Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2006(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0464/2013

Esitatud tekstid :

A7-0464/2013

Arutelud :

PV 14/01/2014 - 16
CRE 14/01/2014 - 16

Hääletused :

PV 15/01/2014 - 10.16
CRE 15/01/2014 - 10.16

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0032

Vastuvõetud tekstid
PDF 301kWORD 133k
Kolmapäev, 15. jaanuar 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa taasindustrialiseerimine konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks
P7_TA(2014)0032A7-0464/2013

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks (2013/2006(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XVII jaotise artiklit 173 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 157), mis käsitleb ELi tööstuspoliitikat ja viitab muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks – Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis” (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust(1) ,

–  võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (COM(2012)0710),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

–  võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2012 teatist pealkirjaga „ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia” (COM(2012)0433),

–  võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele”. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (COM(2008)0394),

–  võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatist „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (COM(2008)0699),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (COM(2010)0546),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet” (COM(2011)0642),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050” (COM(2011)0885),

–  võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatist „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” (COM(2012)0060),

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta teatist „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed” (COM(2012)0299),

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2012. aasta teatist „Progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks” (COM(2012)0341),

–  võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2013. aasta teatist „Roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta” (COM(2013)0150),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatist „Roheline raamat. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030” (COM(2013)0169),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatisele „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (COM(2008)0699) (SEC(2008)2741),

–  võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta talituste töödokumenti „Euroopa luksustoodete tööstuse konkurentsivõime” (SWD(2012)0286),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatisele „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks – Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis” lisatud komisjoni töödokumenti (SWD(2012)0297),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta töödokumenti „Euroopa konkurentsivõime aruanne 2012. Kasu saamine globaliseerumisest” (SWD(2012)0299),

–  võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2013. aasta töödokumenti „Euroopa töösuhted 2012” (SWD(2013)0126),

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2013. aasta teatist „Komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega” (COM(2013)0446),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013 arvamust pealkirjaga „Ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia”(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. märtsi 2013. aasta arvamust teemal „Töötajate osalemine ja nende kaasamine kui äriühingu asjakohase juhtimise tugisammas ning tasakaalustatud lahendused kriisist väljumiseks”(3) ,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)(4) ,

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames(5) ,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(6) ,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(7) ,

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta(8) ,

–  võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta(9) ,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni ühtse turu akti ja järgmiste sammude kohta majanduskasvuks(10) ,

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(11) ,

–  võttes arvesse oma 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta(12) ,

–  võttes arvesse oma 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni kildagaasi ja põlevkiviõli tööstuslike, energeetiliste ja muude aspektide kohta(13) ,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(14) ,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2 -heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta(15) ,

–  võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni taastuvenergiaga seonduvate tänaste ülesannete ja võimaluste kohta Euroopa energia siseturul(16) ,

–  võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu tööstuspiirkondade piirkondlike strateegiate kohta(17) ,

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(18) ,

–  võttes arvesse oma 2. juuli 2013 resolutsiooni ühistute osa kohta kriisi ületamisel(19) ,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2013. aasta arutelu komisjoni avalduse üle Euroopa tööstuse taastumise teemal praeguste raskuste taustal (2013/2538(RSP)),

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 10. ja 11. detsembri 2012. aasta 3208. istungi järeldusi „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”,

–  võttes arvesse 2011. aastal komisjoni tellimusel koostatud aruannet „ELi tööstuse struktuur 2011 – arengud ja tulemused”,

–  võttes arvesse 2013. aasta aprillis Regioonide Komitee tellimusel koostatud strateegia „Euroopa 2020” algatuste uuringul põhinevat aruannet „Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika”,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. juuni 2013. aasta arvamust teemal „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis”(20) ,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 11. aprilli 2013. aasta arvamust „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”(21) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0464/2013),

A.  arvestades, et Euroopa tööstus on läbi tegemas enneolematu ulatusega kriisi ning arvestades, et see seisab silmitsi ka paljude puudujääkidega, mis kahjustavad selle konkurentsivõimet;

B.  arvestades, et Euroopa Komisjoni esitatud arvud on ambitsioonikad, kuid tingimuslikud, sest need on seotud mitmete veel piisavalt määratlemata näitajatega;

C.  arvestades, et Euroopa tööstus etendab kriisi lahendamisel võtmerolli ja on selle oluline osa;

D.  arvestades, et Euroopa konkurendid tööstuses on töötanud aastaid välja tugevaid tööstusstrateegiaid;

E.  arvestades, et EL vajab strateegiat majandus- ja finantskriisist ülesaamiseks ja uue majandusdünaamika käivitamiseks;

F.  arvestades, et komisjoni tuleb kiita tööstuspoliitika algatamise eest oma teatises, mille eesmärk on korraldada tööstuse ümberkujundamist;

G.  arvestades, et Euroopa ühine tulevik tööstuse asukohana seisneb kaasajastamistöös, mis tugevdab innovatsioonikeskusi ja kõrvaldab arengupuudujäägid tööstuslikult ja struktuurselt nõrkades piirkondades;

H.  arvestades, et krediidi vähenenud kättesaadavus piirab investeeringuid, takistades nii innovatsiooni kui ka uute tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu; arvestades, et seepärast on Euroopa tööstuspoliitika jaoks vaja töökindlat finantsarhitektuuri, mis edendab investeeringuid;

I.  arvestades, et Lõuna-Euroopas on rahastamistingimused rangemad, nõudes täpselt kohandatud rahastamislahendusi;

J.  arvestades, et liikmesriigid peaksid eeskujuks võtma tööstuse restruktureerimise meetodid, mida on Euroopas ja teistes maailma riikides saatnud edu;

K.  arvestades, et komisjon on juhtinud tähelepanu asjaolule, et ELi tööstused võivad taastada oma atraktiivsuse ülemaailmsete palgaerinevuste oodatava vähenemise tõttu;

L.  arvestades, et Euroopa tööstuspoliitika jaoks paremate üldtingimuste loomine tähendab ELi siseturu väljakujundamist ja nõuetekohast toimimist sotsiaalses turumajanduses;

M.  arvestades, et Euroopa peamiseks prioriteediks peaks olema tootmissektorite ja oskusteabe kaitsmine, võimaldades taastada tööstuse konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil;

N.  arvestades, et energiakulud tööstussektori jaoks ja suurenevad energia hinna erinevused Euroopa ja teiste tööstusriikide (eelkõige Ameerika Ühendriikide) vahel on üha tähtsamad, kui praeguste trendidega ei tegeleta nõuetekohaselt;

O.  arvestades, et globaalsete probleemidega silmitsi seistes on oluline, et energia- ja ressursitõhusus oleksid Euroopa tööstuse taastamise keskmes, kui Euroopa tööstus soovib säilitada tulevikus oma konkurentsivõimet;

P.  arvestades, et EL vajab olulistest ühiskondlikest probleemidest ülesaamiseks tööstuspoliitilist lähenemisviisi, mis ühendaks konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja inimväärse töö;

Q.  arvestades, et vaja on tagada ELi energia-, kliima-, keskkonna-, tööstus- ja kaubanduspoliitika sidusus, et saavutada tasakaal kliima- ja keskkonnakaitsepoliitika ning RISE strateegia eesmärkide vahel;

R.  arvestades, et tööviljakus on arenenud viimastel kümnenditel palju kiiremini kui loodusvara tootlikkus, samal ajal kui hinnangute kohaselt moodustavad tootmiskuludest tööjõukulud alla 20% ning ressursikulud 40%;

S.  arvestades, et ELil on ka tohutu innovatsioonivõime, sest kuus ELi liikmesriiki on maailma 50 innovaatilisima riigi esikümnes;

T.  arvestades, et tööstuspoliitikal on tugev sotsiaalne mõõde, mis mõjutab kõiki ühiskonnakihte;

U.  arvestades, et Euroopa tööstuspoliitika jaoks on vaja tugevat tööjõudu, samal ajal kui vaid 7% lihttöölistest on saanud koolitust;

Strateegia „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel” (RISE): põhimõtted, eesmärgid ja juhtimine

1.  peab tervitatavaks komisjoni keskendumist tööstuspoliitikale, sest selline fookus on oluline majandusarengu ja konkurentsivõime jaoks ning see tagab jõukuse pikemas perspektiivis ning aitab lahendada töötuse probleemi, arvestades, et tööstussektoris luuakse üks neljast töökohast ning pakutakse tööd umbes 34 miljonile inimesele; toonitab, et tööstuspoliitikas tuleb tegeleda ELi majanduse suhteliste nõrkustega, olenemata sellest, kas nendeks on vähesed investeeringud teadus- ja arendustegevusse, energiahindade areng, bürokraatlikud takistused või raskused rahastamisvõimaluste leidmisel; märgib, et tööstuse osakaal on teadus- ja arendustegevuse kuludest 80% ning et ligi 75% Euroopa ekspordist moodustavad tööstuskaubad; toonitab, et suur osa majanduse väärtusest luuakse tööstussektoris ja et iga tööstussektori töökohaga luuakse ligi kaks täiendavat töökohta tarne- ja teenindussektoris;

2.  rõhutab, et Euroopa Liidu tööstuse tugevus ja tähtsus tulevikus põhinevad strateegial „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel” (Renaissance of Industry for a Sustainable Europe – RISE), mis taotleb tehnoloogilist, ärilist ja sotsiaalset innovatsiooni kolmanda tööstusrevolutsiooni suunas, sealhulgas tõhususstrateegia, millega Euroopa taasindustrialiseeritakse, tugevdatakse Euroopa tööstust tervikuna ning reageeritakse tekkivatele sotsiaalprobleemidele; väidab, et RISE võib aidata luua uusi turge, muu hulgas uute ja innovaatiliste toodete ja teenuste jaoks, ärimudeleid ning loovettevõtjaid ja -ettevõtteid, uusi töökohti ja inimväärset tööd, tuues koos majanduse dünaamilisuse, kindlustunde ja konkurentsivõimega kaasa tööstuse uuenemise; usub, et üheks peamiseks prioriteediks on tugevate tootmissektorite ja oskusteabe säilitamine ning et sellise konkurentsivõime strateegia põhisammasteks on energia ja toorme kättesaadavus ning innovatsioon, energia- ja ressursitõhusus; märgib, et samuti on äärmiselt tähtsad usaldusväärne tulevikku suunatud taristud transpordi, energiatootmise ja -jaotamise jaoks ning telekommunikatsioonid;

3.  leiab, et strateegia RISE tuleb integreerida ökoloogilise ja sotsiaalse turumajandusega kooskõlas ettevõtluse, õiglase konkurentsi, välismõjude arvessevõtmise pikaajalise eesmärgi, toimiva rahanduspoliitika ning keskkonnateadlike majandusalaste raammäärustega; sedastab, et Euroopa Liidu tööstuspoliitika peab vastama nägemusele, milles juhindutakse innovatsioonist, jätkusuutlikkusest ja konkurentsivõimest, mis tugevdavad tootmissektoreid ja oskusteavet ning ringmajandust; märgib tööstuse ja ettevõtete olulist rolli jätkusuutlikkuse edendajatena ning läbipaistvuse tähtsust tarneahelates;

4.  rõhutab, et strateegia RISE jaoks on vaja lühiajalist kava tootmisvahendite ja oskusteabe kaitsmiseks, et vastata teatavate sektorite kiireloomulistele probleemidele (näiteks tootmise ülevõimsus, restruktureerimine, ebaaus konkurents), ning samuti tegevuskava ja ajakava pikaajalises raamistikus, mis põhineb selgete ja stabiilsete eesmärkidega, teaduspõhiste näitajate ning olelusringi ja ringmajandusega lähenemisviisil, mis võimaldab ja pakub stiimuleid investeeringute suunamiseks loovusse, oskustesse, uuendustesse, uutesse tehnoloogiatesse ning edendab Euroopa tööstusliku baasi kaasajastamist, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet väärtusahelast teadliku poliitika abil, mis hõlmab igas suuruses ettevõtteid, milles pööratakse nõuetekohast tähelepanu põhitööstustele ning mis soodustab tootmisahela säilitamist Euroopas; on arvamusel, et niisugune kaasajastamine peaks rajanema tähtsaimatel tööstusharudel ning uutel tööstussektoritel, ja et see peaks olema suunatud kasvule kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega;

5.  rõhutab, et tööstuspoliitika hõlmab kõiki poliitikavaldkondi, mis avaldavad mõju tööstusele; möönab, et tööstuspoliitika peab vastama strateegias „Euroopa 2020” seatud suurtele ühiskondlikele ja keskkonnaalastele ülesannetele ja eesmärkidele, sh tulevastele energia-, ressursi-, tööhõive, tööstus- ja kliimaalastele eesmärkidele, ning et see tuleb integreerida tulemuslikult Euroopa poolaasta protsessi ja riiklikesse reformikavadesse, et luua vajalikud eeltingimused investeerimiseks ja luua häid töökohti, eriti noorte jaoks; palub, et komisjon parandaks teabevahetust tööstuspoliitika toetamisega seotud kohustuste osas, et taastada investorite, töötajate ja kodanike usaldus ELi meetmete vastu;

6.  märgib, et Euroopa tööstuse osakaal Euroopa sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) on langenud 15 aastaga 20%-lt 15%-le;

7.  usub, et strateegia RISE peab üritama saavutada ambitsioonikaid ja realistlikke tööstuseesmärke; märgib, et vähemalt 20% peamine eesmärk tähendaks vajadust vähemalt 400 000 uue tööstusliku töökoha järele aastas; toetab veendunult 20% eesmärki ning teeb ettepaneku, et seda tuleks mõista kui ELi 20/20/20 eesmärkidega ühtlustatud sihteesmärki;

8.  usub, et need eesmärgid peaksid peegeldama uut tööstuslikku tegelikkust, nagu tootmise ja teenuste integreerimine (tootmisteenused) ning üleminek andmepõhisele majandusele ja lisandväärtuslikule tootmisele; palub komisjonil sellega seoses hinnata ja põhjendada oma tööd eesmärkidega ning muuta tööstussektorite klassifikatsiooni;

9.  rõhutab, et tööstussektorite tegevuse abil on võimalik kriisidele vastu panna, seda ka teenustemajanduse kaudu, mida tööstussektorid oma toodangu juurde tekitavad;

10.  palub, et komisjon täidaks oma kohustust töötada välja näitajad taasindustrialiseerimise protsessi jälgimiseks ja hindamiseks; rõhutab, et sellised näitajad peaksid olema mitte ainult kvantitatiivsed, vaid ka kvalitatiivsed, tagamaks, et protsess on jätkusuutlik ja kooskõlas keskkonnakaitsega;

11.  eeldab, et strateegia RISE võiks nõuetekohase rakendamise korral taaselustada tööstust ning tuua ELi tagasi tootva tööstuse, pöörates tähelepanu tarneahela juhtimisele ning võttes samuti arvesse piirkondade ja kohalikke spetsiifilisi tootmiskultuure ja nõudlust, toetades samaaegselt tähtsaid tärkavaid sektoreid, mis on vajalikud jätkusuutliku majanduse ja ühiskonna jaoks;

12.  rõhutab, et strateegia RISE saavutab edu ainult juhul, kui seda toetab piisavalt hea, selge ja prognoositav makromajanduslik raamistik, milles välditakse vastuolulist poliitikat, ja vajalikud eelarveressursid avaliku sektori ja erainvesteeringute võimendamiseks ja ELi globaalse konkurentsivõime edendamiseks; peab kahetsusväärseks, et praegu valitsev ELi makromajanduslik poliitika ei paku eriti VKEdele piisavat juurdepääsu kapitalile investeeringute ja innovatsiooni jaoks ning on seega vastuolus tööstuspoliitikaga; nõuab sellega seoses arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat Euroopa kasvustrateegiat ning mõistab hukka nõukogu kärped mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 1A, eelkõige programmide Horisont 2020, COSME ja Euroopa ühendamise rahastu puhul; palub liikmesriikidel oluliselt tugevdada nende programmide finantsvõimet;

13.  rõhutab, et Euroopa Liidu eelarve omavahendite loomine võiks avaldada soodsat mõju Euroopa taasindustrialiseerimisele;

14.  rõhutab, et ELi tööstuspoliitika tuleb üheselt määratleda, arvestades asjaolu, et praegu valitsevad ELis ja liikmesriikides tööstuspoliitika valdkonnas mitmed erinevad tavad ja suundumused;

15.  kiidab heaks komisjoni läbiva lähenemisviisi tööstuspoliitikale ning toonitab, kui oluline on terviklik lähenemisviis, mis on sidus ja koordineeritud nendes valdkondades, kus kõik muud poliitikavaldkonnad (näiteks konkurentsi-, kaubandus-, energia-, keskkonna-, innovatsiooni-, struktuurifondide, ühtse turu jm poliitika) võtavad arvesse strateegia RISE eesmärke; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Söe- ja Teraseühendust, mis tõestab, et integreeritud ja innovaatiline tegevus on tööstuspoliitikas edukalt teostatav, ja et see loob majanduskasvu ja töökohti ning on oma olemuselt integratsiooni edendav ja sotsiaalpartnerlust toetav; on seisukohal, et RISE peaks põhinema pigem horisontaalsel kui vertikaalsel tööstuspoliitika kontseptsioonil; usub – pöörates samaaegselt nõuetekohast tähelepanu põhitööstustele –, et sektoripõhised meetmed peaksid toetama väärtusahelaid ja suure kasvupotentsiaaliga tegevusklastreid ning peavad olema seotud valdkondliku spetsialiseerumisega, mis edendab kõrgtehnoloogiat ja suure lisaväärtusega strateegiaid ning innovatsiooni, oskusi, ettevõtlust, tööhõivet ja loovust; võtab sellega seoses teadmiseks valdkondlikud strateegiad autotööstuses (Cars 2020) ja terasetööstuses (terase tegevuskava) ja palub, et komisjon võtaks nõuetekohased meetmed nende strateegiate rakendamiseks; kutsub liikmesriike ja komisjoni samuti üles keskenduma piisavalt sektoritele, mida iseloomustavad ulatuslik oskusteave, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute kõrge tase ja lisaväärtuse loomine, sealhulgas protsessiinnovatsioon;

16.  soovitab komisjonil keskenduda Euroopa tööstusliku tootmise lisaväärtusele ülemaailmsetes tootmisahelates sektorite kaupa, et teha kindlaks, mil määral on eri tööstussektorid eri liikmesriikides juurdunud, ja luua tõhusamalt ühine strateegia Euroopa tööstuslike huvide kaitseks;

17.  on seisukohal, et EL vajab nii erasektori kui ka avalike institutsioonide arukat osalust, et soodustada väärtusahelate kujunemist ELis;

18.  rõhutab, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika on üks peamistest ELi poliitikameetmetest, mille abil aruka spetsialiseerumise kaudu edendada tööstuslikku innovatsiooni, et toime tulla probleemidega, mis seonduvad säästva energia, kliimamuutuse ning materiaalsete ja inimressursside tõhusa kasutamisega; on seetõttu seisukohal, et tulevase ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ülioluline ELi ja piirkondade taasindustrialiseerimiseks tõeliselt moodsa tööstuspoliitika abil, mis peab olema kaasav, kestlik, energiatõhus ja väga konkurentsivõimeline; nõuab paremat kooskõlastamist ja koostoimet ühtekuuluvuspoliitika ja Horisont 2020 programmide vahel, et luua piirkondlikud innovatsiooniinkubaatorid ja suurendada innovatsiooni piirkondlikul tasandil;

19.  nõustub komisjoniga, et tööstuspoliitikal peab olema tõhus ja integreeritud juhtimisstruktuur, mis hõlmab meetmete järelevalvet; tuletab meelde Euroopa Parlamendi soovitust Lange raportis tööstuse kohta, mille kohaselt tuleks luua komisjoni asjakohastest peadirektoraatidest alaline tööstuspoliitika rakkerühm, kes võtab arvesse sidusrühmade sisendit ning kooskõlastab ja jälgib rakendamist; toonitab, et parlamenti tuleks järjepidevalt teavitada tööstuspoliitika arengust ning palub, et komisjon esitaks parlamendile igal aastal aruande strateegia RISE edusammude kohta ning selle kohta, mil määral on selle eesmärgid saavutatud olemasolevate vahenditega; teeb ettepaneku, et prioriteetsete meetmevaldkondade rakkerühmad avaldaksid iga-aastase aruande; palub samuti, et komisjon uuriks ja teeks kindlaks Euroopa tööstuse ja eriti selle sektorite tootmise ülevõimsuse ja eesseisvad restruktureerimisega seotud probleemid, et teha ettepanekuid lühiajaliste lahenduste kohta, ja kutsub komisjoni üles jälgima Euroopa tootmise mujale ümberpaigutamist; rõhutab, et RISE-l on vaja huvirühmade liitu erinevate sektorite (sh VKEde) ettevõtjatest, ametiühingutest, teadusmaailmast ja kodanikuühiskonnast, nagu tarbijakaitseinstantsid ja valitsusvälised organisatsioonid, ning nendega partnerlust; kutsub komisjoni üles asutamislepingu artikli 173 lõiget 2 RISE edasiviimiseks täielikult ära kasutama ning paremini mobiliseerima omavahendeid; juhib tähelepanu, kui oluline on parandada viisi, kuidas liit teavitab tööstuspoliitikast kodanikke ja eelkõige noori, et suurendada Euroopa tööstuse, selle töökohtade ja oskusteabe tähtsust;

20.  on seisukohal, et RISE tuleb suunata Euroopas atraktiivse ja konkurentsivõimelise keskkonna loomiseks, mis lükkaks käima investeeringuvood kogu ELis ja selle piirkondades, eelkõige Lõuna-Euroopas, et taaselustada majanduskasvu, eelkõige aruka spetsialiseerumise ja klastrite, k.a riikideüleste ja piirkondlike klastrite ning ärivõrgustike moodustamise kaudu;

21.  kiidab asepresident Tajani tööd tööstuspoliitika tihedamal kooskõlastamisel konkurentsivõime nõukoguga; tunnistab, et RISE-le suunatud tööstuspoliitika peaks moodustama ühtse aluse ELi jaoks, kuid rõhutab, et see peab erinevaid siseriiklikke ja piirkondlikke olusid arvesse võtma ning seda tuleb kooskõlastada liikmesriikide tööstuspoliitikaga; toetab ideed tugevamast konkurentsivõime nõukogust, kes aitab koostöös komisjoniga kaasa poliitikavaldkondade vertikaalsele koordineerimisele Euroopa, piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil; märgib, et muu hulgas on arukas reguleerimine ja bürokraatia vähendamine tööstuse kasvu olulised eeltingimused;

22.  usub, et eri territoriaalüksuste tasandid tuleks reindustrialiseerimisse täielikult kaasata ja nad peaksid võtma kooskõlastatud meetmeid nende territooriumidel asuva tööstuse prioriteetide, potentsiaali ja tugevate külgede väljaselgitamises ning VKEde arengu soodustamises; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on muutustele reageerimiseks piisava suuruse ja reaktsioonikiiruse poolest väga väärtuslikud, kuid et nad on saanud kriisi käes kõige rohkem kannatada; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele konkreetsed VKEde toetus- ja abiprogrammid ning hõlbustada VKEde saamist oma valdkonna tööstustšempionideks; tervitab Regioonide Komitee ja komisjoni tehtud tööd aruka spetsialiseerumise strateegiate alal seoses ELi rahastamise kooskõlastamisega Euroopa 2020. aasta eesmärkidega;

23.  kutsub liikmesriike võimalike aluslepingutesse tehtavate muudatuste korral üles looma ühise tööstuspoliitika sama kõrgete eesmärkide ja sama rohkete vahenditega, nagu seda tehti ühise põllumajanduspoliitika puhul, mis hõlmaks ühisstrateegia loomiseks tõelise riikidevahelise konsulteerimise läbiviimist, kasutades sarnaseid märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja turu reguleerimise vahendeid, mis on olemas teistel suurtel ülemaailmsetel kaubanduspiirkondadel, nagu näiteks rahaline vahend või meie tööstusele kohandatud riigiabi eeskirjad, jäädes seejuures kooskõlla rahvusvahelise õigusega;

24.  tunneb heameelt, et komisjon keskendub lisaks tarbijatele ka tootjatele, eelkõige tööstustootjatele;

25.  peab taunitavaks, et komisjoni ettepanekus puuduvad palga- ja sotsiaalse dumpingu vastased, töötajate kaasamise ja restruktureerimismeetmed;

Töö innovatsiooni, tõhususe ja jätkusuutliku tehnoloogia nimel

26.  toonitab, et innovatsiooni-, tõhususe ja uue tehnoloogia strateegia, sealhulgas jätkusuutlikkuse tehnoloogia, koos uute ärimudelite, loovuse ja arenenud tootmisega võivad ELi tööstusbaasi regenereerida ja kaasajastada, suurendades selle piirkondlikku ja ülemaailmset konkurentsivõimet; usub, et innovatsiooni tuleb edendada kõigis valdkondades, võttes arvesse kõiki sidusrühmi alates töökojast ja mittetehnilisest innovatsioonist, kuni kõrgtehnoloogilise teadus- ja arendustegevuseni uurimislaborites; märgib sellega seoses, kui oluline on kaasata töötajaid innovatsiooniprotsessi ennetavalt, toetades innovaatilisi ettevõtteid, kes on liidrid majanduse, sotsiaal- ja keskkonnavallas; toonitab, et tuleb luua soodus keskkond ning peab äärmiselt oluliseks tagada tingimused ettevõtete toimimiseks ja konkurentsivõimeks; on seisukohal, et vaja on tugevdada Euroopa teadmistebaasi, vähendada killustatust teaduses ja hariduses tipptaseme edendamise teel, luua tingimused selleks, et muuta head ideed kaubeldavateks toodeteks, suurendada innovaatiliste ettevõtete rahastamisvõimalusi, luues innovatsioonile soodsa keskkonna ning kaotades sotsiaalsed ja geograafilised ebavõrdsused innovatsioonist saadava kasu kogu Euroopas levitamise kaudu; rõhutab sellega seoses, et eriti tuleks arvesse võtta komisjoni iga-aastast innovatsiooni käsitlevat aruannet (innovatsiooniliidu tulemustabel 2013), mis näitab, millist mõju avaldab innovatsioon kestvale konkurentsivõimele, hindab võrdlevalt liikmesriikide teadustegevust ja innovatsiooni ja näitab nende teadus- ja innovatsioonisüsteemide suhtelisi nõrkusi ja tugevusi;

27.  usub, et ELi teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamisvahendid peaksid toimima katalüsaatorina ning neid tuleks kasutada koostoimes erinevate Euroopa, riiklike ja piirkondlike vahendite ja fondidega; tuletab meelde teadus- ja arendustegevuse 3% eesmärki, kusjuures kaks kolmandikku tuleks erasektorist; toetab avaliku ja erasektori partnerlust programmi Horisont 2020 raames ning palub komisjonil tagada erasektori investeeringute piisav võimendus;

28.  tervitab asjaolu, et 4% osa summadest rakendatakse spetsiaalse VKEde rahastamisvahendi kaudu programmi Horisont 2020 raames;

29.  tervitab komisjoni keskendumist ökodisainile, ringlussevõtule hällist-hällini spetsifikatsioonidega, ehitustoodete ja -protsesside uutele jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ning ressursitõhususele ringmajanduse kontseptsiooni raames; nõuab õigusaktide ettepanekute esitamist ning uuringute tegemist ressursitõhususe kohta, et arvestada investeeringute elujõulisust lähtuvalt tõhususe, kasumlikkuse ja pikaajaliste mõjude kriteeriumitest; kutsub komisjoni üles arendama olelusringipõhist mõtteviisi veelgi edasi integreeritud tootepoliitika abil, mis võtab arvesse toote kogu olelusringi (nn hällist hällini lähenemisviis);

30.  peab tervitatavaks komisjoni tegevusliine ning võimalikke avaliku ja erasektori partnerlusi; muretseb siiski, et piisavalt ei ole hõlmatud suuri andme- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenguid; kutsub komisjoni üles neid arenguid nõuetekohaselt integreerima; on seisukohal, et lairibateenused on ELi tööstuse arengus võtmetähtsusega ning võivad aidata kaasa ELi majanduskasvule ja tööhõivele ning et seetõttu peaks ELi üks prioriteetidest olema ka edaspidi investeerimise edendamine lairibarajatistesse, et saavutada suure võimsusega lairibavõrgud ning kiudoptilised juurdepääsuvõrgud; palub komisjonil toetada klastrite moodustamist tegevusliine mööda, edendades nendevahelist koostoimet ja mõjude ülekandumist;

31.  rõhutab IKT võtmerolli jätkusuutlikule majandusele üleminekul, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu dematerialiseerimine, ökoseire, tõhusus transpordis ja logistikas, e-teenused ja tervishoid; tunneb heameelt uue Euroopa elektroonika tööstusstrateegia üle, mille eesmärki on kahekordistada ELi kiipide tootmist 20%-ni ülemaailmsest toodangust; nõuab tungivalt IKT kasutuselevõtmise täiendavat edendamist traditsioonilistes tööstussektorites ning uute digitaalsete toodete ja teenuste arendamist, mis aitavad kaasa jätkusuutliku arengu eesmärkidele;

32.  tunneb heameelt arenenud tootmise tegevusliini üle; usub, et sellel oleks kasu sellistest avaliku ja erasektori partnerlustest nagu SPIRE; usub, et teadmis- ja innovaatikakogukonna käivitamine 2016. aastaks tootmise lisaväärtuse valdkonnas on üks prioriteete; palub komisjonil integreerida EPECi (EIP Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse eksperdikeskuse) kogemused tulevastesse avaliku ja erasektori partnerlustesse; julgustab komisjoni samuti looma arenenud tootmise valdkonnas koostoimet liikmesriikide, tööstuse ja teadusasutuste vahel; palub komisjonil kaaluda, millises ulatuses võiks eeskujuks olla Ameerika Ühendriikide riiklik tootmisinnovatsiooni võrgustik;

33.  tunneb heameelt arukate võrkude tegevusliini üle ning on arvamusel, et sellele tuleks kasuks ulatuse laiendamine ja täiendavate ettepanekute lisamine; soovitab, et see töö võiks hõlmata ka komisjoni poolt nimetatud piisava energiataristu, energia salvestamise ja reservvõimsuse aspekte, näiteks suure tõhususega ja võrkudevaheliste ühendustega elektrivõrku, mis aitab kaasa elektrienergia siseturu väljakujundamisele ning suudab toetada nii taastuvenergia allikaid, näiteks merel asuvaid tuulegeneraatoreid, kui ka kõrgtehnoloogilist digitaalset taristut;

34.  kutsub komisjoni üles kavandama klastrite ja klastrite võrgustiku poliitikat eelkõige väärtusahelates ning seotud äriühingute, tarnijate, teenusepakkujate, ülikoolide ja uurimiskeskuste koostöö vormis, mis samuti soodustaks klastrite teket loomuliku reaktsioonina äri- ja/või uurimisvajadustele nn alt-üles viisil; rõhutab, kui oluline on luua riigiüleseid klastreid, eelkõige selleks, et integreerida struktuuriliselt nõrgemaid piirkondi Euroopa tööstuse väärtusahelaga, toetudes kogu liitu hõlmavale konkurentsile, soodustades alaesindatud riikide/piirkondade osalust ning tagades oskusteadmiste ülekandmise kõigi liikmesriikide teadusringkondade seas; on veendunud, et see on esmatähtis aspekt, mis tuleb piirkondlikku tööstuspoliitikasse integreerida; märgib, et komisjon peaks samuti pöörama piisavat tähelepanu olemasolevate klastrite toetamisele; julgustab komisjoni looma ressursitõhususe klastreid tulevase VKEde keskkonnahoidliku tegevuskava raames;

35.  tunneb heameelt peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate strateegia üle, millises valdkonnas on ELil tugev konkurentsieelis ja võimalus seda suurendada, kui arvestada tugevat teadusuuringute baasi, kuid usub, et selle eelise saavutamiseks vaja on suurendada jõupingutusi seoses tulemuste ärakasutamisega; toetab poliitikasuundade ja rahastamisvahendite, k.a Horisont 2020, EIP, ELi struktuurifondide ning teiste avaliku ja erasektori fondide vahelise kooskõlastamise ja koostoime täiustamiseks kavandatavaid meetmeid; tunneb heameelt algatuste üle, mis tugevdavad peamiseid progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud klastripõhiseid meetmeid ning parandavad piirkondadevahelist koostööd; kutsub komisjoni üles vältima suletud lahenduste loomist üksikute konsortsiumide või üksikute äriühingute jaoks; märgib, et teadusuuringute infrastruktuuri rahastamine peab looma eeliseid ja kasutusvõimalusi paljudele osalistele;

36.  kutsub komisjoni üles tugevdama suhtlusvõrgustikke arukate linnade algatuse projektide näidete kohaselt, kasutades selleks koostööd piirkondade, linnade ja kohalike piirkondade vahel ühisteenuste haldamiseks, energia efektiivselt tootmiseks ja tarbimiseks, soosides energiaalase ümberõppe sekkumismeetmeid, mis soodustavad näiteks kõrgtehnoloogiliste ja energiatõhusate hoonete ehitamist;

37.  võtab teadmiseks komisjoni teadus- ja innovatsiooniprogrammides valitseva nn tehnoloogilise tõuke suunitluse; usub, et on olemas üldine vajadus turunõudluse tüüpi meetmete ja tegevuse tugevdamiseks, mis suudaksid lahendusi jõudsalt turgudele viia;

38.  kutsub komisjoni üles siduma pakkumise poliitilised vahendid nõudluse vahenditega, luues innovatsioonipartnerlusi (nagu „arukad linnad”, „aktiivne vananemine” või „toorained”) ja arendades nn juhtivaid turgusid, mille eesmärk on edendada ühiskonna vajadustele vastavate uute toodete ja teenuste turulepääsu;

39.  kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia, mis tagaks, et Euroopa meelitab ligi välismaiseid talente, säilitades samal ajal suhteid parimate Euroopa talentidega välismaal; rõhutab, kui tähtis on viia kokku EL ja väljaspool kodumaad elavad kogukonnad ning innustada neid kasutama oma teadmisi ja kontakte ärivõimalusteks ELis;

40.  on seisukohal, et kohalike toodete tarbimisega seotud säästva turismi vormide soodustamisega saab stimuleerida põllumajandus- ja käsitöötegevuse taastumist ning mikroettevõtete levikut piirkondades ja see võib olla märkimisväärne majanduslik tõukejõud selleks, et soodustada majanduse elavnemist, tagades samas õige keskkonnajuhtimise, kultuuride ja inimasustuse kaitse ja hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse ennetamise;

41.  peab bioteaduseid liidu jaoks strateegiliseks sektoriks tulenevalt nende innovatsioonipotentsiaalist, rollist Euroopa tööstuslikus tootmises, otseselt ja kaudselt loodavate töökohtade hulgast ning ekspordipotentsiaalist;

42.  on seisukohal, et oma tööstuspoliitika arendamiseks peab EL tegema poliitilisi valikuid ja suunama oma jõupingutused sellistele strateegilistele sektoritele, mis vastavad sotsiaalsetele probleemidele, toetudes samal ajal Euroopa oskusteabele; ergutab seepärast komisjoni töötama välja Euroopa bioteaduste tööstuse strateegilist kava, nagu on esitatud teatises „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks – Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis”;

Siseturu väljakujundamine ning välisturgude avamine RISE jaoks

43.  rõhutab, et Euroopa ühtne turg etendab keskset rolli Euroopa tööstuse koduturuna ja et tuleb töötada välja siseturustrateegia, mis soodustaks nõudlusepõhist innovatsiooni, et edendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, aidates seeläbi kaasa uute turgude, ärimudelite ja tööstusharude loomisele; toonitab, et see on eriti asjakohane seoses teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamisega turul; rõhutab, et liikmesriikides tulemuslikult kohaldatavad siseturu prognoositavad eeskirjad ja standardid aitavad pakkuda ettevõtetele stabiilset väljavaadet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kujundama kiiresti välja kaupade, energia, telekommunikatsiooni, transpordi, keskkonnasäästlike toodete (nagu on esitatud komisjoni algatuses) ja riskikapitali siseturgu ning tagama teadlaste, teaduslike teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist; juhib tähelepanu asjaolule, et siseturu väljakujundamata jätmine takistab kasvu, ja palub komisjonil viia läbi uuring, et hinnata kriisi mõju siseturul ning tegeleda hindade erinevusega ELis, mis võib põhjustada ELi äriühingute jaoks ebasoodsat olukorda kolmandate riikide konkurentidega võrreldes; hoiatab, et siseturu killustatus võib põhjustada liikmesriikide vahel moonutatud konkurentsi ELis; nõuab, et EL taotleks tööõiguse ja maksusoodustuste valdkonnas tihedamat koostööd; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks märgi „Made in Europe” kasutamist, et tugevdada ühtset turgu ja Euroopast pärit tooteid;

44.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle töötada välja horisontaalne tegevuskava innovaatiliste toodete ja teenuste nõudluse suurendamiseks; kutsub komisjoni üles jätkama toodete olelusringi uurimist toormest kuni ringlussevõtuni eesmärgiga edeneda toodete jätkusuutlikkuse ja tõhususe võrdlusnäitajateni, mis võtaksid arvesse kulude ja kasulikkuse suhet ning innovatsiooni potentsiaali;

45.  rõhutab, et riigihanked peaksid olema innovatsiooni mootoriks; juhib tähelepanu asjaolule, et riigihanked on lahutamatu osa liidu kaubanduspartnerite tööstuspoliitikast; usub, et riigiabi suunised peaksid olema suunatud ELi tööstuse konkurentsivõime suurendamisele, ja et neis tuleks arvesse võtta ELi kaubanduspartnerite parimaid tavasid ja häid näiteid, nendega tuleks edendada Euroopa koostööd ning need peaksid olema avatud innovatsiooni tugevdavatele poliitikameetmetele; usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamisel on oluline roll täita standardimisel ja ökomärgistamisel, samuti ettevõtjate sotsiaalset vastutust, mis hõlmaks ka imporditavaid kaupu; kutsub komisjoni üles käsitlema prioriteetsena tegevusi, mis toetavad uute tärkavate toodete, teenuste ja tehnoloogiate standardimist ja koostalitlusvõimet kui Euroopasisese konkurentsi ning rahvusvaheliste kaubandusvõimaluste üht sammast;

46.  tunnistab, et turujärelevalve on siseturul toodete ohutuse ja kvaliteedi tagamisel murrangulise tähtsusega; väljendab heameelt komisjoni kavandatud õigusaktide paketi üle tooteohutuse ja turujärelevalve valdkonnas, rõhutades, kui tähtsat rolli võivad päritolutähised etendada mitte ainult tarbijate jaoks, vaid ka läbipaistvamat sise- ja väliskaubanduspoliitikat silmas pidades; kutsub komisjoni üles rakendama oma turujärelevalve töös ellu interneti võimalusi ja tõhusust, võimaldades inimestel osaleda toodete kohta kvalifitseeritud tagasisidet andes; rõhutab sellega seoses liidu toimiva tarbijakaitse tähtsust;

47.  rõhutab, et ühtse digitaalse turu väljakujundamine on ELi tööstusstrateegia oluline element; kordab taas, et VKEde jaoks on tähtis siseturu digitaliseerimine ning siseturul elektroonilise kaubanduse väljaarendamine; usub, et digitaalsete ning uute infotehnoloogiate turg kannab endas tööstusliku arengu potentsiaali, mida ei ole veel täielikult rakendatud ning mille ärakasutamiseks on Euroopa heal positsioonil; rõhutab esmatähtsat vajadust kohandada ELi IKT standardimispoliitikat turu ja poliitika arengusuundadega, mis toob kaasa koostalitlusvõimet vajavate Euroopa poliitiliste eesmärkide saavutamise, näiteks e-äri, e-kaubanduse, e-kaubavedude, intelligentsete transpordisüsteemide jmt valdkondades;

48.  rõhutab, et ühtse digitaalse turu väljakujundamine peaks olema ELi tööstusstrateegia oluline element; rõhutab, et ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate kaitse nimel tuleks rakendada online- ja offline-turgudele samaväärset õigusraamistikku;

49.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon tunnustab kõrgtaseme kultuuri- ja loomemajanduse määratlemist majandussektorina, mis hõlmab toote- ja teenuseturgude kõrgtaseme segmente ning kajastab toote või teenuse selliseid eriomadusi nagu kultuuriline või loov mõõde, toote maine, intellektuaalomand, tootmiskvaliteet, disain ja innovatsioon, ning toodete ja teenuste turustamise ja reklaamimise viisi; kutsub komisjoni üles tunnustama oskustööliste kutse erilist iseloomu Euroopa tööstusharudes, kus leidub oluline osa Euroopa töökohtadest ning mis põhinevad neljal kriteeriumil – loovus, tipptase, oskusteadmised ja kogu karjääri vältel kestev õppimine;

50.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle toetada konkurentsivõimet kõrgtaseme sektoris, mis annab 3% ELi SKP-st ning kus on otseselt ja kaudselt enam kui 1,5 miljonit töökohta, ning kutsub komisoni üles võtma meetmeid, et vähendada sektoris oskuste puudujäägi riski kaitsmaks Euroopale omaseid tootmismeetodeid ja oskusteadmisi;

51.  märgib, et Euroopa metallurgiatööstus töötab 50%-lise võimsusega ning et Euroopa terasetootmine on alates 2008. aastast vähenenud 25%;

52.  märgib, et Euroopa autotööstus, mis 2007. aastal tootis 16 miljonit sõidukit, ei suuda 2013. aastal toota isegi 12 miljonit sõidukit;

53.  on seisukohal, et arvestades praegust finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi, on avaliku ja erasektori investeeringud oluline osa jätkusuutliku majanduskasvu üldstrateegiast; toetab sellega seoses riigiabi korra üldist reformi, mille puhul tuleks kasutada lähenemisviisi, mis põhineb suuremal määral sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel, ning kohaldada paindlikumalt ELi toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirju; kordab, kui oluline on võtta rohkem arvesse avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja tõhusust;

54.  rõhutab, et tööstuspoliitika peaks kasutama täielikult ära konkurentsipoliitika vahendeid, et luua võrdsed tingimused ja soodustada konkureerivaid turge;

55.  soovitab komisjonil hinnata, mil määral on see, kui ülemaailmse mastaabiga kontsern keeldub andmast üle objekti, mille ta on otsustanud sulgeda, mõnele teisele kontsernile, kes oleks potentsiaalne ülevõtja, või mõnele avaliku sektori asutusele ajutiseks kasutamiseks, kooskõlas Euroopa konkurentsiõigusega;

56.  võtab teadmiseks komisjoni uurimise tööstustoodete siseturu reformi alal; kutsub komisjoni üles tagama, et vastavad standardid oleksid turuga kokkusobivad;

57.  tunnustab komisjoni arukat reguleerimist, mis on mõeldud vähendama tööstuse halduskoormust, kahjustamata seejuures õigusaktide tõhusust ning mis hõlmab mõjuhindamist, konkurentsivõime kontrolli, toimivuskontrolli ja VKE-testi, eelkõige mis puudutab mikroettevõtteid ja VKEsid, ning tõdeb, et vaja on õiguslikku stabiilsust, et julgustada investeerimist; usub, et halduskoormus ja vastuolulised poliitikameetmed on tihti tööstusettevõtete konkurentsivõime parandamist takistavateks teguriteks, ning leiab, et selle koormuse vähendamiseks tehtav töö peaks olema poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal, ootab sel teemal komisjoni ettepanekuid konkreetsete eesmärkidega; toetab õiguslikku sidusust, horisontaalset õiguslikku lähenemisviisi ja prioriteetide seadmist ning konkurentsivõime tagamise paremat kontrolli, mis peab olema mõjuhindamise suunistes lahutamatu ja kohustuslik osa; palub liikmesriikidel kasutada VKE-testi ja konkurentsivõime tagamise paremat kontrolli ka riigi tasandil; kiidab heaks komisjoni pingutused hinnata õigusaktide kumulatiivset mõju terasesektoris ning kutsub komisjoni üles arendama metoodikat edasi ja selgitama välja teised sektorid, mis võiksid sellisest lähenemisviisist kasu saada;

58.  soovitab direktiivis 98/34/EÜ sätestatud teavitamismenetluse potentsiaali ärakasutamist jätkata ning soovitab liikmesriikidel seadusandluse protsessis eelnõude väljatöötamise järgus läbiviidavates mõjuhinnangutes kasutusele võtta konkurentsivõime tagamise kontrolli laiemas ühtse turu testi raamistikus, nagu nõuti Euroopa Parlamendi 7. veebruari 2013. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta;

59.  nõuab Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kiiret rakendamist Euroopa VKEde toetuseks; juhib tähelepanu Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tähtsusele VKEde toetamisel ELi piiriüleses kaubanduses; rõhutab, et oluline on toetada väikeettevõtteid ja aidata neil kasvada keskmise suurusega ettevõteteks ning VKEdel suuremateks toimijateks, et seeläbi parandada ka nende üleilmset konkurentsivõimet; juhib tähelepanu sellele, et majanduslikult kasulik on ka sidemete loomine äriühingute vahel mõnedes sektorites, nagu näiteks kaitsetööstus, et saavutada mastaabisäästu ja osaleda ühistes tööstusprojektides;

60.  peab VKEde paremat, vähem kulukat ja kiiremat juurdepääsu dumpinguvastastele menetlustele põhivahendiks, millega tõhusamalt kaitsta VKEsid kaubanduspartnerite ebaausate kaubandustavade eest; nõuab, et komisjoni võtaks seda arvesse, kui vaatab üle kaubanduse kaitsemeetmed;

61.  kutsub ELi üles edendama oma tööstustoodangut, pakkudes tarbijatele täpsemat teavet, muutes kohustuslikuks nii ELi kaupade kui ka kolmandatest riikidest imporditud toodete päritolu märkimise ning tagades Euroopa toiduainete geograafiliste tähiste austamise kolmandates riikides;

62.  rõhutab, et tehnoloogia arendus on tundlik ja haavatav sektor; on veendunud, et intellektuaalomandi õigused on teadmistepõhise majanduse ja usaldusväärse tööstuspoliitika oluline koostisosa, mis võib kiirendada innovatsiooni ja teadusuuringuid ning tugevdada Euroopa tööstust; tervitab sellega seoses ELi ühtse patendi loomist ning kutsub liikmesriike üles seda viivitamata rakendama; usub, et selle loomiseni viinud menetlust tuleks seada hea tava eeskujuks tööstuse ja siseturu tihedama integratsiooni taotlemise taustal; peab murettekitavaks asjaolu, et kehtiv intellektuaalomandi õiguste kord ei täida tihti oma ülesannet soodusta innovatsiooni; usub, et läbipaistvuse suurendamine, innovaatiline juhtimine ja litsentsimistavad võivad kaasa tuua kiiremaid turulahendusi; tervitab sellega seoses komisjoni vastavaid algatusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike tugevdama ka intellektuaalomandi õiguste kaitset, eelkõige võitlema võltsimise ja tööstusspionaaži vastu; rõhutab, et rahvusvahelisel tasandil on vaja uusi haldusstruktuure ja foorumeid intellektuaalomandi õiguste kaitseks; kutsub komisjoni üles koostama Euroopa ärisaladuse kaitse strateegia;

63.  rõhutab, et tähtis on jõustada intellektuaalomandi õigused füüsilises ja digitaalses keskkonnas eesmärgiga luua majanduskasvu ja töökohti Euroopa tööstusharudes; väljendab sellega seoses heameelt ELi kaubamärgisüsteemi käimasoleva reformi üle, mis võib parandada kaubamärkide kaitset internetis ja internetiväliselt ning kogu siseturul;

64.  toetab käimasolevat kaubamärgiõiguse süsteemi reformi, mis parandab kaubamärkide kaitset internetis ja internetiväliselt ning kogu siseturul ja rahvusvahelises kaubanduses;

65.  väljendab heameelt selle üle, et on tunnistatud patendipadrikute ja patentide salakaitsmise probleemi; toetab regulatiivsüsteemi muutmist, et soodustada konkurentsi toetavate vastastikuse litsentsimise ja patendipuulide kokkulepete sõlmimist;

66.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, mis võimaldaks Euroopa äriühingutel toota ELis geneerilisi ja sarnaseid bioloogilisi ravimeid täiendava kaitse tunnistuse perioodil pärast patendikaitse aegumist, et pärast täiendava kaitse aegumist valmistuda koheseks käivitamiseks või et eksportida riikidesse, kus patent või täiendav kaitse ei kehti; usub, et sellised sätted aitaksid vältida tootmise allhankimist ning soodustada töökohtade loomist ELis, aga ka luua võrdseid tingimusi Euroopa äriühingute ja nende konkurentide jaoks kolmandates riikides;

67.  rõhutab, et välissuhete mõju ulatub kaugemale Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all allkirjastatud lepingute reguleerimisalast ning et EL ja liikmesriigid peaksid tööstuspoliitika välismõõtme arendamisel kokku leppima ühised seisukohad, et tagada üleilmsed võrdsed tingimused;

68.  juhib tähelepanu asjaolule, et 7. veebruari 2013. aasta ühisteatises „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum”(22) andis komisjoni asepresident ja liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja lubaduse arendada ja edendada tööstuslikke ja tehnoloogilisi ressursse küberturbe valdkonnas;

69.  rõhutab vajadust parandada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul; juhib tähelepanu ELi kaubandusstrateegia tähtsusele; kutsub komisjoni üles, võttes arvesse suurenevat konkurentsi ELi kaubanduspartneritega, korraldama ümber oma kaubanduspoliitika, tagamaks seda, et liidu kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetaks ELi tööstuspoliitika eesmärke ega kahjustaks Euroopa ettevõtete innovatsiooni- ja konkurentsipotentsiaali; palub komisjonil koos komisjoni asepresidendi ja kõrge esindajaga töötada välja strateegia VKEdega tegelevate spetsialistide kaasamiseks ELi missioonides; märgib, et need VKEdega tegelevad spetsialistid peaksid võtma arvesse kaubanduskodade tööd ja integreerima Euroopa ettevõtluskeskustest saadud kogemusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tihendama oma koostööd, toetamaks Euroopa ettevõtteid välisturgudel; kutsub neid üles pidama esmatähtsaks eriti VKEde toetamise vahendeid ning koondama VKEdele mõeldud teavet ja looma sel otstarbel kogu ELis ühtseid kontaktpunkte; palub komisjonil lülitada konkurentsivõime parandamise test kaubanduslepingute mõjuhinnangutesse ja nende kumulatiivse mõju hindamisse;

70.  märgib, et Euroopa tööstusele peale pandud keskkonnaalased kohustused sunnivad Euroopa tööstureid üha enam investeerima väljapoole Euroopat;

71.  rõhutab keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tähtsust kahepoolsetes kaubanduslepingutes ja mitmepoolsetes kaubandussuhetes, et kehtestada aus ja õiglane kaubandus ning üleilmselt võrdsed reeglid; palub komisjonil uute kaubanduslepingute sõlmimisel või kehtivate lepete läbivaatamisel tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ELis ja väljaspool ELi; rõhutab, et EL peaks astuma konkreetseid samme, et vaatluse alla võetaks moonutused, mis kahjustavad Euroopa tööstushuve, ning et see saaks kaubandussuhetes osaks vastastikkuse põhimõttest, eelkõige seoses juurdepääsuga riigihanketurgudele, ja parandaks reageerimisvõimet, mis aitaks kaasa turgude avanemisele;

72.  tuletab komisjonile meelde, et madal palgatase ja keskkonnakaitse nõuded on endiselt väga olulised tegurid rahvusvahelises konkurentsis ning nende standardite ülespoole ühtlustamist tuleb kiiremas korras jätkata, et ELil oleks võimalik tõeliselt taasindustrialiseerida; kutsub komisjoni üles pidama kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute sõlmimise raames läbirääkimisi ka töötajate õigusi ja keskkonnakaitset puudutavate siduvate kohustuste üle;

73.  võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku ajakohastada ELi kaubanduse kaitsevahendeid, mis on tööstuspoliitika äärmiselt olulised elemendid; loodab, et selline ajakohastamine suudab parandada nende vahendite tõhusust; palub seetõttu, et komisjon ei nõrgendaks neid vahendeid ei de iure ega de facto , vaid pigem tugevdaks neid, et kaitsta kõiki Euroopa ettevõtteid nende suurusest olenemata veelgi tulemuslikumalt ja võimalikult kiiresti ebaseaduslike või kõlvatute kaubandustavade eest;

74.  tuletab meelde vajadust kasutada alati, kui asjaolud seda nõuavad, kaubanduse kaitsevahendeid riikide vastu, kes ei järgi rahvusvahelise kaubanduse eeskirju või ELiga sõlmitud vabakaubanduslepete tingimusi, ning nõuab, et VKEde jaoks muudetaks juurdepääs dumpinguvastastele menetlustele lihtsamaks, kiiremaks ja vähem kulukaks, et võimaldada neil end ebaausate tavade vastu paremini kaitsta;

75.  juhib tähelepanu teaduse ja innovatsiooni võtmerollile Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tagamisel maailmaturgudel ning rõhutab, et Euroopa ettevõtetel on vaja paremini ette näha nõudmisi kolmandate riikide turgudel, et vastata üleilmsele nõudlusele;

76.  peab oluliseks, et tööstuse taaselustamise pingutuste osana looks EL endale vahendid selleks, et

   järgida aktiivsemat dumpinguvastast poliitikat ja võtta asjakohaseid meetmeid, millega muu hulgas reageerida mõnedes kolmandates riikides kehtestatud ebaausatele eksporditoetustele;
   rakendada tegeliku vahetuskursi poliitikat, mis kaitseb Euroopa kaubandushuve;
   toetada ausa kaubanduse põhimõtet, mille aluseks on sotsiaalsete, keskkonnaalaste, kultuuriliste ja inimõiguste alaste standardite vastastikune järgimine rahvusvahelises kaubanduses;

77.  kutsub komisjoni üles märkimisväärselt paremini hindama kaubanduslepinguid, eelkõige mõjuhinnanguid, võttes arvesse tööstuslikku konkurentsi ning tehes järelhindamisi, samuti analüüsima kõigi juba sõlmitud või läbirääkimisjärgus olevate kokkulepete kogumõju; rõhutab, kui oluline on Euroopa taasindustrialiseerimise, majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide elluviimiseks Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, kuna see võib lihtsustada ja suurendada Euroopa tööstustoodete eksporti, rahvusvahelisi tootmisstandardeid tõstes parandada tööstuse konkurentsivõimet ning vähendada tooraine ja töödeldud materjalide impordikulusid tootmisettevõtete jaoks; pooldab seda, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus nagu muudki kaubanduslepingud peaks sisaldama peatükke, mis keskenduvad sellistele energiaküsimustele, mis võivad mõjutada siseturgu; kutsub komisjoni üles tariifide kaotamisega parandama turulepääsu teenuste ja investeeringutega seoses, tugevdama seadusandlikku koostööd, tagama paremad riigihanke-eeskirjad ja intellektuaalomandi kaitse ning aktiivselt taotlema neid eesmärke konkurentsipoliitika raames ning energia ja kaupadega seoses; rõhutab vajadust ühtlustada eeskirju ning vähendada regulatiivset ja halduskoormust, mis on eesmärgiks Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses, mille rakendamisel tuleb rangelt arvesse võtta ja kaitsta kõrgeid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid norme ja töötajate õiguseid; rõhutab asjaolu, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse võimaliku sõlmimisega kaasneb väljavaade luua ulatuslik majandusruum, mis tugevdaks omakorda ELi suhteid ja toimiks Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute võimendajana;

78.  palub komisjonil uurida USA kogemusi seoses sellega, et ametiühingutel lubatakse esitada kaubandusalaseid kaebusi, arvestades seda, et kaubandusmoonutused võivad negatiivselt mõjutada tööstust ja seega töötajaid, ning teha ettepaneku sarnaste meetmete võtmiseks ELis;

79.  rõhutab, et tulevaste kaubanduslepingute, investeerimislepingute ja intellektuaalomandi lepingutega tuleb tugevdada Euroopa tööstuse väärtusahelat, mis tähendab seda, et asjaomasele strateegiale tuleb mõelda juba volituste kindlaksmääramisel;

80.  kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa ekspordistrateegia ressursi- ja energiatõhusate tehnoloogiate ja vastavate teenuste jaoks ning hõlmama selle strateegiaga ka standardimisdiplomaatia, et tagada Euroopa standardite edendamine kogu maailmas;

81.  juhib tähelepanu, et standarditel ja tehnilistel eeskirjadel on ülitähtis roll selle tagamisel, et EL oleks liidripositsioonil innovaatilistes sektorites, kaasa arvatud keskkonnahoidlike tehnoloogiate alal; kutsub seetõttu komisjoni üles tugevdama ELi suutlikkust kehtestada standardeid ja rahvusvahelisi tehnilisi eeskirju innovaatilistes sektorites; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks ka koostööd oluliste kolmandate riikidega, sealhulgas tõusva majandusega riikidega, et kehtestada ühiseid standardeid ja tehnilisi eeskirju;

Tööstuse taassünni rahastamine

82.  tunnistab tõsiasjana pangalaenude piiranguid ja nende kahjulikku mõju eelkõige VKEdele; taunib asjaolu, et sellised piirangud mõjutavad ka ELi pakutavaid rahastamisvahendeid, ning on seisukohal, et komisjon peaks nõudma nende vahendite haldamise eest vastutavatelt finantsvahendajatelt iga-aastaste aruannete esitamist; tervitab komisjoni rohelist raamatut pikaajalise rahastamise kohta; toonitab vajadust tugevdada ELi pangandussektori tugevust ja usaldusväärsust Basel III, pangandusliidu ja ESMi abil; rõhutab kui oluline on see, et meie rahvusvahelised partnerid rakendaksid samuti Basel III eeskirju; juhib tähelepanu sellele, et investeeringud tööstusesse on pikaajalised investeeringud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiustama õigus- ja finantsraamistikku nii, et see oleks selgem ja paremini prognoositavam, mis soodustaks investeerimist tööstusse;

83.  on veendunud, et tuleb uurida uusi alternatiivseid ja loovaid rahastamisviise, eriti mis puudutab erafinantseeringuid ja omakapitali kaudu rahastamist; märgib, et siinkohal on tähtis ka finantskirjaoskuse edendamine ning et finantskirjaoskus tuleks viia sisse koolide õppekavadesse;

84.  rõhutab finantsvahendite tähtsust alustavate ettevõtete ning VKEde jaoks, et ettevõtjatel oleks vahendeid innovaatiliste ideede turule toomiseks;

85.  väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua koos EIPga ühised finantsinstrumendid ja võtab teadmiseks, et see algatus kiideti heaks 2013. aasta juuni Euroopa Ülemkogul; ühtlasi märgib positiivselt asjaolu, et komisjon ja EIP kavandasid esitada Euroopa Ülemkogule enne selle kohtumist 2013. aasta oktoobris põhjaliku aruande nende instrumentide kasutamise kohta koos kvantitatiivsete eesmärkide, vahendite ja ajakavaga;

86.  palub nõukogul komisjoni ja EIPga konsulteerides määrata viivitamata kindlaks parameetrid selliste vahendite jaoks eesmärgiga saavutada oluline finantsvõimendus; rõhutab, et need vahendid oleksid töövalmis enne 2013. aasta lõppu;

87.  kiidab heaks EIP kapitali suurendamise ja hiljuti avaldatud juhised laenu andmiseks, mis on seotud heitenormiga 550 grammi CO2 kilovatt-tunni kohta (g/kWh); on seisukohal, et EIP võib aidata leevendada ELi finantsturgude killustatuse probleeme; nõuab, et EIP püüaks jätkuvalt välja töötada uusi krediidimudeleid, mis oleks kohandatud tööstuse vajadustele; kutsub EIPd üles viima ellu oma kava suurendada aastatel 2013–2015 rohkem kui 50% laenuandmist ELis;

88.  juhib tähelepanu asjaolule, et subsidiaarsus võimaldab fiskaalpoliitika ning laenuandmise ja subsiidiumikorralduse suurt mitmekesisust kogu Euroopas;

89.  palub komisjonil uurida, kuidas saaks varaga tagatud väärtpaberite turgu ning alternatiivseid finantseerimisvorme, millega kaasneb usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kasutada VKEde rahastamise hõlbustamiseks; juhib tähelepanu rollile, mida ettevõtluse arendamise ja taristu pangad saavad täita, investeerides pankade emiteeritud struktureeritud pandikirjadesse ning kombineerides selliseid investeeringuid VKEdele suuremate laenude andmisega; väljendab heameelt ettepaneku üle luua era- ja avaliku sektori laenuandmise partnerlusi, milles kindlustusselts ja pank tegutsevad koos, et pakkuda lühi- ja pikaajalisi laene;

90.  on veendunud, et on tähtis soodustada uusi innovaatilisi VKEde rahastamismudeleid, eriti selliseid, millel on suur kasvupotentsiaal; juhib tähelepanu ühisrahastamise algatuste ja laenude e-platvormide õitsengule Euroopas ning rahalisele ja mitterahalisele kasule, mida selline rahastamine annab VKEdele ja ettevõtjatele, näiteks alustava ettevõtte rahastamine, toote valideerimine, klientide tagasiside ning stabiilne ja pühendunud aktsionäride struktuur; kutsub komisjoni üles esitama teatise ühisrahastamise kohta; kutsub komisjoni üles töötama välja ühisrahastamise tõhusa regulatiivse raamistiku, kus aluseks on võetud kuni 1 miljonit eurot projekti kohta ning milles käsitletakse ka investorite kaitse küsimusi; kutsub komisjoni üles kaaluma piiratud rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist ühisrahastamise teenustele, nagu mõnedes liikmesriikides on juba tehtud;

91.  kutsub komisjoni üles toetama kohalike võlakirjaturgude loomist VKEde jaoks, et pakkuda piisavat pikaajalist rahastamist, eriti piiratud laenuvõimalustega piirkondades; on seisukohal, et eeskuju tasuks võtta kohalikest võlakirjaturgudest, näiteks Stuttgardi börsist;

92.  kutsub komisjoni üles toetama VKEdele suunatud riiklike investeerimispankade arendamist ning võimaldama olemasolevatel pankadel laiendada oma tegevust teistesse liikmesriikidesse ja osaleda rahastamisprojektides väljaspool riigipiire, mistarvis tuleks välja töötada suunised, et üle saada laialdasest krediidituru kriisist;

93.  näeb maksetega hilinemises ühte tegurit, mis põhjustab ebastabiilsust ja konkurentsivõime kaotust ettevõtete, eriti VKEde jaoks; avaldab kiitust liikmesriikidele, kes on täielikult rakendanud hilinenud maksete direktiivi, ning nõuab selle täielikku rakendamist kogu ELis; usub, et ELi abi ning kättesaadavad rahastamisvahendid ei ole ettevõtjatele, eriti VKEdele, piisavalt hästi teada; nõuab, et kogu liidus loodaks ühtseid kontaktpunkte, kuhu koonduks VKEdele suunatud teave ELi pakutava rahastamise kohta; rõhutab, et tähtis on luua ettevõtjate vahendusühingute võrgustikke, mis ei taotle kasumit ja mille eesmärk on pakkuda VKEdele abi, nõustamist ja laene, et arendada ettevõtlikkust;

94.  on veendunud, et liikmesriikidevaheline ebaaus maksukonkurents ei toeta tugeva Euroopa tööstuspoliitika arendamist;

95.  toetab ettevõtete maksusüsteemide paremat koordineerimist ELis, milleks tuleks luua ühtlustatud maksubaas;

96.  kutsub komisjoni üles koostama kulusid kõrvale jätva uuringu, milles käsitletakse konkurentsivõime faktoreid mitmesugustes tööstustegevustes ELis (tarneajad, patendid, toote kvaliteet, müügijärgne teenindus, transpordi-, energia- ja IT-taristuvõrkude kvaliteet jms) võrreldes samade näitajatega mujal maailmas; nõuab, et komisjon analüüsiks pidevalt ELi makromajanduslikku konkurentsivõimet, vaadeldes eriti transpordi-, energia- ja IT-taristuvõrke, ning teeks uuringuid, kuidas pikaajaliselt rahastatakse uusi või olemasolevaid taristuid, mida on vaja ELi konkurentsivõime tagamiseks;

97.  rõhutab riskikapitali ja äriinglite võrgustike tähtsust eelkõige naiste jaoks; nõuab naisettevõtjate veebiportaali kiiret rakendamist; väljendab heameelt ELi toetuse üle äriinglite ja äriinkubaatorite võrgustike loomiseks; tervitab eriti omakapitalirahastu loomist Horisont 2020 ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi raames, et toetada riskikapitali pakkumise kvantiteedi ja kvaliteedi tõstmist; usub, et Euroopa Investeerimisfondil on riskikapitali turgude arendamisel keskne roll, eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtul; on seisukohal, et maksustamisel tuleks kaotada omakapitali ja võla eristamine;

98.  nõuab, et komisjon viiks läbi uurimuse juhtettevõtete (leading competence units ) võimendava mõju kohta, pidades silmas nende tootmis-, lisandväärtuse loomise ja tööhõivevõrgustikke kogu majanduses; on seisukohal, et juhtettevõtteid ei määratleta tingimata nende suuruse kaudu, vaid nad vastavad mitmetele kriteeriumidele, nt rahvusvaheline suunitletus, teatud miinimumosa sisemaisel ja välisturul, intensiivne teadus- ja arendustegevus ning koostöö laia ettevõtlusvõrgustikuga; on seisukohal, et selline uurimus võiks eelkõige tõsta esile tööstusettevõtete ja VKEde seotust ning lükata sellega ümber mõned stereotüübid töötleva tööstuse baasi kohta;

Oskuste ja tööjõu võitmine tööstuse taassünniks

99.  märgib, et alates kriisi algusest on restruktureeritud ligi 5 500 Euroopa tööstusettevõtet, mille tulemusel on kadunud umbes 2,7 miljonit töökohta;

100.  rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünd võimaldab stabiliseerida tööhõivet heade töökohtade ja inimväärse palgaga; rõhutab, et noorte integreerimisel tööjõu hulka on väga olulisel kohal partnerlus huvirühmadega, eriti sotsiaalpartnerite, kaubanduskodade ja noorteorganisatsioonidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama sotsiaalset dialoogi ka tööstusharude ja ettevõtete siseselt; on veendunud, et sotsiaalpartnerite kaasamine mis tahes seadusandliku menetluse võimalikult varases etapis oleks väga kasulik; kutsub komisjoni üles edendama oma tasandil sotsiaalpartnerite rolli, võttes vajalikul määral arvesse erinevate riiklike süsteemide vahelisi erinevusi; kutsub sotsiaalpartnereid üles pidama igal võimalusel dialoogi ELi tasandil;

101.  märgib, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünd vajab ulatuslikumat ja paremat juurdepääsu koolitusele, elukestvale õppele, tulevikku suunatud kutseõppele ja ülikooliharidusele, tugevat rõhuasetust loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnale, eritähelepanu pööramist naistele ning ettevõtlikkuse toetamist; pooldab selliste teemade võtmist koolide õppekavadesse; toetab tööga seotud koolitus- ja õpipoisikavade väljatöötamist ning piisavat sotsiaalset turvavõrgustikku koos teise võimaluse poliitikaga; on seetõttu seisukohal, et ELi programmid ja vahendid, nagu Horisont 2020 ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peaksid täitma olulist rolli;

102.  on seisukohal, et kvalifitseeritud tööjõu toetamine annab Euroopale suure eelise ja on tähtsaks edasiviivaks jõuks, et suurendada investeerimist teadus- ja arendustegevusse; nõuab erilist tähelepanu hariduse toetamisele eesmärgiga luua maailmatasemel juhtivad akadeemilised tippteaduskeskused;

103.  on veendunud, et töökohtade innovatsioon, pädevuste arendamine, loovad ja iseseisvad töötajad ja rühmatöö on olulise väärtusega nii ettevõtete sotsiaalse kui ka majandusliku tulemuslikkuse seisukohalt; rõhutab, et laiendada tuleb töökohtade demokratiseerumist, sealhulgas töötajate esindajate ja ametiühingute aktiivset osalemist; kutsub liikmesriike või asjaomaseid piirkondlikke asutusi üles looma jätkukoolituse raamistiku, mille aluseks on individuaalne õigus koolitusele või muud skeemid ja millega tagatakse, et töötajate oskused peavad sammu kasvavate nõudmistega sektoris ning on kohandatavad uue turuga või koondamise korral on ülekantavad teise tööstussektorisse; märgib, et tööandjad ja töötajad vastutavad ühiselt elukestva õppe eest; märgib ühtlasi, et teavitamine ja konsulteerimine töökohal on aluslepingus sätestatud põhiõigus;

104.  kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd liikmesriikidega ja asjaomaste valdkondlike sotsiaalpartneritega, et koostada keskpikad ja pikaajalised prognoosid tööturul vajaminevate oskuste kohta, näiteks looma seetarvis Euroopa tööstusoskuste nõukogud;

105.  kutsub liikmesriike üles tegelema e-oskuste puudujääkidega kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes, sest IKT areng võib pikaajalises perspektiivis avaldada suurt mõju kasvavatele tööstusharudele sellistes sektorites nagu energiatõhusus, keskkonnaplaneerimine, ohutuseesmärgid ja muud kommunikatsioonivõimalused (nt tõhusad ja arukad transpordisüsteemid, inimestevahelised, inimese ja masina vahelised ja masinatevahelised kommunikatsioonisüsteemid);

106.  rõhutab, et tugevus inseneriteadustes ja infotehnoloogias parandab töövõimalusi; palub liikmesriikidel komisjoni toetusel kaaluda riiklike eesmärkide püstitamist, et suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas õppivate õpilaste arvu; on veendunud, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas eesmärkide seadmisel oleks kasu vastavatest riiklikest, piirkondlikest ja Euroopa platvormidest, mille abil vahetada parimaid tavasid piirkondade, ülikoolide ja tööstusettevõtete vahel; on ühtlasi seisukohal, et juhul kui Euroopa platvormid luuakse, võivad need osutuda oluliseks, et riiklikke platvorme Euroopa tasandil koordineerida ja nende vahel koostööd teha; rõhutab, et sellega seoses tuleks põhiliste IKT-teadmiste omandamist edendada ka koolides ja kutseharidusprogrammides;

107.  kutsub komisjoni ja liikmesriike kaaluma Ameerika Ühendriikide mudelit ülikoolist karjäärile ülemineku fondide loomisel, et sõlmida tööstusettevõtete ja ülikoolide vahel partnerlusi noorte koolitamiseks tõusvate tööstusharude töökohtade jaoks; võtab teadmiseks kavad luua koos tööstuspartneritega ülikoolide tehnikakolledžid, nagu on arutatud Ühendkuningriigis;

108.  rõhutab, et oluline on suurendada vabatahtlikku liikuvust noorte seas, selleks tuleks edendada programmi „Erasmus kõigi jaoks” ning kõrvaldada tegurid, mis takistavad praegu piiriülest õpipoisiõpet ja praktikat, ning parandada pensionite, töö- ja sotsiaalkaitseõiguste ülekantavust ELis; rõhutab, et oluliselt tuleks laiendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”;

109.  soovitab võtta kasutusele kõik kättesaadavad rahastamis- ja õiguslikud vahendid, et soodustada majandustegevuse ümberpaigutamist, ning kutsub üles looma teabekeskusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust eelistest, mis kaasnevad ettevõtte tegevuse hoidmisega Euroopas või selle Euroopasse ümberkolimisega: tarneahelad muutuvad lühemaks, võivad tekkida kohalikud tootmistavad, suureneda tootmissektori tõhusus ning samas luuakse kohalikul tasandil juurde töökohti; nõuab, et Euroopa tööalase liikuvuse portaali kasutataks võimalikult tõhusalt, et kasutust leiaksid noorte eurooplastest tööotsijate oskused; kutsub liikmesriike üles tõhusamalt rakendama teenuste direktiivi ja kaotama sotsiaalse dumpingu;

110.  rõhutab, et haridus on põhinõue ning et kõik haridustasemed algkoolist kuni ülikoolini peaksid olema kõigile avatud;

111.  rõhutab vajadust vähendada koolist väljalangemise määra ning toonitab, et koolist väljalangejad vajavad võimalusi koolituseks, nagu see on Austria koolitustagatise puhul;

112.  tervitab otsuseid rakendada noortegarantii ning selle aluseks olevaid kaugeleulatuvaid taotlusi, samuti liikmesriikide valmidust eraldada raha noorte töötusega võitlemiseks; kiidab heaks Euroopa Õpipoisiõppe Liidu propageerimise; juhib tähelepanu asjaolule, et teatavates liikmesriikides ei ole õpipoisiõpe piisaval määral tööhõivepoliitika lahutamatu osa; kutsub komisjoni üles töötama välja ühised sotsiaalsete investeeringute näitajad, eeskätt seoses noorte töötusega; kutsub tööstusettevõtteid üles täitma aktiivset rolli noortegarantii rakendamisel riiklikul tasandil ning pakkuma noortele võimaluse korral kvaliteetset tööhõivet või praktikat ning looma korraliku palgaga kvaliteetseid praktikakohti; nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid mitmesuguste meetmete abil õpipoisikavad ettevõtete jaoks atraktiivsemaks;

113.  toonitab, et tugevate kutseõppesüsteemidega liikmesriikidel on olnud kriisi vältel suhteliselt hästi toimivad tööturud; palub kõigil liikmesriikidel koostöös sotsiaalpartnerite ja muude asjakohaste sidusrühmadega, nagu kutsekodadega, uurida selliseid süsteeme ja need kasutusele võtta; võtab teatavaks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ühtlustamise keerukust Euroopa ainepunktisüsteemiga (ECTS); rõhutab ka eri riiklike kutseharidussüsteemide võrreldavuse ja parema ühilduvuse tähtsust, et hõlbustada liikuvust tööturul nende kutsealade piires;

114.  rõhutab, et tehnilist keskharidust pakkuvatel õppeasutustel ja kutseõppesüsteemidel on väga tähtis roll, ning toetab komisjoni algatusi edendada piiriüleseid vahetusi liikmesriikide vahel;

115.  on veendunud, et kutsehariduse ja -koolituse kuvandit tuleks parandada mitte ainult selle olemuslikule väärtusele rõhudes, vaid sidudes kutsehariduse võimaliku üleminekuga ülikooli või muudesse kõrgkoolidesse; märgib, et see nõuab ka seda, et kõrgetasemelise kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonid saaksid liikmesriikide riiklikes kvaliteediraamistikes kõrgema taseme; rõhutab, kui tähtis on parandada õpitud oskusi, et tõsta uute tootmisoskuste arendamise kvaliteeti, selleks saab kasutada ka ELi meetmeid, et standardida inimressursside poliitikat alates põhikoolitusest;

116.  palub liikmesriikidel koostöös sotsiaalpartneritega töötada välja ja ellu viia noortele mõeldud kutsenõustamisprogrammid teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, et edendada elujõulise ja jätkusuutliku majanduse arengut, ning kehtestada ökoloogiliste ja keskkonnaprobleemidega seotud teabe- ja teadlikkuse tõstmise meetmed, kasutades selleks nii formaalset haridussüsteemi kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetavate meetmete raamistikku;

117.  on veendunud, et töötajate vaba liikumise edasisel arengul on suur potentsiaal vähendada oskustööjõu puudust ja käivitada kaasavat majanduskasvu, kui kasutada selliseid vahendeid nagu kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine ja elukestev õpe, eelkõige vähekaitstud töötajate puhul;

118.  kutsub liikmesriike üles käivitama mikrokrediidi rahastamisvahendeid noortele, et edendada ettevõtlust;

119.  ootab, et Euroopa või riiklikul tasandil ettevõtlust edendavaid meetmeid ja tegevusi kohaldataks kõikide ettevõtete, ühistute, käsitööettevõtete, vabade elukutsete ja sotsiaalmajandusettevõtete tüüpide suhtes;

120.  rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünni puhul peaks juhinduma võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest, et tagada töökohtadel sooline võrdõiguslikkus ja eri tüüpi lepingute puhul võrdsed tingimused töötajatele;

121.  juhib tähelepanu asjaolule, et naised moodustavad igal aastal rohkem kui poole Euroopa kõrgkoolide lõpetajatest; juhib tähelepanu positiivsele mõjule, mida kvalifitseeritud naiste oskused võiksid avaldada ettevõtetele, eriti Euroopa tööstuse kasvule, produktiivsusele ja konkurentsivõimele; kutsub seetõttu majandus-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmi ning komisjoni üles edendama ja tugevdama naiste rolli Euroopa tööstussektorites;

122.  rõhutab, et tähtis on vältida väljakujunenud soolist tasakaalustamatust tööstussektoris; on seisukohal, et iseäranis ELi demograafilisi probleeme arvesse võttes tuleb seda tasakaalustamatust korrigeerida, et nii naised kui ka mehed saaksid täiel määral osaleda tööturul;

123.  osutab naistöötajate tähtsale rollile jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünnis; rõhutab, et soolise aspekti puudumine tööstuspoliitikas suurendab soolist ebavõrdsust; on seisukohal, et oluline on kaotada praegune sooline tasakaalustamatus, et nii naised kui ka mehed saaksid täiel määral osaleda tööturul, võttes aluseks võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et naistöötajad ei oleks ökoloogilise ümberkujundamisega seotud koolitustel, projektides ja programmides alaesindatud või neist koguni kõrvale jäetud, ning rõhutab vajadust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise integreerimise järele; kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid töö- ja pereelu ühitamiseks, et maksimeerida naiste võimalusi püsivaks ja kindlaks karjääriks;

124.  märgib, et üleminek vähese CO2 -heitega majandusele ei loo üksnes uusi töökohti uutes majandussektorites, vaid võib viia ka töökohtade vähenemiseni vähem kestlikel tegevusaladel; soovitab seepärast luua ja tugevdada muutuse õigeaegse prognoosimise vahendeid, et tagada sujuv üleminek ühelt töölt teisele;

125.  kutsub komisjoni üles välja töötama ja edendama äriühingute jätkusuutlikke tegevuspõhimõtteid (mille hulka kuuluvad ettevõtja sotsiaalne vastutus, jätkusuutlikkuse aruandlus, meetmed vähese CO2 -heitega või väheste jäätmetega tootmismudelite edendamiseks);

126.  rõhutab, kui tähtis on ettevõtja sotsiaalne vastutus, mis on põhivahend ettevõtluspoliitikas, milles pööratakse tähelepanu loodusvarade tõhusale kasutusele, sotsiaalsetele aspektidele suhetes kogukonna, töötajate ja nende esindajatega ning majanduslikele aspektidele seoses ettevõtte usaldusväärse juhtimisega;

127.  kutsub liikmesriike üles kaaluma dialoogis sotsiaalpartnerite ja asjakohaste sidusrühmadega poliitilisi meetmeid majanduslanguste ajal tööaja paindlikumaks muutmiseks;

128.  teeb ettepaneku, et ELi toimimise lepingu artikli 152 alusel toimuva tulevase majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva kolmepoolse tööturu osapoolte tippkohtumise päevakavva kuuluks punkt sotsiaalse kaitse miinimumnormide lähendamisest tulenevate kulude arvamise kohta omahinda;

Ressursi- ja energiapoliitika tööstuse taassünni teenistuses

129.  rõhutab tõsiasja, et ressursid ja energia on jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünni keskmes, arvestades et nad on üliolulised rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohalt; rõhutab, et toormaterjalide kättesaadavus on Euroopa tööstuse arenguvõimalustele määrava tähtsusega, ning hoiatab, et ilma teatavate oluliste toormaterjalideta ei ole võimalik edasine Euroopa kõige strateegilisemates tööstusharudes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama aktiivselt meetmeid, et võidelda liigsete kulutuste vastu ressursside ja energia puhul; pooldab mõlema puhul integreeritud kolmemõõtmelist taskukohasuse-jätkusuutlikkuse-kättesaadavuse lähenemisviisi, mis rõhutab kõiki kolme nimetatud mõõdet ja mille eesmärk on kaotada majanduskasvu ja ressursside suurema kasutamise vaheline seos; rõhutab, kui oluline on tagada konkurentsivõimeline ja läbipaistev energiaturg, mis väldiks liikmesriikidevahelist tasakaalustamatust ja mis hõlbustaks kindla, säästva, taskukohase ja usaldusväärse energia kättesaadavust; sedastab, et vaja on strateegiat, mis soodustaks Euroopa energiaturu integreerimist ja energiataristu arendamist;

130.  mainib tunnustavalt tooraineid käsitlevat Euroopa algatust, tooraineid käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust ja selle strateegilist rakendamiskava ning ressursitõhususe tegevuskava; toonitab vajadust tegeleda ressursinappusega selliste oluliste ressursside puhul nagu vesi ning kutsub komisjoni üles jätkama tööd toorainete rahvusvahelise partnerluse ja kaubanduse kolmesambalise strateegiaga, toorainete varustusega ELis ning ressursitõhususe, ringlussevõtu ja korduskasutusega; kutsub komisjoni üles lisama jäätmepoliitika eesmärke Euroopa poolaasta kavadesse ja iga riigi jaoks koostatavatesse soovitustesse ning riiklikesse reformikavadesse; kutsub komisjoni üles arendama edasi sektoripõhiseid ressursitõhususe võrdlusnäitajaid, eriti riigihangete otstarbeks; kutsub komisjoni üles peavoolustama vähendamise, taaskasutuse ja ringlussevõtu strateegiat ning uurima ettevaatlikult ettepanekuid, milles nõutakse oluliste toorainete piiramist; rõhutab ülemaailmse sertifitseerimiskava tähtsust ohtlike jäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete esmasel käitlusel ringlussevõtuks; juhib tähelepanu, et mõnes liikmesriigis eksisteerivad asjakohased hoonete kogumis- ja ringlussevõtu kavad; täheldab, et Euroopa kaevandustööstusel on ette näidata ühed kõige kõrgemad standardid maailmas, ning kutsub komisjoni üles andma kahe aasta jooksul hinnangu ettepanekule luua Euroopa Geoloogiainstituut; kutsub komisjoni üles esitama meetmeid, mille eesmärk on ühtlustada eeskirju ja lubade andmise menetlusi toorainete kaevandamiseks ELis; kutsub liikmesriike, tööstust, geoloogiainstituute ja komisjoni üles tegema koostööd toorainete asukohtade kaardistamisel;

131.  rõhutab potentsiaali liikuda edasi rohkem bioressursipõhise majanduse suunas, arvestades et näiteks metsast saadavad toorained võivad täita olulist rolli taastuvenergia tootmises ja säästvas tööstustootmises;

132.  nõuab energiatõhususe direktiivi ja riiklike tegevuskavade kiiret elluviimist, mida toetataks asjakohaste rahaliste stiimulitega; nõuab, et kõigi energiatõhususe kavade jaoks kehtestataks grupierand, millest Euroopa Komisjoni on teavitatud osana liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavadest; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid koostama kaugeleulatuvad strateegiad, eelkõige et vastavalt kehtestatud ühistele normidele renoveerida olemasolevaid hooneid; rõhutab, et rahastamisvahenditega saaks edendada tõhususe tegevuskava; kutsub komisjoni üles töötama välja taastuvenergia kulutõhusaid toetuskriteeriume; rõhutab, et usaldusväärne, kindel ja taskukohane energiavarustus on Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks hädavajalik; rõhutab selgete pikaajaliste kliimaeesmärkide tähtsust, et ettevõtjad saaksid teha investeeringuid eeskätt keskkonnahoidlikesse tööstusharudesse, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa energia- ja kliimapoliitika stabiilse õigusraamistiku, mis näeb ette keskmise tähtajaga ja pikaajalised meetmed kuni 2030. aastani, et ergutada investeeringuid süsinikdioksiidi vähendamisse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse;

133.  märgib, et ainult ELil on oma heitkoguste kauplemise süsteem ning et ELi liikmesriike arvestamata järgivad Kyoto protokolli vähem kui pool tosinat riiki, kelle arvele ei lage isegi 15% ülemaailmsest CO2 -heitest (EL kaasa arvatud);

134.  palub komisjonil esitada taastuvate energiaallikate tööstuslik strateegia, mis hõlmab igat laadi teadustegevust ja rahastamist, et tagada Euroopa Liidu juhtpositsiooni säilimine taastuvenergia valdkonnas;

135.  on seisukohal, et Euroopa tööstusele ja eratarbijatele oleks kasulik ajakohastatud energiataristu, näiteks arukad võrgud, mille abil saaks suurendada kohalikke energiavõimalusi ja täielikult integreerida taastuvad energiaallikad elektritoitesüsteemi;

136.  kutsub komisjoni üles looma järgmisteks kümnenditeks energiavarustusele stabiilse raamistiku, et tagada seeläbi investeeringukindlus ning jätkusuutlikku konkurentsivõimet parandavad meetmed;

137.  juhib tähelepanu maailma energiahindade praegustele suundumustele, mis on seotud ebatraditsiooniliste nafta- ja gaasiressurssidega Ameerika Ühendriikides ning arengutega Lähis-Idas, märgib, et kõrged energiahinnad on oluline tegur, mis mõjutab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet; rõhutab vajadust koostada energiahinda kujundavate faktorite analüüs; palub komisjonil tulevaste ettepanekute esitamisel seda arvesse võtta, nagu on tehtud komisjoni mõjuhinnangutes; rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünd nõuab tööstus-, energia- ja kliimapoliitika ühtsust; täheldab, et madalamad energiahinnad USAs on võimaldanud teha lisainvesteeringuid tööstusesse; osutab parlamendi resolutsioonidele selliste investeeringute kohta; juhib tähelepanu sellele, kui ülitähtsat osa täidavad energiamahukad tööstusharud, mis toodavad olulisi alusmaterjale; toonitab, et kõnealustes tööstusharudes on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht ning seetõttu on vaja eriabinõusid konkurentsivõime säilitamiseks; palub komisjonil esitada soovitused, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu;

138.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei pooldanud ettevaatuspõhimõtet seoses sektoritega, mis kasutavad tehnoloogiaid, mille puhul ei ole tõestatud, et need on riskivabad;

139.  rõhutab, et Euroopa lõunapoolsed riigid maksavad kõrgeimat gaasihinda, mis paneb tööstusettevõtted, eeskätt energiamahukad tööstusharud ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning suurendab ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu;

140.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama uuesti üle pikaajaliste energialepingute tingimused ning vaatama läbi gaasilepingud, mis põhinevad nafta indekseerimise hinnakujundusmehhanismidel, ning minema üle müügikeskuste põhisele hinnakujundusele, mis suurendab konkurentsi siseturul; palub komisjonil aidata uurida võimalusi, kuidas need lepingud uuesti läbi rääkida ning hõlbustada üleminekut paindlikumatele alternatiividele; on seisukohal, et see toetaks eesmärke, kuidas parandada kõigis liikmesriikides gaasi kättesaadavust;

Jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünni piirkondlik strateegia erirõhuga Lõuna-Euroopal

141.  pooldab regioonidevahelise tööstuspoliitika lähenemisviisi, millega taaskäivitatakse jätkusuutlik majanduskasv lepinguosalistes majandustes ja neis piirkondades, kus tööstusbaas on eriti ohustatud; märgib, et vaja on kiiresti rakendada meetmed, millega toetada neid tööstussektoreid, mida kriis ja üleilmne konkurents on kõige enam kahjustanud; toetab piirkondlike majanduste, eeskätt lõunapoolsete majanduste globaalsetesse väärtusahelatesse integreerimisel suure lisandväärtuse strateegiat; usub, et arukad spetsialiseerumisstrateegiad on sellega seoses eriti olulised ning et olemasolevaid tööstusalaseid tugevaid külgi on vaja suurema innovatsiooni ja spetsialiseerumise kaudu edendada; on veendunud, et samaaegselt arukate spetsialiseerumisstrateegiatega on rahastuse kättesaadavusega seoses Lõuna-Euroopa jaoks vaja investeerimisstrateegiat;

142.  rõhutab, et kriisist enam mõjutatud riikides tuleb laenuandmissüsteemi paremaks muuta ning leiab, et juurutada võiks EIP või riiklike arengupankade rahastatava mikrokrediidi programmi, mis võimaldaks VKEdel tellimusi täita;

143.  märgib, et paljusid piirkondi mõjutab äärepoolne asukoht ning et piisavate ja hästiühendatud taristute puudumine mõjutab nende suutlikust olla siseturul ja väljaspool liitu konkurentsivõimeline; märgib, et see on eriti oluline Euroopa teatavate lõunapoolsete piirkondade jaoks, kuid teised piirkonnad Ida- ja Põhja-Euroopas, kus paikneb suur osa liidu loodusvaradest, vajavad paremat ühendust ülejäänud liiduga; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa infrastruktuuri täielikku integratsiooni, pidades eelkõige silmas lõunapoolsete piirkondade majandust, see puudutab eeskätt raudtee-, energia- ja IKT-taristuid, ning rõhutab vajadust rakendada sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastut; kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles tagama piisaval tasemel rahastuse ja lihtsustatud bürokraatlikud menetlused, et tõhustada avaliku ja erasektori partnerlust, projektide rahastamist ja projektivõlakirju; taunib tõsiasja, et Pürenee poolsaar ei ole täielikult integreeritud Euroopa raudteeturuga ning et koos Lõuna- ja Ida-Euroopa piirkondadega ei ole ta integreeritud Euroopa energiaturuga;

144.  juhib tähelepanu asjaolule, et lõunapoolsetel piirkondadel on suur potentsiaal arendada taastuvate energiaallikate strateegilist sektorit; nõuab meetmeid, millega stimuleerida nende piirkondade turge, sealhulgas meetmeid, millega ergutada mikrotootmist ettevõtetes, kes sooviksid toota oma energiat ja müüa jäänukenergia võrku;

145.  rõhutab, et energiavarustuse kasvav mitmekesisus ja kohalike ressursside, sealhulgas taastuvenergia kasutamine võib täita lõunapoolsete majanduste elavdamises olulist osa; märgib, et lõunapoolsed riigid sõltuvad suuresti energiaimpordist, mõnel juhul ühest tarnijast;

146.  rõhutab IKT-taristu, iseäranis paindlike ja mobiilsete lahenduste tähtsust, et võimaldada tööstuse arengut ka äärepoolseimates ja hõredalt asustatud piirkondades;

147.  rõhutab parimate tavade jagamise ja turustamismehhanismide tähtsust; tervitab ettepanekuid suurendada koostööd, tööstussümbioose ning arendada ressursitõhususe nõustamisteenuste võrgustikke; usub, et tööstussümbiooside nimel tehtavad jõupingutused võiksid aidata luua rohkem väärtust ja efektiivsust; märgib, et Ühendkuningriigi tööstussümbiooside mudel võiks olla näidismudeliks teistele liikmesriikidele;

148.  toonitab, et kapitaliühingute ümberkujundamine ühistuteks on olnud edukas mõnes piirkonnas, kus on tagatud tulemuslik pikemaajaline lähenemisviis, mille kohaselt ühistud on ankurdatud kohalikku majandusse ja neil on täita oma osa kohalikus säästvas arengus; märgib, et ühistud on ELis oluline majanduslik reaalsus, kus 123 miljoni liikme omanduses on enam kui 160 000 ühisettevõtet, seejuures enam kui 50 000 ühisettevõtet tööstus- ja teenustevaldkonnas, mis pakuvad tööd 1,4 miljonile inimesele ja annavad keskmiselt 5% iga liikmesriigi SKPst; on seetõttu veendunud, et arvesse tuleks võtta ka ühistute kasutusele võetud ärimudeleid ning et asjaomases ELi poliitikas tuleks arvestada nende eripäradega;

149.  on seisukohal, et Euroopa lõunapoolsete riikide majandused saavad kasu uutest eksporditurgudest ja on strateegilise asukohaga Vahemere lõunapiirkonna turgude jaoks, samamoodi võivad Ida-Euroopa riigid saada kasu Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) uutest eksporditurgudest; nõuab, et kasutataks ära ettevõtlusvaimu ja et sisserändajad Euroopast lõunasse ja itta jäävatest riikidest looksid ettevõtteid, mis suudaksid neile eksporditurgudele pääseda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ärisuhteid Vahemere põhja- ja lõunaosa vahel; tervitab asepresident Tajani majanduskasvu missioone; on seisukohal, et kui rohkem keskenduda piirkondlikele tööstuslikele tugevustele ja klastritele, siis võib see Euroopa struktuurse arengu jaoks kaasa tuua suurema konkurentsivõime; nõuab, et seda arvestataks olulisel määral Euroopa edasistes institutsioonilistes ja struktuurilistes arengusuundades;

150.  on seisukohal, et kui rohkem keskenduda piirkondlikele tööstuslikele tugevustele ja klastritele, siis võib see Euroopa struktuurse arengu jaoks kaasa tuua suurema konkurentsivõime; nõuab, et seda arvestataks olulisel määral Euroopa edasistes institutsioonilistes ja struktuurilistes arengusuundades;

o
o   o

151.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(2) ELT C 198, 10.7.2013, lk 45.
(3) ELT C 161, 6.6.2013, lk 35.
(4) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 84.
(5) ELT C 308 E, 20.10.11, lk 6.
(6) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.
(7) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 131.
(8) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 21.
(9) ELT C 264 E, 13.9.2012, lk 59.
(10) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 75.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0387.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0443.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0444.
(14) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0088.
(15) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 72.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0201.
(17) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0199.
(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0246.
(19) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0301.
(20) ELT C 327, 12.11.2013, lk 82.
(21) ELT C 139, 17.5.2013, lk 11.
(22) JOIN(2013)0001 - 7.2.2013.

Viimane päevakajastamine: 30. mai 2017Õigusalane teave