, mis puudutab inimõigusi Venemaal;

19.  nõuab tungivalt, et Venemaa võtaks kõik võimalikud meetmed, et tagada kõigi presidendi inimõiguste nõukogu liikmete ja laiemalt kõikide Venemaal inimõiguste kaitsmisega tegelevate isikute kaitse tagakiusamise ja ähvarduste eest;

20.  ergutab nõukogu eesistujat ja komisjoni presidenti, samuti komisjoni asepresidenti ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat neid juhtumeid jätkuvalt teraselt jälgima, tõstatama neid küsimusi eri formaatides ja kohtumistel Venemaaga ning andma Euroopa Parlamendile aru oma dialoogist Venemaa ametivõimudega;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.

(1) ELT C 188, 28.6.2012, lk 37.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0352.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0505.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika