Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2593(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0385/2013

Esitatud tekstid :

B7-0385/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/09/2013 - 13.10

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0377

Vastuvõetud tekstid
PDF 130kWORD 28k
Neljapäev, 12. september 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava
P7_TA(2013)0377B7-0385/2013

Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta resolutsioon kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava kohta ja vajaduse kohta kiiremini tegutseda (2013/2593(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist „Euroopa digitaalarengu tegevuskava – Euroopa majanduskasvu kiirendamine digitaalsete vahenditega” (COM(2012)0784),

–  võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi teemal „Kasvu, liikuvuse ja tööhõive digitaalarengu tegevuskava: on aeg tõsta tempot” (O–000085 – B7–0219/2013 ja O-000086 – B7–0220/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm(2) ,

–  võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi Euroopa ühendamise rahastu teemal ja eelkõige muudetud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (COM(2013)0329),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu(3) ,

–  võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2012. aasta teatist „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas” (COM(2012)0529),

–  võttes arvesse 25. jaanuari 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011),

–  võttes arvesse 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu kavatseb oma 24.–25. oktoobril 2013 toimuval kohtumisel võtta vastu järeldused Euroopa digitaalarengu tegevuskava kohta;

B.  arvestades, et 2010. aastal vastu võetud Euroopa digitaalarengu tegevuskava esmane eesmärk peab olema vähendada liikmesriikidevahelist ebavõrdsust, eriti mis puudutab juurdepääsu kiire ja ülikiire lairibaühenduse püsiühendusega ja mobiilsele taristule;

C.  arvestades, et digitaalse ühiskonna keskmes on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT), mis praeguse seisuga annavad ligikaudu 20% Euroopa tootlikkuse aastasest kasvust, 4,5% tema SKPst ja 25% erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse, võimaldades anda erakordse panuse majanduskasvu ja tööhõivesse;

D.  arvestades, et digitaalse majanduse potentsiaali kasutuselevõtmisel ELis oleks majandusele suur võimendav mõju, mis suurendaks majanduskasvu ja tööhõivet; arvestades, et selle potentsiaali vallandamine on seetõttu üks olulisemaid kasvu ja konkurentsivõimet soodustavaid reforme, mis aitaks ELil praegusest kriisist välja tulla;

E.  arvestades, et hinnanguliselt on 2020. aastaks internetti ühendatud 50 miljardit seadet ja globaalne andmevahetus peaks 2017. aasta lõpuks kasvama 15-kordseks; arvestades, et kui EL tahab oma majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tootlikkust suurendada, vajab lairibaühenduse selline hüppeline kasv ambitsioonikat poliitikat liidu ja liikmesriikide tasandil, et suurendada nii püsi- kui ka mobiilsidevõrkude mahtu;

F.  arvestades, et praeguse digitaalarengu tegevuskava eesmärgid on teiste maailmajagude kiirest arengust maha jäänud ja ei ole seetõttu enam piisavalt kaugeleulatuvad selle tagamiseks, et EL oleks 2020. aastaks telekommunikatsioonisektoris juhtpositsioonil;

G.  arvestades, et parlament ja nõukogu ootavad endiselt komisjoni ettepanekuid võrguneutraalsuse ja universaalteenuse kohta;

1.  rõhutab, et digitaalarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu lõpuleviimine peavad olema ELi jõupingutuste keskmes, et soodustada majanduskasvu ja väljuda kriisist; on seisukohal, et töökohtade ja majanduskasvu loomiseks ELis on vaja poliitilist juhtimist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et kõrvaldada digitaalse ühtse turu praegused takistused; tuletab meelde, et digitaalmajandus kasvab muust majandusest seitse korda kiiremini ja et digitaalse ühtse turu väljaarendamine võiks anda täiendavalt 110 miljardit eurot aastas;

2.  juhib tähelepanu sellele, et ELi SKP kasvu pidurdavad üheaegselt mitu tegurit ajal, mil kasvu edendamist avaliku sektori vahenditega pidurdab suur võlakoormus ja eelarve puudujääk, ja kutsub seepärast ELi institutsioone ja liikmesriike üles kasutama iga kasvuvõimalust; märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on tähtsad muutusi esilekutsuvad tehnoloogiad kõigis majandusvaldkondades ning eriti tähtsad näiteks tervishoiu, energeetika, avalike teenuste ja hariduse valdkonnas;

Rändlustasudeta Euroopa aastaks 2015

3.  kahetseb asjaolu, et telekommunikatsiooniturg on endiselt killustunud kunstlike piiridega siseriiklikeks turgudeks ning seda ei saa pidada ühtseks, konkurentsi soodustavaks majandusturuks;

4.  rõhutab, et valdkonna analüütikute andmetel annab rändlus tihtipeale umbes 10% Euroopa operaatorite tuludest, ning märgib, et elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti viimaste analüüside põhjal maksavad ettevõtjad ja tarbijad rändluskõnede eest operaatorite makstavast hulgihinnast keskmiselt kaks korda rohkem;

5.  kahetseb, et selline rändluse ebaproportsionaalne kasumimarginaal muudab ELi-sisese liikuvuse kulukamaks; juhib tähelepanu asjaolule, et see pidurdab majanduskasvu ja jõukuse teket, kuna liikuvus on ELis üks peamisi majanduskasvu soodustavaid tegureid;

6.  rõhutab, et rändlustasude kaotamine on ülioluline innovatsiooni stimuleerimiseks, luues uuenduslikele toodetele ja teenustele suurema koduturu;

7.  on seisukohal, et muu hulgas riigisiseste ja rändlushindade suurte erinevuste tõttu ei ole ühtset telekommunikatsiooniturgu praegu olemas; seepärast arvab, et struktuursed meetmed peaksid aitama luua tõelise digitaalse siseturu, kus soodustatakse konkurentsi ning ei tehta vahet riigisiseste ja rändlustariifide vahel, mis aitaks kaasa üleeuroopalise mobiilsideturu rajamisele;

8.  tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et Euroopa digitaalarengu tegevuskava kohaselt peaks riigisiseste ja rändlustariifide erinevus 2015. aastaks lähenema nullile ning et määruse (EL) nr 531/2012 eesmärk on tekitada mobiilsideteenuste siseturg ning lõppkokkuvõttes kaotada vahetegemine riigisiseste ja rändlustariifide vahel;

9.  on seisukohal, et seetõttu peaks digitaalse ühtse turu väljakujundamise meetmete tulemuseks olema riigisiseste ja rändlustariifide erinevuse kaotamine aastaks 2015 ja selle tagajärjeks oleks kõnede, tekstisõnumite ja andmeside rändlustasudeta EL;

10.  tuletab meelde, et telekommunikatsioonivõrgu operaatorite uued pakkumised peaksid olema kasutajasõbralikud ja läbipaistvad, vältides nõnda uute varjatud tõkete loomist telekommunikatsioonisektoris;

11.  tuletab meelde, et komisjon peab vaatama läbi määruse (EL) nr 531/2012 toimimise ja hindama rändlusteenuste turu konkurentsisõbralikkust, rändlusteenuste reaalhinna vähenemisest klientidele tulenenud kasu ning riigisiseste ja rändlustariifide erinevust, sh riigisiseste ja rändlusteenuste jaoks ühtset tariifi võimaldavate pakkumiste kättesaadavust;

12.  märgib, et rändlustasude kaotamine üksi ei võimalda luua tõeliselt ühtset digitaalset turgu; rõhutab, et seda abinõu tuleks käsitleda osana põhjalikust Euroopa digitaalarengu strateegiast, milles pööratakse erilist tähelepanu taristu arendamisele ja kättesaadavusele, et edendada selles sektoris töökohtade loomist ja säilitamist;

13.  avaldab heameelt komisjoni teate üle, et ta esitab seadusandliku paketi eesmärgiga kaotada ELi digitaalse ühtse turu toimimist praeguseni segavad tõkked; palub komisjonil koostada mõjuhinnangu, milline on telekommunikatsioonisektori kasvupotentsiaal, kui ELis luuakse digitaalne ühtne turg;

Taristu ja liikuvus

14.  juhib tähelepanu vajadusele lugeda Euroopas jätkuvalt suurimaks prioriteediks Euroopa digitaalarengu tegevuskavas esitatud lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kättesaadavuse, e-kaubanduse, digitaalse kaasatuse, piiriüleste avalike teenuste ning teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud eesmärgid, et EL saaks digitaalsest ühiskonnast täiel määral kasu;

15.  tuletab meelde, et koos vajadusega kaotada Euroopa digitaalse ühtse turu ees seisvad takistused on ELi esmane prioriteet investeerida optimaalsetesse, ülikiiretesse interneti lairibaühenduse taristutesse, et täielikult rakendada digitaalse majanduse võimalusi;

16.  rõhutab, et kui EL soovib saada digitaalse revolutsiooni lähtekohaks ja võita tagasi oma ülemaailmne juhtpositsioon, on meil 2020. aastaks vaja kõrgeid ja edasipüüdlikke eesmärke; on seisukohal, et tulevikku pürgiva läbivaadatud digitaalarengu tegevuskava eesmärk peaks olema liita 2020. aastaks kõik ELi majapidamised lairibaühendustega kiirusega 100 Mb/s, ning 50% majapidamistel peaks olema võimalik kasutada kiirust 1 Gb/s või rohkem; võtab teadmiseks, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon on juba avaldanud toetust sellistele ambitsioonikatele eesmärkidele oma raportis üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavate suuniste ja otsuse nr 1336/97/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta;

17.  peab äärmiselt kahetsusväärseks, et paljud liikmesriigid ei ole suutnud järgida 1. jaanuari 2013. aasta tähtaega, mil tuli eraldada mobiilsetele lairibateenustele 800 MHz sagedusribaga nn digitaalse dividendi spekter, nagu on kindlaks määratud raadiospektripoliitika programmis; rõhutab, et selline viivitus on takistanud 4G-võrkude kasutuselevõttu ELis, ja kutsub seetõttu liikmesriike üles astuma samme selle tagamiseks, et 800 MHz sagedusriba muutuks mobiilsetele lairibateenustele kättesaadavaks, ühtlasi kutsub komisjoni kasutama kõiki oma volitusi, et tagada selle kiire elluviimine;

18.  märgib, et digitaalarengu tegevuskavas nimetatud eesmärgid jäävad lairibaühendusega varustamise vallas ilmselt suures osas täitmata; on seetõttu veendunud, et ELi globaalne konkurentsivõime väheneb veelgi, kui edaspidi ei tehta võrkudesse suuremaid investeeringuid; on seisukohal, et komisjon peaks ühtse turu akti raames vaatama põhjalikult läbi ka telekommunikatsioonituru õigusraamistiku, et suurendada investeeringuid püsi- ja mobiilsidevõrkudesse;

19.  on seisukohal, et ei tohiks kahjustada konkurentsi rolli suurendamaks investeeringuid uutesse, majanduskasvu edendavatesse digitaalsetesse taristutesse; peab ülimalt oluliseks, et komisjon tagaks reguleeriva raamistiku, mis võimaldab kõigil turuosalistel investeerida uuenduslikesse digitaalsetesse taristutesse; on seisukohal, et sel eesmärgil peaksid uued eeskirjad, millega määratakse kindlaks tõhusad hinnad juurdepääsuks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele, kajastama iga liikmesriigi konkurentsiprotsessi, võttes arvesse riikide reguleerivate asutuste eelisõigusi; leiab, et sel eesmärgil peaksid riikide reguleerivad asutused töötama ühiste, nt digitaalarengu tegevuskava eesmärkide nimel, toetudes oma riikide turgude paremale tundmisele ja vastavatele eriteadmistele;

20.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid elektrooniliste sidevõrkude reguleeriva raamistiku põhjalikuks läbivaatamiseks;

21.  rõhutab Euroopa digitaalarengu tegevuskavas loetletud kesksete meetmete lõpuleviimise tähtsust, kusjuures erilist rõhku tuleb panna töökindlale ja usaldusväärsele taristule ja teenustele, samuti andmekaitsekorrale;

22.  tuletab meelde, et komisjon viiks läbi infoühiskonna direktiivi (2001/29/EÜ(4) ) hindamise ja läbivaatamise, et tagada ELi ühtse digitaalse turu prognoositavus, mobiilsus ja paindlikkus, nagu seda nõutakse Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta resolutsioonis digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(5) ;

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad noorte tööhõive teenistuses

23.  rõhutab, et ühtse digitaalse turu täielik toimimine nõuab koordineeritud pingutust, et tagada kõigile kodanikele sõltumata nende asukohast juurdepääs internetile ja selle kasutamiseks vajalikud oskused;

24.  tunnustab 2013. aasta märtsis ellu kutsutud digitaalsete töökohtade edendamise suurt koalitsiooni, mis on avatud kõigile sidusrühmadele; kutsub komisjoni üles suurt koalitsiooni kiires korras toimivaks muutma, jäljendama seda algatust liikmesriikide tasandil ning andma osalejatele nende tegevuse toetamiseks eelisjuurdepääsu liidu fondidele;

25.  rõhutab, et tööpuudus, sealhulgas pikaajaline ja noorte tööpuudus, on kasvanud ELis lubamatult suureks ja püsib ilmselt lähitulevikus kõrge ning et kõigil poliitikatasanditel tuleb kiiresti ja otsustavalt tegutseda;

26.  märgib, et praegu on ELis üle 4 miljoni IKT valdkonna töötaja, see arv kasvab igal aastal 3% võrra ning komisjoni andmetel jääb 2015. aastaks kriisile vaatamata 700 000 kuni miljon kvaliteetset IKT ametikohta täitmata; rõhutab, et järelikult võivad kasvava tööpuuduse ja eriti noorte töötuse vastu võitlemisel osutuda ülitähtsaks e-oskused ja digitaalne kirjaoskus;

27.  on rahul liidu tasandil vastu võetud nn noortegarantiiga, millega tagatakse kõigile noortele eurooplastele nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist või töö kaotamist kvaliteetse töö pakkumine, täiendav haridus või koolitus ning õppe- või tööpraktika; märgib samas, et probleemi ulatust arvestades on järgmises mitmeaastases finantsraamistikus noorte tööhõive algatusele eraldatud 6 miljardit eurot selgelt ebapiisav; kutsub komisjoni ja liimesriike üles sellise meetme suurima tulemuslikkuse saavutamiseks seadma esikohale digitaalsete oskuste omandamise; rõhutab, et digitaalsed oskused peaksid olema kutsekoolituse vältimatu osa, et tagada nii uutele kui ka praegu töötavatele põlvkondadele võime omandada neile vajalikke oskusi;

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad VKEde teenistuses

28.  tuletab meelde, et lisaks sotsiaalsele kommunikatsioonile on üks digitaalse ühtse turu aluspõhimõtteid võimaldada igal kodanikul kasutada internetti teenuse või uuendusliku toote pakkumiseks kõigile teistele kodanikele, luues nõnda töökohti ja VKEsid;

29.  rõhutab, et VKEd on ELi majanduses kesksel kohal ja et rohkem tuleb teha ELi VKEde ülemaailmse konkurentsivõime edendamiseks ning luua võimalikult hea keskkond uute, paljutõotavate ja ELi konkurentsivõimet oluliselt mõjutavate tehnoloogiliste arengute (nt pilvandmetöötlus) kasutuselevõtmiseks;

30.  märgib, et tavapärase kutsealase karjääri asemel otsustab üha rohkem eurooplasi ja eriti noori hakata ettevõtjaks, kusjuures seda soodustavad enneolematud võimalused, mida pakuvad internet, pilvandmetöötlus, mobiilsed platvormid, sotsiaalvõrgustikud ja tohutud andmevood; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kujundama ettevõtlussõbralikumat keskkonda, mida iseloomustab hõlpsam juurdepääs rahastamisele (nn õigus ebaõnnestuda), turgudele, võrgustikele ja oskustele, mille soodustamiseks tuleb kasutada riskijagamisskeeme, riskikapitali, maksusoodustusi ja võrgustikuüritusi;

Avaliku sektori digiteerimine

31.  rõhutab, et avaliku sektori digiteerimine peaks olema digitaalarengu tegevuskava järgmiste meetmete hulgas esmatähtis, kuna lisaks avaliku halduse kulude vähendamisele ja kodanikele tõhusamate teenuste pakkumisele oleks digitaalse võimenduse mõju äärmiselt kasulik kõigile majandusvaldkondadele;

32.  peab kahetsusväärseks, et pilvandmetöötluse riiklikke strateegiaid arendatakse ambitsioonika ja tõhusa Euroopa strateegia arvel; palub komisjonil oma ettepanekuid tugevdada ja leida piisavalt tõhusad vahendid, mille abil tõsta EL standardimise valdkonnas juhtpositsioonile;

33.  rõhutab, et tänapäevane avalik haldus on oluline tegur, mis toetab töökohtade loomist, majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavate meetmete väljatöötamist ja elluviimist; toonitab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali tuleks kasutada avaliku sektori muutmiseks tõhusamaks ja paremini toimivaks koos samaaegse halduskoormuse vähendamisega; märgib, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad võivad aidata reformida maksu- ja tervishoiusüsteemi, vähendada viivitusi tarnijatele tasumisel ja tõhustada kohtusüsteemi; leiab, et eelkõige tuleb põhjalikult ümber kujundada tervishoiuteenused, pakkudes patsientidele ja spetsialistidele kulutõhusamaid ja individuaalsemaid teenuseid;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama tööd Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse valdkonnas;

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rahastamine mitmeaastases finantsraamistikus

35.  kahetseb asjaolu, et komisjoni poolt aastateks 2014–2020 Euroopa ühendamise rahastu kaudu IKT investeeringuteks kavandatud 9,2 miljardi euro suurust summat oluliselt kärbitakse; rõhutab, et uue finantsolukorra tõttu on struktuurifondide ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu lairibavõrkudesse tehtavad investeeringud tähtsamad kui kunagi varem ning neid tuleks aastate 2007–2013 programmitöö perioodiks suurendada;

36.  rõhutab, et ELi vahendeid on vaja rohkem suunata IKT investeeringutesse ja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus peaks IKT rahastamine olema võrdeline nimetatud sektori kaalukuse ja majandusliku mõjuga; nõuab kogu mitmeaastases finantsraamistikus IKTga seotud kulude osakaalu suurendamist võrreldes ajavahemikuga 2007–2013;

o
o   o

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 172, 30.6.2012, lk 10.
(2) ELT L 81, 21.3.2012, lk 7.
(3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(4) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470.

Viimane päevakajastamine: 26. jaanuar 2016Õigusalane teave