Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2122(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0311/2013

Esitatud tekstid :

A7-0311/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 22/10/2013 - 8.9
CRE 22/10/2013 - 8.9

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0436

Vastuvõetud tekstid
PDF 127kWORD 27k
Teisipäev, 22. oktoober 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Eksitavad reklaamivõtted
P7_TA(2013)0436A7-0311/2013

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2013. aasta resolutsioon eksitavate reklaamivõtete kohta (2013/2122(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Ettevõtete kaitsmine eksitavate turundusvõtete vastu ja tõhusa jõustamise tagamine” (COM(2012)0702),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (kodifitseeritud versioon)(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)(3) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/27/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta(4) ,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni eksitavate ärikataloogide kohta(5) ,

–  võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, ja direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise kohta(6) ,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2008. aasta resolutsiooni eksitavate „kataloogiettevõtete” kohta(7) ,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni tellitud uuringut pealkirjaga „„Kataloogi-ettevõtete” eksitavad äritavad kehtivate ja kavandatavate tarbijaid ja VKE-sid kaitsvate siseturu alaste õigusaktide kontekstis” (IP/A/IMCO/FWC/2006-058/LOT4/C1/SC6)(8) ,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2013. aasta arvamuse projekti komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Ettevõtete kaitsmine eksitavate turundusvõtete vastu ja tõhusa jõustamise tagamine. Eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi 2006/114/EÜ läbivaatamine” (COM(2012)0702)(9) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0311/2013),

A.  arvestades, et eksitavaid turundusvõtteid võib esineda väga erinevates vormides, kõige sagedamini tuleb ette eksitavaid ärikataloogide skeeme ja maksevorme, pettust interneti domeeninimede registreerimise ja kaubamärkide kaitse osas ning eksitavate äri- ja kodust töötamise võimaluste ning nn saa ruttu rikkaks skeemide pakkumist;

B.  arvestades, et direktiivi 2006/114/EÜ reguleerimisala on praegu seotud eksitava ja võrdleva reklaamiga ning selle mõjuga ausale konkurentsile siseturul;

C.  arvestades, et ettevõtted, eriti VKEd ja mikroettevõtted nõuavad selgelt paremat kaitset ja tõhusamaid meetmeid eksitavate võtete vastu ettevõtetevahelises (business-to-business) tegevuses, kuna see jääb väljapoole direktiivi 2005/29/EÜ reguleerimisala;

D.  arvestades, et rahaline kahju, mida eksitavad turundusvõtted ELis põhjustavad, ei ole täpselt teada, kuid mõnede liikmesriikide riikliku statistika järgi võib see ulatuda miljardite eurodeni aastas;

E.  arvestades, et eksitavad turundusvõtted tekitavad turutõrkeid ja konkurentsimoonutusi, mis nõrgendavad ettevõtete võimet teha teabel põhinevaid ja seega tulemuslikke valikuid;

F.  arvestades, et eksitavate turundusvõtete peamised ohvrid on VKEd, eelkõige väikesed ja mikroettevõtted, kuigi need ettevõtted on üks peamisi Euroopa majanduskasvu edendavaid jõude; arvestades, et sageli satuvad pettuse ohvriks ka koolid, kirikud, haiglad ja vabaühendused ning kohalikud omavalitsused ja muud avaliku sektori asutused;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud muret eksitavate turundusvõtete probleemi pärast, mis on sageli piiriülene, ning on komisjonil ja liikmesriikidel palunud suurendada jõupingutusi teadlikkuse tõstmiseks ning koostöö, õigusnormide jõustamise ja õigusaktide tugevdamiseks;

H.  arvestades, et eksitavatel turundusvõtetel on tarbijatele ülekanduv mõju, kuna neil tuleb seetõttu kaupade ja teenuste eest rohkem maksta;

I.  arvestades, et paljudest eksitavatest turundusvõtetest ei teatata, kuna nende ohvrid tunnevad sageli piinlikkust ja jätavad juhtunust õiguskaitseasutustele teatamata või alluvad maksenõudmisele; arvestades, et seetõttu on väga tähtis, et õiguskaitseasutused hõlbustaksid teavitamist ja pööraksid niisugustele juhtumitele piisavat tähelepanu;

J.  arvestades, et liikmesriigid on direktiive 2005/29/EÜ ja 2006/114/EÜ rakendanud erinevalt ja seetõttu on liikmesriikide õigusnormides selles valdkonnas märkimisväärseid erinevusi; arvestades, et need erinevused soodustavad turu killustumist ja tekitavad eriti piiriülestel juhtudel ebakindlust ELi äritegevuse eeskirjade õiguslikul järgimisel;

K.  arvestades, et petturitest kauplejad kasutavad ära ettevõtete liikmesriigiti väga erinevat kaitsetaset, kuna konkreetne keeld eksitavaid kataloogiskeeme kasutada on lisatud üksnes Austria ning Belgia õigusesse, samuti on sarnane seadus ettevalmistamisel Hollandis;

L.  arvestades, et väga tähtis on rakendada järjekindlat lähenemist, mis hõlmaks tasakaalustatult ennetus- ja karistusmeetmeid; arvestades, et kuni probleemi käsitlevad selged õigussätted puuduvad, kõhklevad õiguskaitseasutused tegevusse asumast;

M.  arvestades, et praeguses olukorras on pettusega tegelevaid ettevõtteid raske jälitada ja vastutusele võtta, sest sageli saadavad nad arveid ühest riigist teise, nende pangaarve asub aga kolmandas riigis, mis muudab ka ülekannete jälgimise keeruliseks;

N.  arvestades, et VKEdel ja eriti mikroettevõtetel on oma väiksuse ja piiratud vahendite tõttu sageli võimatu üksinda ületada õiguslikke takistusi petturitest kauplejate vastu, kes on teises kohtualluvuses;

1.  kiidab komisjoni teatise heaks, kuid rõhutab, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, eelkõige õigusnormide jõustamise vallas;

2.  tunneb sügavat muret valelike, eksitavate ja ebaõiglaste reklaamivõtete negatiivse mõju pärast majanduskasvule, eelkõige VKEde jaoks, ja õiglasele konkurentsile siseturul, eriti vähem arenenud ja finantskriisist enim mõjutatud liikmesriikides;

3.  palub komisjonil täpsustada direktiivi 2006/114/EÜ reguleerimisala, et võimaldada ettevõtetele paremat kaitset eksitavate turundusvõtete vastu;

Ennetamine ja teavitamine

4.  rõhutab, et tuleb parandada liikmesriikide vahelist teabevahetust; kutsub kõiki liikmesriike üles looma või nimetama riiklikku kontaktasutust, kuhu ettevõtted ja muud eksitavate turundusvõtete ohvriks langenud saavad nendega juhtunust teatada ja kust nad leiavad teavet kohtulike ja kohtuväliste õiguskaitsevahendite kohta ning abi ja oskusteavet eri tüüpi pettuste ennetamise ja asjakohase tegutsemise kohta; peab vajalikuks, et iga kontaktasutus koostaks andmebaasi, kuhu salvestatakse kõik eksitavate turundusvõtete tüübid ja kergesti mõistetavad näited; kutsub komisjoni üles tagama sujuva andmevahetuse koordineerimist riiklike andmebaasidega, aidates muu hulgas luua kiirhoiatussüsteemi, mis võimaldab uusi eksitavaid turundusvõtteid ära tunda, ning võttes samas arvesse eelarvepiiranguid;

5.  on veendunud, et riiklikud kontaktasutused peaksid võtma aktiivse rolli teabe levitamisel riigiasutuste, kodanike ja ettevõtete vahel ning tegema koostööd, et hoiatada üksteist uute eksitavate tavade eest ning aidata VKEsid piiriüleste vaidluste lahendamisel, andes petetud ettevõtjatele teavet kohtulike ja kohtuväliste õiguskaitsevahendite kohta; on kindlalt seisukohal, et nendel riiklikel kontaktasutustel peaks olema kohustus informeerida asjaomase liikmesriigi avalikkust korrapäraselt oma üldistest tähelepanekutest;

6.  kutsub riiklikke ja rahvusvahelisi äriorganisatsioone, eelkõige VKEde organisatsioone, üles tihedale koostööle riiklike kontaktasutustega; sellega seoses peab tervitatavaks ka avaliku ja erasektori koostööd;

7.  toetab komisjoni kavatsust uurida võimalust koostada üldkehtivate kriteeriumide alusel kogu ELi hõlmav eksitavate turundusvõtete ja võimaluse korral ka nende ettevõtete must nimekiri, kes on sellise tegevuse eest korduvalt süüdi mõistetud; soovitab viia selle musta nimekirja kooskõlla ebaausate kaubandustavade direktiivis osutatud musta nimekirjaga, ühtlasi peaks nimekiri olema ammendav ja sisaldama eksitavate turundusvõtete täpseid määratlusi;

8.  kutsub Europoli üles võtma aktiivsemat rolli kõnealuste pettusevormidega võitlemisel, kogudes teavet eksitavate turundusvõtete piiriüleste vormide kohta ja analüüsides selliste tavadega tegelevate ettevõtete taustastruktuuri, samuti pakkuma mehhanisme riiklike õiguskaitseasutuste kiireks teabevahetuseks nende tavade ja struktuuride kohta;

9.  rõhutab, et petturlike ettevõtete tegevuse takistamisele kaasaaitamiseks peavad riiklikud õiguskaitseasutused tegema tihedamat koostööd, eelkõige teabevahetuse tõhustamise osas, teenuseosutajatega, nagu pangad, telefonifirmad, postiteenistused ja inkassofirmad, kelle teenuseid eksitavate turundustavade rakendajad kasutavad;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ühiselt edendama algatusi, mille eesmärk on harida ja teavitada kõiki ettevõtjaid ning soodustada nende vahel heade tavade vahetust, tagades sealjuures, et nad oleksid teadlikud ohtudest;

Jõustamine ja vastutuselevõtmine

11.  toonitab asjaolu, et liikmesriikide eri tasemel kaitse- ja jõustamismehhanismid takistavad riigipiire ületavate reklaamikampaaniate korraldamist, mis põhjustab ettevõtjatele suurt õiguslikku ja tegevusalast ebakindlust;

12.  märgib murega, et mitmete liikmesriikide uurimisasutused ilmutavad olemasolevate õigusnormide hägususe tõttu suurt vastumeelsust eksitavate turundusvõtete juhtumite uurimisele võtmise suhtes ega usu, et oleks võimalik leida piisavaid tõendeid; rõhutab, et valitsus peab finants- ja majanduskuritegusid ennetama;

13.  rõhutab, et eksitavate turundusvõtete uurimist ja nende eest vastutusele võtmist tuleb parandada; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama riiklike õiguskaitseasutuste jaoks parimate tavade suuniseid uurimise ja vastutuselevõtmise prioriteetide vallas; palub liikmesriikidel suurendada asjaomaste uurimis- ja kohtuasutuste suutlikkust ja oskusteadmisi;

14.  rõhutab, et tuleb kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, tuletades meelde, et karistustel võib olla ennetav mõju;

15.  palub komisjonil luua liikmesriikide vahelise õiguskaitseasutuste võrgustiku, et parandada direktiivi rakendamist piiriülestel juhtumitel;

16.  palub komisjonil hinnata ka parlamendi soovitust ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamisala osalise laiendamise kohta nii, et direktiivi I lisa (must nimekiri) hõlmaks ka ettevõtetevahelisi (B2B – business-to-business) lepinguid, ning samal ajal tuleks kaaluda direktiivi 2006/114/EÜ võimalikku muutmist, et hinnata, kas see annaks sidusama tulemuse, sest nii laieneks ebaausate kaubandustavade mõiste koos musta nimekirjaga ka B2B-suhetele;

17.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse esitada eksitavate turundusvõtete täpsem määratlus; kutsub komisjoni sellega seoses üles lisama määratlusi ka keskkonnasäästvust käsitlevate väidete kohta;

18.  palub komisjonil kontrollida ühe prioriteedina, kuidas võiks süüdimõistmine tõsise ja korduva eksitavate turundusvõtete kasutamise korral mõjutada asjassepuutuva ettevõtte kõlblikkust osaleda ELi hankemenetlustes ja/või saada õigus kasutada ELi rahalisi vahendeid;

19.  palub liikmesriikidel tagada, et nende maksuametid teeksid riiklike kontaktasutustega tihedat koostööd, kontrollides aktiivselt ettevõtteid, kelle kohta on teatatud, et nad kasutavad eksitavaid turundusvõtteid;

20.  rõhutab, et ettevõtete registreerimisega tegelevad organisatsioonid, näiteks kaubanduskojad, peavad võtma aktiivsema hoiaku kahtlase käitumise kindlakstegemisel ja pettuste tõkestamisel;

21.  juhib eelkõige tähelepanu petturlike võlgade sissenõudmise asutuste tegevusele, kes ei kõhkle ettevõtetele surve avaldamisel, et viimased oma arved maksaksid, kuigi teavad või võiksid teada, et need on pettusega tekitatud arved; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama ettepanekuid vahendite kohta, mille abil oleks võimalik niisuguseid asutusi paremini kontrollida nii enne kui ka pärast nende ametlikku asutamist, ning kaaluma ka võimalust kehtestada võlgade sissenõudmise asutustele kohustuslik nõue teatada eksitavatest võtetest;

22.  märgib murega, et vaidluste lahendamise menetlused on kujunenud väheedukaks, pikalevenivaks ja kulukaks ning nende kasutamisel ei ole tagatud, et tekitatud kahju piisavalt ja õigeaegselt korvatakse; rõhutab, et olukorda on vaja parandada, et ohvrid saaksid õiglase hüvitise; kutsub liikmesriike üles kehtestama vajaduse korral riiklikke õigusakte, et eksitavate turundusvõtete ohvrid saaksid kollektiivselt petturliku ettevõtte vastu astuda vastavalt komisjoni hiljuti avaldatud soovitusele C(2013)3539 ja komisjoni teatisele COM(2013)0401; rõhutab, et kohtuvaidluste kuritarvitamise ärahoidmiseks peaksid ohvreid esindama kvalifitseeritud üksused, nagu on rõhutatud komisjoni dokumentides;

ELi piire ületav rahvusvaheline koostöö

23.  rõhutab, et eksitavad turundusvõtted kujutavad endast rahvusvahelist probleemi, mis väljub üksikute liikmesriikide ja ELi piiridest; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegema selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd nii kolmandate riikidega kui ka pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;

24.  kutsub komisjoni üles aktiivsemalt osalema Rahvusvahelise Massturustamise Töörühma tegevuses, kuhu kuuluvad USA, Austraalia, Belgia, Kanada, Hollandi, Nigeeria ja Ühendkuningriigi õiguskaitseasutused ja reguleerivad ametid ning tarbijaorganisatsioonid ja millega on seotud ka Europol;

o
o   o

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.
(2) ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.
(3) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
(4) ELT L 166, 11.6.1998, lk 51.
(5) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 128.
(6) ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 26.
(7) ELT C 45 E, 23.2.2010, lk 17.
(8) IP/A/IMCO/ST/2008-06.
(9) INT/675 - CES1233-2013_00_00_TRA_PA.

Viimane päevakajastamine: 1. aprill 2016Õigusalane teave