President. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on komisjoni avaldus metsatulekahjude kohta Kreekas, nende tagajärgede ning järelduste kohta ennetus- ja hoiatusmeetmete võtmiseks.

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. − (FR) Härra president, ma tahaksin kõigepealt vabandada kolleegi Stravros Dimasi puudumise pärast, kes soovis käesolevast arutelust osa võtta, kuid ei saanud seda teha hiljutise tõsise silmaoperatsiooni tõttu.

Daamid ja härrad, Euroopa Komisjon soovib avaldada siirast kahetsust Kreeka metsatulekahjude põhjustatud hävingu pärast. Meie mõtted on ohvrite ja nende peredega. President Barroso sõitis sel nädalavahetusel Kreekasse, et olukorda isiklikult hinnata. Ka volinik Hübner külastas sündmuskohta, et hinnata, mil määral saab Euroopa rahaliste vahenditega aidata kaasa sealsetele ülesehitustöödele, ning teeb oma reisist ettekande homsel kolleegiumi koosolekul. Volinik Dimas, kes oli Kreekas esimeste tulekahjude ajal, oli tunnistajaks Kreeka tuletõrjujatele rahvusvahelise abi osutamisele ning esitas samuti kolleegiumile ettekande, et teavitada kogu komisjoni osutatud abist ja esitada palve võtta kasutusele kõik olemasolevad vahendid kiireteks ülesehitamistöödeks.

Toimunu oli nii inimlik tragöödia kui ka ökoloogiline katastroof. Tulekahjud hävitasid inimelusid, kodusid ja kogu rahva majandusliku raamistiku. Kahju ulatus on märkimisväärne: tules hävis vähemalt 180 000 hektarit maad ning 130 linna ja küla. Kõige raskemalt kannatanud piirkondades, nagu Peloponnesos ning Kreeka kesk- ja idaosa, sai piirkondlik majandus tõsise löögi. Kõiki eurooplasi puudutas tulekahjude ulatus ning kui Kreeka abi palus, õhutati Euroopat reageerima ja meetmeid võtma.

Komisjoni järelevalve- ja infokeskus suutis koordineerida 14 liikmesriigi pakutud abi ning rahvusvahelise kogukonna osutatud täiendavat tuletõrjealast abi, etendades sel viisil olulist rolli tulekahjude leviku ärahoidmisel. Komisjoni abiga said Kreeka Euroopa partnerid osutada spetsiaalset abi õhus 13 Canadair’i kustutuslennukiga ja 20 helikopteriga – teavet uuendatakse esmaspäeval – ning tuletõrjeüksuste, masinate ja muude seadmete näol maa peal. Eriti väärtuslikku abi osutasid Norra, Šveits, Serbia, Venemaa ja Iisrael. Kõnealune missioon oli suurim Euroopa kodanikukaitseoperatsioon, mis kunagi on ühe liikmesriigi jaoks läbi viidud. Abi oli kiire ja tõhus – märkimisväärne näide Euroopa solidaarsusest.

Metsatulekahjude põhjustatud kahju Kreekas oli erakordse ulatusega ning leidis aset seda tüüpi õnnetuste sagenemise üldises kontekstis. Ajavahemikul käesoleva aasta juulist kuni augustini sai komisjon tosin rahvusvahelist abipalvet: Kreekalt, Küproselt, Itaalialt, Bulgaarialt, Albaanialt ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigilt. Üldreeglina vastasid liikmesriigid suuremeelselt ja viivitamata. Abipalvete arvu suurenemine tõi siiski kaasa olukorra, mis lõpuks mõjutas õhust toimuvate tuletõrjeoperatsioonide kasutuspiire. Euroopa Liit peaks esmajärjekorras mobiliseerima täiendava tegutsemissuutlikkuse ja varustama end täiendavate tuletõrjevahenditega, mitte-ELi liikmesriike või erasektorit asjasse segamata.

Kreeka valitsus hindas kahjusid umbkaudu 4 miljardile eurole, ehk 2%-le Kreeka SKTst. Valitsus koostab praegu ühtset tegevuskava olukorra leevendamiseks, ning teavitas komisjoni oma kavatsusest taotleda abi olemasolevatest ELi programmidest.

Kreekas tekkinud tohutu keskkonnakahjustuse võib nüüd veel hullemaks muuta paduvihmade oht, mis jõgedesse voolamisega võib anda löögi nõrgenenud ökosüsteemile, tekitades pinnaseerosiooni, põhjustades maanihkeid, ning vee saastumist. Suur hulk looduskaitsealasid on hävinud, ning komisjon uurib praegu, kuidas võtta kasutusele olemasolevad vahendid, eriti Life+ rahalised vahendid, et aidata taastada hävinenud elupaiku.

Volinikud on arutanud kõnealuseid küsimusi üksikasjalikult ning komisjon kohustus võtma kõik võimalikud meetmed, et aidata Kreeka valitsusel tulla toime tulekahjude sotsiaalsete, keskkondlike ja majanduslike tagajärgedega. Üks võimalik vahend Kreeka rahva vajadustele vastamiseks on programmeerida struktuurifondid ümber tulekahjudes otseselt kannatada saanud piirkondade ja programmide jaoks.

Lisaks saab Kreeka ametivõimude esitatud taotluse põhjal võtta kasutusele Solidaarsusfondi vahendid. Antud kontekstis on ülioluline Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline koostöö, et muuta komisjoni poolt kõnealuse fondi kasutuselevõtmiseks esitatud paranduseelarve vastuvõtmise menetlus võimalikult lühikeseks.

Võrreldes toetusega, mis nähti ette 2006. aasta asjaomaste rakenduskavadega, kavatseb komisjon niipea, kui Kreeka ametivõimud esitavad muutmistaotluse, uurida seda olemasolevate õigusnormide raames kõige paindlikumal moel. Kõik vabad vahendid suunatakse kriisi tõttu kannatada saanud inimeste ja piirkondade esmavajaduste rahuldamisele. Kiire otsustamise tagamiseks kasutab komisjon kiirmenetlust.

Perioodiks 2007–2013 võtab komisjon plaani kohaselt oktoobris pärast Kreeka ametivõimudelt taotluse saamist vastu uued programmid. Programmid võidakse vastu võtta ka hiljem, sõltuvalt määratletud vajadustest ning asjassepuutuvatest piirkondadest ja sektoritest, Kreeka ametivõimude esitatud üldkava alusel. Euroopa Sotsiaalfondi suhtes peame me paluma Kreeka ametivõimudel lisada praegusesse tegevuskavva oluline „inimressursside” jaotis. Kava peab hõlmama kõiki valdkondi: tööhõive, kaasamine ja tervishoid, haridus ja koolitus, ning avaliku halduse reform.

Kliimamuutus võib kaasa tuua kuivemad talved ja kuumemad suved, luues seeläbi ideaalsed tingimused tulekahjude puhkemiseks. Metsatulekahjude oht praegu suureneb ning Euroopa vastuse puhul kõnealusele tragöödiale peab arvesse võtma ka vajadust vähendada tulevaste tulekahjude mõju. Metsa majandamine on suures osas liikmesriikide vastutada. See on mõistetav, kuna valitsused saavad paremini hallata iseenda territooriumi, investeerida tulekahjude ennetamise meetmetesse ning kavandada häireteenistuste reageerimist.

Lisaks on olemas palju võimalusi, kuidas EL saab käesolevas valdkonnas toetada riigi tasandi reageerimist õnnetustele. Komisjon kavatseb koostada metsatulekahjusid käsitleva teatise, ning uurib hulka praktilisi meetmeid, mis võiksid tõhustada tulekahjude ennetamist ning majanduse ja ökosüsteemide taastamist.

Kuigi ELi vastus kodanikukaitse seisukohalt oli muljetavaldav, tunneb komisjon, et kätte on jõudnud aeg edendada kõnealuses valdkonnas oma suutlikkust. Tegemist on aspektiga, mida komisjon on kaalunud 2006. aastast alates, ning tegelikult oli president Barroso juba enne seda palunud Michel Barnier’l koostada antud küsimuses aruanne. Kui ettepanekud on esitatud, kavatseme me tähelepanelikult uurida Barnier’ aruande soovitusi.

Julgustav on näha, et Euroopa Parlament on alati toetanud Euroopa kodanikukaitse alase suutlikkuse ambitsioonikat arendamist. Sellest hoolimata on selleks, et võimaldada vastu võtta uusi meetmeid, vaja liikmesriikide ühehäälset toetust, kuid see on sageli raskeks osutunud.

2006. aastal tegi komisjon ettepaneku kasutada kodanikukaitse rahastamisvahenditest pärinevaid ühenduse vahendeid, et pakkuda täiendavaid kodanikukaitse võimalusi, nagu näiteks tuletõrje õhu-üksused suureulatuslike tulekahjude kustutamiseks. See on peaaegu sõna-sõnalt tollase resolutsiooni punkt 9. Kahjuks ei jaga paljud liikmesriigid kõnealust seisukohta, ning skeemi ei saa rakendada. Sellest lähtudes nõuab komisjon tungivalt, et liikmesriigid võtaksid – kui neile tulevikus esitatakse ettepanekuid käesolevas valdkonnas – vastu ambitsioonikama lähenemisviisi.

ISTUNGIT JUHATAB: MARIO MAURO
Asepresident

  Ioannis Varvitsiotis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Härra juhataja, volinik Špidla kirjeldas üksikasjalikult minu kodumaad tabanud suurt loodusõnnetust. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja volinik Danuta Hübner külastasid Kreekat ja teisi loodusõnnetuses kannatanud piirkondasid.

Ma sooviksin kasutada käesolevat võimalust ja tänada kõikide kreeklaste nimel Euroopa Liitu, liikmesriike ja muid riike eriväljaõppe saanud tuletõrjujate ja õhutoetuse viivitamata saatmise eest, pakkudes sel viisil minu kodumaale üliolulist abi võitluses katastroofiliste tulekahjude vastu.

Ma sooviksin tähelepanu juhtida ka sellele, et sarnaste katastroofiliste tulekahjude (kuigi mitte sellises ulatuses nagu need tabasid Kreekat) all kannatasid kõik Euroopa lõunapoolsed riigid, kes kogesid sarnaseid tingimusi.

Meie esmane mure on nüüd edasi mõelda järgmisele, juba käimasolevale etapile. Esimesed ohvritele suunatud majanduslikud toetusmeetmed on juba osutunud tõhusateks. Mõne päeva jooksul on enamik neist, kellel on õigus rahalisele toetusele, oma esmavajaduste rahuldamiseks ja majapidamisasjade väljavahetamiseks, selle kätte saanud. Paljudele koduta jäänud inimestele on tehtud kättesaadavaks ajutine majutus haagiselamute näol.

Pärast Kreeka valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise kokkuleppe sõlmimist saavad kahjukannatanud põllumajandusettevõtjad ja kariloomakasvatajad (ruttan lisama, et viimaste puhul need, kes kaotasid tulekahjudes rohkem kui 73 000 isendit) ettemakseid kaotatud vilja, kariloomade ja seadmete hüvitamiseks.

Samuti tahaksin ma volinikule teada anda, et sellega, mida ta mainis, juba tegeldakse: uurimuse ja ülesehituskava projekti koostamine kõikide tulekahjude käes kannatanud alade jaoks on juba käimas. Kava eesmärk on katta kiiresti ja tõhusalt ohvrite viivitamatud inimlikud ja majanduslikud vajadused ning heastada keskkonnakahju nii kiiresti kui võimalik.

Kava üks osa käsitleb Olümpia arheoloogilise ala maastiku taastamist, mis koos vana staadioni, muuseumi ja muude ehitistega suudeti päästa vaid tänu tuletõrjujate üliinimlikele jõupingutustele.

Me peame tunnustama, et ühenduse kodanikukaitse mehhanismist eraldati Kreekale suurim ühekordne abisumma, mille see on väljastanud alates oma tegevuse alustamisest 2001. aastal. Kõnealune abi näitas, et koostöö ja solidaarsuse põhimõtted on selgelt Euroopa Liidu südames.

Resolutsiooniga, mille üle me homme hääletame, on meie eesmärk paluda Euroopa Komisjonil kiiresti mobiliseerida ELi Solidaarsusfond ja kindlustada kogu ettenähtud finantsabi andmine, et võidelda keskmise pikkusega ja pikaajaliste tagajärgede vastu.

Teiseks tuleks suurte loodusõnnetuste jaoks luua spetsiaalne kiirreageerimismehhanism; teatav eeltöö selles valdkonnas on juba tehtud. Me oleme samuti veendunud – härra Špidla juba mainis seda, kuid lubage mul kõnealust punkti rõhutada –, et komisjon peaks kaaluma sõltumatu täiendava üksuse loomist, mis koosneks eraomandisse kuuluvatest tuletõrjelennukitest või nende ELi liikmesriikide tuletõrjelennukitest, keda suvekuudel tõsine tuleoht ei ähvarda. Kõnealune abiüksus võiks asuda riskiriikides ja olla tegevusvalmis 2008. aasta suvest alates.

Olen kindel, et EL seisab minu kodumaa kõrval ja tõestab praktikas, et solidaarsus on meievahelisi suhteid valitsev aluspõhimõte.

Kokkuvõtteks tahaksin teid veel kord tänada kogu teie poolt tänaseni osutatud toetuse eest.

(Aplaus)

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, sel nädalavahetusel Kreekat külastades oli mul võimalus näha oma silmaga loodusõnnetust ja selle mõjusid. Mina ja minu kolleegid reisisime mõnesse kannatada saanud piirkonda ja pean ütlema, et ma ei ole mitte kunagi oma elus näinud sellist tragöödiat. Seal on inimesi, kes kaotasid tulekahju tagajärjel vaid mõne minutiga kogu oma varanduse, oma kodud ja omandi. Ma rääkisin inimestega, kes olid jooksnud oma elu eest ja kellele olid jäänud sõna otseses mõttes alles vaid seljasolevad riided. Olukord on kriitiline. Paljude inimeste toimetulek on ohus ja nad vajavad kiiremas korras abi.

Volinik Špidlal on seega õigus, kui ta ütleb, et me vajame kiiret abi ja me vajame mittebürokraatlikku abi. Rääkides oma fraktsiooni nimel: kui ma ütlen, et me vajame kiiret ja mittebürokraatlikku abi, ei tähenda see – nagu mõned komisjoni ametnikud mõtlevad – abi andmist kahe või kolme kuu pärast. Ei, abi tuleb anda praegu, kohe ja otse. Inimesed ei vaja abi kahe kuu pärast, nad vajavad seda praegu. Sellepärast palume me vahendite kättesaadavaks tegemist otse solidaarsusfondist, ning kui struktuurifondides või muudes eelarvetes jääb mis tahes rahasumma üle, tuleks ka see võimalikult kiiresti kättesaadavaks teha.

See ei ole meie esimene loodusõnnetusi käsitlev arutelu. Viimase kümne aasta jooksul oleme ikka ja jälle siin istunud ja arutanud, mida teha. See ei kehti üksnes Kreeka kohta, see kehtib ka Suurbritannia üleujutatud piirkondades elavate inimeste kohta, kes said sel suvel sarnaselt kannatada, või maavärinates kannatada saanud inimeste kohta – tegelikult mis tahes õnnetuspiirkonna kohta.

Järgmine punkt on oluline: kesksest lähenemisviisist ei ole abi, kui me püüame leevendada loodusõnnetuse mõjusid kohalikul tasandil. Kui Ateena ümber on tulekahjud, vajame tõhusat kohalikku tulekahjuteenistust, mitte loodusõnnetuste volinikku Brüsselis. See on võtmepunkt: loodusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamist tuleb korraldada detsentraliseeritult. Seepärast peavad Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused looma oma riigis omaenda infrastruktuuri, mis põhineb kohalikel tingimustel ja kuulub kohaliku pädevuse alla. Kõnealune infrastruktuur on vajalik, et võtta üleujutuste või tulekahjude korral kiireid ja tõhusaid meetmeid kohalikul tasandil.

Euroopa Liit peab kasutama oma käsutuses olevaid võimalusi, et tagada tõhus kooskõlastamine. On valitsusi, kes tahavad alguses kõike ise teha – isegi kui nad on mööda lasknud iga viimase kui võimaluse, mis neile viimase kümne aasta jooksul on infrastruktuuri arendamiseks avaldunud – ning paluvad seejärel teistelt abi, kui on juba liiga hilja, kas siis kohatu piinlikkuse või kohatu ambitsiooni tõttu.

Olgem ühes asjas ausad: rahvusvahelise abi palumine, austatud daamid ja härrad valitsustes, ei ole ebaõnnestumise tunnistamine. Vastupidi, see näitab vastutustundlikkust ja tõhusat lähenemisviisi juhtimisele. Valitsused peavad reageerima sellisel viisil palju kiiremini. Me peame seega töötama välja kooskõlastusmehhanismid, mis on üliolulised tõhusate meetmete võtmise võimaldamiseks.

Poliitikutena peame nõustuma ühes punktis: inimestele ei meeldi riik. Nende riigikogemus seondub selle rolliga reguleeriva võimuna või maksuasutusena, ning me teame kõik, et kodanikele pakub see üksnes teisejärgulist huvi. Küll aga on olemas üks asi, mis kodanikke riigi ja keskvalitsuse puhul huvitab: see on teadmine, et abivajaduse korral on riik oma kodanike jaoks olemas. Kui riik ei ole kohal seal, kus abi on kiiresti vaja, ning kui ta ei võta meetmeid, kui vajatakse politsei sekkumist või tuletõrjeteenistuse abi, ei unusta kodanikud seda kunagi. Eelöeldut peaks meeles pidama iga vastutaval ametikohal olev isik igas riigis.

Mille jaoks me õigupoolest siin oleme? Meie ülesanne on luua parameetreid, et leevendada põhilisi riske, millega inimesed oma elus kokku puutuvad. See peab toimuma kohalikul tasandil. Ma pean antud punkti kordama. Kohtades, mida ma külastasin, ei olnud ühtegi vabatahtlikku tuletõrjeteenistust. Minu kodumaal, linnas, mille linnapea ma olin, oli meil vabatahtlik tuletõrjeteenistus, mis koosnes meestest ja naistest, kes loobusid oma vabast ajast, et teisi inimesi tule eest kaitsta. Nendes kohtades, mida mina Kreekas külastasin, selline asi puudub.

Solidaarsusakt oleks näiteks see, kui riigid, kellel on kõnealust tüüpi teenused olemas, saaksid teha koostööd kannatada saanud kogukondadega, nt Kreekas, ja mõelda kõnealust tüüpi skeemide loomisele koos Euroopa Liidu poolse abi, rahastamise ja varustusega, et teha võimalikuks selliste struktuuride loomine. See peaks olema üks õppetund, mida me nendest kogemustest õpime.

Lubage mul teha üks viimane märkus, mis minu arvates on väga oluline: ma usun, et sellises olukorras nagu see, millega seisab täna silmitsi Kreeka rahvas, on nende inimeste jaoks väga tähtis tunda, et nad ei ole üksi. Seepärast oli meie kui Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni jaoks nii tähtis saata nendele inimestele sõnum. Öelgem neile koos: „Me kõik – kõikides fraktsioonides – teame, mida te läbi elate”. Sellises olukorras ei ole ideoloogilisi erinevusi. Ei ole sellist asja nagu Kristlike Demokraatide või Sotsialistide tuletõrje! Mis aga on olemas, on solidaarsus abivajavate inimestega.

Mul on veel üks täiendav märkus: alati saab olema abivajavaid inimesi – kas siis üleujutuste või tulekahjude tulemusel – kui me just ei arva, et tegemist on üksnes kriminaalsete juhtumitega. Ma tõesti arvan, et süütajad, kes tahavad loodusliku keskkonna hävitamise teel omandada maatüki, ei ole midagi muud kui algelised kurjategijad. Nad on olemas. Sellele vaatamata on suur osa sellest, mida me viimastel aastatel kogenud oleme, kliimamuutuse tagajärg, ja me peame kohanema palju enamaks kui sündmused, mida me praegu läbi elame. Tagajärgedega tegelemisest pärast nende tekkimist ei piisa. Sihikule tuleb ka võtta põhjused. Seepärast etendab uus kliimapoliitika suund samuti võtmerolli meie abistamisel, et tegeleda tõhusamalt olukordadega, mille sarnast me just nägime Kreekas ja mujal.

(Aplaus)

  Vittorio Prodi, fraktsiooni ALDE nimel. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, olen tänulik härra Špidlale tema tänase siinoleku ja tehtud avalduse eest. Ma tahaksin alustada sellest, et väljendada oma solidaarsust eelkõige Kreeka rahvaga, kuid ka inimestega teistes riikides ja piirkondades, nagu näiteks Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias, kes kannatasid sarnaste loodusõnnetuste all. Ma sooviksin samuti väljendada austust tuletõrjujate ja vabatahtlike eneseohverduste ees, ning loomulikult avaldada kaastunnet ohvritele ja nende perekondadele.

Tahaksin käsitleda viimast punkti, millest Martin Schulz rääkis ennetavate meetmete tähtsuse kohta. Ennetavad meetmed on minu arvates võtmetähtsusega, eriti kliimamuutuse seisukohalt, ning ma loodan, et me suudame kõik ennast veenda selles, et tegemist on reaalsuse, mitte vaid loosungiga. Kliimamuutuse peamine tulemus on äärmuslike ilmastikuolude halvenemine veelgi, mistõttu me oleme tunnistajateks tugevamale vihmasajule ja pikematele põuaperioodidele. See on meie riikidele täiesti uus väljakutse.

Vaja on maahooldust, mis on suunatud praktilistele sammudele, et võidelda selliste nähtuste, eriti metsatulekahjude vastu. Metsatulekahjude ohtu tuleb vähendada, harvendades puid, viies minema kõik, mis võiks aidata tulel levida ning püüdes seeläbi vähendada tule jõudu ja kiirust, millega leegid võivad levida.

Maahooldus on seega hädavajalik ja see peab sisaldama ka voolusänge üleujutuste puhuks, et suurendada tulvavee kinnihoidmise aega. Siinkohal peame me lihtsalt uurima hulgalisi ettepanekuid volinik Barnier’ aruandes, milles nõutakse ühenduse tasandi üksuse loomist loodusõnnetustega tegelemiseks.

Kokkuvõtteks osutavad kõik näitajad sellele, et kodanikukaitse valdkond on üks selliseid, kus EL vajab tegutsemissuutlikkust, sest mõni õnnetus on liiga ulatuslik, et üksikud liikmesriigid nendega toime tuleks.

  Carl Schlyter, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (SV) Härra juhataja, kõigepealt lubage öelda, et oleme oma mõtetes perekondadega, kes kaotasid oma lähedased, kodud ja vara. Katastroofiabi tuleb osutada äärmiselt kiiresti.

Ka ühiskond kaotas väärtuslikud metsad ja elupaigad. Oluline on pikaajalise abi andmine säästva arengu kontekstis, et me ei investeeriks raha üksnes asjadesse, mille saab jälle maha põletada.

Me räägime loodusõnnetustest, kuid järjest enam leiavad aset inimtekkelised õnnetused. Me muudame kliimat, mille tulemuseks on nii äärmuslikud põuad kui ka äärmuslikud vihmasajud. Mõningatel juhtudel on meie metsade kaitse nõrk. Teistel juhtudel kärbime kodanikukaitset, mis hoiab meid tulekahjude eest. Kui me tahame, et abi oleks pikaajaliselt säästev, tuleb töötada kliimamuutuse kallal – nii seadusandluse kui ka elupaikade kindla kaitse seisukohalt.

Ma tahaksin loota, et üks tingimus Euroopa ehitustoetuse saamiseks on metsade taastamine, ning et raha ei kasutata küüniliselt metsatulekahjude ärakasutamise eesmärgil, et alustada uute turismipiirkondade ehitamist või muuta muul viisil maakasutust.

Lisaks palusid minu Kreeka kolleegid roheliste erakonnast – kahjuks ei ole meil parlamendis Kreekast pärit rohelistest parlamendiliikmeid – öelda, et nad tahavad peatada Kreeka põhiseaduse artiklisse 24 planeeritud muudatused, mis nõrgestavad metsakaitset. Praegusel hetkel vajavad metsad isegi rohkem kaitset.

Ma ei taha täna siin kritiseerida või kaitsta (Kreeka) valitsust. Valimiskampaania on käimas ning mõned otsivad võimalusi valitsust kritiseerida, teised jälle teda kaitsta. Praegu peame me aitama Kreekat ja kõiki teisi kannatada saanud riike – me oleme avatud kriitikale ja analüüsidele siis, kui õnnetustega on tegeldud.

  Dimitrios Papadimoulis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra juhataja, lugupeetud volinik, minu kodumaa Kreeka on silmitsi tragöödiaga. Sel suvel kaotas oma elu 75 inimest. Tules hävis umbes 300 000 hektarit metsa, me seisame silmitsi tohutu ökoloogilise ja majandusliku õnnetusega.

Valitsust tabas see ootamatult. Ta püüdis süüdistada kõnealuses tragöödias nähtamatut vaenlast ja „asümmeetrilisi ohte”, vihjates sisemisele või välisele terroristlikule tegevusele. Tegelikkuses maksame me praeguse ja endiste valitsuste pattude eest. Kreeka on ainus riik, kellel pole ei metsa- ega kinnistusregistrit. Kreekas üritatakse põhiseaduse artikli 24 läbivaatamise kaudu vähendada metsakaitse taset. Tegemist on riigiga, kus on 2 miljonit omavoliliselt ehitatud hoonet, paljud neist metsapiirkondades; tulekahjus hävinud maale saab hõlpsasti ehitada villasid ning tuua nendeni hiljem elektri- ja veeühendus tänu valitsuse poolt häälte võitmiseks tehtud muudatustele.

See peab muutuma. Kahjuks ei ole võetud mitte mingeid asjakohaseid meetmeid kõnealuse tragöödia ennetamiseks. Kuigi kuiv ja vihmatu talv ning sellele järgnenud kuumalained kuulutasid tõsiseid tulekahjusid ette, ei tagatud piisavat kaitset. Katastroofi puhkedes ei olnud piisavat kooskõlastamist ja isegi praegu on kümned miljonid eurod, mille eraldamine Ühtekuuluvusfondist metsade kaitsmiseks heaks kiideti, endiselt kasutamata. 2000. aastast alates on kokku heaks kiidetud 33 miljoni euro eraldamine, kuid tänase päevani ei ole sellest kasutatud mitte ühtegi eurot.

Kreeka kui liikmesriik peab rohkem ära tegema. Kuid ka meie Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendina peame rohkem ära tegema meie ühise Euroopa metsapärandi jaoks.

Kuid aitab tühjast jutust, härra Špidla. „Uurigem Barnier’ ettepanekuid” – see on tühi jutt, kuna te olete hoidnud neid ettepanekuid kaustas juba väga pikka aega. Teie tellisite need ettepanekud; teie peate neid ka rakendama ja edendama. Te peate Kreekale ja teistele kannatada saanud riikidele Solidaarsusfondist ja Maaelu Arengu Fondist eraldama kohe ja ilma tarbetu bürokraatiata rohkem raha. Lõpuks tuleks luua fond Euroopa metsade kaitseks ja tulekahjude ennetamiseks. Nii nagu te tegite üleujutuste osas, peaksite te uurima ka võimalust koostada direktiiv tulekahjuohu vastase kaitse kohta.

Lisaks lubage mul esitada oma fraktsiooni nimel taotlus. Me vajame suuremat kaasamist Euroopa tasandil, et kaitsta metsi ja keskkonda. Ameeriklaste abistamise asemel kiirreageerimisüksuste näol Iraagis ja Afganistanis peaksime me moodustama Euroopa kiirreageerimisüksused loodusõnnetustega tegelemiseks.

Abstraktne arutelu kliimamuutuse ohu üle ei ole piisav. Euroopa Liiduna peame me rohkem selle jaoks ära tegema, ning see tähendab ühiseid poliitikaid, rohkem raha ühistest fondidest ja liikmesriikide rangemat kontrollimist, kui nad astuvad üle Euroopa keskkonnaalastest õigusaktidest.

  Jens-Peter Bonde, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra president, ma pöördun täiskogu poole minu fraktsiooni kreeklasest liikme Georgios Karatzaferise nimel. Ta otsustas kanda hoolt probleemide eest Kreekas, kus 63 kodanikku hukkusid, 120 küla ja väikelinna said kahjustada ning miljonid puud hävisid tules. Kahju võib hinnata 2%-le RKTst. See on katastroof ning Kreeka vajab teiste liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide kogu võimalikku abi.

Tundub, et selliste katastroofide ennetamiseks ette nähtud ELi vahendeid ei kasutatud kohasel viisil. Seepärast palun ma komisjonil viia läbi põhjalik uuring, et selgitada, mida tehti maa kaardistamiseks ja tulekahjude ennetamiseks eraldatud ühenduse vahenditega. Kes on süüdi? Kes on juhtunu eest vastutavad? 63 hukkunud Kreeka kodaniku perekonnad vajavad vastuseid; nii nagu ka meie, sest me esindame maksumaksjaid.

  Gerardo Galeote (PPE-DE). – (ES) Härra juhataja, viimastel aastatel oleme me loonud kurva traditsiooni, mille kohaselt septembri osaistungjärk Strasbourgis on arutelu loodusõnnetuste üle. Ei ole mingit kahtlust, et tegemist on erakordse ajaga nii materiaalse kahju kui ka kaotatud inimelude seisukohast, eriti pärast hirmsaid tulekahjusid Kreekas, kuid ka muudes Euroopa piirkondades.

Esiteks ja eelkõige peame väljendama oma solidaarsust Kreeka ametivõimudega, Kreeka rahva kui terviku ja eriti hukkunute perekondadega, kes ei saa alati neile väärilist toetust.

Euroopa kodanikel on siiski õigus nõuda oma institutsioonidelt natuke enamat: Euroopa Solidaarsusfondi paindlikku kasutamist, seda kindlasti, nagu selgitas volinik Špidla, mis ei ole aga alati nii olnud, kuid samuti mõningaid konkreetseid otsuseid.

Me peame seepärast küsima nõukogult, mis peab veel juhtuma, enne kui nõukogu mõistab, et iganenud fondi reformimiseks on tööd vaja teha. Ma tunnen, et pean täiskogule meelde tuletama, et Euroopa Komisjoni ettepanek ja Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud esitati nõukogule rohkem kui aasta tagasi, ning minu fraktsioon soovib paluda Portugali eesistumisel tõsiselt kaaluda sel eesmärgil nõukogu erakorralise koosoleku kokkukutsumist.

Teise punktina – kuigi ikkagi seoses nõukogu passiivse suhtumisega – soovib minu fraktsioon paluda Euroopa Komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud seoses kodanikukaitsega, järgides Barnier’ aruande eeskuju.

Härra juhataja, minu fraktsioon on etendanud aktiivset rolli läbirääkimistes ühisresolutsiooni üle, ja me toetame seda täielikult. Olen veendunud, et mitte keegi ei kasuta kõnealust arutelu ära Kreeka valimiskampaaniasse sekkumiseks, sest olen kindel, et me kõik nõustume, et ei ole midagi põlastusväärsemat, kui püüd pressida välja poliitilist kasu inimlikust õnnetusest.

  Stavros Lambrinidis (PSE). – (EL) Härra juhataja, 65 inimest hukkus Kreeka kontrollimatutes tulekahjudes. Me olime tunnistajateks kohutavale hävingule, mis üheainsa nädalaga hävitas enam kui 12% Kreeka kogu metsaalast, mis kuulub Euroopa metsapärandi hulka.

Suure õnnetuse ajal ei peaks võimulolijad tundma mitte üksnes kurvastust, vaid ka vastutustunnet. Loomulikult ei lasu vastutus tulekahjude eest sellel täiskogul, kuid Euroopa Parlamendi liikmetena peaks meil olema vastutus tagada, et Euroopa annab kannatada saanud piirkondade taastamiseks abi kohe, ilma bürokraatlike takistusteta. Meil on samuti vastutus teha probleemidest, mis seonduvad kõnealuste tulekahjude ennetamise ja kontrollimisega, kõik vajalikud järeldused, et Kreeka ja teised ELi liikmesriigid ei kogeks enam kunagi sellist tragöödiat.

PASOKi (Kreeka sotsialistide partei) Euroopa Parlamendi liikmetena tahaksime tänada kõiki kolleege eri poliitilistes fraktsioonides, kes helistasid ja saatsid toetavaid sõnumeid Kreeka rahvale. Tahaksime tänada Martin Schulzi, kes viivitamata külastas meie riiki ning astus koos Giorgos Papandreouga samme, et teatada olukorrast ja kindlustada Euroopa abi. Lisaks tahaksime tänada kõiki Euroopa valitsusi, kes saatsid abi, ning ka komisjoni tema koordineeriva rolli eest.

Volinik, ma tervitan teie poolt täna siin võetud kohustusi, nagu seda nõudsid nii sotsialistid kui ka muud fraktsioonid. Solidaarsusfondi tuleb lõppude lõpuks reformida, et selle kaudu saaks osutada tõelist ja kohest abi. Eriti kiidan ma heaks asjaolu, et komisjon suhtub soosivalt vahendite eraldamisse kolmandast ühenduse abi raamprogrammist. Sellise tragöödia ajal pidagem hoolega silmas ohvritele mõeldud raha: asjatundmatu käsitlemise korral valitseb seda oht kaotsi minna.

Lõpetuseks nõustun täielikult sellega, et moodustada tuleks kiirreageerimisüksus, ja seda mitte riikide valitsuste ülesannete ülevõtmiseks, vaid nende abistamiseks kohutavate õnnetustega toimetulekul.

Õnnetusest võib välja kasvada lootus, kuid et see saaks juhtuda, tuleb täita järgmisi nõudeid:

· esiteks, põlenud alad tuleb muuta säästva, dünaamilise arengu üldiseks näidiseks, ilma et esineks keskkondlikke tagasilööke;

· teiseks, toimuma peab massiline metsade uuendamine;

· kolmandaks, peab lõppema igasugune arutelu metsamaa klassi alandamisest, sest see lihtsalt mängib trumbid kätte võimalikele süütajatele;

· neljandaks, ebaseaduslike hoonete ehitamine põlenud maale peaks olema rangelt keelatud;

· viiendaks, kauaoodatud sõltumatu keskkonnaministeeriumi loomine Kreekas tuleks ellu viia.

Millised järeldused saame teha? Kõnealune tragöödia ei olnud kahjuks vältimatu. Kreeka valitsus ise nägi seda ette oma hiljutises aruandes komisjonile; ta tunnistas ministeeriumide vahelise kooskõlastamise ohtlikku puudulikkust ja ennetuskavade puudumist. Siiski nägi Kreeka, nagu aruandes endas rõhutatakse, metsakaitse märkimisväärset paranemist ajavahemikus 2001–2004. Ka ei olnud samaaegsete tulekahju puhkemiste arv ennenägematu. 2000. aastal oli sarnane arv tulekahju puhkemisi, kui tulemus oli täiesti erinev.

2007. aasta Kreeka tragöödia tuletab meile kõigile meelde, et tulekahjusid, nii nagu ka süütajaid, on alati. Põhiline nõue on seega, et paigas oleksid ranged poliitikad tulekahjude ennetamiseks ja likvideerimiseks. Me peaksime uurima Kreeka probleeme, mitte selleks, et neid hukka mõista, vaid selleks et ennetada tulevikus sarnaseid õnnetusi. 2007. aasta Euroopa jaoks on 65 hukkunut vastuvõetamatu.

(Aplaus)

  Marios Matsakis (ALDE). – Härra juhataja, hiljutised tulekahjud Kreekas tõid seda tabanud kogukondadele hävingu. Kaotati hulgaliselt inimelusid, sajad inimesed said vigastada, tuhanded loomad hukkusid, terved külad põlesid maani maha ning tuhanded aakrid metsa hävisid. Meie kaastunne Kreeka rahvale.

Peaaegu 10 päeva jälgisime me õudusega, kuidas tulekahjud hävitasid elu, vara ja keskkonda Kreekas, ning meie mõtted pöördusid varasematel aastatel toimunud sarnastele katastroofidele Portugalis, Itaalias, Hispaanias ja mujal Euroopas.

ELil on kohustus tagada kohaste hüvitusmeetmete kiire rakendamine. Tal on samuti kohustus uurida kriitiliselt põhjuseid, miks kõnealustel tulekahjudel oli selline katastroofiline mõju, analüüsida, mis läks valesti ennetuse ja tuletõrje tõhususe seisukohalt ning teha sellest järeldusi, mis võiksid meid aidata tulevikus.

Kreeka aruannetes osutatakse võimalikele tõsistele puudujääkidele mitmete keskvalitsuste ja kohalike ametiasutuste töös, et kehtestada kohased meetmed metsatulekahjude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Näib, et metsades puudusid piisavad tulekaitsealad, puudusid toimivad tuletõrje veevõtukohad ja veehoidlad, korralikud plaanid tuletõrjetööde teostamiseks või külade korrapäraseks evakueerimiseks, puudusid kaasaegsed tuletõrjevahendid, ning – mõningatel juhtudel – tänapäevane väljaõpe tuletõrjujatele.

Mis juhtus ELi keskse järelevalvega metsatulekahjude ennetamise poliitika rakendamise korral? Kas komisjon ei olnud teadlik ilmselgelt puudulikust olukorrast Kreekas ning milliseid meetmeid – kui üldse – võeti olukorra parandamiseks? Kõnealustele küsimustele tuleb vastata kiiresti ja selgelt.

On veel teine aspekt, mis peaks meid muretsema panema, nimelt asjaolu, et Kreeka valitsuse sõnul on tõsiseltvõetavaid tõendeid selle kohta, et paljud tulekahjud põhjustas organiseeritud süütamine.

Kreeka tulekahjud on näidanud järjest suuremat ohtu veel ühe terrorismi vormi tekkeks: süütamine kui terrorism. See on terrorismi vorm, millega on palju raskem tegelda, sest süütajad ei pea läbima keerulisi turvakontrolle, vaid minema lihtsalt väikesele sõidule maakohta. Nad ei pea kasutama keerulisi lõhkeseadeldisi – tikutopsist piisab. Seepärast on viimane aeg hakata tegutsema otsusekindlalt ja ühiselt, et vastata sellele uuele ja väga katastroofiliste tagajärgedega terrorismi vormile Euroopas.

Kokkuvõtteks on väga oluline mainida veel kord meie tänu kõikidele neile, kes võitlesid ja riskisid oma eludega Evia ja Peloponnesose mägedes katastroofiliste tulekahjudega võideldes, samal ajal kui poliitikud Ateenas üksteise vastu telešõudes üles astusid.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE). – (DE) Härra juhataja, ma tahaksin väljendada oma südamlikku kaastunnet kõigile neile, kes leinavad pereliikmeid või sõpru. Minu mõtted on nende inimestega, kas kaotasid on kodud ja vara. Nad vajavad meie solidaarsust.

Kreeka valitsus oli sunnitud tunnistama, et õigusloome lüngad ja poliitiline ebaõnnestumine olid osaliselt hävitavate tulekahjude põhjuseks. Kliimamuutuse ajastul võivad regionaalpoliitikast äraütlemisel olla sellised laastavad tagajärjed looduskeskkonnale. Antud olukord peab nüüd muutuma, k.a Kreekas. Taastamistööde juures peab üks eesmärk olema säilitada ja taastada loodusmaastik, et muuta kannatada saanud piirkonnad taas elamiskõlblikuks ning anda sealsetele inimestele uus tugipunkt eluks ja seega tulevikuks. Mis tahes vormis spekuleerimine maaga tuleb keelustada. Seda ei tohi lubada, ja kindlasti mitte ELi rahadega!

Ma tahaksin ka hoiatada komisjoni Struktuurifondi eeskirjade muutmise eest neisse sisse kirjutatud säästvuse ja partnerluse põhimõtte arvelt. Praegusel momendil oleks see vale vastus metsatulekahjude laastavatele mõjudele Kreekas.

  Georgios Toussas (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, selle suve katastroofilised tulekahjud ja üleujutused Kreekas ning Itaalias, Portugalis, Suurbritannias ja muudes ELi riikides, ei tabanud meid nagu välk selgest taevast. Sellised ennenägematud õnnetused rõhutavad vajadust paljastada tõelised põhjused, teha kindlaks vastutavad isikud ning peatada kõnealune kestev inimsusevastane kuritegu.

Me soovime juhtida tähelepanu järgmisele: rea tagurlike seaduste ja meetmete vastuvõtmise kaudu on liikmesriikide valitsused avanud tee metsa ja maa, ning üldiselt kõige, mida saab lugeda ühiskondlikuks väärtuseks, kommertsialiseerimisele. Tulekahjud, mis nõudsid 75 meie kaaskodaniku elu ja enam kui 250 000 hektarit metsa, ning põhjustasid tohutuid kahjusid tuhandetele tavamajapidamistele, on ennenägematu ja õõvastav poliitiline, majanduslik ja ökoloogiline kuritegu meie maa rahva vastu.

Me andsime õigeaegse hoiatuse ränkade tagajärgede eest, ning paraku osutusid meie sõnad kõige traagilisemal moel tõeks. Lubage mul juhtida teie tähelepanu 1993. aasta Kreeka parlamendi erakondadevahelise komisjoni järeldustele, mis said erakondadelt ühehäälse heakskiidu. Kõnealustes järeldustes rõhutatakse omandi ebakindlat staatust, mis julgustab metsamaaga spekuleerimisele ja selle ebaseaduslikule hõivamisele, eriti linnade ümbruses ja rannikualadel. Järeldustes juhitakse tähelepanu ka puudulikule investeerimisele metsandusse.

Mis sellest kõigest välja tuli? Absoluutselt mitte midagi.

Euroopa Parlamendi fraktsioonide ühisresolutsioonis metsatulekahjude kohta Kreekas, nende tagajärgede ning järelduste kohta ennetus- ja hoiatusmeetmete võtmiseks vaadatakse tõelistele põhjustele ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsuste rahvavastasele poliitikale läbi sõrmede. Täielik ettenägelikkuse puudumine on ilmne.

Kõnealune äärmiselt ohtlik, rahvavastane poliitika tugevdab süütajate positsiooni ja tasustab maa hõivajaid. See kahjustab keskkonda, põhjustades inimkonnale laastavate tagajärgedega tõsiseid kliimamuutusi. Niikaua, kui kõnealusel rahvavastasel poliitikal, mida toidavad järjest suurenevad kapitalitulud, lubatakse jätkuda, jätkub ka metsi ja maad hävitav süütamine. Töötajate õigused ja inimeste õigused üldiselt vähenevad veelgi – tööl, hariduses, tervishoius, kultuuris, spordis ja keskkonnaküsimuses.

Isegi praegu valmistuvad turismis valitsevad monopoolsed rühmad pidutsema meie tulekahjudest laastatud maa söestunud jäänuste tuhas. Me usume, et Kreekale tuleks tagada vähemalt järgmine: mitte mingeid muudatusi maakasutuses; kohese üldise kompensatsiooni maksmine põllumajandussaaduste ja kahju saanud põllumajandusliku kapitali eest; valitsusagentuuride kaudu kõikide maaelanike kodude taastamine riigi kulul.

Suure tähtsusega on ka üleujutuste vastaste kaitseprojektide ja muude põhiliste ennetusinfrastruktuuride kohene rakendamine, et hoida ära edasised tragöödiad, mida võivad põhjustada üleujutused, ning meetmete rakendamine keskkonna ja ajalooliste paikade koheseks kaitseks; metsaregistri koostamine; ühtse metsade järelevalve- ja kaitseorgani loomine; ning metsavastaste seaduste tühistamine.

  Antonios Trakatellis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, Kreekat laastanud tohutul hulgal tulekahjud, millest paljud põhjustas süütamine, koos kõrgete temperatuuride, kauakestnud põua ja tugevate tuultega, lõppesid inimelude kaotuse, hoonete ja vilja hävimise ning tuhandete kariloomade kaotamisega. Tulekahjud hävitasid suured alad väga ilusat metsa, põhjustades ennenägematu ökoloogilise katastroofi.

Üks aluspõhimõtteid, millele Euroopa Liit on rajatud, on solidaarsuse põhimõte. Solidaarsust on tõotanud paljud liikmesriigid, komisjon ja kolmandad riigid, ning Kreeka on tänulik neile, kes võtsid kiireid meetmeid loodusõnnetuste vastu, mis tulenesid tingimustest, mis läksid kaugemale kõigest, mida me suutsime ette kujutada.

Siiski, kui me tahame üles näidata kiiret ja kooskõlastatud solidaarsust, ning tõhusat pealekauba, peame me hoogustama ühenduse kodanikukaitse mehhanismi loodusõnnetuste vastu, eriti kui nende tõsidus ületab täielikult kohalike ja riiklike kaitseorganite suutlikkuse.

Ühisresolutsioonis esitatakse muu hulgas ettepanek korraldada ümber Solidaarsusfond ja võtta vastu uued, paindlikumad eeskirjad, kooskõlastada ennetavaid tegevusi ning osutada tõhusat abi võitluses loodusõnnetuste vastu. Tõsist toetust avaldatakse spetsiaalse Euroopa kodanikukaitse üksuse loomisele, mida saaks sellistes olukordades kasutada – loomulikult alati täiendusena riigi tasandi tegevusele – kooskõlas Barnier’ ettepanekuga.

Tahaksin loota, et ühenduse mehhanism luuakse peatselt ning et Solidaarsusfond osutub õnnetuste ja nende ohvritega toimetulemisel tõhusamaks. Me ei tohi veel kord passiivseks jääda ning Euroopa Liit ei tohi jääda ootama järgmise õnnetuse vältimatut asetleidmist mõnes muus liikmesriigis enne kõnealuse küsimuse juurde asumist.

Praegu on aeg tegutseda otsustavalt; peame kõrvale heitma iga väiklase, tühise poliitilise lähenemisviisi loodusõnnetuste ja kodanikukaitse küsimusele.

  Dagmar Roth-Behrendt (PSE). – (DE) Härra juhataja, me kõik tunneme kaasa nendele, kes kaotasid sugulasi või sõpru, samuti nendele, kes kaotasid suure osa sellest, mis neile nende elus väga personaalsel tasandil oluline on. Jah, me tunneme kaasa, ning jah, Euroopa Liidu ülesanne on näidata üles solidaarsust. See on meie aluspõhimõte ja me tahame seda rakendada ka praegusel hetkel, ning jah, sel viisil tahame me täita ka meie kohustust, mida me võlgneme igale meie kaasriigile Euroopa Liidus.

Kui meilt oodatakse vastutuse võtmist, siis võime ka meie oodata vastutasuks mõningast vastutust. Peame endilt küsima: kas seda oleks saanud ära hoida? Ma vaatan oma kaasliikmete suunas, kes täna sõna on võtnud – praeguse täiskogu pikaajalised liikmed, kes on juba vastu võtnud arvukalt õigusakte ja tegevusprogramme. On olemas head põhjused, et öelda: jah, seda oleks saanud ära hoida. Üheksa aastat on möödunud ajast, kui Euroopa Parlament võttis vastu kodanikukaitse tegevusprogrammi; millest selles programmis on juttu, Antonios Trakatellis? Sa osalesid selle väljatöötamises, nagu paljud teisedki. Programm seisneb abi koheses osutamises, kuid ka koolituse pakkumises ja teabeürituste korraldamises, et inimestele õpetataks kohalikul tasandil, kuidas kiiresti reageerida ja abi saada. Eelöeldu oleks ehk pidanud olema võimalik ka kõnealusel juhul, kuid arvatavasti ei ole mitte igaüks veel piisavalt vilunud.

Kuidas on lood programmiga „Forest Focus” (metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire ühenduses)? Kas metsamajandusse suhtutakse tegelikult tõsiselt? Kas nendes Euroopa Liidu riikides, kus suved on alati kuumad – teisisõnu kogu Lõuna-Euroopas –, on tuletõkestusribad üldse ette nähtud? Või ei ole need piisavalt tõhusad? Need kõik on küsimused, millele me peame mõtlema. Kui me oleme valmis võtma enda peale vastutuse, mis on meie kohus, siis on meil õigus nõuda ka vastutust.

Kuidas on lood jäätmepoliitikaga? Meile on sageli öeldud, et on liikmesriike, kes ei suhtu sellesse väga tõsiselt. Komisjon on meile ikka ja jälle teatanud, et on riike, kes ei järgi praeguseid õigusakte. See tähendab loomulikult seda, et näiteks mõtlematult ära visatud sigaretiots võib hetkega põhjustada tulekahju. Jah, me tahame näidata üles solidaarsust ja anda abi. Mida siiski tähendab kõnealune reageerimisüksus? Mul on küsimus kõigile tänastele siinolijatele, kes nõuavad Euroopa reageerimisüksuse ja võib-olla isegi Euroopa tuletõrjeteenistuse loomist. Lubage mul küsida neilt järgmist: mitut miljonit inimest 27 liikmesriigis peaksid need üksused teenima? Peaaegu 500 miljonit? Need parlamendiliikmed on kas võluvalt naiivsed, äsja välja astunud muinasjutust või populistlikud – üks neist.

Me ei tohiks eksitada inimesi, pannes neid uskuma, et Euroopa Liit Brüsselis – komisjonis või siin täiskogul – suudab pakkuda piisavalt tuletõrjujaid või päästetöötajaid, et loodusõnnetuse korral koheselt sekkuda. Me vajame sidestruktuure, ning me peame vajadusel samal päeval kutsuma kohale helikopterid Saksamaalt, Soomest ja Tšehhi Vabariigist. Vaatamata kõigele on näiteks toiduainesektoris teatavate juhtumite jaoks olemas varajase hoiatamise süsteem. Seal on tähtaeg 12 tundi. Ma arvan, et me peaksime inimestega ausad olema ja ütlema neile, et jah, me saame anda raha ja me saame luua sidestruktuurid. Me võime püüda aidata, kuid ka teie peate võtma vastutuse kohalikul tasandil, ükskõik kus te olete – kas Saksamaal, Põhja-Euroopas, Lõuna-Euroopas või mujal.

Nii hirmus kui praegune olukord ka ei ole, ja nii palju kui me ka ei tunneks kaasa ega peaks näitama oma solidaarsust, peame me lähiajal tegema kindlaks, mis vajab muutmist.

  Kyriacos Triantaphyllidis (GUE/NGL). – (EL) Härra juhataja, katastroofiliste tulekahjude tõttu kannatada saanud Lõuna-Euroopa kodanikel on olnud väga rasked ajad. Te olete kõik teadlikud Kreekas toimuvast draamast, kus kaotati palju inimelusid ja maha põlesid tohutud alad metsa.

Lisaks majanduslikele tagajärgedele on kõnealusel õnnetusel inimlik ja keskkondlik tähendus. Me peaksime endilt küsima, mis saab kõigist neist, kes kaotasid oma kodud, töö ja maa. Solidaarsusfond annab finantsabi, kuid mida võetakse ette ohvrite taasintegreerimiseks sotsiaalsest seisukohast?

Veelgi enam, mis saab keskkonnast? Esimesed vihmasajud ei ole kaugel, ning järgmised õnnetused ähvardavad aset leida keset talve.

Need on küsimused, mida me esitame komisjonile, ja me peame nõudma – nagu tegime sarnases resolutsioonis eelmine aasta – Euroopa kodanikukaitse asutuse rajamist.

  Nikolaos Vakalis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, Kreeka valitsus kasutab kõiki oma vahendeid võitluses Kreekat tabanud piibelliku ulatusega katastroofi vastu. Ometi ületab õnnetuse ulatus suuresti riigi suutlikkust, nagu José Manuel Barrosol ja Martin Schultzil oli võimalus tõdeda.

Sellistel aegadel muutub Euroopa solidaarsus tõeliselt tähenduslikuks. Rahvusvaheline avalik arvamus vaatab ja hindab, kuidas Euroopa pere tegeleb ühte tema liiget tabanud tõsise ebaõnnega.

Ma kutsun José Manuel Barrosot tema äraolekul üles kasutama täielikult ära kõiki vahendeid, mis on talle kättesaadavad tema põhiseadusliku staatuse kaudu. Need on sammud, mida tuleks kohe astuda, ja ma mõtlen „kohe”:

· Euroopa Solidaarsusfondi paindlik aktiveerimine;

· EÜ asutamislepingu artikli 100 lõike 2 rakendamine, millega nähakse ette loodusõnnetuse korral ühenduse täiendava finantsabi andmine;

· komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri osalemine strateegilise kava koostamisel tulekahjust puudutatud alade taastamiseks;

· kolmanda ja neljanda ühenduse abi raamprogrammi vastuvõtmine kahjude heastamiseks;

· erandi tegemine ühenduse eeskirjadest põllumajanduse ja loomakasvatuse mahu, riigiabi ja maksuvabastuste kohta.

Kokkuvõtteks oleme me tänulikud liikmesriikidelt viimastel päevadel saadud abi eest. Siiski ei arva ma, et see kõrvaldaks vajaduse asutada Euroopa kodanikukaitse üksus, nagu pakkusid välja Nicolas Sarkozy ja Kostas Karamanlis.

  Edite Estrela (PSE). – (PT) Härra juhataja, me kõik avaldame kahetsust selle üle, mis juhtus Kreekas ja Suurbritannias. Oleme ohvritele toeks ja loodame, et sellised olukorrad ei kordu. Kahjuks aga – nagu rõhutas minu fraktsiooni esimees – võtab Euroopa Parlament igal aastal sellel ajal vastu resolutsiooni, milles avaldatakse kahetsust parlamendi puhkuse ajal asetleidnud loodusõnnetuste üle ning tehakse ettepanekuid meetmete kohta, mille rakendamine kujuneb aeglaseks.

Me peame minema sõnadelt tegudele, et selline olukord ei korduks igal aastal, nagu praegu, ning järjest suurema ägeduse ja ohvrite arvuga. Kõik need sündmused panevad meid mõtlema, et ohud suurenevad kliimamuutuse ja globaalse soojenemise tõttu. On olemas eri dokumente, mis pakuvad lahendusi – juba on viidatud Barnier’ aruandele ning muudele Euroopa Parlamendi ja komisjoni esitatud dokumentidele – mitte üksnes kodanikukaitse mehhanismi tõhususe parandamiseks, vaid ka vahendite kättesaadavuse parandamiseks riigi tasandil.

Mis puutub sageli mainitud kuludesse, tuleb rõhutada, et kui tragöödia leiab aset, tuleb sellega tegelda ja hävinenud kinnisvara tuleb taastada, mis kõik maksab raha. On selgelt kulukam heastada, kui ennetada. Mitte ühegi Euroopa Parlamendi poolt vastuvõetud resolutsiooniga ei nähta ette kaartide loomist, kus määratletakse tuleohtlikud alad, mida tuleks planeerimise ja arendamise seisukohalt arvesse võtta.

Lisaks tuleb kehtestada eri karistused, nagu näiteks ehituskeeld põlenud aladel 10 või 15 aastaks. Liikmesriikidel on selleks olemas piisav suutlikkus. Tuletaksin teile meelde, et 2003. ja 2005. aastal pidi ka Portugal tegelema hävitavate tulekahjudega ja oli õnneks sel aastal suuteline aitama Kreekat, saates lennukeid, et võidelda sealsete tulekahjude vastu. Me peame seega Euroopa tasandil parandama kooskõlastamist ja riigi tasandil parandama mehhanisme.

Komisjonil oleks soovitatav esitada tulekahjusid käsitlev direktiiv, nagu ta tegi üleujutuste puhul.

Ma lõpetan oma sõnavõtu, soovides volinik Dimasele kiiret paranemist.

  Antonis Samaras (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, saabusin täna tagasi katastroofis kannatada saanud Peloponnesoselt. Ma külastasin oma sünnikohta Messiniat, mis on sajandi kõige hirmsamate tulekahjude käes tõsiselt kannatada saanud. See ei olnud vaid üks tulekahju või üks laine. Samaaegselt puhkesid sajad tulekahjud – igal pool, päeval ja öösel, ning igas suunas.

Ma nägin, kuidas külad põlesid, kuidas leegid hävitasid metsasid ja põllusaaki; vanurid eelistasid pigem põleda koos oma koduga, kui need hüljata, ning tuletõrjujad ohverdasid kangelaslikult oma elud töökohustuste täitmisel. Kokku 65 inimest surid nagu märtrid, võideldes, et päästa oma kodud ja külad. Tules hävis enam kui 250 000 hektarit. Kümned tuhanded elanikud jäid kodutuks ning kogu rahvas on šokis. Ma palun nende inimeste nimel abi ja solidaarsust. Andke neile lootus, mis lubaks neil jälle omil jalul seista.

Tahaksin tänada Euroopa Parlamenti ja komisjoni, kes nõustusid Kreeka valitsuse esitatud oluliste ettepanekute paketiga. Tahaksin teid tänada isiklikult ja eelarvekomisjoni nimel, mille liige ma olen. Homme esitan ma täiendavad asjakohased ettepanekud ja muudatusettepanekud.

Euroopa, mida me üles ehitame, tähendab nii solidaarsust kui ka enesekindlust. Meie kannatada saanud kaaslased vajavad praegu solidaarsust ja enesekindlust, mida Euroopa Liit saab neile pakkuda.

Sel viisil tugevdame me Euroopat ennast, selle ühtekuuluvust ja Euroopa rahvaste usku nende ühtsusesse.

  Richard Corbett (PSE). – Härra juhataja, enamik käesolevas arutelus sõnavõtjaid on arusaadavalt käsitlenud tulekahjusid Kreekas, mille suurusjärk (ning võttes arvesse nende värskust meie mälestustes) on niivõrd ulatuslik, et isegi praegu on meil raske toimunut mõista. Kuid ärgem unustagem, et käesolev arutelu – ja kindlasti resolutsioon, mille me homme vastu võtame – käsitleb ka muid suveperioodil aset leidnud loodusõnnetusi. Me kõik teame, et nende põhjused on pikas perspektiivis osaliselt seotud.

Ma juhin eriti tähelepanu üleujutustele, mis tabasid mitmeid Inglismaa piirkondi, sealhulgas minu enda valmisringkonda Yorkshire’i ja Humberit. Ma nõuan tungivalt, et komisjon ja kõik need, kes osalevad taotluste läbivaatamises, mis on esitatud Euroopa Liidu eelarvest abi saamiseks – ning solidaarsuse nimel, mida meie liit saab pakkuda – tagaksid, et kõigil neil juhtudel muretsetaks rahalised vahendid nii kiiresti kui võimalik ja ilma põhjendamatute bürokraatlike takistusteta. Niikaua kui otsus tehakse kiiresti ja inimesed teavad, et raha on saabumas, on võimalik teha plaane isegi varem, kui raha tegelikult pärale jõuab. Samuti on – sümboolselt ja poliitiliselt – väga oluline teha kõnealune solidaarsust väljendav žest kõikide sel suvel kannatanud piirkondade suhtes. Kuna meie päevakorda kuhjuvad uued sündmused ja kõnealused sündmused hakkavad tuhmuma, on oluline hoida neid sündmusi päevakorras aktuaalsetena ning menetleda menetlemist vajavaid küsimusi võimalikult kiiresti.

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, teadlased on ennustanud, et Vehemere piirkond muutub mõne kümnendiga kõrbeks. Keskkonnakatastroofist, mille metsatulekahjud põhjustasid Kreekale, ning tulekahjudest muudes Vahemere riikides piisab, et veenda mind kõnealuse ennustuse täideminekus, kui globaalne soojenemine ja äärmuslikud ilmastikunähtused jätkuvad.

Kõnealust ohtu Euroopa Liidule tuleks näha kui ei midagi vähem tõsist kui terrorism, ebaseaduslik sisseränne, organiseeritud kuritegevus jne. Seepärast peame me Euroopa Liidus sellele ühiselt vastu astuma.

Mul on heameel Vladimir Špidla teadaande üle, et koostamisel on komisjoni teatis. Loodan, et komisjon kaasab sellesse kõige pädevamad ja spetsialiseerunud töötajad metsakaitse ja metsatulekahjude kontrollimise küsimustes, et parandada metsatulekahjude vastu võitlemise tehnikaid.

Olen siiski veendunud, et Euroopa Liit peaks ka julgustama teadusuuringuid, et töötada välja tulekahjude õhust kustutamise vahendid, mis on kasutatavad ka öösel. On absurdne, et sõjalennukitelt nõutakse öise kasutamise võimalikkust, samas kui niivõrd tõsise otsese ohu vastu kogu Euroopale kasutatavate tulekahjude õhust kustutamise vahendite suhtes seda ei nõuta.

Järgmine teema puudutab Natura 2000 programmi, millest üks osa on meie metsad. Peaksime kõnealuse programmi ratsionaalselt üle vaatama, mis puude päästmise eesmärgil keelab tuletõkestusribade ja tuletõrjeautode jaoks juurdepääsuteede rajamise. Vaadakem antud küsimus läbi.

Lõpuks olen veendunud, et kõnealused üle kogu Euroopa läbiviidavad uuringud peaksid veelgi suuremat tähelepanu pöörama metsa uuendamisele ja keskkonna taastamisele pärast selliseid ökoloogilisi õnnetusi.

  Donata Gottardi (PSE). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, metsatulekahjud puudutasid kahjuks valusalt mitmeid Euroopa Liidu riike ja põhjustasid isegi inimelude kaotust. Ka Itaalia sai jälle kord sel aastal tõsise löögi. Kahjuks ei ole see mitte midagi uut; see on sagenev nähtus ja ennekõike selline, mida ei saa aastast aastasse käsitleda eriolukorrana.

Ausalt öeldes, kui me tahame, et meie ettepanekud ja nõuded oleksid tähendusrikkad ja tõhusad, peaksime alustama tähelepanu juhtimisest asjaolule, et paljudel juhtudel ei ole tegemist traagiliste õnnetuste, vaid täielikult kuriteosündmusega: keskkonna, inimeste, ühiskonna kui terviku ja selle tuleviku vastaste kuritegudega, mis pannakse toime spekulatiivsetel põhjustel. Kõnealuste kuritegudega tuleb tegelda kiiresti, tõhusalt ja rangelt ning hoiataval ja hästikavandatud moel.

Millist rolli saab liikmesriikide kõrval kõnealustele õnnetustele ja kuriteosündmustele reageerimisel mängida Euroopa Liit? Millised vahendid saab ta kättesaadavaks teha? ELi üksuse rajamine kiire abi osutamiseks päästeoperatsioonide ning vahendite ja abi saatmise kaudu on hea idee, kuid me peame võtma laiema lähenemisviisi, mis läheb probleemi juurteni välja.

Me peame võitlema kuritegevuse ja selle loomuvastase spekulatiivse kasu süsteemiga, viies liikmesriikide vahel sisse õigusaktide kooskõlastamise seoses maakorralduse ning tulekahjude ja hävitustöö all kannatanud alade otstarbekohase kasutamisega. Kehtestada tuleb ajalised piirangud, et need toimiks tõkkena ebaseaduslikule ehitamisele põllumajandus- ja loomakasvatusaladele. Kohalike kogukondade abistamiseks tuleb investeerida vahendeid ühise teavitusvõrgustiku rajamisse. See on viis, kuidas saab ennetamise asetada seaduse rakendamisest ettepoole.

  Rolf Berend (PPE-DE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, tänasel arutelul on mitmel korral tehtud selgeks, et ELi liikmesriikides – ja mitte üksnes Kreekas – hiljuti aset leidnud loodusõnnetused näitasid, et lisaks meetmetele, mis tuleb võtta riigi tasandil, on Euroopa Liidu kui terviku jaoks tungivalt vaja paremaid kriisireageerimise mehhanisme.

Solidaarsusfondi raportöörina hämmastab mind, miks nõukogu on seniajani olnud vastu arutelule 2002. aasta solidaarsusvahendi muudetud variandi üle, mille komisjon ja Euroopa Parlament võtsid vastu poolteist aastat tagasi. Kõnealune uus muudetud variant on paindlikum ja lihtsam vahend abi osutamiseks: kui seda ei võeta kasutusele nüüd, Portugali eesistumise ajal, pärast kõnealuseid hiljutisi sündmusi, siis millal üldse see kasutusele võetakse? Euroopa kodanikud küsivad endilt õigustatult: miks EL ei ole suuteline kiiremini tegutsema? Kui palju on liikmesriikide vaheline paljuülistatud solidaarsus väärt? Vastuse käesolevale küsimusele määravad minu arvates kindlaks sellised kriisiolukorrad nagu praegune.

Euroopa Parlamendi poolt 2006. aastal vastu võetud solidaarsusvahendi variant on tugev ja paindlik vahend, mis teenib ELi huve, ning selle kasutamine võimaldab abivajavates piirkondades elavatel inimestel saada solidaarsusel põhinevat tõhusat abi ja tuge. Solidaarsusfond ei ole pelgalt mehhanism normaalse olukorra ja toimimise, infrastruktuuri ning majandusliku ja sotsiaalse elu taastamiseks, see saadab ka – ja see on oluline ELi jaoks – ELilt selge poliitilise sõnumi tõsises kriisiolukorras olevatele kodanikele.

Siin ei ole probleem fondi doteerimine rohkema rahaga. See ei ole vaidlusküsimus; ühe miljardi euro suurune nominaalne eelarverida peaks samaks jääma. Hiljutisi sündmusi silmas pidades pöördun siiski nõukogu poole – eriti Portugali eesistumise poole – palvega teha kõnealuse muudetud solidaarsusvahendi jõustamisest prioriteet.

  Manuel Medina Ortega (PSE). – (ES) Härra juhataja, ma soovin väljendada solidaarsust Kreeka rahvaga pärast selle suve õnnetusi ja eelkõige avaldada kaastunnet hukkunute peredele.

Nagu juba mitmel korral on öeldud, ei tabanud loodusõnnetused eranditult Kreekat. Sel suvel oli Hispaanias tegelikult mitmeid suuri tulekahjusid, eelkõige Valencias ja Kanaari saartel. Õnneks töötasid riiklikud vahendid hästi, tulekahjud kustutati õigeaegselt ja riigiasutused tegelevad nüüd kannatanute hüvitamisega.

Ma nõustun oma kolleegi Gerardo Galeotega ja tunnen heameelt tema pigem pikaldase meelemuutuse üle seoses sellega, et seda laadi arutelu ei saa kasutada konkreetse valitsuse ründamiseks. Sotsialistidest parlamendiliikmete siin tehtud märkused on olnud kohased ja suunatud solidaarsuse väljendamisele Kreekaga, mitte olukorra ärakasutamisele poliitilise kasu eesmärgil. Loodan, et Rahvapartei suudab säilitada sellise suhtumise tulevastel aruteludel.

Igal juhul usun ma, et Dagmar Roth-Behrendt väljendas asju tõepoolest väga hästi: põhiline pädevus langeb siiski liikmesriikidele, kuid ELi tasandil võib võtta meetmeid Solidaarsusfondi kaudu. Volinik, Dagmar Roth-Behrendt ja teised sõnavõtjad tõstsid esile viivitusi Euroopa Solidaarsusfondi arendamises.

Ma loodan, et Portugal – riik, mis on eriti mõjutatav seda tüüpi õnnetustest – kasutab oma eesistumist Solidaarsusfondi arendamise edendamiseks, et me kõik saaksime tulevikus koostööd teha, kui sellised loodusõnnetused veel korduvad.

  Manolis Mavrommatis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, sel suvel kogesime me Kreekas ennenägematut olukorda ja on kurvastav, et meid tabas inimlikul tasandil nii suur õnnetus. Täna aga tahaksin erilist tähelepanu pöörata ohule, mida kujutavad loodusõnnetused arheoloogilistele paikadele. Loodusõnnetused, eelkõige selle suve Kreeka metsatulekahjud, seadsid ohtu mälestised, mis on Euroopa kultuuripärandi jaoks tohutu tähtsusega.

Iidse Olümpia muuseumi ja esimeste olümpiamängude arheoloogilise paiga päästetööde vaatamine oli ahastamapanev. Ilmastikutingimuste tõttu ei suudetud tuld ohjeldada enne, kui see jõudis arheoloogilise paigani. Vaatamata kõikidele jõupingutustele hävines Kroniuse mäe iidse metsa taimestik täielikult.

Iidne Olümpia on osa maailma kultuuripärandist. See on olümpiamängude, Vana-Kreeka kõige tähtsamate mängude, sünnikoht. Zeusi auks korraldatava üritusena valgustasid mängud antiikajal kogu maad, ning tänapäeval ulatub nende valgus maailma kõikidesse osadesse. Lisaks spordiüritustele endile etendasid, ja etendavad siiani, ürituses võtmeosa kultuurilised tegevused.

Iidne Olümpia on tsivilisatsiooni häll. Sellepärast mainin seda resolutsioonis eraldi. Lõpuks lubage mul käesolevas kontekstis nõuda, et selliste juhtumite jaoks eraldataks sihtotstarbelised vahendid, et tagada tulevikus Euroopa kultuuripärandisse kuuluvate mälestiste ja paikade kaitse tulekahjude eest ning nende taastamine juhul, kui need tulekahjus kannatada saavad.

  Evangelia Tzampazi (PSE). – (EL) Härra juhataja, me räägime siin ennenägematust õnnetusest, inimelude kaotusest ning majanduslikust ja keskkondlikust katastroofist. Selle põhjustas kliimamuutus, põud ja kõrged temperatuurid, samuti puudulik ennetus- ja planeerimistöö ning eelkõige kooskõlastatud tegevuse puudumine.

Peame võtma koheseid, ühiseid meetmeid ohvrite toetamiseks. Kaitsealuste metsade uuendamise ja taastamisega peab kohe algust tegema. Samuti peame ära hoidma maa ebaseadusliku muutmise ehitusplatsideks.

Seda saame saavutada nn Euroopa refleksist, ehk võtame ühenduse vahendid kasutusele ilma bürokraatliku viivitamiseta; võtame vastu ja jõustame rangeid keskkonnaalaseid õigusakte, et kaitsta metsi ja ökosüsteeme; asutame sõltumatu Euroopa kiirreageerimisüksuse; ning rakendame kliimamuutuse mõjude vastu võitlemise Euroopa strateegiat.

Samas peaksime rõhutama ka rahvastiku haavatavamate rühmade – nagu lapsed, vanurid ja puudega inimesed – vajadusi.

Tahaksin tänada volinik Špidlat meeldetuletuse eest, et peaksime Kreeka tegevuskavasse lisama tõrjutuse vastased meetmed.

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). – (RO) Härra juhataja, Euroopa elas sel suvel Kreekas toimunud loodusõnnetusega läbi tragöödia: kaotatud inimelud ja tuhanded hektarid hävinud metsa. Sellel on muidugi mõista äärmiselt negatiivne keskkondlik ja majanduslik mõju. Euroopa Liit osales inimeste näol abi ning materiaalse / operatiivabi andmises ja ma loodan, et saadud kogemus aitab kaasa Euroopa kodanikukaitse tulevikule. Reaalsus näitab, et alalise Euroopa kiirreageerimisüksuse loomine on vajalik. See peaks hõlmama reageerimismeeskondi eri tüüpi loodusõnnetuste jaoks ning mis on moodustatud piirkondlike keskuste ümber, et vähendada reageerimisaega. Peame ka olema kindlad, et paigas oleks mehhanism vahendite Solidaarsusfondist kättesaadavaks tegemiseks. Selle suve laastavatele tulekahjudele lisaks koges Ida-Euroopa, eelkõige Rumeenia äärmuslikku põuda, ning viimaste aastate jooksul on mitmeid riike tabanud ka hirmsad üleujutused. 2005. aastal tabasid Rumeeniat viimase 20 aasta kõige tõsisemad üleujutused, puudutades riigi kõiki osasid. Rumeenia sai Euroopa Liidult finantsabi programmide läbiviimiseks kannatada saanud piirkondades, kuid rahad eraldati võrreldes hetkega, mil neil oleks saanud kõige tõhusamalt ära kasutada, hilja. Sel suvel põhjustasid ebanormaalselt kõrged temperatuurid Rumeenias surmajuhtumeid, sajad inimesed minestasid, Doonau jõgi oli poolkuiv, samas kui eelmisel aastal ujutas jõgi üle kümned tuhanded hektarid maad ning esimest korda kuulutati välja punane häire. On ilmselge, et liikmesriigid peaksid võtma ühise lähenemisviisi kliimamuutuse küsimusele. Kliimamuutuse komisjon peaks võimalikult kiiresti tegema mõned selged järeldused põhjuste ja vajalike meetmete kohta, mida tuleb kõnealuste põhjuste kõrvaldamiseks võtta.

  Paulo Casaca (PSE). – (PT) Härra juhataja, alustuseks tahan omalt poolt lisada toetava sõna kõnealuste õnnetuste ohvritele – alates Kanaari saartest läänes kuni Kreeka ja Bulgaariani idas välja. Nagu teised sõnavõtjad seda on teinud, tahan ka mina tunnustada kodanikukaitse teenistuste ja eelkõige tuletõrjujate tööd kõnealuste õnnetustega toimetulekul. Eelkõige soovin väljendada heameelt volinik Dimase 31. juuli avalduse üle, milles ta rõhutas endise voliniku Michel Barnier’ aruande ja selle rakendamise tähtsust, et saaks Euroopa korralikult varustada kodanikukaitse mehhanismiga, mis suudaks reageerida olukordades, kus sellest siiani puudu on olnud.

Kuigi on tõsi, et kooskõlastamine toimub, ei saa me unustada kõnealuse kooskõlastamise piiratust: näiteks asjaolu, et Bulgaaria poolt juulis esitatud palved jäid vastuseta.

Edasine tee tundub mulle väga selge: komisjon peab kasutama kõnealust aruannet endapoolsete ettepanekute väljatöötamiseks, ning meie parlamendis, ja loomulikult ka nõukogu, peaksime neid ettepanekuid, mis on Euroopa kodanikukaitse tuleviku jaoks niivõrd tähtsad, nõuetekohaselt kaaluma ja järgima.

  James Elles (PPE-DE). – Härra juhataja, resolutsiooni ettepanekust ilmneb selgesti, et meil on olnud tegemist äärmuslike ilmastikutingimustega Euroopaga, ükskõik kas peame silmas kuumust või üleujutusi. Oleme sellest kuulunud palju. Kahtlemata avaldan ka mina koos oma kolleegidega sügavat kaastunnet Kreeka tulekahjudes kannatanutele. Samas, nagu Richard Corbett mainis, on ka neid, kes kannatasid üleujutuste tõttu, mis juhtus näiteks minu valimisringkonnas. Olen üllatunud, et volinik seda teemat ei tõstatanud. Ei tohi unustada, et me räägime loodusõnnetustest ja nende hulka kuuluvad ka üleujutused.

Minu koduriigis olid juuni ja juuli rekordiliselt saduderohked. Suurbritannia kindlustusseltside ühenduse hinnangu kohaselt võib kahjude kogusumma ulatuda kuni 5 miljardi euroni. Hukkus kümme inimest, lugematul arvul kodusid hävines, lugematul arvul ettevõtteid tuli ümber paigutada ning hävines infrastruktuur. Seepärast on äärmiselt oluline, et üleujutused oleksid samuti kaasatud mis tahes meetmetesse, mida komisjon esitada soovib.

Austatud volinik, kohalikud inimesed küsivad selliseid küsimusi nagu: kas EL saab anda toetusi, mida võiks riigi vahenditega kokku sobitada, et ennetada üleujutusi üleujutustõkete ehitamise abil? Teiseks, kas EL ei peaks läbi vaatama oma direktiivi, mis ennetab jõeorgude süvenemisest ja nende jõgede kallastele tekkivatest ojadest tulenevat kahju? Kui vaadata tulevikuprognoose, ei ole kahtlust, et kõnealused ilmastikutingimused halvenevad tõenäoliselt veelgi. Kliimateadlased ootavad riikide keskmise sademete hulga tõusu umbes 20% võrra, mis võib maha sadada äärmusliku paduvihmana, kui ühe kuu sademed sajavad alla ühe päevaga.

Antud olukorras oleks neile, kes kuulavad arutelusid minu valimisringkonnas, Richard Corbetti valimisringkonnas või mujal Ühendkuningriigis, väga rahustav, kui te saaksite neile kinnitada, et üleujutused kaasatakse komisjoni meetmetesse, nagu me sedastasime meie fraktsiooni poolt resolutsiooni ettepaneku lõikes 2, ning et abi antakse võimalikult kiiresti ja takistusteta. 2007. aasta eelarve pearaportöörina võin kinnitada, et kavatsen hoolikalt jälgida, et kõik rahalised vahendid kulutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt.

  Fernand Le Rachinel, fraktsiooni ITS nimel. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, esiteks ja eelkõige lubage mul fraktsiooni ITS nimel väljendada kaastunnet ja toetust ohvrite perekondadele ja Kreeka rahvale tervikuna.

Kuuskümmend kolm inimest hukkus, osa jäi kadunuks, külad hävinesid, 200 000 hektarit põles maha, nagu mu kolleegid juba mainisid, kümned tuhanded kariloomad hukkusid, lisaks kõik tagajärjed, mis sellega kaasnevad rahvamajandusele, ja eelkõige kohalikele majandustele, mida veel ei ole kokku jõutud hinnata – see on Kreekat augusti lõpust saadik laastanud metsatulekahjude kurb tagajärg.

Euroopa Liit, nagu ikka, võtab välja oma tšekiraamatu, et aidata kaasa taastamistöödele, ja nagu ikka, kasutab traagilist olukorda, et teha ettepanek oma volituste laiendamiseks alalise Euroopa kodanikukaitse üksuse loomise kaudu. See aga ei oleks kuidagi kaasa aidanud Euroopa riikide solidaarsusele, kes saatsid helikoptereid, tuletõrjelennukite üksuseid ja tuletõrjujaid, et abistada nende Kreeka kolleege, nagu nad tegid kaks aastat tagasi Portugalis ja nagu nad teevad seda järgmistel aastatel, mil iganes mõni liikmesriik nende abi vajab.

Nagu iga kord, varjab ka nüüd Euroopa Liit omaenda vastutust. Metsatulekahjude ennetamise poliitika jaoks puudub autonoomne rahastamine ja nii leiabki see end nüüdsest abitult siplemas Life programmis, milles vaid ühe väikese osana keskendutakse tulekahjude alasele väljaõppele, teabevahetusele ja statistilisele järelevalvele.

Kreeklased on vihased ja neil on selleks täielik õigus, sest kõnealuse õnnetuse ulatus on ilmselgelt mitmete inimlike tõrgete tulemus: hooletusse jäetud järelkasv, halvasti koolitatud tuletõrjujad, ebapiisavad vahendid, päästeoperatsioonide kooskõlastamatus, puudulik linnaplaneerimise poliitika, hiljaks jäänud abipalved ning eelkõige ennetusvahendite puudumine. Eelöeldu on seda hämmastavam Vahemere riigi puhul, kus tulekahjud ja põuad on tavapärased, ning kes oli selle aasta algusest saadik läbi tegemas kolmandat kuumalainet. Puudus igasugune nägemus, et – võttes nõuetekohaselt arvesse kliima tunnusjooni – valmis pidanuks olema tõeline tuletõrjelennukite teenistus.

See ei ole siiski üksnes Costas Karamanlise valitsus, mida siinkohal välja peab tooma, isegi kui selle ootame-vaatame suhtumine esimestel päevadel oli eriti skandaalne: vaid 1 000 tuletõrjujat ja 440 sõdurit. Välja tuleb tuua teatavad erakonnad ja süü lasub ka valitsuse sotsialistidest eelkäijatel, PASOKil. Erakond Uus Demokraatia ja tema liitlased vastutavad kollektiivselt ebapiisavate inimressursside ja materiaalsete tuletõrjevahendite eest, kuid ka millegi sellise puudumise eest, mida sobiks kutsuda tulekahjude ennetamise poliitikaks.

Hiljutine Kreekas aset leidnud kohutav õnnetus osutab kahjuks tõrkele süsteemis, ning mõne päeva pärast on Kreeka rahval võimalik karistada kompromiteeritud poliitilist klassi ja valida teised inimesed poliitilisi otsuseid tegema. Lootkem, et nad teevad õige otsuse!

  Vladimír Špidla, komisjoni liige. – (CS) Daamid ja härrad, sellist olulist teemat käsitlev arutelu puudutab paratamatult muid sellega otseselt või kaudselt seotud küsimusi.

Lubage mul teha mõned üldised märkused Euroopa solidaarsuse, Solidaarsusfondi ja mõningate sündmuste kohta, mis võivad anda õppetunde tulevikuks.

2002. aastal oli mul kogemus juhtida riiki, mida – koos Saksamaa ja Austriaga – tabasid kohutavad üleujutused. Just selle õnnetuse ulatus oli see, mis andis tõuke Solidaarsusfondi loomiseks. Õnnetus toimus augustis ja Tšehhi Vabariik sai esimesed maksed järgmise aasta jaanuaris. Võin kõhklematult öelda, et abi saabus uskumatult kiiresti: alustades nullist formuleeriti poliitiline kontsept, rajati struktuur ja tehti abiandmine teoks. Kõnealune abi oli märkimisväärne ja meie riigis väga hinnatud.

Sellest ajast saadik olen teadlik solidaarsuse tähtsusest, mitte üksnes finantsilisest seisukohast, vaid ka üldiselt. Ma ei unusta iial neid taani ja prantsuse tuletõrjujaid ning paljusid teisi inimesi kõikjalt Euroopast, kes mängisid oma osa meie abistamises kõnealuse õnnetusega toimetulekul.

Minu kogemus pani mind mõistma, et ükskõik kui hästi üks riik korraldatud ka ei ole, saab alati olema õnnetusi, mis väljuvad oma piiridest. Ükski riik ei saa alaliselt säilitada vahendite sellist taset, mis on vajalik selliste äärmuslike olukordadega toimetulekuks. Seepärast olen veendunud, et on õige püüda leida viise ja vahendeid, mis lubavad meil sellistes olukordades tegutseda kooskõlastatud moel ELi tasandil. See on absoluutselt hädavajalik. Küsimus, millise konkreetse vormi abistamine võtab, võib ikkagi olla arutelule avatud. Siiski on ilmselge, et suutlikkus reageerida ja võtta kasutusele kõik võimalikud vahendid ELi tasandil või ELi kaudu, on tohutult tähtis ja praegusel hetkel veel ebapiisav. Vähe mainiti asjaolu, et Bulgaaria ei saanud mitte mingit abi. Suutlikkus oli lihtsalt ammendatud. Puudus igasugune varjatud kaalutlemine: lihtsalt ei olnud enam lennukeid; ei olnud piisavalt koolitatud inimesi.

Mis puutub konkreetselt Kreeka abistamisse, siis on nüüdseks selge, et abi on valmis. Seda hakatakse rakendama Kreeka valitsuse palvel. Kõik komisjoni organid teevad igal juhul kõik jõupingutused, et tagada abi rakendamine nii kiiresti ja nii tõhusalt kui võimalik.

Lubage mul nüüd korrata lühidalt seda, mida ma ütlesin oma avaettekandes. Me peaksime kaaluma Solidaarsusfondi kasutamist, mida on selle loomisest saadik võetud kasutusele vähemalt 20 või 30 korral. Fond loodi üleujutuste tagajärjel. Selle abil sekkuti või osutati abi laastavate orkaanide nagu Gudrun ja Kirill puhul. See võetakse kasutusele nüüd seoses kõnealuste laastavate metsatulekahjudega. Struktuurifondide võimalused on sellised, mida saab uute kogemuste ja uute vajaduste tulemusel ümber struktureerida, ning me oleme valmis seda tegema, olles muu hulgas üles kihutatud volinik Hübneri külaskäigust Kreekasse. Teine oluline õppetund, mille ma sain, on et selliste suurõnnetuste isiklik läbikogemine on väärt enam kui hulgaliselt dokumentaalfilme.

Daamid ja härrad, oma tänases arutelus oleme puudutanud kliimamuutuse, ennetamise, üleujutuste ennetamise, keskkonnakaitse strateegia, linnaplaneerimise ja arendamise ning paljusid teisi probleeme. Kõik nimetatud küsimused on kahtlemata vastastikku seotud. Just sellepärast on nii tähtis otsida vastuseid Euroopa tasandil, mis lõppude lõpuks ongi see, mida me siin teeme.

Daamid ja härrad, lubage mul oma sõnavõtt kokku võtta paari lihtsa sõnaga. Solidaarsus on vajalik, ja kui te seda kogete, tunnete isegi väga rasketes olukordades, et olete tugevamad kui iial oleksite oodanud. Tänan teid.

  Juhataja. − Enne arutelu lõpetamist soovin tänada kõiki sõnavõtjaid kõikidest fraktsioonidest nendepoolse väärtusliku panuse eest. Ma sündisin Peschicis, mis on üks sel suvel tulekahjudes kõige tõsisemalt kannatada saanud Lõuna-Itaalia küladest. Kolm nendest, kes tulekahjudes hukkusid, olid sealt pärit. Ma mõistan paljude parlamendiliikmete väljendatud valu ja masendust ning olen teile kõigile tänulik teie otsusekindluse ja asjakohasuse eest. Loodan, et nõukogu on Euroopa Parlamendi ja komisjoni murega tegeldes oma ülesande kõrgusel.

Mulle on laekunud viis kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub teisipäeval.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE), kirjalikult. – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, kaadrid Kreeka tulekahjudest painasid meid läbi kogu suve. Kreeka ei unusta kiiret abi, mida andsid teised ELi liikmesriigid tulekahjude vastu võitlemiseks ega ka ELi praegust abirahade pakkumist.

On siiski midagi, mis on Kreekas aastakümneid unustuse hõlmas olnud, ja see toob mind hiljutise suurõnnetuse põhjuse juurde: nimelt vajadus rajada kinnistusregister. Juba mõnda aega on EL kohustanud Kreekat käesolevas valdkonnas tegutsema, kuid siiani ei ole meetmeid võetud. Selle tagajärjel on suur osa Kreeka metsadest jäänud ühismaaks, tegelikkuses ei-kellegi-maaks. Ükskõik kes põletas maha osa metsast ja paigutas sinna majakese, võis olla kindel, et sellele ei järgne mingit vastureaktsiooni; õigupoolest tema tegu legaliseeritakse pärast selle toimepanekut. Kõnealune olukord on süütamisest teinud rahvusliku spordiala. EL on praegu valmis Kreeka rahvast abistama, kuid Kreeka peab iseendale tõsise pilgu heitma ja vajadusel võtma enda peale karistuse. Täpsemalt tähendab see, et kui Kreeka ei viia oma kinnistusregistrit lõpule 31. augustiks 2008, kuuluvad lõpuks maksmisele mitte üksnes kogunenud karistused – mis ulatuvad miljonitesse –, vaid lisaks tuleks kaaluda ka muid makseid. Raportöörina seoses põllumajanduskulude läbipaistvusega ELis kavatsen seda väga hoolikalt jälgida.

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. – Kuigi ma mõistan Kreeka metsatulekahjude põhjustatud hävitustöö ulatust ja avaldan kahetsust selles õnnetuses kaotatud elude pärast, pean rõhutama, et kõnealune resolutsioon on siiski resolutsioon loodusõnnetuste kohta. Seepärast olen ma pettunud, et volinik jättis täielikult mainimata Ühendkuningriiki tabanud üleujutused, mis põhjustasid laiaulatuslikku kahju üle kogu riigi, sealhulgas minu valmispiirkonnas West Midlandsis. Worcestershire’is said kannatada üle 5000 kodu ja ettevõtte ning enam kui 2000 inimest tuli ajutiselt ümber asustada.

Mõju infrastruktuurile oli märkimisväärne, paljud teed olid vee all nädalaid ja mõned hävinesid täielikult. Ka põllumajandus sai tõsiselt kahjustada ja kahju mõju ei piirdu üksnes taimekasvatussaaduste kaotusega, vaid ka vilja, karjamaade ja järgmise aasta saagise kaotusega.

Seepärast nõuan tungivalt, et komisjon tagaks ka Ühendkuningriigi taotluse rahuldamise solidaarsusfondist abi saamiseks, et aidata leevendada mõningaid üleujutuste otseseid tagajärgi. On ülioluline, et rahastamisvahenditele juurdepääsu võimaldavaid süsteeme tõhustataks ning et mis tahes ettepanek luua ELi kiirreageerimisüksus liikmesriikide abistamiseks loodusõnnetuste korral hõlmaks ka äärmuslikke üleujutusi.

  Péter Olajos (PPE-DE), kirjalikult. – (HU) Suvised loodusõnnetused.

Kliimamuutus on käesoleva suve muutnud suurõnnetuste kataloogiks. Rekordilised üleujutused, põuad ja metsatulekahjud põhjustasid hävingut kogu Euroopas. Ungaris hävines põua tõttu märkimisväärne osa maisisaagist ja enam kui 400 hektarit maad langes metsatulekahjude ohvriks, isegi kui meie tuletõrjujad võitlesid oma tööpostil vapralt nii Ungaris kui ka Kreekas. Nüüd peab EL tegema kõnealustest sündmustest õiged järeldused.

Tahaksin teile meelde tuletada, et nii Kreeka kui ka Sitsiilia suurpõlengute puhul kahtlustatakse süütamist, tahtlikku tulekahju põhjustamist. On äärmiselt tähtis, et mis tahes süütamisjuhtumi käigus põhjustatud kahju paikades, kus kaitstavad loodusobjektid saavad kahjustada või hävitatakse, ei too kaasa kõnealuste alade ametliku staatuse muutmist. Kui ametivõime saab üle trumbata meelega mahavisatud sigaretikoniga või kui lubasid, näiteks ehituslubasid, mille taotlemine on keskkonnakaitse põhjustel tagasi lükatud, saab sel viisil omandada, siis varsti on kogu Euroopa leekides. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid peavad erilist tähelepanu pöörama kõnealuste laastatud alade korralikule taastamisele ja ülesehitamisele.

Lõpuks tahaksin tähelepanu juhtida ühele väikesele, kahjuks halduslikule puudusele. Kui varemalt – enne varajase abi kasutuselevõtmist – oli võimalik saada katastroofiabi vahendeid küllaltki kiiresti, lausa kahe kuu jooksul, siis nüüd võtab see aega peaaegu aasta. Ma loodan, et liit muudab kõnealust tava ja abi andmist menetletakse taas kord kiiresti. Jätke meelde: anda abi kiiresti tähendab anda topelt.

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Loodusõnnetuste sagedus, ulatus, keerulisus ja mõju on viimastel aastatel suurenenud kogu Euroopas. 2007. aasta suve rikkusid tohutud metsatulekahjud ja tõsised üleujutused, põhjustades märkimisväärset materiaalset ja keskkonnakahju. Kõnealused loodusõnnetused tegid taas kord selgeks, et olemasolevad riiklikud ressursid on jõudmas oma piirideni nii rahaliselt kui ka tehniliselt. Hästitoimiv, tõhus ja kiiresti reageeriv Euroopa kodanikukaitse mehhanism on seega hädavajalik. Seepärast nõuan Euroopalt tõhusat tegutsemist ja palun komisjonil võtta vastu asjakohased meetmed.

Kõik mäletavad Euroopat aastatel 1999, 2001 ja 2005 tabanud suurüleujutusi ning hävingut, mida need põhjustasid Austriale ja selle naaberriikidele. Vastuseks loodi ELi katastroofiabi vahendid. Nüüd on saabunud aeg muuta kõnealused vahendid võimalikult paindlikuks ja võtta need viivitamata kasutusele. Kriisidele reageerimise mehhanismi väljatöötamine hõlbustab samuti kiirreageerimist suurema ulatusega hädaolukordades.

  Margie Sudre (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Ma toetan resolutsiooni ettepanekus väljendatud seisukohta ja soovin samuti väljendada oma solidaarsust kõnealuses suurõnnetuses kannatada saanud Kreeka rahvaga.

EL peaks pakkuma Kreekale õnnetusejärgset abi võimalikult kiiresti, ning tõsiselt parandama oma suutlikkust ja vahendeid kodanikukaitse ja erakorraliste meetmete seisukohalt.

Kahjuks on ilmastik olnud sel suvel halastamatu ka muudes Euroopa riikides. Tsüklon Dean koos üle 200 km/h puhuvate tuultega oli üks vägivaldsemaid orkaane, mis enam kui 20 aasta jooksul on Antille tabanud; see põhjustas ulatuslikku kahju põllumajandussektorile ning elektri- ja sidevõrkudele Martinique’il ja Guadeloupe'is – kahes Euroopa äärepoolseimas piirkonnas.

Nõuan tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks vajalikke meetmeid Martinique’i ja Guadeloupe põllumajandussektorite, eriti banaani- ja suhkruroo sektorite toetamiseks pärast seda, kui nende puuviljaistandused hävinesid peaaegu täielikult, lisades sellele murettegevad sotsiaalsed, majanduslikud ja inimlikud tagajärjed.

On ülioluline, et uus Solidaarsusfond ja tõhustatud programm EuropeAid jõustuksid võimalikult kiiresti.