Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2063(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0353/2013

Esitatud tekstid :

A7-0353/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/12/2013 - 7.17

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0535

Vastuvõetud tekstid
PDF 167kWORD 81k
Teisipäev, 10. detsember 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Pilvandmetöötlus
P7_TA(2013)0535A7-0353/2013

Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas (2013/2063(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 27. septembri 2012. aasta teatist „Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas” (COM(2012)0529) ja sellele lisatud töödokumenti,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (COM(2010)0245),

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm,

–  võttes arvesse komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) tööd pilvandmetöötluse standardite kaardistamisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(3) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul(4) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(5) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0353/2013),

A.  arvestades, et ehkki mitmesugused kaugandmetöötluse vormid, mida nüüd tuntakse ühise nimetaja „pilvandmetöötlus” all, ei ole uued, kujutavad pilvandmetöötluse ulatus, tõhusus ja sisu endast info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT) olulisi edusamme;

B.  arvestades, et pilvandmetöötlus on olnud viimastel aastatel sellegipoolest tähelepanu all tänu uutele ja uuenduslikele suuremahulistele ärimudelitele, pilveteenuse pakkujate jõulisele survele, tehnoloogilistele uuendustele, andmetöötlusvõimsuste kasvule, hindade alanemisele ja suure kiirusega sidele, samuti võimalike majanduslike eeliste ja tõhususe, sealhulgas väikse energiatarbimise tõttu, mida pilveteenused kõigile kasutajatele pakuvad;

C.  arvestades, et pilveteenuste kasutusele võtmine ja arendamine hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades võib aidata vähendada nende eraldatust, kuid samal ajal on see väga raske ülesanne, sest puudub vajalik taristu;

D.  arvestades, et teenusepakkuja pilveteenustest saadav kasu moodustub näiteks teenustasudest, alakasutatud ja ülemääraste andmetöötlusressursside rahaks tegemisest, mastaabiefektist, seotud kliendibaasi võimalusest (seotuse efekt) ja kliendiandmete teiseste, näiteks reklaami eesmärgil kasutamisest, mille puhul järgitakse isikuandmete privaatsuse ja kaitse nõudeid; arvestades, et seotuse efektil võib olla ebasoodne konkurentsimõju, mida saab siiski käsitleda mõistlike standardimismeetmete ja intellektuaalomandi litsentsilepingute parema läbipaistvuse abil;

E.  arvestades, et kasutaja pilveteenustest saadav kasu moodustub potentsiaalsest kulude vähendamisest, üleüldisest juurdepääsust, mugavusest, usaldusväärsusest, skaleeritavusest ja turvalisusest;

F.  arvestades, et pilvandmetöötlus kätkeb endas kasutajate jaoks ka riske, mis on eelkõige seotud tundlike andmetega, ning kasutajad peavad olema neist riskidest teadlikud; arvestades, et kui pilvandmetöötlust tehakse konkreetses riigis, võib selle riigi ametiasutustel olla juurdepääs andmetele; arvestades, et komisjon peaks seda pilvandmetöötlust käsitlevate ettepanekute ja soovituste esitamisel arvesse võtma;

G.  arvestades, et pilveteenused kohustavad kasutajaid andma teavet pilvandmete säilituse pakkujale, kolmandale isikule, mis tekitab küsimusi seoses pideva kontrolli ja juurdepääsuga üksikkasutajate teabele ning selle kaitsega teenusepakkuja enda, sama teenuse teiste kasutajate ja muude osapoolte eest; arvestades, et nende teenuste edendamine, mis võimaldavad ainult kasutajal omada võtit säilitatavale teabele, ilma et pilvandmete säilituse pakkujatel endil oleks juurdepääsu sellele teabele, võiks lahendada mõne selle probleemiga seotud küsimuse;

H.  arvestades, et piiratud arvu suurte teenuseosutajate pakutavate pilveteenuste kasvav kasutamine tähendab järjest suuremate teabehulkade kogunemist nende pakkujate kätte, võimendades seeläbi nende tõhusust, kuid suurendades samas ka katastroofiliste andmekadude, interneti stabiilsust ohustada võivate tsentraliseeritud toimimishäirete ja kolmandate isikute juurdepääsu riske;

I.  arvestades, et kõigi pilvandmetöötluse teenustes osalevate sidusrühmade vastutusalasid ja kohustusi tuleks selgitada eriti seoses turvalisusega ja andmekaitsenõuete austamisega;

J.  arvestades, et pilveteenuste turg näib jagunevat era- ja ärikasutajate vahel kaheks;

K.  arvestades, et ärikasutajate jaoks võivad standardiseeritud pilveteenused juhul, kui nad kasutaja konkreetseid vajadusi rahuldavad, olla atraktiivne vahend selleks, et asendada kapitalikulu tegevuskuluga ning võimaldada täiendava salvestus- ja töötlusvõimsuse kiiret kättesaadavust ja kohandatavust;

L.  arvestades, et fakt, et eelkõige eri tüüpi tarbijaseadmete operatsioonisüsteemide pakkujad suunavad tarbijaid vaikeseadete jms abil järjest rohkem oma pilveteenuste kasutamisele, tähendab tarbijate jaoks seda, et need pakkujad on loomas endaga seotud kliendibaasi ja kogumas oma kasutajate teavet;

M.  arvestades, et väliste pilveteenuste kasutamist avalikus sektoris tuleb hoolikalt kaaluda, pidades silmas võimalike riskide kasvu seoses kodanikke puudutava teabega ning avaliku teenuse ülesannete täitmise tagamist;

N.  arvestades, et turvalisuse seisukohast tähendab pilveteenuste kasutuselevõtt seda, et vastutus igale üksikkasutajale kuuluva teabe turvalisuse säilitamise eest kantakse isikult üle teenusepakkujale, suurendades seeläbi vajadust tagada, et teenusepakkujatel on õiguslik suutlikkus pakkuda turvalisi ja kindlaid kommunikatsioonilahendusi;

O.  arvestades, et pilvandmetöötluse teenuste areng suurendab edastatavate andmete hulka, nõudlust ribalaiuse ja suuremate üleslaadimise kiiruste ning kiire lairiba suurema kättesaadavuse järele;

P.  arvestades, et Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide, eelkõige igaühe jaoks lairiba kasutuselevõtu ja juurdepääsu, piiriüleste avalike teenuste ning teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud eesmärkide saavutamine on vajalik samm selleks, et EL suudaks pilvandmetöötluse pakutavaid eeliseid täielikult ära kasutada;

Q.  arvestades, et hiljuti on toimunud sündmused seoses turvalisuse rikkumistega, eelkõige lausjälgimisprogrammi PRISM spioneerimisskandaal;

R.  arvestades, et Euroopa pinnal on puudu serverikeskustest;

S.  arvestades, et digitaalne siseturg on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel määrav tegur, mis annaks olulise tõuke ühtse turu akti eesmärkide täitmiseks ning ELi tabanud majandus- ja finantskriisile reageerimiseks;

T.  arvestades, et lairibaühenduse võimaldamine kogu ELis, kõigi kodanike üldine ja võrdne juurdepääs internetiteenustele ja võrguneutraalsuse tagamine on Euroopa pilvandmetöötluse süsteemi arengu oluline eeltingimus;

U.  arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu eesmärk on muu hulgas suurendada lairibaühenduse kasutuselevõttu Euroopas;

V.  arvestades, et pilvandmetöötlus peaks tänu turule sisenemise tõkete vähenemisele (nt IT-taristu kulude vähenemisele) ergutama VKEde integreerumist;

W.  arvestades, et ELi andmekaitsealaste õiguslike standardite tagamine on Euroopa pilvandmetöötluse süsteemi jaoks vältimatu;

X.  arvestades, et pilvandmetöötluse areng peaks aitama edendada loomingulisust nii õiguste omajate kui ka kasutajate kasuks; arvestades, et selle protsessi käigus tuleks vältida moonutusi ühtsel turul ning tuleks suurendada tarbijate ja ettevõtjate usaldust pilvandmetöötluse vastu;

Üldised märkused

1.  tervitab komisjoni teatist pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas ning kiidab heaks komisjoni eesmärgi töötada välja kõikehõlmavad pilveteenuste põhimõtted, kuid on seisukohal, et strateegia ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks oleks õigusakt olnud mõnes mõttes asjakohasem;

2.  rõhutab, et suure võimsusega ja turvalist sidetaristut pakkuv poliitika on kõigi sidel tuginevate teenuste, kaasa arvatud pilveteenuste jaoks kriitilise tähtsusega, kuid toonitab, et Euroopa ühendamise rahastu piiratud eelarve tõttu tuleb toetust lairiba rakendamisele täiendada abiga, mida pakutakse muude liidu programmide ja algatuste, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide alusel;

3.  rõhutab, et pilveteenused peavad pakkuma turvalisust ja usaldusväärsust, mis oleks võrdväärne andmete ja teabe piiratud arvu pakkujate kätte koondumisest tulenevate suuremate riskidega;

4.  rõhutab, et liit peaks olema neutraalne ning mõjuvate avaliku huviga seotud põhjuste puudumise korral mitte kalduma ühtki seaduslikku ärimudelit või teenust soodustama või takistama;

5.  rõhutab, et pilvandmetöötluse strateegia peaks hõlmama kaasnevaid aspekte, näiteks andmekeskuste energiatarbimine ja sellega seotud keskkonnaküsimused;

6.  rõhutab ulatuslikke võimalusi, mida pakub juurdepääsu omamine andmetele internetiga ühendatud seadmest;

7.  rõhutab ELi ilmselget huvi enamate serverikeskuste omamiseks oma pinnal, lähtudes kahest perspektiivist: tööstuspoliitikas võimaldaks see tõhustatud koostoimet digitaalses tegevuskavas nimetatud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu eesmärkidega ning liidu andmekaitsesüsteemi seisukohast suurendaks see usaldust, tagades ELi kontrolli serverite üle;

8.  rõhutab kõikide kodanike digitaalse kirjaoskuse olulisust ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja kontseptsioonid internetiteenuste, sh pilvandmetöötluse teenuste ohutu kasutamise edendamise kohta;

Pilveteenused majanduskasvu ja töökohtade loomise vahendina

9.   rõhutab, et arvestades pilvandmetöötluse erilist potentsiaali Euroopa globaalse konkurentsivõime parandamisel, võib see muutuda võimsaks vahendiks, millega suurendada majanduskasvu ja tööhõivet;

10.  juhib seepärast tähelepanu asjaolule, et lairibataristu puudumise või ebapiisavuse korral võib pilvandmetöötluse areng suurendada linna- ja maapiirkondade vahelist digitaalset lõhet, mis võib lisaks kahjustada territoriaalset ühtekuuluvust ja pärssida piirkondlikku majanduskasvu;

11.  rõhutab, et liidu SKP kasvule avaldab survet üheaegselt mitu aspekti ajal, mil kasvu edendamine avaliku sektori vahenditega on piiratud suure võlakoormuse ja eelarve puudujäägi tõttu, ning kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles kasutama iga kasvuvõimalust; märgib, et pilvandmetöötlusest võib saada ümberkujundav tehnoloogia kõigis majandussektorites ning eriti tähtis on see näiteks tervishoiu, energeetika, avalike teenuste ja hariduse valdkonnas;

12.  rõhutab, et töötus, sh noorte ja pikaajaline töötus, on Euroopas saavutanud vastuvõetamatult kõrge taseme, mis lähitulevikus tõenäoliselt ei lange, ning kõigil poliitilistel tasanditel on vaja kindlameelseid ja kiireid otsuseid; märgib, et e-oskused ja digitaalse hariduse alased tegevused pilvandmetöötluse arengus võivad sellest tulenevalt olla ülimalt olulised, et lahendada kasvava töötuse probleem, iseäranis noorte hulgas;

13.  toonitab, et vaja on rohkem kasutajate e-oskusi ja koolitusi, et näidata hüvesid, mida saab pakkuda pilvandmetöötlus; tuletab meelde vajadust luua pilvandmetöötluse teenuseid haldavate spetsialistide jaoks rohkem kvalifikatsioonikavasid;

14.  toonitab, et VKEd on ELi majanduse keskmes ning et on vaja võtta rohkem meetmeid selleks, et edendada ELi VKEde globaalset konkurentsivõimet ja luua parimat võimalikku keskkonda uute paljulubavate tehnoloogiate, näiteks pilvandmetöötluse kasutuselevõtuks, mis võivad ELi ettevõtete konkurentsivõimele suurt mõju avaldada;

15.  rõhutab pilvandmetöötluse teenuste positiivset mõju VKEdele – eriti kaugetes või äärepoolsetes piirkondades või majanduslike raskustega riikides asutatud VKEdele –, sest sellised teenused aitavad andmetöötlusvõimsuse ja säilitusmahu rendi kaudu kaasa püsikulude vähendamisele, ning kutsub komisjoni üles kaaluma asjakohast raamistikku, et võimaldada VKEdel suurendada oma kasvu ja tootlikkust, kuna VKEd võivad saada kasu väiksematest algkuludest ja paremast juurdepääsust analüütilistele vahenditele;

16.  ärgitab komisjoni ja liikmesriike tutvustama pilvandmetöötluse majanduslikku potentsiaali, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

17.  tuletab meelde, et EL peab ära kasutama asjaolu, et selle tehnoloogia areng on suhteliselt algjärgus, ja panustama edasisse arendamisse, et saada kasu eeldatavast mastaabisäästust ning muuta selle kaudu liidu majandus dünaamilisemaks, eelkõige IKT sektoris;

ELi turg ja pilveteenused

18.  rõhutab, et siseturg peaks jääma kõigile liidu õigusakte täitvatele pakkujatele avatuks, kuna ülemaailmne vaba teenuste ja teabe voog suurendab liidu tööstuse konkurentsivõimet ja laiendab selle võimalusi ning toob kasu liidu kodanikele;

19.  peab kahetsusväärseks viiteid selle kohta, et kolmandates riikides hoitavale liidu kasutajatega seotud teabele on valitsustel massiline ja valimatu juurdepääs, ning nõuab, et pilvandmetöötluse pakkujad avalikustaksid andmed selle kohta, kuidas nad tarbijatelt pilvandmetöötluse kasutamise teel saadud teavet haldavad;

20.  nõuab, et võitlemaks riski vastu, et välisriikide valitsused saavad teabele otseselt või kaudselt ligi, kui see ei ole liidu õigusaktide järgi lubatud, peab komisjon:

   i) tagama, et kasutajad oleksid sellest riskist teadlikud, muu hulgas Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) toetamise kaudu avaliku huvi teabeplatvormi aktiveerimisel üldteenuse direktiivis;
   ii) toetama asjaomaste tehnoloogiate, näiteks krüpteerimise ja anonümiseerimise uurimist ja ärikasutusse andmist, mis võimaldavad kasutajatel oma teavet hõlpsalt turvaliseks muuta;
   iii) kaasama ENISA ELi tarbijatele ja eriti avalikule sektorile pakutavate pilvandmetöötluse teenuste minimaalsete turvalisus- ja privaatsusstandardite kontrollimisse;

21.  väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle luua kogu ELi hõlmav sertifitseerimissüsteem, mis võiks innustada arendajaid ja pilvandmetöötluse teenusepakkujaid investeerima eraelu puutumatuse kaitse parandamisse;

22.  kutsub komisjoni koostöös liidu ettevõtjate ja teiste huvirühmadega üles tegema kindlaks valdkonnad, milles mõni liidu konkreetne lähenemisviis võiks globaalselt eriti atraktiivseks osutuda;

23.  rõhutab, kui tähtis on tagada konkurentsipõhine ja läbipaistev liidu turg, et pakkuda kõigile liidu kasutajatele turvalisi, kestlikke, taskukohaseid ja usaldusväärseid teenuseid; nõuab lihtsat ja läbipaistvat meetodit, et tuvastada turvavead nii, et teenusepakkujatel Euroopa turul on piisav ja asjakohane stiimul need vead parandada;

24.  rõhutab, et liidus tegutsevad pilveteenuste pakkujad peavad konkureerima võrdsetel tingimustel ning kõigile kehtivad ühesugused reeglid;

Riigihanked ja innovatiivsete lahenduste hanked ning pilveteenused

25.  rõhutab, et pilveteenuste kasutuselevõtt avalikus sektoris võib vähendada avaliku sektori asutuste kulusid ja pakkuda kodanikele tõhusamaid teenuseid, samas kui digitaalse võimenduse mõju kõigile majandussektoritele oleks äärmiselt kasulik; märgib, et erasektor saab samuti kasutada neid pilveteenuseid innovatiivsete lahenduste hankeks;

26.  julgustab avaliku sektori asutusi kaaluma IT-hangetes turvalisi, usaldusväärseid ja kindlaid pilveteenuseid, rõhutades samas nende erilisi ülesandeid seoses kodanikega seotud teabega ning teenuste ligipääsetavuse ja pidevusega;

27.  kutsub eriti komisjoni üles kaaluma asjakohastel juhtudel pilveteenuste kasutamist, et näidata teistele eeskuju;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama tööd Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse valdkonnas;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma pilvandmetöötlust teadus- ja arendusprogrammides esmatähtsale kohale ning arendama seda nii riiklike haldusorganite innovatiivse e-valitsuse lahendusena kodanike huvides kui ka erasektori innovatiivse vahendina ettevõtluse arendamiseks;

30.  rõhutab, et pilveteenuste kasutamine avaliku sektori asutuste, sh õiguskaitseasutuste ja ELi institutsioonide poolt nõuab erilist tähelepanu ja liikmesriikidevahelist koordineerimist; tuletab meelde, et tagada tuleb andmete terviklus ja turvalisus ning et välistada tuleb ilma liidu või liikmesriigi õigusest tuleneva õigusliku aluseta juurdepääs, sh välisriikide valitsuste ja nende luureteenistuste poolt; rõhutab, et see kehtib ka teatavate isikuandmetele juurepääsu omavate oluliste valitsusväliste teenuste kohta, eriti isikuandmete konkreetsete kategooriate töötlemise puhul nt pankade, kindlustusseltside, pensionifondide, koolide ja haiglate poolt; rõhutab lisaks, et kõik eespool nimetatu on eriti oluline siis, kui andmeid edastatakse (väljaspool Euroopa Liitu erinevate õigusruumide vahel); on seetõttu seisukohal, et avaliku sektori asutused ning valitsusvälised teenistused ja erasektor peaksid tundlike andmete ja teabe töötlemisel toetuma võimalikult suures ulatuses ELi pilveteenuste pakkujatele, kuni on kehtestatud rahuldavad ülemaailmsed andmekaitse-eeskirjad, mis tagavad avalike üksuste hallatavate tundlike andmete ja andmebaaside turvalisuse;

Standardid ja pilveteenused

31.  kutsub komisjoni üles võtma eraelu puutumatust soosivat, usaldusväärset, väga koostalitlusvõimelist, turvalist ja energiatõhusat pilvandmetöötlust liidu tulevase tööstuspoliitika lahutamatu osana toetavate standardite ja spetsifikatsioonide edendamisel juhtrolli; rõhutab, et tarbijate usalduse ja konkurentsivõime jaoks on vaja usaldusväärsust, turvalisust ja andmekaitset;

32.  rõhutab, et standardid põhinevad parimate tavade näidetel;

33.  nõuab, et standardid peaksid võimaldama pilveteenuste vahel andmete ja teenuste hõlpsat ja täielikku ülekantavust ning kõrgetasemelist koostalitlusvõimet, et suurendada, mitte piirata konkurentsivõimet;

34.  väljendab heameelt standardite kaardistamise üle, mis on tehtud ülesandeks ETSI-le, ning toonitab, kui tähtis on järgida edaspidigi avatud ja läbipaistvat protsessi;

Tarbijad ja pilveteenused

35.  kutsub komisjoni üles tagama, et tarbijaseadmed ei kasutaks pilveteenuseid vaikimisi ega oleks piiratud mis tahes konkreetse pilveteenuse pakkujaga;

36.  kutsub komisjoni üles tagama, et kõik telekommunikatsiooni operaatorite ja pilveteenuste osutajate vahelised ärilepingud oleksid täielikult kooskõlas ELi konkurentsiõigusega ning võimaldaksid tarbijatele mis tahes telekommunikatsiooni operaatori internetiühendust kasutades täielikku juurdepääsu kõigile pilveteenustele;

37.  tuletab komisjonile meelde tema seni kasutamata õigust direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete direktiiv) alusel nõuda, et seadmed sisaldaksid kasutajate teavet kaitsvaid meetmeid;

38.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama tarbijate teadlikkust kõigist riskidest, mis on seotud pilveteenuste kasutamisega;

39.  kutsub komisjoni üles tagama, et tarbijale antaks pilveteenusega nõustumise küsimisel või selle muul viisil pakkumisel kõigepealt teadliku otsuse tegemiseks vajalikku teavet, eriti juhul, kui tegemist on jurisdiktsiooniga, mis hõlmab andmeid, mis on säilitatud kõnealustes pilveteenustes;

40.  rõhutab, et selliselt pakutav teave peab näitama muu hulgas, kes on lõppastme teenusepakkuja ning kuidas teenust rahastatakse; rõhutab veel, et kui teenust rahastatakse kasutajate teabe kasutamisega reklaami suunamiseks või teistele selle võimaluse pakkumiseks, tuleb seda kasutajatele teatada;

41.  rõhutab, et teave peab olema standardiseeritud, ülekantaval, lihtsalt mõistetaval ja võrreldaval kujul;

42.  kutsub komisjoni üles välja töötama asjakohaseid meetmeid, mis aitaksid tagada tarbija õiguste lubatud minimaalse kaitsetaseme seoses pilvandmetöötlusega ning hõlmaksid muu hulgas eraelu puutumatuse kaitset, andmete säilitamist kolmandas riigis, vastutust andmete kaotsimineku korral ning muid olulisi tarbijale huvi pakkuvaid küsimusi;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid pilvandmetöötluse kasutamiseks ja edendamiseks seoses avatud juurdepääsuga ressursside ja avatud õpikeskkondadega;

Intellektuaalomand, tsiviilõigus ning pilveteenused

44.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid liikmesriikide seaduste suuremaks ühtlustamiseks, et vältida selgusetust õigusalluvuses ja killustatust ning tagada digitaalse ühisturu läbipaistvus;

45.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi teisi ELi õigusakte, et kaotada pilvandmetöötlusega seotud lünki; nõuab eriti intellektuaalomandiõiguste süsteemi selgemaks muutmist ning ebaausate kaubandustavade direktiivi, ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivi ja e-kaubanduse direktiivi – mis on kõige olulisemad pilvandmetöötlust puudutavad ELi õigusaktid – läbivaatamist;

46.  kutsub komisjoni üles välja töötama selget õigusraamistikku autoriõigusega kaitstud sisu kohta pilves, eriti seoses litsentsimiseeskirjadega;

47.  märgib, et autoriõigusega kaitstud teoste säilitamine pilveteenuste pakkujate poolt ei tohiks seada ohtu Euroopa autoriõiguste omanike õigust saada oma teoste kasutamise eest õiglast kompensatsiooni, kuid kahtleb, kas neid teenuseid saab pidada samaväärseteks traditsiooniliste ja digitaalsete salvestusseadmete ja andmekandjatega;

48.  palub komisjonil uurida pilvandmetöötluse teenuste eri liike, hinnata autoriõigusega kaitstud teoste pilves salvestamise mõju autoritasu süsteemidele ning konkreetsemalt teatavate pilvandmetöötluse teenuste liikide puhul oluliste isiklikuks tarbeks kopeerimise tasude sissenõudmise mehhanismidele;

49.  kutsub komisjoni üles edendama koostöös sidusrühmadega selliste vabavaral ja avatud lähtekoodiga tarkvaral põhinevate detsentraliseeritud teenuste arendamist, mis aitaksid ühtlustada kõigi pilveteenuste pakkujate tegevust ning võimaldaksid ELi kodanikel taastada kakspunktkrüpteerimise abil kontrolli oma isikuandmete ja teabevahetuse üle;

50.  rõhutab, et kohaldavatest õigusaktidest ja õigusalluvusest tulenevate probleemide tõttu on peamiseks pilvteenuste pakkujate ja nende klientide vaheliste suhete reguleerimise vahendiks lepingud ja seega on vaja ELi ühiseid suuniseid selles valdkonnas;

51.  kutsub komisjoni üles koostööle liikmesriikidega, et lepingute jaoks välja arendada ELi parimaid tavasid käsitlevad suunised või tüüplepingud, mis tagavad täieliku läbipaistvuse, pakkudes kõiki tingimusi väga selgel kujul;

52.  kutsub komisjoni üles arendama koos sidusrühmadega välja vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid teenusepakkuja turvasüsteemide jaoks, mis aitaksid ühtlustada kõigi pilveteenuste pakkujate tööd ja muudaksid kliendid teadlikumaks sellest, mida nad peaksid pilveteenuste pakkujatelt ootama;

53.  rõhutab, et õigusalluvusest tulenevate probleemide tõttu ei ole ELi tarbijatel praktiliselt üldse võimalik teenusepakkujalt teises õigusalluvuses hüvitist saada; kutsub komisjoni seetõttu üles pakkuma piisavaid heastamisvahendeid klienditeeninduse valdkonnas, sest tarbijate ja pilveteenuste pakkujate vaheline jõuvahekord on väga ebavõrdne;

54.  kutsub komisjoni üles tagama vaidluste kohtuvälist lahendamist ja vaidluste veebipõhist lahendamist käsitleva määruse kiiret rakendamist ning kindlustama, et tarbijad oleksid pilvteenuste valdkonnas piisavate kollektiivse hüvitamise mehhanismidega kaitstud turvalisuse ja eraelu puutumatuse rikkumise ja ebaseaduslike lepingutingimuste vastu;

55.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et praegu puuduvad kasutajatel tõhusad õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise puhul;

56.  nõuab süsteemset tarbijateavet seoses lepingu projektis sisalduvate isikuandmete töötlemisega ja kohustuslikku kasutajate nõusoleku taotlemist enne lepingutingimuste muutmist;

57.  kutsub komisjoni üles kehtestama oma eksperdirühma arutelude raames pilveteenuste osutajatele kohustuse lisada lepingutele teatud põhitingimused, mis tagavad teenuse kvaliteedi, näiteks kohustuse uuendada vajaduse korral tarkvara ja riistvara, määratleda, mida tehakse andmete kadumise korral, määrata kindlaks probleemi lahendamiseks kuluv aeg või see, kui kiiresti suudab pilveteenuste osutaja võtta pilveteenuste kasutaja taotlusel maha solvavaid materjale;

58.  tuletab meelde, et kui pilvandmetöötluse pakkuja kasutab andmeid muul kui teenuselepingus kokkulepitud eesmärgil või edastab andmeid kolmandale isikule või kasutab neid lepingu tingimuste suhtes vastuolulisel viisil, tuleks teda pidada vastutavaks töötlejaks ja võtta toimepandud rikkumiste eest vastutusele;

59.  rõhutab, et pilveteenuste lepingutes tuleb esitada selgelt ja läbipaistvalt osapoolte kohustused ja õigused seoses pilveteenuste osutajate andmetöötlustoimingutega; märgib, et lepingulised kohustused ei tähenda erandit liidu andmekaitseõigusest tulenevatest tagatistest, õigustest ja kaitsest; nõuab komisjonilt tungivalt ettepanekute esitamist pilveteenuste osutajate ja nende klientide vahelise tasakaalu taastamiseks seoses pilvandmetöötluse teenuste puhul kasutatavate tingimustega, sealhulgas:

   sätteid, mis tagavad kaitse teenuste omavolilise tühistamise ja andmete kustutamise eest;
   sätteid, mis tagavad kliendile head võimalused salvestatud andmete taastamiseks teenuse tühistamise ja/või andmete eemaldamise korral;
   pilveteenuste osutajatele selgete suuniste pakkumist, et lihtsustada nende klientide üleviimist muudele teenustele;

60.  rõhutab, et kehtivate liidu õigusaktide kohaselt tuleb pilveteenuse osutaja roll kindlaks määrata juhtumipõhiselt, kuna teenuseosutajad võivad olla nii volitatud töötlejad kui ka vastutavad töötlejad; nõuab tungivalt tingimuste parandamist kõikide kasutajate jaoks, töötades välja parimaid rahvusvahelisi tavasid järgivad lepingunäidised ning täpsustades, kus ja millise õigusvaldkonna kohaselt teenuseosutaja andmeid ELis säilitab;

61.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sellistele olukordadele, kus kliendi ja pilveteenuse osutaja vahelise lepingulise olukorra tasakaalutus toob kaasa selle, et klient seob end lepingutingimustega, mille kohaselt peab ta allkirjastama standardteenuste lepingu, milles teenuseosutaja määrab kindlaks töötlemise eesmärgid, tingimused ja viisid(6) ; rõhutab, et sellisel juhul tuleks pilveteenuse osutajat käsitleda vastutava töötlejana ja siis on ta kliendiga võrdselt vastutav;

Andmekaitse, põhiõigused, õiguskaitse ja pilveteenused

62.  on seisukohal, et juurdepääs turvalisele internetile on iga kodaniku põhiõigus ning et pilvandmetöötlusel on sellega seoses jätkuvalt oluline roll; kordab seetõttu veel kord oma üleskutset komisjonile ja nõukogule tunnustada digitaalseid vabadusi sõnaselgelt põhiõigustena ja üldiste inimõiguste kasutamise hädavajalike eeltingimustena;

63.  kordab, et üldiselt ei tohi andmekaitse tase pilvandmetöötluse keskkonnas olla madalam mis tahes muudes andmetöötluse keskkondades nõutavast;

64.  rõhutab, et liidu andmekaitsealased õigusaktid – kuna need on tehnoloogiliselt neutraalsed – on juba praegu täielikult kohaldatavad ka ELis osutatavate pilvandmetöötluse teenuste suhtes ja seetõttu tuleb neid täies ulatuses järgida; rõhutab, et arvesse tuleks võtta artikli 29 töörühma arvamust pilvandmetöötluse kohta(7) , sest see annab selged suunised liidu andmekaitseõiguse põhimõtete ja eeskirjade kohaldamiseks pilvandmetöötluse suhtes – nt seoses vastutava töötleja ja volitatud töötleja mõistete, eesmärgi piiramise ja proportsionaalsuse, andmete tervikluse ja turvalisuse, allhankijate kasutamise, vastutuse jagamise, andmetega seotud rikkumiste ja rahvusvahelise andmeedastusega; rõhutab vajadust täita liidu andmekaitsealase õigusraamistiku poolelioleva läbivaatamise käigus kõik andmekaitselüngad seoses pilvandmetöötlusega, lähtudes Euroopa andmekaitseinspektori ja artikli 29 töörühma suunistest;

65.  tuletab meelde, et on tõsiselt mures USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) hiljuti paljastatud jälgimisprogrammide pärast ning mitme liikmesriigi luureagentuuride samalaadsete programmide pärast, arvestades, et juhul kui olemasolev teave leiab kinnitust, võivad need programmid raskelt rikkuda ELi kodanike ja elanike põhiõigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, samuti õigust era- ja perekonnaelule, teabevahetuse konfidentsiaalsust, süütuse presumptsiooni, sõnavabadust, teabevabadust ja ettevõtlusvabadust;

66.  kordab oma tõsist muret seoses pilvandmetöötluse lepingute raames töödeldud ELi isikuandmete ja teabe kohustusliku otsese avaldamisega kolmandate riikide ametiasutustele pilveteenuste osutajate kaudu, kelle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi seadusi või kes kasutab kolmandas riigis asuvat serverit, ning seoses kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja luureteenistuste otsese kaugjuurdepääsuga isikuandmetele ja töödeldavale teabele;

67.  peab kahetsusväärseks, et kolmandate riikide ametiasutused saavad sellise juurdepääsu tavaliselt oma õigusnormide otsese jõustamise kaudu, kasutamata seejuures õiguslikuks koostööks loodud rahvusvahelisi vahendeid, nagu vastastikune õigusabi või õigusalane koostöö;

68.  rõhutab, et selline praktika seab kahtluse alla väljaspool ELi asuvate pilve- ja internetiteenuste pakkujate usaldusväärsuse, samuti selliste kolmandate riikide usaldusväärsuse, kes ei kasuta õigus- ja justiitskoostöö rahvusvahelisi vahendeid;

69.  eeldab, et komisjon ja nõukogu võtavad meetmeid selle olukorra lahendamiseks ja ELi kodanike põhiõiguste austamise tagamiseks;

70.  tuletab meelde, et eranditult kõik ELis teenuseid osutavad ettevõtted peavad järgima ELi õigusakte ja vastutavad nende rikkumise eest;

71.  rõhutab, et kolmanda riigi õigusruumi kuuluvate pilvandmetöötluse teenuste puhul tuleks ELis asuvatele kasutajatele anda selge ja eristatav hoiatus võimaluse kohta, et kolmanda riigi luure- ja õiguskaitseasutused jälgivad salajaste korralduste või kohtumääruste alusel nende isikuandmeid, millele järgneb vajaduse korral andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks sõnaselge nõusoleku küsimine;

72.  nõuab tungivalt, et komisjon pööraks isikuandmete töötlemist hõlmavate rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimisi pidades erilist tähelepanu pilvandmetöötlusega seotud riskidele ja probleemidele põhiõiguste suhtes ning eelkõige – kuid mitte ainult – õiguse suhtes eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon võtaks arvesse läbirääkimiste partneri siseriiklikke eeskirju, mis reguleerivad õiguskaitse- ja luureasutuste juurdepääsu pilvandmetöötluse teenuste kaudu töödeldavatele isikuandmetele, eelkõige nõudes, et õiguskaitse- ja luureasutustele võib anda sellise juurdepääsu ainult seadusjärgse menetlemise põhimõtete täielikul järgimisel ning et sellise juurdepääsu lubamiseks peab olema üheselt mõistetav õiguslik alus, samuti nõudes, et oleks määratletud täpsed juurdepääsutingimused, juurdepääsu andmise eesmärk, andmete üleandmisel rakendatavad turvameetmed ja eraisikute õigused, samuti järelevalve- ja tõhusa hüvitamise mehhanismi eeskirjad;

73.  väljendab tõsist muret Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni komitees tehtud töö pärast, mille eesmärk oli koostada lisaprotokoll 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsiooni artikli 32 (piiriülese juurdepääsu kohta arvutisse salvestatud andmetele, mille puhul on vajalik nõusolek või mis on avalikult kättesaadavad)(8) tõlgendamise kohta, et lihtsustada selle tõhusat kasutamist ja rakendamist õiguslike, poliitiliste ja tehnoloogiliste arengute kontekstis; palub komisjonil ja liikmesriikidel läheneva Euroopa Nõukogu ministrite komitee arutelu valguses tagada, et küberkuritegevuse konventsiooni artikkel 32 ja selle tõlgendused liikmesriikides oleksid kooskõlas põhiõigustega (sh seoses andmekaitsega) ja eelkõige ELi põhiõiguste harta isikuandmete piiriülest edastamist käsitlevate sätetega, ELi andmekaitseõigusega, Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning Euroopa Nõukogu konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (konventsioon nr 108), mis on liikmesriikidele õiguslikult siduvad; palub komisjonil ja liikmesriikidel lükata kindlalt tagasi mis tahes meetmed, mis seaksid nimetatud õiguste rakendamise ohtu; tunneb muret asjaolu pärast, et juhul, kui selline protokoll heaks kiidetakse, võib selle rakendamine tähendada õiguskaitseasutuste takistamatut kaugjuurdepääsu teistes jurisdiktsioonides asuvatele serveritele ja arvutisüsteemidele, ilma et oleks vaja kasutada vastastikuse õigusabi kokkuleppeid ja muid õiguskoostöövahendeid, mis on kehtestatud selleks, et kaitsta üksikisikute põhiõigusi, muu hulgas seoses andmekaitse ja seadusjärgse menetlemisega;

74.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEdele, kes toetuvad isikuandmete töötlemisel üha enam pilvandmetöötluse tehnoloogiale ning kellel ei pruugi turvaprobleemide nõuetekohaseks käsitlemiseks alati olla piisavalt vahendeid või teadmisi;

75.  rõhutab, et vastutava töötleja ja volitatud töötleja kvalifikatsiooni tuleb asjakohaselt kajastada töötlusvahendite üle teostatava kontrolli taseme abil, et selgelt jaotada pilvandmetöötluse kasutamisel isikuandmete kaitsega seotud vastutus;

76.  rõhutab, et pilvandmetöötluse teenuste osutajad peavad isikuandmete töötlemisel võtma täielikult arvesse kõiki ELi andmekaitseõiguses sätestatud põhimõtteid, nagu erapooletus ja seaduslikkus, eesmärgi piiramine, proportsionaalsus, täpsus ja andmete säilitamise piiratud ajavahemikud;

77.  rõhutab tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristuste kohaldamise olulisust juhul, kui pilvandmetöötluse teenused ei vasta ELi andmekaitsestandarditele;

78.  rõhutab, et iga pilvandmetöötluse teenuse andmekaitsealast mõju tuleb hinnata ajutistel alustel, et määrata kindlaks kõige sobivamad kaitsemeetmed, mida rakendada;

79.  rõhutab, et Euroopa pilvandmetöötluse teenuse osutaja peaks alati tegutsema ELi andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt, isegi kui see on vastuolus kliendi või kolmandas riigis asutatud vastutava töötleja juhistega või kui asjaomased andmesubjektid on (ainuüksi) kolmandate riikide residendid;

80.  rõhutab vajadust tegeleda rahvusvahelisel tasandil pilvandmetöötlusest tulenevate probleemidega, eelkõige valitsuste luuretegevuse ja vajalike kaitsemeetmetega;

81.  rõhutab, et ELi kodanikele, keda kolmanda riigi ametiasutused jälgivad, peaks olema tagatud vähemalt samad kaitsemeetmed ja -vahendid nagu asjaomase kolmanda riigi kodanikele;

82.  peab kahetsusväärseks komisjoni lähenemisviisi teatises, kus ei nimetata pilvandmetöötlusega seotud ohte ja probleeme, ning nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tööd pilvandmetöötlus valdkonnas, koostades selle kohta terviklikuma teatise, milles võetakse arvesse kõigi sidusrühmade huvisid ja mis sisaldab lisaks tavapärasele viitele põhiõiguste kaitse ja andmekaitsenõuete järgimise kohta vähemalt järgmist:

   suunised, millega tagada ELi põhiõiguste ja andmekaitsealaste kohustuste täielik järgimine;
   piiravad tingimused, mille puhul pilvandmetele antakse juurdepääs või keeldutakse sellest õiguskaitse eesmärkidel, järgides ELi põhiõiguste hartat ja ELi õigust;
   kaitsemeetmed välis- ja kodumaiste üksuste ebaseadusliku juurdepääsu vastu, näiteks muutes hankenõudeid ja kohaldades nõukogu määrust (EÜ) nr 2271/96(9) , et piirata välismaiste õigusaktide mõju, mille tulemuseks võib olla ELi kodanike ja residentide pilvandmete massiline ebaseaduslik edastamine;
   ettepanekud selle kohta, kuidas määratleda isikuandmete edastamine ja ajakohastada standardseid pilvandmetöötlusele kohandatud lepingusätteid, kuna pilvandmetöötlus hõlmab sageli massilisi andmevooge pilvandmetöötluse klientidelt pilveteenuste osutajate serveritesse ja andmekeskustesse, mis omakorda hõlmab paljusid erinevaid sidusrühmi ning ELi ja kolmandate riikide piiride ületamist;

83.  kutsub komisjoni üles uurima ELi ja USA Safe Harbouri lepingu läbivaatamise piisavust selle kohandamiseks tehnoloogilisele arengule, eriti pilveteenusega seotud aspektide valdkonnas;

o
o   o

84.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(2) EÜT L 171, 7.7.1999, lk 12.
(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(4) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
(5) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.
(6) Eelkõige pilvandmetöötluse teenuseid kasutavate tarbijate ja VKEde puhul.
(7) Vt arvamust 5/2012, WP 196: http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/index_en.htm#h2-1
(8) http://www.coe.int/t/dghl/cooperation/economiccrime/Source/Cybercrime/TCY/TCY%202013/T CY(2013)14transb_elements_protocol_V2.pdf http://www.coe.int/t/DGHL/cooperation/economiccrime/cybercrime/default_en.asp
(9) Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest (EÜT L 309, 29.11.1996, lk 1).

Viimane päevakajastamine: 12. juuli 2016Õigusalane teave