Kazalo 
 Prejšnje 
 Naslednje 
 Celotno besedilo 
Postopek : 2007/2633(RSP)
Potek postopka na zasedanju
Potek postopka za dokument :

Predložena besedila :

B6-0371/2007

Razprave :

PV 26/09/2007 - 12
CRE 26/09/2007 - 12

Glasovanja :

PV 27/09/2007 - 9.5
CRE 27/09/2007 - 9.5

Sprejeta besedila :

P6_TA(2007)0420

Razprave
Sreda, 26. september 2007 - Strasbourg Edition JOIzdaja UL

12. Olukord Birmas (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused olukorra kohta Birmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõnealused läbirääkimised ja meie arutelu on väga aktuaalsed ning mõistagi jälgivad nõukogu ja Portugali eesistuja olukorda Birmas (Myanmaris) suure tähelepanuga.

Peaaegu 20 aastat, tegelikult isegi 1988. aasta sündmustest alates on Birma olnud tunnistajaks praegu toimuvatele demonstratsioonidele. Pole kahtlust, et paljude kommentaatorite viimaste sündmuste kohta öeldu on tõsi: nimelt see, et riik on jõudnud meie arvates kriitilisele ristteele.

Olukord on algusest peale olnud äärmiselt ebastabiilne ning kuigi oleme teinud kõik jõupingutused selleks, et Birma võimud ei peaks kasutama vägivalda, näitavad tänased sündmused kahjuks seda, et Rangooni sõjaväeline hunta jääb pärast aastatepikkusi korduvaid pöördumisi rahvusvahelise üldsuse palvetele jätkuvalt kurdiks.

Hea juhtimise korral oleks viimaste päevade olukord võinud viia pretsedenditu võimaluseni astuda esimesed sammud pakilise poliitilise reformi ning riigi rahvusliku ümberhindamise teel. Lootsime, et hunta võtab kuulda demonstrantide ühemõttelist sõnumit, et nende poliitika on läbi kukkunud.

Algselt ebaproportsionaalse kütusehindade tõusu vastu suunatud protest kasvas üle tohutuks protestiliikumiseks diktaatorliku valitsuse üldise poliitika vastu.

Riigis kasvavast pingest teadlikuna pole Euroopa Liit lihtsalt olukorda pealt vaadanud. Augustis mõistis liit koheselt jõuliselt hukka mitmete opositsiooniliidrite kinnipidamise, eriti nn „88 Generation“ aktivistide grupi, mis protesteeris peaaegu 500%-lise kütusehindade tõusu vastu. See nõudis kõigi poliitvangide vabastamist ning tõstis esile vajadust alustada avanemis- ja lepitusprotsessi ning poliitilist reformi. Alles eile saatsime New Yorgis kohtuva 27 välisministri koostatud Ameerika Ühendriikide ja ELi ühisavalduse kaudu selge solidaarsus- ja toetussõnumi Birma rahvale.

Pöördume võimude poole palvega austada munkade, nunnade ja tavakodanike õigust rahumeelseks demonstratsiooniks ning rõhutame, et see olukord kujutab uut võimalust Birma äärmiselt keerukate probleemide lahendamiseks.

Teises, samuti eile esitatud avalduses kutsus kõrge esindaja, härra Solana Birma võime ennast jätkuvalt vaos hoidma ning rõhutas, et tõelist rahu, stabiilsust ja arengut võib saavutada vaid poliitilise reformi, põhiõiguste ja vabaduste andmise ning kõigi osapoolte kaasamise kaudu.

Oleme olukorda arutanud ka New Yorgi ÜRO peaassamblee kahepoolsete läbirääkimiste partneritega. Jätkuvas Birmat puudutavas dialoogis selle regiooni partneritega, sealhulgas Hiina, India ja ASEANi (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) riigid, julgustame me viimaste regulaarseid kõnelusi režiimiga, asetades erilist rõhku järgmistele küsimustele: esiteks, Birma stabiilsus pikemas perspektiivis nõuab tõelist ja eelkõige poliitilist ümberkujundamist; teiseks, riigi avamine on oluline Birma arengu seisukohast ning samuti naabermaade ja kogu rahvusvahelise üldsuse huvides. Märkisime samuti, et ASEANi praegune Singapuri eesistuja on vähemalt vastanud riikliku avaldusega, kus avaldatakse lootust, et praegused protestid lahendatakse rahulikul teel.

ELi välisministrid arutasid Birmas kujunenud olukorda septembri alguses Gymnichis peetud kohtumisel ning sama teemat käsitleti ka eile New Yorgis, kus kohtusid kõik 27 välisministrit. Peale selle on küsimust arutanud Brüsselis asuv poliitika- ja julgeolekukomitee ning täna hommikul ka Aasia-Okeaania töörühm. On selge, et me hindame kõiki olemasolevaid võimalusi Euroopa Liidu järjekordse avalduse koostamiseks ning kuigi me loodame, et olukord ei süvene, peame olema valmis igaks juhtumiks. Samuti valmistame diplomaatiliste kanalite kaudu ette lisameedet ning meil on jätkuv kontakt ÜROga, eriti Ibrahim Gambari, peasekretäri erisaadikuga, kes kohtus juulis vahetult enne suvevaheaega eesistuja ning Euroopa Liidu institutsioonidega. Säilitame ka tiheda kontakti kolleegidega Genfis, kus inimõiguste nõukogu koostas eile terava avalduse.

Rangoonist meieni jõudnud murettekitavate uudiste tõttu tundsime eile õhtul kohustust koostada Birma võimudele järjekordne pöördumine, milles palutakse neil mitte reageerida vägivaldselt inimeste rahumeelsetele demonstratsioonidele. Mainisime selgesõnaliselt ka olemasolevate sanktsioonide suurendamise võimalust, nii et sõnum oli otsene ja selge. Viimasena korraldab Birma küsimuse täpsema arutelu homme Coreper (alaliste esindajate komitee).

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel, komisjoni liige. – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, sarnaselt teistele Euroopa institutsioonidele tunneb komisjon suurt muret olukorra üle Birmas/Myanmaris. Oleme väga hoolikalt jälginud möödunud nädalate ning isegi viimaste tundide dramaatilisi sündmusi, mis said alguse vastupanuliikumisest ja budistlike munkade rahumeelsest protestist.

Nagu teada, esitas proua Reding komisjoni analüüsi üldise olukorra kohta 6. septembril: korduvad inimõiguste rikkumised, poliitilised repressioonid ja üldine majandusolukorra halvenemine. Lisaksin siia ka Birma/Myanmari valitsuse toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised tsiviilisikute ja vangide suhtes ning ICRC tegevusele üha karmimate piirangute kohaldamine. Viimaste nädalate jooksul on režiim lõiganud mingil määral enda loodud plahvatusohtliku sotsiaalse ja poliitilise olukorra kibedaid vilju.

Mida tuleks selliste sündmuste valguses teha? Võime mõelda, et olukorda iseloomustab déjà vu tunne, kuna see kuulutab 1988. aasta vägivaldsete repressioonide kordumist või leida, et oleme jõudnud ajaloolisesse pöördepunkti. Mõlemal juhul tundub, et sündmused Birmas/Myanmaris võtavad ettearvamatu suuna. Tõsiasi, et massilisel protestiliikumisel – mille raames tuli Rangoonis möödunud esmaspäeval tänavatele ligikaudu 100 000 inimest – puudub poliitiline kava või kindlad nõudmised, muudab olukorra ilmselgelt veelgi ebastabiilsemaks ning ohtlikumaks.

Me ei saa välistada võimalust, et režiim kaotab demonstrantide vastu astudes sündmuste üle kontrolli. Pole kahtlust, et täna nähtavad alandused, arreteerimised ja teesulud osutavad kõik sellele, et valitsus rakendab palju karmimat joont. Täna hommikul toimunud arreteerimised, võimude sekkumise brutaalsus ning tõsiasi, et on teatatud ohvritest, peaksid meie ärevust suurendama. Sellistes tingimustes on meie esmaseks eesmärgiks hoida ära valitsuse mis tahes vägivaldne reaktsioon ning soovitada vastutavatel isikutel näidata üles äärmist vaoshoitust. Aung San Suu Kyi ohutus ja heaolu on ilmselgelt üks meie peamine mure.

Kuid protestid on mingis osas pakkunud ka võimalust. Need näitavad režiimile, või vähemalt neile võimulolijaile, kellel on veel säilinud vähenegi reaalsustaju, et kehv poliitiline ja majanduslik juhtimine on viinud inimesed selleni, et nad ei karda enam tulla tänavatele oma liiga kaua kestnud meeleheitest sündinud viha väljendama.

Komisjoni teiseks mureks on seega tungiv soovitus rahvusvahelisele üldsusele veenda valitsust tegema žeste, mis on vajalikud minimaalse kindlustunde taastamiseks ning luua nii tingimused, millega sillutada teed riikliku lepitamiseni. Režiim peab kuulda võtma inimeste püüdlusi avatuse ja demokraatia suunas. Mõistagi peab praeguse kriisi mis tahes lahendus hõlmama osalust ja läbipaistvat protsessi, mis võimaldab kõigil Birma/Myanmari riiklikust leppimisest huvitatud osapooltel anda täieliku panuse riigi poliitilisse ja majanduslikku tulevikku. Selle sõnumi edastas minu kolleeg Benita Ferrero-Waldner ÜRO peaassambleega paralleelselt toimunud kohtumistel meie partnerriikidele.

Samuti on tähtis, et Birma/Myanmariga piirnevad riigid oleksid teadlikud oma konkreetsest vastutusest. Usun, et Hiina on juba mõistnud, et selline plahvatusohtlik olukord ei tule tema enda pikaajalistele huvidele kasuks ning võib avaldada otsustavat mõju. Kuid meil tuleb veenda ka Birma režiimi majanduslike vajaduste katmiseks märkimisväärse panuse andnud riike nagu India, Jaapan ja Lõuna-Korea, et nad teeksid praeguse kriisi lahendamiseks veelgi rohkem. ASEANi liikmesriigid peaksid samuti oma seisukohti kindlamalt väljendama. Olukorra halvenemine Birmas/Myanmaris võib põhjustada kohutavaid tagajärgi kogu regioonile.

Lõpetuseks, komisjon tervitab ÜRO erilist rolli ning eriti erisaadik Ibrahim Gambari head tööd, kelle eelseisev visiit Rangooni on ülimalt tähtis. Kui Birma/Myanmari võimud otsustavad taas repressioonide kasuks, lükkab see riigi paratamatult veelgi suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni ning toob rahvale kaasa veelgi suuremad kannatused. Kui aga võimud valivad avatud ja demokraatliku dialoogi, siis tuleb neil selgitada oma riigi tulevikuplaane, määrata kindel kuupäev vabadeks valimisteks ja alustada siirast dialoogi oma partneritega. Nende tingimuste täitmise korral võivad Birma/Myanmari võimud loota Euroopa Liidu ja teiste partnerriikide toetusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EN) Proua juhataja, Euroopa Liit tunneb uhkust inimõigustele omistatava tähelepanu üle, kuid ometi tundub ta olevat võimetu tegutsema tõhusalt maailma türannrežiimide vastu, mis jätkavad aastast aastasse oma inimeste allasurumist. Tundub valitsevat arusaam, et avaldusest ja ühisest seisukohast piisab. Nõukogu eesistuja ütles eelmises arutelus, et me peame käima oma sõnade järgi. Ma nõustun temaga.

Kogu minu aja jooksul selles parlamendis olen ma võidelnud kahe konkreetse talumatu režiimi vastu: Mugabe Zimbabwes ja sõjaväe-hunta Birmas. Mõlemale on EL tähelepanu pööranud, kuid midagi ei ole muutunud. Meil peaks häbi olema.

Täna on meie tähelepanu pööratud Birmale, kus viimase nädala jooksul on kõigi Birma budistlike munkade liit juhtinud ulatuslikke tänavaproteste Rangoonis ja paljudes teistes Birma osades. Me oleme kõik šokeeritud, et meeleheitlikust olukorrast on saanud tragöödia. Üle maailma on levitatud pilte haavatud munkadest, suitsu mattunud pagoodidest ja peksasaanud tsiviilisikutest, kui julgeolekujõud alustavad oma mahasurumisi. Kinnitust on leidnud vähemalt viis surmajuhtumit ja sajad on haavatud. Raadiojaam Birma Demokraatlik Hääl (Democratic Voice of Burma) hoiatas peaaegu nädal tagasi, et valitsus oli andnud loa tulirelvade kasutamiseks ja valmistus rahumeelsete demonstratsioonide vägivaldseks laialiajamiseks.

On viimane aeg lõpetada käte väänamine ja asuda tõsiselt tegutsema. Mul ei ole mingeid illusioone. Nagu Zimbabwegi puhul, peitub Birma muutuste võti tema naabrites, eelkõige Hiinas. Hiina on Birma suurim investor, kaubanduspartner ja relvatarnija. Täna on parlamendis kõrgetasemeline Hiina parlamendidelegatsioon, mida juhib rahvakongressi mõjukas liige Wang Yingfan. Ma esitasin talle täna hommikul tungiva palve, et Hiina võtaks midagi ette Birma režiimi vastu. Ta kordas, et Hiina ei sekku teiste riikide sisepoliitikasse, kuid kinnitas samas, et Hiina jätkab vaikse, kuid tõsise rolli etendamist ning paindlikkuse ja positiivsema lähenemisviisi nõudmist Birma režiimilt. Eks me näe, mis mõju sellel on.

Eile teatas Euroopa Liidu eesistuja, et vägivaldse reaktsiooni korral sanktsioone karmistatakse. Vägivald on nüüd alanud ja kui EL tahab maailma areenil mingitki usaldusväärsust säilitada, peavad järgnema karmimad sanktsioonid. Meil tuleb selgelt näidata, et seekord peame me oma sõna ja peame sanktsioonidest kinni. Korduda ei tohi häbiväärne episood, kui Birma välisministril lubati mais osaleda Saksamaal toimunud ASEMi tippkohtumisel, mis on karjuvas vastuolus ELi enda reisikeeluga.

Sanktsioonide kaalumisel ei saa me ignoreerida asjaolu, et üks väheseid Birmasse jäänud välisinvestoreid on TOTAL Oil. TOTAL aitab otseselt sõjaväe-huntat üleval hoida, varustades seda igal aastal sadade miljonite dollaritega, et see režiim saaks pidada üleval üht maailma suurimatest sõjavägedest.

Me oleme Birma kriisi nii pikalt arutanud ja nüüd on see käes. Me peame meeles pidama, et 20 aasta taguse Birma protestijate tapatalgute kesksed isikud on täna režiimi võimu juures. Kahju, et nõukogu ja komisjon ei ole nendes asjades aastate jooksul parlamenti rohkem kuulanud.

Täna esitame me veel kord tungiva resolutsiooni, see on lühike ja väga selge. Me nõuame Birma ametivõimudelt Aung San Suu Kyi kohest vabastamist, protestijate rahulejätmist ja esindusliku üleriigilise konvendi kokkukutsumist, kuhu kuuluks ka Rahvuslik Demokraatialiiga. ÜRO Julgeolekunõukogult palume me kohest kogunemist Birma olukorra arutamiseks ja seejärel viivitamatut eriesindaja saatmist. Nõukogule ja komisjonile ütleme me seda, et rääkida USA ja ASEANiga, et valmistada ette koordineeritud meetmete pakett Birma režiimi vastu, ning kui Birma vastab vägivallaga ja ei reageeri vastavalt meie soovidele, siis ka majandussanktsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Weiler, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, Euroopa ning tegelikult kogu maailm on pööranud oma pilgu Birmale. Nagu minu Ühendkuningriigi kolleeg ütles, on täna esimest korda verd valatud, midagi ei saa enam varjata ning see loob arutelus uue olukorra.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on vapustatud sõjaväelise hunta meeleavaldajate vastu suunatud brutaalsetest meetoditest. Ootame ÜRO Julgeolekunõukogult kohest meetmete võtmist ning kogu oma mõju kasutamist, see tähendab kogu mõju Hiina üle ning koos Hiinaga.

Teine täna edastatav sõnum peab olema Euroopa Parlamendi solidaarsus Birma rahvaga: meie solidaarsus, toetus ning jah, ka meie imetlus selle maa kodanike julguse üle. Budistlikud mungad pole väike eliitvähemus. Nad on osa kodanikkonnast ning neid toetavad tuhanded inimesed. Demonstratsioonide ajendiks oli küll meelevaldne hinnatõus, kuid hunta on juba aastaid rikkunud inimõiguste ülddeklaratsiooni ning eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni norme, töötajaid piinanud ning kohaldanud sunnitööd.

Globaliseerumise ajastul ei ole isolatsioonil enam kohta ning see on hea. Demokraatlikud põhiõigused ja universaalsete väärtuste süsteem kehtib ka Aasia mandril. Loodame, et Birma pikalt kavandatud konstitutsioon võetakse kohe päevakorda ning et Birmas – nagu ka Tais – toimuvad peagi demokraatlikud valimised. Demokraatia kehtestamine ja elluviimine nendes piirkondades on võimalik.

Peale ÜRO ja Euroopa peavad aktiivsemat osa täitma muidugi ka ASEANi riigid, eriti seetõttu, et nende püüdlused on sarnased ELi omadega. Filipiinidel toimuvad meeleavaldused on positiivne märk piirkonna solidaarsusest.

Teel demokraatiale ei ole tagasipöördumist, isegi Birmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage alustada alandliku kummardusega Birma rahva uskumatu vapruse ees, kes osalevad massilistes rahumeelsetes protestides oma riigi sõjaväelise diktatuuri vastu.

Režiim asus täna vägivaldsete repressioonide teele ning tunneme oma südames kaasa Birma rahva saatusele. Euroopa Liit peab selle vastu jõulisemalt protestima, mitte üksnes sõnades, vaid ka tegudes. Kui režiim jätkab repressioone, tuleb sanktsioone kiirendada ning kui mitte sundida, siis kutsuda kõiki veel Birmas tegutsevaid Euroopa ettevõtteid üles oma sealset tegevust lõpetama. ASEANi riigid peaksid samuti tugevdama oma positsiooni Birma suhtes ning India ja Hiina peaksid kasutama oma mõjuvõimu režiimi üle selleks, et julgustada seda alustama tõsist dialoogi Birma demokraatliku opositsiooniga.

Birma režiim mitte üksnes ei represseeri oma rahvast poliitiliselt, vaid on lükanud rahva masendavasse vaesusse ja viletsusse, kuigi riigil on olemas kõik õitsenguks vajalik. Birma rahva massimeeleavaldused annavad piisavat tunnistust selle kohta, et Aung San Suu Kyi pole kindlasti üksi, vaid et temas näevad lootust enamik birmalasi. Birma režiim peaks talle koheselt andma tagasi täieliku liikumisvabaduse ning vabastama kõik poliitvangid, sealhulgas täna lisandunud.

Lõpuks tahaksin kutsuda Euroopa Liitu üles kasutama maksimaalselt ära nüüd meie käsutuses olevat instrumenti demokraatia ja inimõiguste edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley, fraktsiooni UEN nimel. – (EN) Proua juhataja, ma tahaksin tänada nõukogu eesistujat ja volinikku, aga ka kolleege seni esitatud tähelepanekute eest.

Birma rahvuslik liikumine demokraatia eest ütles 18 aastat tagasi: „Milleni peab asi jõudma, et rahvusvaheline kogukond veenaks Birma ametivõime demokraatlikult käituma? Kas meid peab tänavatel surnuks tulistama ja seda televisioonis näitama, enne kui rahvusvaheline kogukond reageerib?“

Kahjuks on see ennustus nüüd tõeks osutunud. Me näeme, et sõjaväeline režiim tapab tänavatel ja hirmutab üht osa Birma ühiskonnast – budistlikke munki ja nunnasid, kes elavad oma elu vägivallatu filosoofia ja patsifismi järgi ning loovutavad teistele omaenda aega. Ei tasu arvata, et siinsed sõnavõtud aitavad meil oma eesmärki saavutada. Kuid õige ei ole ka see, et maailm on nii kaua vaikinud, enam me ei suuda vaikida. Ja nagu kolleegid on ütelnud, me saame kasutada oma mõjuvõimu, mitte üksnes Birma režiimi vastu, vaid ka Hiina, India ja Bangladeshi vastu, et oleks tagatud sidusus, sanktsioonidest kinnipidamine ja demokraatia nõudmine.

Mõistkem hukka vägivald rahumeelse protesti vastu, kuid tagagem ka see, et me saaksime neid protesteerijaid toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Proua juhataja, on selge, et hiljutised sündmused Birmas liiguvad tagasipöördumatu seisu poole. Tunnen, et ulatuslikud demonstratsioonid, milles osalevad mitte üksnes mungad ja nunnad, vaid tuhanded ja tuhanded inimesed, kes neid proteste on toetanud ja toetavad, saadavad selge sõnumi Birma sõjaväelisele huntale, kuid ka selge sõnumi maailmale, näidates, et Birma rahva mõõt on täis, et nad on olukorrast teadlikud ning et nad tahavad muutust.

EL ja rahvusvaheline üldsus peaksidki toetama just seda muutuste tegemise soovi. On selge, et pärast 30 aastat kestnud oluliste tulemusteta sanktsioone, peab kohaldatav poliitika võtma radikaalse suuna ning seepärast peab rahvusvaheline poliitika hõlmama sama regiooni riike: mitte üksnes varem nimetatud Hiinat ja Indiat, vaid ka Jaapanit ja praegust ASEANi eesistujat Singapuri. Seetõttu tuleks meil tervitada mitte ainult nõukogu ja komisjoni tehtud žeste, vaid ka ÜRO samme selge sõnumi saatmiseks poliitilistele oponentidele, sealhulgas eelkõige Aung San Suu Kyile, ning eriti demokraatia suunas liikumist. Ma usun, et seekord me ei saa ega tohi seda püüdlust hüljata.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua juhataja, Birma militaarse režiimi ametlik nimetus on: riigi rahu- ja arengunõukogu. Praeguses kriisiolukorras kõlab see rohkem kui kunagi varem julma valena.

Hunta on juba aastakümneid toetanud võimu kuritarvitamist ja korralagedust. On arusaadav, miks seal ollakse statistika osas äärmiselt kokkuhoidlikud. Muide, suurem enamus Birma rahvast kannatab kahekordse ekspluateerimise all. Jah, neid ekspluateeritakse tõepoolest kahekordselt: siseriiklikul tasandil on rõhujateks riigi sõjaväelised juhid – kõik Birmas äri ajavad isikud peavad peaaegu eranditult tegutsema armee kaudu – ning välistasandil rõhub neid Hiina Rahvavabariik, mis teostab selles Kagu-Aasia riigis looduslike ja rikkalike põllumajanduslike ressursside äärmuslikus vormis ekspluateerimist. Rangooni diplomaadid lähevad tänapäeval isegi nii kaugele, et öelda: „Birmast on saanud Hiina poolprovints“. Põhjaosas, Hiina ehitatud koolides, õpetatakse esimese keelena mandariini keelt ning ametlik kohalik aeg on Pekingi aeg.

Proua juhataja, lõppude lõpuks on kõik Birma ja Hiina valitsejad peaaegu eristamatud. Seetõttu pöördun nõukogu ja komisjoni poole, et nad oleksid esimesed, kes võtaksid Birma valitsejad ja Pekingi jõuliselt vastutusele Birma rahvale kannatuste põhjustamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli, fraktsiooni ITS nimel. – (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, kui meie resolutsioonid ja avaldused ei jää vastamata kirjadeks või nõrgaks hääleks nõukogu suure kõrva jaoks, siis kaovad need sündmuste keerises, mis kindlasti ei ühti meie istungite kavaga ega oota selle järele.

Mõni päev tagasi hääletasime peaaegu ühehäälselt Birma resolutsiooni poolt. Resolutsiooni põhjendustes tuuakse üksikasjalikult ära täna selles riigis toimuvad arvukad inimõiguste rikkumised, kuid jäetakse välja, et marksismist inspireeritud ning seejärel sõjaväeline režiim on oma rahvast rõhunud juba aastakümneid, kasutades selleks Hiina toetust, nagu hästi teada. Seal pole mitte üksnes rõhumist; tasub meenutada, et Birma režiim on süsteem, mille võim ja eelarve sõltub suurel määral narkokaubandusest.

Mis puutub Birma režiimi aastaid iseloomustanud repressioonidesse, tsenseerimisse ja laialtlevinud tagakiusamisse, siis tahaksin märkida, et kannatajad pole mitte ainult paljukiidetud Aung San Suu Kyi, ega ajakirjanikud nagu U Win Tin ega näitlejad nagu härra Zaganar või tuntud kodanikuõiguste aktivist Win Naing. Lubage öelda, daamid ja härrad, et lisaks neile on veel ka budistlikud mungad, kuid peale selle on veel paljud arvukad vähemused. Nende hulgas on eriti üks kultuuriline ja etniline grupp, keda kaks nädalat tagasi vastu võetud resolutsioonis ei mainitud: karenid. See rahvas on aastakümneid keeldunud allumast süsteemile, kus püsimajäämine sõltub laste prostitutsioonist ja narkootikumide tootmisest.

Riigi rahu- ja arengunõukogu rahva protesti mahasurumiseks kasutatavate repressioonide taunimine ning Birmas demokraatia kehtestamise nõudmine üksi ei too rohkem kasu kui jõulised hukkamõistud, kinnipeetavate kohese ja tingimusteta vabastamise taotlused – rõhutan, et need on elutähtsad – ning kõik muu, mida me kirjutame, palume või ähvardame, ilma et sellest oleks erilist praktilist kasu.

Isegi USA president Bush, hoolimata tema paljudest tähenduseta märkustest enne ÜRO assambleed, on endale lisapunkti teeninud. Ta läks nii kaugele, et nõudis ÜRO sekkumist ning kõneles riigist, mis on kohaldanud hirmuvalitsust, kus põhiõigusi karmilt piiratakse, kus rahvusvähemusi taga kiusatakse ning kus laste sunnitöö, inimkaubandus ja vägistamine on igapäevane. Härra Bush jätkas teatega sanktsioonide karmistamisest, nii nagu Euroopa Liidu eesistuja.

Loodame, et neil on mingi eesmärk, sest kui seda pole, siis ei kuule me kindlasti ühtegi Birma sõjaväebaasi ega veelgi vähem Hiina baasi pommiähvardust. Birma opositsiooni olukord sarnaneb Kareni rahva aastakümnete pikkuse võitlusega: palju kära Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, kuid las riik klaarib ise oma asju. Praeguse seisuga pole kaalul rahvusvahelisi huve; praegu on tavapärased tühjad sõnad Euroopa Liidu jaoks piisavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, püüdsin oma sõnavõtus väga lühidalt anda sellele kojale üksikasjalikku ja põhjalikku teavet kõigi Birma (Myanmari) küsimuses kohaldatud poliitiliste ja diplomaatiliste meetmete ning kontaktide kohta ning selles osas, kuidas me oleme olukorda jälginud ning mida me oleme teinud. Tahaksin nüüd toetada Portugali eesistuja otsustavust jätkata Birma sündmuste jälgimist ning samuti kinnitada, et eesistuja esitab loomulikult kõik meetmed, mis tema arvates tõestaks meie täielikku solidaarsust Birma rahvaga ning mis samaaegselt demonstreeriks Birma võimudele ühemõtteliselt, et riigi olukorra edasise halvendamise eest tuleb maksta kõrget hinda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Härra nõukogu eesistuja, härra Lobo Antunes, tahaksin teid Euroopa Parlamendi nimel tänada, et veetsite meiega kogu päeva. Teadke, et peame seda meeles.

Arutelu lõpuks olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 27. septembril 2007.

(Istung katkestati kell 17.40 ja jätkus kell 18.00)

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – (EN) Birma on üks hullemaid ja kauem kestnud sõjaväelisi diktatuure maailmas. See on hoidnud omaenda inimesi haletsusväärses vaesuses, mis on täielikus vastuolus paljude tema naabrite majandusliku eduga. Repressioonid on olnud brutaalsed. Kontakt välismaailmaga on tõsiselt piiratud ja olukord oleks juba unustusehõlma vajunud, kui ei oleks olnud Aung San Suu Kyi kangelaslikkust lootuse ja demokraatia püüete keskmena Birma inimeste jaoks. Ma loodan, et järgmised päevad on sõjaväelise režiimi lõpu tunnistajateks ilma täiendava verevalamiseta ja ma kutsun nõukogu ja kõrget esindajat üles avaldama kõikvõimalikku survet selle tulemuse saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – (EN) ELi ja ASEANi vahelise vabakaubanduslepingu raportöörina parlamendis olen ma kõigil meie kohtumistel ASEANi kaubandusministrite ja ametnikega selgelt väljendanud, et parlament peab olema tugevalt vastu igasugustele järeleandmistele praegusele Birma sõjaväelisele diktatuurile.

Viimaste päevade sündmused, kus budistlike munkade rahumeelseid proteste on rünnatud pisaragaasi ja padrunitega, on kohutava olukorra veelgi hullemaks muutnud.

Mul oli haruldane võimalus külastada Aung San Suu Kyid Rangoonis peaaegu 10 aastat tagasi, mil ta koduarest oli küllaltki leebe ja ta sai mõnikord külalisi vastu võtta. Ta väljendas absoluutselt selgelt, et tema kui demokraatlikult valitud Rahvusliku Demokraatialiiga esindaja ja juht, mille sõjaväeline režiim kukutas, soovib ELilt kõige karmimate sanktsioonide kehtestamist.

Nüüd peaksid EL ja liikmesriigid nõudma Julgeolekunõukogu kaudu ülemaailmseid ÜRO sanktsioone. Ei meie ega Birma rahvas ei jõua kauem oodata.

 
  
MPphoto
 
 

  Jules Maaten (ALDE), kirjalikult. – (NL) Birmas etendub uus draama. Hunta otsustas astuda vastu tuhandetele rahumeelsetele demonstrantidele. See on äärmiselt kahetsusväärne, kuna on imepärane, et rahval on julgust hakata vastu ilma välise abita. Ma toetan Aung San Suu Kyi, U Khun Htun Oo, Ko Min Ko Naing ja teiste poliitvangide tingimusteta vabastamist ning kiireid demokraatlikke reforme.

Komisjon peaks optimaalselt ära kasutama demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi eelarve 1. real ette nähtud erakorralise abi vahendeid, et tagada piisav toetus Birma sõltumatule meediale, inimõiguste aktivistidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Kõigi olemasolevate majandussanktsioonide edasine tugevdamine näib samuti vältimatu. Pooldan ühinemist Briti ja Ameerika meetmetega ning rangete piirangute kehtestamist Birmaga toimuvale kaubandustegevusele ja finantstehingutele.

Parlament peaks saatma Birmasse delegatsiooni, et anda olukorrale oma hinnang.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – (EN) Olukord Birmas on äärmiselt murettekitav. Need, kes osalevad demonstratsioonides sõjaväelise režiimi vastu (sealhulgas mungad), näitavad üles tohutut julgust. Režiim on eelmisi demonstratsioone brutaalselt represseerinud ja näidanud vähest huvi oma rahva heaolu vastu. Tuleb suurendada rahvusvahelist survet sellele režiimile, sealhulgas võtta kohustus viia rahvusvahelisse kriminaalkohtusse need, kes lähipäevadel julmusi korda saadavad. ELil tuleb rääkida Hiina ja Indiaga, kes on sellele režiimile surve avaldamiseks paremal positsioonil, ja paluda neil sekkuda ja demonstrante kaitsta ja aidata neil taastada Birma demokraatia.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
Asepresident

 
  

(1) vt protokoll.

Zadnja posodobitev: 22. september 2008Pravno obvestilo