Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2064(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0348/2013

Esitatud tekstid :

A7-0348/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/12/2013 - 9.5
CRE 10/12/2013 - 9.5

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0549

Vastuvõetud tekstid
PDF 134kWORD 61k
Teisipäev, 10. detsember 2013 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Vabatahtlik tegevus Euroopas
P7_TA(2013)0549A7-0348/2013

Euroopa Parlamendi 10. detsembri 2013. aasta resolutsioon vabatahtliku tegevuse kohta Euroopas (2013/2064(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165, 166 ja 214,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) avaldatud vabatahtliku töö hindamise käsiraamatus (2011) väljapakutud vabatahtliku töö mõiste määratlust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsust nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013(1) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsust nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsust nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm “Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust(3) ,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust 2010/37/EÜ kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta(4) ,

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas mitteformaalse ja informaalse õppe olulisuse tunnustamise kohta(5) ,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse kohta (14427/1/2007),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 16. mai 2007. aasta resolutsiooni noorte vabatahtliku tegevuse ühiseesmärkide rakendamise kohta(6) ,

–  võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2008. aasta soovitust noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopa Liidus(7) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitust nr 2006/961/EÜ hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta(8) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta deklaratsiooni Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta(9) ,

–  võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta järeldusi vabatahtliku tegevuse rolli kohta sotsiaalpoliitikas (14552/2011),

–  võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldusi spordialase vabatahtliku tegevuse rolli kohta kodanikuaktiivsuse edendamisel(10) ,

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta pealkirjaga „ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine” (COM(2010)0603),

–  võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2007. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine” (COM(2007)0498),

–  võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2009. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis” (COM(2009)0200),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Noorte liikuvus. Algatus noorte potentsiaali vallandamiseks eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv” (COM(2010)0477),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ELi poliitika ja vabatahtliku tegevuse kohta: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis (COM(2011)0568),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta teatist ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks” (COM(2011)0788),

–  võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2012. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta (COM(2012)0781),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 28. märtsi 2012. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi poliitikat ja vabatahtlikku tegevust käsitlev teatis: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis”(11) ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni „Piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis”(12) ,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni aruannet (A7-0348/2013),

A.  arvestades Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 edukust, asjakohaseid eesmärke ja vabatahtliku tegevuse aasta kui teavituskampaania mõju;

B.  arvestades, et vabatahtliku tegevuse jaoks soodsate tingimuste ja kõikidele juurdepääsu loomine on pikaajaline protsess, mis nõuab kõigi sidusrühmade osalust;

C.  arvestades, et vabatahtlik tegevus on kodanikuaktiivsuse ja demokraatia, nagu ka isiksuse arengu oluline aspekt, mis väljendab selliseid euroopalikke väärtusi nagu solidaarsus ja diskrimineerimiskeeld ning aitab kaasa osalusdemokraatia arendamisele ja inimõiguste edendamisele nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool;

D.  arvestades tähtsust, mida vabatahtlikule tegevusele omistatakse arutelus avaliku sektori poliitika üle;

E.  arvestades, et osalemine vabatahtlikus tegevuses võib olla oluline viis tööturul vajalike oskuste omandamiseks ning võimalus jõuda ühiskonnas silmapaistvale sotsiaalsele positsioonile;

F.  arvestades, et spordi valdkond püsib suures osas elujõuline tänu vabatahtlikele;

G.  arvestades, et vabatahtlik tegevus on individuaalse ja kollektiivse emantsipatsiooni, solidaarsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse põhitegur;

H.  arvestades, et vabatahtlik tegevus aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, tekitades sotsiaalset kapitali ja soodustades arengut ning edendades majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

I.  arvestades, et nõukogu 2011. aasta oktoobri järeldustes vabatahtliku tegevuse rolli kohta sotsiaalpoliitikas rõhutatakse vabatahtliku tegevuse tähtsust soolise ebavõrdsusega probleemiga tegelemisel;

J.  arvestades, et riikliku tasandi bürokraatia pärsib vabatahtlikku tegevust, mida mõnede liikmesriikide õigussüsteem ei tunnusta veel piisavalt;

K.  arvestades, et vabatahtlikule tegevusele kohaldatav õigusraamistik, vabatahtlike õigused ja tegevuse korraldamise viisid erinevad liikmesriigiti väga palju traditsioonide ja kultuuritavade erinevuse tõttu;

L.  arvestades, et tõsine majanduskriis, kokkuhoiumeetmed ja maksukoormus seavad ohtu paljude valitsusväliste organisatsioonide, spordiorganisatsioonide ja vabatahtlike ühenduste rahalise stabiilsuse, kes teevad raskel ajal kõik endast oleneva, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja heaolu;

M.  arvestades, et Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal 2011 saavutatu säilitamiseks tuleks ELi tasandil arendada vabatahtliku tegevuse Euroopa poliitika osas struktureeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi, mis praegu on killustunud ja mitme talituse vahel ära jagatud;

1.  võtab teadmiseks komisjoni teatise lisas viidatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 teavituskampaania maksumuse ja avaldab kahetsust piiratud rahalistest vahenditest tingitud tagasihoidlike tulemuste pärast;

2.  tunnustab ja toetab liikmesriigiti erinevaid vabatahtliku tegevuse vorme, mis toimivad riiklikes organisatsioonides ja kohalikul tasandil tegutsevates ühenduste võrgustikes; nõuab sellega seoses liikmesriikidelt multikultuursusest lähtuvat lähenemist ning nõuab komisjonilt üksikasjalikku analüüsi vabatahtliku tegevuse tavade ja traditsioonide kohta liikmesriikides, et soodustada ühtset Euroopa lähenemisviisi;

3.  märgib, et vabatahtliku tegevuse Euroopa ühtse lähenemisviisi edasine konsolideerimine loob rohkem võimalusi noorte liikuvuseks ja noorte tööalase konkurentsivõime tekkeks väärtuslike oskuste omandamise kaudu;

4.  tunneb heameelt asjaolu üle, et vabatahtlikku tööd soodustavate tingimuste loomiseks võtsid mõned liikmesriigid vastu või muutsid selle valdkonna õigusakte; soovitab teistel liikmesriikidel teha sama, keskendudes vabatahtlike õiguste tugevdamisele, kasutades vabatahtlike õiguste ja kohustuste Euroopa hartat;

5.  julgustab liikmesriike jätkama vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna loomist, eelkõige õigusraamistiku abil, kui see veel puudub;

6.  märgib, et osa liikmesriike on rakendanud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vabatahtliku töö hindamise käsiraamatut ja kutsub ka teisi liikmesriike nende eeskuju järgima, et saada võrreldavaid andmeid, mis looksid selgema ettekujutuse vabatahtliku töö olulise panuse kohta ühiskonnas;

7.  palub vastu võtta vabatahtlike ühenduste Euroopa põhikirja, et toetada nende õiguslikku ja institutsioonilist tunnustamist;

8.  rõhutab vajadust vabatahtlikku tegevust edendada eeskätt kooliõpilaste, üliõpilaste ja teiste noorte seas, et suurendada solidaarsuse ulatust ja selle toetamist;

9.  märgib, et viimaste kuude jooksul internetis loodud Euroopa oskuste passide suur arv tõestab elektroonilise portfoolio edukust, mis võimaldab anda tervikliku ülevaate oma oskustest, muuhulgas oskustest, mis on omandatud vabatahtliku töö käigus, et neid ametlikult kas ametialasel või õppimise eesmärgil tunnustada;

10.  rõhutab, et vabatahtliku töö käigus saadud oskused ja võimed, mida võib pidada mitteformaalseks ja informaalseks õpi- ja töökogemuseks, lisavad elulookirjeldusele väärtust ja on abiks tööelus;

11.  usub, et kavandatav Europassi kogemuste tunnistus võimaldaks vabatahtlikel kirjeldada ja registreerida vabatahtliku töö käigus omandatud oskusi, mille kohta ei pruugi olla väljastatud tunnistust, ja pidades silmas nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, julgustab komisjoni võtma Europassi kogemuste tunnistus võimalikult kiiresti kasutusele;

12.  märgib eespool nimetatud oskuste ja võimete tähtsust noorte motiveerimisel vabatahtlikuks tegevuseks ning sotsiaalse kapitali kogumisel ja ühiskondliku arengu hoogustamisel;

13.  teeb ettepaneku pöörata vabatahtlikus sektoris tähelepanu soolisele võrdsusele ja eelkõige selgelt väljendunud vahele vabatahtlike juhtide seas, kus mehed on juhtivatel kohtadel üleesindatud;

14.  leiab, et noorte vabatahtliku töö käigus omandatud oskused tuleb lisada Euroopa oskuste passi ja Europassi, et sel viisil formaalset ja mitteformaalset haridust võrdselt kohelda;

15.  rõhutab asjaolu, et vabatahtlik tegevus võimaldab koolist väljalangenud noortel leida endale kaasav keskkond ja tegevus;

16.  väljendab veel kord toetust komisjoni algatusele asutada Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus, et soodustada ELi kiiret ja koordineeritud reageerimist humanitaarkriisidele ja rasketele loodusõnnetustele, toetades ELi humanitaarabi operatsioonidel osalevate vabatahtlike väljaõpet, mobiliseerimist ja koordineerimist;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et vabatahtlik tegevus, mis on üha rohkem levinud nii noorte kui ka eakate hulgas, soodustab kultuuridevahelist õppimist, toetab Euroopa identiteeditunnet ja põlvkondadevahelist solidaarsust ning edendab aktiivsena vananemist ja igas vanuses kodanike osalust;

18.  juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlik tegevus aitab nii noortel kui eakatel anda oma panus ühiskonna hüvanguks ja pälvida selle eest tunnustus ja austus, ning see parandab nende elukvaliteeti, heaolu ja tervislikku seisundit;

19.  juhib tähelepanu sellele, et kõikide vanuserühmade vabatahtliku tegevuse edendamiseks on väga oluline vabatahtliku tegevuse võimaluste lai valik ja lihtne juurdepääs, pidades silmas kulude, teabe ja taristu kättesaadavuse ning vastutus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse aspekti;

20.  on seisukohal, et vabatahtlik tegevus kodanikuühiskonna loomise aktiivse vormina võib soodustada kultuuridevahelist dialoogi ja olla väga kasulik võitluses eelarvamuste ja rassismi vastu;

21.  märgib vabatahtliku tegevuse tähtsat rolli inim- ja sotsiaalse kapitali loomisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama spordialase vabatahtliku tegevuse väärtust ja seda eelkõige harrastusspordis, kus ilma vabatahtliketa ei saaks paljud organisatsioonid töötada;

22.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama vabatahtliku tegevuse suurt lisaväärtust praegusel sügava majanduskriisi ajal;

23.  rõhutab järjekindlate jõupingutuste vajalikkust, et tagada naistele võrdne juurdepääs vabatahtlikule tegevusele;

24.  toonitab vajadust jätkata Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta traditsiooni, mis algas 2011. aastal, et aidata kaasa vabatahtliku tegevuse kui aktiivse kodanikuosaluse väljenduse kuvandile, ja ergutab sellega seoses komisjoni lisama vabatahtlik tegevus Euroopa kodanike aasta jooksul olulise panusena kodanikuaktiivsusesse;

25.  kutsub liikmesriike üles tagama Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal 2011 riiklikul tasandil saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus;

26.  palub komisjonil määratleda ja töötada välja vabatahtliku tegevuse poliitika ja rakendada avatud kooskõlastusmeetodit, et lihtsustada dialoogi ja koostööd erinevate liikmesriikide sidusrühmade vahel;

27.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed, et muuta vabatahtlik tegevus süsteemi osaks viisil, mis on kooskõlas nende siseriiklike tööõigusaktidega;

28.  palub liikmesriikidel ja komisjonil luua ühtse kontaktpunktina teenistus, mis vastutaks vabatahtliku tegevuse poliitika ning komisjoni talituste ja erinevate institutsioonide koordineerimise eest selles valdkonnas;

29.  rõhutab vajadust luua eelkõige koostöös Euroopa vabatahtlike organisatsioonide, ühenduste ja võrgustikega keskne ELi portaal, mis oleks koordineerimist soodustavaks üleeuroopaliseks platvormiks, mis sisaldaks ka andmebaasi vabatahtliku tegevuse parimate tavade ja piiriülese vabatahtliku tegevuse kohta ning annaks teavet pakutavate programmide, nende maksumuse ja osalemistingimuste kohta, et lihtsustada teabe koondamist;

30.  julgustab liikmesriike looma riikliku koordineerimise veebisaidid ja otsingumootorid, mis võimaldavad üksikisikutele hõlpsa ja hästi struktureeritud juurdepääsu vabatahtliku tegevuse võimalustele ja organisatsioonidele koostöövõimalused;

31.  julgustab liikmesriike tagama vabatahtliku tegevuse stabiilne ja jätkusuutlik toetusraamistik ka piiriülesel tasandil, mis toetab nii vabatahtlikke kui ka vabatahtlike organisatsioone; soovitab liikmesriikidel säilitada Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 tarbeks loodud riiklikud koordineerimisasutused;

32.  kutsub liikmesriike üles rakendama direktiivi 2004/114/EÜ(13) (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) sätteid ja lihtsustama viisa andmise korda või koguni kaotama viisanõude inimeste puhul, kes soovivad tegutseda vabatahtlikena Euroopa naabruspoliitika raames;

33.  nõuab tungivalt, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused tagaksid piisava rahastamise ja lihtsustaksid haldustoiminguid ning näeksid ette maksusoodustused eelkõige väikestele ja piiratud rahaliste vahenditega vabatahtlike organisatsioonidele ja võrgustikele; nõuab sellega seoses, et selgitataks ühendustele antava toetuse mõistet, et neile ühendustele ettenähtud rahastamisvahendeid ei aetaks enam segi riigiabiga, mis võib pärssida konkurentsi tulundussektoris;

34.  palub Euroopa Komisjonil uurida võimalust võtta vabatahtliku töö majanduslikku panust arvesse Euroopa projektide kaasrahastamise osana;

35.  juhib tähelepanu vajadusele edendada vabatahtlikku tegevust ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegia raames kooskõlas vabatahtlikult kohaldatava rahvusvahelise standardiga ISO 26000:2010 ettevõtja sotsiaalse vastutuse juhise kohta;

36.  kutsub komisjoni üles jälgima, et liikmesriigid muudaksid vabatahtlikele kohustuslikuks piisava kindlustuskatte, kaitsmaks nende tervist ja ohutust vabatahtliku töö ajal;

37.  kutsub liikmesriike, kes ei ole veel vabatahtlikku tegevust õigusaktidega reguleerinud, üles seda tegema ja lihtsustama vabatahtlikku tegevust formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe kaudu, et parandada vabatahtlike oskuseid ja anda neile nende töös suuremad volitused;

38.  kutsub liikmesriike üles lihtsustama vabatahtlikku tegevust formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe kaudu, et parandada vabatahtlike oskuseid ja anda neile nende töös suuremad volitused, kuivõrd nende pühendumus on suures osas altruistlik ja omakasupüüdmatu; julgustab liikmesriike võtma haridusasutustes valikainetena kasutusele vabatahtlike koolituskursused;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama Euroopa vabatahtliku teenistuse edendamist ülikoolides ja teistes kõrgharidusasutustes;

40.  on veendunud, et informaalse hariduse meetodina toetab vabatahtlik tegevus erialaste oskuste ja kvalifikatsiooni arengut, lihtsustades vabatahtlike jaoks tööturule sisenemist või naasmist;

41.  soovitab komisjonil säilitada kontakt Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 liidu järglasega – Euroopa vabatahtliku tegevuse liiduga – ning teiste vabatahtlikkusel põhinevate organisatsioonidega ja võtta arvesse Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilise tegevuskava (P.A.V.E) raames välja töötatud soovitusi kui tuleviku tegevusplaani alust;

42.  kutsub komisjoni üles eraldama vajalikke vahendeid arengufondi rajamiseks Euroopa vabatahtliku tegevuse jaoks, et tagada kohase toetava infrastruktuuri loomine;

43.  rõhutab, kui tähtis on lihtsustada Euroopa ja riikide tasandil valitsusväliste organisatsioonide juurdepääsu Euroopa rahastamisvahenditele, eriti Euroopa Sotsiaalfondile;

44.  kutsub liikmesriike üles rakendama nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ja tagama enne tähtajaks seatud 2018. aastat formaalsete struktuuride rakendamise vabatahtliku tegevuse käigus kogutud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimiseks, mille tulemuseks on tunnustatud kvalifikatsioon, mida haridusasutused, tööandjad ja teised peaksid tunnustama;

45.  kutsub komisjoni üles tunnustama vabatahtlikuna tegutsemise aega kõikide Euroopa toetuste puhul võimaliku mitterahalise kaasrahastamisena ning tegema vabatahtlike organisatsioonidega koostööd, et töötada välja paljudel kättesaadavatel vahenditel ja mudelitel põhinevad süsteemid vabatahtlikuna tegutsemise aja registreerimiseks ja dokumenteerimiseks;

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.
(2) ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.
(3) ELT L 378, 27.12.2006, lk 32.
(4) ELT L 17, 22.1.2010, lk 43.
(5) ELT C 168, 20.7.2006, lk 1.
(6) ELT C 241, 20.9.2008, lk 1.
(7) ELT C 319, 13.12.2008, lk 8.
(8) ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.
(9) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 187.
(10) ELT C 372, 20.12.2011, lk 24.
(11) CESE 824/2012.
(12) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 14.
(13) ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

Viimane päevakajastamine: 12. juuli 2016Õigusalane teave