Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2101(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0295/2013

Esitatud tekstid :

A7-0295/2013

Arutelud :

PV 22/10/2013 - 19
CRE 22/10/2013 - 19

Hääletused :

PV 23/10/2013 - 11.3

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0438

Vastuvõetud tekstid
PDF 140kWORD 31k
Kolmapäev, 23. oktoober 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Merealased teadmised 2020
P7_TA(2013)0438A7-0295/2013

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon merealaste teadmiste 2020 ja merepõhja parema kaardistamise kohta säästva kalapüügi edendamiseks (2013/2101(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 29. augusti 2012. aasta rohelist raamatut „Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni“ (COM(2012)0473),

–  võttes arvesse komisjoni 8. septembri 2010. aasta teatist „Merealased teadmised 2020: mereandmed ja -vaatlus aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides“ (COM(2010)0461),

–  võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2013. aasta ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik (COM(2013)0133),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2012. aasta teatist „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas” (COM(2012)0494),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (direktiiv 2008/56/EÜ),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (direktiiv 2007/2/EÜ),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (direktiiv 2003/98/EÜ),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2012. aasta teatist „Teadusinfo paremini kättesaadavaks: rohkem kasu avaliku sektori investeeringutest teadustegevusse” (COM(2012)0401),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuli 2012. aasta soovitust 2012/417/EL teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovitust 2002/413/EÜ Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 11. septembri 2012. aasta aruannet ELi integreeritud merenduspoliitika edusammude kohta (COM(2012)0491),

–  võttes arvesse komisjoni 29. augusti 2012. aasta töödokumenti Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu vahehindamise kohta (SWD(2012)0250),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2012. aasta dokumenti „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku (EMODnet) käsitlev tegevuskava” (Ares(2012)275043),

–  võttes arvesse komisjoni 8. septembri 2010. aasta töödokumenti Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu mõjuhindamise kohta (SEC(2010)0998),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2010. aasta töödokumenti merekeskkonna andmete infrastruktuuri teemal toimunud avaliku konsultatsiooni tulemuste kohta (SEC(2010)0073),

–  võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2009. aasta 2973. koosoleku (üldasjade ja välissuhete nõukogu) järeldusi integreeritud merenduspoliitika kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 15. oktoobri 2009. aasta aruannet „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika eduaruanne” (COM(2009)0540),

–  võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2009. aasta töödokumenti „Euroopa merealaste teadmiste infrastruktuuri loomine: Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku (EMODnet) käsitlev tegevuskava” (SEC(2009)0499),

–  võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2008. aasta teatist „Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia. Euroopa teadusruumi ühtne raamistik ookeanide ja merede säästva kasutamise toetuseks” (COM(2008)0534) ning parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni rakendusuuringute kohta ühise kalanduspoliitika valdkonnas(1) ,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (COM(2007)0575),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0295/2013),

A.  arvestades, et merekeskkonna tundmine on ülimalt vajalik, et edendada, arendada ja laiendada nn sinist ehk meremajandust, mis kujutab endast strateegia „Euroopa 2020” meremõõdet, milles aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu nimel ühendatakse teadmised ja tehnoloogiline innovatsioon, ressursside säästev kasutus, konkurentsivõime ja tööhõivevõimaluste loomine;

B.  arvestades, et merekeskkonna tundmine on oluline selleks, et suurendada ja parandada teavet ökosüsteemidest ja inimtekkelistest mõjudest merekeskkonnale ning võimaldada rakendada asjakohast keskkonnakaitset, kasutada ressursse ratsionaalselt nii, et see oleks pikas plaanis keskkonnasäästlik, ning saavutada ookeanipõhiste inimkasutus- ja -tegevusalade tasakaalustatud ja kestlik kasv;

C.  arvestades, et andmeid merekeskkonna kohta hoitakse praegu paljude eri asutuste valduses, hajutatult ja killustatult; arvestades, et merekeskkonna ulatusliku andmestiku kättesaadavaks tegemine ja sellele hõlpsa juurdepääsu võimaldamine Euroopas on äärmiselt oluline, et optimeerida ressursse ning võimendada arengu, innovatsiooni ja tööhõivevõimaluste loomist mere- ja merendussektoris;

D.  arvestades, et kalandus on üks peamisi merekeskkonnaga seotud inimtegevusi, sest see aitab kaasa toiduvarude kättesaadavusele ja omab ülisuurt tähtsust, eelkõige teatavatele kogukondadele, ning on seetõttu integreeritud merenduspoliitika põhielement; arvestades, et tuleks meelde tuletada, et kalandus mõjutab sageli märkimisväärselt ebasoodsalt merekeskkonna ökosüsteeme, olenevalt kasutatavate kalavarude mitmekesisusest ja kogusest; arvestades, et kalandus on samas sektor, mida kõige enam mõjutavad merekeskkonna mitmesugused kasutus- ja tegevusalad, nagu meretransport ja turism, linna- ja rannikuarendus, merereostus, kaevandustööstus ja taastuvenergia, mille mõju võib koos kalandusest tuleneva mõjuga mitmekordistuda;

E.  arvestades, et Euroopa mered on väga erinevad ning eri liikmesriikide kalalaevastikud ja kalapüük erinevad suurel määral; arvestades, et selle mitmekesisuse ja nende eripärade tunnustamine ja väärtustamine sõltuvad suurel määral kalapüügitegevuse kohta kättesaadavast teabest;

F.  arvestades, et üha rohkem on kasutusele võetud mitte ainult kalandussektoriga seotud infotehnoloogialahendusi, mis on võimaldanud suurendada teabe kättesaadavust ja läbipaistvust, vaid ka arvutipõhiseid andmekogumis- ja -edastussüsteeme nii riiklikes ja piirkondlikes haldusasutustes kui ka tootjaorganisatsioonides; on seetõttu arvamusel, et kalapüügitegevuse kohta rohkema teabe andmine võib tuua kaasa edasimineku mitte ainult keskkonna, vaid ka majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuma kalapüügi seisukohast;

G.  arvestades vajadust kindlaks määrata ja piiritleda biogeograafiliselt tundlikud piirkonnad ja luua kalavarude taastamise piirkonnad ja merekaitsealad, et tagada ohustatud mereökosüsteemide tõhus kaitse ja säilitamine kahjuliku mõjuga püügivõtete eest; tuletades meelde, et mida rohkem ja paremat teavet on võimalik saada merekeskkonna ja kalapüügitegevuse kohta, seda paremini mõistetakse, tunnustatakse ja rakendatakse ökosüsteemide kaitset, kalanduse majandamise ja mereala ruumilise planeerimise meetmeid;

H.  arvestades, et algatusega „Merealased teadmised 2020” käivitati selleteemaline arutelu ja korraldati konsulteerimine avalikkusega, et kuulata arvamusi merekeskkonna vaatlusteabe kättesaadavaks tegemise võimaluste ja probleemide kohta Euroopas; arvestades, et komisjoni algatus avaldada roheline raamat „Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni” on kiiduväärt;

I.  arvestades, et vastavalt kehtestatud eeskirjadele on vaja hakata kasutama arvukate avalike ja eraasutuste poolt Euroopas merekeskkonna kohta kogutud ja hoitavat tohutut andmestikku, tehes need andmed võimalikele kasutajatele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks, rõhutades vajadust muuta kinnistunud ettekujutust andmete kogumise ja kasutamise viisi kohta, et asendada praegune süsteem, kus toimub mitmekordne andmete kogumine ühel kindlal eesmärgil, sellise mudeliga, kus andmed kogutakse ja tehakse kättesaadavaks paljudel eesmärkidel;

J.  arvestades, et andmete suurem kättesaadavus ja hõlpsam ligipääs neile võimendab andmete kasutamist valdkondadevahelistes uuringutes ja ergutab sektoritevahelisi partnerlussuhteid, eriti avaliku ja erasektori vahel, võimaldades saada andmetest palju suuremat kasu, kui seda annaks kõigi andmete summa;

K.  arvestades, et see algatus põhineb valdkonnaülesel strateegial, mis ühendab ja seob kõik ELis käimasolevad merekeskkonna vaatlused; rõhutades mitut tüüpi andmetele ühtse sissepääsuga digitaalplatvormi kaudu ligipääsu kasulikkust ja merekeskkonna andmete kättesaadavaks tegemise eeliseid;

L.  arvestades, et kalanduse kui esivanemailt päritud ja traditsioonilise merekeskkonnas toimuva tegevusala olulisus ja mitmekesisus õigustab täielikult kalavarude kasutamise ja majandamise alase teabe lisamist kaardistatavate ja algatuse „Merealased teadmised 2020” raames kättesaadavaks tehtavate andmete hulka;

M.  arvestades, et eesmärgiga toetada ühise kalanduspoliitika (ÜKP) haldamist rahastab EL alates 2001. aastast kalandusalaste andmete kogumist ja levitamist liikmesriikide ametiasutuste poolt; tuletades meelde asjaolu, et kalandust juhitakse ELis järjest enam mitmeaastaste halduskavade abil ning ettevaatuspõhimõttest ja ökosüsteemidest juhinduvalt, et vähendada kalanduse mõju mereökosüsteemidele, ning et see on juhtimisstrateegia, mis eeldab valdkonnaülest uurimistegevust ja nõuab ulatuslike teaduslike andmete kogumist kalavarude kohta;

N.  arvestades, et käimasolev ÜKP reform suurendab liikmesriikide kohustusi kalanduse kohta keskkonna-, bioloogiliste, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumisel kalandusandmete kogumise raamistikus, mille rahastamist suurendatakse ajavahemikul 2014–2020 uuest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF);

Teabeallikad ja andmetüübid

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et kalandusandmed, mis tuleks lisada avalikkusele kättesaadavasse digitaalsesse mitme resolutsiooniga merepõhjakaardile, on Euroopas väga paljude avaliku ja erasektori asutuste valduses;

2.  rõhutab, et selleks, et täita oma kalandusandmete kogumise kohustust ELi suhtes, koguvad ja edastavad liikmesriigid andmeid, mis on suurepärased kalandusalase teabe allikad, ning et seda tohutut teabehulka koondab Teadusuuringute Ühiskeskus ning seda hindavad kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) töörühmade eksperdid; lisab, et liikmesriikide poolt kalandusandmete kogumise raamistikus kogutud andmeid kasutab Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kalavarude kohta teadusliku teabe andmiseks ja kalanduse majandamise alaseks nõustamiseks;

3.  juhib tähelepanu suurele andmemahule, mida toodab püügiseiresüsteemidega seadmestatud laevastik ja mida oleks väga kasulik kasutada kalapüügitegevuse kaardistamiseks; tuletab meelde püügiseiresüsteemide andmete tähtsust mitmeliigiliste püügipiirkondade puhul; rõhutab, et tuleks ühendada ja kaardistada lisateave, eelkõige elektroonilistesse ja paberil püügipäevikutesse kantud andmed, pardal viibivate püügivaatlejate registritesse kantud andmed ja kalavarude jälgimise kampaaniates saadud andmed;

4.  tuletab meelde, et mõnel tootjaorganisatsioonil, eriti tööstusliku kalapüügi organisatsioonidel, on püügitegevuse kohta andmeid, mis peaksid praegu kättesaadavat teavet täiendama; lisab, et väikepüügi puhul, mille kohta on teave üsna piiratud, tuleks toetada andmete kogumist laevastiku enda poolt, kasutades laevu andmekogumis- ja püügivaatlusplatvormidena, paigaldades selleks laevadele GPS/GPRS-süsteemiga lihtsad reaalajas jälgimissüsteemid; kinnitab ka, et väga suure hulga kalandusalaseid andmeid saab teadusprojektide kaudu;

5.  rõhutab, et on kasulik teha kättesaadavaks kalalaevastiku, püügikoormuse, püügi koostise ja mahu ruumilise jaotuse kaardistamine, mis võimaldaks võimalikel kasutajatel saada muude näitajate hulgas teavet selle kohta, millistes piirkondades on kalapüük kõige intensiivsem, milliseid liike püütakse ja kui suur on püügimaht teatud piirkondades; toob kogu kalandusteabest, mis tuleks lülitada seda tüüpi kaardistamisse, välja mõned andmed laevastikutüüpide kohta (nt lipuriik, sadam, vanus, pikkus ja tonnaaž, võimsus, meeskond), püügikoormuse kohta (nt püügireiside või -päevade arv, püügivahendite arv ja tunnused) ja püügi kohta (nt püütavad liigid, kaaspüügi liigid, tagasiheide, kaal, väärtus); juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et püügiseiresüsteemide andmete kättesaadavaks tegemine võimaldaks kindlaks teha laevastiku ruumilise jagunemise ja võrreldes seda teavet püügipäevikute andmetega, oleks võimalik hinnata püügi ruumilist jagunemist;

6.  usub, et andmete kaardistamine eraldi püügitegevuse tüübi, nt väikesemahulise püügi, mittetööstusliku ja tööstusliku püügi kaupa annaks realistlikuma ülevaate püügipiirkondade mitmekesisusest; rõhutab ka, et kui kalandusega seotud sotsiaalmajanduslikud näitajad (nt meeskonnaliikmete vanus ja väljaõpe) tehtaks kättesaadavaks, võiks see anda sektori kohta üksikasjalikumat teavet;

Kuidas edendada andmete saamist ja kättesaadavaks tegemist?

7.  tunnistab, et kalandusteabele ja kalavarude säilimise ja kasutamise teabele ligipääsust on õiguspäraselt huvitatud paljud; sellega seoses soovitab luua mehhanismid, mis hõlbustaksid asjaomaste kalandusandmete kättesaadavaks tegemist kehtestatavatel tingimustel ja diferentseeritud juurdepääsutasemega ning äriinfo ja -huvide asjakohase konfidentsiaalsuse säilitamisega;

8.  tuletab meelde, et andmekogumist ja kalavarude majandamist rahastavad EL ja liikmesriigid, mistõttu peavad kogutud andmed olema võimalikele kasutajatele ja üldsusele kättesaadavad; kinnitab, et avaliku (ELi või liikmesriikide) rahastamise või kaasrahastamisega saadud kalandusandmed peavad samuti olema üldsusele kättesaadavad, samas kui erarahastamisega saadud äriliselt mittetundlikku teavet sisaldavatele kalandusandmetele ligipääsuks peaks olema vaja luba teavet valdavatelt organisatsioonidelt;

9.  rõhutab, et määruses, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, on kalandusandmeid ja -teavet käsitlevas osas spetsiaalsetes artiklites sätestatud isikuandmete kaitse ning ameti- ja ärisaladuse hoidmise kohustus; rõhutab ühtlasi, et viidatud määruses on konkreetselt sätestatud, et kalandusandmete suhtes, mille kogumine, vahetamine ja avaldamine kahjustaks üksikisiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitset, füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit, kohaldatakse konfidentsiaalsuse, ameti- ja ärisaladuse eeskirju;

10.  on seisukohal, et teadusprojektidest tulenevate andmete puhul on olukord sarnane, kusjuures eeldatakse, et avaliku (ELi või liikmesriikide) rahastamise või kaasrahastamisega arendatud teadusprojektide abil saadud teave jääb võimalikele kasutajatele ja üldsusele ligipääsetavaks ja kättesaadavaks, kui on täidetud konkreetselt projektide kaudu saadud andmete kohta kehtestatud tingimused; märgib, et mõnda tüüpi kalandusandmed saadakse kindlaid mudeleid, prototüüpe või katseseadmeid luues ja kasutades, mistõttu on nende kättesaadavaks tegemine eriti delikaatne küsimus;

11.  rõhutab, et on olemas komisjoni teatised ja soovitused teadusteabe kättesaadavuse, levitamise ja hoidmise kohta, milles on sätestatud, et uurimisandmete kättesaadavaks tegemisel tuleb järgida Euroopa ja riiklikke andmekaitse-eeskirju; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et nendes dokumentides on märgitud, et tuleb järgida andmete kättesaadavaks tegemise tingimusi ning isikuandmete, eraelu puutumatuse, ärisaladuse, õiguspäraste ärihuvide ja intellektuaalomandi õiguste kaitse eeskirjade järgimiseks vajalikke piiranguid;

12.  on seisukohal, et sõltumata sellest, kas andmeid valdavad avalikud või eraasutused või need on saadud avaliku või erarahastamisega, tuleb andmetes alati viidata teabe kogumise, töötlemise ja kasutusseandmise eest vastutavale üksusele; rõhutab ühtlasi, et juhtudel, kus teabe andmisel võib olla tagajärgi teabe valdajate konkurentsivõimele, konkurentsile või tuludele, tuleb avalikkusele kättesaadavaks teha ainult andmetooted, mitte töötlemata andmed või töödeldud andmed; asub seisukohale, et nendel juhtudel võimaldaks kohustuslik viide andmeallikale huvitatud isikutel pöörduda alginfo valdajate poole ja taotleda juurdepääsu üksikasjalikumatele või koguni töötlemata andmetele;

13.  on seisukohal, et kaardistamise ja kalalaevastiku liikumise ja operatsioonide andmete kättesaadavaks tegemise puhul, kuid eelkõige püügiseiresüsteemide registritest, püügipäevikutest ja pardavaatlejate registritest saadud andmete puhul on vaja võtta meetmed, et hoida vastavalt asjaomase valdkonna kohta kehtivatele eeskirjadele andmete konfidentsiaalsust ja kaitsta ärihuve; rõhutab, et seda on võimalik saavutada üksikandmete (nt laevanimede ja registrimärkide) väljajätmise, koondandmete (mida saab rühmitada valdkonna, laevastikusegmendi ja püügivahendite kaupa) kättesaadavaks tegemise ning ajavahemiku kehtestamisega andmete kogumise ja kalandustegevuse kaardistamise andmete kättesaadavaks tegemise vahel; tuletab siiski meelde, et andmete liigne koondamine ja väga suured ruumiskaalad ja ajavahemikud hajutavad teabe üksikasjalikkust ja täpsust;

14.  on seisukohal, et liikmesriikide avalike asutuste valduses olevate andmete puhul peaks komisjon koostama põhjalikud suunised andmete ringlusse laskmise, kogumise, töötlemise ja teatavaks tegemise ajakava kohta ning soodustama teabe võimalikele huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks tegemist; on veendunud, et tuleb kehtestada minimaalsed suunised kohustusliku andmeavaldamise kohta ning samaväärsete andmete andmise ja jagamise kohta, nii et kõikidel liikmesriikidel oleks kasutada sama tüüpi kalandusalane teave;

15.  on seisukohal, et kalandusandmete puhul, mis on saadud ELi või liikmesriikide rahastatud või kaasrahastatud teadusprojektide kaudu, tuleb ette näha klausel andmete kohustusliku teatavakstegemise kohta pärast projekti lõpetamist vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud ajakavale;

16.  on seisukohal, et kui andmed on saadud teadusprojektidest, tuleb asjaomastele teadlastele kehtestada mõistlik ajavahemik, mille jooksul nad peaksid oma uurimused avaldama; asub seisukohale, et nii nagu on ette nähtud algatuses „Horisont 2020”, võib selle piirangust üle saada kindla ajavahemiku kehtestamisega, mille jooksul andmeid veel avaldama ei pea; on ühtlasi seisukohal, et andmed tuleb avalikustada esimesel võimalusel, mistõttu nimetatud ajavahemik ei tohiks kesta kauem kui kolm aastat, et vältida andmete aegumist ja saada nende kättesaadavaks tegemisest maksimaalset kasu;

Kuidas tagada tõhus andmete kokkuvõtmine ja liigendamine?

17.  juhib tähelepanu sellele, et kindlate ja usaldusväärsete andmete kättesaadavaks tegemine nõuab nii liikmesriikide andmebaasidest kui ka kalandusalastest teadusprojektidest pärinevate andmete kvaliteedi standardimist ja kontrollimist ;

18.  peab vältimatuks kehtestada valimi moodustamise strateegia, andmekogumis- ja töötlemismenetluste ning teabe kättesaadavaks tegemise vormingu jaoks ühised, ühtlustatud ja katsetatud protokollid/mudelid, mis on vajalikud selleks, et tagada kalandusandmete võrreldavus ja koostalitlusvõime; märgib, et selleks võiks kasutada kalandusandmete kogumise raamistikus määratletud mudelit;

19.  kinnitab, et kalandusandmete kättesaadavaks tegemise vorm võib olla erinev, olenevalt andmete keerukusest, mistõttu on vaja kindlaks määrata, milliseid andmeid saab kättesaadavaks teha töötlemata või töödeldud kujul või andmetoodetena; juhib tähelepanu sellele, et kõige elementaarsemaid või lihtsamaid parameetreid võib anda töötlemata andmete kujul, samas kui keerukamaid eriparameetreid, mis nõuavad spetsiaalset analüüsimist ja tõlgendamist, tuleb anda töödeldud andmete või andmetoodete kujul; hoiatab, et võimalikele kasutajatele kättesaadavaks tehtud kalandusteabe puhul tuleb märkida, mis tüüpi teabega on tegemist, eristades töötlemata andmeid, töödeldud andmeid või andmetooteid, samuti parameetreid, mis on saadud mõõtmiste teel või tulenevalt mudelitest;

20.  rõhutab, et teatavatel juhtudel võib väga üksikasjalike andmete kättesaadavaks tegemine ja kaardistamise liiga suur eristusvõime põhjustada soovimatut püügikoormuse koondumist teatud ohustatud mereressurssidele ja -elupaikadele; on seetõttu seisukohal, et teabe avaldamisega peavad kaasnema kaitse- ja kontrollimeetmed kõnealuste ressursside ja elupaikade kaitsmiseks; on ka seisukohal, et tundlikku teavet haruldaste või ohustatud mereliikide ruumilise jagunemise kohta ei tohi kättesaadavaks teha, et tagada nende kaitse;

21.  on seisukohal, et tõhus andmete kokkupanek ja kättesaadavaks tegemine nõuab asjakohast koordineerimist komisjoni poolt ning kooskõlastamist ja koostööd liikmesriikide vahel; rõhutab, et komisjonipoolne koordineerimine on vajalik esmaeesmärkide seadmiseks, kulutõhususe parandamiseks andmete kogumisel, töötlemisel ja kättesaadavaks tegemisel ning ka selleks, et arendada välja koostoime liikmesriikide vahel;

22.  juhib tähelepanu sellele, et mitmesuguste kalandusandmeid valdavate avalike ja eraasutuste andmekogumissüsteemide ning kogutud andmete mahu ja tüübi mitmekesisuse tõttu on liikmesriikidevaheline kooskõlastamine ja koostöö väga oluline selleks, et tagada andmete mitmekesisuse, koguse, kvaliteedi ja vormingu ühtlustamine; rõhutab, et komisjon peab liikmesriikidevahelise kooskõlastamise ja koostöö tõhusust korrapäraselt hindama;

23.  soovitab liikmesriikidel määrata riiklik asutus, kes vastutab andmete kogumise, kokkuvõtmise, töötlemise, kvaliteedikontrolli, kooskõlastamise ja edastamise eest ühise juurdepääsuga kalandusteabeplatvormi sisestamiseks; rõhutab, et sel eesmärgil oleks võimalik liikmesriikides luua spetsiaalne organ, mille tööd rahastaks ühendus ja koordineeriks komisjon;

Kuidas saada andmete töötlemisest ja tõlgendamisest kasu?

24.  märgib, et algatusest maksimaalse kasu saamiseks on vaja sellist juhtimis- ja toimimismudelit, mis tagaks asjakohase kalandusandmete kogumise, töötlemise, tõlgendamise ja avalikustamise liikmesriikide, teadusringkondade ja kohalike kogukondade tegeliku osalemise ja kaasamise abil;

25.  on seisukohal, et juhtimise ja töötamise tasandil tuleb anda Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgule (EMODnet) alaline staatus; rõhutab, et kalandusandmete lisamisel sellesse platvormi ja nende kättesaadavaks tegemisel peab saama kasutada kogu EMODneti projekti arendamise käigus omandatud kogemusi, asutades eri temaatilisi rühmi ning luues vastavaid teemaportaale merekeskkonna kohta (hüdrograafia, geoloogia, füüsika, keemia, bioloogia, elupaigad ja inimtegevus);

26.  leiab, et kalandussektori tähtsust ELis arvestades on õigustatud, et kalandusandmed moodustaksid eelistatavalt EMODneti platvormis ühe spetsiaalse teemarühma, või teisalt võiks need andmed lülitada vastloodud teemaportaali inimtegevuse kohta, milles tehakse kättesaadavaks üldisem ja kõikehõlmavam sisu;

27.  on seisukohal, et on vaja tagada EMODnet platvormi ja Maa seire Euroopa programmi mereteenistuse (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire – GMES) vaheline kooskõlastamine, et teha kättesaadavaks võimalikult palju teavet ja muuta võimalikuks kalandusandmete ja GMESi merekeskkonna parameetritele keskenduvate satelliitseireandmete ühendamine;

28.  on seisukohal, et selline ambitsioonikas algatus nagu „Merealased teadmised 2020”, mida iseloomustab suur valdkonnaülene ulatus ning mida tugevdatakse sellesse soovitud vormis kalandusteabe lisamisega, eeldab konkreetset tegevuskava, milles seatakse ELi ja liikmesriikide vahelise koostöö keskpikad ja pikaajalised sihtmärgid;

29.  on seisukohal, et seda tüüpi projektide rakendamine ja edu nõuab suurt rahastamist ja pikaajalise jätkuvuse ja ettearvatavuse tagatist; nõuab tungivalt, et EL stimuleeriks ja toetaks igakülgselt digitaalsele mitme resolutsiooniga merepõhjakaardile lisamiseks sobivate kalandusandmete kättesaadavaks tegemist; tuletab sellega seoses meelde, et kalandusteabe kättesaadavaks tegemine nõuab ühenduse ja riikide tasandi rahastamismehhanismide kooskõlastamist, juhtides tähelepanu ka sellele, et EMKFi ettepanek hõlmab toetust EMODneti loomiseks ja toimimiseks vajalikele tehnilistele vahenditele;

o
o   o

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Regioonide Komiteele, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteele, piirkondlikele nõuandekomisjonidele ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele.

(1) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 38.

Viimane päevakajastamine: 21. aprill 2016Õigusalane teave