Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2308(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0350/2013

Esitatud tekstid :

A7-0350/2013

Arutelud :

PV 19/11/2013 - 15
CRE 19/11/2013 - 15

Hääletused :

PV 20/11/2013 - 8.27
CRE 20/11/2013 - 8.27

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0498

Vastuvõetud tekstid
PDF 130kWORD 52k
Kolmapäev, 20. november 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Liidu institutsioonide asukohad
P7_TA(2013)0498A7-0350/2013

Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Liidu institutsioonide asukoha kohta (2012/2308(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 232 ja 341,

–  võttes arvesse aluslepingutele lisatud protokolli nr 6 Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10, 14 ja 18,

–  võttes arvesse parlamendi seisukohta neis küsimustes ning eelkõige seisukohta, mida on väljendatud parlamendi 21. juuni 1958. aasta soovituses, 7. juuli 1981. aasta resolutsioonis, millega võeti vastu Zagari raport, 13. aprilli 2000. aasta soovitustes valitsustevahelisele konverentsile ja kaasnevates resolutsioonides: 8. juuni 2011. aasta resolutsioon tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(1) ; 10. mai 2012. aasta otsus Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament(2) ; 16. veebruari 2012. aasta resolutsioon 2013. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor, X jagu − Euroopa välisteenistus(3) ; 29. märtsi 2012. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2013. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(4) ning 4. juuli 2012. aasta resolutsioon volituse kohta 2013. aasta eelarveprojekti käsitlevaks kolmepoolseks kohtumiseks(5) ,

–  võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud kirjalikke küsimusi E-000181-2007, E-006174-2009, E-006258-2009, E-002934-2012, E-002935-2012, E-004134-2012 ja E-004135-2012,

–  võttes arvesse peasekretäri 2002. aasta septembri ja 2013. aasta augusti aruandeid kolme töökoha säilitamise kulude kohta,

–  võttes arvesse juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma raportit Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve kohta,

–  võttes arvesse oma aastate 1993–1999, 1999–2004, 2004–2009 ja 2009–2011 tegevusaruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat, eelkõige kohtuasju C-230/81(6) , C-345/95(7) ning liidetud kohtuasju C-237/11 ja C-238/11(8) ,

–  võttes arvesse ühe asukoha kampaania petitsiooni 630/2006, millele andis kinnituse üle miljoni ELi kodaniku,

–  võttes arvesse 23. oktoobri 2012. aasta täiskogu istungil toimunud hääletust, millel parlamendiliikmete enamus (78%) kutsus liikmesriike üles vaatama läbi oma seisukohti Strasbourgi kui parlamendi ametliku asukoha asjus,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 3, artikleid 29, 41, 48, 74a ja 201 ning artikli 202 lõiget 4,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A7-0350/2013),

A.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 341 kohaselt on Euroopa Liidu institutsioonide asukohad määratud kindlaks liikmesriikide valitsuste ühise kokkuleppega;

B.  arvestades, et liikmesriikide kokkulepe on esitatud aluslepingutele lisatud protokollis nr 6, milles määratakse Brüssel komisjoni ja nõukogu asukohaks (aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis) ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee asukohaks, Luxembourg Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga asukohaks, Frankfurt Euroopa Keskpanga asukohaks ja Haag Euroopa Politseiameti asukohaks;

C.  arvestades, et liikmesriikide otsus nende asukohtade kohta saavutati laiema kokkuleppe tulemusena, võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle institutsioonide ajaloolist arengut ning mitme asukohaga seotud kaalutlusi;

D.  arvestades, et parlamendil kui ainsal Euroopa kodanike poolt otse valitud ja nende ees otseselt vastutaval institutsioonil on teistest erinev ja ainulaadne roll, mis on kõikide teiste ELi institutsioonidega võrreldes kõige rohkem muutunud, keskendutakse käesolevas raportis peamiselt parlamendi asukohale ja töökorraldusele;

E.  arvestades, et aluslepingutele lisatud protokollis nr 6 on sätestatud, et parlamendi asukoht on Strasbourgis, kus peetakse 12 igakuist täisistungjärku, sealhulgas eelarveistungjärk, et lisatäisistungjärgud peetakse Brüsselis, parlamendikomisjonid käivad koos Brüsselis ning peasekretariaat ja selle talitused jäävad Luxembourgi;

F.  arvestades, et ELi lepingu artiklite 10 ja 14 kohaselt toimib EL esindusdemokraatia alusel ning Euroopa kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis, kes täidab nõukoguga võrdsel alusel kaasseadusandja ülesandeid;

G.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 232 lubatakse parlamendil võtta vastu oma kodukord, mille alusel parlament võib kooskõlas aluslepingute ja Euroopa Kohtu kohtulahenditega kindlaks määrata täiskogu istungjärkude pikkuse;

H.  arvestades, et Euroopa Kohus on nentinud, et asukoht ei või takistada parlamendi nõuetekohast toimimist; arvestades, et kohus on märkinud ka seda, et kuigi mitme töökoha omamisel on omad puudused ja see on kulukas, nõuaks igasugune asukohtade või töökohtade muutmine aluslepingu muutmist, milleks on tarvis liikmesriikide nõusolekut;

I.  arvestades, et parlament on teinud läbi põhjaliku muutuse – 78 lähetatud liikmega nõuandvast organist, kes peamiselt praktilistel põhjustel jagas Strasbourgis tööruume Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleega, on ta muutunud täieõiguslikuks, otseselt valitavaks, antud hetkel 766 liikmega parlamendiks, kes on nüüd nõukoguga võrdne kaasseadusandja;

J.  arvestades, et parlamendi seadusandlike volituste laienemist kajastab kaasotsustamismenetluste (nüüd seadusandlik tavamenetlus) arvu kasv – aastatel 1993–1999 oli neid menetlusi 165, aastatel 2004–2009 juba 454 ja käesoleval ametiajal on see arv veelgi suurem;

K.  arvestades, et parlamendi rolli muutumist näitab ka institutsioonidevaheliste kohtumiste arvu kasv 150% võrra (ajavahemikus 2009–2013 suurenes nende arv 16 000-lt hinnanguliselt 40 000-le), ning et õigusloomeprotsessi osaks muutunud pidevad läbirääkimised ja kolmepoolsed kohtumised komisjoni, nõukogu ja eri liikmesriikidega on järsult suurendanud esimesel lugemisel saavutatud kokkulepete osakaalu (aastatel 1999–2004 28% ja aastatel 2004–2009 72%);

L.  arvestades, et 1992. aasta Edinburghi tippkohtumise ajast pärinev parlamendi ajakava ülesehitus kinnitati enne, kui leidsid aset kõik tema ülesannete muutused tulenevalt Maastrichti, Amsterdami, Nice’i ja Lissaboni lepingute vastuvõtmisest;

M.  arvestades, et nõukogu ja Euroopa Ülemkogu on juba koondanud oma tegevuse Brüsselisse, kus nüüd toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu kohtumised (varem peeti need alati rotatsiooni korras vahetuvas eesistujariigis);

N.  arvestades, et kaasseadusandjatena toimivate organite ametlike asukohtade vaheline kaugus – 435 km – lahutab parlamenti lisaks nõukogule ja komisjonile ka teistest sidusrühmadest: VVOdest, kodanikuühiskonna organisatsioonidest, liikmesriikide esindustest ning ühest maailma suurimast rahvusvahelisest ajakirjanike kogukonnast;

O.  arvestades, et parlamendi mitmest asukohast tingitud aastaste lisakulude suurus jääb hinnanguliselt vahemikku 156 kuni 204 miljonit eurot(9) , mis moodustab ligikaudu 10% parlamendi aastaeelarvest, ja et sellel on ka oluline keskkonnamõju, kuna kolme asukoha vahet sõitmisest põhjustatud CO2 heitkoguste suuruseks hinnatakse 11 000(10) kuni 19 000(11) tonni;

P.  arvestades, et parlamendi praegune töökorraldus põhjustab täiendavaid kulusid ja lähetusi ka teistele Euroopa Liidu institutsioonidele, eelkõige komisjonile ja nõukogule, liikmesriikide esindustele, ajakirjanikele ja kodanikuühiskonna esindajatele;

Q.  arvestades, et 78% parlamendi koosseisuliste töötajate kõigist lähetustest (keskmiselt 3172 lähetust kuus) on otseselt tingitud mitmest asukohast; arvestades, et Strasbourgis asuvaid parlamendi hooneid kasutatakse praegu vaid 42 päeval aastas (89% ajast on nad kasutamata), kuid nad vajavad kogu aasta jooksul kütmist, personali ja hooldamist;

R.  arvestades, et parlamendi mitmest asukohast tingitud kulud võiksid eriti praeguses majandusolukorras olla tähtis kokkuhoiuallikas;

S.  arvestades, et alates oma 1958. aastal esitatud ettepanekust asuda nõukogu ja komisjoni läheduses on parlament oma arvukates raportites, deklaratsioonides ja avaldustes korduvalt väljendanud soovi tõhusama ja praktilisema töökorralduse järele;

T.  arvestades, et ELi kodanikud, sealhulgas need rohkem kui miljon kodanikku, kes toetasid parlamendi ühte asukohta taotlevat petitsiooni, on korduvalt väljendanud rahulolematust praeguse olukorraga;

U.   arvestades, et parlamendi organisatsioonilist enesemääramisõigust mõjutavad küsimused on parlamentaarse süsteemi jaoks äärmiselt tähtsad;

V.  arvestades, et lisaks käesolevas raportis käsitletavatele küsimustele on veel teisi olulisi küsimusi, mis seostuvad otseselt parlamendi staatuse ja ülesannetega ELi institutsioonide seas ning millele on tõhusad lahendused seni leidmata; arvestades, et need lahendamata küsimused puudutavad valimisseadusega seotud teemasid, meeleavalduste keeluala kohta kehtivaid eeskirju ning parlamendiliikmete puutumatuse ja parlamendiliikmete põhimäärusega seotud küsimusi; arvestades, et neid küsimusi tuleks lahendada kas parlamendi organisatsioonilise enesemääramisõiguse alusel, mis väljendub üldises otsustuspädevuses, või vähemalt kaasotsustamisel põhineva seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

1.  on veendunud, et Euroopa Parlamendile kui ainsale ELi kodanikke otse esindavale organile tuleb anda õigus määrata ise kindlaks oma töökorraldus ning otsustada, kus ja millal ta peab oma istungeid;

2.  jagab seisukohta, et Euroopa Parlament töötaks tulemuslikumalt, kulutõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt, kui tal oleks üksainus töökoht; märgib, et jätkuvast igakuisest rändamisest Brüsseli ja Strasbourgi vahel on saanud enamiku ELi kodanike jaoks sümboolne negatiivne teema, mis kahjustab Euroopa Liidu mainet, ning seda ajal, mil finantskriis on nõudnud liikmesriikidelt tõsiseid ja valusaid kulukärpeid;

3.   peab täiesti põhjendatuks algatada arutelu parlamendi õiguse üle määrata ise kindlaks oma töökorraldus ning otsustada, kus ja millal ta peab oma istungeid;

4.  kohustub seetõttu algatama ELi lepingu artikli 48 põhjal aluslepingute tavalise läbivaatamise, et teha ettepanek muuta ELi toimimise lepingu artiklit 341 ja protokolli nr 6, mis on vajalik selleks, et parlament saaks ise otsustada oma asukoha ja sisemise töökorralduse üle;

5.  otsustab mitte anda soovitusi teiste ELi institutsioonide asukoha kohta;

6.   rõhutab, et asukohtade või töökohtade muutmise finants- ja majanduslikke tagajärgi tuleb hinnata ning saavutada mõistlik kompromiss, mis võimaldaks jätkata parlamendi praeguste hoonete kasutamist;

7.  tunnistab, et kõigi edasiste parlamendi töökorraldust puudutavate otsuste puhul tuleb varuda piisavalt aega järelemõtlemiseks, asja arutamiseks ja muutuste läbimõeldud elluviimiseks;

8.   palub kontrollikojal või muul sõltumatul ametil esitada põhjalik analüüs ELi eelarve võimaliku kokkuhoiu kohta juhul, kui parlamendil oleks vaid üks asukoht; palub selles analüüsis arvestada eelarveaspekte ja lisakulusid ning kaotatud tööaja vähenemisest ja tõhususe suurenemisest tulenevat kokkuhoidu;

9.  palub juhatusel tellida Eurobaromeetrilt või sarnaselt professionaalse arvamusküsitluse korraldajalt 1. jaanuariks 2014 uuringu, milles küsitakse Euroopa kodanike arvamust parlamendi kolme töökoha säilitamise võimaluste kohta, osutades konkreetselt sellise töökorralduse finants-, keskkonna- ja tõhususega seotud kuludele;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide riigipeadele, valitsusjuhtidele ja parlamentidele.

(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 89.
(2) ELT L 286, 17.10.2012, lk 1.
(3) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 18.
(4) ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 104.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0289.
(6) Kohtuasi C-230/81, Luksemburgi Suurhertsogiriik vs . Euroopa Parlament.
(7) Kohtuasi C-345/95, Prantsuse Vabariik vs . Euroopa Parlament.
(8) Kohtuasjad C-237/11 ja C-238/11, Prantsuse Vabariik vs . Euroopa Parlament.
(9)Viimase üldise kuluhinnanguna on kättesaadav Euroopa Parlamendi peasekretäri 2002. aasta aruanne. Iga-aastaste kulude suurust vahemikus 169 kuni 204 miljonit eurot kinnitati parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni ühise töörühma 2012. aasta aruandes ja selle arvutamisel lähtuti eeldusest, et hinnanguliselt 148 miljoni euro suurusele kulule tuleb lisada Strasbourgi hoonete iga-aastane 28,3 miljoni euro suurune amortisatsioonikulu, mida tuleb arvesse võtta alates nende hoonete ostmisest. Peasekretäri 30. augusti 2013. aasta vastuses parlamendi 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni (2014. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta) punktis 10 esitatud taotlustele hinnatakse Strasbourgi asukoha lisakulude suuruseks 103 miljonit eurot, mis ühise töörühma 2012. aasta aruandes esitatud hinnangulise amortisatsioonikulu ja kasutamata pinna kulu lisamisel moodustab kogusumma 156 miljonit eurot.
(10)„Euroopa Parlamendi kolme töökoha finants-, keskkonna- ja piirkondlik mõju”. Euroopa Parlamendi peasekretäri 30. augusti 2013. aasta teade vastuseks parlamendi 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni (2014. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta) punktis 10 esitatud taotlusele.
(11) „Euroopa Parlamendi toimimine kahes asukohas. Keskkonnakulud, transport ja energeetika”. Aruande koostaja: Eco-Logica Ltd. fraktsiooni Verts/ALE tellimusel. November 2007.

Viimane päevakajastamine: 21. juuni 2016Õigusalane teave