Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2019B(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0394/2007

Arutelud :

PV 23/10/2007 - 13
CRE 23/10/2007 - 13

Hääletused :

PV 25/10/2007 - 7.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0474

Istungi stenogramm
Teisipäev, 23. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt (III) jagu – 2008. eelarveaasta üldeelarve projekt (I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu) (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– Kyösti Virrankoski (A6-0397/2007) eelarvekomisjoni nimel koostatud raport Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, III jagu – komisjon

(C6-0287/2007 – 2007/2019(BUD)), ja

– Ville Itälä eelarvekomisjoni nimel koostatud raport (A6-0394/2007) Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta üldeelarve projekti kohta, I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jagu

(C6-0288/2007 – 2007/2019(BUD)).

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Enne kui annan sõna volinik Grybauskaitėle, sooviksin väljendada oma hämmingut selle üle, et teisi volinikke, kellel palusime siin olla, ei ole kohal. Sellel võivad olla erinevad põhjused: ilmselt on meie kutsed saadetud välja liiga hilja. See võib nii olla ja ma peaksin seda kontrollima.

Sooviksin siiski komisjonile meelde tuletada, et institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt peab komisjon viibima kohal selle nädala jooksul, mil Euroopa Parlamendis toimub istung. Ma kontrollin seda ja ma loodan, et nii komisjon kui ka loomulikult meie parlamendina austame oma kohustusi institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt.

Paluksin seetõttu kohalviibivat volinikku, volinik Grybauskaitėlt, et ta annaks selle sõnumi komisjonile edasi. Muuseas rääkisin sellest ka esimeeste konverentsil. Ma ei soovi siiski siinkohal teha ühepoolseid süüdistusi, kuid ma kontrollin seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ville Itälä (PPE-DE), raportöör. – (FI) Härra president, kõigepealt sooviksin tänada eelarvekomisjoni esimeest ning parlamendikomisjoni liikmeid ja koordinaatoreid selle eest, et nad võimaldasid meil jõuda suurepärasele kompromissile väga positiivses õhkkonnas. Parlamendi peasekretär oli samuti väga avatud ja koostööaldis eelarveprojekti koostamisel. See on hea algus tulevasele koostööle administratsiooni ja eelarvekomisjoni vahel.

Esiteks soovin öelda, et see süsteem, kus kaks organisatsiooni otsustavad eelarve üle – juhatus ja eelarvekomisjon – ei saa tulevikus edasi kesta. See ei ole õige lähenemisviis, et juhatus töötab välja erinevaid uusi ideesid ja uusi projekte. Eelarvekomisjon on kas omamoodi kummist pitsat, mis kiidab rahalisi vahendeid heaks, või on ta halb poiss või tüdruk, kes need ära jätab. See oli ka antud juhul nii, kui fraktsiooni esimees pakkus välja uusi suurendamisi, mis oleksid olnud ületanud kuulsat 20protsendilist ülemmäära, milles on ühiselt kokku lepitud. Ma loodan, et inimesed võtavad kuulda eelarvekomisjoni esimehe sellekohaseid suuniseid, kuna temal on hea idee, kuidas see protsess peaks toimima nõuetekohaselt, et saavutada konkreetseid ja sobivaid tulemusi. Nende küsimuste üle ei saa otsustada kahes kohas. Oleks palju parem, kui nende üle otsustataks lihtsalt ühes kohas.

Parlamendi eelarve koostamisel näitasid administratsioon ja juhatus üles õiget algatust ja tegid ettepaneku, et 20protsendilisest ülemmäärast allapoole jäämine peaks olema aluspõhimõte. Pärast tegi fraktsiooni esimees lisandusi poliitikaeeskirjadele. Üks lisandustest oli see, et kõigi parlamendiliikmete assistendid hakkavad ühes kuus saama tuhat eurot rohkem, mis teeb kokku ligikaudu 10 000 000 eurot, ning samuti suurendati muid summasid, ehkki tegelikult olime jõudnud olukorda, kus lisakulusid oleks tegelikult tulnud teataval määral kärpida. See ei ole ilmselgelt kunagi lihtne, kuid tuleb öelda, et me ei ole teinud tegelikke sääste ega kärpeid, selle asemel oleme lihtsalt püüdnud uue eelarve suurendamise korral pidada ustavalt kinni eelarvedistsipliinist, et eelarve ei kasvaks liiga suureks.

See on ilmselgelt oluline, kuna kulutame maksumaksjate raha. Me peaksime mõtlema sellele, milliste projektidega tegeleme ja millised neist on vastuvõetavad maksumaksja seisukohast. Ennekõike peame keskenduma selle töö olemusele, milleks meid siia on valitud. Ülesanne on olla seadusandlik organ ja me ei tohiks rakendada projekte, mis jäävad tegeliku õigusloometöö reguleerimisalast väljapoole.

Lubage mul siiski öelda, et tunnen heameelt ühise kompromissi üle, mis võimaldab parlamendil suurendada kulutusi veidi vähem kui 4%. See on mõistlik ja hõlmab igal juhul paljusid projekte, mida teised parlamendiliikmed siinkohal toetavad.

Mainin ära mõned nimetatud projektidest. Esiteks teabepoliitika, mis on äärmiselt oluline. Selleks paigutati reservi täiendavad üheksa miljonit eurot, mis kulutatakse uuele internetipõhisele televisiooniprogrammile pärast selle prototüübi heakskiitmist. Internetipõhise televisiooniprogrammi idee tehnilise teabekanalina on vastuvõetav kavatsus, kuid seda ei tohiks viia ellu viisil, nagu seda praegu soovitati. Fraktsioonid ja parlamendiliikmed ei hakka osalema asjaomase organi üle järelevalve teostamisel ega selle igapäevases töös. Administratsioonil ei ole sellist poliitilist ausust, mida inimesed sooviksid näha ja mis on olemas fraktsioonidel ja parlamendiliikmetel.

Mulle tundus väga raske tunnustada ideed, mille esitasid vasakpoolsed ja mille kohaselt tuleks poliitilised vaated poliitikast kustutada ning teavet parlamendi kohta võiks saada üksnes selle administratsiooni kaudu ja mitte parlamendiliikmete ega fraktsioonide kaudu. On kujuteldamatu, et teabepoliitika peaks toimuma üksnes administratsiooni kaudu ja see jätaks meid, kes me oleme siia valitud demokraatlikult, teabe masinavärgist kõrvale.

Antud teemaga oli seotud veel teinegi idee, mis on seotud kohalike massiteabevahenditega, mille üle otsustati täiskogu istungil just enne puhkusi. Selle kohaselt peaksid parlamendiliikmed saama veidi rohkem raha, et kutsuda kohalike massiteabevahendite esindajaid jälgima seda, mis toimub parlamendis, ja parlamendiliikmeid intervjueerima. Eelarvekomisjon hääletas selle vastu. Ma ei mõista vasakpoolsete parlamendiliikmete ilmselget vaenu väikeste kohalike massiteabevahendite vastu, kuna see võimaldab meil pääseda lähemale tavalistele inimestele. Nüüd me hääletasime eelarvekomisjonis siiski häälteenamusega selle raha eraldamise vastu ning meie, parlamendiliikmed, ei saa kulutada enam raha kohalike massiteabevahendite parlamenti kutsumisele.

Kolmandaks sooviksin mainida infobüroosid. Igas liikmesriigis on olemas oma infobüroo, mis on hea, kuid milleks osta kõige kallimaid hooneid kõige kallimates piirkondades? Miks ei võiks me osta veidi odavamaid hooneid pisut kaugemal linnast ja kulutada asjakohaseid rahalisi vahendeid inimressurssidele? Vajame, et rohkem inimesi käiks töökohtades, õppeasutustes ja koolides ning räägiks inimestele, mida parlament teeb ja miks ta seda teeb. Inimesi saab kõige paremini mõjutada siis, kui minna nende juurde, ja mitte ostes kalleid hooneid. Seda raha saaks paremini kulutada.

Mis puudutab üldiselt hoonetepoliitikat, siis loodan, et kõik institutsioonid kehtestavad ühise korra, mille alusel otsustatakse, millal ja kuhu ehitada ning millal ja kuhu osta kinnisvara, nii et me ei peaks enam otsustama, teadmata, mida teised teevad, ja tõstma kunstlikult kinnisvara hindu.

Sooviksin kommenteerida resolutsiooni ettepaneku kohta vähendada istungite arvu Strasbourgis. See võib olla igavene arutelu, kuid see peab jätkuma, kuni midagi saab tehtud. Me peame olema eeskujuks heitkoguste vähendamisel. Me ei saa raisata 200 miljonit eurot maksumaksjate raha aastas. Me peame avalikkusele näitama, et EL on laienenud ja muutunud ning selleks peame ise muutuma. Ma pole veel kohanud ühtki head seletust, miks selline nägelemine peaks jätkuma. Sel põhjusel loodan, et antud teemal korraldatakse hääletus, et parlament saaks pidada nõukoguga läbirääkimisi ning selle tulemusel tehakse vajalikud muudatused.

Soovin veel kord tänada koordinaatoreid ja eelarvekomisjoni liikmeid kompromissi eest ja loodan, et see säilib neljapäevases hääletuses ning asjaomased arvud jäävad nii, nagu me nendes ühiselt kokku leppisime.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE), raportöör. – (FI) Härra president, volinik, 2008. aasta eelarve on juba teine käesoleval programmiperioodil. Kui praegune finantsraamistik vastu võeti, pöörati erilist tähelepanu konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse tugevdamisele majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks.

Komisjoni esialgne eelarveprojekt hõlmas 129,2 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringuteks ja 121 miljardit eurot maksete assigneeringuteks. Nõukogu kärpis oma eelarveprojektis kulukohustuste assigneeringud 128,4 miljardile eurole ja maksete assigneeringud 119,4 miljardile eurole, seega 10,3 miljardi võrra vähemaks juba niigi kitsas finantsraamistikus.

Nõukogu eelarveprojekt rõhutas samuti muid küsimusi. Rubriigi 1 kohaselt (jätkusuutlik kasv ja tööhõive) kärbiti maksete assigneeringuid tervelt 1046 miljoni euro võrra, ehkki see oli eelarvepoliitika tingimusteta prioriteet.

Käesoleval sügisel sai parlament komisjonilt samuti kirjalikud muudatusettepanekud, et eraldada täiendavad 262 miljonit eurot välistegevusele. Lisaks tegi komisjon samuti ettepanku vaadata finantsraamistik läbi nii, et ajavahemikul 2008–2013 oleks Galileo globaalsele positsioonimissüsteemile ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiinstituudile võimalik eraldada piisavad rahalised vahendid. Ettepanek oli kooskõlas parlamendi 20. juunil vastu võetud resolutsiooniga ja esimese lugemisega ETI õigusakti kohta.

Tuginedes nimetatud kriteeriumidele, koostas eelarvekomisjon oma ettepaneku, mille üle nüüd arutletakse. Selle põhielemendid on järgmised:

Eelarve tingimusteta prioriteet on rubriik 1 (jätkusuutlik kasv ja tööhõive). Kulukohustuste assigneeringuid suurendati, eriti teadusuuringute ja koolituse valdkonnas Lissaboni strateegia ja üleeuroopaliste võrkude jaoks.

Rubriik 1a on samuti seotud rahaliste vahenditega Galileo navigatsioonisüsteemi jaoks. Mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel hoiatas parlament, et Galileo on alarahastatud. Nüüd on sel 2,4 miljardi euro suurune puudujääk, kuna erasektor ei soovi sekkuda projekti, nagu juhtus Ameerika Ühendriikides. Kuna projekt on Euroopale poliitiliselt ja majanduslikult oluline, nõudis parlament, et see peaks jätkuma ning et seda tuleks rahastada ELi eelarvest. Sellekohane otsus tuleb vastu võtta eelarvemenetluse raames. Nimetatud põhjusel ei sisaldunud Galileo ja sellega seotud ETI kulukohustused eelarveprojekti eelarves, vaid olid esitatud nn satelliitvahetuse ettepaneku kujul. Selle vastuvõtmise tingimuseks on, et võetakse vastu komisjoni ettepanek, millega muudetakse mitmeaastast finantsraamistikku. Kui seda vastu ei võeta, siis Galileo projekt ebaõnnestub ja ETI rahastamine satub samuti raskustesse. On mõttetu jätkata Galileo rahastamist, kui nõukogul puudub tegelikult tahe selle lõpuni läbivaatamiseks.

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kulukohustusi rubriigi 1b kohaselt on oluliselt suurendatud, kuna fondide tasumata kohustused – täitmata kulukohustused – on muret tekitavalt suured – rohkem kui 95 miljardit eurot.

Suvel esitasid parlament ja nõukogu ühisdeklaratsiooni komisjoni aegluse kohta funktsionaalsete programmide heakskiitmisel. Praegusel hetkel ei ole heaks kiidetud 63% regionaalarengu fondi ja Ühtekuuluvusfondi programmidest, 83% Euroopa Sotsiaalfondi programmidest ja 75% maaelu arengu programmidest, ehkki esimene programmiaasta hakkab juba lõpule lähenema.

Selline aeglus ohustab tõsiselt ELi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitikat ning eelkõige uute liikmesriikide ülesehitamist, kuna praegune finantsraamistik on tohutu Euroopa ülesehitamise projekt, suurem kui Marshalli plaan Teise maailmasõja järel. Kõnealuses eelarveprojektis on struktuurimeetmete ja maaelu arengu jaoks pandud kõrvale üksnes vastavalt 22,1 miljardit ja 5,3 miljardit eurot uutele liikmesriikidele. Selle kohaselt teeb eelarvekomisjon ettepaneku, et osa komisjoni asjakohastest halduskuludest tuleb paigutada reservi, et vabastada need alles programmide heakskiitmise järel, kuna seda protsessi tuleb kiirendada.

Teine suur probleem on seotud rubriigiga 4 (EL kui ülemaailmne partner). Esialgne eelarveprojekt oli selgelt ebapiisav, mistõttu tegi komisjon oma kirjalikus muudatusettepanekus ettepaneku eraldada 120 miljonit eurot Kosovole ja 142 miljonit eurot Palestiinale. Nõukogu tegi samuti ettepaneku suurendada rahalisi vahendeid 260 miljoni euroni samadele piirkondadele.

Eelarvekomisjon võttis vastu komisjoni lähenemisviisi, kuid lisas täiendavad 10 miljonit eurot nii Kosovole kui ka Palestiinale. Parlamendi prioriteetide kaitsmiseks koostas eelarvekomisjon tärniga muudatusettepaneku. Ta nõustub 40 miljonit euro kärpimisega, mida vastasel korral oleks tulnud teha ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kuna nõukogu kavandatud suurendamine on nende jaoks ilmne huvivaldkond ja ohustaks parlamendi prioriteete. Tärniga ettepanek hõlmab samuti suurendamisi, mida väliskomisjon nõudis Palestiina ja Kosovo jaoks, kokku 40 miljonit eurot, pluss väiksem, 7 miljoni euro suurune kohandus Ülemaailmse Tervishoiufondi ja teatavate muude eelarveridade kasuks. Kõnealuse muudatusettepaneku saab vastu võtta, kui nõukogu nõustub paindlikkusinstrumendi kasutamisega.

Seoses detsentraliseeritud asutustega võin öelda, et eelarvekomisjon taastas 32 miljoni euro ulatuses nõukogu tehtud kärped ja personalikärped. Me arvasime, et koostöö oli suhteliselt hea. Kõige olulisem muudatus on seotud piirikontrolliasutuse Frontex assigneeringutega, mida suurendati 30 miljoni euro võrra. Koostöö piirikontrolli valdkonnas ja selle tugevdamine on parlamendi üks peamisi prioriteete.

Kõnealuse eelarve teemaks on tulemustele keskendunud eelarve. Selle eesmärk on edendada nii tegevuspõhist eelarve koostamist kui ka tegevuspõhist haldamist. Sel eesmärgil paigutati 49 miljonit eurot komisjoni üldistest halduskuludest reservi, et vabastada need siis, kui komisjon teeb ettepaneku uuringute ja raportite kohta, nagu parlament on palunud, tegevuspõhise juhtimise arengu kohta, personali aruandekohustuse selgitamise kohta ja personali suuruse tulevaste suundumuste kohta. See on samuti seotud rakendusametite deklaratsiooniga, mis võeti vastu parlamendi lepituskohtumisel. Selles on sätestatud, et kõik uued ettepanekud peavad sisaldama kulude-tulude analüüsi võrreldes olukorraga, mille korral meetmed kuuluksid komisjoni pädevusvaldkonda. Lisaks tuleb selgelt sätestada ametite ja komisjoni aruandekohustus ja vastutus ning samuti tuleb selgitada, kuidas komisjon peab vastutama ameti töö ja fondide kasutamise eest. Me teame hoiatavaid näiteid ajaloost – tehnilise abi bürood.

Meile esitatud eelarveprojekti kogusumma on 129 680 miljardit eurot, millest 623 miljonit eurot kuulub mitmeaastasesse finantsraamistikku. Maksete assigneeringuid on 124 194 eurot, mis on samaväärne 0,99%ga liikmesriikide rahvamajanduse kogutulust. Finantsraamistiku kohaselt on see arv 5300 miljonit eurot ning eelarvekomisjon on näidanud üles suurt enesedistsipliini kõnealuse ettepaneku koostamisel, et Euroopa Parlament seda kaaluks.

Eelarveprojekt valmistati ette üksmeelselt ja suurepärase koostöö vaimus. Sooviksin tänada eelarvekomisjoni esimeest Reimer Böget tema suurepärase juhtimise eest ning kõigi fraktsioonide koordinaatoreid ja variraportööre. Nad on näidanud üles märkimisväärset paindlikkust ja koostöövõimet. Samuti sooviksin tänada komisjoni ja eriti volinik Grybauskaitėt positiivse suhtumise eest ning samuti eesistujariik Portugali, kes näitas kolmepoolsetel läbirääkimistel ja lepitamisel üles konstruktiivset suhtumist ja järeleandlikkust. Lõpuks soovin väljendada lugupidamist ja tänada eelarvekomisjoni sekretariaati ning minu fraktsioonis ja teistes fraktsioonides eelarve eest vastutavaid administraatoreid tohutu töö eest, mille nad on ära teinud.

Esitan nüüd 2008. aasta eelarve täiskogu istungile arutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard James Ashworth, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra president, lubagem mul alustada Kyösti Virrankoski tänamisega suurepärase raporti eest ja selle olulise töö eest, mida ta selle nimel on teinud.

Ta ütles õigesti, et 2008. aasta on teine aasta seitsmeaastases finantsperspektiivis. Olen veendunud, et kõnealune eelarve liigub õiges suunas, et pakkuda kuludele vastavat tulu ning maksete assigneeringuid, mis moodustavad käesoleval aastal 0,99% rahvamajanduse kogutulust; seda on järgnevatel aastatel võimalik palju paremini saavutada.

Kutsun nende eesmärkide saavutamiseks siiski nõukogu üles võtma arvesse parlamendi seisukohti ning olema valmis arutlema mõne küsimuse üle ning käesoleval hetkel pean silmas nelja küsimust.

Esiteks Galileo ja Euroopa Tehnoloogiainstituut: parlament andis nendele kavadele oma heakskiidu, kuid vajame jätkuvalt tõendeid teiste institutsioonide eelarvedistsipliini kohta ning siinkohal rõhutan kolme punkti. Esiteks on tõendid kulude ületamise rahastamise ja projektide hilinenud esitamise kohta ebapiisavad. Teiseks on tõendid selle kohta, et nende oluliste punktide aruandekohustuse ja vastutuse osas oleks selgelt kokku lepitud, eriti töölepingute sõlmimisel projektide kohta, ebapiisavad. Lõpuks usun, et komisjon peaks tegema oluliselt enam, et jagada oma nägemust Galileo projekti kohta ja eriti projekti rakendamisele järgneva etapi ja praeguse olukorra kohta.

Teiseks, rubriigi 4 kohaselt teame juba, et nõue Palestiina ja Kosovo rahastamiseks suurendab selle rubriigi marginaali üsna märkimisväärselt. Seda on osaliselt tehtud ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamise vähendamise kaudu. Kuid see põhjustab paratamatult probleeme järgmisel aastal ning olen seisukohal, et mõnda aega pärast esimest lugemist parlamendis peame pidama arutelusid nõukogu ja komisjoniga, et leida lahendus kõnealusele olukorrale.

Kolmandaks kutsun nõukogu üles toetama parlamendi jõupingutusi, et kohustada komisjoni täitma sõelumistoimingu läbiviimise kohustust ja saavutama suuremat tõhusust töötajate arvu osas. See hõlmab detsentraliseeritud ja välisasutusi, mille puhul kardan, et vaja oleks oluliselt kõrgemat aruandekohustuse taset.

Lõpuks on väga oluline, et nii nõukogu kui ka komisjon omistaksid palju suuremat tähtsust positiivse déclaration d’assurance’i saavutamisele kontrollikoja poolt. Minu arvates on nende senised edusammud olnud lubamatult aeglased ning selle tulemusel on parlamendi usaldusväärsus tõsises ohus. Seetõttu kutsun eriti nõukogu üles tegutsema selle olukorra lahendamisel kiiremini.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Guy-Quint, fraktsiooni PSE nimel. (FR) Härra president, volinik, esiteks sooviksin tänada tervet eelarvemeeskonda nende tehtud töö eest, eriti kahte raportööri – Virrankoskit ja Itälät. Käesolev eelarvemenetlus kinnitab, et mitmeaastane finantsraamistik on piiratud. Maksete summa, mis on väiksem kui 130 miljardit eurot või 0,99% SKTst, on väga napp ning ei toeta lootusi Euroopa poliitika väljatöötamise suhtes.

Meeskonnatöö eelarvekomisjonis tähendab, et fraktsioonide eelarveprioriteedid on võimalik säilitada, kuid finantsraamistik takistab majanduskasvu poliitika taasalustamist, mida lubati Euroopa kodanikele. Meie komisjon hoolitses ennekõike valikute eest, mille olid teinud kõik parlamendikomisjonid, kuid katseprojektide kasv annab tunnistust pettumusest käesoleva finantsraamistiku väiksuse tõttu. Taas kord pidime võitlema suurte kärbete vastu nõukogu poolt ning mul on hea meel tagatud kompromissi üle. Komisjon peab siiski kõnealuse eelarve nõuetekohaselt ellu viima. Me ei lepi enam kauem selle eelarveprojektiga, mille on muutnud kõlbmatuks ebaõnnestumised rakendamisel ja assigneeringute ümberpaigutamine tagasi liikmesriikidesse.

Esiteks ei nõustu me 2008. aasta eelarves ühtekuuluvusfondide kasutamise ebaõnnestumisega. Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis taastasime nõukogu kohutavad kärped, mis mõjutasid selliseid programme nagu „Kultuur 2007”, „Meedia 2007” ja „Aktiivsed noored”. Ma ei pea teile siinkohal meelde tuletama nende eelarveridade olulisust, kuna Euroopa kodanikele on esitatud uus leping. Kutsun nõukogu üles selle üle järele mõtlema, näiteks andma teadusuuringutele või Frontexile vahendeid, mida nad vajavad tegutsemiseks, ning parandama eelarveridu nii, et need vastaksid Euroopa kodanike praegustele muredele. Samuti teeme ettepaneku täiendavate assigneeringute kohta teatavatele uutele projektidele, et parandada pagulaste vastuvõtmise võimet, või valitsusvälistele organisatsioonidele, mis võitlevad diskrimineerimise vastu. Euroopa eelarve peab jätkuvalt aitama võidelda nende hädade vastu, mis vaevavad Euroopa ühiskonda.

ELi välissuhete puhul vähendame ühise välis- ja julgeolekupoliitika kulutusi 40 miljoni võrra, kuna peame austama oma kohustusi ja ELi kohustusi: säilitada hädaabireserv, aidata kõige enam mahajäänud riike, toetada ülemaailmset AIDSi vastu võitlemise fondi, Ülemaailmset Tervishoiufondi ja säilitada arenguabi. Kosovo ja Palestiina puhul tuleb kasutada paindlikkusinstrumenti, et eraldada 87 miljonit eurot. Jätkuvalt tuleb hukka mõista see, et rubriik 4 on süstemaatiliselt alarahastatud. Vaesus maailmas suureneb ja meie eelarve kahaneb.

Euroopa Komisjonile tunnistan, et 40 miljoni euro suurune reserv on karm, kuid see peegeldab meie kahtlusi tegevuspõhise juhtimise rakendamise tõhususe suhtes. Lubage mul tuua mõned näited: esiteks ühtekuuluvusfondide kulutamise ebaõnnestumine, meile kallite katseprojektide, näiteks Erasmus-tüüpi vahetusprogrammi elluviimise võimatus, läbipaistvuse puudumine teadusuuringute ettevõtete valimisel, uute ametnike konkursside kehv rakendamine. Nimekiri on pikk ning parlamendil palutakse olla veendunud Euroopa täidesaatva võimu heas tahtes.

Lõpuks peamine: tärniga muudatusettepanekus nõutakse, et Galileo ja ETI projekti rahastataks väljaspool finantsperspektiivi ülemmäärasid. See nõuab paratamatult, isegi sunnib selleks, finantsperspektiivi väikest läbivaatamist. Parlament ei saa nõustuda Galileo ohustamisega, mis on suur väljakutse tehnoloogilisest, majanduslikust ja poliitilisest seisukohast ning mis on oluline strateegiline vahend poliitilistele võimudele ja ELi iseseisvusele, kuid ma olen veendunud Angela Merkeli märkuste väärtuses parlamendile. 29. juunil kasutas kantsler Merkel seda Aafrika vanasõna oma eesistumise lõpetamiseks: „Kui soovid minna kiiresti, mine üksi, kuid kui soovid minna kaugele, mine koos teistega.”

 
  
MPphoto
 
 

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel.(DA) Härra president, sooviksin tänada Euroopa Parlamendi presidenti isikliku juhatamise eest käesoleval istungil ja menetlustel ning asjaolu eest, et see ei leia aset südaööl. Mul on selle üle väga hea meel.

Volinik, ei ole mingit kahtlustki, et 2008. aasta eelarvemenetlused on üpris väljakutsuvad. Siiski hoiame meie siin parlamendis kokku ja kui me neljapäeval hääletame, siis olen üsna veendunud, et laialdast toetust leiab strateegia, mille eelarvekomisjon ja raporti koostaja Kyösti Virrankoski on valinud komisjoni eelarve jaoks.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon toetab komisjoni suurepäraseid ettepanekuid rahastada Galileo satelliitjärelevalvesüsteemi. Me toetame ideed, et põllumajanduse toetuskavadest üle jäävat raha tuleks kasutada liikmesriikidele tagastamise asemel selle projekti jaoks. Teadusuuringute ja transpordisektori rahastamise vähendamine selleks, et leida raha Galileo programmi jaoks, nagu selle kohta esitasid ettepaneku ELi rahandusministrid, ei oleks mõistlik. Kui ELi liikmesriigid nõustuvad, et peame Galileo säilitama, peavad nad samuti leidma selleks rahalised vahendid, mitte kasutama seda muudel eesmärkidel. Nagu Kyösti Virrankoski juba mainis, on meid eelnevalt hoiatatud, et Galileo programmile pole eraldatud piisavalt rahalisi vahendeid. Olukord, millega praegu silmitsi seisame, ei tule seetõttu üllatusena.

Teine märkimisväärne vastuoluline küsimus seoses nõukoguga on seotud rahaliste vahenditega välispoliitikale. Me kõik tunneme väga suurt muret selle pärast, kas Kosovole ja Palestiinale on eraldatud piisavalt raha. Sooviksin tänada Virrankoskit tema suurte jõupingutuste eest, et leida kompromiss, mida toetatakse laialdaselt.

Seoses ametitega oleme rahul, et piirikontrolliasutus Frontex saab rohkem rahalisi vahendeid, ning loodame, et leitakse lahendus, mis võimaldab Euroopa Meresõiduohutuse Ametil alustada võimalikult kiiresti kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi (LRIT) andmekeskusega, mis luuakse 2008. aasta lõpuks.

Teiste institutsioonide raportöör Ville Itälä pidi täitma ühtaegu nii saavutatavat kui ka väga keerulist ülesannet. Keeruline ülesanne seisnes parlamendi eelarves, mille puhul kahjuks ei olnud võimalik viia kulutusi käesoleva aasta tasemest allapoole, lisaks inflatsioon. Sellele vaatamata oli võimalik hoida kulutused allpool 20protsendilist ülemmäära. Fraktsioon ALDE toetas esialgset kompromissi raportööri ja juhatuse vahel ning on kahetsusväärne, et halb koordineerimine suuremate fraktsioonide esimeeste vahel tõi endaga kaasa selle, et kompromiss tuli üle vaadata. Me ei pea vaatama pealt, kui see juhtub veel kord; me suudame paremini. Siiski ma ei süüdista härra Itälät. Ta on andnud hea panuse ning ma sooviksin teda samuti tänada selle eest, et ta leidis mõistliku lahenduse Regioonide Komitee jaoks, mille eelarvet on nõukogu mitu korda kärpinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Wiesław Stefan Kuc, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra president, fraktsiooni UEN nimel sooviksin väljendada oma siirast tänu raportööridele Virrankoskile ja Itäläle ning kõigile eelarvekomisjoni liikmetele nende jõupingutuste eest eelarve koostamisel ja nende suurepärase koostöö eest. Suur tänu.

Kas teine eelarve praeguses finantsperspektiivis erineb märkimisväärselt selle eelkäijatest, arvestamata asjaomaste summade suurust? Nagu alati, peame jätkama eelmiste aastate kulude rahastamist ning me saame muuta üksnes mõnda osa eelarvest. Sellised märkimisväärsed punktid on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ning Galileo projekti rahastamine. Samuti on suurenenud rahalised vahendid Palestiinale ja Kosovole. Märkimisväärseid muudatusi võib samuti leida ühise põllumajanduspoliitika ja eriasutuste rahastamises.

Kas teeme suure vea seeläbi, et püüame summasid sobitada vabalt hilisemate kulutustega? Kas seda on võimalik teha juba aasta ette? Me püüame, kuid meil on võimalus muuta eelarvet igal ajal ja see on väga oluline. Võib-olla peaksime tulevikus looma rohkem punkte, kuna see lisab eelarvele oluliselt rohkem paindlikkust.

Lõpuks sooviksin veel kord väljendada siirast tänu Kyösti Virrankoskile. Vaatamata sellele, et tegu on väga keerulise valdkonnaga, oli mul väga hea meel temaga koos töötada.

 
  
MPphoto
 
 

  Helga Trüpel, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(DE) Härra president, volinik, daamid ja härrad, sooviksin alustada tähelepanu juhtimisega sellele, et meil on kehtiva finantsperspektiiviga seoses tekkinud probleem, kuna fraktsiooni Verts/ALE seisukohast ei vasta meie eelarve kuni 2013. aastani asjakohaselt suurtele väljakutsetele, millega Euroopa ja praegused 27 liikmesriiki silmitsi seisavad.

Sooviksin öelda, et minu arvates jääb nõukogus teemade puhul, mis on seotud eelarve koostamise ja rahaliste vahenditega, puudu Euroopa vaimust. Ma arvan, et vajame – nagu kuulutasime juba Lissaboni strateegiaga – Euroopa puhul tõelist kõrgtehnoloogilist rünnakut, kui soovime tõepoolest rajada teed teadmuspõhise ühiskonna poole. Meie kahjuks liigume selle kõrval olevat teed mööda. Samuti usun, et peame uurimis- ja arendustegevuse ning ka elukestva õppe jaoks tegema rohkem, kui soovime, et Euroopa kodanikud oleksid täiesti vormis, ja kui soovime neile anda oskused, mille abil nad tulevad toime üleilmastumisega.

Samuti peame looma – ja nagu küsitlused on näidanud, nõuavad Euroopa kodanikud meilt seda – vastutustundliku välispoliitika. Kui soovime siiski investeerida rohkem kriisiennetusse ja võtta vastutustundlikke meetmeid kriisikolletes üle kogu maailma, vajame asjakohaseid vahendeid, mida meil praegu pole piisavalt.

Seoses kliimamuutuste poliitikaga olen samuti seisukohal, et peame maailmale näitama, et hästi mõistetav kliimamuutuste poliitika ja selektiivne majanduskasv käivad käsikäes. Euroopa peab siinkohal astuma suuri samme, kuna üksnes teiste mandrite ja suurte riikide, nagu Hiina, India ja Ameerika Ühendriigid, veenmise abil saame kujundada kliimamuutuste poliitikat ja luua uusi töökohti, millega saame enda poole võita meie kodanike südamed.

Teisest küljest olen seisukohal, et suudame muidugi kasutada säästlikult Euroopa eelarvet, näiteks põllumajanduse eksporditoetuste ning tubaka kasvatamise ja ka meie istungite puhul siin, Strasbourgis. Meil on võimalik näha, et eelarve ei ole piisav meie suurte ambitsioonikate teadusprojektide jaoks, nagu Galileo satelliitnavigatsioonisüsteem. Paljud eelmised kõnelejad on seda juba öelnud. Kui arvame, et see on poliitiliselt korrektne, peab nõukogu end siinkohal siiski liigutama, vastasel korral kaotame kontakti Ameerika Ühendriikidega, samuti Hiina ja Indiaga. Kui soovime Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi osas tõepoolest näidata, et Euroopa on manner, mis väärtustab teadmisi ja soovib olla teadmuspõhine ühiskond, peab nõukogu siinkohal ka suuremaid samme astuma. Kui soovime edendada Euroopat, on vaja üksmeelseid eurooplasi.

Kokkuvõtteks sooviksin tänada kõiki oma kaasparlamendiliikmeid, kes on teinud kõnealuse eelarve osas koostööd. Ehkki see on ainult kompromiss, on see hea kompromiss, vähemalt parlamendi poolel, ja seda peaksimegi kaitsma.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FI) Härra president, volinik, tõenäoliselt on kõigis fraktsioonides väga palju erinevaid arvamusi. Mõned on rahul nõukogu range eelarvepoliitikaga, samas kui teised parlamendiliikmed peavad seda takistuseks kõige hea ja ilusa saavutamisel. Fakt on see, et nõukogu ettepanek tervikliku eelarve kohta on uskumatult madal, võrreldes rahvamajanduse kogutuluga, ning parlamendi ettepanek kujutab endast samuti eelarvekulude erakordselt madalat taset.

Meie fraktsioon ei ole rahul sellega, kuidas eelarveprojekt suurendab liidu sõjalist mõõdet. Euroopa Liidu militariseerimine on samuti üks põhjustest, miks meie fraktsioon ei saanud toetada uut põhiseaduse ettepanekut, milles lepiti kokku möödunud nädalal. Põhiseadus, nagu ka järgmise aasta eelarveprojekt, ei tee midagi, et tugevdada Euroopa liidu sotsiaalset mõõdet.

Me oleme harjunud mõttega, et komisjon ei rakenda ELi eelarvet kunagi tervikuna, ning liikmesriigid on harjunud mõttega, et neil on nende oma vahendid, nagu me teame, mida tagastatakse neile igal aastal. See on nii täitmata kulukohustuste tõttu, mis tekivad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest rahastatavate programmide viibimise tõttu käesoleval ja järgmisel aastal. Raportöör Kyösti Virrankoski kiirustab nende programmide heakskiitmise menetlust tagant heal põhjusel.

Meie fraktsiooni seisukoht on see, et institutsioonidevaheliste kokkulepete muutmine seoses uute kulutustega Galileole ja Euroopa Tehnoloogiainstituudile on õige. Eelarveraamistikus ei ole piisavalt raha. Selle asemel peab Euroopa Liitu tooma uut raha liikmelisus. Parlamendi juhatus ei ole oma eelarve eesmärkide osas nii distsiplineeritud kui eelarvekomisjon. Ta püüab alati kulutada 20% ELi halduskuludest, isegi kui ei ole mitte midagi, millele saaks raha õigustatult kulutada. Sellised projektid hõlmavad mälestusmärki härra Pötteringile, ELi lähiajaloole pühendatud muuseumi või parlamendi parkimisala muutmist spaadeks ja saunadeks.

Samal ajal hääletasid sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised eelarvekomisjonis Euroopa erakondade toetamise rahaliste vahendite leebe järelevalve teostamise üle ning nüüd samuti eurosihtasutuste üle, mida rahastatakse parlamendi eelarvest. Ei olnud ühtki klauslit, mis oleks väitnud, et rahaliste vahendite kasutamist tuleks üle vaadata ELi eelarvekontrolli heade tavade kohaselt. Minu kaasmaalased Kyösti Virrankoski ja Ville Itälä on püüdnud oma rollides raportöörina saavutada tasakaalustatud tulemust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. (SV) Tänan teid, härra president, austatud parlamendiliikmed Kyösti Virrankoski ja Ville Itälä käsitlesid eelarveküsimusi väga asjatundlikult. Hindan väga nende tööd neile antud pädevuste raames. Kuid selles probleem seisnebki: nad on sunnitud töötama oma pädevuste raames. ELi eelarvemenetlus on ammu aegunud ja sestap täiesti põlastusväärne.

Peamine põhimõte on alati järgmine: rohkem raha tuleb sisse, millesse me selle investeerime? Oleme 50aastane organisatsioon, mis seetõttu peaks keskenduma nulleelarve koostamisele. Me peame esitama järgmise küsimuse: kui peaksime alustaksime täna (ja mitte 50 aasta eest), millesse investeeriksime oma eelarvevahendid siis? Kas investeeriksime need Majandus- ja Sotsiaalkomitee või Regioonide Komitee loomisse? Kas investeeriksime peaaegu pool protektsionistlikkusse põllumajanduspoliitikasse, suhtekorraldusse ja toodete turustamisse, mida teisiti ei ole võimalik müüa? Kas investeeriksime tubaka tootmise toetustesse, tubaka tootmisse, mida me ei saa tavapärasel viisil müüa, samas kui oleme hetkel pühendunud suitsetamise keelustamisele ELis? Kas investeeriksime struktuurifondi, mis võtab peaaegu kogu eelarve ülejäägi, otsustades seeläbi, et riigid saavad raha tsentraalselt ELi eelarvest, eeldusel, et see läheb teatud tüüpi regionaalpoliitikasse? Vastus on – kuna olen veendunud, et kõik, kes siin hoones istuvad (mida ei ole palju) ütleksid – ei, me ei teeks seda.

Küsimus on seega: kuidas läheneda kõnealusele küsimusele? Nojah, me ei saa seda teha, kui me ei ole valmis käsitlema olulisi eelarvega seotud küsimusi täiesti algusest ja seejärel alustama töötamist sealt. Seetõttu oleme täiesti vales kohas. Kui teostame tavapärast majandusanalüüsi ja kaalume, mida tuleks teha ELi eelarvevahenditega, mida kulutatakse Brüsseli kaudu, siis on see raha eraldamine, mida liikmesriigid ei saaks teisiti investeerida, näiteks alusuuringutesse. Me kõik teame majandusteooriast, et alusuuringud on turul täiesti alarahastatud. Siinkohal on alati mõned seanahavedajad. Alati eeldatakse, et keegi teine maksab alusuuringute kulud ja kui see kõik on lõpetatud, on see meile kättesaadav. Selliseid valdkondi on palju ja neile eraldatakse uskumatult vähe raha. Me räägime sellest, kuid me ei tee midagi. Enamikul juhtudel läheb raha sinna, mille üle otsustati 30–50 aasta eest. See on skandaalne. Meil on samuti EL, mis ostab hooneid kõikjal Euroopas, uskudes, et nii on odavam. See on vastutustundetu maksumaksjate rahaga spekuleerimine. See ei tohi jätkuda. Me peame algatama arutelu selle üle, mida EL peaks tegema rahaga, mille saame. Sellele, mida me õigesti teeme, kulub ehk 10–15% kõigist rahalistest vahenditest. Ülejäänu läheb mõttetutele asjadele ja erinevale suhtekorraldusele, näiteks raha eraldamine globaliseerumisega kohanemisele. Üksikud riigid, kes konkureerivad omavahel, et leida häid institutsionaalseid lahendusi, on need, kes on loonud Euroopa ja taganud selle edu. Las see nii jäädagi. Ma tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI). - (DE) Härra president, kõik, kes on olnud eelarvekomisjonis, teavad, kui keeruline on alati sügisel saada kuidagigi lahti väga suurtest summadest. Tavaliselt on see peidetud eelarverubriikide reserviteabevahenditesse.

Loomulikult püütakse olla aktiivsed ja sel põhjusel midagi teha. Ja nüüd pöördun otse teie poole, härra president. Loodi filmiauhind LUX. Tingimuseks oli, et kõik filmid vaadatakse läbi käesoleva aasta 18. oktoobriks ja ainult need parlamendiliikmed, kes on näinud kõiki kolme filmi, saavad ja tohivad hääletada kõnealuse eelarverubriigi algatuse raames. Ma just tutvusin nimekirjaga. Neid liikmeid, kes otsustavad homme, millise Paabeli torni nad kellele annavad, on kokku vähem kui tosin.

Ma sooviksin teilt, härra president, paluda, et oleksite aus ja ei petaks meid homme, vaid ütleksite meile, kui palju parlamendiliikmeid on tegelikult teinud selle hääletuse puhul seaduspärast koostööd. Palun pöörake tähelepanu sellele, et viimasel hetkel ei võltsitaks väljas protokolle, kuna filmide vaatamise tähtaeg oli 18. oktoober.

See on eelarve mahuga võrreldes suhteliselt väike probleem, härra president, kuid seda saab üle kanda paljudele teistele valdkondadele. Me loobime pidevalt raha enda ümber, ilma sellele mõtlemata, kuna meil on raha liiga palju ja sel põhjusel tehakse maha ka paljud head ideed, näiteks nagu see filmiauhind. Kuid palun, härra president, olge vähemalt teie homme aus!

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Need märkused ei vääri vastust.

 
  
MPphoto
 
 

  Dalia Grybauskaitė, volinik. – (LT) Tahaksin alustuseks öelda, et mul on väga hea meel täna siin kõneleda, enne olulist hääletust, täpselt pärast esimest lugemist. Ma sooviksin tänada eelarvekomisjoni esimeest Reimer Böget, pearaportööri Kyösti Virrankoskit, samuti kõigi fraktsioonide koordinaatoreid nende äärmiselt eduka, koordineeritud ja positiivse töö eest konsensuse saavutamise nimel eelarvekomisjonis esimesel lugemisel. Kõik komisjoni esitatud eelarveread ennistati – suur tänu selle eest.

volinik. Peaaegu kõigi esialgse eelarveprojekti ridade kehtestamise eest sooviksin tänada parlamenti. Kordan seda inglise keeles juhuks, kui tõlge ei ole täpne, sest see on minu kõne kõige olulisem osa. Samas sooviksin samuti öelda, et ükskõik kui rahul me ka poleks ja ükskõik kui rahuldav poleks ka meie koostöö, peame siiski tegema mõned märkused ja ütlema, et enamikul juhtudel on parlament moodustanud reservid.

Me püüdsime seda lahendada möödunud aastal ning komisjon suutiski selle möödunud aastal lahendada ning anname endast parima selle tagamiseks, et komisjon täidaks kõik tingimused, annaks teile kogu vajaliku teabe, et te saaksite reservid vabastada enne teist lugemist.

Eriti sooviksin ära mainida katseprojektid, mille puhul parlament võttis käesoleval aastal algatuse enda kätte ning viis ellu suuremal hulgal uusi, teie esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid. Nagu tavaks, uurime iga üksikjuhtumit hoolikalt ja esitame oma arvamuse novembri algul niinimetatud teostatavuskirjana, mis tuleb õigeaegselt enne lepitusmenetlust ja teist lugemist.

Rakendusametite osas, mis on väga oluline ja mõistlik punkt meie käesoleva aasta eelarvemenetluses, sooviksin samuti rõhutada konstruktiivset raamistikku, mis määrati kindlaks juulis toimunud lepitusmenetluse teel meie ja ametite temaatika vahel. Samuti sooviksin tänada parlamenti, eriti proua Haugi koostöö eest, eelkõige rakendusametite töökorralduse läbivaatamise lõpetamisel, milles hiljuti kokku leppisime.

Komisjon annab endast ausa vahendajana kahe eelarveasutuse vahel parima selle tagamiseks ning püüab eelarve osas leida parima ja tasakaalustatud tulemuse meie kõigi jaoks, eriti teades ja pidades silmas, et peame üheskoos jätkuvalt lahendama suuri probleeme, nagu Galileo ja Euroopa Tehnoloogiainstituut, mis tuleb lahendada pärast meie eelseisvat ettepanekut, peamiselt nõukogu otsust. Me oleme rahul sellega, kuidas parlament lahendas selle küsimuse ettepaneku puhul ja esimesel lugemisel. Seega loodan, et koos – kolmekesi – suudame lõpetada eelarvemenetluse edukalt ja õigeaegselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Michael Gahler (PPE-DE), väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra president, rubriigi 4 rahaline ülempiir on mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt 7,002 miljardit eurot. Nõukogu suurendas komisjoni 2008. aasta esialgset eelarveprojekti 6,672 miljardilt eurolt 6,89 miljardi euroni, peamiselt seeläbi, et lisas täiendavaid summasid Palestiina ja Kosovo jaoks. Parlament juhtis varajases etapis tähelepanu sellele, et need rahalised vahendid ei saa olla piisavad, kuna prognoositavaid väljakutseid ei võetud arvesse. Nüüd kuuleme nõukogult, et vaja on palju suuremaid summasid, eriti julgeolekupoliitika valdkonnas. Kahjuks ei ole me jätkuvalt teadlikud mitte ühestki konkreetsest ettepanekust. Me peame siiski jõudma nõukoguga kokkuleppele ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas. Pidagem seetõttu avatuid ja ausaid läbirääkimisi tegelike vajaduste üle 2008. aastal.

Kui oleme heaks kiitnud ligikaudu 250 miljonit eurot aastas ühise välis- ja julgeolekupoliitika jaoks ajavahemikul 2007–2013, siis on puudujääk rahastamises ilmne. Meie kulutused julgeolekupoliitikale kulgevad peaaegu nii, nagu ajakavas ette nähtud.

Teine oluline teema on Palestiina. 2007. aastal kulutame märkimisväärselt rohkem, kui esialgu hinnati, ligikaudu 400 miljonit eurot. Samuti vajame järgmisel aastal rohkem raha, kui komisjon ja nõukogu vajalikuks pidasid. Me ei saa jääda lootma sellele, et parlament võtab eelarvesse üle väiksemad summad ning seejärel riisub teisi poliitikaid aasta jooksul, kuna planeerimine ei olnud tõsine.

Samuti puudub praegu igasugune selgus seoses ülesannete täpse jagamisega Kosovo puhul ja 2008. aasta eelarvevajadustega. Ma tean, et peame kõigepealt ootama ära sellekohase täpse volituse.

Kokkuvõtteks sooviksin juhtida tähelepanu poliitilisele dialoogile, millega peame peatselt algust tegema. Euroopa Parlament on võidelnud selle nimel läbirääkimistel mitmeaastase finantsraamistiku üle ja on kinnitanud seda institutsioonidevahelises kokkuleppes. See oleks õige foorum, et tegeleda oluliste arengutega konstruktiivsel viisil, aegsasti ja vastastikuse usalduse alusel. See oleks õige kontekst, et valmistada ette uute finantsinstrumentide läbivaatamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ralf Walter (PSE), arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra president, daamid ja härrad, eelarvekomisjon teeb jõupingutusi, et seada prioriteete oma hinnanguliste kulutuste raames eelarves. Me teame, et arenguabi, seega abi planeedi kõige vaesematele inimestele, ei ole midagi, mille üle otsustatakse ühe hetkega ja mille tulemused ilmuvad eikusagilt, vaid selleks eksisteerivad menetlused ja nende menetlustega peame töötama.

Me oleme rõhutanud, et soovime võidelda vaesuse vastu. See tähendab, et peame andma inimestele hariduse ja tagama, et nad on terved, et nad saaksid areneda omaenda keskkonnas, omaenda riigis. Oleme lähiminevikus investeerinud suuri summasid võitlusesse malaaria, tuberkuloosi ja AIDSi vastu ning soovime aidata nendel riikidel tõeliselt areneda ennetavate meetmete abil, näiteks väikerelvade, maamiinide ning aatomi-, bioloogiliste ja keemiarelvade kaotamise abil, konfliktide ennetamise võrgu loomise abil ja piiriülese koostöö abil arengumaade vahel.

Siinkohal ei tohiks siiski juhtuda – ja need on minu kaks vastuväidet nõukogule ja komisjonile –, et nõukogu – lihtsalt seetõttu, et päevakorda ilmub uus teema – ütleb kiiresti: me hakkame nüüd kõike ümber korraldama. Me peame aitama Kosovot ja Palestiinat ning me nõustume sellega täielikult. Me peame seda tegema, kuid me ei tohi seda teha nii, et pigistame raha välja kõige vaesematelt ja usume, et suudame avastada mingi järjepidevuse sellises rahaliste vahendite jaotamises või et inimesed väljaspool ELi võiksid tunda, et töötame kõige vaesemate aitamise nimel tõepoolest väga pühendunult. Siia peab laekuma uut raha ja ma tean, et räägime maksumaksjate rahast, kuid neile tuleb seda selgelt öelda. Kui me seda teeme, siis oleme ka edukad.

Teine punkt on suunatud komisjonile. Te teate täpselt, millised on meie prioriteedid vaesuse vastu võitlemisel. Ma just viitasin neile: tervishoiu ja alushariduse pakkumine, et inimesed saaksid kodus raha teenida. Me oleme reservi paigutanud väga palju raha ja me ei vabasta neid summasid enne, kui olete meile selgeks teinud, et kiidate heaks ja võtate üle parlamendi prioriteedid.

Me ei soovi võtta kasutusele mikrotasandil juhtimist, vaid oleme koostanud poliitilise hinnangu, millega teie nõustusite. Me jääme selle juurde kindlaks ja rakendame seda, et see – nagu ka teistel välispoliitilistel juhtudel – muutuks reaalsuseks ning seetõttu kasutame oma eelarvega seotud õigusi ja võimalusi, et avaldada teile asjakohast survet.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António DOS SANTOS
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Šťastný (PPE-DE), rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – Härra juhataja, sooviksin tänada Kyösti Virrankoskit ja Ville Itälät suurepärase, ehkki tänamatu töö eest.

Usun, et on oluline rõhutada mitte ainult parlamendi rolli asutusena, mis teostab järelevalvet eelarve üle, vaid samuti iga üksiku komisjoni rolli seoses eelarveaspektidega, mis on vahetult nende pädevusvaldkonnas. Olen seisukohal, et see on väga tervitatav, et üksikud peadirektoraadid annavad erinevatele komisjonidele aru käesoleva aasta eeldatavate kulude kohta. Olemas peab olema kontrolli tase ja olemas peab olema läbipaistvus. Ehkki rahvusvahelise kaubanduse komisjon ei ole kaasotsustamisvolitustega kaubandusküsimustes, usun siiski, et see on väga hea tava, mis on tekkinud, et peame avameelset ja avatud arutelu kaubanduse peadirektoraadiga eelarve küsimustes ja nendes küsimustes, miks teatavad kulutused on vajalikud.

Eelarveridade osas soovin rõhutada vajadust säilitada nii kaubandusabi kui ka WTO parlamentaarne mõõde kaubanduseelarve oluliste aspektidena. Peame suutma soodustada Euroopa kaupu kolmandates riikides. Meil on vaja eksperte, kes aitavad meie ettevõtetel siseneda välisturgudele, kuid samas peame aitama arengumaade eksporti ELi. Ilma kaubanduseta ei ole pikaajalist säästvat arengut. WTOd kritiseeriti hiljuti läbipaistvuse puudumise pärast. Maailmakaubanduse läbirääkimiste parlamentaarne mõõde on oluline algatus, mille toetamist peaksime jätkama, kuna see parandab dialoogi, annab suurema õiguspärasuse ja võimaldab paremat järelevalvet.

Viimase märkusena nõuan tungivalt, et komisjon veenduks, et parlamenti teavitatakse õigeaegselt kõigist mikromajandusabi projektidest, et asjaomastes komisjonides oleks võimalik pidada nõuetekohast arutelu ning et meie oleksime institutsioonina teadlikud abisaaja maadest, kes kulutavad ELi raha.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvador Garriga Polledo (PPE-DE), eelarvekontrollikomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Härra juhataja, volinik, eelarvekontrollikomisjon keskendus oma arvamuses 2008. aasta eelarve kohta kahele põhipunktile:

esimene on uue institutsioonidevahelise kokkuleppe lõike 44 täitmine, mis on seotud kinnitava avaldusega ja iga-aastase sertifikaadiga, mis tuleb saata kõikidele liikmesriikidele. Kõnealuse muudatusettepanekuga jätkame 2004. ja 2005. aasta eelarve täitmist heaks kiitvate järelduste ja soovitustega, mida vähesed liikmesriigid on juba kohaldanud, kuid me oleme veendunud, et seda peaks tegema rohkem liikmesriike.

Me teame, et Euroopa Komisjon ei saa hinnata, mil määral on liikmesriigid seda kohustust kuni 15. veebruarini täitnud. Siiski, ja võib-olla selleks, et julgustada Euroopa Komisjoni seda hindamist jätkama ilma aega raiskamata, võtsime kasutusele reservi komisjoni personalikulude valdkonnas. Oleme veendunud, et komisjon on sama palju kui parlament huvitatud sellest, et liikmesriigid kohaldavad lõiget 44 täielikult ühise juhtimise valdkonnas. Olen seetõttu veendunud, et saavutame kokkuleppe reservi üle.

Teine punkt on läbipaistvus. Usume, et mida üksikasjalikumad on eelarvekulud, seda lihtsam on eelarvepädeval institutsioonil teostada järelevalvet selle rakendamise üle.

Palusime seetõttu luua uued eelarveread nendes kuluvaldkondades, mis on parlamendi jaoks väga olulised, näiteks ametid, maaelu arendamine ja muud kategooriad, näiteks välistegevus, mille eesmärk on, ma kordan, väga selge pühendumine parlamendi ja eelarvekontrollikomisjoni poolt, et pakkuda maksimaalset läbipaistvust, mida avalik arvamus meilt nõuab.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristobal Montoro Romero (PPE-DE), majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Härra juhataja, volinik, raportöörid, majandus- ja rahanduskomisjon esitas arvamuse, mis võeti vastu üksmeelselt – selle vastu ei hääletanud mitte keegi – ja millega me esiteks tähistame edusamme assigneeringute osas, mille eesmärk on parandada konkurentsivõimet majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas, ning eelkõige nende osas, mille eesmärk on ühtekuuluvus Euroopa Liidus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks.

Võttes arvesse valdkondi, mille eest komisjon vastutab, majandust ja rahandust, ettevõtlust, konkurentsi, maksustamist ja tolliliitu, võitlust maksupettuste ja laialt levinud pettuste vastu Euroopa statistika valdkonnas ning eelkõige statistika peatükki, tervitame loomulikult edusamme eelarve osas, eelarvemetoodikat, kuid samas leidsime puudujääke.

Me oleksime soovinud rohkem raha, et rohkem raha oleks kasutatud majanduskasvu jaoks, teisisõnu rohkem raha kodanike heaolu jaoks, et pakkuda selgemat tuge rahaliidu programmidele, pakkuda selgemat tuge väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele töökohtade loomise allikana. Loomulikult peame kõik juhinduma kokkuhoiu põhimõtete järgi – see peaks olema esikohal ja mitte keegi ei rõhuta seda rohkem kui mina. Siiski on see ja praegused puudujäägid meie liidu eelarves erinevad nagu öö ja päev.

Oleme veendunud, et Euroopa Liit peaks tõepoolest tegema vahedamaid eelarveid, et stimuleerida majanduskasvu, mis looks töökohti, ja sel eesmärgil on vahendite eraldamine, mis kuuluvad kõikidele ELi riikidele, absoluutselt vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriele Stauner (PPE-DE), tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel tervitan eelkõige asjaolu, et komisjon on nüüd nõus kulutama 44,2% ehk 57 miljardit eurot eelarvest majanduskasvule ja tööhõivele. Suurenemine asjaomastes eelarverubriikides 2,3 miljardi euro võrra 2008. aastaks, et toetada tõhusalt Lissaboni strateegiat. Sooviksin eriti rõhutada kolme katseprojekti sotsiaalvaldkonnas, isegi kui eelarvekomisjon ei ole heaks kiitnud rahalisi vahendeid sellele ühe juhtumi puhul ja on vähendanud neid oluliselt teise juhtumi puhul.

Isegi projekt tööhõive olukorra kohta tervishoiusektoris, mida eelarvekomisjon on mõnevõrra vähendanud, on mulle eriti südamelähedane, kuna sellega on alates ELi laienemisest 2004. ja 2007. aastal seotud märkimisväärsed probleemid. Katseprojekt tuleb seetõttu ellu viia nii, nagu me oleme selle kavandanud. See kehtib eelkõige sotsiaalteenuste osutamise võimalikule reguleerimisele. Sama kehtib ka teise, meie esitatud projekti kohta, nimelt sisserännanute sotsiaalse integratsiooni kohta.

Palun seetõttu, et toetaksite muudatusettepanekuid, mille meie uuesti lisasime. Samuti sooviksin veel kord reklaamida pereprojekti, mille viib ellu Dublini sihtasutus, mida sooviksime toetada 400 000 euroga, kuid mille eelarvekomisjon lükkas tervikuna tagasi. Peresõbralikud töökohad, perede elutingimuste parandamine ja perede järjepidev toetamine on meie peamised eesmärgid Euroopas.

Nende teemade käsitlemine tuleks seetõttu võtta üle Dublini sihtasutuse töökavasse ja loomulikult eraldada selleks vajalikud rahalised vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jutta Haug (PSE), keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon taastas eelarve arvandmed, mida nõukogu vähendas kõnealuses sektoris summadeni, mis olid kirjas komisjoni esialgses eelarveprojektis. See tähendab 10,3% suurust eelarve suurendamist keskkonnasektoris võrreldes 2007. aasta eelarvega.

Usume, et see on täiesti asjakohane enamiku oluliste instrumentide puhul keskkonnasektoris. EMEA, EEA, EFSA ja ECDC – need kõik on meie asutuste lühendid, kelle tööga oleme täiesti rahul – said samuti oma raha tagasi. Life+ on heaks kiidetud, töö on alanud ning uus tervishoiu tegevuskava asendab vana kava 2008. aasta jaanuaris. Siiani on asi korras – kõik on korras! Kindlasti suudame viia läbi hindamise aasta lõpuks või 2009. aasta alguseks.

Programm Help paneb meid siiski muretsema. Me teame, kui kahjulik on tubaka tarbimine. Siiski soovime samuti, et Euroopa kodanikud kuuleksid ja saaksid meie sõnumist aru. 2008. aasta on viimane eelarveaasta, mil saame sellise suitsetamisvastase kampaania jaoks raha tubakafondist. Palume komisjonil mõelda väga kiiresti selle üle järele, kust võiks järgnevatel aastatel tulla raha selle kampaania jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Niebler (PPE-DE), tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel tänada raportööri ja meie kaasparlamendiliikmeid eelarvekomisjonist nende järjepideva konstruktiivse ja tõhusa koostöö eest.

Tööstuskomisjoni joaks oli esiplaanil kaks teemat, mis on omavahel tihedalt seotud. Ühest küljest on need seotud – sellest on täna juba räägitud – Galileo ja teisest küljest Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi projektiga. Mõlemad algatused hõlmavad murrangulisi projekte, mis on üliolulised innovatsiooni ja tööstuspoliitika jaoks ning väärivad meie täielikku toetust.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut annab olulise panuse tehnosiirdele teadusasutustest ettevõtetesse. Selles valdkonnas valitseb Euroopa nõudluses siiski puudujääk. Küsimusi tõstatab siiski rahastamine. Tööstuskomisjon on väga selgesõnaliselt avaldanud toetust sellele, et rahastamine ei tohi toimuda teiste tulevikule suunatud programmide arvelt. Me ei tohiks seetõttu võtta raha ära seitsmendast teadusuuringute raamprogrammist, elukestva õppe programmist ega üleeuroopaliste võrkude programmist, et rahastada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Ei, meie tööstuskomisjonist palume, et rahalised vahendid suunataks halduseelarvest ümber ETI kasuks. Taevale tänu on eelarvekomisjon selle asjakohaselt ka üle võtnud. Lisaks palub tööstuskomisjon, et ka tema eelarveridade väline rahastamine oleks selge.

Oluliselt rohkem probleeme valmistab Galileo. Võib-olla lubate mul ehk tööstuspoliitika seisukohast pöörata tähelepanu järgmisele: ma usun, et oleme kõik nõus sellega, et vajame Galileod ja et seda tuleb samuti rahastada. Galileo kohta koostatud viimase resolutsiooni tulemusel selgus, et parlament toetab ühenduse rahastamist, nagu tegi sellekohase ettepaneku komisjon. Teisest küljest on minu arvates määrav, et projekt jätkub tähtajatult. Projekti ei ole vaja uuesti algatada, vaid see võib põhineda asjaomaste tööstusettevõtete suurtel jõupingutustel. Seda tuleks samuti võtta arvesse tulevaste läbirääkimiste ajal.

Kõik ülejäänu, mis on seotud Galileoga, annan üle oma kolleegile Reimer Bögele, kes vastutab samuti järgmiste läbirääkimiste eest eelarvekomisjonis koos oma kolleegidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Luisa Fernanda Rudi Ubeda (PPE-DE), siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja.(ES) Härra juhataja, esiteks sooviksin samuti alustada eelarvekomisjoni liikmete tänamisega toetuse eest, mida nad avaldasid siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni esitatud muudatusettepanekutele, mis võeti komisjonis samuti peaaegu ühehäälselt vastu.

Esiteks, mis puudutab jaotist 12 („Siseturg”), sooviksin öelda, et komisjoni eesmärk oli taastada muudatusettepanekute kaudu eelarveprojekti summad, mis olid ette nähtud Euroopa Komisjoni poolt, mida nõukogu oli dokumendis seejärel vähendanud.

Sooviksin ära märkida või teile meelde tuletada, kui tähtis on kõik siseturuga seotu Euroopa Liidus. Ma arvan, et see on ilmne. See on üks peamistest alustest tulevase arengu jaoks, mis on sellele üles ehitatud.

Mõnede aastate puhul, näiteks eelmisel aastal ja järgmisel, 2008. aastal, mil võetakse vastu tähtsaid õigusakte, näiteks teenuste direktiiv, ning kavatsetakse samuti jätkata liikumist õigusakti suunas siseturu täiustamise kohta, mõistame, et on vaja taastada eelarveprojektis ette nähtud summad.

Sama argumenti võiks kohaldada jaotise 14 suhtes („Tolliliit”), mis viitab samuti Euroopa Liidu välispiiride täiustamisele, mis omakorda võimaldab meil tagada, et meie ühtne turg toimib nõuetekohaselt.

Lõpuks, mis puudutab jaotist 17 tarbijakaitse kohta, mis on seotud parlamendikomisjoniga, kus mina olen arvamuse koostaja, sooviksin öelda eelarvekomisjoni toetusel, et oleme taastanud eelarveprojektis ette nähtud summad programmile SOLVIT. Tarbijapoliitika ja tarbijakaitsepoliitika on erinevates ELi liikmesriikides arenenud erineval tasemel. Paljudel juhtudel eksisteerivad lahknevused, mis tuleb kõrvaldada mitteõiguslike, kohtuväliste õigusaktide abil. SOLVIT on osutunud selles valdkonnas heaks vahendiks.

Lõpuks, ja ma tõepoolest lõpetan, härra juhataja, sooviksin eriti tänada eelarvekomisjoni toetuse eest katseprojektile, millele eraldati üks miljon eurot, mis võimaldab järgmisel aastal viia läbi uuringu tarbijapoliitika meetmete rakendamise järelevalve ja võrdlemise kohta erinevates liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Roszkowski (UEN), regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Härra juhataja, oma arvamuses pööras regionaalarengukomisjon erilist tähelepanu eelarveridadele, mis on seotud peatükiga XIII või eelarverubriigiga „Regionaalpoliitika”. Me kutsusime üles säilitama või vajaduse korral taastama esialgse eelarveprojekti kõiki eelarveridu.

Eelarvekomisjon tuli meie nõuetele vastu ja palus isegi eelarverea 130616 puhul, mis on seotud Euroopa Regionaalarengu Fondiga, suurendada makseid 900 miljoni euroni. Eelarvekomisjon jagas samuti meie muret eraldamata raha kasutamise pärast ühtekuuluvuse valdkonnas, et rahastada täiendavalt teisi projekte, näiteks Euroopa Tehnoloogiainstituuti, nõukogu otsuse alusel, mis oleks vastuolus ühtekuuluvuspõhimõttega ja kaotaks samuti Euroopa Parlamendi eesõigused. Kokkuvõtteks ütlen, et see ei ole meie unistuste eelarve, see ei ole eelarve, mis võiks meile rõõmu valmistada, kuid regionaalarengukomisjon toetab eelarvekomisjoni esitatud eelarveprojekti. Suur tänu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Mulder (ALDE), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Härra juhataja, järgmist rituaali täidetakse põllumajanduseelarve puhul igal aastal: Euroopa Komisjon võtab vastu eelarveprojekti, seejärel kärbib nõukogu mõnda eelarverida ilma piisava põhjenduseta, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, keda toetab eelarvekomisjon, ennistab kõnealused eelarveread ning seejärel hakkame arutlema Euroopa Komisjoni kirjalike muudatusettepanekute alusel selle üle, et võtta vastu täpne eelarve järgmiseks aastaks.

Miks nõukogu jaoks on vaja pidevalt neid kärpeid teha, jääb mulle saladuseks, kuna oleme pidanud arutelusid Euroopa Komisjoni kirjalike muudatusettepanekute alusel juba sellest ajast alates, mil jõustus Amsterdami leping, kuna sellest ajast on meile kättesaadavad kõige viimased arvandmed. Ma arvan, et meil oli parem nõnda jätkata.

Põllumajanduskomisjon on suurendanud mitmeid eelarveridu: koolide puuvilja, koolide piima jne jaoks, kuna me kõik soovime, et teadlikkus heast toitumisest saaks alguse juba varases eas. Me hindame eelarvekomisjoni vastu võetud katseprojekte ja esialgseid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. (PT) Härra juhataja, daamid ja härrad, kalanduskomisjon on oma pädevusvaldkonnas esitanud mitmeid muudatusettepanekuid eelarvekomisjonile kaalumiseks, millest enamik on hästi vastu võetud, eelkõige sellised muudatusettepanekud nagu Euroopa merenduspoliitika tugevdamine esialgsete meetmete valdkonnas ookeani säästvaks arendamiseks võimaluste osas, mida kujutavad endast Euroopa ookeanid ja mered, rohkem rahalisi vahendeid kalanduskontrollile, et tagada merede ja ookeanide jätkusuutlikkus ja et koguda teavet, mis on oluline jätkusuutliku kalanduspoliitika väljatöötamiseks, Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri nõuetekohaseks toimimiseks ja tõhususe tagamiseks ning, mis kõige olulisem – eelkõige äärepoolsete piirkondade jaoks –, tagada praeguste programmide tõhusus, mis on oluline piirangute vähendamiseks, mis endiselt ja eelkõige mõjutavad kõnealuseid piirkondi.

Kyösti Virrankoski ja minu raportid annavad selgelt märku sellest, et on vaja tugevdada kalanduspoliitikat, isegi kui kõik piirangud on seotud finantsperspektiiviga; kutsun seetõttu oma kaasparlamendiliikmeid üles neid raporteid kindlalt toetama ning kutsun nõukogu üles võtma arvesse ettepanekuid, mille oleme esitanud, ning samuti võtma arvesse parlamendi ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Helga Trüpel (Verts/ALE), kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, kõnelen siin kultuurikomisjoni nimel, mis ei vastuta mitte ainuüksi kultuuri, vaid samuti hariduse, noorte, massiteabevahendite ja spordi eest. Meie eelarve on väga piiratud, kui võrrelda seda sellega, mis see peaks olema.

Ma usun, et kui vaatame hoolikalt, kui edukas on olnud programm Erasmus, mille kaudu Euroopa ülikoolide tudengid saavad õppida erinevates riikides, saada sõpru Euroopa teistest osadest ning arutleda selle üle hiljem oma sõprade ja kontaktisikutega, on selge, et see annab olulise panuse vastastikusele mõistmisele Euroopas.

Ma usun, et peaksime teabevahetuse jaoks rohkem ära tegema, eriti nüüd, mil riigi- ja valitsusjuhid on jõudnud kokkuleppele reformilepingu suhtes. Kohalikule tasandile minemise idee, teha koostööd inimestega nende oma keskkonnas, et saada nende tuge Euroopa tuleviku jaoks, on ülioluline. Ma olen rõõmus, et vähemalt kaks katseprojekti on võimalikud: EuroGlobe – liikuv teater, just nagu Shakespeare’i ajastul, mis loodi, et teha ringreis kõigis Euroopa pealinnades ja seeläbi tõepoolest kaasata inimesi, ning teiseks kultuuriprojekt kunstnike liikuvuse teemal, et võimaldada Euroopa noortel kunstnikel saada kokku, teha koostööd ja kujundada Euroopa tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma seisan siin proua Dührkopi asemel, kes ei saa siin olla.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on 2008. aasta eelarve jaoks määratlenud kolm prioriteeti. Esimene nendest prioriteetidest puudutab Frontexi agentuurile kasutada olevate tegevusvahendite tugevdamist, mille ülesanne on – nagu te juba teate – koordineerimisalane koostöö ELi välispiiridel. Kõnealune eesmärk on saavutatud: kui parlament näitab meile eeskuju, siis saab Frontex 30 miljonit täiendavaid tegevusassigneeringuid, mida on suurendatud rohkem kui kaks korda võrreldes 2007. aasta eraldistega.

Teine prioriteet on seotud vajadusega läbipaistvuse järele arvutisüsteemide haldamisel, millega kontrollitakse Euroopa territooriumile sisenemist. Assigneeringud paigutati seetõttu reservi Schengeni SIS I ja SIS II süsteemide jaoks ja viisainfosüsteemi jaoks, mida tuntakse lühidalt kui VIS. Kõnealuseid assigneeringuid ei vabastata reservist enne, kui meil ei ole vajalikes kohtades piisavat õiguslikku alust ning kui vajatakse teavet pakkumiskutsete ja lepingute kohta.

Lõpuks on meie komisjoni kolmas prioriteet seotud Euroopa Tagasipöördumisfondiga. Kõik selle fondi assigneeringud paigutati reservi ning vabastatakse alles siis, kui nõukogu ja parlament võtavad vastu direktiivi liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise ühiste nõuete ja korra kohta. Nõukogu peaks seda teadma: pole direktiivi, pole ka raha. Nii lihtne see ongi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rihards Pīks (PPE-DE), põhiseaduskomisjoni arvamuse koostaja.(LV) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, mul on väga hea meel, et lõpuks, pärast Lissaboni tippkohtumist, saame liikuda edasi reformilepingu allkirjastamise ning selle ratifitseerimise ja rakendamise juurde. Me kõik mõistame, et see uus leping on vajalik Euroopa arengu ja konsolideerumise jaoks. Sel põhjusel olin mina põhiseaduskomisjoni arvamuse koostajana üllatunud, et eelarverubriik 3b, mis on seotud Euroopa kodakondsusega, oli ainus, kus oli kavandatud 2007. aasta eelarvega võrreldes märkimisväärselt väiksemad väljaminekud. Ajal, mil Euroopa Liidu institutsiooniline struktuur on muutumas, on vaja ressursse suhtlemiseks ELi elanikega. ELi kodanikud peavad olema teadlikud kavandatavatest muudatustest ning tuleb tagada nende koostöö ja toetus. Olen seetõttu tänulik põhiseaduskomisjoni liikmetele minu fraktsioonist ning eriti raportöörile ja eelarvekomisjoni liikmetele nende toetuse eest minu ettepanekute suhtes erinevate eelarverubriikide kohta, et suurendada kulusid kõnealuse programmi jaoks. Ma loodan, et parlament toetab samuti muudatusettepanekuid eelarve kohta ja seda, et kõnealuseid ressursse kasutatakse asjakohaselt Euroopa Liidu tugevdamiseks. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Christa Prets (PSE), naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Härra juhataja, on väga oluline, et käsitleksime eelarvet soo suhtes erapooletult, nagu võiksime ja peaksime tegema naistepoliitika seisukohast. Sooaspekt on siinkohal väga oluline ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamise põhimõte ei tohiks siinkohal olla pelgalt sõnakõlks, vaid seda tuleb samuti ellu viia.

On väga oluline, et täidaksime Daphne programmi. Kahjuks ei läinud meie muudatusettepanekud läbi ja me ei hakka neid täiskogu istungil veel kord tõstatama. Meie, sotsiaaldemokraadid, toetame muudatusettepanekut ja Daphne rahaliste vahendite suurendamist, kuna see on suhteliselt väike, kuid väga oluline programm koduvägivalla vastu võitlemiseks.

Samuti on oluline pakkuda piisavaid rahalisi vahendeid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi jaoks, et tagada selle edukas käivitumine. Samuti on oluline, et kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta väljaminekud jagataks sugude vahel võrdselt. Eksisteerib väga palju naisi, eriti sisserändajaid, kellele tuleks kultuuridevahelises dialoogis anda oluline roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Luciana Sbarbati (ALDE), petitsioonikomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, sooviksin samuti tänada kahte raportööri, Kyösti Virrankoskit ja Ville Itälät nende suurepärase töö eest.

Ma usun, et eelarve peaks olema iga avaliku institutsiooni, kuid samuti iga eraõigusliku isiku peamine poliitiline toiming, kuna see iseloomustab poliitilisi otsuseid selle kohta, mille peale riigi raha kulutatakse. Eksisteerib kolm peamist elementi: esimene on rangus, teine on julgus teha tõhusaid ja tulemuslikke poliitilisi valikuid ja kolmas on kulude kontrollimine. Ilmselt, nagu Kyösti Virrankoski ütles, vajab see kõik kindlat ja resoluutset poliitikat, mis hõlmab ka menetluste läbivaatamist, mida mina toetan täielikult.

Nüüd petitsioonikomisjoni küsimuse juurde: me tundsime, et peaksime eelarvekomisjonile tegema ettepaneku, et kavandatud suurendamine 4,69% võrra ombudsmani eelarves on õiglane ja asjakohane, osaliselt seetõttu, kuna ombudsman on nüüd poliitiline võtmefiguur Euroopa Liidu demokraatias, läbipaistvuses ja nõuetekohases haldamises, mida peame kiivalt kaitsma.

 
  
MPphoto
 
 

  László Surján (PPE-DE). - (HU) Härra juhataja, volinik, kõige olulisem punkt 2008. aasta eelarves on ühtekuuluvuspoliitika. Tegelikult on igas liikmesriigis vähemarenenud piirkondi ning seega tunneme me kõik selle küsimuse vastu huvi. Lisaks on ühtekuuluvus samuti nende huvides, kes on seotud selle protsessi rahastamisega, ja mitte ainult abisaajate huvides. Sel põhjusel ei saa me nõustuda ettepanekuga teha märkimisväärseid kärpeid ühtekuuluvuspoliitikas, mis võrduvad ligikaudu poole miljardi euroga. Minu arvates on parlament veendunud, et uued liikmesriigid on võimelised kohandama ja kulutama kõiki neile eraldatud rahalisi vahendeid. Me kõik peame seda nõudma samuti oma riikides.

See ei ole ainus punkt, mille osas me oleme nõukoguga lahkarvamusel ja küllap jäämegi lahkarvamusele. Me võime samuti teatava kindlusega väita, et oleme Euroopa kodanike raha hallanud hästi, teisisõnu vastutustundlikult, ja 2008. aasta eelarve on oluliselt väiksem kui finantsraamistikus sätestatud ülemmäär. Seetõttu valmistabki pettumust, et aruteludes Galileo programmi või Euroopa Tehnoloogiinstituudi eelarve üle ollakse endiselt nugade peal. Kui need mõlemad tuleksid kasuks Euroopa Liidu arengule, siis miks peame veeretama nende elluviimise teele takistusi.

Ma tänan Euroopa Komisjoni ja raportööri nende tehtud töö eest ja palun parlamendil toetada eelarvekomisjoni kavandatud muudatusettepanekuid ja seeläbi pakkuda kindlat toetust läbirääkimiste protsessile teise lugemise ajal.

Lõpuks, härra juhataja, lubage mul tervitada täna kohalviibivaid parlamendiliikmeid minu esindatava riigi rahvuspüha puhul. Loomulikult viitan ma 1956. aasta Ungari revolutsioonile. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jutta Haug (PSE). - (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, nõukogu tegi ka sel aastal seda, mida ta alati teeb: ta võimaldas rahandusministeeriumide tsiviilteenistujatel panna kokku eelarve, mis võtab arvesse nõukogu peamist eesmärki ehk „hoida numbrid väiksena” ja mis kõige olulisem: „hoida maksed väiksena”.

See pole üldsegi seotud poliitiliste kavadega, mida soovime rakendada Euroopa Liidus – pole üldse seotud! Nõukogu, millel on palju vorme, on endiselt harjunud pühapäeviti jutlustama ja on valmis laskma teistel, see tähendab parlamendil, teha tõeline töö ära nädala ülejäänud päevadel. Ei ole vahet, kas küsimus seisneb välispoliitikas või abis Kosovole või Palestiinale või poliitika rakendamises konkurentsivõime kohta majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas, mis on äärmiselt oluline Euroopa jaoks, ülioluline selle ellujäämiseks.

Parlament mõtles tulevikule ja juhtis tähelepanu – isegi läbirääkimiste ajal finantsperspektiivi üle 18 kuud tagasi – et lähitulevikus tekivad probleemid just nimelt nende poliitikavaldkondade rahastamisel. Siiski läks meie sõnum kurtidele kõrvadele ja nüüd peab nõukogu selle heastama. Varem kui oodatagi oskame, seisame silmitsi olukorraga, kus peame eraldama avaliku sektori rahalisi vahendeid Galileo projekti päästmiseks, kuna ettevõtlusalgatuse unistus varises kokku. Euroopa Parlament suutis üsna kiiresti leppida kokku, et rahastaks Galileo projekti algust Euroopa Liidu rahadest ja kasutaks selleks ühenduse meetodit. Meie peame petturluseks midagi muud ja me ei soovi sellest osa saada.

Me oleme valmis andma Galileole 2,4 miljardit eurot ajavahemikul 2008–2013, lisaks sellele ühele miljardile, mis on juba kavandatud. Siiski, kuna vajalikud rahalised vahendid ei ole rubriigi 1a kohaselt kättesaadavad ja ei hakka ka taevast alla sadama, oleme valmis neid võtma teistest eelarvekategooriatest – 2007. ja 2008. aasta rubriigist 2 (kokku 2,2 miljardit eurot) ja rubriigist 5 (220 miljonit eurot). Kindlasti on see summa rubriigist 2 suur, kuid see on võimalik, ilma et põllumajandustootjaid jäetaks ilma nende rahalistest vahenditest. Põllumajandustoodete hinnad on maailmaturul kõrged, seega ei saa me toetusi vähendada.

Tehingut, millele panime aluse eelarvekomisjonis esimesel lugemisel, nimetatakse väikeseks läbivaatamiseks. Päh! Nõukogu väldib isegi kõige väiksemaid läbivaatamisi nagu katku, kuid see on nõukogu probleem. Igatahes oleme valmis looma Galileo, Euroopa tehnoloogilise innovatsiooni lipulaeva jaoks eeltingimused.

Asjaolu, et oleme kõnealuse väikese läbivaatamise raames valmis eraldama rahalisi vahendeid Euroopa Tehnoloogiinstituudi jaoks, on meie arvates vajamineva summa suuruse, tegelikult küll väiksuse – 2,9 miljonit eurot ajavahemikul 2008–2013 – tõttu esialgu väärt üksnes ääremärkusena mainimist. Me ootame, et nõukogu hakkaks end liigutama ja tuleks parlamendile ja meile vastu.

Härra juhataja, lubage mul teha veel üks märkus. Me tõepoolest ootasime, et eesistujariigi Portugal rahandusminister või vähemalt riigisekretär võtab osa kõnealusest arutelust esimesel lugemisel, et me saaksime tervitada tema kohalolu. See ei ole suunatud teie vastu, härra Mourato, kuid isegi Portugali asepresident meie parlamendis ei suuda antud juhul seda kohta täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE) . – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, fraktsiooni ALDE nimel kõnelejana sooviksin kõigepealt tänada töö eest, mida on teinud meie kaasparlamendiliige ja raportöör Virrankoski ning eriti sooviksin talle öelda, et toetame täielikult strateegiat, mille ta töötas välja Galileo jaoks kokkuleppel eelarvekomisjoniga.

Euroopa vajab Galileod. Me soovime, et Galileo rahastamine oleks ühenduse rahastamine, ja me soovime assigneeringute tagamist, ilma et see avaldaks negatiivset mõju teistele prioriteetidele.

Ma soovin samuti tänada meie raportööri selle eest, et ta säilitas katseprojektide nimekirjas selle vähese, millele me oleme tõeliselt pühendunud, eriti laste röövimist või kadumist käsitleva kiirhoiatusmehhanismi.

Ma sooviksin öelda paar sõna Itälä raporti kohta, kes kahjuks ei viibi siin istungisaalis. Ma hindan algatusi, et eraldada rohkem olemasolevaid vahendeid piirkondlikele massiteabevahenditele, et need reklaamiksid ühenduse algatusi kodanikele. Ma usun, et piirkondlikud ja kohalikud massiteabevahendid võivad avaldada oluliselt suuremat mõju kui teatavad tsentraliseeritud, bürokraatlikumad algatused.

Siiski pean ütlema, et Itälä raport sisaldab üht algatust, mis mulle üldse ei meeldi. Selles nähakse ette iga parlamendiliikme sekretariaadikulude suurenemine 1000 euro võrra kuus. Mulle ei meeldi see algatus, mis kujutab endast kahe fraktsiooni, mis on juhuslikult kaks kõige suuremat fraktsiooni, kokkuleppe tulemust ning milleni juhtumisi jõuti aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi. Olen seisukohal, et see on maskeeritud toetus paljude meie kaasparlamendiliikmete tagasivalimiseks ja ma hääletan selle sätte vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, volinik, ma võtan sõna arutelus 2008. aasta eelarve üle selleks, et tõstatada järgmised küsimused.

Esiteks: ehkki ligikaudu 129 miljardi euro näol on tegu Euroopa Liidu ajaloo kõige suurema kulutusega eelarves, on selle kulutuse suhe 27 liikmesriigi rahvamajanduse kogutuluga kõigi aegade kõige madalam ja pärast Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni tehtud kohandusi moodustavad kulukohustuste assigneeringud vaevalt 0,99% rahvamajanduse kogutulust, mida sooviksingi rõhutada.

Teiseks: finantsperspektiivi 2007–2013 raames on kulukohustuste assigneeringute piirmäär 2008. aasta jaoks seatud 1,08 protsendile liikmesriikide rahvamajanduse kogutulust, seega näeme siinkohal märkimisväärset lahknevust selle vahel, mida soovisime rahastada kaks aastat tagasi ja mida Euroopa Liit soovib rahastada nüüd. Te ei saa rohkem Euroopat vähema raha eest. Seda seisukohta on korduvalt korratud siin parlamendis ja me peame seda täna taas kord meelde tuletama.

Kolmandaks peame toetama Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni otsuseid, millega suurendatakse märkimisväärselt Galileo programmi, Euroopa Tehnoloogiainstituudi ja Euroopa Liidu teatava välistegevuse rahastamist.

Neljandaks peame tungivalt nõudma, et Euroopa Komisjon kiidaks võimalikult kiiresti heaks programmid, mille liikmesriigid on esitanud regionaalarengu ja maapiirkondade arengu kohta. Enam kui 20 miljardit eurot eraldatakse uutele liikmesriikidele just 2008. aastal. Seega oleks hea, kui neid rahalisi vahendeid saaks kasutada võimalikult tõhusalt.

Lõpuks ja viiendaks on väärt mainimist globaliseerumisega kohanemise fondi kasutuselevõtmine, mis võimaldab ettevõtetel, mis kannatavad selle protsessi negatiivsete mõjude all, kasutada üleminekutoetust ja kaitsta ELi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Onesta (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, ma kavatsen oma märkustes keskenduda kolleeg Ville Itälä raportile, kes on teinud head tööd. Me teame, et nelja institutsiooni eelarve üle otsustamine on alati väga keeruline.

Me kahetseme tõeliselt ainult ühte asja: 2008. aasta eelarves on midagi väga erilist. See on viimane eelarve, kus suutsime koguda kokku palju raha investeeringuteks, eriti parlamendi kinnisvarapoliitikasse. Meil on kokku 32 töökohta, kui lugeda kokku kõik meie bürood erinevates pealinnades. Lisaks Brüsselile ja Strasbourgile on meie omanduses veel üksnes kuus töökohta, kus me erinevates riikides töötame. Me oleme teadlikud hoonete soetamise poliitikast, mida kontrollikoda palub meil korrapäraselt järgida, kuid mida me ei saa teha, kuna Ville Itälä – ning ma mõistan tema muret sõnumi väljasaatmise pärast, et me ei kuluta ära kogu raha, kuna soovime jääda allapoole 20protsendilist ülemmäära – takistab parlamendil sellesse raha investeerida ja kinnisvaraportfelli koostada. Siiski peab seda tegema 2008. aastal või siis mitte kunagi, sest 2009. aastal maksame parlamendiliikmete põhimääruse eest, nagu te teate, ning meil ei ole seda enam lihtsalt võimalik teha.

Kui mitte arvestada seda taganemist, pean tunnistama, et Ville Itälä on teinud väga head tööd ja eelkõige on see üks kõige keskkonnasäästlikumaid eelarveid, mida ma olen üldse kunagi näinud, kuna see sisaldab palju sätteid, eriti sätteid süsinikdioksiidiheite vähendamiseks, süsinikdioksiidiheite mõju korvamiseks, soovi omada sõidukiparki, mis hõlmab hübriidautosid, soovi vähendada koosolekute arvu videokonverentside pidamise abil ning isegi vähendada ametnike reiside arvu, kes ei pea ilmtingimata järgnema meile kohtadesse, kus neid vaja on.

Seetõttu peaksime, kokkuvõtteks, eraldama rohkem raha investeeringutele ja meetmetele 2008. aastal, valimiste-eelsel aastal, kuid üldisemalt rääkides on see siiski väga hea raport selle mõju pärast seoses poliitikavaldkondade suhtes, mis on mulle südamelähedased. Sel põhjusel, härra juhataja, hääletame meie selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL). - (PT) Nende kahe minuti jooksul, mis mulle on kõnelemiseks antud, sooviksin veel kord juhtida tähelepanu sellele, et eelarve ajalugu kordab ennast. Euroopa Komisjon tutvustab ühenduse kavandatud eelarvet, sedakorda 2008. aasta jaoks, nõukogu teeb ettepaneku kärpida märkimisväärselt komisjoni ettepanekut ja parlament esitab ettepaneku vähendada kärpeid komisjoni ja nõukogu projektides. Kõik näib tavapärane, kui ei eksisteeriks asjaolu, et kõik nimetatud ettepanekud jäävad allapoole sellest, mis on finantsperspektiivis 2007–2013 ette nähtud 2008. aasta eelarve jaoks.

Nagu juhtus eelmises finantsraamistikus 2000–2006, ei peeta kinni praeguses finantsraamistikus ette nähtud eelarve ülemmäärast, kuna ühenduse eelarve oli 2007. aastal 1,6 miljardi võrra väiksem kulukohustuste assigneeringute osas ja enam kui 8 miljardi euro võrra väiksem maksete assigneeringute osas, ilma et oleks arvesse võetud rakendamise hetkeseisu. On selge, et finantsperspektiivi 2007–2013 sisestatud summad on juba iseenesest meie arvates ebapiisavad, et edendada laienenud, 27 liikmesriigist koosneva Euroopa Liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

Põhimõtteliselt on kõik 2008. aasta ühenduse eelarve ettepanekud vastuolus rikaste riikide nõudmistega, mille kohaselt eelarve ülemmäär peaks olema 1% ühenduse rahvamajanduse kogutulust, vähendades seeläbi selle osa eelarves ja minimeerides selle ümberjaotavat rolli. Parlamendi ettepanekud hõlmavad aspekte, mis parandavad nõukogu esitatud projekti, näiteks assigneeringute suurendamine ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, mille kohta esitasime samuti ettepaneku, ehkki peaksime rõhutama, et selle tõhus rakendamine on suurel määral kahjustatud, et saavutada hiljem Lissaboni strateegia neoliberaalse tegevuskava eesmärke, mille lükkame kindlameelselt tagasi.

Siiski kujutavad isegi parlamendi ettepanekud endast maksete assigneeringute enam kui 5 miljardi suurust kärbet võrreldes sellega, milles lepiti 2008. aasta jaoks kokku mitmeaastases finantsraamistikus. Kuna praegu on käimas läbirääkimiste etapp, loodame, et vastupidiselt sellele, mis on toimunud minevikus, püüab parlament vähemalt tagada, et finantsperspektiivis 2008. aasta jaoks sätestatud miinimumsummadest peetakse kinni võimalikult täpselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (ITS). - Härra juhataja, eelarvearutelude puhul peab paika hästi teada-tuntud seadus, mida nimetatakse kolme L-i seaduseks, kuna eelarvearutelud hõlmavad litaania mahavuristamist, just nagu liturgia puhul, mille lõpptulemus on majanduslik letargia. Sama võime näha 2008. aasta eelarve puhul.

Kõigepealt litaania. Virrankoski vuristab litaaniad maha, nagu tegi härra Elles 2006. aastal ning nagu meie kaasparlamendiliige Garriga Polledo tegi 2005. aastal. Esiteks assigneeringute kärpimise litaania: eelarveprojektis kärbib ministrite nõukogu esialgse eelarveprojekti assigneeringuid. Jan Mulder selgitas meile, et see on näiteks põllumajanduse puhul üsnagi tavaline. Siiski teeb Euroopa Parlament ettepaneku need assigneeringud ennistada. Seega seisneb litaania selles, et eelarve on järjepidevalt väiksem mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud ülemmäärast. Mitmeaastases finantsraamistikus valitseb vajalike assigneeringute nappus ja eelarves on see nappus veelgi suurem. See on maltusluse kaskaad. See on samuti poliitiliste prioriteetide litaania: aastast aastasse mainitakse vaesuse vastu võitlemist, haridust, koolitust, põllumajanduse mitmekülgsust ja seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi ning siit algabki liturgia.

Liturgia seisneb peamiselt eelarve koostamise süsteemis ja ideoloogias, mis sellist süsteemi toetab. Süsteem seisneb eelarve tutvustamises tegevuste järgi ja eelarve ettevalmistamises tegevuste järgi. Tegelikkuses on kulutused tükeldatud jaotisteks, poliitikavaldkondadeks, mis vastavad peadirektoraatidele. Eelarve on nagu tohutu suur vorst, vürtspoodniku vara, mille puhul seisneb probleem – nagu raportöör nägi – selles, et eelarve jagamine tegevuste järgi põhjustab segadust mitmeaastases finantsraamistikus, mis on jagatud laiemateks kategooriateks. Ühel on viis kategooriat: konkurentsivõime, loodusvarade säästmine, vabadus, EL kui ülemaailmne partner, haldamine, ning teisel on ligikaudu 30 poliitilist tegevust ning neid kategooriaid on raske omavahel kooskõlla viia.

Kõike seda tehakse eelarveideoloogia nimel, suutlikkuse, konkurentsivõime, tõhususe, tulemuslikkuse ja tulemustega seotud ideoloogia nimel ning see toob endaga kaasa häguste vahendite kogumiku, tulemusnäitajad, tulemuslikkuse näitajad, tegevuslehed. Seda eelarve koostamise süsteemi tutvustatakse uuena, justkui oleks see eelarvealase teabe uuendus, kuid tegelikult on see üpriski vana ja selle juured ulatuvad juba 1947. aastasse. See oli Ameerika Hooveri komisjon, kes rääkis esimest korda sellistest mõistetest nagu tulemuslikkus, kulud-tulud, tõhusus, eesmärgid ja tulemused. See oli see, mis andis Ameerika Ühendriikidele 1960. aastatel Johnsoni ametiajal planeerimise, programmeerimise ja eelarve koostamise süsteemi ning president Carteri ametiajal nulleelarve koostamise – eelarve tulemuslikkuse ideoloogia, mis seejärel levis Uusmeremaale, Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale 2001. aastal koos eelarveseaduste algseadusega ning 2006. aastal isegi Mehhikosse.

Selle põhjal võib aru saada, miks Euroopa Liidu eelarvel jääb puudu läbipaistvusest ja tegelikult ka tõhususest. Euroopa Parlamendis ei ole sadat inimest, kes oleksid võimelised mõistma Euroopa Liidu eelarvet tegevuste järgi koos tagajärgedega, mida see endaga kaasa toob: Euroopa Liidu majanduslik letargia. Sest kui ei ole Galileot, kui ei ole ühendusteed Lyoni ja Torino vahel, kui ei ole ühendusteed Genova ja Barcelona vahel, kui pealinnad ei ole ühendatud kiirrongidega, kui teadusuuringute eelarve ei ole selline, nagu see peaks olema, kui 27 liikmesriigist koosneva Euroopa eelarve oleks sama mis Hispaania eelarve, kui Euroopa eelarve on üks kahekümnendik Ühendkuningriigi eelarvest, siis on selle põhjuseks just maltuslik ideoloogia. Võib-olla oleks meil aeg aru saada, et kõrvuti tavalise eelarvega vajame erakorralist eelarvet, et anda laene, mida rahastataks suurest Euroopa laenust, mis võimaldaks investeeringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergej Kozlík (NI). - (SK) Kui peaksime hindama usaldust ELi tsentraalselt rahastatud tegevuste puhul vastavalt eelarvekuludele, mida väljendatakse osana ELi rahvamajanduse kogutulust, siis sarnaneks usalduse trajektoor langeva lehega. See on tõeliselt ärevust tekitav. Maksete assigneeringud osana ELi rahvamajanduse kogutulust on langenud korrapäraselt mitme aasta jooksul ligikaudu ühele protsendile. 2008. aasta eelarveprojektis langesid need 0,95 protsendile. Sarnaseid suundumusi võib näha mitte ainult eelarvevahendite puhul, vaid samuti maksete assigneeringute puhul võrreldes maksete ülemmääraga mitmeaastases finantsraamistikus.

Eelkõige näib, et kavandatud 10 miljardit eurot eraldamata maksete assigneeringutesse kaldub olulisel määral kõrvale pikaajalise finantsraamistiku eesmärgist. Samuti olen üllatunud, et nõukogu teeb ettepaneku kärpida makseid nende programmide jaoks, mille eesmärk on parandada Euroopa konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust, enam kui ühe miljardi euro võrra. Jagan seetõttu seisukohta, et maksete assigneeringud on ebapiisavad poliitiliste väljakutsete kontekstis, millega EL silmitsi seisab. Sel põhjusel toetan ettepanekut suurendada maksete assigneeringuid 0,99 protsendini ELi rahvamajanduse kogutulust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ingeborg Gräßle (PPE-DE). - (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, täna sooviksin käsitleda kahte olulist reservi komisjoni eelarves: üks hoonetepoliitika jaoks ja teine personali jaoks. Viimase kohta võib öelda, et sõelumist käsitlev raport näitas, et komisjonis on ligikaudu 11 000 töötajat haldusalase toetuse ja koordineerimise valdkonnas, kes tegelevad haldamisega. Kui lisada sellele veel tõlkijad ja majapidajad, muutub see kõige suurema tööhõivekasvuga valdkonnaks, kuna seeläbi lisandub veel 5700 inimest. Võttes arvesse seda, et räägime aeg-ajalt paremast õigusloomest, siis peaksime nüüdsest hakkama nõudma paremat korraldust. Sel eesmärgil vajame rohkem teavet ja just selleks ongi reserv mõeldud.

Osa tööst, mis parlament andis komisjonile teha, oli kontrollimine, ametikohtade võrdlus rahvusvaheliste organisatsioonide ametikohtadega. Komisjon ei võimalda meil selle võrdlusega tutvuda, väites, et on kohustatud hoidma nende organisatsioonide identiteeti anonüümsena. See on suur takistus! Siit saame edasi liikuda üksnes siis, kui parlament saab teavet, mida ta on palunud – nõuetekohast teavet ja mitte fragmente sellest. Sõelumine võimaldab meil heita ühekordselt ja esmakordselt pilku komisjoni personalistruktuurile, mille eest me oleme tänulikud, kuid sellest jäävad puudu järeldused ja komisjon ei ole koostanud tegevuskava. Ma olen sunnitud kindlameelselt paluma, et meile tutvustataks seda tegevuskava.

Samuti puuduvad järeldused hoonetepoliitika kohta Brüsselis. Komisjoni juulis avaldatud teatis hoonete vajaduse kohta ei võta arvesse personali sõelumistoimingu tulemusi, ehkki mõlema eest vastutab sama volinik. Teie ei ole see volinik, millest on kahju, selline olukord ei saa jätkuda. Parlamendi poolt reservi paigutatud summad sunnivad komisjoni looma ühendust nimetatud kahe dokumendi vahel. Komisjon peab lõpuks selle asjaga tegelema hakkama ja tegema oma tööd nõuetekohaselt, kuna minu arvates ei saa personali sõelumistoimingu seniseid tulemusi meie valijatele tutvustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimír Maňka (PSE). - (SK) Alustuseks sooviksin tänada mõlemat raportööri. Minu tänusõnad Ville Itäläle enam kui kaheksa kuud kestnud koostöö eest Euroopa Liidu 2008. eelarveaasta eelarveprojekti küsimuses. Viimase nelja aasta jooksul on institutsioonide eelarve suurenenud peaaegu 18% võrra, eeskätt laienemise tulemusena. Tulevikus eelarve ei suurene enam nii palju. Kui soovime muuta institutsioone tõhusamaks, peame parandama nendevahelist koostööd. Mul on hea meel, et kardetud riskid, mis on seotud sellise koostööga, ei ole muutunud reaalsuseks.

Ühest küljest oleme püüdnud tagada, et kõik ülesanded, mille täitmist kodanikud institutsioonidelt ootavad, on täidetud. Teisest küljest oleme püüdnud tagada rahaliste vahendite tõhusat kasutamist. Euroopa Parlamendi eelarve koostamisel seisneb meie kõige tähtsam ülesanne selles, et keskenduda – nii praegu kui ka tulevikus – meie peamisele rollile ja prioriteedile: õigusloome protsessi parandamisele. Teemad, mis ei ole sellega seotud, on eelarves kahandatud absoluutse miinimumini. Me oleme õigel teel selle saavutamiseks.

Daamid ja härrad, märtsis ütlesite, et vajate paremat teavet kõikide teie käsutuses olevate ressursside ja materjalide kohta, et saaksite töötada vastutustundlikult ja tõhusalt. Seetõttu nõuame teadmushaldussüsteemi loomist, mis võimaldab parlamendiliikmetel töötada tõhusalt, kasutades kõiki dokumente.

Daamid ja härrad, te soovite valijatele tõestada, et haldate nende rahalisi vahendeid vastustundlikult. Siiski ei ole mõnikord dokumendid kättesaadavad isegi kõige levinumates keeltes. Uusi ressursse on vaja erakorralise komitee kohtumisteks. Peame parandama paindlikkust kõnealuses valdkonnas. Kulutused hoonetele moodustavad suure osa institutsioonide eelarvest: peaksime sel põhjusel seda tulevikus tähelepanelikult silmas pidama. Minevikust võime tuua näiteid selle kohta, kuidas Euroopa institutsioonid ostsid või rentisid kinnisvara turuhinnast madalamate hindadega. Soovime, et tulevikus pöörataks rohkem tähelepanu kõigile ostmise, rentimise ja uuendamisega seotud aspektidele. Meie eesmärk on langetada kulusid ja tagada paindlikkus. Soovime vältida kartelle ja monopole.

Meie järgmine prioriteet on pakkuda paremat teavet Euroopa Liidu kodanikele. Oleme seetõttu otsustanud seda valdkonda tugevdada seeläbi, et aitame piirkondlikke ja kohalikke massiteabevahendeid. Daamid ja härrad, me soovime jätkata selle nimel, et institutsioonid toimiksid tõhusamalt. Raportid, mida me nende tegevuse kohta saame, peavad olema informatiivsemad. Need raportid peaksid selgelt näitama, kas eesmärgid on saavutatud või mitte. Ma tervitan institutsioonide kasutatud meetodit eelarve ettevalmistamiseks inflatsioonimäärade abil ning samuti selle alusel, mida on tõepoolest vaja. Kokkuvõtteks sooviksin tänada raportööri, kuna meil on õnnestunud mitmete keeruliste arutelude abil jõuda hea kompromissini, mis toob endaga kaasa Euroopa maksumaksjate raha parema kasutamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, poolteist minutit selleks, et öelda oma arvamus 2008. aasta eelarveprojekti kohta, on raske ülesanne, kuid ma sooviksin kõigepealt võtta aega, et tänada meie raportööre Virrankoskit ja Itälät, kellega koos pidime endale suurte raskustega rajama tee läbi otsuste, mida eelarvekomisjon täna tutvustab. Loomulikult surub mitmeaastane finantsraamistik 2007–2013 meid kitsastesse piiridesse, mis kahjuks ei võimalda meil saavutada – ei stabiilselt ega kindlasti mitte kiiresti – eesmärke, mida oleme endile Euroopas püstitanud, järgida poliitikaid, mis on minu arvates ainus võimalus päästa Euroopa piirkondi, kuna need annavad meie kaaskodanikele mugava elustiili, mida nad ihaldavad globaalses keskkonnas, mis on moondunud ning muutub ja areneb pidevalt. Kutsun seetõttu parlamenti üles toetama meie parlamendikomisjoni algatusi, eriti keskpikas perspektiivis läbirääkimiste taasalustamise kontekstis mitmeaastase finantsraamistiku üle ja uue mehhanismi määratlemise üle meie enda vahendite jaoks.

Mis puutub eelarvesse, siis sooviksin, kuna mul on vähe aega, mainida ühte punkti. Struktuurifondide alalise raportöörina eelarvekomisjonis olen otsustanud küsida Euroopa Komisjoni liikmetelt, millised olid põhjused, miks paigutati 30% nende fondide halduskuludest reservi. Uuring, mida tutvustasin hiljuti koos Virrankoskiga struktuurifondide rakendamise kohta, rõhutab märkimisväärset aega, mis kulus komisjonil riiklike raamistike ja rakenduskavade heakskiitmiseks. Seega on kolme aasta jooksul tekkinud rekordilised tasumata kulukohustused. Kindla seisukoha võtmise abil reservi suhtes soovisime lüüa häirekella. Regionaalpoliitika, nagu ka toetus teadus- ja uurimistegevusele, on meie tulevase majanduse jaoks esmatähtis ning seetõttu oluline eurooplaste töökohtade ja elukvaliteedi jaoks. Me tahame teha asju kiiresti, kuid me tahame teha asju hästi, mis selgitab nende assigneeringute kõrget taset, mille toetamist nõukogult palume.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN).(GA) Härra juhataja, eelarves on üks aspekt, mis väärib mainimist, ja selleks on raha, mis tuleb panna kõrvale ühise põllumajanduspoliitika jaoks. ÜPPs, nagu seda nimetatakse, on viimase 15 aasta jooksul toimunud arvukalt reforme: Mac Sharry reformid, Agenda 2000 ja maksete lahutamine tootmisest.

Sooviksin selgitada ühte punkti: liikmesriikide valitsused ei pruugi nõustuda mis tahes muudatustega maksete osas, mida tahetakse teha ühise põllumajanduspoliitika raames Euroopa põllumajandustootjatele tervikuna ajavahemikul 2007–2013. Tõepoolest, minu kodumaal Iirimaal on põllumajandustootjate jaoks põllumajanduspoliitika alusel kehtestatud kindel finantskord, mida tuleb järgida ajavahemikul 2007–2013. Me teame, et põllumajanduspoliitika suhtes tuleb kohaldada praeguse olukorra hindamist, kuid mitte üldist läbivaatamist. Ja hindamine ei hõlma finantskorda, mille ELi juhid on kehtestanud Iirimaa ja Euroopa põllumajandustootjatele kuni 2013. aastani. Ma loodan, et sellest saadakse aru ja mitte midagi ei jäeta välja ning samuti ei püüta moonutada turgu, mis on oluline põllumajandustootjate jaoks kõikjal Euroopas ning mistõttu peaks kõik ka korras olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Margrete Auken (Verts/ALE). - (DA) Härra juhataja, meie fraktsioon hääletab loomulikult muudatusettepanekute poolt, et eraldada Palestiinale veelgi rohkem raha. Siiski peame rõhutama asjaolu, et nii nõukogu kui ka komisjon peavad tagama, et me ei lõpeta olukorras, kus viskame raha põhjatusse auku. Praegu on see nii väga suure osa antava abi puhul ning see on vastuolus ELi abipõhimõtetega, mille kohaselt abisaaja peab olema suuteline arendama jätkusuutlikku majandust. Siiski on see võimatu, kuna Iisrael lämmatab Palestiina ühiskonda ja selle majandust ning mitte ainult Gazas. Arengukomisjoni delegatsioon oli sellele tunnistajaks, kui külastas septembris Jordani Läänekallast ja Gazat. ELi raha voolab lõputult, ilma et Iisraeli peetaks üldse aruandekohustuslaseks.

Me võtsime osa Washingtonis toimunud dialoogist, mille käigus ühelt Valge maja Lähis-Ida konsultandilt küsiti ELi rolli kohta. Ta vastas: „EL? Meie jagame korraldusi, Euroopa maksab!” See vastab tõesti tõele! Me jätkame maksmist ja Iisraelil lubatakse lihtsalt hävitada kõik, mida me oleme ehitanud. Komisjon ja nõukogu peavad nüüd esitama nõudmised Iisraelile. Gaza blokaad tuleb peatada, et võimaldada kaupadel ja inimestel liikuda sisse ja välja. Gaza on nüüd tegelikult üks suur avaõhu vangla. Barjäärid Jordani Läänekaldal tuleb samuti eemaldada. Seda ei ütle mitte ainult meie delegatsioon. Maailmapanga ja Euroopa Humanitaarabi Ameti sõnum oli võrdväärselt selge. Kui puudub igasugune lootus olukorra paranemiseks või kui tunneli lõpus ei paista valgus, kuritarvitame ELi kodanike makstud makse ja see peab viivitamatult lõppema!

 
  
MPphoto
 
 

  Adamos Adamou (GUE/NGL). - (EL) Härra juhataja, ELi eelarve on peamine viis, kuidas saavutada poliitilisi prioriteete. Selle eelarvepoliitikal näib olevat kolm eesmärki: ettevõtjate konkurentsivõime, terrorismivastane võitlus ja sekkumine kolmandates riikides.

Kulusid kasutatakse nimetatud kolme eesmärgi saavutamiseks, kuid masside huvid ja mured on täiesti teistsugused. Need on seotud nende tulevaste töökohtadega, sissetulekutega, pensionidega ning riikliku kooli- ja ülikooliharidusega.

Küsigem endilt poliitiliste prioriteetide kohta, mis on eelarvega koos püstitatud: kas need tõepoolest parandavad kodanike elu? Kas EL täidab ülemaailmse tegutsejana oma kohustusi ausalt? Kuidas parandab 741 miljoni euro eraldamine vabaduse, turvalisuse ja õiguse edendamiseks Euroopa kodanike elusid?

Komisjoni hiljutine konsulteerimisdokument eelarvereformi kohta ütleb, et täna ja eriti tulevikus peaks eelarve võimendama konkurentsi toorainete ja turgude puhul, nihutama majandusjõudude tasakaalu ja liberaliseerima tohutuid uusi turge, mis loovad eurooplastele uusi võimalusi.

Siiski on see just see, mis viib Euroopa kodanikke eksiteele. Alustuseks raskendavad liikmesriikide eelarved, selle asemel et suunata neid sotsiaalsele õiglusele, võitlust kontrolli pärast, vahendeid valimata. Teiseks õhutab see avalikku arvamust kolmandates riikides Euroopa vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, oleme endiselt uue finantsperspektiivi alguses, seega oleme ettevaatlikud 2008. aasta kulude kavandamisel. Samal ajal on see selle parlamendi ametiaja juba neljas eelarve ja seetõttu on meil kogutud piisavalt kogemusi eelarvemenetluse ja konkreetsete mängureeglite kohta parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel. See on suure tõenäosusega ka selle põhjus, miks suure osa muudatusettepanekute üle hääletati eelarvekomisjonis Reimer Böge tõhusa juhtimise all üksmeelselt ja sujuvalt, mis kindlasti lihtsustab plokkide kaupa hääletamist neljapäeval ja annab meile kindlasti suurema jõu läbirääkimisteks 2008. aasta eelarveprojekti kavandamise üle.

2008. aasta prioriteete on korduvalt nimetatud ning Galileo programmi rahastamist on korduvalt nimetatud probleemiks. Seetõttu on mul hea meel märkida, et esimest korda on eelarves mainitud Läänemere piirkonda, mitte deklaratsioonina, vaid rahalises, st tegelikus tähenduses. Võib-olla seetõttu, et volinik, kaks raportööri ja eelarvekomisjoni esimees on kõik kõnealuse piirkonna elanikud. See on hea, et Euroopa Liit võtab endale globaalsed kohustused, kuid mida suuremaks Euroopa Liit muutub, seda rohkem tuleb võrreldes praegusega hakata meie mandri, sealhulgas ka Läänemere, st Euroopa Liidu sisemere piirkonna eest vastutama ning kõik teavad, millises kehvas seisus see praegu on. Seda arvesse võttes on hea, et oleme leidnud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete näol finantsinstrumendi, et suurendada rahalisi vahendeid regionaalarengule, navigatsiooniohutusele, piiriületuse lihtsustamisele ja ennekõike keskkonnakaitsele.

Ma loodan, et neid prioriteete kaitstakse Euroopa Komisjoni karmi tegevuse näol koos meie tervikliku eelarvestrateegiaga.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Adam BIELAN
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (PSE). - (MT) Härra juhataja, ütlen kõigepealt, et nõustun sellega, mida härra Itälä eelarvemenetluse kohta ütles ning et mitte keegi ei tahaks üksnes formaalseid volitusi omada. Seetõttu teen ettepaneku arutada kõnealust küsimust võimalikult kiiresti, et käsitleda esinevaid raskusi ja erinevusi tõhusal viisil. Teiselt poolt väljendame me heameelt selle üle, et Frontexi eelarve suurenes 30 miljoni euro võrra. Tegelikkuses ootame me agentuuri ülesehituse paranemist, paremat koordineerimist ja otsustavamat toimimist. Parlament andis selge ja konkreetse signaali, et nüüd on Frontexi ja liikmesriikide ülesanne täita seni täitmata lubadused, kõrvaldada ebatõhusus ja viivitamine, mille all me eelmisel aastal kannatasime. Teine küsimus, mida ma tahaksin käsitleda, puudutab mitmesugustes institutsioonides, sealhulgas Euroopa Komisjonis, koostatud või nende tellitud aruandeid ja uuringuid. Aruannetele ja uuringutele on vaja ühist andmebaasi, et vältida töö dubleerimist, vähendada jäätmeid ning samal ajal muuta teave paremini kättesaadavaks. Lisaks peaks olema olemas aastaaruanne, mis kajastab lepingu saanud uuringuid ja aruandeid, nende maksumust ja võimalusel seda, kuidas kõnealuseid aruandeid ja uuringuid kasutati. Peaksime uurima ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee koostatud aruannete mõju ja lisandväärtust, eriti võrreldes liiga tehniliste või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi juba koostatud aruannetega. Ruumide ostmise küsimuses tahaksin teile meelde tuletada, et 2006. aastal lepiti kokku, et vaatame institutsioonide, sealhulgas infobüroode kasutatavate hoonete ostmise ja liisimise poliitika uuesti läbi. Mulle on jäänud mulje, et aastate jooksul on institutsioonid mitmesugustel põhjustel ostnud ja liisinud hooneid turuhinnast kõrgema hinnaga. Hoonete ostu poliitika kasulikkust küsitavuse alla seadmata oleks ikkagi mõttekas institutsiooni tasandil uurida, kuidas me saaksime ruumide ostmise ja liisimise tingimusi parandada, tuua bürood turuhinnale lähemale ja vältida seeläbi kartellide ja monopolide tekkimist. Lõpetuseks tahaksin õnnitleda mõlemat soomlasest raportööri nende tehtud kasuliku töö ja läbirääkimiste juhtimise viisi eest.

 
  
MPphoto
 
 

  István Szent-Iványi (ALDE). - (HU) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin õnnitleda raportööri härra Virrankoskit suurepärase töö eest. Kuid tahaksin siiski rõhutada, et kui Euroopa Liit tahab olla ülemaailmne jõud, siis on liidu poolt naeruväärne eraldada vähem vahendeid välispoliitikale kui halduskuludeks.

Teiseks on vastuvõetamatu, et prioriteetseteks peetavad laienemise valdkonna kulud on 2007. aastaga võrreldes nominaalselt väiksemad ja kolmandaks on vastuvõetamatu, et välistegevuse valdkonna kulud suurenevad vähem – ligikaudu 1,5% võrra – kui üldkulud, mis suurenevad hinnanguliselt 2% võrra. See tähendab, et Euroopa Liit ei ole taganud piisavaid saadaolevaid vahendeid enda kehtestatud ülesannete täitmiseks; samuti pole liit taganud piisavaid vahendeid välispoliitika prioriteetide rakendamiseks. Vahendeid ei ole piisavalt ette nähtud Kosovo missiooniks ega Palestiina elanike abistamiseks; kardan, et eelarvet tuleb järgmisel aastal jälle mitu korda muuta, sest nimetatud vahendeid pole ette nähtud.

Euroopa naabruspoliitika ida- ja lõunakomponendi vaheline tasakaalustamatus on olnud pidevaks probleemiks juba mitmeid aastaid. Lõunapoolsed riigid on saanud elaniku kohta arvestades kolm korda rohkem raha kui idapoolsed riigid, ja see on vastuvõetamatu. Lõpetuseks arvan ma, et oluline on lahendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise koostöö küsimus ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas. Kuna seni puudub eelkokkulepe või poliitiline dialoog, siis kuni selle toimumiseni nõustun ma ÜVJP jaoks 40 miljoni euro reservi paigutamisega. Tänan tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (UEN). - (PL) Daamid ja härrad, üks asi, mis me peame täna otsustama, on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile rahalise toetuse esimese osa eraldamine. See on eriti tähtis ja ammuoodatud otsus Wrocławi jaoks, sest linn loodab saada institutsiooni asupaigaks.

On väga halb, et me ei ole suutnud kõnealust institutsiooni luua enne eelarveläbirääkimiste lõppemist; see pidurdab oluliselt institutsiooni käivitamist. Täna on meil võimalus kaotatud aega tasa teha ja saata ligikaudu 3 miljonit eurot institutsiooni loomiseks ja toimimiseks. Tehnoloogiainstituudi täielik rahastamine ajavahemikul 2010–2011 on võimalik tagada üksnes eelarveperspektiivi läbivaatamise teel.

Võin teile kinnitada, et kõnealune raha on hea investeering. Seda tõendab Alam-Sileesia kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja teadusringkonna entusiasm projekti kaasatuse suhtes. Seetõttu palun ma teil need muudatusettepanekud heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Satu Hassi (Verts/ALE). - (FI) Härra juhataja, daamid ja härrad, tahaksin tänada raportööre härra Itälät ja härra Virrankoskit nende suurepärase töö eest. Mul on hea meel, et eelarvekomisjon kiitis heaks kaks Läänemere kaitsega seotud katseprojekti. Loodan, et ka täiskogu istung toetab neid.

Meil on aeg pöörata Läänemerele suuremat tähelepanu. Pärast 2004. aasta laienemist on Läänemeri saanud ELi sisemereks, kuid samal ajal on see üks maailma kõige haigemaid ja saastatumaid meresid, mis on ELile häbiks.

Üks katseprojekt käsitleb Läänemerre jõudvate ohtlike jäätmete koguse vähendamist ja mere süvakihtides hapnikupuuduse leevendamist. Teine katseprojekt käsitleb saastekvootidega kauplemise süsteemi raames laevandusest pärineva vääveldioksiidi heite vähendamist. Kui kõnealune eksperiment annab häid tulemusi, võib vääveldioksiidi saastekvootidega kauplemine saada elujõuliseks viisiks, mille abil kõigis ELi merepiirkondades vääveldioksiidi heidet vähendada ning see puhastaks tulevikus kogu Euroopas meie kõigi hingatavat õhku. Seega loodan samuti, et täiskogu istung toetab kõnealuseid algatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  James Elles (PPE-DE). - Härra juhataja, tahaksin nagu teisedki õnnitleda raportööre. Kuid oma märkustes kasutaksin ma kolme L-i asemel, mida Jean-Claude Martinez kasutas ja mis, kui ma õigesti mäletan, tähendasid litaaniat, liturgiat ja letargiat, kasutaksin ma pigem kolme K-d, mis oleksid kohaldamine, käivitamine ja kujutlusvõime.

Esiteks tahaksin ma tänada raportööre, eriti härra Virrankoskit, et nad lisasid paar lõiget eelarve järelevalve kohta. On äärmiselt tähtis, et me mõtleksime kuludele vastavate tulude saamisele. Kuigi otseselt seda mõistet ei ole resolutsiooni kaasatud, leiab kahtlemata sisimas igaüks, et me peame olema võimelised oma erikomisjonidega tegelikke rahalisi kulusid selgitama, seda mitte ainult käesoleval perioodil, vaid ka riiklike haldusdeklaratsioonide olemasolu abil, mida, nagu näib, paljud liikmesriigid tõrguvad ikka veel koostamast.

Teiseks tahaksin ma tänada nii raportööre kui ka volinikku, et nad minu abil ettevalmistatud 2007. aasta eelarve kohaselt kohaldasid lisatud katseprojekte ja ettevalmistavaid projekte. Neid oli päris mitu, ja on tore täheldada teatavat järjepidevust läbi 2008. aasta, eriti seda, et on kaasatud katselised teabevõrgud, aga ka ELi, Hiina ja India projektid.

See toob mind mu viimase punkti juurde, milleks on kujutlusvõime. Einstein ütles, et kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Me oleme käesoleva arutelu käigus näinud, et paljud kolleegid – härra Mantovani, pr Guy-Quint ja teised –, ka mina, mõistame alati hukka asjaolu, et meil on neljandas, välistegevuste rubriigis, liiga vähe raha. Me teame väga hästi, et seda on vähe, seetõttu esitaksin käesolevas etapis, eelarve läbivaatamise eel, ühe palve: võib-olla peaksime natuke rohkem kujutlusvõimet kasutama, et näha, mida Euroopa Liidult tulevikus ülemaailmsetele tuleviku väljakutsetele vastamisel oodatakse ja missugune peaks olema Euroopa Liidu roll ülemaailmses abistamises ja ülemaailmse majanduse toimimises, ning siis tegema kindlaks, et meil on olemas vahendid, et rakendada seda, mida me oma poliitikatena kohustuseks võtta soovime.

 
  
MPphoto
 
 

  Joan Calabuig Rull (PSE). – (ES) Härra juhataja, eelarvega, mis moodustab 0,99% liidu SKTst, ei saa meil olla tugevat poliitilist positsiooni.

Seoses alamrubriigiga 1a, konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel, tuleb osutada, et see on esimene kord, kus kõnealuse poliitika jaoks ette nähtud summad moodustavad suurema osa esialgsest eelarveprojektist. Kuid nõukogu kärpis Lissaboni strateegiaga seotud rubriike, mis ometi peaksid olema Euroopa Liidu poliitika keskmes.

Tahaksin ära märkida Galileo ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rahastamise, mis on meie konkurentsivõime ja usaldusväärsuse seisukohalt prioriteetsed projektid. 2007.–2013. aasta finantsperspektiiv on selliste strateegiliselt tähtsate projektide rahastamiseks ebapiisav.

Teine punkt käsitleb agentuuri Frontex, millel on oluline roll nii humanitaarsest kui ka poliitilisest vaatepunktist. Juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kordas uuesti vajadust tugevdada Frontexit, et parandada Euroopa Liidu võimet oma välispiire hallata.

See on ühtlasi üks prioriteete, mida Euroopa Parlament on mitmel korral rõhutanud. Selle tõenduseks on ettepanek suurendada 30 miljoni euro võrra agentuuri tegevuskuludeks ette nähtud kulukohustuste assigneeringuid, mis tähendab esialgse eelarveprojekti suurenemist 127% võrra.

Rubriigi 4 eelarveeraldised on meie kui ülemaailmse jõu eesmärkide ja lubaduste täitmiseks selgelt ebapiisavad ning eelkõige, nagu siin juba mainiti, on need ebapiisavad Kosovos ja Palestiinas tegutsemiseks.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et ELi kinnitus osaleda maailmanäitusel EXPO Zaragoza 2008 – Vesi ja säästlik areng – on õige otsus ja hea võimalus tuua Euroopa poliitikavaldkonnad Euroopa kodanikele lähemale, ning seda peame me tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Samuli Pohjamo (ALDE). - (FI) Härra juhataja, volinik, tahaksin samuti kõigepealt tänada raportööri Kyösti Virrankoskit eelarve suurepärase ettevalmistamise eest. Ta kuulas ära erinevad asjaomased pooled ning arvestas nõuetekohaselt ka regionaalarengukomisjoni ettepanekutega. Raportöör Itälä on samuti teinud väga head tööd.

On oluline, et piirkondliku arengu jaoks ette nähtud assigneeringud jääksid piisavale tasemele. Samal ajal peame tagama regionaalpoliitika tavade ja haldamise lihtsustamise ning täpsustamise nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, nii et piirkondlikuks arenguks ette nähtud assigneeringuid saaks liikmesriikides kasutada tõhusamalt ja mõistlikumalt piirkondlike erinevuste vähendamise ja Lissaboni tegevuskava rakendamise eesmärgil.

ELi nuhtluseks olev bürokraatia tõkestab ka regionaalpoliitika rakendamist. Uue programmiperioodi esimene aasta on peaaegu läbi ja enamik programme on ikka heaks kiitmata. Nagu raportöör ütles, on see tõsine probleem. Sest komisjon ja liikmesriigid on venitanud, projektide algus on olnud aeglane ja programmiperioodi esimene aasta saab olema problemaatiline lünkaasta. Komisjon peaks ülejäänud programmid viivitamata heaks kiitma, nii et eelarves ette nähtud assigneeringuid saaks tõhusalt ja tulemuslikult kasutada ja uued programmid käivituksid nõuetekohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Simon Busuttil (PPE-DE). - (MT) Tänan teid, härra juhataja, ja tänan ka teid, härra Virrankoski ja härra Itälä. Käesoleva eelarvega kahekordistab parlament agentuuri Frontex eelarvet kuni ligikaudu 70 miljoni euroni. See meede räägib ise enda eest, sest prioriteet, mille parlament Frontexile annab, on nüüd kõigile selge. Frontexi tegevuskulude eelarvet on suurendatud 30 miljoni euro võrra, et suurendada Frontexi missioone piirkondades, mida sisserändajate voog kõige rohkem tabab. Samal ajal, härra juhataja, panime me 30% Frontexi halduseelarvest reservi, sest tahame, et agentuur oleks oma töös tõhusam. Reservi vabastamiseks on kolm tingimust: kõigepealt soovime, et Frontexi direktor looks regulaarse kontakti Euroopa Parlamendiga, et tugevdada parlamendi kontrolli agentuuri üle. Teiseks soovime üksikasjalikku teavet Frontexi tulevase aasta tööprogrammi kohta, ja kuna Euroopa Komisjoni volinik, Euroopa Komisjoni asepresident härra Frattini ise teatas, et järgmisel aastal muutub Frontexi missioon Vahemere piirkonnas alaliseks, eeldame, et agentuurile eraldatakse merepiiride missioonideks palju rohkem vahendeid, kui esialgselt siiani ette nähtud 10 miljonit eurot. Kolmandaks tahame ajakohastatud ja realistlikku loetelu vahenditest, laevadest, lennukitest ja helikopteritest, mida liikmesriigid on valmis Frontexi missioonide käsutusse andma. Me ei taha fiktiivseid loetelusid, nagu me sel aastal saime, kus liikmesriigid justkui nõustusid andma Frontexi käsutusse ligikaudu 21 lennukit, 27 helikopterit ja 117 laeva, kuid missioonide täitmise hetkel ignoreerisid liikmesriigid tegelikult oma lubadusi häbenemata. Seetõttu soovime, et reservi vabastamiseks peab Frontex töötama nõuetekohase ja usaldusväärse kava järgi. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm (PSE). - (SV) Härra juhataja, raportöörid, daamid ja härrad, paljud imestavad, miks parlament taotleb pikaajalise eelarve läbivaatamist. Kas me ei ole tõesti suutelised hakkama saama uute vajadustega, nagu Galileo, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut, ELi tegevus Kosovos ja Palestiinas, ning samal ajal tegema eelarvekärpeid? Probleem on selles, et eelarve piirmäärasid kohaldatakse eelarve suhtes tervikuna, kuid muidugi kohaldatakse neid ka iga eelarverubriigi suhtes eraldi. Selleks et vältida näiteks Galileo tõttu teiste teadusprogrammide eelarvete kärpimist, taotleme me läbivaatamist n-ö väiksemas ulatuses. Kuid märkigem, et see toimub üldiste piirmäärade raames. Me eelistaksime kärpida ülejääke põllumajanduse eelarves, see on oluline. Mis puutub Palestiinasse ja ELi Kosovo tegevuse maksumusse, siis sel puhul tahaksime kasutada paindlikkusinstrumenti. Vastasel juhul peaksime võtma raha Aafrika või Ladina-Ameerika rubriigist ja see ei oleks mõistlik.

ELi jäika eelarvemudelit tuleb muuta. Kuid tahan täpsustada, et ma ei soovi üldisest raamistikust välja astuda, vaid üksnes saavutada suuremat paindlikkust olemasoleva raamistiku sees, et uutele vajadustele vastata. Kuidas me näiteks muidu tulevikus käsitleme kliimamuutuste ja energiapoliitika jaoks vajalikku? Lisaks sellele tahan ma ära märkida kaks asja. Esiteks, arutelud Lissaboni lepingu üle näitavad suurenenud ressursside olulisust ja pikemat perspektiivi ELi jõupingutustes teabevahetuse, dialoogi ja demokraatliku arengu valdkonnas. Proovisin teha kõnealuses valdkonnas mõned kohandused eelarvekomisjoni jagatud kvootidesse. Ma loodan, et oleme nüüd kõik kokku leppinud agressiivsema investeerimise osas. Teiseks tahan ma ära märkida iseenda algatatud katseprojekti. See on seotud konfliktipiirkondades monumentide ning kultuuri- ja religiooniinstitutsioonide uuesti ülesehitamise toetamisega. Ettepanek käsitleb eelkõige Balkani piirkonda, kuid pikemas perspektiivis peaks olema võimalik kasutada saadud kogemust muudes piirkondades, kus hävitatud muuseumid ja maatasa tehtud kirikud ja mošeed võivad põhjustada konflikte, mida EL saab aidata kõrvaldada. Sellisteks piirkondadeks võivad olla näiteks Palestiina, Afganistan, Iraak ja võib-olla isegi Tiibet. Palun kõnealuses valdkonnas parlamendiliikmete mõistvat suhtumist ja toetust. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE). - (FI) Härra juhataja, kõigepealt tahaksin tänada raportööre härra Virrankoskit ja härra Itälät. Ma tunnen neid mõlemaid ja tean, et nad pooldavad avatust ja läbipaistvust ning püüdlevad Euroopa Liidu majanduse jätkusuutlikel alustel ülesehitamise poole, ning see on väga asjakohane. Hea on hoida kulutusi kontrolli all ja tunnistada terve mõistuse ettekirjutusi. Tahaksin lühidalt tähelepanu pöörata mõnedele küsimustele, millest esimene on teadusuuringud ja uuendustegevus. Kuigi ma tean, et kõnealune tegevus on suuresti liikmesriikide kätes, peab Euroopa Liit siiski oma kohustusi, näiteks Lissaboni strateegia, meeles pidama, ja neid täitma, nii et me saame suunata eelarveraha teadusuuringutesse ja uuendustegevusse, mis loob Euroopale lisandväärtust.

Mind rõõmustab Läänemerele tähelepanu pööramine. Usun, et see teema on esile kerkinud suuresti tänu raportööridele. Oleks hea teadmiseks võtta, missuguses olukorras Läänemeri on, ja kõnealused kaks katseprojekti on heaks alguseks. On tõsi, et meil oleks vaja palju rohkem jõupingutusi, kuid hea algus on tehtud.

Kolmandaks on eelarve kavandamisel oluline meeles pidada jätkusuutliku arengu põhimõtteid ja ELi väärtusi. Need peavad olema toimimise aluseks näiteks kolmandatesse riikidesse raha suunamisel, ja me oleme seotud mitmesuguste projektidega, nagu näiteks Palestiina autonoomne piirkond. Me peame tagama ressursside nõuetekohase kasutamise ja selle, et nende abil ei looda midagi demokraatia, inimõiguste ja sõnavabaduse, st ELi väärtuste vastast. Raha kulutamise viis ja ELi väärtused peavad alati käsikäes käima.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). - (RO) Käesoleva aasta alguses kavatsesime me koos nõukoguga läbi rääkida pragmaatilise ja tõhusa, tulemustele orienteeritud eelarve osas, mis aitaks teostada Euroopa Liidus praegu vajalikke poliitikaid.

Eelarvekomisjonis tehtud parandustega tegime märkimisväärseid kärpeid programmides, mis kulutavad maksumaksjate raha ilma tõelist lisandväärtust andmata. Põllumajanduses tehtud kärped, mis ulatuvad 553 000 000 euroni, st 77% kõigist tehtud kärbetest, näitavad selgelt nõukogu kavatsust järk-järgult kõrvaldada poliitika, millest sõltub uute liikmesriikide kogu majanduse ülesehitus. Mul on hea meel, et eelarvekomisjonis õnnestus meil põllumajandusele määratud vahendid taastada. Ühtlasi loodan ma, et Euroopa Komisjon kiidab rakenduskavad ja maaelu arengukava võimalikult kiiresti heaks.

Lisaks neile aspektidele tahaksin rääkida eelarve tähtsusest Euroopa Liidu noortepoliitikale. Meie kavandatud eelarve sisaldab elukestva õppe programmide rahastamise suurendamist 9% võrra, kogusummas 900 000 000 eurot. Need programmid on aidanud Euroopa idee edendamisele kaasa rohkem kui miski muu. 90% noorte jaoks samastub Euroopa Liit võimalusega reisida, õppida ja töötada mis tahes paigas Euroopas. Me peame nende noorte inimeste jaoks rohkem ära tegema. Üks nende probleemidest on Euroopa stipendiumide väike arv, eriti programmi Erasmus raames. Kuna Euroopa Liiduga ühinesid Rumeenia ja Bulgaaria, siis oleme praeguses eelarves makseid suurendanud 100 000 000 euro võrra. Kuid peame siiski tagama, et rohkem kõnealust raha jõuab iga üliõpilaseni. Programm Erasmus ei peaks olema üliõpilastele lisasissetulek, vaid, vastupidi, peamine toetus neile, kelle rahalised võimalused on väiksemad.

Viimaks, kuid mitte vähem tähtsa asjana tahaksin komisjonile meelde tuletada juuli triloogi ajal võetud kohustusi, nimelt tagada uute liikmesriikide jaoks piisav arv töökohti. Käesoleval ajal töötab juhtivatel kohtadel väga vähe rumeenlasi ja bulgaarlasi ja paljudel neist on ajutine tööleping. Lisavahendeid, mis me Euroopa Personalivaliku Ametile ette nägime, tuleks kasutada võimalikult kiiresti tõhusalt uute liikmesriikide kodanike alaliste töötajatena värbamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). - (BG) Bulgaaria, ELi ühe uusima liikmesriigi esindajale on täisliikmena 2008. aasta eelarve vastuvõtmises osalemine väljakutseks. See on saanud võimalikuks tänu ELi järgitavale laienemispoliitikale, mida toetatakse ka eelarvepoliitika kaudu.

Ma toetan raportit ja õnnitlen raportööre ja koordinaatoreid eelarve ning selle muudatuste osas saavutatud kokkuleppe puhul. 2008. aasta eelarveprojekt teeb oma jätkusuutliku majanduskasvu osas ka uusimatele ELi liikmesriikidele võimalikuks oma liikmelisusest tulenevate eesmärkide saavutamise. Rakenduskavad struktuurifondide raames tagavad inimressursside kõrge kvaliteedi ja kvalifikatsiooni, konkurentsivõime, infrastruktuuri paranemise, haldussuutlikkuse parandamise transpordis, keskkonna valdkonnas jne. Kuid kahjuks on saadaolevaid ressursse vähem, kui vaja oleks.

Tahaksin väljendada oma toetust ka struktuurifondidesse, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tehtavate maksete strateegilisele suurendamisele, sest see võimaldab neil rakenduskavasid ja oma suutlikkust laiendada. Toetan ka 30%-list reservi halduskulude eelarvereal, sest usun, et see on hea viis kulutuste tõhususe tagamiseks ja kulude kontrollimiseks.

2008. aasta eelarveprojekt pöörab tähelepanu ka ELiga ühinenud uutele piirkondadele. Musta mere piirkonnas on Rumeenia ja Bulgaaria ka ELi piiriks. ELi ja liikmesriikide valitsuste poliitika eesmärk on muuta piirkond turvalisuse, stabiilsuse ja heanaaberlikkuse piirkonnaks. Piirkond vajab infrastruktuuri parandamist, rohkem investeeringuid ja asjakohaseid keskkonnakaitsemeetmeid, sest tegemist on väga suure tööstusliku ja energiatööstuse tooraine edastajaks muudetud piirkonnaga. Euroopa Liit oma poliitika ja rahastamisega peaks tagama nii keskkonnaohutuse kui ka Euroopa energiavarustuse stabiilsuse ja kindluse. Musta mere seire ja Musta mere piirkonna arengu raamprogramm on katseprojekt, mida ma usun, Euroopa Parlament kindlasti toetab; see on õige samm Musta mere piirkonna hea arengu ja selle elanike ELi liikmelisuse alasesse poliitikasse integreerimise poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE).(LT) Tahaksin rääkida ELi eelarve mõjust tavaliste Euroopa kodanike heaolule, mõned neist kodanikest jälgivad ka meie tänaseid arutelusid. Me kuuleme väga tihti, et Euroopa Liit peab arenema maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks, ja eelarve saab seda hõlbustada. Kuid eelarve tuleb ümber struktureerida, nii et see oleks tõhusam, ning eelarve peaks soodustama teadusuuringuid ja uuendustegevust.

Kahjuks ilmneb, et Euroopa Komisjonil puudub tegelikkuses isegi teadusuuringute määratlus. Mitmesugustel projektidel on erinevad kulud, mida tuleks kavakohaselt rahastada teadusuurinute ja uuendustegevuse programmide raames.

Me räägime pidevalt Euroopast ja selle mõjust maailmas. 27 liikmesriigi tugevusega hiljuti laienenud Euroopa Liit on suuteline tekitama muutusi ülemaailmsel tasandil. Eelarve võimaldab kolmandaid riike märkimisväärselt toetada. Kuid kontrollikoja teostatud uurimistest ilmneb, et rahalisi vahendeid kasutatakse väga sageli ebatõhusalt.

Selle põhjuseks on asjaolu, et enamikus meie toetust saavates riikides on võimul ebademokraatlikud režiimid. Rikutakse inimõigusi ja toetusprojektid aitavad pigem käputäiel inimestel rikastuda kui parandavad tavakodanike heaolu.

Tahaksin seetõttu kutsuda teid, daamid ja härrad, üles tagama, et me peame kinni oma dokumentides sätestatud tingimustest, eelkõige sellest, et toetusprogramme tuleb määrata koos demokraatia ja inimõiguste edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolf Berend (PPE-DE). (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt tänan kogu eelarvemeeskonda hea töö eest. Lubage mul esitada mõned märkused regionaalarengukomisjoni seisukohast.

Oma hinnangutes hindas komisjon rahastamisvajadusi ja võttis kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe künniste ja finantsperspektiivi tingimustega arvesse käesoleva perioodi tõenäolisi taotlusi. Seega suurenevad 2008. aastal struktuurifondide raames kulukohustused 0,9% võrra ja maksed 3,2%, Ühtekuuluvusfondi rahalised vahendid suurenevad kulukohustuste osas 14,4% ja maksete osas 36%.

Kuna komisjon on tegelikult ainuke institutsioon, kellel on piiramatu juurdepääs rahastamise koguvajadusega seonduvale vajalikule teabele, juhindusime me komisjoni ettepanekust ning parandasime ühehäälselt ja kohe nõukogu poolt eelarveprojekti tehtud õigustamatud muudatused.

Lisaks meie parandustele lihtsustasime me haldust ja tegime rahaliste vahendite kasutamise tõhusamaks, eriti Lissaboni ja Göteborgi eesmärke silmas pidades. Keskendusime väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ainulaadsele seisundile ja traditsioonilistele väikeste ettevõtete tegevusele, nagu uurimis- ja arendustöö. Lisaks pidasime oluliseks märkida eraldi ära algatused JEREMIE ja JESSICA, et mainida vähemalt kaht regionaalpoliitika paljudest tähtsatest teemadest.

Toetame komisjoni ka Euroopa tulevastele demograafiaalastele väljakutsetele vastamisel, kuna mõnedes piirkondades ja isegi tervetes liikmesriikides on langeva sündimuse tõttu rahvastiku vananemine muutunud üheks peamiseks probleemiks. Tuleb edendada pereväärtusi, näiteks aidates noortel naistel tasakaalustada perekondlikke ja tööalaseid kohustusi. See oleks tulevikkuvaatav poliitika, mis peab peegelduma ka regionaalpoliitika võtmevaldkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Thijs Berman (PSE).(NL) Härra juhataja, meie eesmärgiks on solidaarsusele tuginev Euroopa. 2008. aasta eelarve sisaldab mõningaid uusi elemente, mis seda veelgi rohkem tõendavad. Kuid vaja on siiski ka kaasaegsemat eelarvet – sellist, mis oleks kooskõlas teadmistepõhise majandusega ja tugineks solidaarsusele. Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni algatusel tuleb Palestiinale ja Kosovole anda rohkem rahalist abi. See on küll keerukas, aga äärmiselt oluline.

On ka muid küsimusi, mille puhul Euroopa peab solidaarsust näitama. Ülemaailmne Tervishoiufond vajab toetust ja minu ettepanek on tugevdada seksuaal- ja reproduktiivtervist vaestes riikides, näiteks võib tuua emade suremuse vähendamise ja abordiõiguse. See toetab naiste emantsipeerumist ja aitab nii kaasa vaeste riikide arengule.

Solidaarsus on asjakohane ka ELi eelarve ümberkorraldamisel. Kõige parem viis seda teha on muidugi vähendada põllumajandustoetusi, ja praegu, kui hinnad on kõrged, on see suuresti teostatav. Euroopa peab investeerima uude tehnoloogiasse ja Galileo on näidanud, et teise eelarve jaoks on ruumi. Me saame elada väiksemate põllumajandustoetustega, samal ajal kui Galileo tähendab suuremat tööhõivet ja uuendustegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Christofer Fjellner (PPE-DE). - (SV) Tänan teid, härra juhataja. Eelarve vastuvõtmine igal aastal on üks meie, Euroopa Parlamendi liikmete tähtsamaid ülesandeid. See on üks meie vähestest võimalustest edastada väga selge, kollektiivne sõnum selle kohta, millist ELi meie parlamendis näha tahame. Üldiselt leian ma, et on hea, et üha rohkem minu kolleege parlamendis näivad aru saavat ELi rahaliste vahendite kulutamise piiramise vajadusest, kuid teha on ikka veel palju. Arvan, et meil on oluline kehtestada eelarves õiged prioriteedid, kuid raha ja selle kasutamise järelevalve on sama oluline kui õigete eesmärkidega eelarve koostamine. Kui täna seda teeksime, arvan ma, et kahjuks näeksime me paljude valdkondade puhul, kuidas osa meie rahast teeb peaaegu rohkem halba kui head. Lisaks peavad institutsioonid töötama välja ELi raamatupidamissüsteemi, et rahalisi vahendeid oleks kergem mõista ja jälgida ning et me näeksime enne ja pärast, kuidas neid vahendeid tegelikult kulutatakse. Küsimus on läbipaistvuses.

Isiklikult loodaksin ma, et ELi 2008. aasta eelarves peegeldub selgemalt EL, mis seab prioriteediks ja keskendub oma põhiülesande täitmisele – luua kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Kuid kahjuks jätab selle aasta eelarveprojekt kõnealuses osas palju soovida. Toon vaid mõned näited: toetused siidiussikasvatusele, mesilaste pidamisele, puuvillakasvatusele, energiakultuuridele, viigimarjadele, kanepile, pähklitele, oliivisaludele, riisikasvatusele ja tubakale. Teravilja, suhkru ja veinisektori toodete eksporditoetused. Kokku ulatub nende eelarveridade summa üle 1 858 436 000 euro. Lisaks asjaolule, et kõnealused eelarveread on minu meelest Euroopa maksumaksjate raha uskumatu raiskamine, teevad need rohkem halba kui head. Need mõjutavad inimesi väljaspool Euroopa Liitu. Üks kõige tõsisemaid näiteid on minu arvates ELi põllumajanduse eksporditoetused, millega EL subsideerib oma põllumajandussektorit ja põhjustab kaupade ja hindade dumpingut vaeste riikide turul. See on vaeste riikide loomulike konkurentsieeliste rikkumine ja pidurdab tõsiselt nende õitsengut. Me peame midagi selles suhtes ette võtma, mitte 2013. aastal, vaid järgmisel aastal. Tänan.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE). - (EL) Härra juhataja, lubage mul kõigepealt õnnitleda eelarvekomisjoni esimeest, raportööri ja variraportööre, kes on täna esitanud meile eelarve, millel on selged poliitilised eesmärgid ja kindel kehtestatud ülemmäär, 0,98% SKTst.

Lubage mul rõhutada ainult kahte parlamendile ja kõikidele riikidele olulist punkti.

Euroopa Parlament rõhutab oma resolutsiooni lõikes 24 vajadust, et komisjon kiidaks võimalikult kiiresti heaks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja struktuurifondide riiklikud rakenduskavad. Õige ajastus on eriti oluline, eriti pärast hiljutisi ulatuslikke loodusõnnetusi Lõuna-Euroopa riikides, eelkõige Kreekas, kuhu tuleb kahjustuste likvideerimiseks kiiresti vahendeid saata.

Minu teine punkt käsitleb hiljutise teraviljahindade tõusuga seotud kriisi, mis on põhjustanud teraviljaturul segadust ja häirinud põllumajandusest pärit sissetulekuid. See on viinud ühenduse eelarves ressursside ilmse säästmiseni. Kuid tahaksin siiski rõhutada, et mitte mingil tingimusel ei tohiks kõnealuseid säästetud vahendeid teha kättesaadavaks muude poliitikate jaoks; need peavad jääma ühise põllumajanduspoliitika raamesse ja neid tuleks kasutada näiteks põllumajandussektori kriiside ohjamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Reimer Böge (PPE-DE), eelarvekomisjoni esimees. – (DE) Härra juhataja, volinik, daamid ja härrad, eelarvekomisjon soovitab täiskogu istungil esimeseks lugemiseks 2008. aasta eelarvet, mille kulukohustuste summa on 129,6 miljardit eurot ja maksete summa 124,2 miljardit eurot, koos kõigi meie nii mitmeaastastest programmidest kui ka finantsperspektiivist tulenevate kokkulepete ja kohustuste range järgimisega. Eelarve jääb, pean lisama, tugevasti allapoole ülemmäärasid, milles me käesoleva mitmeaastase kava raames kokku leppisime, on koostatud eelarvedistsipliini vaimus ja seondub ühtlasi nõukogule esitatud pakkumisega lahendada jätkusuutlikult käesolevad küsimused, nagu näiteks Galileo ning välis- ja julgeolekupoliitika rahastamine. Tahaksin avaldada siirast tänu raportööridele härra Itäläle ja härra Virrankoskile, kes tegid koos koordinaatorite ja personaliga esimese lugemise ettevalmistamiseks suurepärast tööd.

Kõigepealt, Euroopa Parlamendi eelarve. Eelarvekomisjonis ja täiskogu istungil hääletamise vahelisel ajal käis lepitusmenetlus, mille vältel konsulteeriti bürooga ja kaasati tihedalt juhtkond. Kõnealuse menetluse käigus suutsime me mitmete vastukäivate seisukohtade osas mõistliku ja rahuldava lahenduse leida. Kuid ma pean siinkohal lisama, et büroo ja juhtkond peab tahtma ja olema suuteline eelarvekomisjoni küsimusi ja kriitikat vastu võtma, sest see on osa meie ülesandest. Üks osa konfliktist, mida me igal aastal arutame, sai lahendatud kahe- kuni kolmenädalase tähtaja kehtestamisega parlamendi eelarvet käsitleva juhtkonna ettepaneku esitluse ja büroo otsuse vahele, et võimaldada fraktsioone hoolikamalt ära kuulata pigem menetluse alguses kui lõpus.

Volinik, oma 17. oktoobri kirjas sätestasite te jälle eelarve täitmise septembri lõpu seisuga. Te osutasite, kus eelarve hästi toimis ja kus esinesid raskused, kus oli mõnda programmi arvatavasti liiga hilja rakendatud ja kus komisjon ise oli veidi liiga palju liikmesriikide muude küsimuste osas mikrotasandil juhtimist kasutanud. Kuid üldiselt ilmnes aruandest, et eelarve täitmine on pärast mai aruannet paranenud. Kui komisjon soovib nüüd usaldusväärseks jääda, siis ei saa ta 2008. eelarveaasta puhul enam toetuda eelarve hilinenud täitmisele või muudele raskustele, et õigustada viivitamist maksete või kulukohustusega 2008. aasta eelarve täitmisel.

Täna saame me öelda, et tänu institutsioonide vahel sõlmitud agentuure käsitlevale kokkuleppele – mida alustati Saksamaa eesistumise ajal ja lõpetati Portugali eesistumise ajal – ja tänu meie alalise raportööri Jutta Haugi erakordsele tööle on agentuuride rajamine kindlalt ümber korraldatud, st et tulevikus ei rajata ühtki agentuuri ilma asjakohase tasuvusuuringuta ja ilma välja selgitamata, kas agentuur lisab väärtust. Seda peab jätkama kokku lepitavas ametite toimimisjuhendi puhul. Siinkohal pean ütlema ka, volinik, et sel aastal tegelesime me väga hoolikalt komisjoni halduseelarvega, aga seda ei juhtu tingimata igal aastal. Kuid teenistujate ametikohtade jätkuv hindamine, järelevalve ja areng – mõistlikkuse piires ja ilma liialdusteta, kuid väga läbipaistval viisil – jääb endiselt meie päevakorda.

Härra juhataja, oleme võtnud väga selge seisukoha Galileo suhtes. Täna hommikul rääkisime reformilepingust ja andsime sellele oma kindla toetuse, tulevikus kutsutakse seda ühenduse meetodiks. Kui liikmesriigid usuvad, et nad saavad loota segasesse rahastamisse või väljaspool ühenduse eelarvet rahastamisse, siis sellise arengu kontekstis Euroopas on eelnev lihtsalt absurdne ega oma mõtet.

Oma teises kõne punktis tahaksin rääkida ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamisest. Ilma Euroopa Parlamendita oleks ÜVJP juba pankrotis, sest peaksime hakkama saama ligikaudu 90 miljoni euroga, vastavalt riigipeade ja valitsusjuhtide 2005. aasta detsembri otsusele. Kuuldes nüüd, et me peaksime veelgi kaugemale minema sellest, mida nõukogu ja komisjon meile esitasid, ja et lisandunud on ka Kosovo ja Palestiina, siis me oleme valmis leidma lahendustee. Muidugi peame rääkima ka paindlikkusinstrumendist, hääletamise alusel. See kehtib ka parlamendi huvide edasise tunnustamise kohta, nagu arengukomisjon selgesõnaliselt – ja õigustatult – nõudis.

Eesistujariik peab aru saama, et kõige muu osas peale Galileo ja ÜVJP võib parlament ise otsustada. Siit minu tungiv soovitus: nõukogu peab saama piisava mandaadi, et me saaksime nii Galileo kui ka ÜVJP kindale alusele seada – ja loodetavasti mitte ainult 2008. aastaks. Kui seda ei saavutata, siis ootab meid kõiki 2008. aasta eelarve vältel ees veel istungeid. Uksed on kõigi läbirääkimiste jaoks avatud, kuid me ootame nõukogult selget signaali, et ta võtab nimetatud kahe võtmeküsimuse osas meetmeid. Kuidas ka poleks, on parlamendi seisukohast 2008. aasta eelarve olemas.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 25. oktoobril 2007.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. Me peame tõendama Euroopa maksumaksjale, et ELi eelarve on kulutõhus ja esindab usaldusväärset finantsjuhtimist. Sel juhul on EP jätkuvad igakuised reisid Strasbourgi nimetatud põhimõtetele täiesti vastu käivad, eriti arvestades meie tähelepanu kliimamuutuste suhtes. Kuigi ma tervitan härra Itälä aruandes sisalduvaid märkusi keskkonnasäästlikuma transpordi kasutamise kohta, ei lahenda see suureulatuslikku probleemi kuigivõrd. Me peame viivitamata tegutsema pioneeridena ja andma tõelist eeskuju.

Virrankoski aruande puhul olen ma pettunud vaeseimates piirkondades, sealhulgas Aasias vaesuse vähendamise programmidele eraldatud vahendite vähesuse üle. Kui EL tahab olla ülemaailmse jõuna usaldusväärne, siis peab ta tegutsema ja raha eraldama, mitte ainult sellest rääkima.

Olen küll Palestiina ja Afganistani toetamise poolt, kuid viimase puhul vajab ELi strateegia pikaajalise edu saavutamiseks rohkem koostööd naaberriikide India ja Pakistaniga. Lisaks avaldan ma kahetsust ettepaneku üle vähendada ÜVJP rahastamist, eriti Kosovos. Seda ei tohiks edasi lükata ega alarahastada.

Lõpetuseks väljendan toetust töökohti loova ja oskusi suurendava Lissaboni tegevuskava rõhutamisele. Kõnealused algatused loovad tõepoolest ELi kaudu lisandväärtust West Midlandsi piirkonna inimestele, keda ma esindan.

 
  
  

(Istung peatati ajutiselt)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: DIANA WALLIS
Asepresident

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika