Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2799(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0334/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 03/07/2013 - 6.2
CRE 03/07/2013 - 6.2

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0304

Vastuvõetud tekstid
PDF 199kWORD 24k
Kolmapäev, 3. juuli 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Poliitiline kokkulepe mitmeaastase finantsraamistiku osas
P7_TA(2013)0304B7-0334, ja 0340/2013

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2013. aasta resolutsioon mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta (2012/2799(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 310, 311, 312 ja 323,

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides(1) ,

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.−8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruaril 2013. aastal vastu võetud järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juunil 2013. aastal vastu võetud järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

1.  tunneb heameelt mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe üle, mis saavutati 27. juunil 2013. aastal pärast pikki ja pingelisi läbirääkimisi kõrgeimal poliitilisel tasandil Euroopa Parlamendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni vahel; tunnustab märkimisväärseid jõupingutusi, mida eesistujariik Iirimaa tegi kõnealuse kokkuleppe saavutamiseks;

2.  rõhutab, et tänu Euroopa Parlamendi visadusele läbirääkimistel võeti esimest korda vastu palju sätteid, mis aitavad muuta uue finantsraamistiku toimivaks, järjepidevaks, läbipaistvaks ja ELi kodanike vajadustele paremini vastavaks; rõhutab eelkõige uut korda, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistiku muutmise, paindlikkuse, omavahendite ning eelarve ühtsuse ja läbipaistvusega, mis olid läbirääkimistel Euroopa Parlamendi peamised prioriteedid;

3.  on valmis panema mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja uue institutsioonidevahelise kokkuleppe hääletusele varasügisel, niipea kui on täidetud asjaomaste tekstide viimistlemiseks vajalikud tehnilised ja õiguslikud tingimused, et tekstid kajastaksid nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud üldist kokkulepet;

4.  kordab siiski oma seisukohta, mis on esitatud eespool mainitud 13. märtsi 2013. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja mille kohaselt saab mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale määrusele anda hääletuse teel nõusoleku ainult juhul, kui on täielik kindlus selles osas, et 2013. aasta täitmata maksenõuded kaetakse täies mahus; ootab seetõttu, et nõukogu võtaks vastu ametliku otsuse paranduseelarve projekti nr 2/2013 kohta (summas 7,3 miljardit eurot) hiljemalt majandus- ja rahandusministrite nõukogu istungiks, mis toimub 9. juulil 2013. aastal; nõuab kindlalt, et nõukogu jääks oma poliitilise lubaduse juurde võtta viivitamata vastu täiendav paranduseelarve, et vältida maksete assigneeringute puudujääki, mis võib tekitada 2013. aasta lõpus ELi eelarves struktuurse puudujäägi; märgib, et Euroopa Parlament kas ei anna nõusolekut mitmeaastase finantsraamistiku määrusele või ei kiida 2014. aasta eelarvet heaks enne, kui nõukogu on nimetatud paranduseelarve, millest katta komisjoni poolt kindlaks tehtud puudujääk, heaks kiitnud;

5.  rõhutab lisaks, et mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevat määrust ei saa õiguslikult vastu võtta, kui ei saavutata poliitilist kokkulepet asjaomaste õiguslike aluste kohta, eelkõige punktide kohta, mis on kajastatud ka mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses; väljendab valmisolekut viia võimalikult kiiresti lõpule läbirääkimised kõikide mitmeaastaste programmide õiguslike aluste üle ning kinnitab taas omalt poolt niisuguse põhimõtte järgimist, mille kohaselt ei ole milleski kokku lepitud enne, kui on kokku lepitud kõiges; nõuab kindlalt, et austataks täielikult Euroopa Parlamendi seadusandlikke volitusi, mis on talle antud Lissaboni lepinguga, ning kutsub nõukogu üles pidama nõuetekohaselt läbirääkimisi õiguslike aluste kõikide mitmeaastase finantsraamistikuga seotud osade üle; tunneb heameelt poliitiliste kokkulepete üle, mis on praeguseks saavutatud mitme uue ELi mitmeaastase programmi osas;

6.  märgib, et liikmesriikidel tuleb oma eelarvet konsolideerida; on siiski seisukohal, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üldine tase, mille on kindlaks määranud Euroopa Ülemkogu, ei vasta ELi poliitilistele eesmärkidele ja vajadusele tagada strateegia „Euroopa 2020” tulemuslik rakendamine; on mures asjaolu pärast, et niisugune ressursside tase ei pruugi olla piisav selleks, et anda ELile vahendid, mis on vajalikud praegusest kriisist kooskõlastatud viisil taastumiseks ning sellest tugevamana väljumiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriigid alahindavad jätkuvalt ELi eelarve rolli majanduse juhtimises ja eelarvealases kooskõlastamises kogu ELis ning selle panust nendesse; kardab lisaks, et mitmeaastase finantsraamistiku sedavõrd madalad ülemmäärad vähendavad märkimisväärselt Euroopa Parlamendi manööverdamisruumi iga-aastases eelarvemenetluses;

7.  rõhutab, kui tähtis on teostada 2016. aasta lõpuks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslik läbivaatamine ja sellele järgnev muutmine, et võimaldada järgmisel komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisul hinnata uuesti ELi poliitilisi prioriteete, kohandada mitmeaastast finantsraamistikku uute probleemide ja vajadustega ning võtta täielikult arvesse kõige viimaseid makromajanduslikke prognoose; nõuab kindlalt, et nii ELi eelarve kulude kui ka tulude poole kohustusliku läbivaatamisega komisjoni poolt kaasneks seadusandlik ettepanek mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse muutmise kohta, nagu on märgitud sellele määrusele lisatud komisjoni avalduses; kavatseb seada kõnealuse mitmeaastase finantsraamistiku kohustusliku muutmise üheks peamiseks nõudeks uue komisjoni presidendi ametisse seadmisel;

8.  kordab, kui otsustavat tähtsust omab mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) suurem paindlikkus, pidades silmas Euroopa Ülemkogu kehtestatud vastavate mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ülemmäära (960 miljardit eurot) ja maksete ülemmäära (908,4 miljardit eurot) täielikku ärakasutamist; tunneb seetõttu heameelt asjaolu üle, et nõukogu on kiitnud heaks kaks Euroopa Parlamendi esitatud keskse tähtsusega ettepanekut, nimelt maksete koguvaru ja kulukohustuste koguvaru loomise, mis võimaldab kasutamata assigneeringute automaatset ülekandmist ühest eelarveaastast järgmisse; peab siiski kahetsusväärseks nõukogu kehtestatud piiranguid (aja või summade osas), mis võivad takistada nende vahendite täiel määral ära kasutamist; on seiskohal, et nende mehhanismide parandamine peaks olema komisjoni esildatava mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse muutmise lahutamatu osa;

9.  toonitab, et kulukohustusi käsitlevate uute paindlikkuseeskirjadega peaksid mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020) kaasnema lisaassigneeringud programmidele, mis on seotud majanduskasvu ja tööhõivega, ning eelkõige noorte tööhõive algatusele, et tagada pidev rahastamine ja maksimeerida kokkulepitud ülemmäärade tõhusat ärakasutamist;

10.  tunneb heameelt noorte tööhõive algatuse assigneeringute koondamise üle varasemale perioodile (2014/2015) ning jääb kindlaks seisukohale, et alates 2016. aastast vajatakse täiendavaid assigneeringuid kõnealuse programmi jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks;

11.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi kindlate nõudmiste tulemusel koondatakse ka algatuse „Horisont 2020”, Erasmuse programmi ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi rahastamine varasemale perioodile (2014/2015), et vähendada asjaomaste assigneeringute alafinantseeritust 2013. ja 2014. aasta eelarves; rõhutab peale selle, et ka digitaalarengu tegevuskava jaoks tuleb eraldada rohkem raha;

12.  tunneb heameelt asjaolu üle, et ette on nähtud täiendavalt suurendada toiduabi jaotamise kava vahendeid kuni 1 miljardi euro ulatuses liikmesriikide puhul, kes soovivad lisavahendeid kasutada enim puudustkannatavate isikute abistamiseks liidus; ootab, et nõukogu ja Euroopa Parlament lepiksid praegu kõnealuse kava õigusliku aluse üle peetavate läbirääkimiste raames võimalikult kiiresti kokku selle kohustuse täitmise konkreetsed viisid;

13.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu ei ole komisjoni esitatud seadusandlike ettepanekute alusel suutnud teha mingeid edusamme omavahendite süsteemi reformi osas; toonitab, et ELi eelarvet tuleks rahastada tõelistest omavahenditest, nagu on sätestatud aluslepingus, ning kinnitab oma pühendumust reformile, millega vähendatakse ELi eelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate sissemaksete osakaalu maksimaalselt 40%-ile; ootab seetõttu, et kolme ELi institutsiooni vahel kokku lepitud ühisavaldusega omavahendite kohta oleks võimalik teha tõelisi edusamme, eelkõige mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamist/muutmist silmas pidades; nõuab seetõttu, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse ametliku vastuvõtmise ajaks kutsutaks kokku kõrgetasemeline omavahendite töörühm, kelle ülesandeks oleks uurida omavahendite süsteemi reformi kõiki aspekte;

14.  tunneb heameelt ELi eelarve ühtsust ja läbipaistvust käsitlevate läbirääkimiste tulemuste üle; on seisukohal, et mis tahes võimalik nn euroala eelarve, mis võidakse tulevikus ette näha, peaks olema kas integreeritud ELi eelarvesse või olema sellele lisatud;

15.  peab ülimalt kahetsusväärseks menetlust, mille raames kõnealune mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlev kokkulepe saavutati ja mille tulemusel võeti Euroopa Parlamendilt tegelikkuses tema tõeline Eurooa Liidu toimimise lepingus sätestatud eelarvepädevus; on seisukohal, et viimastel aastatel parlamendi delegatsiooni ja järjestikuste nõukogu eesistujate vahel asjaomaste üldasjade nõukogu istungite raames peetud arvukad koosolekud ning parlamendi osalemine nõukogu mitteametlikel kohtumistel, kus on käsitletud mitmeaastast finantsraamistikku, ei ole teeninud selget eesmärki, sest need ei ole avaldanud mõju läbirääkimiste vaimule, ajakavale, sisule ega nõukogu seisukohale, sealhulgas vajadusele teha vahet mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva kokkuleppe seadusandlike ja eelarveliste aspektide vahel;

16.  kutsub seetõttu eelarvekomisjoni üles tegema koostöös põhiseaduskomisjoniga vajalikud järeldused ning esitama niisuguste läbirääkimiste pidamise viiside kohta uued ettepanekud, et tagada kogu eelarvemenetluse demokraatlikkus ja läbipaistvus;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0360.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0078.

Viimane päevakajastamine: 21. detsember 2015Õigusalane teave