Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2176(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0101/2014

Esitatud tekstid :

A7-0101/2014

Arutelud :

PV 14/04/2014 - 21
CRE 14/04/2014 - 21

Hääletused :

PV 15/04/2014 - 17.16

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0394

Vastuvõetud tekstid
PDF 181kWORD 94k
Teisipäev, 15. aprill 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodne keskkond
P7_TA(2014)0394A7-0101/2014

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele (2013/2176(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act” (COM(2008)0394),

–  võttes arvesse komisjoni halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma tööd,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” (COM(2011)0803),

–  võttes arvesse komisjoni teatist ELi õigusloome kvaliteedi kohta (COM(2013)0685),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava „Ettevõtlus 2020”,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(1) ,

–  võttes arvesse hilinenud maksmist käsitlevat direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35/EÜ),

–  võttes arvesse Euroopa metallurgia, masinaehituse ja tehnoloogia põhiste tööstuste tööandjate nõukogu (CEEMET) läbi viidud uuringut „Flexible employment contracts responding to changing market circumstances and meeting employee needs”(2) (muutuvatele turutingimustele ja töötajate vajadustele vastavad paindlikud töölepingud),

–  võttes arvesse uut Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI), millega muu hulgas laiendatakse praeguse Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” raames mikrokrediidi pakkujatele antavat toetust,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta jaanuari aruannet „Born global: The potential of job creation in new international businesses” (Born global: töökohtade loomise potentsiaal uutes rahvusvahelistes ettevõtetes),

–  võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta aruannet „Public policy and support for restructuring in SMEs” (VKEde restruktureerimise toetamine ja avalik poliitika),

–  võttes arvesse Eurofoundi 2010. aasta aruannet „Job creation measures” (töökohtade loomise meetmed),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0101/2014),

A.  arvestades, et Euroopas ettevõtte asutamisele kuluv aeg on liikmesriikides erinev ning varieerub 4 ja 40 päeva vahel, mis võib mõjutada töökohtade loomist;

B.  arvestades, et teatavates liikmesriikides on tuvastatud mitmesuguste tegurite, sealhulgas tööturu jäikuse kahjulik mõju töökohtade loomisele ning et töökohtade paindlikkus ja töökohakindlus võivad tagada soodsama raamistiku;

C.  arvestades, et ühtne turg ja Euroopa inimressursside potentsiaal võivad olla väga tähtsad strateegia „Euroopa 2020” tööhõivealaste eesmärkide saavutamiseks;

D.  arvestades, et VKEd moodustavad ELi majanduse selgroo ja neil on väga suur töökohtade loomise potentsiaal, sest uutest töökohtadest on 85 % nende loodud;

E.  arvestades, et 20,7 miljonit VKEd annavad üle 67 % erasektori tööhõivest ELis, kusjuures 30 % sellest annavad mikroettevõtjad;

F.  arvestades, et VKEde puhul võivad ühe töötaja kohta regulatiivsete kohustuste täitmise kulud olla kuni kümme korda suuremad kui suurettevõtete puhul (COM(2011)0803);

G.  arvestades, et finantskriisi ja selle tagajärjel tekkinud laenuturu kriisi tõttu seisavad VKEd silmitsi ülimalt suurte laenukuludega ja laenude piiratud kättesaadavusega; arvestades, et Rahvusvahelise Finantsinstituudi kohaselt maksavad äärepoolsetes liikmesriikides väiksemad ettevõtted pangalaenude eest 4–6 protsendipunkti võrra rohkem kui väiksemad ettevõtted Kesk-Euroopas ning see paneb nad palju ebasoodsamasse olukorda ja pärsib seega piirkonna majanduse elavnemise ja töökohtade netokasvu väljavaateid;

H.  arvestades, et Euroopa ettevõtte võlakirjade turud, aktsiaturud ja väärtpaberistamise turud on võrreldes muude riikide majandusega suhteliselt vähe arenenud ning pangaväline rahastamine on VKEdele suurel määral kättesaamatu, mis kahjustab nende kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise potentsiaali;

I.  arvestades, et tulemuslik teenuste osutamine on ülitähtis tulevase majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise jaoks;

J.  arvestades, et kuigi meil on kõige paremini haritud noorte põlvkond Euroopa ajaloos ning liikmesriigid on investeerinud väga suuri rahasummasid haridusse ja koolitusse, on meie noored suurel määral tööturust ära lõigatud ja nende oskused jäävad kasutamata, sest nad konkureerivad ajutistele ja alatasustatud töökohtadele;

K.  märgib, et Euroopa Sotsiaalfondil on olnud tähtis osa liikmesriikide abistamisel töötutele võimaluste ja koolituse pakkumisel, et nad saaksid naasta tööturule;

L.  arvestades, et Euroopa noorte (vanuses 15–24 aastat) töötuse määr on jõudnud jätkusuutmatule 23 % tasemele ja on kõrgem kui 50 % liikmesriikides, mida kriis kõige rängemalt tabas; arvestades, et selline tohutu noorte töötus põhjustab väga suure ajude äravoolu ja vähendab märkimisväärselt meie võimet luua jätkusuutlikku majanduskasvu tulevikus;

M.  arvestades, et ELi ähvardab nn ilma töökohtade loomiseta majanduskasvu taastumise väljavaade, mis õõnestab veelgi meie ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku struktuuri ning ELi pikaajalisi väljavaateid konkureerida võrdsetel alustel üleilmastunud ja teadmistepõhises majanduses;

Töökohtade loomine

1.  peab murettekitavaks teatavates Euroopa Liidu osades ettevõtte asutamisega seotud kulusid, keerukust ja aega, mis kõik võivad kahjustada töökohtade loomist tulevikus; on veendunud, et kui ELi eesmärgiks on parandada konkurentsivõimet ja luua rohkem töökohti, peavad liikmesriigid tegema tööd selle protsessi lihtsustamise ja kiirendamise nimel, pakkuma piisavaid abi- ja toetusmeetmeid ning muutma selle vähem kulukaks;

2.  märgib, et noortel ettevõtetel, mis pärast tegevuse alustamist kiiresti ja intensiivselt rahvusvahelistuvad, on paljutõotav potentsiaal panustada majandusse omapoolse innovatsiooni loomisega, innovatsiooni edendamisega muudes äriühingutes, rahvusvahelistes tarneahelates osalemisega ning jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisega; rõhutab siiski, et tegevuse alustamise etapis seisavad need äriühingud silmitsi märkimisväärsete probleemidega, mis tuleb lahendada kiiresti, kuid samal ajal on neil vähe kapitali, mistõttu oleks neile kasulik odav, lihtne ja kiire tegevuse alustamise kord;

3.  märgib, et üleilmsete suundumustega on kaasnenud ettevõtete jaoks nii konkurentsisurve kui ka võimalused; rõhutab, et liikmesriigid peavad looma õige reguleeriva ja fiskaalraamistiku, et edendada töökohtade loomist ja tagada samal ajal ohutu töökeskkond;

4.  on veendunud, et töökohtade loomiseks soodsama keskkonna loomiseks peavad liikmesriigid vajaduse korral liidu toetusel viima läbi reformid, mis on vajalikud järgmiste tegurite käsitlemiseks: oskused, kvalifikatsiooni tasemed, ettevõtlus, demograafilise muutuse mõju, turulepääs, rahastamine, tööturg, tööõigused, halduskulud ja parem õiguslik reguleerimine;

5.  rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust Euroopa VKEde konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutlikkuse ja töökohtade loomise potentsiaali suurendamisel ning märgib ära olulise tähelepanu, mida programm „Horisont 2020” ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) pööravad suure majanduskasvuga innovaatiliste VKEde loomisele ja toetamisele;

6.  tõstab esile töökohtade potentsiaali rohelises majanduses, mis võiks komisjoni hinnangute kohaselt luua ainuüksi energiatõhususe ja taastuvenergia sektorites 2020. aastaks 5 miljonit töökohta, tingimusel et kehtestatakse ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika; kutsub liikmesriike üles tagama kõnealustes sektorites piisava investeeringute taseme ja prognoosima töötajate tulevasi oskusi ning tagama nn roheliste töökohtade kvaliteedi;

7.  märgib ELi vabakaubanduslepingute tähtsat rolli ELi liikmesriikides investeeringute ja töökohtade loomises ning säilitamises;

8.  on arvamusel, et ELi siseturu pidev arendamine ja süvendamine loovad rohkelt olulisi uusi võimalusi mis tahes suurusega ettevõtetele, millest tuleneb selge vajadus paindlike raamsätete järele ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamiseks, mille nõuetekohase toimimise eeltingimuseks on regulatiivsed miinimumstandardid, mis hõlmavad eelkõige rahvatervist ja avalikku turvalisust, töötervishoidu ja -ohutust, toiduohutust ning keskkonnakaitset;

Oskused

9.  on veendunud, et ELi teatavates piirkondades ja sektorites esineb tõsine oskuste nappus ja oskuste nõudlusele mittevastavus, mis pärsivad majanduskasvu ja strateegia „Euroopa 2020” elluviimist; märgib, et ELis on rohkem kui 1,85 miljonit täitmata töökohta; tunneb muret asjaolu pärast, et OECD läbi viidud ning komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi toetatud täiskasvanute oskuste uuringu (PIAAC) viimased tulemused näitavad, et 20 % ELi tööealise elanikkonna kirja- ja arvutamisoskuse tase on madal ning 25 % täiskasvanutest puuduvad oskused IKTd tulemuslikult kasutada;

10.  märgib suundumust rohkem oskusi nõudvate töökohtade poole, kusjuures eeldatavasti 2020. aastaks loodavatest või vabanevatest töökohtadest peaaegu 90 % puhul nõutakse keskmist või kõrget kvalifikatsiooni;

11.  on seisukohal, et töötajate väljaõppe kursuste ja jätkukoolituse, jätkuhariduse, õppeasutuste ja ettevõtete vaheliste partnerluste ning praktika edendamise aktiivne poliitika võib võimaldada oskuste paremini vastavusse viimist ettevõtete vajadustega;

12.  tunnustab oskuste nappust silmas pidades kasu, mida elukestev õpe ja töötajate vaba liikumine ELis võivad pakkuda tööturu nõudluse rahuldamisel;

13.  rõhutab, et kuigi tipptase, innovatsioon ja inimressursid kujutavad endast liidu suhtelisi eeliseid, sunnib teadusuuringutesse, haridusse ja koolitusse tehtavate investeeringute vähenemine koos üksikutes liikmesriikides ja euroalal esineva äärmiselt suure töötuse määraga paljusid eurooplasi otsima tööd muudelt tööturgudelt; rõhutab, et ajude äravool on suur takistus majanduskasvule, liidu suuremale konkurentsivõimele ning ettevõtluse edendamise meetmetele;

14.  on veendunud, et mõne liikmesriigi haridus- ja koolitussüsteemid peaksid olema paremini kohandatud ja peaksid ühilduma tulevaste ettevõtete oskustealaste vajadustega; märgib murega, et 2015. aastaks tõuseb ELis kvalifitseeritud IKT-töötajate eeldatav puudujääk 384 000–700 000 töötajani ning tulevastel aastatel ei vasta loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskuste pakkumine ettevõtete suurenevale nõudlusele, samal ajal kui kõnealustes valdkondades tegutsevate naiste arvu vähenemist ei ole nõuetekohaselt käsitletud; toetab ideed, et liikmesriike tuleks ergutada looma duaalseid haridus- ja koolitussüsteeme, milles keskendutaks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ainetele, ning edendama töötajate, eelkõige väheste või vananenud oskustega töötajate ümberõpet ja jätkukoolitust;

15.  rõhutab, kui tähtis on duaalne haridus- ja koolitussüsteem, milles keskendutakse eelkõige loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna ainetele ning mille raames ühendatakse kutseõppeasutustes antav praktikapõhine haridus väljaõppega töökohal, sest see on osutunud kõige tulemuslikumaks koolist tööturule ülemineku sujuvamaks muutmise vahendiks;

16.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle „Avatud haridusruum”, mille eesmärk on tagada, et noored omandaksid digitaalsed oskused;

17.  peab hädavajalikuks, et põhiharidussüsteemi lisataks ettevõtlusalaste oskuste õpetamine ning programmid, mille raames omandatakse teadmisi turu, majanduse ja finantssüsteemi töö, toimimise ja koosmõju kohta; usub, et hästi koostatud äriplaan on esimene samm paremate rahastamisvõimaluste ja elujõulisuse poole; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada oma haridusprogrammidesse finantsalase hariduse ja ettevõtte asutamise alase nõustamise ning käsitleda ettevõtlusalasesse õppesse investeerimist ressursina; toetab sellega seoses programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mis on loodud selleks, et edendada ettevõtluskultuuri ning arendada ühtset turgu ja konkurentsivõimet;

18.  rõhutab vajadust parandada koolist tööle siirdumise kiirust, võimaldades seega noortel siseneda tööturule võimalikult kiiresti ja vältides NEET-noorte (mittetöötavad ja mitteõppivad noored) nähtuse ohtu;

19.  rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid annavad toetust kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi ametiasutustele ja sidusrühmadele, et edendada muu hulgas väljaõpet töökohal, teadus- ja arendustegevust ja innovatsiooni ning et teadus- ja uurimisasutustega tehtava koostöö kaudu parandada mikroettevõtjate (eriti üheinimesefirmade) ja VKEde konkurentsivõimet, aidates seeläbi lahendada praegusi majandus- ja sotsiaalseid probleeme, millest üks teravamaid on kõrge töötuse määr;

20.  rõhutab, et jõupingutused kasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomise toetamiseks jätkusuutlikus majanduses peaksid tagama tervise- ja ohutusstandardid ning kindlustama tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete vahel ning samal ajal toetama muu hulgas arukat spetsialiseerumist, suhtuma hoolivalt ökosüsteemi ning looma piisavalt tasustatud, kvaliteetseid töökohti ELi kõikides piirkondades; rõhutab sellega seoses tähtsat rolli, mida ettevõtted ja haridussektor täidavad piiriüleste projektide kaudu, oluline on ka koostöö ülikoolide ja muude kõrgetasemeliste haridusasutuste vahel ning innovaatiliste klastrite loomine; nõuab, et lihtsustataks kohalikke ja piirkondlikke rahastamisprogramme praktika korraldamiseks;

21.  on seisukohal, et digitaalse ühtse turu väljakujundamine aitab kaasa VKEde toetamisele ja arendamisele; peab vajalikuks tagada, et vajalik kvalifitseeritud IKT-personal oleks saadaval ning et Euroopa üldsus omaks IKT kasutamiseks vajalikke digitaalseid oskusi;

22.  rõhutab, et selleks, et saada üle praegu Euroopa ees seisvast oskuste nappusest, on hädavajalik kiirendada naiste juurdepääsu teaduse ja tehnoloogiaga seotud koolitusele ning erialadele, eelkõige uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

23.  nõuab selliste algatuste loomist, millega edendatakse ettevõtete, teaduskeskuste ja ülikoolide partnerlusi ning antakse vajalikke oskusi eesmärgiga võimaldada eurooplastel pääseda IKT- ja energiaalastele ning kõrgtehnoloogilistele tootmisega seotud töökohtadele;

Ettevõtlus

24.  peab murettegevaks, et viimase kolme aasta jooksul on langenud füüsilisest isikust ettevõtja olla soovivate ELi kodanike arv 45 %-lt 37 %-le, sellest peaaegu pooled kardavad pankrotti minekut ja üle 50 % ütleb, et raske on saada piisavat teavet selle kohta, kuidas ettevõtet asutada; on seisukohal, et VKEde kasv on seotud ettevõtlusega; rõhutab, et idufirmad ja füüsilisest isikust ettevõtjad loovad tööhõivevõimalusi ning aitavad üles ehitada tugevaid tööstus- ja teenuste sektoreid, ning toetab seetõttu ideed, et liikmesriike tuleks ergutada edendama ettevõtlusvaimu ja oskusi eri haridustasanditel ning seadma sisse ettevõtte asutamise alase nõustamise pakkumise ülikoolides ja kutseõppeasutustes; märgib murega, et naised moodustavad vaid 30 % kõigist Euroopa ettevõtjatest; rõhutab vajadust naisettevõtluse edendamise järele, lihtsustades juurdepääsu tehnilistele, teaduslikele ja ettevõtlusalastele toetusvõrgustikele ning töötades naisettevõtjate jaoks välja juhendamisprogrammid/mentorlusprogrammid;

25.  märgib, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud riskitegur ning hiljutise majanduskriisi kahjulik mõju laenuvõtmistingimustele ei soodusta niisuguse ettevõtlusega tegelemist; soovitab sellele vastavalt kaaluda liikmesriikide poolt niisuguste meetmete võtmist, millega tasakaalustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsevõrku selle konkreetse tegevustüübi paindlikkust vähendamata;

26.  märgib murelikult, et finantskriis ja sellele järgnenud majanduslangus on rängalt tabanud paljusid Euroopa VKEsid ning märkimisväärne hulk neist on likvideeritud, selle asemel et anda äriühingule uus võimalus; rõhutab, kui oluline on, et soodne reguleeriv raamistik soodustaks tervistavat restruktureerimist ja seetõttu töökohtade säilitamist; tunneb heameelt komisjoni ettevõtluse tegevuskava üle, millega toetatakse liikmesriikide püüdlusi lihtsustada hästitoimivate ettevõtete ellujäämist ja ausate ettevõtjate puhul teise võimaluse saamist, sest sellel on positiivne mõju töökohtade loomisele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ülevaate meetmetest, mida eri liikmesriigid on võtnud ettevõtluskliima parandamiseks; rõhutab liikmesriikide vastutust selle eest, et kasutaks täielikult ära komisjoni pakutavat toetust ettevõtluskliima parandamiseks; tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle teavitada kodanikke ja ettevõtteid rahastamisvõimalustest näiteks selliste väljaannete kaudu nagu „Overview of the financial rules and Funding opportunities 2007-2013” (Ülevaade finantseeskirjadest ja rahastamisvõimalustest aastatel 2007–2013);

27.  tunneb heameelt ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) üle ja programmi „Horisont 2020” raames ettenähtud VKEde rahastamisvahendi üle; taunib siiski asjaolu, et COSME ja VKEde eelarve programmis „Horisont 2020” on mitmeaastase finantsraamistiku raames piiratud;

28.  peab eriti tervitavaks COSME raames ette nähtud erimeetmeid, mille eesmärk on parandada ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks raamtingimusi, hõlbustada juurdepääsu rahastamisele ja turgudele ning edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri; rõhutab, et Euroopa ettevõtluse arengu edendamise eelduseks on prognoositav ja selge regulatiivne keskkond; loodab, et Euroopa või riigi tasandil ettevõtlust edendavad meetmed ja tegevused hõlmavad kõiki ettevõtlusmudeleid, sealhulgas ühistuid, käsitööndusettevõtteid, vabasid elukutseid ja sotsiaalseid ettevõtteid; väljendab erilist heameelt jätkuva toetuse üle programmide „Horisont 2020” ja COSME raames pakutavale omakapitali- ja laenurahastusele;

29.  on veendunud, et noored ettevõtjad on need, kes võimaldavad luua töökohti ja innovatsiooni; toonitab vajadust viia omavahel kokku kogenud juhendajad ja edasipüüdlikud noored ettevõtjad ning soodustada innovatiivsetes idufirmades tugistruktuuride loomist; tunneb heameelt selliste kavade üle nagu „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mille eesmärk on aidata uutel ettevõtjatel omandada ettevõtte juhtimiseks asjaomaseid oskusi, ning on veendunud, et selliseid programme tuleks veelgi edendada, et aidata suuremal arvul ettevõtjatel edasi areneda ja töökohti luua; kutsub liikmesriike üles edendama ettevõtlushariduse ja -koolituse praktilisi aspekte sellistes kavades nagu õpilasfirmade projektides ja õppepraktikas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma seda arvesse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurustega ettevõtjate programmi rakendamisel; tunneb heameelt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tugevdamise üle koos selle selge suunitlusega võimaldada 10 000 magistrandil ja 10 000 doktorandil omandada 2020. aastaks ettevõtlusalaseid ja innovatiivseid oskusi;

30.  nõuab, et toetataks ELi ettevõtjate liikuvusprogramme, näiteks programm „Erasmus noortele ettevõtjatele”, ning et ettevõtlusalane haridus lisataks riiklikesse koolide õppekavadesse parimate tavade vahetamise kaudu;

31.  märgib, et tähtis on luua ja toetada ettevõtlusinkubaatoreid, et anda noortele ettevõtjatele võimalus katsetada oma ideid ja tutvuda ettevõtlusvõrgustikega ning aidata neil astuda kontakti potentsiaalsete partnerite, klientide ja investoritega; on veendunud, et Euroopa Liidu poolsel rahastamisel võib olla oluline tähtsus, ning rõhutab ELi rahastatud projektide ja ülikooliprogrammide edukust, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatav võrgustik Birmingham Skills for Enterprise and Employability Network (BSEEN) Ühendkuningriigis, millega edendatakse ettevõtjaid ja ettevõtlusalaseid oskusi, pakkudes uutele ettevõtetele juhendamist, intensiivset starditoetust ja inkubaatori ruume, ning mis on tulevikus töökohtade loomise jaoks keskse tähtsusega;

32.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel Euroopa äriühingute töötajatel, kes seisavad silmitsi äriühingu sulgemise ohuga, on võimalus võtta kõnealuste äriühingute omandiõigus üle ühistute kaudu; nõuab, et kaalutaks uusi võimalikke toetuse ridasid Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Investeerimispanga raames strateegia „Euroopa 2020” kohaselt keskse tähtsusega sektorites tegutsevatele äriühingutele;

33.  tunneb muret Euroopa Liidus kasvava fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise nähtuse pärast; palub liikmesriikidel võtta selle vältimiseks konkreetseid poliitikameetmeid, näiteks piisavate tööhõivevõimaluste pakkumine või tööinspektsiooni tõhustamine;

34.  palub liikmesriikidel edendada rahvusvahelisemaks muutumise kultuuri teabe ja heade tavade esitamise ning teabevahetusplatvormi loomise kaudu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid arendaksid oskusi rahvusvahelise lähenemisviisiga ettevõtluse valdkonnas, suurendaksid idufirmadele kättesaadavate toetusvahendite läbipaistvust, toetaksid võrkude loomist ja vahetusi, mis ühendavad noori ettevõtjaid võimalike investorite ja äripartneritega, ning tagaksid operatiivse nõustamise ja toetuse ka pärast ettevõtte asutamise etappi, et aidata neil elada üle esimesed kriitilised aastad ja luua stiimuleid tööhõiveks;

35.  rõhutab, et on tähtis võimaldada noortele eurooplastele ettevõtlusalane haridus ja edendada ettevõtlust soosivaid hoiakuid; märgib sellega seoses Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) olulist rolli ettevõtluskultuuri edendamisel hariduse, koolituse ja praktika kaudu; märgib, et kõik EITi teadmis- ja innovaatikakogukonnad toetavad aktiivselt ettevõtlust oma vastavates valdkondades niisuguste õppekavade arendamise kaudu, mille abil ühendatakse tipptasemel teadus ja innovatsioon ettevõtlusalaste oskuste ja kogemustega, valmistades sel viisil ette tulevasi ettevõtjaid ning levitades olemasolevates ettevõtetes innovatiivset ja ettevõtlikku mõtteviisi;

36.  rõhutab, et on äärmiselt tähtis, et ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse raames tegeletaks ELi kõrge töötuse määraga eriti noorte ja haavatavate elanikkonnarühmade hulgas, toetades piirkondlikku konkurentsivõimet ja tööhõivet ning edendades ettevõtlusvaimu; kutsub seepärast liikmesriike üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et keskenduda püsivate töökohtade ja ettevõtlusvõimaluste loomisele ning pakkuda sel eesmärgil mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele soodsat keskkonda ja sobivat reguleerivat raamistikku;

37.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on tähtis ülesanne toetada tööhõivet ja konkreetseid projekte, mille eesmärk on parandada ettevõtlusalaseid, ettevõtetega seotud ja loomingulisi oskusi, kaasa arvatud noorte seas; rõhutab, et kõik liikmesriigid ja piirkonnad peavad täielikult ära kasutama seda võimalust noorte tööpuuduse probleemi lahendamiseks; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud asutused peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu pöörama erilist tähelepanu ettevõtluse edendamisele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas keskenduma noorte idufirmadele;

38.  tunneb heameelt viimaste aastate jooksul toimunud sotsiaalmajanduse kui Euroopa Liidu uue ettevõtlusvormi kasvu üle, eelkõige noori silmas pidades; kutsub liikmesriike üles töötama välja sotsiaalmajanduse edendamise strateegiaid ja programme;

Demograafia

39.  on seisukohal, et rahvastiku vananemise laialdast nähtust arvesse võttes tuleks liikmesriike julgustada muu hulgas põlvkondade solidaarsuse raames edendama vanemate töötajate (nii naiste kui ka meeste) tööturule jäämist kogemusi väärtustades; rõhutab, et vanem tööjõud ja inimeste pikem tööelu võivad anda positiivse panuse majanduse taastumisse ja tulevasse majanduskasvu; rõhutab seepärast elukestva õppe tähtsust, eriti vanemate töötajate puhul; rõhutab viimaks, et vanemad inimesed on asendamatud teadmiste ja kogemuste edastamisel järgnevatele põlvkondadele;

40.  usub eakate ettevõtluse edendamise tähtsusesse, et rakendada eaka elanikkonna märkimisväärset ettevõtlusalast kogemust innovatsiooniprotsessis, pikendades seeläbi tööelu kestust ning säilitades asendamatuid oskusi tööturul;

41.  kutsub liikmesriike üles rakendama tulemuslikult ELi õigusakte, millega keelatakse diskrimineerimine töökohal vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või usutunnistuse või veendumuste alusel;

42.  tunnistab, kui oluline on võtta arvesse niisuguste inimeste olukorda, kes peavad ühitama töö- ja pereelu;

Turulepääs

43.  rõhutab, et ELi ühtse turu otseselt pakutavaid võimalusi tuleb kasutada selleks, et süstida uut elu Euroopa riikide majandusse, avades piire, kõrvaldades olemasolevad takistused, mis pärsivad töötajate liikuvust, ning luues uusi ettevõtlusvõimalusi ja töökohti;

44.  nõuab piiriülese teenuste osutamise allesjäänud tõkete kaotamist, võimaldades seega niisuguste teenuste kaudu arvukamate töökohtade loomist;

45.  rõhutab, et VKEde jaoks omab suurus tähtsust ning suurematel VKEdel on kergem taluda majandustsükleid, koguda põhjalikumaid teadmisi, leida uusi kliente ja turge, siseneda üleilmsetesse tarneahelatesse, saada hõlpsamini pangalaene ja leida uusi rahastamisallikaid ning seega luua rohkem töökohti; usub, et komisjon ja liikmesriigid peaksid ergutama juhtimist ja äristrateegiat käsitleva hariduse andmist VKEde omanikele, kes soovivad laiendada oma äri; toonitab abi tähtsust VKEde jaoks, et arendada sidemeid nende jaoks uute välisturgudega, lastes tegevatel avalik-õiguslikel asutustel hakata selleks tegema koostööd pankadega ja VKEde ühendustega;

46.  rõhutab, et ettevõtlust edendava ning liidu majanduse alustaladeks olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele suunatud sobiva ja paindliku ühtse turu raamistiku sätete kehtestamine ei tohi mitte mingil juhul realiseeruda Euroopa tööõiguse miinimumreeglite ega töötajate põhiõiguste arvelt;

47.  märgib, et äärmiselt tähtis on tagada niisuguste VKEde toetamine, kelle eesmärk on rahvusvahelistuda keskmise pikkuse ja pikaajaliste laenude või omakapitaliinvesteeringute abil, ning harida VKEsid sellel alal, kuidas saada juurdepääs kaubandustegevuse rahastamisele;

48.  märgib digitaalmajanduse tähtsust töökohtade loomise jaoks, eriti kui see on seotud sektoritega, milles Euroopa on tavapäraselt edukas olnud, näiteks loomemajandus, kultuuripärand ja turism;

49.  rõhutab, et vaba ja aus konkurents ühtsel turul, mida toetavad ühtsed sotsiaalstandardid, on olulise tähtsusega majanduskasvu ja innovatsiooni edendamiseks ning seeläbi ka tööhõive suurendamiseks liidus;

Rahastamine

50.  märgib, et pangalaenud on endiselt kõige levinum rahastamisallikas Euroopas; usub siiski, et tegelikku kasu pakuvad innovatiivsete kavade ja pangaväliste võimaluste kaudu toimivad uued rahastamisviisid, nagu ühisrahastamine, VKEde äriinglid, vastastikused laenud, mikrolaenud, kergesti ligipääsetavad mikrokrediidiasutused ja muud vahendid, mis võivad pakkuda hädavajalikke investeeringuid, et idufirmad saaksid kasvada ja luua töökohti; on veendunud, et uued rahastamisviisid oleksid kasulikud noortele dünaamilistele ettevõtetele, millel on oma nn uudsuse tõttu raske pääseda ligi traditsioonilisematele rahastamisallikatele; rõhutab, et niisugused uued rahastamisviisid ei peaks piirduma tegevuse alustamise ja kasvuetapiga ning et alternatiivsete kapitaliturgude edendamine oleks samuti kasulik nii äriühingute kui ka nende töötajate jaoks positiivsete tulemuste saavutamiseks, näiteks restruktureerimise korral;

51.  peab ülimalt oluliseks, et liikmesriigid rakendaksid direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul), mille kohaselt, pidades silmas tehinguid ettevõtjate ja riigiasutuste vahel, ei tohi lepinguline maksetähtaeg ületada artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikke, välja arvatud juhul, kui lepingus on selgesõnaliselt teisiti kokku lepitud ja kui see on lepingu eripära või konkreetse suunitluse tõttu objektiivselt põhjendatud, ning mingil juhul ei ületa see 60 kalendripäeva;

52.  rõhutab, et mitteinnovatiivsed ja olemasolevad VKEd, kes soovivad laieneda uutele turgudele või anda üle omandiõiguse, vajavad vajaliku rahastamise tagamiseks tihti riiklikku toetust;

53.  rõhutab, et aastate 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika on oluline ja tulemuslik vahend, millega luua arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ning samal ajal toetada mitmesuguste meetmete ja innovatiivsete finantsinstrumentide abil väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd), kaasa arvatud mikroettevõtete asutamist ja arendamist, sest need kujutavad endast töökohtade loomise peamist edasiviivat jõudu ELis;

54.  tunneb heameelt algatuste üle, mille eesmärk on lihtsustada kodanike, organisatsioonide ja ettevõtete, eelkõige VKEde juurdepääsu ELi toetustele üheainsa mitmekeelse portaali kaudu, kus pakutakse teavet struktuurifondide, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ning programmide „Horisont 2020” ja COSME kohta; tunneb ühtlasi heameelt Euroopa ettevõtlusvõrgustiku püüdluste üle selles valdkonnas; usub siiski, et rohkem tuleb teha selleks, et edastada olemasolevatele ja potentsiaalsetele ettevõtjatele selget ja kõikehõlmavat rahastamisvõimalusi käsitlevat teavet ühtse kontaktpunkti kaudu kõigis piirkondades ning ergutada finantsvahendajaid kasutama suuremas ulatuses kättesaadavaid rahastamisallikaid;

55.  palub paremini koordineerida ELi rahastamismehhanisme, sealhulgas struktuurifondid, ERF, „Horisont 2020” ja EIP investeeringud, eriti innovatiivsete VKEde rahastamise puhul, ning palub hinnata praeguseid takistusi, mis tulenevad asjaolust, et mitmes liikmesriigis ei suuda pangad kanda rahalisi vahendeid ja laenutagatisi üle VKEdele ja reaalmajandusse;

56.  rõhutab teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust Euroopa VKEde konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutlikkuse ja töökohtade loomise potentsiaali suurendamise jaoks ning märgib, et „Horisont 2020” ja EIT panevad suurt rõhku kiiresti kasvavate innovatiivsete VKEde loomisele ja toetamisele;

57.  väljendab heameelt VKEde rahastamisvahendi loomise üle programmi „Horisont 2020” raames, mis võimaldab VKEde puhul juurdepääsu rahalisele ja mitterahalisele toetusele innovatiivsete ideede rakendamiseks; palub komisjonil esitada kõnealune rahastamisvahend enne 2014. aastat kõige VKE-sõbralikumal viisil, st ühe sihtotstarbelise asutuse kaudu, mis võimaldab tõepoolest esitada projekte alt üles ning millega toetatakse igat liiki innovatsiooni, sealhulgas mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni;

58.  juhib tähelepanu sellele, et ettevõtetel on siiski sageli probleeme raha leidmisega oma teadusuuringute rahastamiseks, uute toodete arendamiseks või uutele turgudele sisenemiseks;

59.  toetab ELi tasandi algatusi, millega aidatakse VKEdel pääseda kergemini ligi arvukamatele rahalistele ressurssidele, sest need teevad rahastamise noortele ja innovatiivsetele äriühingutele kättesaadavamaks ja kiiremaks ning soodustavad innovatsiooni edendavate mehhanismide vastuvõtmist liikmesriikide tasandil (näiteks maksukrediidimehhanism teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks) ja vähendavad ebavõrdsust liikmesriikide vahel; toetab algatusi, mille eesmärk on julgustada ebaõnnestunud ettevõtjaid, et anda neile teine võimalus ja mitte heidutada neid riski võtmast;

60.  väljendab heameelt tagasimaksemeetodite lihtsustamise üle komisjoni ettepanekus võtta vastu struktuurifondide ühissätete määrus, arvestades nende vahendite olulist osa ettevõtluse ja oskuste edendamisel paljudes piirkondades; palub komisjonil jälgida VKEde juurdepääsu ühenduse rahastamisele ja teavitada sellest Euroopa Parlamenti;

61.  on arvamusel, et avaliku sektori investeeringud ja riigipoolne toetus ettevõtete asutamiseks ja tegevuse jätkamiseks on ülimalt tähtsad; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid nõudma kaitsemeetmeid ja tagatisi äriühingutelt, mis asutataks igas liikmesriigis ja mis saavad riigipoolset toetust, et säilitada töökohti;

Tööturg

62.  on kindlalt veendumusel, et ettevõtted saaksid luua rohkem töökohti, kui on olemas õiged tingimused, sealhulgas juurdepääs kvalifitseeritud ja kõrgetasemeliste oskustega tööjõule, töö- ja eraelu tasakaal, mõistlikud kulud ja maksud, samuti haldus- ja regulatiivse koormuse hoidmine võimalikult madalal tasemel;

63.  märgib turvalise paindlikkuse tähtsust töökohal, et tagada ühelt poolt töötajatele õiglasel tasemel turvalisus ja võimaldada teiselt poolt majandustegevuses osalejatel turu muutustele paindlikult reageerida;

64.  on arvamusel, et nn noortejuhendajate töölevõtmine tööhõiveametites on tähtis samm, mille abil vähendada veelgi niisuguste noorte arvu, kellel ei õnnestu üleminek haridussüsteemist tööturule;

65.  on veendunud, et liikmesriigid peavad investeerima rohkem inimkapitali ja reageerima paremini tööturu vajadustele, tagades eelkõige haridus- ja töömaailma vahel tugevad sidemed, tagades, et noored saavad õiget teavet, nõu ja juhiseid kindlate karjäärivalikute tegemiseks, ning edendades töökohapõhise kutseõppe praktikaid, samuti töötajate ümberõpet ja elukestva õppe võimaluste pakkumist;

66.  on seisukohal, et palju on arenguruumi sotsiaalpartnerite ja asjaomaste organite ulatuslikumaks kaasamiseks väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad käsitleva pikaajalise strateegia koostamisse, sest see on ainuke viis, kuidas teha kindlaks talitlushäired, sõnastada arukad ja paindlikud õigusaktid, vältida turu killustatust ning edendada jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive loomist ja arendamist;

67.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma elujõulisi kõrgharidusest ja kutseõppest tööturule ülemineku mehhanisme, eelkõige esimest korda tööturule sisenevate noorte spetsialistide jaoks;

68.  palub liikmesriikidel jätkata selliste poliitikameetmete võtmist koos majanduslike ja reguleerivate stimuleerimismehhanismidega, mis kujundavad kultuuri ja haridussüsteeme kõigi eri tasandi haridusasutuste ja äriühingute vaheliste partnerluste ja vahetusvõrgustike loomise kaudu, et kaotada praegune akadeemiliste ringkondade ja turu vaheline lõhe ning lihtsustada teadlaste liikumist ülikoolidest äriühingutesse, soodustades nii innovatsiooni;

VKEd ja mikroettevõtjad

69.  on seisukohal, et VKEd on peamised innovatsiooni ja majanduskasvu edendajad ELis ning neil on otsustav tähtsus igas vanuses inimestele, nii naistele kui ka meestele, töövõimaluste pakkumisel; peab kahetsusväärseks, et paljudes liikmesriikides on nad avalikust teadusuuringute, innovatsiooni- ja arengupoliitikast kõrvale jäetud;

70.  rõhutab VKEde tähtsust mitte ainult töökohtade loomisel, vaid ka nende säilitamisel;

71.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi rohkem kui 20 miljonit VKEd moodustavad 99 % ettevõtetest ning et VKEd on majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni peamiseks edasiviivaks jõuks;

72.  on veendunud, et avaliku poliitika meetmetel (nt taskukohased laenud, nõustamisteenused avaliku sektori algatuste ja õigusaktide kohta, ettevõtlusinkubaatorid ja ettevõtluse kiirendajad, klastrid, tehnoloogiasiirde bürood, juhendamis- ja mentorlussüsteemid jne) on oluline roll VKEde loomise ja arendamise toetamisel ja soodustamisel; on arvamusel, et võrkude loomisel ja parimate tavade vahetamisel on sellega seoses tähtis roll; usub, et mittemateriaalsed ja mitterahalised toetusvormid, nagu juurdepääs teadmistele ja teabele, finantsalasele haridusele ja ärivõrgustikele, on olulised alustavate ettevõtjate ja VKEde jaoks oma tegevuse arendamisel; märgib, et selleks, et stimuleerida siseturgu ja väikeettevõtjate vahelist kaubandust, on eriti tähtis tagada kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine ja kaubandusvaldkonna eri reguleerivate raamistike vaheline koostalitlusvõime;

73.  usub, et innovatsioon VKEdes toetab oluliselt töökohtade loomist; juhib tähelepanu asjaolule, et innovatsioonisüsteemis edukaks osalemiseks peavad VKEd pöörama suurt tähelepanu innovatiivsele tegevusele ning et abi tuleb paremini kohandada nende tegelikele vajadustele;

74.  toonitab põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”; tunnistab piiriülese e-kaubanduse kasulikkust, sest see pakub VKEdele uusi võimalusi ühtsele turule pääsuks, tööhõivevõimaluste loomiseks, kulude vähendamiseks ja maailmas konkureerimiseks;

75.  rõhutab võimalusi, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakub tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks; rõhutab digitaalse ühtse turu potentsiaali vallandamise vajadust ja juhib tähelepanu asjaolule, et innovatiivse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia idufirma rajamise maksumus on vähenenud viimase kümne aasta jooksul 100-le vastava teguri võrra peamiselt tänu sellistele tehnoloogiatele nagu ülikiire ja täieliku katvusega lairibaühendus, pilvandmetöötlus, avatud lähtekoodiga tarkvara, avatud andmed ja juurdepääs avaliku sektori teabele;

76.  rõhutab asjaolu, et e-valitsus on eriti kasulik ettevõtjatele (eelkõige VKEdele, kes puutuvad tihti kokku ületamatute takistustega piiriüleses tegevuses ELis), sest see vähendab halduskulusid ja -koormust, suurendab tootlikkust, tõhusust, konkurentsivõimet, läbipaistvust, avatust, poliitika tulemuslikkust, kättesaadavust ning lihtsustab ja seostab menetlusi;

77.  usub, et VKEde kaitse ebapiisavus võib paljudel juhtudel halvata ettevõtteid ja pidurdada majanduskasvu ning võib ühtlasi heidutada ettevõtjaid kasutamast võimalusi, mis omakorda mõjutab nende suutlikkust kasvada ja luua töökohti;

78.  märgib, et idufirmade ees seisvad ja kiirelt kasvavate VKEde arengut mõjutavad peamised tõkked on raskendatud juurdepääs rahastamisele ja rahastamiskulud, koormav reguleerimine, puudulikud teadmised õigusaktide kohta, kaudsed kulud, piiratud juurdepääs eksporditurgudele, keskmised makseperioodid ja oskuste nappus;

79.  tunneb heameelt nn VKE-testi kasutuselevõtu ja komisjoni võetud kohustuse üle pakkuda VKEde jaoks välja leebem reguleeriv kord ning teha juhtumipõhiselt erandeid mikroettevõtetele, seadmata ohtu tervise-, ohutus- ja tööhõivestandardeid; on veendunud, et mitmes seadusandlikus ettepanekus tuleb sätestada leevendavad meetmed, nt pikem rakendusaeg, tõhusad ja tulemuslikud kontrollid või suunised firmade dokumentatsiooni lihtsustamiseks, kuid loomata kahetasandilist tööturgu;

80.  tunneb heameelt selliste algatuste üle nagu projekt CREATE, milles käsitletakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning konkurentsivõimet takistavaid tegureid, millega seisavad silmitsi maapiirkondade VKEd;

81.  on veendunud, et liikmesriike tuleb näiteks VKEde saadikute Euroopa võrgustiku kaudu ergutada jagama parimaid tavasid töökohtade loomise innovatiivsete viiside valdkonnas bürokraatia vähendamise ja teabevahetuse parandamise abil, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate puhul;

82.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid aitaksid kohalikel asutustel ja VKEde ühendustel edendada kohalikku tootmist ja tootekvaliteeti, näiteks ühiste teadus- ja arendusprojektide jaoks ettevõtete klastrite moodustamise abil;

83.  on veendunud, et ka VKEsid esindavaid organisatsioone tuleks ergutada jagama piiriüleselt parimaid tavasid bürokraatia vähendamise innovatiivsete viiside kohta;

84.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et eri liikmesriikides elluviidavad tööalased reformid jätavad paljud töötajad ilma kollektiivlepingute kaitsest, eriti VKEdes; on seisukohal, et igasugune tööalase paindlikkuse parandamine peaks tooma kaasa piisava töötajate kaitse;

85.  on veendunud, et parandada tuleks raamistikku, millega reguleeritakse VKEde osalemist riigihangetes;

86.  märgib, et paljudes liikmesriikides puudub piisav tugi ja/või piisav reguleeriv raamistik, mis tagaks asjakohased tingimused noortele ja innovatiivsetele äriühingutele ning idufirmadele, ning rõhutab VKEdega seotud eri Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike poliitikameetmete ja vahendite parema koordineerimise vajadust;

87.  rõhutab vajadust tugevdada toodete jälgitavuse alaseid ELi eeskirju, et võidelda võltsimise vastu ja luua tulemuslik vahend VKEde arengu ergutamiseks;

Parem õigusloome

88.  rõhutab vajadust tõhusamate ja selgemini sõnastatud õigusaktide järele, mida oleks võimalik lihtsamini rakendada ja millega saab aidata kõigil majandustegevuses osalejatel, sealhulgas ettevõtjatel, tegutseda õigusriigi põhimõtet järgides ning mis võimaldavad nii ettevõtjatel kui ka töötajatel saada kasu võimalustest ja kaitsest, mida pakutakse tööhõive-, tervishoiu- ja ohutusalaste õigusaktidega;

89.  rõhutab, et liidu poliitikavaldkonnad tuleks VKEde huvides innovatsiooni, majanduskasvu, konkurentsivõime, rahvusvahelistumise, ettevõtluse, ressursside tootlikkuse, bürokraatia vähendamise, inimressursside kvaliteedi ning keskkonnaalase ja sotsiaalse vastutuse seisukohalt tihedamalt lõimida;

90.  kiidab komisjoni tegevust VKEde jaoks kõige koormavamate õigusaktide esikümne läbivaatamise tulemuste käsitlemisel, mis aitab ettevõtetel luua rohkem tööhõivevõimalusi; on veendunud, et komisjon peaks viivitamata seadma prioriteediks nende õigusaktide parendamise viisil, milles võetakse arvesse VKEde muresid; peab vajalikuks tagada, et EL ja liikmesriigid võtaksid poliitikakujundamise protsessis arvesse ettevõtete, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate erivajadusi ning kaaluksid neile suunatud toetusmeetmeid;

91.  juhib tähelepanu asjaolule, et noored äriühingud, mis pärast asutamisetappi muutuvad kiiresti ja tugevalt rahvusvaheliseks, annavad majandusse kasuliku panuse, sest nad loovad innovatsiooni, innustavad muude äriühingute innovatsioonialast tegevust, osalevad rahvusvahelistes tarneahelates ning loovad jätkusuutlikku kvaliteetset tööhõivet; märgib siiski, et sellised äriühingud seisavad asutamisetapis silmitsi märkimisväärsete takistustega, mille põhjuseks on vähene kapital, ning seetõttu oleks ettevõtte asutamise odav, lihtne ja kiire kord neile kasulik;

92.  rõhutab, et töötervishoidu ja -ohutust ning töötajate kaitset käsitlevaid eeskirju ei saa pidada koormavateks eeskirjadeks; kutsub komisjoni üles lihtsustama ülemääraseid halduskoormusi ning samal ajal tagama alati töötervishoiu ja -ohutuse ning kindlustama, et VKEdel on piisavad teadmised ja vahendid, mis võimaldavad neil oma töötajate töökeskkonda nõuetekohaselt korraldada;

93.  võtab teadmiseks uue tervise ja ohutuse strateegia; loodab, et selles keskendutakse ennetamisele, kasutatavusele, selgitamisele, lihtsustamisele, ennetamisele ja kehtivate õigusaktide paremale rakendamisele, et tagada töötajate tervis ja ohutus;

94.  väljendab heameelt REACH-määruse kohaste VKEdele kehtestatud registreerimistasude vähendamise üle, kuigi tasud moodustavad murdosa üldistest nõuete täitmisega seotud kuludest; on aga väga mures selle pärast, et REACH-määrusega seotud esialgseid kuluarvestusi alahinnati ja praeguseks on erinevus juba rohkem kui 1 miljardi euro suurune ning see number suureneb veelgi;

95.  rõhutab vajadust parandada ettevõtete üldist tõhusust projektide ja vahenditega, mis võimaldavad tegeleda energiakasutuse küsimusega, et soodustada energiakulude vähendamist;

96.  juhib tähelepanu asjaolule, et uue ühtekuuluvuspoliitika perioodi (2014–2020) õigusaktide sätetega püütakse vähendada mikroettevõtjate ja VKEde halduskoormust, eelkõige mis puudutab töötute aktiveerimist, ning sellega aidatakse tekitada paremaid tingimusi töökohtade loomiseks; kutsub liikmesriike üles kõrvaldama takistusi, mis ei lase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde paremini rakendada mikroettevõtjate ja VKEde hüvanguks;

Soovitused

97.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tegutseda kiiresti ja ambitsioonikalt VKEde regulatiivse koormuse vähendamise nimel ning tagama samal ajal, et kõik väljapakutud lahendused põhineksid tõenditel ja et nende puhul austataks tervist ja ohutust ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9;

98.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära rohelise majanduse töökohtade loomise potentsiaali ning töötama selleks välja strateegia „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel” (RISE), mille eesmärgiks on tehnoloogiline, ettevõtlusalane ja sotsiaalne innovatsioon kolmanda tööstusrevolutsiooni algatamiseks, hõlmates tugevat vähese CO2 -heitega kaasajastamistööd; väidab, et tulevikus loob strateegia „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel” uusi turge, ärimudeleid, loomingulist ettevõtlust, uusi töökohti ja inimväärset tööd, uuendades tööstust ja tuues sellega kaasa majanduse dünaamilisuse, usaldusväärsuse ja konkurentsivõime; peab sellise strateegia tugisammasteks energia- ja ressursitõhusust;

99.  on seisukohal, et asjakohane lähenemisviis võib olla välja pakutud komisjoni ettepanekus jätta mikro-majandusüksused tulevikus esitatavate õigusaktide reguleerimisalast välja, välja arvatud juhul, kui on vajadus neid hõlmata;

100.  kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikide VKEde organisatsioonid kuuluksid hiljuti loodud VKEde saadikute võrgustikku ja VKE assambleesse ning et neid teavitataks nõuetekohaselt ELi algatustest ja poliitikaettepanekutest; rõhutab sellega seoses, et sama tähtis roll on Euroopa teabekeskustel, mis ei ole seni suutnud osutada teenust, mis vastaks Euroopa ettevõtete ootustele ja vajadustele;

101.  kutsub liikmesriike üles edendama keeleõpet VKEde ja mikro-majandusüksuste töötajate elukestva õppe (kutseõppe) kaudu vahendina, mis tugevdab niisuguste ettevõtete pääsu ühtsele turule ja selles osalemist;

102.  palub komisjonil tagada VKEdele lihtsam juurdepääs struktuurifondidele, eelkõige leevendades eelrahastatavatele projektidele esitatavaid nõudeid, vähendades kaasrahastamise nõudeid, lähenedes sihipärasemalt eri liiki VKEdele, kaotades rahastamise puudujäägi hanketsüklite vahel ning toetades suutlikkuse suurendamist VKEde rahastamisel;

103.  soovitab Euroopa Parlamendi liikmetel kasutada täiel määral ära mõjuhinnangute ja Euroopa lisaväärtuse direktoraati, et kontrollida esildatud õigusaktide eelnõude kulusid, kasu ja muud mõju VKEdele ja eelkõige töökohtade loomisele;

104.  palub komisjonil ja liikmesriikidel olla rangem tulevaste ja kehtivate VKEsid ja konkurentsivõimet üldiselt käsitlevate õigusaktide mõju hindamisel;

105.  tuletab liikmesriikidele meelde nende Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames võetud kohustust võimaldada, et ettevõtte asutamine võtab aega maksimaalselt 48 tundi; kutsub sellega seoses liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva selle eesmärgi saavutamiseks, et täita strateegias „Euroopa 2020” sisalduvad tööhõivealased eesmärgid;

106.  kutsub komisjoni üles tegelema mis tahes tuvastatud kahjuliku mõjuga, mida ELi õigusaktid avaldavad ettevõtetele ja nende suutlikkusele luua töökohti, eriti seoses selliste aspektidega nagu puudulikud teadmised ELi õigusaktide kohta ja üldine arusaam nendest ning toe puudumine nende praktilisel kohaldamisel; palub komisjonil parandada VKEdele suunatud teabevoogu;

107.  kutsub komisjoni üles õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kontekstis kontrollima, et kõik õigusaktid toimiksid nii nagu kavatsetud, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus esineb ebajärjepidevusi või mittetulemuslikke meetmeid, mis mõjutavad tööhõivevõimalusi;

108.  rõhutab hiljutist äriühingute suundumust tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega kaasnevaid võimalusi töökohtade loomiseks; on veendunud, et ELi majandusel on ainulaadne võimalus kiirendada seda töökohtade tagasitoomise suundumust, ning palub liikmesriikidel koos komisjoniga kaaluda sihtotstarbelise toetuse pakkumist, sealhulgas ühtsete kontaktpunktide loomise võimalust, et aidata ettevõtetel kasutada ära võimalusi, mida tagasitoomine pakub;

109.  palub liikmesriikidel ja komisjonil toetada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, võimaluse korral piiriüleselt ning eelkõige naiste ja noorte seas, luues keskkonna ning töötades välja haridus- ja sotsiaalkaitsesüsteemi, mis ergutab ettevõtjaid asutama ja arendama oma ettevõtteid ning looma uusi töökohti, näiteks edendades ettevõtlust õppurite ja spetsialistide seas;

110.  väljendab lootust, et ettevõtlus muutub järgmistel aastatel väljapaistvamaks teemaks; märgib, et see nõuab mõtisklemist, eelkõige seoses tegevuskava „Ettevõtlus 2020” rakendamisega; on seisukohal, et ettevõtlusvaimu ja ettevõtlusalaste oskuste arendamine on jätkusuutlik viis, kuidas edendada töökohtade ja arvukamate idufirmade loomist ning ettevõtlusalast innovatsiooni; sooviks, et komisjon kuulutaks 2017. aasta „Euroopa ettevõtluse aastaks”;

111.  kutsub sotsiaalpartnereid üles kasutama aruka reguleerimise vahendeid, suurendama mõjuhinnangute kasutamist oma läbirääkimiste käigus ja esitama komisjoni mõjuhindamiskomiteele seadusandlike meetmete esildamise kokkuleppeid;

112.  nõuab kindlalt, et isikuandmete kaitse määruse puhul järgitaks tasakaalustatult lähenemisviisi, millega tagatakse andmekaitse ning edendatakse samal ajal digitaalmajandust, töökohtade loomist ja majanduskasvu;

113.  kutsub ELi üles tegema koostööd liikmesriikide, ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega, et kooskõlastada ja kasutada täiel määral ära ELi rahastamisallikaid (nt ESF, ERF, COSME, „Horisont 2020” ja Erasmus+), et edendada ettevõtluskultuuri, eelkõige naiste ja noorte seas, arendada ja uuendada tööturul vajalikke kvalifikatsioone ja oskusi ning toetada uute ettevõtete loomist;

114.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tegema koostööd ettevõtlusoskuste lisamiseks kõikide haridustasandite õppekavadesse;

115.  kutsub ELi üles tegema koostööd liikmesriikide, koolide ja ülikoolidega, et rakendada avatud tehnoloogial põhinevat haridust;

o
o   o

116.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.
(2) http://www.ceemet.org/en/News/News/CEEMET-Survey-Flexible-employment-contracts-responding-to-changing-market-circumstances-and-meeting-employee-needs.htm

Viimane päevakajastamine: 5. september 2018Õigusalane teave