Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2012. aasta otsust organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni moodustamise, volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta(1), mis võeti vastu vastavalt kodukorra artiklile 184,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta otsust pikendada organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni volitusi 30. septembrini 2013,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise artiklit 67, 4. peatükki (artiklid 82–86) ja 5. peatükki (artiklid 87–89) ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 5, 6, 8, 17, 32, 38, 41, VI jaotist (artiklid 47–50) ja artiklit 52,

–  võttes arvesse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevat Stockholmi programmi(2), komisjoni teatist „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele – Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (COM(2010)0171) ja komisjoni teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas” (COM(2010)0673),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldusi, eriti maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste ja rahapesu vastase võitluse vajadust käsitlevaid järeldusi,

–  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 8. ja 9. novembri 2010. aasta järeldusi organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli loomise ja rakendamise kohta ning 9. ja 10. juuni 2011. aasta järeldusi ELi prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks organiseeritud kuritegevusega aastatel 2011–2013 ning justiits- ja siseküsimuste nõukogu 6. ja 7. juuni 2013. aasta järeldusi ELi prioriteetide kehtestamise kohta ajavahemikul 2014–2017,

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2010. aasta järeldusi kriminaaltulu konfiskeerimise ja jälitamise kohta (07769/3/2010),

–  võttes arvesse ELi uimastivastaseid strateegiaid aastateks 2005–2012 ja 2013–2020 ning samuti ELi uimastivastase võitluse tegevuskava aastateks 2009–2012,

–  võttes arvesse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (resolutsioon 1988/8), mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. detsembril 1988 ning mis oli allakirjutamiseks avatud Viinis alates 20. detsembrist 1988 kuni 28. veebruarini 1989 ning seejärel New Yorgis 20. detsembrini 1989,

–  võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni, mis võeti vastu ÜRO Peaassambleel 15. novembril 2000 (resolutsioon 55/25) ja avati allakirjutamiseks Palermos 12. detsembril 2000, asjakohaseid protokolle ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo organiseeritud kuritegevuse juhtumite kogumikku (2012),

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastast konventsiooni (UNCAC), mis avati allakirjutamiseks Méridas 9. detsembril 2003,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ja korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks Strasbourgis vastavalt 27. jaanuaril ja 4. novembril 1999, ning resolutsioone (98) 7 ja (99) 5, mille võttis vastu Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastavalt 5. mail 1998 ja 1. mail 1999, millega asutati korruptsioonivastane riikide ühendus (GRECO),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 1997. aasta akti, millega koostatakse Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon(3),

–  võttes arvesse OECD rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks Pariisis 17. detsembril 1997, ja järgnevaid lisasid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta, mis avati allakirjutamiseks Varssavis 16. mail 2005, ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni CM/Res(2010)12 rahapesu tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee põhikirja kohta (Moneyval),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu küberkuritegevusevastast konventsiooni, mis avati allakirjutamiseks Budapestis 23. novembril 2001. aastal,

–  võttes arvesse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide kaitse ja julgeoleku strateegilist kontseptsiooni „Aktiivne kaasamine, kaasaegne kaitse”, mille NATO riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu Lissabonis 19.–20. novembril 2010,

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna (FATF) 40 soovitust ja 9 erisoovitust,

–  võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee tööd,

–  võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) aruannet „Kuritegevuse üleilmastumine: rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ohtude hindamine” (2010), aruannet „Rahvusvahelisest narkokaubandusest ja muust organiseeritud kuritegevusest pärinevate ebaseaduslike rahavoogude hindamine” (2011) ja aruannet „Terviklik uurimus küberkuritegevuse kohta” (2013),

–  võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsust 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsust 2001/500/JSK, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist(5), nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsust 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus(6), nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsust 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist(7), ning nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsust 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsust 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas(9), ja võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 kohaselt esitatud komisjoni aruannet COM(2011)0176,

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsust 2009/426/JSK, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(10),

–  võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)(11),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta(12),

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse(13) ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta ja selle muutmisakte,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta(14) ja komisjoni aruannet nimetatud raamotsuse ülevõtmise kohta (COM(2004)0858),

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(16), ja komisjoni teatist „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016”(COM(2012)0286),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi(17) rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta ning komisjoni aruannet eespool nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi rakendamise kohta (COM(2012)0168),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta(18),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta(19),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ(20),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta(21),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsust 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris(22) ning komisjoni aruannet nõukogule, mis põhineb selle raamotsuse artiklil 9 (COM(2007)0328),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi(23) ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning nende järgnevaid muutmisi(24),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(25),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(26),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta(27),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(28),

–  võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2011. aasta otsust, millega moodustatakse korruptsioonivastase võitluse eksperdirühm(29), komisjoni 6. juuni 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Võitlus korruptsiooniga Euroopa Liidus” (COM(2011)0308) ja komisjoni 6. juuni 2011. aasta otsust, millega kehtestatakse ELi korruptsioonivastase võitluse aruandlusmehhanism („ELi korruptsioonivastase võitluse aruanne”) (C(2011)3673),

–  võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2012. aasta otsust, millega luuakse kuritegevuse andmetega seotud poliitikavajadusi käsitlev komisjoni eksperdirühm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/581/EÜ(30),

–  võttes arvesse komisjoni 13. juuni 2007. aasta soovitust 2007/425/EÜ, millega määratakse kindlaks meetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) täitmise tagamiseks(31),

–  võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades) kohta (2010/0817(COD),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2012. aasta direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (COM(2012)0085),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2011. aasta direktiiv, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (COM(2011)0895), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011)0896),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta direktiiv finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (COM(2013)0045),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus raha ülekandmisel edastatava teabe kohta (COM(2013)0044),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2012. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (COM(2012)0499),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. novembri 2012. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 seoses Euroopa tasandi erakondade rahastamisega (COM(2012)0712),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK (COM(2013)0042),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (COM(2010)0517),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üksikisikute kaitse kohta seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumise kohta (COM(2012)0010),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (COM(2012)0363),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534) ning ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta (COM(2013)0535),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Prokuratuuri asutamine ja Eurojusti reformimine liidu finantshuvide paremaks kaitsmiseks” (COM(2013)0532),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Prokuratuuri asutamise etapiviisiline ettevalmistamine: OLAFi juhtimise parandamine ja juurdlustega seotud menetlustagatiste tugevdamine” (COM(2013)0533),

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum” (JOIN(2013)0001),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Avatud ja turvalise Euroopa ülesehitamine: siseasjade eelarve aastateks 2014–2020” (COM(2011)0749),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise esimene aastaaruanne” (COM(2011)0790),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Varipangandus” (COM(2012)0102),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Võitlus kuritegevusega digitaalajastul: küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomine” (COM(2012)0140),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Interneti hasartmängusid käsitleva tervikliku Euroopa raamistiku suunas” (COM(2012)0596),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kuritegevuse näitajate hindamine Euroopa Liidus: statistikat käsitlev tegevuskava aastateks 2011–2015” (COM(2011)0713),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule Euroopa Liidu kriminaalpreventsiooni võrgustiku hindamise kohta (COM(2012)0717),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) (Prümi otsus) rakendamise kohta (COM(2012)0732),

–  võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Euroopa integreerituma kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete turu saavutamine” (COM(2011)0941),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega (COM(2012)0351),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi kriminaalpoliitika suunas: kriminaalõigus Euroopa Liidu poliitika rakendamise teenistuses” (COM(2011)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2011. aasta aruannet nõukogule korra kohta, mille alusel Euroopa Liit osaleb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastases riikide ühenduses (GRECO) (COM(2011)0307),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Organiseeritud kuritegevusest saadud tulu: meetmed kuritegevuse mittetasuvaks muutmisel” (COM(2008)0766),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rollist võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu Euroopa Liidus (COM(2007)0644),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta finantssektoris (COM(2004)0262),

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti, mis käsitleb ELi tasandi õigusakti rakendamise võimalikkust tunnistajate ja õiguskaitseasutustega koostööd tegevate isikute kaitse valdkonnas (COM(2007)0693),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2005. aasta soovitust nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta(32),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni maksunduse ja arengu ning koostöö kohta arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes(33),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel(34), 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse kohta ELis(35), 22. mai 2012. aasta resolutsiooni ELi lähenemisviisi kohta kriminaalõigusele(36) ja 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni kohta spordis(37),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu haldusmenetlusõiguse kohta(38),

–  võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta(39),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (vahearuanne)(40),

–  võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta deklaratsiooni jõupingutuste kohta korruptsiooni vastu võitlemisel(41),

–  võttes arvesse Europoli, Eurojusti ja Frontexi ühisaruannet Euroopa Liidu sisejulgeoleku kohta (2010),

–  võttes arvesse Eurojusti mitmeaastast strateegilist kava aastateks 2012–2014 ja Eurojusti 2011. aasta aruannet,

–  võttes arvesse Europoli 2013. aasta märtsi aruannet raske ja organiseeritud kuritegevuse ohu hindamise (SOCTA) kohta,

–  võttes arvesse Europoli 2012. aasta aruannet kaardimaksepettustega põhjustatud kahju kohta ELis,

–  võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ja Europoli 2013. aasta jaanuari ühisaruannet uimastiturgude kohta „EU Drug Markets Report - A Strategic Analysis”,

–  võttes arvesse 13. juuni 2011. aasta arvamust 14/2011 andmekaitse kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud andmekaitseküsimuste kohta, mille võttis vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud töörühm 24. oktoobril 1995. aastal seoses üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumisega(42),

–  võttes arvesse avalike arutelude, töödokumentide ja vahearuande teemal toimunud arutelude ja kõrgete ametiisikutega arvamuste vahetuse järeldusi ning kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni delegatsioonide lähetuste järeldusi,

–  võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni jaoks vajalike kõrgetasemeliste ekspertide panust,

–  võttes arvesse riikide parlamentidele saadetud küsimustiku vastuseid nende osa kohta võitluses organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu ja nende kogemusi selles valdkonnas ning Brüsselis 7. mail 2013. aastal toimunud samateemalise parlamentidevahelise kohtumise tulemusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni aruannet (A7-0307/2013),

Organiseeritud kuritegevus, korruptsioon ja rahapesu

A.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjonile (CRIM) anti volitused uurida organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ulatust, tuginedes parimatele olemasolevatele ohtude hindamistele, ning esitada asjakohaseid meetmeid, millega EL saaks neid ohte ennetada, nendega tegelda ja nende vastu võidelda rahvusvahelisel, Euroopa ja riigi tasandil;

B.  arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid on oma tegevusulatust rahvusvahelisel tasandil järk-järgult laiendanud, samuti majandusliku üleilmastumise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasnevaid võimalusi ning tihendades koostööd teiste riikide kuritegelike rühmitustega (näiteks Lõuna-Ameerika narkokartellid ja vene keelt kõnelevad organiseeritud kuritegelikud rühmitused), et ära jagada turge ja mõjupiirkondi; arvestades, et kuritegelikud rühmitused muudavad oma tegevust üha mitmekesisemaks ning tekivad sidemed uimastiäri, inimkaubanduse, ebaseadusliku sisserände, ebaseadusliku relvaäri ja rahapesuga;

C.  arvestades, et korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus on kulude poolest ELi majanduse peamised ohuallikad; arvestades, et kuritegelike organisatsioonide tulud ja infiltreerumisvõime on märkimisväärselt paranenud, kuna nad on tegevad paljudes valdkondades, millest enamiku üle teostab järelevalvet avalik sektor; arvestades, et organiseeritud kuritegevus sarnaneb üha rohkem üleilmse majandusüksusega, mis tegeleb üha enam ettevõtlusega ja spetsialiseerub samal ajal erinevate ebaseaduslike, kuid üha rohkem ka seaduslike toodete ja teenustega varustamisele, ning mõjutab üha tugevamalt Euroopa ja maailma majandust, vähendades tuntavalt liikmesriikide ja kogu ELi maksutulu ja tekitades hinnanguliselt ettevõtlusele igal aastal kahju üle 670 miljardi euro;

D.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus on ohvrite arvu poolest üks peamisi ELi sisejulgeoleku piiriüleseid ohte; arvestades, et organiseeritud kuritegevus teenib tohutut kasumit sellisest tegevusest nagu inimkaubandus, elundite, relvade, narkootikumide ja nende lähteainete, tuuma-, radioloogiliste, bioloogiliste ja keemiliste ainete ning ravimite, s.h retseptiravimite, kaitstud looma- ja taimeliikide ning nende osade, iga liiki tubaka, kunstiteoste ja muude sageli võltsitud toodetega ebaseaduslik kauplemine ja nende salakaubavedu ning igapäevaste tarbekaupade, näiteks toiduainete ja farmaatsiatoodete võltsimine; arvestades, et selline kaubandus põhjustab ELile ja selle liikmesriikidele maksukahju, kahjustab tarbijaid, rahvatervist ja tootjaid ning võib peale selle soodustada teiste organiseeritud kuritegevuse vormide levimist;

E.  arvestades, et organiseeritud ja maffialaadne kuritegevus keskkonna valdkonnas – jäätmete erinevat laadi ebaseaduslik kaubandus ja käitlemine ning keskkonna-, maastiku-, kunsti- ja kultuuripärandi hävitamine – omandab üha rahvusvahelisemat mõõdet, mis nõuab tõhusama ühistegevuse jaoks kõikide ELi liikmesriikide ühist jõupingutust, et ennetada nn ökomaffia tegevust ja selle vastu võidelda;

F.  arvestades, et paljud kuritegelikud organisatsioonid on võrgustikulaadse struktuuriga, mida iseloomustab suur paindlikkus, mobiilsus, seotus ja rahvusvahelisus, samuti tähelepanuväärne sisseimbumis- ja kohanemisvõime; arvestades, et kuritegelike organisatsioonide seas on täheldatud kasvavat suundumust üksteist abistada: muuhulgas oma uue rahvusvahelise struktuuri ja tegevuse mitmekesistamise kaudu on neil õnnestunud ületada keelelised ja ärihuvide erinevused, et liikuda ühise kaubanduse suunas, vähendades niiviisi kulusid ja suurendades ülemaailmse majanduskriisi ajal oma kasumit;

G.  arvestades, et Europoli 2013. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse ohu hindamise (SOCTA) aruande kohaselt tegutseb Euroopa Liidus 3600 rahvusvahelist kuritegelikku organisatsiooni, millest 70% on geograafiliselt heterogeense koosseisu ja tegevusulatusega ning üle 30% tegeleb mitme kuritegevuse liigiga;

H.  arvestades, et Europolil tuleb liikmesriikidest saadud asjakohase teabe põhjal hinnata teatud organiseeritud kuritegevuse rühmituste tegevuse ulatust ELi sise- ja välispiiridel ning seda, milliseid ELi toimimise lepingu artiklis 83 loetletud eriti ohtlikke piiriülese mõõtmega kuritegusid nad toime panevad, keskendudes iga kord erinevale konkreetsele valdkonnale, ning et hindamise üle teostab hoolikat järelevalvet Euroopa Parlament, liikmesriikide parlamendid ja teised asjaomased institutsioonid, et suunata paremini ELi meetmeid ning politsei ja õigusasutuste vahelist koostööd liikmesriikides, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning tagada nende lisandväärtus;

I.  arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid võivad ära kasutada halli tsooni kokkumänguks teiste isikutega ja võivad antud tegevuse arendamiseks ühendada jõud nn valgekraedega (ettevõtjatega, kõigi otsustustasandi ametnikega, poliitikutega, pangandustöötajatega, spetsialistidega jne), kes ise kuritegelike organisatsioonide struktuuri kuulumata sõlmivad nendega vastastikku kasulikke ärisidemeid;

J.  arvestades, et UNODCi edastatud teabe põhjal on maffialaadsete organisatsioonide rahvusvahelise uimastiäriga seotud rahavood hõlmanud paljudel juhtudel eri riikide pangandusasutusi maailmas, mistõttu on väga vajalik rahvusvahelisel tasandil koordineeritud uurimistegevus, mis panganduskanalite kaudu juhataks finantssektori ettevõtjateni, kes on seotud rahvusvahelise uimastikaubandusega;

K.  arvestades, et viimaste aastate majanduskriis on märkimisväärselt mõjutanud organiseeritud kuritegevuse huvide muutumist, kuna on osatud kiiresti leida kriisiga kaasnevaid uusi võimalusi, ja et majanduskriis, mis toob kaasa uue, paremaid elu- ja töötingimusi otsiva immigrantide laine, võib aidata kuritegelikel organisatsioonidel aeg-ajalt leida uusi ohvreid ärakasutamiseks ja koostööks;

L.  arvestades, et kaasaegsete kuritegelike organisatsioonide üks iseloomulikumaid omadusi on ettevõtlusega tegelemine ja tegevuse arendamine, mis on suunatud kaupade ja teenuste turunõudluse rahuldamisele koostöös teiste kuritegelike või seaduslike ettevõtjatega, ja pidev liikumine näiliselt seadusliku tegevuse, korrumpeerunud ja hirmutava tegutsemisviisi ja ebaseaduslike eesmärkide täideviimise (näiteks rahapesu) vahel;

M.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse rahvusvahelise mõõtme suurenemisele aitab kaasa transpordivahendite, järeleproovitud teekondade ja olemasoleva infrastruktuuri ärakasutamise lihtsus kuritegelike rühmituste poolt ka väljaspool ELi; arvestades, et organiseeritud kuritegevus võib hakata ära kasutama praegu käimasoleva teabe- ja transporditaristu parandamise tulemusi, eelkõige Aafrika mandril, et lihtsustada oma ebaseaduslikku äritegevust;

N.  arvestades, et inim-, relva- ja uimasti- (ning nende lähteainete) kaubandus ja enamiku Euroopas tegutsevate kuritegelike rühmituste rahapesu liigub jätkuvalt mööda Euroopa ja eriti Lääne-Balkani marsruuti; arvestades, et Euroopa Liitu toodud heroiini veetakse erinevaid teid pidi;

O.  arvestades, et inimkaubanduse ohvreid värvatakse, transporditakse või varjatakse jõu, sunni või pettusega seksuaalse ärakasutamise, sunniviisilise töö või teenuste osutamise eesmärgil, mis hõlmavad kerjamist, orjust, kuritegevust, koduabilise töid, lapsendamist või sundabiellumist või elundite eemaldamist; arvestades, et neid ohvreid kasutatakse ära ja nad on täielikult alistatud nendega kauplejatele või nende ärakasutajatele, kes nõuavad neilt tohutute võlgade tagasimaksmist, sageli võetakse neilt ära isikut tõendavad dokumendid, nad pannakse luku taha ja isoleeritakse, neid ähvardatakse, elades hirmus ja kättemaksuihas, ilma rahata ja kohalikke ametivõime kartes, kaotavad nad igasuguse lootuse;

P.  arvestades, et inimkaubanduse, elundikaubanduse, sunniviisilise prostitutsiooni, inimeste orjastamise ja sunnitöölaagrite seotud tegevust juhivad sageli rahvusvahelised kuritegelikud organisatsioonid; arvestades, et eriti inimkaubandus toob igal aastal hinnanguliselt 25 miljardit eurot kasumit ja see kuritegelik nähtus mõjutab kõiki ELi liikmesriike; arvestades, et looduslike liikide ja nende osadega kauplemisest saadav hinnanguline tulu on 18–26 miljardit eurot aastas ja et EL on peamine sihtturg maailmas;

Q.  arvestades, et kuigi inimkaubandus areneb koos muutuvate sotsiaal-majanduslike tingimustega, pärinevad ohvrid peamiselt riikidest ja piirkondadest, mida iseloomustavad majanduslikud ja sotsiaalsed raskused, ning arvestades, et haavatavust põhjustavad tegurid ei ole aastate vältel muutunud; arvestades, et muud inimkaubanduse põhjused hõlmavad õitsvat seksitööstust ning nõudlust odava tööjõu ja toodete järele, ning arvestades, et inimkaubanduse ohvriks sattumise ühine tegur on üldiselt väljavaade enda ja/või oma perekonna paremale elukvaliteedile ja elule;

R.  arvestades, et kuigi inimkaubanduse täpset ulatust ELis ei ole ikka veel kerge kindlaks teha, sest see kuulub sageli muude kuriteoliikide alla, seda ei dokumenteerita ega uurita vajalikul määral, on ELi liikmesriikides sunniviisilise töö tegijaid kokku arvatavasti 880 000, kellest 270 000 on seksuaalse ärakasutamise ohvrid ning enamik neist on naised; arvestades, et inimkaubandus ja inimeste orjastamine on väga tulutoovad kuriteoliigid, millega sageli tegelevad rahvusvahelised kuritegelikud organisatsioonid; arvestades, et kõik ELi riigid puutuvad sellega kokku, kuid kõik neist ei ole veel ratifitseerinud kõiki asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte, mis muudaks inimkaubanduse vastase võitluse tulemuslikumaks; arvestades eeskätt, et inimkaubanduse tõkestamist ja inimkaubandusevastast võitlust käsitleva direktiivi 2011/36/EL on täielikult üle võtnud ja rakendanud ainult üheksa liikmesriik ning komisjon ei ole siiani täiel määral ellu viinud inimkaubanduse kaotamist käsitlevat ELi strateegiat aastateks 2012–2016;

S.  arvestades, et ebaseaduslik sigaretiäri tekitab igal aastal maksukahju umbes 10 miljardit eurot; arvestades, et väikerelvadega kaubitsemise käive on maailmas 130 kuni 250 miljoni eurot aastas ning Euroopas ringleb üle 10 miljoni ebaseadusliku relva, mis on tõsine oht nii kodanike turvalisusele kui ka seaduslikkusele; arvestades, et võltsravimeid, millest mõned on tervist kahjustavad või eluohtlikud, pakutakse eurooplastele soodsa hinnaga 30 000 veebisaidil, millest 97% on ebaseaduslikud, ning selliste ravimite hinnanguline mõju Euroopa rahvatervisele on kuni 3 miljardit eurot aastas, kusjuures valdav osa võltsravimitest on pärit Hiinast ja Indiast;

T.  arvestades, et rändajate inimõigusi ELis käsitleva ÜRO eriraportööri hiljutises aruandes esitatakse tõendeid, mis viitavad sellele, et paljudes Frontexi kinnipidamiskeskustes koheldakse rändajaid viisil, mis on vastuolus nende põhiõigustega;

U.  arvestades, et interneti väärkasutamine võimaldab organiseeritud kuritegevusel suurendada psühhoaktiivsete ainete, tulirelvade, lõhkeainete koostisosade, valeraha, võltsitud ja muude intellektuaalomandiõigust rikkuvate toodete ja teenuste, väljasuremisohus looma- ja taimeliikide ebaseaduslikku kaubandust, hoiduda kõrvale ehtsa kauba eest tasutava aktsiisi ja muude maksude maksmisest ning katsetada järjest edukamalt kuritegevuse uute vormidega, ilmutades niiviisi murettekitavat võimet kohaneda uute tehnoloogiatega;

V.  arvestades, et küberkuritegevus kahjustab aina rohkem majandust ja ühiskonda, mõjutab miljoneid tarbijaid ning tekitab aastas ligi 290 miljardi euro väärtuses(43) kahju;

W.  arvestades, et paljudel juhtudel kasutab organiseeritud kuritegevus ära korrumpeerunud ametnikke, kes muu hulgas võimaldavad juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, aitavad hankida võltsitud dokumente, mõjutada riigihankemenetlusi, pesta kuritegelikul teel saadud raha ja hoiduda kõrvale õigusasutuste ja politsei vastumeetmetest;

X.  arvestades, et Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärit kokaiini tuuakse Euroopasse Kirde-Euroopa, Ibeeria poolsaare ja Musta mere sadamate kaudu;

Y.  arvestades, et 2012. aastal ilmus Euroopa turule üle 70 uue psühhoaktiivse aine; arvestades, et organiseeritud kuritegevus kasutab üha sagedamini Euroopa Liidu eri piirkondades asuvaid salajasi laboreid, et muuta lubatud keemilisi aineid sünteetiliste uimastite lähteaineteks ja toota seejärel sünteetilisi uimasteid;

Z.  arvestades, et liikmesriikidel ja ELil on vaja tuvastada organiseeritud kuritegevuse suhteliselt uued valdkonnad, sealhulgas seaduslikku turgu kahjustav kauplemine haruldaste mineraalide ja varastatud metallidega ning mürgiste jäätmete kõrvaldamine, ja nende vastu võidelda;

AA.  arvestades, et avalik ja erasektor puutub üha enam kokku ja lõimub, mistõttu esineb üha rohkem võimaliku huvide konflikti olukordi;

AB.  arvestades, et euroala üks vaenlasi on erinev tootlikkuse kasv liikmesriikides; arvestades, et see tekitab keskmises ja pikas perspektiivis konkurentsivõime erinevusi, mida ei saa lahendada rahalise devalveerimisega ning mis viib karmide ja poliitiliselt jätkusuutmatute kokkuhoiuprogrammideni, mille eesmärk on riigisisene devalveerimine; arvestades avaliku sektori süsteemset korruptsiooni, mis on peamine tõhusust ning välismaiseid otseinvesteeringuid ja innovatsiooni tõkestav asjaolu, takistades seega rahaliidu nõuetekohast toimimist;

AC.  arvestades, et Maailmapanga andmetel moodustab korruptsioon 5% kogu maailma SKPst (2,6 triljonit USA dollarit) ja igal aastal makstakse altkäemaksuna üle 1 triljoni USA dollari; arvestades, et korruptsioon annab kuni 10% ettevõtluse kogukuludest maailmas ja 25% hankelepingute kuludest arenguriikides(44);

AD.  arvestades, et ELi avalikus sektoris on esinenud vähemalt 20 miljonit pisikorruptsiooni juhtumit ja selle mõju levib kahtlemata ka liikmesriikide riigiasutustesse (ja vastavate poliitikute hulgas), mis vastutavad ELi toetuste ja teiste finantshuvide haldamise eest;

AE.  arvestades, et suured musta raha vood võivad kahjustada rahandussektori stabiilsust ja mainet ning ohustada liidu siseturgu; arvestades, et vahendite täielik jälgitavus võib olla tähtis ja äärmiselt väärtuslik vahend rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamisel, uurimisel ja kindlakstegemisel;

AF.  arvestades, et kuigi uue tehnoloogia ja maksevahendite areng peaks muutma ühiskonna turvalisemaks ja suhteliselt sularahavabaks, on sularaha kasutamine endiselt igapäevane, nagu tõestab EKP statistika pangatähtede emiteerimise kohta, mis näitab, et alates 2002. aastast on (eriti suurema väärtusega) euro pangatähtede maht järjepidevalt kasvanud; arvestades, et õigusasutuste jaoks on jätkuvalt probleem suurtes kogustes ebaseadusliku päritoluga sularaha liikumine, mis on endiselt üks eelistatumaid meetodeid kriminaaltulu saatmiseks kodumaale;

Kodanike ja seadusliku majanduse kaitse

AG.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu levik ohustab tõsiselt kodanike ja tarbijate turvalisust, liikumisvabadust, ettevõtete kaitset, vaba ja ausat konkurentsi, vajadust vältida seda, et ebaseaduslike rahaliste vahendite ja varude kuhjumine ei moonutaks seaduslikku majandustsüklit, ning demokraatia aluspõhimõtteid, millest lähtuvad EL ja selle liikmesriigid; arvestades, et selliste nähtuste kaotamine nõuab järjekindlat poliitilist tahet kõikidel tasanditel;

AH.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus on muu hulgas hirmutamise ja vägivalla kaudu segatud üha keerukamatesse ja tulusamatesse pettustesse, mis jätavad seadusliku majanduse ilma olulistest vahenditest ja seavad ohtu majanduskasvu, eriti rasketel aegadel nagu praegu; arvestades, et laiaulatuslik seaduslikku majandusse imbumise suurenemine, organiseeritud kuritegevus, korruptsioon ja rahapesu mõjuvad liikmesriikidele laastavalt;

AI.  arvestades, et ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) andmetel moodustavad ebaseadusliku tegevuse tulud maailmas umbes 3,6% kogu maailma SKPst ja rahapesuga seotud rahavood moodustavad tänapäeval ligikaudu 2,7% maailma SKPst; arvestades, et Euroopa Komisjoni hinnangul läheb korruptsioon ELis maksma umbes 120 miljardit eurot aastas ehk 1% ELi SKPst; arvestades, et need on olulised vahendid, mis on majanduse ja sotsiaalse arengu, riigi rahanduse ja kodanike heaolu arvelt varastatud;

AJ.  arvestades, et kuritegelikud ja terrorirühmitused on üha tihedamalt seotud; arvestades, et lisaks tegelikele struktuurilistele sidemetele, esineb muu hulgas vastastikust teenete, raha ja materiaalse abi osutamist; arvestades, et sellised sidemed kujutavad endast tõsist ohtu ELi terviklikkusele ja kodanike julgeolekule;

AK.  arvestades, et liigne bürokraatia võib pärssida seaduslikku majandustegevust ja soodustada ametnike korrumpeerumist; arvestades, et kõrge korruptsioonitase on tõsine oht demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ja kodanike võrdsele kohtlemisele riigis, tarbetu kulu ettevõtetele ja takistab ausat konkurentsi; arvestades, et ressursside vale paigutamise kaudu võib korruptsioon ohustada majanduse arengut, kahjustades eelkõige avalikke teenuseid ja eriti sotsiaal- ning heaoluteenuseid;

AL.  arvestades, et 74% Euroopa kodanikest tajub korruptsiooni kui üht suurimat siseriiklikku ja riigiülest(45) probleemi ning korruptsiooni esineb ühiskonna kõikides sektorites; arvestades, et korruptsioon õõnestab muu hulgas kodanike usaldust demokraatlike institutsioonide ja valitud valitsuse suutlikkuse vastu säilitada õigusriiki, kuna see tekitab eesõigusi ja seega sotsiaalset ebavõrdsust; arvestades, et poliitikute umbusaldamine suureneb raskete majanduskriiside ajal;

AM.  arvestades, et kõikidel Euroopa riikidel ei ole standardimissüsteemi ja igakülgset kodanike teabele juurdepääsu kaitset, näiteks järelevalve- ja teadlikkuse suurendamise vahendid, tagades kogu Euroopa Liidus tõelise teabevabaduse;

AN.  arvestades, et majanduskriisi tõttu on ka laenu kättesaadavus usaldusväärsete ettevõtete jaoks raskendatud laenu suurema maksumuse ja suuremate tagatiste tõttu, mida pangad nõuavad; arvestades, et aeg-ajalt pöörduvad majandusraskustes ettevõtted kuritegelike organisatsioonide poole, et saada investeeringuks vajalikke vahendeid, mis võimaldab kuritegelikel organisatsioonidel kuritegevusest saadud raha kasutada ja investeerida seaduslikku majandustegevusse;

AO.  arvestades, et rahapesu võtab üha keerukamaid vorme, olles seotud näiteks ebaseaduslike, kuid aeg-ajalt ka seaduslike kihlvedudega, eriti spordisündmuste kihlvedudega; arvestades, et hasartmänge võidakse kasutada rahapesu eesmärgil; arvestades, et organiseeritud kuritegevus on sageli spordisündmuste tulemuste kokkuleppimise taga, mis on tulus kuritegelik tegevus;

AP.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus kasutab sageli internetist pettuse teel saadud isikuandmeid, et valmistada võltsitud dokumente või muuta ehtsaid dokumente ja saata nendega korda teisi kuritegusid; arvestades, et Euroopa Komisjoni uuringu(46) kohaselt on 8% internetikasutajatest ELis langenud identiteedivarguse ohvriks või seda mingil viisil tunda saanud ning 12% on kogenud mõnda liiki internetipettust; arvestades, et isikuandmete kaitse internetis on küberkuritegevuse vastase võitluse tähtis eeltingimus ja oluline vahend kodanike usalduse taastamiseks internetiteenuste vastu;

AQ.  arvestades, et rahapesu on omakorda seotud mitte ainult organiseeritud kuritegevuse tüüpilise tegevusega, vaid ka korruptsiooni, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega; arvestades, et igal aastal kaotatakse ELis hinnanguliselt 1 triljon eurot maksutulu maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise tõttu – skandaalselt suur summa, mis võrdub ligikaudu 2000 euroga iga Euroopa kodaniku kohta aastas, ning sellele vastuseks ei võeta asjakohaseid meetmeid;

AR.  arvestades, et rahapesu võtab üha keerukamaid vorme, olles seotud näiteks ebaseaduslike, kuid aeg-ajalt ka seaduslike kihlvedudega, eriti spordisündmuste kihlvedudega; arvestades, et organiseeritud kuritegevus on sageli spordisündmuste tulemuste kokkuleppimise taga, mis on tulus kuritegelik tegevus;

AS.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus tegeleb üha sagedamini igat laadi toodete võltsimisega, alates luksustoodetest ja lõpetades igapäevaste toodetega; arvestades, et võltsingud kujutavad tõsist ohtu tarbijate tervisele, seavad ohtu töökohti, kahjustavad asjaomaseid ettevõtteid ja tekitavad tohutut maksukahju; arvestades, et võltsimist kiidetakse ühiskonnas aeg-ajalt heaks, kuna arvatakse, et sellega ei kaasne tegelikke ohvreid, mis omakorda vähendab võimalust, et asjaga seotud kuritegelikud organisatsioonid paljastatakse;

AT.  arvestades, et üha suurem hulk põllumajandus- ja toiduainesektori suhtes toime pandud kuritegusid mitte ainult ei ohusta tõsiselt Euroopa kodanike tervist, vaid kahjustab ka tugevalt neid riike, kelle tugevaim külg on toidu kvaliteet;

AU.  arvestades, et komisjoni andmetel jäi 2011. aastal nõuete mittejärgimise või maksude sissenõudmata jätmise tõttu saamata umbes 193 miljardit eurot käibemaksutulu (1,5% SKP-st); arvestades, et maksupettuse ja maksustamise vältimise ulatus vähendab kodanike usaldust ja kindlustunnet maksude kogumise ja kogu maksusüsteemi õigluse ja seaduslikkuse vastu; arvestades, et ELi käibemaksulõhe on alates 2006. aastast peaaegu kahekordistunud ning umbes kolmandik sellest kirjutatakse käibemaksupettuste arvele; arvestades, et OLAFi tegevusvolituste suurendamine käibemaksupettuste vastase võitluse valdkonnas võiks oluliselt vähendada selle kuriteoliigi esinemissagedust;

AV.  arvestades, et riigihangete valdkonnas läks korruptsioon 2010. aastal maksma ainuüksi kaheksas liikmesriigis 1,4 kuni 2,2 miljardit eurot;

Vajadus Euroopa tasandil ühise lähenemisviisi järele

AW.  arvestades, et kuritegelike maffiaorganisatsioonide asetamine nõukogu (justiits- ja siseküsimused) 6.–7. juunil 2013. aastal vastu võetud prioriteetide keskmesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase poliitikatsükli 2014–2017 raames annab tunnistust erikomisjoni töö ning üldiselt Euroopa Parlamendi töö tähtsusest, võttes arvesse, et selle teema arutamine on olnud istungitel olulisel kohal, ning näitab, et ELi institutsioonidel on ühine ja tugev poliitiline seisukoht võitluseks maffiast ja kuritegelike süsteemidest tulenevate ohtude vastu;

AX.  arvestades, et Europoli 2013. aasta aruande põhjal on üks suuremaid ohte maffiavastases võitluses asjaolu, et võidakse alahinnata selle kuritegeliku nähtuse keerukust, selle erakordseid organisatoorseid võimeid, suutlikkust kohanduda erinevate piirkondlike ja sotsiaalsete oludega, loobudes piirkonna militaarsest kontrollimisest ja valides selle asemel varjatud strateegia, mille eesmärk on teenida tohutut tulu, jäädes ise märkamatuks;

AY.  arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid oskavad enda huvides ära kasutada isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus ning liikmesriikide õigusaktide ja õigustraditsioonide erinevusi; arvestades, et maksuparadiisidel ja läbipaistmatuid või kahjulikke maksutavasid pooldavatel riikidel on määrav osa ebaseaduslikult saadud tulu pesemises; arvestades, et maksuparadiiside moonutuste järjekindlus võib tekitada ELi siseturul kunstlikke rahavoogusid ja kahjulikku mõju; arvestades, et kahjustav maksukonkurents Euroopa Liidus on ilmselgelt vastuolus ühtse turu loogikaga; arvestades, et rohkem tööd tuleb teha maksubaaside ühtlustamiseks aina tihedamas majandus-, raha- ja eelarveliidus;

AZ.  arvestades, et Euroopa tasandil on juba tehtud teatavaid jõupingutusi selleks, et kindlustada ühtne õigusraamistik organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu valdkonnas; arvestades, et teatud eesmärke organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastases võitluses ei suuda liikmesriigid saavutada üksi tegutsedes; arvestades, et niivõrd mitmekesise nähtuse vastu võitlemiseks on vaja võtta uusi meetmeid ja ühtlustada riikide seadusi;

BA.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks peavad liikmesriikide seadusandjad olema valmis kiiresti ja tõhusalt reageerima muutustele kuritegevuse struktuuris ja selle uutele vormidele, ning et Lissaboni lepingu jõustumise järel peavad kõik liikmesriigid tagama vabadustel, turvalisusel ja õigusel rajaneva liidu;

BB.  arvestades, et ELi finantshuvide ja euro kaitsmine tuleb seada prioriteediks; arvestades, et selle saavutamiseks on vaja piirata ELi vahendite üha sagedamat väärkasutamist (ühendusesisesed pettused) ja euro võltsimist kuritegelike organisatsioonide poolt; arvestades, et ELi tasandil on välja töötatud programmid, nagu Herakles, Fiscalis, Customs ja Perikles, et kaitsta ELi finantshuve ning võidelda rahvusvahelise ja piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevusega;

BC.  arvestades, et vastastikune tunnustamine on aluspõhimõte, millele tugineb õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ELi liikmesriikide vahel;

BD.  arvestades, et, nagu kinnitatakse UNODC 2012. aasta organiseeritud kuritegevuse juhtumite kogumikus, on organiseeritud kuritegevuse uurimiseks ja kohtu ette toomiseks sageli vältimatult vajalik kasutada uurimise erimeetodeid ning tänu erimeetoditele on saavutatud edu kogumikus kirjeldatud juhtumite kõige ulatuslikumate ja keerukamate uurimiste puhul; arvestades, et ÜRO Palermo konventsiooni artikli 20 lõikes 1 kutsutakse osalisriike kasutama uurimise erimeetodeid, „et tõhusalt võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu”; arvestades, et sellised meetodid peavad olema seadusega reguleeritud, proportsionaalsed ja demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, allutatud õigusasutuste jt sõltumatute organite järelevalvele läbi eelneva autoriseeringu ja kontrolli uurimise ajal või läbi järelkontrolli, et tagada nende täielik vastavus inimõigustele, nagu on nõutud ministrite komitee soovituses (2005)10 uurimise erimeetodite kohta seoses tõsiste kuritegude, sealhulgas terroriaktidega;

BE.  arvestades, et kohtuvõimu sõltumatus on võimude lahususe põhimõtte oluline osa ning tõhus, sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem on tähtis õigusriigi põhimõtete ja ELi kodanike inimõiguste ja kodanikuvabaduste kaitse seisukohast; arvestades, et kohtud ei tohi allu kellegi mõjule ega huvidele;

BF.  arvestades, et käesolev resolutsioon on mõeldud andma poliitilise suuna komisjoni ja liikmesriikide seadusandlikule tegevusele;

Ühtlustatud ja ühtne õigusraamistik – Ohvrite kaitse ja abistamine

1.  kinnitab taas 11. juuni 2013. aasta resolutsiooniga vastu võetud vahearuandes esitatut, mida käesoleva resolutsiooniga kinnitatakse ja täiendatakse, ning ka neid prognoose, mida ei ole siin eraldi esile toodud;

2.  palub komisjonil käivitada Euroopa tegevuskava organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu, mis hõlmaks õigusakte ja positiivseid meetmeid mainitud kuritegelike nähtuste vastaseks tõhusaks võitluseks;

3.  soovitab tungivalt kõigil liikmesriikidel võtta kiiresti ja nõuetekohaselt siseriiklikusse õigusesse üle kõik kehtivad organiseeritud kuritegevust, korruptsiooni ja rahapesu käsitlevad ELi ja rahvusvahelised õigusaktid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon saaksid valmis kriminaalmenetluse kahtlusaluste ja süüdistatavate õigusi käsitleva tegevuskava, sealhulgas direktiivi eelvangistuse kohta;

4.  toetab poliitikatsüklit rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ajavahemikul 2011–2013 ja järgnevat poliitikatsüklit ajavahemikul 2014–2017 ning palub liikmesriikidel ja Euroopa Liidu asutustel teha jõupingutusi, et kõnealusel algatusel oleks silmnähtavaid tulemusi; leiab, et kõnealune poliitikatsükkel tuleks integreerida laiemasse organiseeritud kuritegevuse ja kuritegelike süsteemide vastasesse ELi tegevuskavasse; leiab, et 2015. aasta oktoobriks läbivaadatava poliitikatsükli valdkonnaüleste prioriteetide hulgas peaks olema ka võitlus korruptsiooni vastu;

5.  palub Euroopa Liidu Nõukogul kiiresti läbi vaadata oma 8. ja 9. novembri 2010. aasta järeldused organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli loomise ja rakendamise kohta, et Euroopa Parlament saaks kooskõlas Lissaboni lepinguga osaleda prioriteetide kindlaksmääramises, strateegiliste eesmärkide arutamises ja kõnealuse poliitikatsükli tulemuste hindamises; palub nõukogul hoida parlamenti kursis esimese poliitikatsükli 2011–2013 saavutustega ja korraldada igal aastal sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee kuulamine, et saada üksikasjalikku teavet aastaplaani täitmise tulemustest strateegiliste eesmärkide saavutamisel;

6.  kordab oma üleskutset komisjonile esitada ühised õigusstandardid, et tugevdada liikmesriikide vahelist integreerimist ja koostööd; kutsub komisjoni esitama eelkõige organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse raamotsuse rakendamise hindamise põhjal ja liikmesriikide kõige edumeelsematest õigusaktidest lähtudes 2013. aasta lõpuks seadusandlikku ettepanekut, milles määratletakse ühiselt organiseeritud kuritegevuse mõiste, mille kohaselt tuleks muu hulgas kuriteoks lugeda rahvusvahelises kuritegelikus organisatsioonis osalemine, ning milles rõhutatakse asjaolu, et sedalaadi kuritegelikud rühmitused on tegevad ettevõtluses ning on väga organiseeritud, nende käsutuses on arenenud tehnoloogia ning oma tegevuses kasutavad nad sageli hirmutamist ja väljapressimist; kutsub ühtlasi komisjoni võtma arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni artikli 2 punkti a;

7.  kordab, et ELi kriminaalõiguse sätetes tuleb austada põhiõigusi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, samuti 22. mai 2012. aasta resolutsioonis esitatud Euroopa lähenemisviisi kriminaalõigusele;

8.  kutsub komisjoni lugema kriminaalkuriteoks inimkaubanduse ohvrite kuritarvitamise ja ärakasutamise ning töötama kiiresti välja võrreldava ja usaldusväärse ELi andmekogumissüsteemi ühiste ja kokkulepitud kindlate näitajate alusel, kaasates nii liikmesriigid kui ka asjaomased rahvusvahelised institutsioonid, kutsub komisjoni võimalikult kiiresti rakendama kõiki meetmeid ja vahendeid, mis on esitatud komisjoni teatises „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016” ning looma inimkaubandusvastase jälgimissüsteemi, mis oleks avatud valitsustele, õiguskaitseasutustele ja vabaühendustele; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust tugevdama meetmete ja programmide välismõõdet, eeskätt lähte- ja transiidiriikidega sõlmitavates kahepoolsetes lepingutes, pöörates erilist tähelepanu saatjata alaealistele; palub komisjonil ja liikmesriikidel muuta inimkaubandus ühiskonnas vastuvõetamatuks, kasutades selleks järjepidevalt mõjusaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, millele antakse hinnang igal aastal toimuval inimkaubanduse vastu võitlemise Euroopa päeval;

9.  palub komisjonil töötada välja ühtse ulatusliku korruptsioonivastase poliitika; soovitab komisjonil liikmesriikide ja ELi institutsioonide võetud korruptsioonivastaste meetmete aruande koostamise ajal esitada igale liikmesriigile ja ELi institutsioonile konkreetsed soovitused ning tuua välja parimate tavade näited korruptsioonivastases võitluses, et ergutada ja julgustada liikmesriike ja ELi institutsioone alustama pikemas perspektiivis üksteistelt õppimist; soovitab ühtlasi komisjonil lisada riigipõhine terviklik ülevaade piirkondadest, mis on korruptsiooni suhtes haavatavamad; kutsub komisjoni üles tagama järgmise aruande avaldamise 2015. aastal, et jälgida, millist edu on liikmesriigid ja ELi institutsioonid aja jooksul saavutanud korruptsiooniga võitlemise valdkonnas; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru liikmesriikide võetud meetmetest ja vajaduse korral täiendama kehtivaid ELi õigusakte;

10.  on seisukohal, et au teotamist ja laimu käsitlevad seadused pärsivad võimalikku teavitamist korruptsioonist; nõuab seepärast, et kõik liikmesriigid kaotaksid au teotamist ja laimu käsitlevad seadused oma õigussüsteemist vähemalt neil juhtudel, kui kõne all on organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu süüdistused liikmesriikides ja välismaal;

11.  kutsub komisjoni andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru liikmesriikide võetud meetmetest organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu;

12.  kutsub komisjoni esitama 2013. aastaks ettepaneku ühtlustada rahapesu puudutav karistusõigus, lisama sellesse liikmesriikide parimatele tavadele tugineva ühtse määratluse rahapesu kohta, mille paneb toime kuritegelikul teel raha saanud isik ise;

13.  võtab teadmiseks hiljutised seadusandlikud ettepanekud Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) asutamise kohta ning kutsub neid kiiresti vastu võtma; peab äärmiselt oluliseks, et Euroopa Prokuratuuril oleks selge menetlusõiguste raamistik ning selle pädevusse kuuluvad süüteod oleksid selgelt määratletud;

14.  palub komisjonil esitada 2013. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse era- ja avaliku sektori jaoks rikkumisest teatajate tõhus ja terviklik Euroopa kaitseprogramm, et kaitsta inimesi, kes on avastanud halva juhtimise ja eeskirjade eiramised ning on teatanud juhtumitest, mis puudutavad ELi finantshuvidega seotud riigisisest ja piiriülest korruptsiooni, ja et kaitsta tunnistajaid, informaatoreid ning õiguskaitseasutustega koostööd tegevaid isikuid ning eriti maffialaadsete ja muude kuritegelike organisatsioonide vastu tunnistuste andjateks, mis leevendaks eelkõige nende isikute raskeid elutingimusi – alates kättemaksuohu tõttu peresidemete katkemisest ja kodukohast lahkuma pidamisest kuni sotsiaalse ja kutsealase tõrjutuseni; kutsub ka liikmesriike seadma sisse rikkumisest teatajate asjakohase ja tõhusa kaitse;

15.  rõhutab, et tõhus õigusraamistik peab võtma nõuetekohaselt arvesse organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse sätete ja isikuandmete kaitse põhiõiguse koostoimet, et võidelda nende vastu ilma andmekaitses ja põhiõigustes sätestatud norme madaldamata; tervitab siinkohal Europolis kasutusel olevat andmekaitsesüsteemi ning komisjoni ettepanekut neljanda rahapesuvastase direktiivi kohta;

16.  soovitab Euroopa Parlamendil, liikmesriikidel ja komisjonil määrata Europoli, Eurojusti ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti toetusel ning toimivate süsteemide ja ühiskriteeriumide alusel kindlaks võimalikult ühtsed ja sidusad näitajad, et mõõta vähemalt organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ulatust, majanduslikku kulu ja sotsiaalset kahju ELi tasandil; kutsub komisjoni ja liikmesriike uurima keskkonna-, majandus- ja korporatiivsete kuritegude põhjustatud sotsiaalset kahju;

17.  rõhutab, et on vaja täielikult rakendada ja parandada kehtivaid vastastikuse tunnustamise vahendeid ja Euroopa õigusakte, mis kindlustaks kõigi kohtumeetmete, eeskätt süüdimõistvate kohtuotsuste, vahistamismääruste ja konfiskeerimisotsuste kohese ja vahetu täitmisele pööramise ka nende väljastajast erinevas liikmesriigis, järgides samas täielikult proportsionaalsuse põhimõtet; kutsub komisjoni koostama esmajärjekorras konkreetse seadusandliku ettepaneku, mis on vajalik selleks, et võimaldada arestimismääruste ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, sealhulgas selliste määruste tunnustamist, mille on väljastanud tsiviilkohtud; arvestades, et parandada tuleks nii liikmesriikidevahelise vastastikuse õigusabi andmist kui ka tõendite vastastikust tunnustamist; rõhutab õigusabitaotluse mehhanismi ajakohastamise ja parandamise olulisust; nõuab, et vastavad asutused tegeleksid esmajärjekorras kuritegelike organisatsioonide liikmete väljaandmistaotlustega;

18.  kutsub liikmesriike ja komisjoni jätkama ühiseid jõupingutusi, et viia lõpule läbirääkimised kavandatava direktiivi üle, milles käsitletakse Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, et lihtsustada tõendite kogumist piiriüleste juhtumite puhul ning kergendada ja tõhustada õigusalast koostööd, mille eesmärk on võidelda rahvusvahelise kuritegevuse vastu;

19.  peab äärmiselt oluliseks kuritegevusest saadud tulu konfiskeerimist käsitleva direktiivi kiiret vastuvõtmist ja leiab, et selged ja tõhusad eeskirjad on esmatähtsad, et tagada Euroopa Liidu tasandil tulemuslik ühtlustamine; kutsub liikmesriike üles tulevast direktiivi kiirelt ja tõhusalt üle võtma;

20.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama rahvusvahelist koostööd ja toetama Euroopa programmi, et soodustada konfiskeeritud varade tõhusa haldamise heade tavade vahetamist ja levitamist;

21.  kutsub komisjoni ja liikmesriike tõhustama inimkaubanduse ja sunniviisilise töö vastast võitlust; on veendunud, et sunniviisilise töö vastases võitluses tuleks keskenduda paikadele, kus kasutatakse ära odavat sunniviisiliselt töötavat tööjõudu; kutsub seetõttu liikmesriike üles tugevdama oma tööinspektsioone ja abistama neid organisatsioone (nt ametiühinguid), kes võivad olla abiks sunniviisiliselt töötava tööjõu tuvastamisel;

22.  on veendunud, et ettevõtjate ahelvastutus on tähtis vahend sunniviisilise töö vastases võitluses; palub seetõttu komisjonil esitada ettepanek ettevõtjate ahelvastutuse miinimumnõuete kohta; innustab liikmesriike keelustama riigihangete raames allhankelepingud, kuni on kehtestatud ettevõtjate ahelvastutus;

23.  tuletab komisjonile meelde, et erikohtlemist tuleb kohaldada laste suhtes, kes on inimkaubanduse ohvrid, ja edendada saatjata alaealiste ja nende laste kaitset, kellega on kaubitsenud nende endi pered (selliseid juhtumeid tuleb arvesse võtta päritoluriiki tagasisaatmise ettepaneku tegemisel, eestkostja väljaselgitamisel jne); nõuab mitte ainult soopõhise lähenemisviisi, vaid ka terviseprobleemide ja puuete arvessevõtmist;

24.  palub komisjonil töötada välja inimkaubanduse ohvrite kaitse ja abistamise Euroopa Liidu harta, et koguda järjepidevamalt, tõhusamalt ja otstarbekamalt kõik olemasolevad näitajad, meetmed, programmid ja vahendid kõikidele sidusgruppidele, et parandada ohvrite kaitset; kutsub komisjoni looma inimkaubanduse ohvrite tugitelefoni;

25.  kutsub komisjoni üles suurendama spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonidele, meediale ja teadusuuringutele eraldatavaid vahendeid, et suurendada ohvritele antavat toetust, kaitset ja abi, nii et nende tunnistuste andmine kohtus ei oleks enam nii vajalik; kutsub komisjoni ka üles tugevdama nähtavuse, teadlikkuse tõstmise ja ohvrite vajaduste aspekte, et vähendada nõudlust inimkaubanduse ohvrite järele ja nende kuritarvitamist ning edendada seksuaalse ja tööalase ärakasutamise suhtes nulltolerantsi;

26.  toonitab, et Maailmapanga hinnangul toimetatakse igal aastal arenguriikide riigieelarvest kõrgetasemelise korruptsiooni kaudu kõrvale 20–40 miljardit USA dollarit, s.o 20–40% ametlikust arenguabist, ja peidetakse see välismaale(47); arvestades Euroopa Liidu positsiooni maailma juhtiva abiandjana kutsub Euroopa Komisjoni üles tugevdama koostööd teiste abiandjatega ja Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooniga, et arendada kõrgeimate kontrolliasutuste suutlikkust abisaavates riikides eesmärgiga rakendada kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelisi standardeid ja tagada, et ELi finantsabi teenib kavandatud eesmärke ja seda ei toimetata kõrvale;

Organiseeritud kuritegevuse peatamine, võttes sellelt võimaluse saada tulu ja omandada vara

27.  kutsub liikmesriike võtma edumeelsemate liikmesriikide seaduste eeskujul kasutusele konfiskeerimine süüdimõistmiseta, mille puhul võib olemasolevate tõendite põhjal ja õigusasutuse otsuse alusel kindlaks teha, et kõnealune vara pärineb kriminaalsest tegevusest või seda vara on kasutatud kuritegelikul eesmärgil;

28.  leiab, et kooskõlas riiklike põhiseaduslike tagatiste ning omandi- ja kaitseõigusega võib ennetavaid konfiskeerimisvahendeid kohaldada vaid õigusasutuse otsusel;

29.  palub komisjonil esitada seadusandliku ettepaneku, mis tagaks nende arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise tõhususe, mis on seotud Itaalia õigusasutuste võetud meetmetega kriminaaltulu ennetamisel ja ELi liikmesriikide tsiviilasjades võetud meetmetega; palub liikmesriikidel võtta kohe vastu kõnealuste meetmete tõhustamiseks vajalikud operatiivmeetmed;

30.  palub liikmesriikidel suurendada haldusalast, politsei- ja õigusalast koostööd, et saada jälile kogu ELi territooriumil asuvale kuritegelikul teel saadud tulule, et see arestida ja konfiskeerida muu hulgas kriminaaltulu jälitamise talituste võrgustiku täieliku käivitamise ja kiire juurdepääsu tagamise abil riiklikele andmebaasidele, näiteks maksuandmebaasile, avalikule sõidukite registrile, katastrile ja pangaregistrile;

31.  palub komisjonil tugevdada kriminaaltulu jälitamise talituste rolli ja pädevusi, et luua neile tingimused kiireks ja ühtlaseks juurdepääsuks teabele, mis on täielikult kooskõlas andmekaitse ja inimõigustega; kutsub liikmesriike üles kriminaaltulu jälitamise talitusi enam väärtustama, tehes neile muu hulgas kättesaadavaks piisavad vahendid, ning võtma arvesse nende potentsiaali tagasi saada kuritegelikul teel teenitud vara; kiidab kriminaaltulu jälitamise talituste seni tehtud tööd ja julgustab neid seda jätkama, et Euroopa Liidu tasandil täielikult väärtustada kõnealuste asutuste parimaid tavasid ja tegevust;

32.  peab kuritegelike süsteemide võimu vastu tõhusa võitlemise seisukohast väga oluliseks võtta sihikule nende vara, võtta kasutusele kõik vajalikud vahendid kriminaal- ja maffiatulu tuvastamiseks, näiteks luua pangakontode koondregister;

33.  ergutab liikmesriike edendama konfiskeeritud kuritegelike varade taaskasutamist sotsiaalsetel eesmärkidel, näiteks suunama need tulud ümber ohvritele ning narkootikumidest ja organiseeritud kuritegevusest laastatud kogukondadele, rahastama nendega kuritegevusevastast võitlust kohalikul tasandil ja õiguskaitseasutuste rahvusvahelist tegevust ning soovitab võtta kasutusele vahendid, et rahastada selliste varade terviklikkuse tagamiseks võetavaid meetmeid;

34.  soovitab liikmesriikidel kehtestada eeskirjad, mille eesmärk on võtta vastutusele need isikud, kes annavad teistele fiktiivse varade, raha või muude hüvede omandi- või käsutusõiguse, et vältida arestimis- või konfiskeerimismeetmeid, ning isikud, kes fiktiivselt taoliste varade omandi- või käsutusõiguse vastu võtavad;

35.  teeb ettepaneku keelata majandustegevuses osalejal osalemine riigihangetes terve ELi ulatuses vähemalt viie aasta jooksul, kui ta on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikku organisatsiooni kuulumise, rahapesu või terrorismi rahastamise, inimeste ja lapstööjõu ekspluateerimise, korruptsiooni või muude tõsiste avaliku sektori vastaste kuritegude eest, mis õõnestavad riigi fiskaalvõimekust või tekitavad sotsiaalset kahju, näiteks maksudest kõrvalehoidumine ja muud maksudega seotud õiguserikkumised, samuti muudes ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud raskete piiriülese mõõtmega kuritegude eest (nt nn eurokuriteod), tagades täielikult kaitseõiguse kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, ELi harta ja ELi teiseste õigusaktidega, mis käsitlevad kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi kriminaalasjades, ning eespool nimetatut tuleks kohaldada isegi siis, kui menetlusest kõrvalejätmise põhjus ilmneb hankemenetluse käigus; soovitab lisaks, et riigihangetes keelatakse osaleda neil ettevõtjatel, kes on registreeritud rahvusvaheliste organisatsioonide määratletud maksuparadiisides;

36.  on seisukohal, et riigihankemenetlus peab lähtuma seaduslikkuse põhimõttest ja et seoses sellega tuleb tugineda majanduslikult kõige kasulikuma pakkumise kriteeriumile, tagades valikumenetluses täieliku läbipaistvuse (mida tuleb järgida ka e-riigihangete puhul), et hoida ära pettusi, korruptsiooni ja teisi tõsiseid rikkumisi;

37.  palub liikmesriikidel ennetada kuritegeliku sisseimbumise ja korruptsiooni võimalust riigihangetel, kehtestades asjakohase kontrolli ning objektiivsed ja läbipaistvad menetlused;

38.  leiab, et organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks tuleks tõhustada erasektori ja õiguskaitseasutuste vahelist koostööd, et julgustada erasektori osalejaid mis tahes organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning muude raskete kuritegudega seotud ebaseaduslikest või ebaausatest tegevusest keelduma, hoiduma ja sellest teatama politsei- ja õigusasutustele, sh vajadusel Eurojustile ja Europolile, eelkõige transpordi, logistika, keemia, internetiteenuste pakkumise, panga- ja finantsteenuste vallas nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides; nõuab tõhusamaid kaitsekavasid erasektori osalejatele, kes on ohustatud oma koostöö tõttu organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamiseks; nõuab samuti, et liikmesriigid tagaksid solidaarsuspõhimõtet järgides Europolile, Eurojustile, Frontexile ja loodavale Euroopa Prokuratuurile piisavad vahendid ja asjakohase rahastamise, sest nende tegevusest on kasu nii liikmesriikidel kui ka inimestel;

39.  palub komisjonil esitada 2014. aastaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punkti c alusel direktiivi ettepanek organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ühiste juurdlustehnikate kohta;

40.  kutsub Euroopa Komisjoni, liikmesriike ja ettevõtteid üles parandama toodete jälgitavust, märkides näiteks põllumajandustoodetele ja toiduainetele nende päritolumaa, tulirelvadele C.I.P. märgistuse või identifitseerimiskoodi, maksustamise eesmärgil märgistama ka sigarette, alkohoolseid jooke ja retseptiravimeid, et ennetada võltsinguid, võtta kuritegelikelt rühmitustelt oluline tuluallikas ja kaitsta tarbijate tervist; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei soovinud kaasata jälgitavust liidu tolliseadustiku ajakohastamisse;

41.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada merenduskoostööd kui vahendit inim-, narko-, tubaka salakaubanduse ja teiste ebaseaduslike ja võltsitud toodete kaubanduse vastu võitlemiseks; tunnistab, et ebajärjepidev maismaa ja merepiiride haldamine on organiseeritud kurjategijatele uks ELi ja see on küsimus, millega tuleb edasi tegelda, ning palub Europolil, Frontexil ja Euroopa Komisjonil uurida ELi välispiiridega seotud suundumusi ja välispiiride haavatavust;

42.  võtab teadmiseks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi omavahelise seotuse, millele on teatavatel juhtudel tähelepanu juhtinud õiguskaitseasutused ja politsei seoses terrorirühmituste tegevuse rahastamisega rahvusvahelisest ebaseaduslikust kaubandusest saadud tuludega, ja kutsub liikmesriike tugevdama meetmeid sellise tegevuse vastu võitlemiseks;

43.   toetab kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlevate ekspertide ühist väljaõpet, eesmärgiga luua vähemalt riigi tasandil tegutsevaid ühiseid rakkerühmi ja koolitada personali Euroopa tasandil loodavate ja tegutsevate ühiste uurimisrühmade tarbeks;

44.  juhib tähelepanu senistele olulistele tulemustele, mida on saavutatud tänu ühise uurimisrühma loomisele, ja tõdeb, et sellel on määrav tähtsus koostöövalmiduse kujunemisel rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks; palub liikmesriikidel raamotsus 2002/465/JSK nõuetekohaselt üle võtta ja julgustada pädevaid ametiasutusi, eelkõige õigusasutusi, kõnealust vahendit arendama; tõdeb, et ühistel uurimisrühmadel on suur lisandväärtus ja rõhutab vajadust sellise vajaliku uurimisvahendi rahastamise jätkamise järele;

45.  peab kahetsusväärseks, et organiseeritud kuritegevusel õnnestub interneti väärkasutamisega juba praegu pääseda ligi väga suurele hulgale võimalikele ohvritele, kasutades eelkõige sotsiaalvõrgustikke, soovimatute elektrooniliste sõnumite saatmist (rämpspost), aidates kaasa intellektuaalomandi vargusele ja kasutades andmepüügi veebilehekülgi ja online-enampakkumisi; ergutab sellega seoses koostama terviklikke riiklike strateegiaid, mis hõlmaksid koolitust, üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja ettevõtete parimaid tavasid, eesmärgiga parandada teadlikkust küberkuritegevuse ohtudest ja tagajärgedest;

46.  mõistab hukka organiseeritud kuritegevuse osalemise ebaseaduslikus jäätmekäitluses ja jäätmeveos teatud kolmandatesse riikidesse, eelkõige Aafrikas ja Aasias; kutsub liikmesriike üles kuritegeliku tegevuse eest, mille eesmärk on ebaseaduslik jäätmekäitlus, sealhulgas mürgiste jäätmete käitlemine, ning ka selles osalevaid korrumpeerunuid ametnikke karmilt karistama;

47.  rõhutab, et sõltumatu uuriv ajakirjandus täidab vajalikku rolli pettuste, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse skeemide paljastamisel 2013. aasta aprillis andmebaasi Offshore Leaks kaudu, kus avaldati 130 000 offshore-konto üksikasjad pärast uurivate ajakirjanike rahvusvahelise konsortsiumi (ICIJ) ja 36 rahvusvahelise ajalehe läbiviidud aastatepikkust uurimist; on arvamusel, et uuriva ajakirjanduse avaldatu on väärtuslik teabeallikas, mida peavad arvesse võtma Euroopa Pettustevastane Amet ja õigusasutused ja muud asjaomased asutused liikmesriikides;

48.  palub Euroopa Liidu tasandil vahendite eraldamist projektidele ja meetmetele, mille eesmärk on kaotada Euroopa Liidus maffia;

Õigusalase ja politseikoostöö tugevdamine Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

49.  palub liikmesriikidel luua riiklik struktuur, mis tegeleb õiguskaitse ning organiseeritud ja maffia kuritegevuse uurimisega, pidades silmas võimalust arendada Europoli koordineerimisel ja Euroopa Komisjoni toel välja maffiavastane operatiivvõrgustik, mida iseloomustab kiirus ja informaalsus, et vahetada teavet maffia struktuuri, kuritegevuse ja rahandusalaste prognooside, kriminaaltulu asukoha ja riigihangetes osalemise katsete kohta;

50.  rõhutab koostöö tugevdamise olulisust tõhusa ja korrapärase teabevahetuse sisseseadmise ja teabe jagamise edendamise abil liikmesriikide kohtu- ja õiguskaitseasutuste, Europoli, Eurojusti, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti ja kolmandate, eriti ELi lähinaabruses asuvate riikide vastavate ametiasutuste vahel nõuetekohaste andmekaitse ja menetlusõiguste standardite põhjal, et parandada tõendite kogumise süsteeme ja tagada süütegude, sealhulgas ELi majanduslike huvide rikkumiste uurimisega seotud andmete ja teabe tõhus, täpsem ja kiirem käsitlemine ja vahetamine, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning ELi põhiõigusi; kordab, et isikuandmete kogumine, talletamine ja töötlemine peab organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesuga tegelemise käigus olema igal juhul kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, ELi hartas ja ELi teisestes õigusaktides sätestatud andmekaitsepõhimõtetega; rõhutab ühtlasi vajadust suurendada eesseisva läbivaatamise käigus Europoli ja Eurojusti tegevuse vastutust demokraatlike õiguste ja põhiõiguste valdkonnas;

51.  märgib, et sageli võimaldavad õigusasutuste ja seadusandjate vahelise koostoime puudumine, viivitused kohtute reageerimises ja puudulikud õigusaktid kurjategijatel kasutada ära seaduselünki ja saada kasu nõudlusest ebaseadusliku kauba järele;

52.  leiab, et liikumisvabaduse tagamine Schengeni alal ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastane tõhus võitlus on omavahel tihedalt seotud; peab seepärast tervitatavaks asjaolu, et hiljuti käivitati teise põlvkonna Schengeni infosüsteem, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel vahetada omavahel teavet kiiremini ja tõhusamalt;

53.  kutsub komisjoni võtma meetmeid, et kasutada ära Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti vahelist koostoimet, et saavutada kõrgetasemeline õigusalane koostöö Euroopa-siseselt;

54.  rõhutab, et Euroopa Liidul tuleb edendada häid tavasid organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga võitlemise ning nende algpõhjuste kindlakstegemise vallas mitte ainult Euroopa Liidus endas, vaid ka kolmandates riikides, eeskätt nimetatud probleemide lähteriikides;

55.  kutsub komisjoni üles nägema assotsieerimislepingutes ja kaubanduslepingutes kolmandate riikidega ette eriklauslid koostöö kohta organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks; märgib, et rahvusvaheline koostöö, eelkõige kolmandate riikidega ja naabruses asuvate lähte- või transiidiriikidega on puudulik; peab vajalikuks tõhusaid diplomaatiameetmeid, et ergutada eelmainitud riike koostöölepinguid sõlmima või juba allkirjastatud lepinguid järgima;

56.  palub liikmesriikidel ja komisjonil tugevdada kohtunike, prokuröride ja kontaktametnike rolli ja edendada õigusalast ja finantsuurimise alast väljaõpet, et võimaldada asjaosalistel võidelda kõikide organiseeritud kuritegevuse (sh küberkuritegevus), korruptsiooni ja rahapesu vormide vastu, rakendades selleks eelkõige Euroopa Politseikolledžit ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustikku ning selliseid rahastamisvahendeid nagu politsei koostöö arendamiseks mõeldud sisejulgeoleku fond või programm Herakles III; pooldab õigusasutuste töötajate ja politseinike koolitamisel võõrkeelte õpetamist, et lihtsustada rahvusvahelist koostööd, ja kutsub üles toetama Euroopa programmi heade tavade vahetamiseks ning kohtunike, prokuröride ja politseijõudude koolitamiseks;

57.  kutsub ELi ja liikmesriike töötama välja õiguslikud vahendid ja konkreetsed strateegiad, et nende õigusasutused ja uurimisasutused soodustaksid ja suurendaksid omavahel teabe liikumist, kaasates sellesse täielikult Europoli ja suurendades tema rolli, ning viiksid läbi vajalikke analüüse, et teha kindlaks organiseeritud kuritegevuse esilekerkivad suundumused ja võimaluse korral neid ennetada ja nende vastu võidelda, austades samas põhiõigusi ning eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele;

58.  on seisukohal, et organiseeritud kuritegevuse üleilmastumine nõuab liikmesriikide tihedamat koostööd nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil; julgustab tihedamat suhtlust ELi, ÜRO, OECD ja Euroopa Nõukogu vahel organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse teemal; toetab rahapesuvastase töökonna (FATF) raames tehtud pingutusi rahapesuvastase poliitika edendamiseks; kutsub komisjoni üles toetama tõhusal viisil liikmesriikide jõupingutusi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ja soovitab ELil ühineda täisliikmena korruptsioonivastaste riikide ühendusega (GRECO); julgustab ELi mitte vaatama ainult meie kõige tavapärasemate liitlaste ja koostööpartnerite poole, vaid püüdma anda tõeliselt rahvusvahelist ja üleilmset vastust ja lahendust rahapesule, korruptsioonile ja terrorismi rahastamisele;

59.  kutsub komisjoni ja eelkõige liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat käivitama vajalikud algatused, et omada ühtset lähenemisviisi võitluses kolmandate riikide organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vaheliste sidemete vastu; palub liikmesriikidel valvata oma riigipiire ja vahetada vajalikku teavet, et katkestada olemasolevad ja võimalikud sidemed organiseeritud kuritegevuse ja terrorirühmituste vahel;

60.  soovitab tungivalt koostada viivitamata küberkuritegevuse vastu võitlemise ELi tegevuskava, tugevdada rahvusvahelist koostööd ja küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse (EC3) toel tagada kodanike (eriti kõige kaitsetumate kodanike kaitse ning hoida eelkõige ära laste ärakasutamist), ettevõtete ja ametiasutuste kõrge turvalisuse tase, tagades samas täielikult teabevabaduse ja õiguse isikuandmete kaitsele;

61.  toetab Euroopa riigijuhtide nõudmist hiljutisel G8 tippkohtumisel tõhustada maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastast võitlust, eesmärgiga maksustamise vältijatelt ja maksudest kõrvalehoidjatelt maksud sisse nõuda;

62.  soovitab ühist ennetus- ja õiguskaitsetegevust organiseeritud kuritegevuse ja maffialaadse kuritegevusega seotud või nendest tulenevate ebaseaduslike tegevuste vastu keskkonna valdkonnas, tugevdades Euroopa asutusi, nagu Europol ja Eurojust, ning rahvusvahelisi organeid, nagu Interpol ja ÜRO Regioonidevaheline Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituut, samuti jagades töömeetodeid ja teavet, mis on kõige enam selle kuritegevuse liigi vastase võitlusega tegelevatel liikmesriikidel, lõppeesmärgiga töötada välja ühine tegevuskava;

63.  juhib tähelepanu asjaolule, et piiriülese kuritegevuse vastu on võimalik võidelda üksnes liikmesriikidevahelise piiriülese õigusalase ja politseikoostöö kaudu ning et isegi kui EL vajab organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks rohkem õigusvahendeid, on liikmesriikide käsutuses juba teataval hulgal töövahendeid; toonitab, et ELi tasandil organiseeritud kuritegevuse vastase tõelise võitluse suurim takistus on poliitilise tahte puudumine liikmesriikides; kutsub seetõttu liikmesriike üles kasutama neile ELi ja selle asutuste antud vahendeid;

64.  teeb ettepaneku mälestada kuritegelike organisatsioonide, eriti maffialaadsete organisatsioonide süütuid ohvreid, ja avaldada erilist austust organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses hukkunuile ning hakata alates 2014. aastast käesoleva resolutsiooni Euroopa Parlamendis vastuvõtmise kuupäeval tähistama igal aastal organiseeritud kuritegevuse süütute ohvrite mälestamise ja pühendumuse Euroopa päeva;

Tõhus ja korruptsioonikindel avalik haldus

65.  on seisukohal, et peale haldustegevuse tõhususe kahjustamise ja ametnike hüvangu tagamise võivad rohke bürokraatia ja keerukad protseduurid seada ohtu otsustusprotsessi läbipaistvuse, petta kodanike ja ettevõtete õiguspäraseid ootusi ja pakkuda seega soodsat pinnast korruptsiooni vohamiseks;

66.  on seisukohal, et uurival ajakirjandusel, vabaühendustel ja akadeemilistel ringkondadel on äärmiselt oluline osa korruptsiooni, pettuste ja organiseeritud kuritegevuse avastamisel ning sellest tulenevalt on nende julgeolek tihti ohus; tuletab meelde, et viie aasta jooksul on 27 liikmesriigis avaldatud kokku 233 uuriva ajakirjanduse lugu ELi vahendite väärkasutamisega seotud pettusejuhtumite kohta(48), ning on seisukohal, et uurivale ajakirjandusele tuleb anda vajalikud vahendid; toetab eeskätt komisjoni tegevust uuriva ajakirjanduse rolli tunnustamiseks raskete kriminaalkuritegudega seotud faktide avastamisel ja neist teatamisel;

67.  rõhutab, et kõrgete avaliku võimu kandjate üle tuleks rakendada asjakohast kontrolli, muu hulgas maksuametite poolt; teeb ettepaneku, et avaliku võimu kandjad esitaksid oma tegevust, sissetulekut, vastutusala ja huvisid puudutavaid deklaratsioone;

68.  palub nõukogul ja liikmesriikidel ratifitseerida Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon, mis käsitleb võitlust välisriigi ametnikele rahvusvahelistes äritehingutes antava altkäemaksu vastu, ja seda täielikult rakendada; rõhutab, et altkäemaksu andmine välisriigi ametnikele kahjustab liidu põhiõiguste, keskkonna- ja arengupoliitikat;

69.  rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus on maksuhalduse alase suutlikkuse suurendamise lahutamatu osa; kutsub üles täies mahus rakendama Mérida korruptsioonivastast konventsiooni (2003);

70.  soovitab läbipaistvusmehhanismide tugevdamist ja bürokraatia vähendamist valitusasutustes ja teistes avaliku sektori asutustes, mis tähendab täieliku juurdepääsu tagamist organisatsiooni igat aspekti hõlmavale teabele ja haldustegevusele, institutsiooni ülesannete täitmisele ja avalike vahendite kasutamisele, samuti selle abil, et kodanikele tagatakse juurdepääsuõigus dokumentidele (alustades riigihangete väga tundliku valdkonnaga); ergutab edendama seaduslikkuse ja aususe tava nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas ka asjakohastest rikkumistest teatajate kaitsemehhanismide abil;

71.  julgustab avalikus sektoris korruptsiooni paljastamise eesmärgil kasutama kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning demokraatlike kontrollimehhanismidega ja riikliku õiguse rakendamisega salastatud toimingutes kasutatavaid vahendeid;

72.  soovib, et kehtestataks selged ja proportsionaalsed reeglid ja vastavad jõustamis- ja järelevalvemehhanismid käitumisjuhendi täpsustamiseks, et vältida nn pöördukse nähtust, takistades juhtimise või rahastamise eest vastustava ametniku siirdumist erasektorisse vähemalt teatud aja jooksul pärast tema ametikohustuste lõppemist, et hoiduda huvide konfliktist tema varem hoitud avaliku teenistuse positsiooniga; on seisukohal, et huvide konflikti ilmnemisel tuleks samasugust piirangut rakendada alati ka erasektorist avalikku sektorisse suunduvatele töötajatele; kutsub üles ühtlustama kogu Euroopa Liidus eri järelevalveasutuste huvide konflikti käsitlevaid eeskirju ja järelevalvesüsteeme;

73.  palub liikmesriikidel töötada välja kõikehõlmav süsteem korruptsioonijuhtumitest teatavate isikute kaitseks ja laiendada korruptsioonist anonüümselt teatamise reguleerimisala; teeb ettepaneku luua konfidentsiaalsed kanalid korruptsioonist teatamiseks; nõuab riigihankemenetluste tulemuste vaidlustamise reguleerimisala laiendamist;

74.  rõhutab, et alternatiivsetesse energialahendustesse tehtavad väga vajalikud investeeringud on seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu antavate väga suurte toetuste ja maksusoodustustega; palub nii riiklikel kui ka liidu asutustel tagada, et nendest toetustest ei saaks kasu kuritegelikud organisatsioonid;

Vastutustundlikum poliitika

75.  tuletab erakondadele meelde nende vastutust kandidaatide esitamisel ning eriti valimisnimekirjade moodustamisel kõikidel tasanditel; rõhutab nende kohustust jälgida kandidaatide omadusi karmi eetikakoodeksi abil, millele kandidaadid vastama peavad ja mis sisaldab peale käitumisreeglite ka selgeid ja läbipaistvaid juhiseid erakondadele tehtavate annetuste kohta;

76.  toetab põhimõtet, et Euroopa Parlamenti või teistesse ELi institutsioonidesse ja organitesse ei valita proportsionaalsuse põhimõtet järgides neid, kes on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, rahapesus, korruptsioonis või muudes rasketes kuritegudes, sh majandus- ja finantskuritegudes; nõuab, et kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kehtestataks sarnased piirangud kõikidele valitavatele ametikohtadele, alustades riikide parlamentide liikmetest;

77.  soovitab liikmesriikidel oma karistussüsteemides kehtestada reegel, et isikud, kes on lõplikult süüdi mõistetud organiseeritud kuritegevuses osalemises, rahapesus, korruptsioonis, sh majandus- või finantskuriteos, ei või osaleda valimisnimekirjades; leiab, et sellist sanktsiooni peaks rakendama vähemalt viieks aastaks, mille jooksul ei saa kandideerida mitte ühegi tasandi valitsemisega seotud ametikohtadele;

78.  soovitab kehtestada poliitilistelt ning juhtivatelt ja haldusasutuste ametikohtadelt tagasiastumise nõude pärast organiseeritud kuritegevuses, korruptsioonisüütegudes või rahapesutehingutes lõplikku süüdimõistmist;

79.  pooldab suuremat läbipaistvust erakondade eelarves, tugevdades muuhulgas tuludest ja kuludest aru andmise kohustust; palub kehtestada riikliku ja erasektori rahastamise üle suurem kontroll, et vältida võimu kuritarvitamist ja raha raiskamist ning tagada erakondade ja nende rahastajate vastutus; nõuab, et erakondade ja kampaaniate rahastamist käsitlevate õigusaktide rikkumise üle kehtestatakse range, igakülgne ja õigeaegne kontroll, millele järgnevad hoiatavad karistused,

80.  kutsub liikmesriike muutma häälte ostmine ebaseaduslikuks, eelkõige nähes ette, et kasu, mida pakutakse kellegi poolt hääletamise lubaduse eest, võib seisneda mitte ainult rahas, vaid ka teistes eelistes, sealhulgas mittemateriaalsetes eelistes ja eelistes kolmandatele isikutele, kes ei ole otseselt õigusvastasesse kokkuleppesse segatud; soovitab muuta selline tegevus ebaseaduslikuks, mis sõltumata tõendite olemasolust kahjustab ja ohustab demokraatia põhimõtet;

81.  on arvamusel, et lobitööregister on kasulik läbipaistvusvahend; kutsub liikmesriike võtma see vahend kasutusele, kui seda juba pole tehtud; julgustab valitsusi, parlamente, valitud organeid ja riigi haldusasutusi muutma lobitöö registreerimine eeltingimuseks äri-, huvi- või lobiorganisatsioonidega kohtumisele;

Usaldusväärsem kriminaalõigus

82.  soovitab liikmesriikidel kehtestada tõhus, tulemuslik, vastutustundlik ja tasakaalustatud kriminaalõigus, mis kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagaks kaitseõiguse; samuti soovitab luua Euroopa tasandil ühtse korruptsioonivastaste kriminaalõigussüsteemide tõhususe järelevalvemehhanismi, mis teostab regulaarseid ühiste, selgete, läbipaistvate ja objektiivsete kriteeriumide ja standardite alusel korrapäraseid hindamisi ja avaldab soovitusi;

83.  leiab, et korruptsioonialased lähendamismeetmed peavad tegelema liikmesriikide kehtestatud erinevate aegumistähtaegadega, et võtta arvesse kaitse vajadusi ja tagada karistuste täideviimine, ja soovitab uurida aegumistähtaegade menetlusstaadiume või kohtuastmeid, mis tähendab, et õigusrikkumine aegub ainult siis, kui asjakohane etapp ei ole määratletud ajavahemikus lõpetatud; on seisukohal, et vastavalt proportsionaalsuse ja õigusriigi põhimõtetele ei ole võimalik korruptsioonialase õigusrikkumise aegumine, kui vastav kriminaalmenetlus kestab;

84.  leiab, et organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus peab tuginema ühistele tõhusatele ja hoiatavatele kuritegelike varade konfiskeerimise mehhanismidele, suunates jõupingutused teadlikult politsei uurimisest kõrvalehoiduvate isikute (tagaotsitavate) vastutusele võtmisele ja sellele, et kooskõlas kinnipeetute põhiõigustega muuta võimatuks see, et vangistatud kuritegelike rühmituste liidrid jätkavad oma organisatsiooni juhtimist ja organisatsiooni liikmetele käskude andmist ka kinnipidamisasutuses;

85.  julgustab liikmesriike kehtestama ühiseid isikuvabadust piiravaid või rahalisi karistusi selliste raskete süütegude eest, mis kahjustavad kodanike tervist ja julgeolekut; rõhutab jätkuvalt organiseeritud kuritegevuse ennetamise tähtsust; julgustab seetõttu liikmesriike kehtestama kinnipidamisele alternatiivseid karistusi, näiteks rahatrahve või ühiskondlikult kasulikule tööle määramist nende juhtumite korral, mil see on lubatud ja arvesse on võetud kõiki asjaolusid, eriti süüteo mitterasket iseloomu või süüdistatava marginaalset rolli süüteos, ning anda eeskätt noortele õigusrikkujatele võimalus rajada oma elu väljaspool kuritegelikku maailma;

86.  palub liikmesriikidel kehtestada ja rakendada karistusi, millel on hoiatav mõju ja mis rahapesu puhul on asjaomaste summade suhtes proportsionaalsed;

87.  soovitab võtta vastu õigusvahendi, mis lihtsustaks selliste rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide tuvastamist, kes on Euroopa Liidu julgeolekule tõsiseks ohuks, ning mille eesmärk on hõlbustada selliste organisatsioonide ja nende kaasosaliste, rahastajate ja toetajate vastaste haldusmeetmete võtmist, selleks et blokeerida nende omand, vara ja huvid ELis;

Usaldusväärsem ettevõtlus

88.  tuletab meelde erasektori osalejate ja ettevõtete ülitähtsat rolli organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning muude raskete kuritegudega seotud ebaseaduslikest või ebaausatest tavadest keeldumisel, hoidumisel ja nende hukkamõistmisel; kutsub neid üles tegema täielikku koostööd õiguskaitseasutustega ja teatama neile igasugusest neile teadaolevast kriminaalsest tegevusest; nõuab, et õiguskaitseasutused kaitseksid ähvarduste eest neid, kes järgivad seadust ja teatavad ebaseaduslikust tegevusest;

89.  nõuab tungivalt, et ettevõtted kasutaksid eneseregulatsiooni, et tagada käitumisjuhendite abil oma tegevuse läbipaistvus ja kehtestada järelevalvemenetlusi, sealhulgas sise- ja välisaudit ja avalike registrite koostamist eri institutsioonide juures tegutsevate lobistide kohta, et vältida eelkõige avaliku ja erasektori korruptsiooni, huvide konflikti ja tõkestada ebaausat konkurentsi;

90.  kutsub komisjoni arutama võimalust koostada Euroopa Liidu avalik nimekiri ettevõtetest, kes on korruptsiooni eest süüdi mõistetud või kelle töötajatele on esitatud süüdistus korruptsioonijuhtumite eest liikmesriikides või kolmandates riikides; on arvamusel, et sellisesse nimekirja sattunud ettevõte, kui ta on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud, ei tohiks saada kogu Euroopa Liidus ühtegi riigihankelepingut; toonitab, et nn musta nimekirja koostamine on ettevõtete jaoks väga hoiatava mõjuga korruptsiooni vältimiseks ja hea stiimul ettevõtte usaldusväärsust käsitlevate sisemenetluste parandamiseks ja kohaldamiseks;

91.  kutsub liikmesriike suurendama kaubanduskodade rolli ettevõtluses sageli esineva organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ennetamises, selle ohtudest teavitamises ja selle vastu võitlemises, ja rakendama täiel määral maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastast tegevuskava; julgustab ühtlustama ettevõtete makse kui vahendit selliste nähtuste ja rahapesu vastu võitlemiseks ja soovitab kehtestada kõikides liikmesriikides ühtlane maksukorraldus; soovitab liikmesriikidel kasutada õiglasemat maksustamissüsteemi, et jaotada rikkus tulemuslikumalt, sest kuritegelikud jõud kasutavad suurt ebavõrdust ja vaesust ära oma huvides ning soodustavad organiseeritud kuritegevust;

92.  kutsub liikmesriike üles kehtestama kõikide rahvusvaheliste ettevõtete jaoks nõue esitada riikide kaupa aruanne kasumi ja maksude kohta, et lõpetada agressiivne maksuplaneerimine;

Läbipaistvam pangandus- ja kutsesüsteem

93.  rõhutab Euroopa Liidu ühtsete eeskirjade olulisust ELi finantshuvide kaitsmiseks vajalike tõhusate ja läbipaistvate vahendite tagamisel; väljendab seetõttu heameelt euroala pangandusliidu loomise üle, et teostada paremat järelevalvet 6000 euroalal tegutseva panga üle;

94.  kutsub tihendama koostööd pangandus-, kutse-, finants- ja auditeerimissüsteemiga ning suurendama nende valdkondade läbipaistvust nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, et eelkõige määrata kindlaks infotehnoloogilised vahendid ning võtta seadusandlikke, haldusalaseid ja auditeerimismeetmeid rahavoogude jälgitavuse tagamiseks, kuritegelike nähtuste tuvastamiseks ja sooritatud kuritegudest teavitamiseks;

95.  kutsub auditifirmasid ja õigusnõustajaid üles hoiatama riiklikke maksuasutusi, kui auditeeritud või nõustatud ettevõtetes esineb mis tahes märke agressiivse maksuplaneerimise kohta;

96.  kutsub komisjoni ja teisi järelevalveasutusi, kellel on juurdepääs siseriiklikele ja rahvusvahelistele koostöökanalitele, nägema ette kliendikontrolliga seotud kohustused ja sellega seonduvad riskiprofiilid pankadele, kindlustusseltsidele ja krediidiasutustele, et tagada, et liikmesriikide äriühingud ja juriidilised isikud saaksid ja valdaksid piisavat, täpset ja ajakohastatud teavet oma äriühingute, trustide ja fondide ja muude sarnaste juriidiliste struktuuride tegelike kasusaajate kohta, sealhulgas maksuparadiisidest, kasutades selleks teabe kogumise vahendeid, et rakendada kahtlastest tehingutest kasusaajate puhul suurt otsustavust, ning kindlustama äriregistrite pidevat ajakohastamist ja nende kvaliteedi kontrolli; usub, et sellise teabe läbipaistvus ning ka iga riigi tegelikku kasu saavate omanike registri avalikustamine ja piiriülene koostöö aitavad võidelda selliste nähtuste vastu nagu rahapesu, terrorismi rahastamine, maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine;

97.  kutsub komisjoni töötama välja ranged kriteeriumid äritegevuse sisu kohta, et teha lõpp riiuli- või postkastifirmade loomisele, mis aitavad kaasa maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise seaduslikele ja ebaseaduslikele tavadele;

98.  soovitab hinnata täpselt uute pangandus- ja finantstoodetega seotud riske juhul, kui need tooted võimaldavad anonüümsust või kaugoperatsioone; samuti palub maksuparadiiside ühtset määratlemist ja ühiseid kriteeriume nende tuvastamiseks vastavalt parlamendi 21. mai 2013. aasta resolutsioonile maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta, kuna organiseeritud kuritegevus kasutab sageli maksuparadiise ettevõtete ja pankade kaudu, kelle omanikke on raske kindlaks teha;

99.  nõuab ühtseid määratlusi ning määruseid elektrooniliste (sh ettemaksega kaardid, virtuaalraha jne) ja mobiilsete rahatoodete kohta, kuna neid võidakse kasutada rahapesuks ja terroristide rahastamiseks;

100.  leiab, et maksuparadiisid ja läbitungimatud pangasaladused võivad varjata korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud ning raske kuritegevusega teenitud tulusid; teeb seepärast ettepaneku need kaotada; kutsub seetõttu ELi ja liikmesriike üles lahendama selle küsimuse kiiresti ja kindlalt nii ELi sees kui ka väljaspool ELi, tõstatades selle probleemi kolmandate riikide ja territooriumidega, eelkõige nendega, mis asuvad Euroopas või millega liikmesriikidel on rohkesti või kahtlasi finantstehinguid, ning võtma asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et võitlus kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesuga oleks tõhus ja tulemuslik;

Mida teha selleks, et kuritegevus ei oleks tulus

101.  kutsub kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi asuma otsustavalt võitlema rahapesu vastu; kutsub kutsealade esindajaid tagama rahapesuvastaste kohustuste täiel määral täitmise, edendades kahtlastest tehingutest teatamise mehhanisme ja koostades toimimisjuhendid, mis hõlmaksid kutseühendusi ja kutseliite;

102.  kutsub kolmandaid riike, eriti Euroopa Nõukogu liikmesriike ja Euroopa riike üles töötama välja tõhusaid rahapesuvastaseid süsteeme;

103.  tuletab meelde rahapesu andmebüroo peamist rolli tagada tõhus rahapesuvastane võitlus ja hindab kõrgelt selle koostööd Europoliga; palub neil suurendada ja ühtlustada oma pädevust ning jätkata tehnilist ühinemist Europoliga;

104.  leiab, et hoolimata rahapesu andmebüroode rahvusvahelise koostöö väga olulisest rollist rahapesu ja rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemisel, on vaja, et uus reguleerimine näeks ette rahapesu andmebüroode rolli ja korraldust ning nendevahelist koostöövalmidust käsitleva eeskirja ajakohastamist, viidates nn Egmonti standardite rikkumisele, mis seisnes rahvusvahelisest koostööst keeldumises või selle vähesuses;

105.  soovitab keelustada anonüümsete maksevahendite abil panuste tegemise veebipõhistes hasartmängudes ja üleüldise veebipõhiste hasartmängude anonüümsuse, lubades tuvastada hasartmänge majutavaid servereid ja töötades välja infotehnoloogilisi süsteeme, mis võimaldavad täielikult jälgida igasugust raha liigutamist nii veebi- kui ka veebiväliste hasartmängude abil;

106.  rõhutab, et tugevdada tuleks koostööd ja teabevahetust liikmesriikide, nende reguleerivate asutuste, Europoli ja Eurojusti vahel, et võidelda kuritegelike nähtuste vastu piiriüleste interneti hasartmängudega seotud tegevuses;

107.  kutsub komisjoni esitama asjakohase õigusraamistiku, et võidelda rahapesu vastu, mis on seotud mängude ja kihlvedude, eriti spordivõistluste ja loomavõitluste kihlvedude sõlmimisega, ning määratleda uued kuriteoliigid, näiteks kihlvedude manipuleerimine spordis, ja määrata kindlaks asjakohased karistused ning järelevalvemehhanismid, mis kaasaks nii spordialaliite ja -organisatsioone kui ka veebis ja väljaspool veebi tegutsevaid ettevõtjaid ning vajadusel ka riigiasutusi;

108.  kutsub üles tegema komisjoni koordineerimisel tihedamat koostööd Euroopa tasandil, et tuvastada ja keelustada selliste interneti hasartmänguettevõtjate tegevus, kes on seotud (võistluste) tulemustes kokkuleppimise ja muu ebaseadusliku tegevusega;

109.  nõuab tungivalt, et spordiorganisatsioonid kehtestaksid kõikidele töötajatele ja ametnikele käitumisjuhendi, kus keelustatakse selgelt võistlustulemustega manipuleerimine kihlveo või muul eesmärgil, keelatakse kihlvedude sõlmimine enda võistluste puhul ja kehtestatakse kohustus teavitada teadaolevatest võistluste tulemustes kokkuleppimistest, tagades piisava rikkumistest teatajate kaitsemehhanismi;

110.  soovitab tugevdada oma volituste piires Euroopa tasandil järelevalvet, mida teostavad Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja ühtne järelevalvemehhanism koostöös Europoli ja muude pädevate ELi asutustega, seda ka tõhusa Euroopa pangandusliidu loomiseks, mis aitab tõhusalt võidelda korruptsiooni ja rahapesu vastu; nõuab, et vahepeal tugevdataks järelevalve tagamise suutlikkust, asjatundlikkust ja otsusekindlust riigi tasandil, samal ajal ergutades ja soodustades ulatuslikumat koostööd riikide ametiasutuste vahel;

111.  rõhutab, et avaliku ja erasektori partnerlus on põhitegur, mille abil tagada tõhus ja koostöös toimuv reageerimine, mis vähendab võimalikult suures ulatuses seaduslike turgude haavatavust; on arvamusel, et tuleks kindlaks teha peamised internetipõhiseid teenuseid pakkuvad ja finantssektori ettevõtjad ning nad teabe jagamise ja kooskõlastamise seisukohast prioriseerida, et võidelda kujunemisjärgus tehnoloogiate nõrkade kohtadega;

112.  julgustab vastu võtma minimaalseid hea juhtimistava norme maksuvaldkonnas, eelkõige liikmesriikide ühisalgatuste kaudu vastavates suhetes kolmandate riikidega, mis on olemuselt maksuparadiisid, muu hulgas ka selleks, et hõlbustada teabe saamist võimalike selliste riiulifirmade omanduse kohta, kelle tegevuskoht asub neis riikides; nõuab komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatise „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722) kiiret ja täielikku rakendamist ning teatisega seotud järelmeetmete võtmist, sh ema- ja tütarettevõtjaid käsitleva direktiivi ning litsentsitasude ja intressimaksete direktiivi läbivaatamist;

113.  kutsub liikmesriikide pädevaid ametkondi mõtlema selle peale, et pealtnäha ainult kohalikku mõju omavate tegevuste, näiteks autode ärandamise, põllutöömasinate ja tarbesõidukite varguste, murdvarguste, relvastatud röövide, vase ja teiste tööstusmetallide varguste ja raskeveokite lasti varguste taga võib tegelikult olla rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ja et neid võidakse sooritada veel raskemate kuritegude korda saatmiseks;

114.  väljendab kahetsust, et liikmesriikide euro võltsimist käsitlevates õigusaktides on erinevusi, eelkõige karistuste osas, ja soovib, et läbirääkimised komisjoni 2013. aasta veebruari ettepaneku üle võtta vastu direktiiv euro ja muude vääringute võltsimisevastase kaitsmise kohta kriminaalõigusvahenditega lõpevad peatselt; kutsub kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi nii ELi kui ka kohalikul tasandil tegema ühiseid jõupingutusi, et selle nähtuse vastu tõhusalt võidelda;

115.  on seisukohal, et nn rikkuse päritolu põhimõte muudab tõhusa maksustamise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimise maksuasutuste jaoks lihtsamaks; on seisukohal, et õiglane maksusüsteem on hädavajalik, eelkõige kriisiaegadel, kui maksukoormus nihutatakse ebaõiglaselt väikeettevõtjatele ja leibkondadele, ning et maksudest kõrvalehoidumise on osaliselt esile kutsunud Euroopa Liidus asuvad maksuparadiisid;

116.  toonitab, et maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamine on ülioluline jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks ELis; rõhutab, et väiksem pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise määr tugevdaks majanduse kasvupotentsiaali, kuna muudaks liidu rahanduse tervemaks ning paneks ettevõtted ausalt ja võrdsete võimaluste alusel konkureerima;

117.  rõhutab, et eriti oluline on teha kindlaks pangatähtede käitlemise etapid, et oleks võimalik jälgida kogu sularaha käitlemisahelat, ning palub seetõttu Euroopa Keskpangal ja riikide keskpankadel seada sisse euro pangatähtede jälgimise süsteem; kutsub euroala riike üles lõpetama 100 eurost suurema nimiväärtusega pangatähtede trükkimine;

Uued tehnoloogialahendused organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse teenistuses

118.  on seisukohal, et kõik maa satelliitseiresüsteemid võiksid aidata tuvastada ebaseadusliku salakaubaveo, selle lastimise või lossimisega tegelevate laevade marsruute; kutsub seega õigus- ja õiguskaitseasutusi võimendama uute tehnoloogiate, sealhulgas satelliittuvastuse kasutamist täiendava vahendina organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks;

119.  väljendab heameelt selle üle, et hiljuti asutati Europoli juurde küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3), ja julgustab seda tugevdama, eriti mis puudutab võitlust rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega ja tihedamat koostööd avaliku sektori, erasektori ja teadusringkondadega ning koostöö hoogustamist kolmandate riikidega, eriti nende riikidega, mis kujutavad küberkuritegevuse seisukohast ELile erilist ohtu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et keskuse asutamiseks vajalikud rahalised vahendid ja töötajad on võetud muudest tegevusvaldkondadest; palub komisjonil võtta arvesse Europoli uusi ülesandeid oma finantskalkulatsioonis ja eraldada Europolile piisavad rahalised vahendid, et võidelda lapsporno, käibemaksupettuse, inimkaubanduse jm vastu;

120.  on seisukohal, et Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) kujuneb peamiseks piiriülese kuritegevuse vastu võitlemise vahendiks tänu paremale koostööle ja teabevahetusele liikmesriikide asutuste vahel ning uute tehnoloogiate kasutamisele välispiiri ja piirieelse ala valvamisel; palub liikmesriikidel, komisjonil ja Frontexil tagada EUROSURi täielik toimimahakkamine 2014. aasta lõpuks;

121.  kiidab heaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volituste hiljutise pikendamise ja suurendamise ning on seisukohal, et ametil on võtmeroll Euroopa Liidu IT-süsteemide ja võrguturbe kõrge taseme tagamisel, kuna seal on olemas tehnilised ja teaduslikud eriteadmised, mis võimaldavad anda panuse küberintsidentide vastu võitlemisse ja nende ennetamisse; nõuab tungivalt, et ENISA tõhustaks jõupingutusi ja suurendaks infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERT) reageerimis- ja toetusvõimet ning aitaks luua elektrooniliste seadmete, võrkude ja teenuste Euroopa turvastandardid;

122.  soovitab tugevdada ennetus- ja küberturvalisuse kultuuri, lähtudes ühtsest ja multidistsiplinaarsest lähenemisviisist, mille eesmärk on teavitada kogukonda ning soodustada tehnilist uurimistööd ja koolitada selle valdkonna spetsialiste, edendada avaliku ja erasektori koostööd ja teabe vahetamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; tervitab küberrünnakute kaasamist NATO liikmete kaitse ja julgeoleku strateegilisse kontseptsiooni; väljendab heameelt, et mõnedes liikmesriikides on loodud riiklikul tasandil koordineeritavad küberohtude vastu võitlevad üksused ja kutsub kõiki ELi liikmesriike nende eeskuju järgima;

Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemise Euroopa tegevuskava käsitlevad lõppsoovitused

123.  palub, et komisjon kehtestaks OLAFi kaudu ELi pettusevastastele uurimisasutustele piisava protsendimäära omaalgatuslike uurimiste jaoks, mis on suunatud sellistele sektoritele, valdkondadele või juhtumitele, kus kahtlustatakse süsteemset ja ulatuslikku ELi finantshuve kahjustavat korruptsiooni ja on põhjuseid niisuguste uurimiste algatamiseks;

124.  nõuab, et finantspettuste vastu võitlemiseks muudetaks kiiresti turu kuritarvitamist käsitlevat direktiivi, mis on Euroopa finantsturgude terviklikkuse kindlustamiseks otsustava tähtsusega, nagu öeldi IMFi dokumendis „Euroopa Liit: finantssüsteemi stabiilsuse hinnang”;

125.  väljendab muret asjaolu pärast, et terve rida nn uusi kuritegusid, näiteks ebaseaduslik jäätme- ja kunstiäri, kaitsealuste liikidega kaubitsemine ning kaupade võltsimine, on kuritegelike organisatsioonide jaoks väga kasumlik tegevus;

126.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel avaldanud esimest aruannet korruptsiooni kohta ELis, nagu varasemates avaldustes lubati, ning loodab, et see aruanne võetakse vastu 2013. aasta jooksul;

127.  kutsub komisjoni ja nõukogu töötama välja looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise vastase Euroopa tegevuskava;

128.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid võimalikult kiiresti üle direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded; palub komisjonil tagada, et kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmine viidaks lõpule nõuetekohaselt; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon viiksid lõpule teekaardi kuritegudes kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute õiguste kohta, sealhulgas eelvangistuse direktiivi;

129.  rõhutab vajadust edendada õiguspärasuse kultuuri ja suurendada kodanike teadmisi maffiast kui nähtusest; tunnustab sellega seoses kultuuri-, meelelahutus- ja spordiühenduste põhjapanevat rolli organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning õiguspärasuse ja õigluse edendamise alase teadlikkuse suurendamisel üldsuse hulgas;

130.  palub komisjonil avaldada tulemustabeli, millest nähtub, kuidas iga liikmesriik on võtnud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemist käsitlevaid ELi õigusakte üle oma endi siseriiklikesse seadustikesse;

131.  nõuab tungivalt, et käesoleva resolutsiooni rakendamiseks kasutataks organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase ELi tegevuskava ajavahemikuks 2014–2019, millega antakse suunised ja piisavad vahendid ning lisatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes eespool kirjeldatud ja allpool loetletud järgmised (loetelu on soovituslik ega ole lõplik) positiivsed meetmed:

132.  nõuab tungivalt, Euroopa Parlament pööraks ka edaspidi erilist tähelepanu küsimustele, millega tegeleb organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjon, ning teeb sel eesmärgil kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks teha vajaduse korral koostööd teiste asjaomaste parlamendikomisjonidega, et teha kindlaks, et käesoleva resolutsiooni soovitusi on nõuetekohaselt rakendatud poliitilisel ja institutsioonilisel tasandil, ning vajaduse korral kuulata ära eksperte, luua töörühmi ning võtta vastu järelmeetmeid käsitlevaid raporteid;

o
o   o

133.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Eurojustile, Europolile, Frontexile, Euroopa Politseikolledžile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, sisejulgeoleku komiteele (COSI), EIP-le, Euroopa Nõukogule, OECD-le, Interpolile, UNODC-le, Maailmapangale ja rahapesuvastasele töökonnale (FATF) ning ELi järelevalveasutustele (EBA, ESMA, EIOPA).

(1) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 120. (2) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1. (3) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1. (4) ELT L 300, 11.11.2008, lk 42. (5) EÜT L 182, 5.7.2001, lk 1. (6) ELT L 196, 2.8.2003, lk 45. (7) ELT L 68, 15.3.2005, lk 49. (8) ELT L 328, 24.11.2006, lk 59. (9) ELT L 332, 18.12.2007, lk 103. (10) ELT L 138, 4.6.2009, lk 14. (11) ELT L 121, 15.5.2009, lk 37. (12) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60. (13) EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1. (14) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1. (15) ELT L 321, 8.12.2009, lk 44. (16) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1. (17) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. (18) ELT L 309, 25.11.2005, lk 9. (19) ELT L 345, 8.12.2006, lk 1. (20) ELT L 267, 10.10.2009, lk 7. (21) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1. (22) ELT L 192, 31.7.2003, lk 54. (23) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. (24) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. (25) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57. (26) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1. (27) ELT L 47, 18.2.2004, lk 1. (28) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. (29) ELT C 286, 30.9.2011, lk 4. (30) ELT C 42, 15.2.2012, lk 2. (31) ELT L 159, 20.6.2007, lk 45. (32) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 254. (33) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 37. (34) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 121. (35) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 66. (36) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0208. (37) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0098. (38) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0004. (39) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205. (40) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0245. (41) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 62. (42) http://ec.europa.eu/justice/policies/privacy/docs/wpdocs/2011/wp186_en.pdf. (43) Nortoni küberkuritegevust käsitlev aruanne (2012). (44) Rahvusvaheline Kaubanduskoda, Transparency International, ÜRO algatus Global Compact, maailma majandusfoorum, Clean Business is Good Business, 2009. (45) Eurobaromeetri 2012. aasta veebruari eriuuring nr 374 korruptsiooni kohta. (46) Vt Eurobaromeetri 2012. aasta juuli eriuuring nr 390 küberturvalisuse kohta. (47) Rahvusvaheline Kaubanduskoda, Transparency International, ÜRO algatus Global Compact, Maailma Majandusfoorum, Clean Business is Good Business, 2009. (48) Euroopa Parlament, uurimus „Deterrence of fraud with EU funds through investigative journalism in EU-27” (ELi vahendite abil uuriva ajakirjanduse kaudu pettuste ennetamise kohta ELi 27 riigis), oktoober 2012.