Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2696(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0388/2014

Arutelud :

PV 17/04/2014 - 13.3
CRE 17/04/2014 - 13.3

Hääletused :

PV 17/04/2014 - 14.3
CRE 17/04/2014 - 14.3

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0462

Vastuvõetud tekstid
PDF 119kWORD 44k
Neljapäev, 17. aprill 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Olukord Põhja-Koreas
P7_TA(2014)0462B7-0388, 0409, 0411, 0412 ja 0414/2014

Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2014. aasta resolutsioon Põhja-Koreas (Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis) (2014/2696(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, lapse õiguste konventsiooni ja konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, milles kõigis Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) on osaline,

–  võttes arvesse 1984. aastal vastu võetud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist lähtuva tuumaohu ja sealse inimõiguste olukorra kohta(1) , 24. mai 2012. aasta resolutsiooni Põhja-Korea pagulaste olukorra kohta(2) ja 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni Põhja-Korea kohta(3) ,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 19. augusti 2013. aasta avaldust hiljutiste kahe Korea vaheliste kokkulepete kohta, 5. juuni 2013. aasta avaldust seoses üheksa Põhja-Korea kodaniku väljasaatmisega Laosest ning Catherine Ashtoni 13. märtsi 2013. aasta avaldust tuumaohu ja inimõiguste kohta Põhja-Koreas,

–  võttes arvesse KRDV 13. märtsi 2013. aasta avaldust selle kohta, et ta on 1953. aasta relvarahu lõpetanud ning et Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline mittekallaletungileping ei ole tema jaoks siduv,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. märtsi 2014. aasta ja 21. märtsi 2013. aasta resolutsioone ning ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2013. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis,

–  võttes arvesse inimõigusi Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis käsitlevat uurimiskomisjoni, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu moodustas 21. märtsil 2013. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et ÜRO uurimiskomisjon uuris „süstemaatilisi, ulatuslikke ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi” Põhja-Koreas ning esitas aruande 7. veebruaril 2014. aastal;

B.  arvestades, et uurimiskomisjoni professionaalsed, põhjalikud ja kaasavad töömeetodid võivad olla eeskujuks ÜRO Inimõiguste Nõukogu taotletavate tulevaste teabekogumismissioonide tööle juhtudel, kui valitsused keelduvad igasugusest koostööst, nagu see on olnud KRDV puhul;

C.  arvestades, et pärast uurimiskomisjoni moodustamist teatas KRDV, et ta eirab seda täielikult ning jätab selle tähelepanuta, keeldus sellele riigi külastamiseks loa andmisest ning ei teinud sellega mingisugust koostööd; arvestades, KRDV režiim ei ole ÜROga üldiselt koostööd teinud ning on lükanud tagasi kõik ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja Peaassamblee resolutsioonid inimõiguste olukorra kohta Põhja-Koreas; arvestades, et režiim ei ole teinud koostööd KRDV inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööriga ning on keeldunud igasugusest ÜRO inimõiguste ülemvoliniku abist;

D.  arvestades, et 2003. aastal peatas KRDV ELi–KRDV inimõigustealase dialoogi;

E.  arvestades, et uurimiskomisjon jõudis järeldusele, et KRDV on pannud ja paneb toime süstemaatilisi, ulatuslikke ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi, ning et paljudel juhtudel kujutavad tuvastatud rikkumised endast inimsusevastaseid kuritegusid, mille aluseks on riigi poliitika ja mis on kaasaegses maailmas pretsedenditud;

F.  arvestades, et need inimsusevastased kuriteod hõlmavad hukkamist, tapmist, orjastamist, piinamist, vangistamist, vägistamist, sunniviisilisi aborte ja muud seksuaalset vägivalda, tagakiusamist poliitilisel, usulisel, rassilisel ja soolisel alusel, rahvastiku sunniviisilist ümberasustamist, isikute sunniviisilist kadumist ja ebainimlikku tegu, mis seisneb teadvalt pikaajalise nälja põhjustamises; arvestades, et need inimsusevastased kuriteod KRDVs jätkuvad, kuna riigi poliitika, institutsioonid ja karistamatuse mustrid on endised;

G.  arvestades, et uurimiskomisjon teeb järelduse, et sadade tuhandete endiste ja praeguste vangilaagrites kinnipeetute suhtes toime pandud kohutavad metsikused sarnanevad totalitaarsete riikide poolt kahekümnendal sajandil rajatud laagrite õudustega;

H.  arvestades, et aruanne näitab, et KRDVs on riigil absoluutne kontroll oma kodanike elu kõikide aspektide üle ning absoluutne monopol teabe, nii riigi piires kui väljaspool seda liikumise ja ühiskondliku elu suhtes (Songbuni klassisüsteem);

I.  arvestades, et valitsus on laiendanud oma repressiooniakte isegi väljapoole riigi piire, röövides süstemaatiliselt üle 200 000 isiku teistest riikidest ja keeldudes nende repatrieerimisest, kusjuures paljud neist on seejärel sunniviisiliselt kadunud;

J.  arvestades, et naiste diskrimineerimine ja naistevastane vägivald on laialt levinud, sealhulgas naiste avalik peksmine ja seksuaalne väärkohtlemine riigiametnike poolt; arvestades, et naised ja tütarlapsed on kaitsetud inimkaubanduse ja seksteenuseid osutama sundimise ees;

1.  võtab äärmiselt murelikult teadmiseks ÜRO uurimiskomisjoni järeldused ja toetab selle soovitusi;

2.  kordab oma karmi hukkamõistu aastakümneid väldanud süstemaatilisele riiklikule represseerimisele KRDV praeguste ja endiste kõrgeimate juhtide ja administratsiooni poolt ning kutsub KRDVd üles lõpetama koheselt omaenda rahva vastu toime pandavad tõsised, ulatuslikud ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised;

3.  toonitab, et kirjeldatud rikkumised, millest paljud kujutavad endast inimsusevastaseid kuritegusid, on leidnud rahvusvahelise üldsuse silme all aset liiga pikka aega, ning pöördub ELi liikmesriikide ja kõigi ÜRO Peaassamblee liikmete poole palvega tõsta Põhja-Korea rahva kannatused oma poliitilises tegevuskavas esiplaanile ning tagada, et uurimiskomisjoni soovituste suhtes võetakse järelmeetmeid;

4.  on veendunud, et on saabunud aeg, mil rahvusvaheline üldsus peab võtma konkreetseid meetmeid ja tegema lõpu süüdlaste karistamatusele; nõuab, et isikud, kes vastutavad kõige rohkem KRDVs toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest, võetaks vastutusele, toodaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette ja nende suhtes kehtestataks sihipärased sanktsioonid;

5.  palub Euroopa välisteenistusel tagada, et uurimiskomisjoni soovituste elluviimine oleks pidevalt kolmandate riikidega toimuvate inimõigustealaste dialoogide ja muude kohtumiste, eriti Venemaa ja Hiinaga toimuvate dialoogide päevakorras; palub Euroopa välisteenistusel ja Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajal lisaks tagada, et kõigile Euroopa välisteenistuse suursaadikutele antaks ülevaade uurimiskomisjoni aruandest ja nad mõistaksid, et nende ülesanne on tagada kogu maailmas toetus ÜRO Julgeolekunõukogu meetmetele, nagu uurimiskomisjon seda soovitas;

6.  kutsub KRDV valitsust üles täitma kohustusi, mis tulenevad inimõigustealastest aktidest, mille osaline KRDV on, ning tegema täielikku koostööd humanitaarorganisatsioonide, sõltumatute inimõiguste olukorra vaatlejate ja KRDV inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööriga, muu hulgas võimaldades neile pääsu riiki;

7.  kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama ÜRO inimõiguste ülemvolinikku jätkuva tõendite ja dokumentide kogumise kaudu spetsiaalsete struktuuride sisseseadmisel, millega tagada toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmine;

8.  kutsub KRDVd üles lõpetama viivitamatult ja alatiseks avalikud ja salajased hukkamised ning kaotama surmanuhtluse; lisaks kutsub KRDVd üles lõpetama kohtuvälised hukkamised, sunniviisilised kadumised ja kollektiivse karistamise, sulgema kõik vangilaagrid, vabastama poliitvangid ning võimaldama oma kodanikel nii riigi piires kui väljaspool seda vabalt reisida; kutsub KRDVd üles võimaldama nii oma riigi kui välismaa massiteabevahenditele sõna- ja ajakirjandusvabadust ning oma kodanikele tsenseerimata juurdepääsu internetile;

9.  nõuab tungivalt, et KRDV valitsus annaks üle kogu teabe kolmandate riikide kodanike kohta, keda kahtlustatakse olevat Põhja-Korea riigiametnike poolt möödunud kümnendite jooksul röövitud, ning saadaks endiselt kinni peetavad röövitud koheselt tagasi oma koduriikidesse;

10.  väljendab eriti suurt muret riigis jätkuva ränga toiduolukorra pärast ning selle mõju pärast elanikkonna majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele; kutsub komisjoni üles säilitama olemasolevaid KRDV-le suunatud humanitaarabi programme ja suhtluskanaleid ning tagama sellise abi turvalise kättetoimetamise elanikkonna sihtrühmadele; kutsub KRDV ametivõime üles tagama kõikidele kodanikele toidu ja humanitaarabi vajaduspõhise kättesaadavuse vastavalt humanitaarabi põhimõtetele; kutsub KRDVd lisaks üles investeerima oma vahendid sõjalise arsenali ja tuumaprogrammi jätkuva ülesehitamise asemel oma rahva kohutavate elamistingimuste parandamisse;

11.  kutsub kõiki ÜRO liikmeid ja eelkõige Hiina Rahvavabariiki üles abistama Põhja-Korea kodanikke, kellel on õnnestunud riigist põgeneda, andes neile elamisloa koos õiguskaitse ja põhiteenustega, mis on samaväärsed nendega, mida nad pakuvad oma kodanikele, ning tingimata hoiduma igasugusest koostööst KRDV administratsiooniga Põhja-Korea kodanike väljaandmisel või repatrieerimisel;

12.  väljendab heameelt kõigi kahe Korea vaheliste humanitaarprojekti üle – nagu eraldatud Lõuna- ja Põhja-Korea perekondade taasühinemised –, mis võivad konkreetselt vähendada elanikkonna kannatusi, ning kutsub mõlema riigi valitsust üles suurendama selliste algatuste arvu;

13.  kutsub ÜROd üles kutsuma vastavalt uurimiskomisjoni ettepanekule kokku Korea sõja osapoolte vahelise kõrgetasemelise poliitilise konverentsi eesmärgiga sõlmida sõja lõplik rahumeelne lahendus ning luua menetlus koostöö intensiivistamiseks, näiteks sarnaselt Helsingi protsessile;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, KRDV valitsusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, inimõigusi KRDVs käsitleva ÜRO uurimiskomisjoni liikmetele, sealhulgas eriraportöörile, Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Jaapani valitsusele ja parlamendile ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0096.
(2) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 94.
(3) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 132.

Viimane päevakajastamine: 9. oktoober 2018Õigusalane teave