President. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on nõukogu ja komisjoni avaldused ELi-Türgi suhete kohta.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra president, volinik, daamid ja härrad, eesistujariik sooviks esmalt tänada Euroopa Parlamenti ja eriti pr Oomen-Ruijtenit ELi-Türgi suhteid käsitleva resolutsiooni ettepaneku eest.

Eesistujariik tunnustab ning tervitab parlamendi aktiivset osalemist laienemisprotsessis, mis on konstruktiivseks panuseks üldisele arutelule laienemise ning eriti Türgi ühinemisprotsessi üle. Pole kahtlust, et iga arutelu pakub kasulikku võimalust Türgi ühinemisprotsessi kohta teadlikkuse tõstmiseks, kaasates sellesse protsessi liikmesriikide kodanikud ning Türgi ja toetades Türgi valitsust ühinemise teel.

Võin teile kinnitada, et me pöörame Euroopa Parlamendi seisukohtadele erilist tähelepanu. Paari päeva pärast esitab komisjon oma korrapärase eduaruande Türgi ühinemisprotsessi kohta. Nõukogu uurib ja hindab seda aruannet väga hoolikalt.

Vahepeal sooviksin ma lühidalt mainida Türgi ühinemisläbirääkimiste käesoleva etapi mõnda punkti. Oleme arvamusel, et hiljutised valimised Türgis demonstreerisid Türgi rahva demokraatia ja stabiilsuse (nii poliitilise kui majandusliku) ning edasimineku soovi.

Samuti tervitame viisi, kuidas valimised läbi viidi; kõrget valimisosalust ning uue Türgi parlamendi paremat representatiivsust. Eesistujariik jagab täiskogu vaateid ja muresid seoses Türgi reformiprotsessiga. Usume, et uus valitsus on legitiimsem ning selgema mandaadiga, mis peaks võimaldama edasiminekuks otsustavate sammude tegemist ning reformiprotsessi laiendamist Türgis.

On väga oluline, et uus valitsus annaks reformidele ja nende elluviimisele värske tõuke, keskendudes võtmevaldkondadele. Selles osas on ühinemispartnerlus – eriti selle lühiajalised prioriteedid – suure tähtsusega. Tuletaksin meelde, et ühinemispartnerlus on vaja saabuvate kuude jooksul läbi vaadata. Selles kontekstis rõhutaksin samuti vajadust pidada laialdast avalikku arutelu ja saavutada rahvuslik konsensus Türgi uue põhiseaduse suhtes.

Jagame teie vaateid reformide tähtsuse osas põhivabaduste ja inimõiguste üliolulises valdkonnas. Edasine reaalne progress on hädavajalik, eriti seoses sõnavabadusega, usuvabadusega, kultuuriõigustega ja naiste õigustega ning samuti piinamise ja väärkohtlemise vastase võitluse edasise tugevdamisega. Enamik neid eesmärke on ühinemispartnerluses sätestatud lühiajaliste prioriteetidena, mis Türgil tuleb täita.

Konkreetsemalt sõnavabaduse valdkonnas on kahetsusväärne, et hoolimata laialdasest avalikust arutelust sel teemal on edasiminek kasin, ning oleme mures kasvava enese-tsensuurini viiva rahvusluse pärast. Usume jätkuvalt kindlalt, et Türgi karistusseadustiku artikkel 301 nagu ka teised ähmaselt sõnastatud artiklid, on vaja kaotada või oluliselt muuta, et sõnavabadus tagada. Edasiminek selles valdkonnas on ühinemisläbirääkimiste üldiseks edenemiseks üliolulise tähtsusega.

Eriti selle aasta alguses aset leidnud traagiliste intsidentide järgselt on usuvabaduse alal tõeline progress ülimalt vajalik. Selliste õigusaktide vastuvõtmist, mis käsitleks laialdaselt kõiki probleeme, millega mitte-moslemi kogukonnad silmitsi on (nagu näiteks õiguslik staatus, omandi registreerimine ning vaimulike koolitamine), et tagada religioosne mitmekesisus kooskõlas Euroopa standarditega, oodatakse juba ammu.

Sihtasutusi käsitlev seadus oleks selles osas positiivne esimene samm ning pärast vastuvõtmist ja elluviimist hinnatakse seda hoolikalt. Hiljutine kõrgeima astme kohtu otsus oikumeenilise patriarhaadi osas on samuti mureküsimuseks.

Jagame teie vaateid seoses tsiviil-sõjaliste suhetega. Hiljutised arengud – eriti enne valmiskampaaniat ja selle ajal – peegeldavad selles valdkonnas edasiste sammude vajadust, et relvajõud ei saaks kasutada poliitilist mõju.

Sarnaselt ELi liikmesriikide praktikaga tuleb kindlustada tsiviilühiskonna demokraatlik kontroll sõjaväe üle.

Seoses Kagu-Türgiga mõistame tugevalt hukka hiljutised terrorirünnakud Sirnaki provintsis. Samuti oleme hukka mõistnud teised Türgis toime pandud terroriaktid ning mõistame selliseid tegusid hukka ka tulevikus. Terroriakte ei saa kunagi õigustada. Tuletame selles osas meelde meie solidaarsust Türgi rahvaga. Teisest küljest ei tohiks terrorism panna meid unustama ülikiiret vajadust koheselt arendada ja rakendada laialdast strateegiat, mis tagaks Kagu-Türgi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu. See on keeruline valdkond, mida me osana käimasolevast reformiprotsessist tihedalt jälgime.

Türgi edusamme ühinemiseelses ettevalmistusprotsessis hinnatakse lisaks Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmise jälgimisele ka läbirääkimisraamistikus selgelt sätestatud nõuetele vastavuse jälgimise kaudu. Selles osas, nagu nõukogu eelmise aasta detsembris kokku leppis, jälgitakse ja hinnatakse edasiminekut küsimustes, mis on sätestatud 21. septembri 2005 deklaratsioonis. Eriti hinnatakse Ankara lepingu lisaprotokolli täielikku ja mittediskrimineerivat rakendamist. Kahetsusväärselt ei ole siin edasiminekut toimunud.

Samuti rõhutaksin, et ühinemisprotsessi oluliseks komponendiks on kõigi liikmesriikide tunnustus ning seetõttu on ülioluline, et Euroopa Liit normaliseeriks suhted Türgi ja kõigi liikmesriikide vahel niipea kui võimalik.

Töö liidu standarditega ja liikmelisuse suhtes kehtivate nõuetega kooskõla kindlustamiseks on raske ja nõuab jätkuvaid pingutusi ja pühendumust. Peame Türgi ühinemisprotsessi eriliselt tähtsaks ning võin teile kinnitada, et Portugal eesistujariigina teeb kõik, et nende läbirääkimiste edenemist võimaldada.

Antud lubadusi tuleb täita. Reformiprotsessi alalhoidmine ning olemasolevate kohustuste täitmine viib Türgi ühinemisprotsessi edasi ennekõike Türgi kodanike hüvanguks. Sellegipoolest sõltub ühinemisprotsessi edasiminek põhiliselt ja peamiselt Türgi sooritusest.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra president, lubage mul esmalt õnnitleda pr Oomen-Ruijtenit tema tugeva raporti puhul ning projekti esitamise puhul, mis on nii karm kui õiglane.

Selle aasta algus koos tõsise põhiseadusliku kriisi ning tugevate poliitiliste pingetega oli Türgile äärmiselt raske periood. Hoolimata sellistest väljakutsetest, viidi täielikult demokraatlikke põhimõtteid austades ning väga kõrge kodanike osaluse tasemega läbi parlamendi- ja presidendivalimised.

Tulemuseks oli, et demokraatiale jäi viimane sõna. Uus Türgi parlament esindab suures osas Türgi poliitilist mitmekesisust ning nagu hr Lobo Antunes ütles, saab uus valitsus töötada nüüd stabiilse enamuse ja rahva laialdase mandaadi toetusel. Seega on tee edasi selles osas selge. Nüüd on saabunud aeg anda reformiprotsessile uus liikumiskiirus.

Seega jagab komisjon resolutsiooni projektist lähtuvat põhilähenemist, milleks on määratleda väljakutsed ning julgustada Türgit neid poliitilisi väljakutseid vastu võtma. See tähendab toetada uue Türgi valitsuse pühendumust reformipüüdluste tugevdamiseks ning julgustada seda pühendumust kiirelt ellu viima. See puudutab nii reformiprotsessi kui Ankara protokolli.

Komisjon tervitab fakti, et valitsus on asetanud põhiseaduse reformid oma päevakorras esikohale, eesmärgiga tugevdada demokraatiat ning laiendada põhivabadusi. Siiski ei tohiks selle tulemuseks olla täna ülikiirelt vajalike mis tahes reformide edasilükkamine, nimetagem näiteks Türgi karistusseadustiku kurikuulsa artikli 301 ja teiste sõnavabadusega seotud artiklite redigeerimist ning sihtasutusi käsitleva seaduse vastuvõtmist usuvabaduse kindlustamiseks.

Samuti on vaja edasisi pingutusi, et kindlustada demokraatia ülimuslikkus tsiviil-sõjalistes suhetes, et kaitsta naiste, laste ja ametiühingute õiguseid, et parandada kohtusüsteemi ning korruptsioonivastast võitlust.

Lubage mul öelda paar sõna seoses hiljutiste sündmustega ja praeguse olukorraga, mille osas me teeme väga tihedat koostööd eesistujariigiga ja hr Solanaga ning oleme arvestanud parlamendi seisukohtadega. Türgi on silmitsi jätkuvate piiriüleste terrorirünnakutega, mida paneb toime PKK (mis on ELi terroriorganisatsioonide nimekirjas). Euroopa Liit mõistab hukka kõik terrorirünnakud ning mõistab Türgi vajadust oma kodanikke kaitsta.

EL ja Türgi on mõlemad pühendunud Iraagi iseseisvusele, suveräänsusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Soovitame jätkuvalt tungivalt Türgil ja Iraagil lahendada see probleem asjakohaste ametiasutuste koostöö kaudu ning rahvusvahelist õigust austades. Hiljutine Türgi ja Iraagi vaheline kahepoolne leping, mis käsitleb terrorismivastast võitlust, annab selleks aluse.

Türgi ametiasutused püüavad oma pingutustesse kaasata mõistagi Ühendriike ja ka Iraagi ja Iraagi-Kurdi ametivõime, ning siin on hiljuti täheldatud teatavat edu. Eelmisel nädalal parlamendis vastu võetud resolutsiooni tuleks näha osana üleüldisest poliitilisest strateegiast.

Euroopa perspektiiv tundub olevat Türgi jaoks põhistiimul reformide läbiviimiseks riigis. Kooskõlas meie tingimusliku laienemispoliitika juhtpõhimõttega määrab ühinemisläbirääkimiste edenemise reformide elluviimine kohapeal.

Siiski, kui me soovime kasutada seda põhimõtet tõhusalt tõsise poliitilise mõjutusvahendina reformide julgustamiseks, peab ka Euroopa Liit ise oma lubadusest kinni pidama. Me peame sõna pidama – pacta sunt servanda.

Kõik liikmesriigid jätkavad Türgiga ühinemisläbirääkimiste toetamist ning liidu usaldusväärsuse jaoks on ülioluline, et protsess jätkuks 3. oktoobri 2005 läbirääkimisraamistiku ning nõukogu 11. detsembri 2006. aasta otsuse kohaselt. Need olid kõigi 27 liikmesriigi ühehäälsed otsused.

Seega peaksime avama edasised peatükid, kui need on tehniliselt valmis. Vähemalt kaks peatükki – tarbija- ja tervisekaitse ning üleeuroopalised võrgustikud – saaks saabuvatel nädalatel avada. Samuti julgustame Türgit töötama 13 peatüki suhtes juba määratletud sihttasemete saavutamise nimel, et selle peatüki saaks avada.

Ning kõige lõpuks kinnitan teile, et teie panust võetakse tulevases Türgi eduaruandes, mille komisjon 6. novembril vastu võtab, kohaselt arvesse.

  Ria Oomen-Ruijten, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Härra president, tänan nii nõukogu kui komisjoni lahkete sõnade eest. Tänane arutelu ning meie vastuvõetav resolutsioon on tõesti suunatud esmajärgus komisjonile, sest me kavatseme anda eduaruandele sisendi.

Siiski on need samuti suunatud nõukogule, mis saab eduaruande arutamise eesmärgil kokku detsembris. Mida me resolutsioonis teeme? Mida me tekstis ütleme? Me kirjeldame saavutatud edasiminekut ning kokkuleppeid. Samuti kirjeldame, kuidas on Türgi võetud kohustusest kinni pidanud.

Resolutsioon on seega kokkuvõte sellest, mis on saavutatud, kuid samuti sisaldab see igasuguseid asju, mida ei ole saavutatud. Härra president, samuti sisaldab see seda, mida me Türgi valitsuselt ootame, sest praegu on olemas võimalus anda reformiprotsessile uus tõuge.

Kolmas punkt, mida ma sooviksin teha: oleme püüdnud arutelu Türgiga süvendada ja laiendada. See tähendab seega, et ma palun pöörata tähelepanu sotsiaalse ühtekuuluvuse, logistika, transpordi ja energia valdkondadele.

Sõnavabadusele ja usuvabadusele on meie tekstis õigustatult antud prominentne koht. Põhiseadus, uus põhiseadus ei tohi saada vabanduseks, et mitte kaotada koheselt kõiki takistusi kõigi vajalike reformide, eriti artikliga 301 seotud reformide, elluviimiseks.

Teine punkt, mille ma sooviksin esile tuua, puudutab suhteid naaberriikidega. Head suhted naaberriikidega on absoluutselt vajalikud. Kui ma vaatan Türgit ja Armeeniat, see tähendab, et nende piirid on vaja avada. Kõik majandusblokaadid peavad lõppema. Veelgi enam – minu viimane märkus – kui inimesed ei tunnusta oma minevikku, puudub tulevik. Seega palun ma ka komisjonil Türgit ja Armeeniat selles küsimuses toetada.

Härra president, ma ei saa rohkemat öelda seoses PKKga, sest selle täiskogu reeglid ei anna mulle rohkem aega.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Härra president, esiteks sooviksin ma õnnitleda proua Oomen-Ruijtenit väga hea raporti puhul ning tänada teda suurepärase koostöö eest.

Raport sisaldab mitmeid sõnumeid ning kui ma külastasin Türgit koos Martin Schulziga, siis olid need sõnumiteks, mille ma sain Türgi ametivõimudele edasi anda. Esiteks peavad reformid mitte üksnes jätkuma vaid kiirenema. Volinik mainis juba Türgi karistusseadustiku artiklit 301 ning teisi reforme, et tagada Türgis täielik ja tõeline sõnavabadus ning arvamuste paljusus. Sama kehtib loomulikult usuvabaduse ning paljude teiste küsimuste suhtes, mida käsitlevad teised kolleegid arutelu vältel hiljem. Reformiprotsessile on vaja anda kiirem käik.

Teiseks kurdide küsimus: sooviksin teha oma seisukoha väga selgeks. Nüüdseks olen ma püüdnud leida lahendust kurdide küsimusele juba palju aastaid, tõepoolest kümnendeid, kuid nüüd on saabunud aeg, mil kurdide küsimusele on võimalik saavutada poliitiline ja parlamentaarne lahendus ning vägivald hüljata. See on põhjuseks, miks ma ei mõista, miks PKK terrorismiga jätkab. Saan aru, et PKK ei soovi rahumeelset lahendust ning sõjaväes võib olla inimesi, kes ei soovi rahumeelset lahendust samuti.

Sellegipoolest peaksime saatma selge signaali, et me soovime rahumeelset lahendust ning et sama soovib ka Iraak. Meil oli iraagi presidendi Talabani esindajaga Ankaras kohtumine ning ka tema tegi väga selgeks, et see, mida nad soovivad, ei ole PKK jätkuv terrorism vaid poliitiline lahendus. Loodaksin, et kurdi piirkondliku valitsuse esindajad pööravad tähelepanu sõnumile, et PKK terrorismi jätkumine ei kahjusta mitte ainult Türgit, vaid ka Iraaki.

See on põhjuseks, miks mina ning Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon saame seda avaldust vaid toetada: Türgi ja Iraak peavad tulema kokku, et töötada rahumeelse koostöö põhialuste loomiseks, mis peab kaasama kurdi piirkondliku valitsuse, et terrorism lõpetada. Samal ajal peab Türgi tegema Türgi kurdikogukonnale pakkumise, nii et nad tunneksid end seal mugavalt ning peaksid Türgit ka oma koduks.

  Alexander Lambsdorff, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Härra president, daamid ja härrad, ka mina sooviksin alustada raportöör Ria Oomen-Ruijteni, aga ka Jos Lagendijki ja Hannes Swoboda, tänamisega väga hea koostöö eest selle resolutsiooni koostamisel. Usun, et oleme loonud hea teksti üllatavalt tugeva konsensusega ning arvan, et see on väga hea.

Sooviksin enda fraktsiooni nimel põhipunktid veelkord esile tuua ja rõhutada. Esiteks on see resolutsioon Türgile positiivseks ja konstruktiivseks signaaliks. Tervitame fakti, et suvine põhiseaduskriis on ületatud ning tervitame fakti, et uuel valitsusel on edasisteks reformideks tugev ja selge mandaat. Siiski soovitame valitsusel tungivalt kasutada seda mandaati üheselt mõistetavalt, et reforme tõeliselt edasi viia.

Mis on selles kontekstis oluline – nagu resolutsioon ütleb – on see, et need reformid on Türgile endale, Türgi rahvale, Türgi ühiskonnale ja Türgi majandusele ülimalt olulised. Türgi peab järjekindlalt ja omal vabal tahtel paranema ning mul on hea meel, et Türgis on selles küsimuses, nagu aprilli programmis väljendatud, kasvav konsensus. On hea, et see on jätkuvalt nii.

Meile on oluline see, et Kopenhaageni kriteeriumid oleksid jätkuvalt läbirääkimiste juhtetaloniks, nagu jääb oluliseks ning asendamatuks kriteeriumiks ka Euroopa Liidu enda vastuvõtusuutlikkus.

Eriti on reformid kiireloomuliselt vajalikud järgmistes valdkondades, millest mõningaid on juba mainitud. Karistusseadustik: artiklit 301 on juba mainitud – see on üpris selge. Minu arvates peaksime samuti arutelu alla võtma artikli 252. See puudutab Mustafa Kemal Atatürki mälestuse solvamist ning on problemaatiline ka sellepärast, et piirab sõnavabadust.

Teiseks oluliseks punktiks on naiste olukorra parandamine. Jätkuvalt on tõsiseks mureks aumõrvade arv. Põhiseaduse reformi tuleb jätkata. Kaitsta tuleb põhilisi inimõiguseid ning isikuvabadusi. Lubage mul lisada, et meie perspektiivist on probleemne ka valimisseadus. Mujal OSCEs on 10%line valimiskünnis mõeldamatu.

Lubage mul lõpetada, öeldes, et me peame näitama üles teatavat mõistmist raske olukorra suhtes Türgis, eriti pidades silmas Kagu-Türgis Türgi-Iraagi piiril toimunud dramaatilisi sündmusi. Mõistame ühemõtteliselt hukka PKK viimaste nädalate terroriaktid ning ma sooviksin anda edasi oma fraktsiooni kaastundeavalduse tapetud sõdurite peredele.

Soovitame Türgi valitsusel tungivalt reageerida selles olukorras ettevaatlikult. Tänaseni pole ühtegi märki selle kohta, et see nii poleks. Sellegipoolest peavad vastuvõetud meetmed ohu leevendamiseks Türgi territooriumil olema kooskõlas järgmiste tingimustega. Need peavad olema kohased, proportsionaalsed ning ajaliselt piiritletud. Euroopa Liit mõistab rasket olukorda Türgis. On oluline, et Türgi seda mõistmist alal hoiaks. Meie suurimaks eesmärgiks on muidugi rahumeelne lahendus.

Tänane resolutsioon on tõeliselt konstruktiivne signaal positiivse dialoogi jaoks Türgiga. Türgi on jätkuvalt Euroopa Liidule väga oluline partner ning peab iseenda huvides reformiga resoluutselt edasi liikuma.

  Sebastiano (Nello) Musumeci, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Härra president, daamid ja härrad, aasta pärast seda, kui see täiskogu viimase ELi-Türgi suhteid käsitleva resolutsiooni vastu võttis, on kurb näha, et teatud sõlmküsimused on endiselt traagiliselt päevakorras. Türgi ei tunnusta Küprost, mis on Euroopa Liidu täievoliline liikmesriik. Ajakirjandusvabadust piiratakse endiselt, kuna karistusseadustiku artiklit 301 ei ole senini muudetud, samuti ei tunnista Türgi jätkuvalt armeenia kogukonna suhtes toime pandud genotsiidi 1915. aastal.

Hiljutine õõvastav PKK terrorirünnak, sellele järgnenud robustne vastus Türgi armee poolt ning ähvardus tungida Iraagi põhjaossa, juhul kui PKK oma terroriakte igaveseks ei lõpeta: kõik need tegurid aitavad kaasa ohtlikule ja õrnale geopoliitiliselt positsioonile, milles Türgi end leiab.

Muidugi on teatud edasiminek saavutatud. Eriti pean ma silmas naiste suuremat esindatust vast-valitud Türgi parlamendis, majandusringkondades ja akadeemilises maailmas, kuid me peame endilt nüüd enam kui kunagi varem küsima, kas tuleviku Euroopa soovib olla suur poliitiline üksus või omada tugevat kultuurilist identiteeti, sest need ebamäärasused mängivad trumbid Türgi, mis ei soovi end muuta, kätte.

  Joost Lagendijk, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Härra president, daamid ja härrad, kahjuks varjutavad seda arutelu terrorirünnakud Türgis. Oleksin palju meelsamini rääkinud reformide elluviimise soovitatavusest: kahjuks olen järeldanud, et hoolimata paljudest peentest sõnadest on kuni tänaseni praktikas selles osas vähe saavutatud. Siiski arvan, et peamiseks küsimuseks on praegu: mida meie arvates peaks Türgi tegema?

Daamid ja härrad, loobugem selles arutelus silmakirjalikkusest. Me kõik teame, et lihtsad vastused sellele põrgulikule dilemmale puuduvad. Ühelt poolt me saame aru, me teame, et mis tahes riik, kus viimase kuu jooksul on tapetud viiskümmend inimest, peab vastuseks midagi ette võtma, samas kui paljud meist mõistavad samaaegselt – sealhulgas ma arvan, et paljud Türgi valitsuses – et laiaulatuslikud militaaroperatsioonid ei ole lahendus. Need ei juuriks PKKd välja, need põhjustaks tohutut diplomaatilist ja poliitilist kahju – kõige olulisem – need muudaks lahenduse leidmise kurdide probleemile Türgis palju raskemaks.

Seega lootkem, et kõik praegu tehtavad katsed diplomaatiliste ja poliitiliste lahenduste leidmiseks on edukad. Lõppeks ei asu probleem Iraagi mägedes, probleem asub Türgis, kuid lahendus probleemile – kurdide probleemile – ei seisne türklaste ja kurdide vastuseisus. Minu arvates on see üks nendest küsimustest Türgis, kus türklased ja kurdid, kes teavad, et ainus lahendus probleemile on poliitiline (AKP ja DTP), on vastamisi radikaalidega türklaste ja kurdide poolel, kes ei ole poliitilisest lahendusest üldse huvitatud ning kes arvavad, et militaarne vägivald on abiks: Türgi poolel armee ja opositsiooni sektsioon ning kurdide poolel PKK.

Olgem väga täpsed: praegused PKK rünnakud on muidugi suunatud Türgi riigi vastu, kuid need on samuti suunatud kurdide DTP partei vastu Türgi parlamendis, mis otsib probleemile poliitilist lahendust. See on põhjuseks, miks on niivõrd oluline, et see parlament mõistaks tõesti PKK ja selle terrorirünnakud tugevalt hukka, väljendades samaaegselt toetust kõigile neile kurdide ja türklaste poolel, kes püüavad leida probleemile rahumeelset poliitilist lahendust.

  Kyriakos Triantaphyllides, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Härra president, pidades Türgi ELiga ühinemise väljavaadet kindlalt silmas, on komisjon ning seeläbi liit tervikuna kutsutud üles viima järgneva paari päeva jooksul lõpule hinnangu Türgi edasimineku või selle puudumise kohta eri sektorites, kus nõutakse nende vastavust Euroopa õigustikule.

Oleme deklareerinud, et Türgil peaks olema võimalik ELiga ühineda tingimusel, et vastatakse kõigile Kopenhaageni kriteeriumidele ning kohustustele, mis on võetud vastavalt läbirääkimisraamistikule ja lisaprotokollidele. Arvame, et mis tahes kompromisslahendused ei too tulemusi, mida Türgi või liit loodab. Sooviksime juhtida tähelepanu, et Türgi on saavutanud teatud edasimineku, kuid me kordame, et kui ühinemine peaks jätkuma sujuvalt, siis peab ta käituma nagu eelmised ühinenud riigid on seda teinud: vastama ELi kui terviku ees ühinemisakti kohustustele. Türgi peab seega täitma oma kohustused Küprose ees; Küprose Vabariigi laevadele ja õhusõidukitele tuleb avada sadamad ja lennujaamad ning loobuda vetost Küprose osalemise osas rahvusvahelistes organisatsioonides ja mitmepoolsetes lepingutes.

Vasakpoolse fraktsioonina ning eriti AKELina (Küprose Töörahva Progressiivne Partei) oleme kindlad, et Türgi ELiga ühinemise väljavaadet kindlustab kohustuste täitmine, eriti Küprose okupeerimise lõpetamine Türgi vägede poolt.

Samuti usume, et julgustades Türgit teel Euroopasse, eeldades, et Türgi täidab samaaegselt oma kohustused ELi ees, saame me selleks survet avaldada. Seega peab Türgi täitma järgmised kohustused: kaitsma ja austama kõigi nende inimõigusi, kes Türgis elavad, sealhulgas kurdide ja teiste vähemuste omasid; tunnistama armeenlaste genotsiidi ning avama piiri Armeeniaga, arvestades sellega kaasnevate sotsiaal-majanduslike tagajärgedega.

Kui Türgi loodab ühinemiskurssi jätkata ja sellega lõpule jõuda, on ilmselge, et vastu võetavad meetmed ja poliitikasuunad peavad viima täieliku kooskõlani Euroopa õigustikuga ning rahvusvahelise õiguse absoluutse austamiseni, mis lõppeks ELi tegevust juhib.

  Georgios Georgiou, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (EL) Härra president, mida me oleme kuulnud, on hämmastav ning see ei pärine mitte kelleltki teiselt kui pädevalt volinikult, kes oli liiga innukas tembeldama vabaduse eest võitlejaid terroristideks. Imestan, kas me pole liialt püüdlikud kirjeldama Türgit kõigi poolte rünnakute all olevana. Tegemist on riigiga, kelle väed on ELi liikmesriigis ning see ei ole esimeseks ega viimaseks riigiks, mis ELi nõuetele kohandub.

Lõpetan, pöördudes märksa tehnilisema küsimuse juurde. Lühidalt enne seiklusi idapiiril oli nafta hind Türgis 76 USA dollarit barreli kohta Euroopas; nüüd, relvastumise tulemusel, mis iseenda probleemide lahendamiseks alati haaratakse, on nafta hind tõusnud enam kui 90 USA dollarini barreli kohta.

(President katkestas sõnavõtu.)

  Philip Claeys, fraktsiooni ITS nimel. – (NL) Härra president, selle resolutsiooni arutamise ajal komisjonis näis, et terve parlament on poolunes. Ähmane kriitika on sõnastatud puhta formaalsusena, kuid seda kõrvale jättes näib, nagu me peaksime aktsepteerima Türgi ühinemist kui fait accompli.

Ent Türgi pole alates läbirääkimiste algusest saavutanud pea mingit edasiminekut. Viitan näiteks hiljutisele Amnesty Internationali aruandele inimõiguste olukorra ning vähemuste kohtlemise kohta. Türgi positsiooni Küprose osas vaevalt mainitakse. Veelgi enam, esineb tõsine risk, et Türgi käivitab Iraagi vastu laialdase sõjalise rünnaku. Sellisel juhul oleksime silmitsi olukorraga, kus kandidaatriik mitte ainult ei okupeeri oma sõjaväega olemasoleva liikmesriigi territooriumi osa, vaid sellele lisaks peab teatud kohalikku sõda teise naaberriigiga, sellisel juhul Iraagiga.

Härra president, enamik Euroopa rahvastikust on Türgi võimaliku ühinemise vastu. Seda põhjusel, et Türgi ei ole Euroopa riik ning ei kuulu seetõttu Euroopa Liitu. Euroopa usaldusväärsuse veelgi enam kompromiteerimise asemel oleks meil parem taotleda täieliku ELi liikmelisuse asemel Türgiga eelispartnerlust koos kogu avatuse ja üheselt mõistetavusega.

  Jim Allister (NI). - Härra president, märkan eriti komisjoni poolt tendentsi esitleda mitte-euroopalikku Türgit parimas võimalikus valguses. Võib-olla pole see üllatav, arvestades ühinemiseelse abi miljoneid, mida me sinna suuname, kuid ebamugavat reaalsust tuleb arvesse võtta. Minu suurim mure on aumõrvad, laialdased inimõiguste rikkumised, mitte-moslemi vähemuste kaitse puudumine, usuvabaduse puudumine ning kristluse vastased rünnakud ja propaganda.

Sel aastal on surmarünnakud kristlaste vastu jätkunud, nagu näiteks aprillis kolme mehe tapmine Malatyas. Tõeline usuvabadus on tihti riigi inimõigustele pühendumise proovikiviks. Türgi puhul on selles osas palju teha, sealhulgas reguleerida religioossete rühmituste õiguslikku staatust ja omandiõigusi, kuid eelkõige peab austama õigust pidada vabalt jumalateenistusi ning õigust vahetada usku.

  Werner Langen (PPE-DE). – (DE) Härra president, esmalt sooviksin tänada proua Oomen-Ruijtenit selle raporti koostamise eest, mis esitatakse komisjonile ja mida arvestatakse parlamendi panusena eelseisvale eduaruandele.

Türgi on saanud jagu siseriiklikest probleemidest, valitsusel on selge mandaat, presidendivalimistega seotud põhiseadusemuudatuste referendum pühapäeval tõi õige tulemuse ning hetkel pole mingeid põhjuseid reformidega pikemalt viivitada. Seega sooviksin ma alustada palvega Türgi valitsusele: kui ühinemist ELiga võetakse tõsiselt, tuleb reformide intensiivsust suurendada. Nagu me teame, leidis eelmisel aastal selles valdkonnas võrdlemisi vähe aset.

Teiseks on reformid esmajoones mõeldud Türgi rahva hüvanguks. Need ei ole iseenesest lõppeesmärgiks või Euroopa mustkunstiks; nende eesmärgiks on tegeleda puudujääkidega, mida ei peaks demokraatlikus riigis esinema, nimelt seoses mõttevabaduse, usuvabaduse, naiste õiguste, vähemuste õiguste, valimisõigustega jne. Türgi peab need küsimused lahendama ning need puudujäägid omal vabal tahtel kõrvaldama.

Sooviksin mainida ka teist teemat, nimelt Armeenia küsimust. Sakslasena leian, et võime Türgilt oodata selget ajaloolise vastutuse võtmist. Keeldumine selles küsimuses sõna võtta ning kõrvaldada Armeenia blokaadid on teema, mida on vaja aruteludes jätkuvalt käsitleda. Praegu – nagu härra Swoboda just märkis – esineb mure, et militaarne konflikt Kurdi regioonis kandub üle Iraaki. Eelistame siin sõjalise lahenduse asemel selgelt diplomaatilist lahendust, läbiräägitud lahendust. Toetan selles küsimuses täielikult Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni positsiooni.

Lõppeks peab Türgi ise otsustama, kas ning kuidas ta soovib mööda teed Euroopa suunas edasi liikuda. Meie perspektiivist vaadatuna ei ole täielik ühinemine ELiga ainsaks valikuvõimaluseks; läbirääkimised on jäetud lahtisteks teadlikult ning lõppeks sõltub Türgist, kas seda teed soovitakse jätkata aktiivselt. Küsimus pole vaid selles, kas Euroopa ise on suutlik andma Türgile ühinemisnõusoleku.

  Jan Marinus Wiersma (PSE). – (NL) Härra president, sooviksin samuti avaldada raportöörile proua Oomen-Ruijtenile oma komplimendid. Minu kohene vastus härra Langeni märkusele on, et minu fraktsioonis käib jutt kindlasti läbirääkimistest, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu liikmelisus!

Resolutsioon, mida me täna arutame, on Türgi valitsusele julgustuseks jätkata oma mis tahes tegevuses mööda seda teed liikumist. Türgi valijaskond andis peaminister Erdoğanile selleks tugeva mandaadi. See asetab ta tõesti positsioonile, millelt reforme kannustada. Ootame nüüd kiireid tulemusi ning seetõttu ootame, et komisjon esitaks peagi vastavasisulise eduaruande.

Muidugi ei tohiks ülikiireid küsimusi kõrvale jätta. Arvan, et see oleks tohutult oluline sümboolne samm, mis omaks tohutut järelkaja, kui Türgi valitsus teeks midagi artikliga 301, kui nad selle tühistaks või ümber sõnastaks. See looks Türgis arutelude jaoks vajaliku avatuse, sealhulgas aruteluks mineviku üle ning see toob mu Armeenia küsimuse juurde. Usume, et on väga oluline, et selles küsimuses toimuks Türgis sisemine arutelu, kuid peamiselt peab Türgi selle ise korraldama ning selle küsimuse osas ei peaks avaldama survet mitte niivõrd parlament või USA esindajatekoda. Tegemist on peamiselt siseküsimusega; saame aidata, kuid meil pole tõesti väga mõttekas järjepidevalt avaldada selleks survet väljastpoolt.

Uus põhiseadus on välja kuulutatud. Usume, et ka see loob võimalusi, et otsida kurdide küsimusele lõpuks poliitiline lahendus. Jagan nende arvamust, kes ütlesid, et me peaksime tegema kõikvõimaliku, et ära hoida sõjaline rünnak Põhja-Iraaki, kuid me saame seda teha vaid juhul, kui me distantseerime endid PKK terrorirünnakutest ning nõuame, et PKK lõpetaks.

Teiseks peame samuti toetama Türgit selle dialoogis Iraagiga ning Iraagi ametivõimudega ning samuti dialoogis Kurdi-Iraagi piirkondlike omavalitsustega, et teha faktilist koostööd nende rünnakute lõpetamiseks. Tervitame uusi diplomaatilisi algatusi, kuid usume, et peamiselt on faktiline koostöö regioonis endas see, mis vägivalla summutab ning lõpetab.

  Marco Cappato (ALDE). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, nõukogu eesistujariik ütles „see sõltub Türgist” ning paljud kolleegid on seda ideed korranud, sealhulgas härra Langen, kes lausus „see on nende otsustada”. Leian, et see pole nii. Minu arvates peab Euroopa omaenda kohustused enda kanda võtma.

See ei ole vaid probleem Türgiga ja riigi vastamisega ametlikele ühinemiskriteeriumidele. Tõsi on, et viimastel kuudel on Euroopa, Euroopa valitsused – alustades ja mitte ainult, Prantsuse presidendiga – saatnud välja sõnumi, et Türgi Euroopa Liiduga ei ühine. Oomen-Ruijten raport algab sellest eeldusest ning selle tekst on ilmselt parim, mida selles täiskogus on võimalik koostada, kuid meil peab olema julgust üleüldist konteksti muuta: praegune poliitiline ja sõjaväeline kriis Türgi ja Iraagi piiril on osaliselt Euroopa Liidu vastutusalas, arvestades, et me oleme poliitiliselt ukse Türgi nina ees kinni löönud, kuigi asjakohased läbirääkimised jätkuvad.

Mida on vaja, on suur hüpe edasi, kus Euroopa Liit, valitsused, kutsuvad selgesõnaliselt üles poliitiliseks avalduseks kodanike, kes elavad Türgi pinnal, individuaalsete õiguste kohta demokraatiale, õigusriigile, eesmärgiga ühineda Euroopaga. See võib aidata Türgil liikuda Euroopa, mitte aga Lähis-Ida suunas.

  Feleknas Uca (GUE/NGL). – (DE) Härra president, kahjuks on tänane hääletus parlamendi resolutsiooni suhtes Türgi kohta varjutatud väga murettekitavate sündmustega.

Eelmisel kolmapäeval hääletas Türgi Suur Rahvusassamblee ülekaaluka enamusega Türgi sõjaväelise rünnaku poolt Põhja-Iraaki. Sellest alates oleme kuulnud murettekitavaid uudiseid surmadest ja langenutest Türgi-Iraagi piiril, veristest lahingutest ja võitlustest ning oleme kuulnud, et Türgi sõjavägi pommitab Põhja-Iraagi külasid. Oleme kuulnud rünnakutest Kurdi institutsioonidele ja DTP büroodele ning vihastest rahvuslastest, kes püüavad oma kurdidest kaaskodanikke lintšida. Ometi olid signaalid, mille Türgi pärast põhiseaduskriisi lõppemist augusti lõpus välja saatis, nii paljulubavad. Juttu oli uuest tsiviilpõhiseadusest, edasistest reformidest ning veelgi intensiivsematest reformipingutustest, et tegeleda seni lahendamata küsimustega. Proua Oomen-Ruijten ja paljud minu kaasparlamendiliikmed soovisid neid positiivseid signaale ja arenguid Türgis pärast seda, kui eelmisel aastal reformipingutused Türgis seiskusid, arvesse võtta.

Resolutsiooni ettepanek on tasakaalustatud ning oma hinnangutes õiglane. Siiski, arvestades Türgi hiljutist otsust ning jultunud militaarrünnaku ähvardust, mis rikub Iraagi territoriaalset terviklikkust, ma imestan, mis eesmärgid Türgil tegelikult on. Kas asi on tõesti PKK-s? Fakt on, et Türgi sõjavägi on viimastel aastatel viinud ellu 24 piiriülest operatsiooni ning ükski neist pole tegelikkuses kestvat mõju omanud. Miks peaks see sel korral erinema? Või puudutab see naftareserve Kirkuki ümbruse regioonis ning Türgi kavatsust jätta kurdid Põhja-Iraagis ilma autonoomsest staatusest?

Mis on igal juhul selge, on see, et kurdide küsimust ei saa lahendada Põhja-Iraagi ründamisega. Minu perspektiivist on siiski samuti selge, et Euroopa Liidu või rahvusvahelise kogukonna ees ei saa lubada, et Türgi rikub rahvusvahelist õigust ning Iraagi suveräänsust. Euroopa peab praegu võtma vastutuse ning osalema aktiivselt strateegia arendamises kurdide küsimuse lahendamiseks, kuna see on Türgis tõelise rahu ja demokraatia saavutamise võti.

  Bastiaan Belder (IND/DEM). – (NL) Härra president, hiljutises intervjuus Hollandi pressile teatas volinik Rehn ühemõtteliselt, millised reformid Türgis on ELi jaoks kõige kiireloomulisemad ning ma tsiteerin: „need on sõnavabaduse ja usuvabaduse, mis on demokraatia aluspõhimõtted, valdkonna reformid.”

Olen volinikule selle selge avalduse eest tänulik. Samuti juhtis see mind osundama tema tähelepanu Türgi Protestantlike Kirikute Liidu dokumendile. Dokument on 1. septembrist 2007 ning kirjeldab Türgi protestantide tõsiseid muresid seoses usuvabaduse puudumisega. Volinik, ma usun, et te räägite oma Türgi partneritega kindlameelselt Türgi protestantide või Türgi kristlaste tundlikust olukorrast Türgi ühiskonnas.

Härra president, sümptomite ravimine ei ole tõesti piisav. Meedia ja poliitikud loovad mitte-moslemi vähemustele Türgis väga sallimatut ja ohtlikku õhkkonda. Ka siin nõuab olukord Brüsselilt Ankara suunal kiiret tegutsemist. Ma annan selle kohta volinikule üle teise dokumendi ning ootan innukalt temalt kiiret kirjalikku vastust.

  Andreas Mölzer (ITS). – (DE) Härra president, paar päeva tagasi olin ma Türgi okupeeritud Küprose osas ning sain vahetu mulje umbes 500 Kreeka Õigeusu kiriku süstemaatilisest hävitamisest ning Euroopa kultuuripärandi hävitamisest, mida ei saa kunagi heastada. Minu arvates on see samaväärselt vastuolus Euroopa vaimuga kui jätkuv tolerantsuse puudumine kristlaste ja teiste vähemuste osas või tõesti õigusrikkumise, mis seisneb „Türgi identiteedi solvamises” olemasolus, mida kasutataks mõttevabaduse ja ajakirjandusvabaduse allasurumiseks, rääkimata jätkuvatest inimõiguste rikkumistest, suutmatusest tegeleda armeenlaste genotsiidi küsimusega ning käimasolevast islamiseerimisest.

On üpris vastuvõetamatu, et ühinemiskandidaat okupeerib endiselt ELi liikmesriigi osa, täpsemalt Põhja-Küprost, rääkimata sõjalise rünnaku planeerimisest teise riigi vastu, nagu toimub praegu seoses Iraagiga.

Brüssel ei väsi iial rõhutamast, et põhiõiguste, eriti usuvabaduse ning väljendusvabaduse, järgimine on ELiga ühinemise kõrgeim prioriteet. Türgi liikmelisuse püüdluste puhul pole need tõesti midagi muud kui tühjad sõnad.

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE). – (EL) Härra president, lubage mul alustada proua Oomen-Ruijteni õnnitlemisega tema raporti puhul.

Ja nüüd päevakorral küsimus: härra president, mis juhtub, kui kandidaatriik Türgi ignoreerib ELi karistusmäärasid ning tungib Põhja-Iraaki? Millised on Türgi kavatsused? Kas nendeks on ehk teise Küprose olukorra tekitamine või kurdi keelt kõneleva Iraagi territooriumi okupeerimine, paljude teiste, sealhulgas Euroopa riikide, pingutuste Iraagi stabiliseerimiseks veelgi enam komplitseerimine? Kuidas võivad liikmesriigid või kandidaatriigid käituda destabiliseerivate teguritena alal, kus Euroopa sõdurid kaotavad oma elusid stabiilsuse saavutamise katses?

Lubage mul meenutada, et Türgi väed okupeerivad 40% Küprosest. See ei ole takistanud riigil ühinemisläbirääkimiste alustamist. Lubage mul meenutada, et Türgi ei vasta endiselt ELi palvetele laiendada Ankara protokolli. Imestan, mida on Euroopa Komisjoni aruandes, mis avaldatakse 6. novembril, selle kohta öelda. Kui sõnumiks on tolerantsus, siis miks mitte olla tolerantne niivõrd paljudes teistes põhimõttelistes küsimustes ja väärtustes, mis on ELi südames?

Lõppanalüüsis on põhiküsimuseks: kas me räägime ELi väärtuste mõjuala laiendamisest või vähendamisest?

  Béatrice Patrie (PSE). – (FR) Härra president, daamid ja härrad, esmalt sooviksin ma tänada proua Oomen-Ruijtenit konstruktiivse sõnumi eest, mille saatmist me nõukogule ja komisjonile, aga ka Türgi valitsusele ja parlamendile, ette valmistame.

Kahetsen siiski, et parlament ei avaldanud end selgemalt küsimuses, mis on kahtlemata tundlik, kuid mitte vähem tähtis: räägin armeenlaste genotsiidist. Alates 1987 on see parlament kasutanud sõna „genotsiid” perioodil 1915 kuni 1917 1,2 miljoni armeenlase, s.t kahe kolmandiku tol ajal Ottomani impeeriumis elavast armeenia rahvastikust, massimõrva kohta. USA senat ning esindajatekoda on just teatanud sama ning on kahetsusväärne, et see parlament jääb selles küsimuses ameeriklastest taha.

Nagu hiljuti Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni pressiavalduses esile toodud, süüdistatakse paljusid Türgi kodanikke karistuskoodeksi artikli 301 alusel Türgi identiteedi solvamises. Usun, et selle ajalooperioodiga avalikult tegelemiseks tuleb see artikkel niipea kui võimalik tühistada. Me ei tee oma Türgi sõpradele mitte mingil kujul head, kui paneme nad oma ajalugu unustama. Kohustus mäletada on samuti genotsiidis ellujäänud inimeste järeltulijate ning rahvusvahelise kogukonna enda kohustuseks. Seetõttu kutsun ma parlamenti üles toetama muudatusettepanekuid, mis kutsuvad üles Armeenia genotsiidi tunnistamisele ning neid, mis rõhutavad vajadust täielikuks usuvabaduste ning vähemuste õiguste kaitseks.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra president, Türgi on poliitilistel, majanduslikel, sõjalistel ja kultuurilistel põhjustel oluline riik ning on seetõttu ELi jaoks oluline. Seda silmas pidades, on EL otsustanud alustada ühinemisläbirääkimistega. Tee ühinemise suunas ei ole olnud sujuv, kuid on aidanud algatada palju vajatud demokraatliku reformiprogrammi Türgis.

Sellised reformid on tervitatud nii ELi kui Türgi kodanike poolt. Need reformid peavad jätkuma ning vähemalt sel põhjusel peab meie toetus Türgi ühinemisele olema kindel. Keegi ei ignoreeri fakti, et probleemid on olemas. Minu riik Küpros on ühe sellise probleemi keskmes, kuid mina nagu paljud selles täiskogus, mõistame, et probleeme ei saa lahendada konflikti vaid rahumeelsete läbirääkimiste teel.

Euroopalikum Türgi on probleemide arutamiseks ja lahendamiseks märksa parem ning seetõttu toetan ma Türgi ELiga ühinemist täielikult. Seega toetan ma kompromissi, mida oli võimalik saavutada tänu proua Oomen-Ruijteni targale suunamisele ning tänu kõigi huvitatud kolleegide, kes võisid omada erinevaid arvamusi teatud spetsiifilistes küsimustes, kuid kes kõik nõustusid põhimõtte osas, et EL suudab saavutada Türgi rahvaga konstruktiivset koostööd tehes enam, kui nendega destruktiivselt vaenujalal olles, ausa ja viljaka koostöö tulemusel.

Türgi on praegu läbimas rasket perioodi ning ELil on kohasem kasutada edasiminekuks enam präänikut kui piitsa. Olgu meie ülekaalukas toetus sellele raportile tõestuseks Türgi rahvale, et me soovime neid ELi ning olgu see abiks suurematele ja kiirematele reformidele Türgis ning suurendatud kaasaaitamiseks liialt pikaajalise Küprose probleemi lahendamisele.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Härra president, daamid ja härrad, paljud meist on tuginenud vastuseisus Türgi Euroopaga ühinemisele geopoliitilistele põhjustele. Nüüd näitavad kohapealsed faktid, et meil oli õigus, arvestades, et Ankara trambib nagu elevant Iraagi õrnal tasakaalul, kus meie väed riskeerivad igapäevaselt oma eludega ja võitlevad rahva vabaduse nimel.

Kaasparlamendiliikmed, usun, et peame sellele mõtlema, kuna teie kallis demokraatlik Türgi, see inimõiguste maapealne paradiis, koputab Euroopa uksele just praegu, mil hirmuäratav, ettearvamatu, traagiline sõjastsenaarium Iraagi rindel on saamas tõelisuseks.

Kui te Brüsselisse tagasi pöördute, tehke, mida mina kavatsen teha: minge ja külastage Armeenia restorani. Kas teie mitte-ELi sõbrad ei hõlma armeenlasi? Ometi on nende valduseid laastanud huligaanid, türklastest kurjategijad, kes on põletanud Euroopa pealinnas maha restorani vaid seetõttu, et see on armeeniapärane. Selline on Türgi natsionalistide demokraatlik iseloom! Seega, miks me peaks neid tervitama, kui nad armeenlaste genotsiidi endiselt ei tunnista? Kutsun teid üles hääletama minu muudatusettepaneku poolt.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra president, resolutsioon rõhutab, et Türgi peab täielikult vastama Kopenhaageni kriteeriumidele kui põhialusele ELiga ühinemiseks. Samuti soovitab raport tungivalt Türgi valitsusel viia lähenemine usuvabadusele kooskõlla Euroopa Kohtu määratletud printsiipidega.

Alates Kemal Atatürkist on Türgi säilitanud sekulaarse riigi iseloomu hoolimata kasvavast äärmuslikust islamist. Imestan, kas türklased mõistavad, et ELi sisenemine õõnestab sügavalt nende võimet militaarsele islamile vastu seista. Kui Türgi ühineb ELiga, kasutavad selle islamistid inimõiguste õigusakte kilbina, mille taga arendada džihaadi Türgis ja Euroopas.

Britid on aru saamas, et kui Türgi ühineb ELiga, saavad järgmised 70 miljonit inimest õiguse tulla Ühendkuningriiki. Türgi ühinemine saab olema katastroof türklastele ja katastroof Suurbritanniale.

  Koenraad Dillen (ITS). – (NL) Härra president, daamid ja härrad, arutelus Florenzi resolutsiooni ettepaneku üle märgiti eile õigesti, et suur enamus rahvastikust toetab rangeid reegleid, et suitsetamine töökohas ning baarides ja restoranides keelata.

Lootsin, et see resolutsioon võtab samuti arvesse ülekaaluka enamuse arvamuse, milleks on, et Türgi ei saa Euroopa Liiduga ühineda. On ilmne, et ma hellitasin siiski liiga palju illusioone. Ülioluliste asjade puhul, nagu näiteks põhiseadus või Türgi ühinemine Euroopa Liiduga, ei lähe rahva arvamus meile järsku enam korda.

Türgi, sõbralik rahvas, ei ole Euroopa riik. Punkt, aamen, läbi. See peaks arutelu lõpetama. Vaatamata sellele parlament ei võta oma vastutust omaks – enam kui ühel korral on oldud pimedad spetsiifiliste hiljutiste arengute osas, mis demonstreerivad selgelt, et Türgi ei kuulu Euroopa Liitu ning et otsus alustada ühinemisläbirääkimisi oli viga.

Miks ei mainita resolutsioonis AKP vastuseisu põhiseadussättele, mis muudaks usuvahetuse seaduse alusel mittekaristatavaks? Miks on inimesed nii ähmased Armeenia küsimuses ning Küprose osas? See on järgmine näide Euroopa reaalpoliitikast, millest te võite meid välja arvata.

  Charles Tannock (PPE-DE). - Härra president, vastavalt Londoni ajalehele The Times oli hiljutine USA kongressi resolutsioon Armeenia genotsiidi osas ajastatud ülimalt valesti. Seega, milline aeg on genotsiidist rääkimiseks õige?

Armeenia lobi selles parlamendis on niivõrd häälekas täpselt selle ilmse vaikimisvandenõu tõttu, mis on genotsiidi küsimust pea sajandi jagu ümbritsenud. Türgi-armeenlasest ajakirjaniku Hrant Dinki mõrvamine oleks pidanud andma aja rahvuslikuks järelemõtlemiseks, kuid kahjuks seda ei toimunud.

Sellegipoolest on Türgi ja Armeenia vaheline leppimine, sealhulgas suletud piiri taasavamine oluliseks elemendiks Türgi ELiga ühinemise pingutustes. Kuid minu arvates ei saa ükski tõeline demokraatia eitada oma minevikku, isegi selle sügavamaid ja tumedamaid saladusi.

Samaväärselt oluline on Küprose konflikti, mis on senini ummikseisus okupatsioonivägede kohaoleku tõttu ELi liikmesriigis aga ka Ankara protokolli mitterakendamise tõttu, jäädavalt lahendamine.

Samuti on mureallikaks vähemuste, eriti kristlaste, usulised õigused. Näiteks on Kreeka õigeusu Halki seminar alates 1971. aastast suletud; Assüüria kristlastelt, kes põgenesid PKKga peetud sõja ajal Saksamaale ja Rootsi, on nende kodakondsus ära võetud, takistades neil nende kodude tagasinõudmist, mis konflikti ajal kaotati. Ning Türgi käsitleb Alevi usulahu liikmeid samasugusena sunniitide enamusega ning seetõttu ei tunnusta nende erinevaid usulisi vajadusi.

Türgipärase solvamist reguleeriva karistuskoodeksi artikli 301 tulemuseks on paljud süüdimõistmised ning märtsis – minu arvates üpris veidralt – andis kohus Istanbulis välja määruse, mis keelab juurdepääsu video-jagamise kodulehele YouTube, kus esitati väiteid modernse Türgi asutaja Kemal Atatürki seksuaalsuse kohta.

Rääkides isiklikult ja mitte oma partei või fraktsiooni nimel: selgelt on palju vaja veel teha.

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Maria Eleni Koppa (PSE). – (EL) Härra juhataja, tänane arutelu annab meile võimaluse väljendada oma rahulolu valimistulemustega Türgis ning tervitada Türgi rahva selgesõnalist soovi reformidega jätkata.

Türgi oodatav ühinemine ELiga, mis jääb eesmärgiks, on avanud tee reformikatsetele. Kahjuks on need pingutused saavutanud piiri ning on aeglustunud. Uus värske, tugeva mandaadiga valitsus peab liikuma väga kiiresti, et rakendada täielikult assotsieerimislepingu ja selle lisaprotokolli tingimusi.

Reformiprotsess puudutab eelkõige demokratiseerimist, põhilisi inimõigusi ja usuvabadusi. Kooskõlas sellega on hädavajalik tühistada kriminaalkoodeksi artikkel 301 ning vastata kindlalt oikumeenilise patriarhaadi palvetele. Kahjuks on Türgi valitsuse suhtumine sellesse küsimusse senini võimaldanud äärmuslikke tegevusi. Samuti peame mainima Türgi ametivõimude seletamatut järjekindlust hoida teoloogiline kool Halkis suletuna.

Teine küsimus, mis meile muret teeb, on pingeline olukord Kagu-Türgis. Usun, et vaidluste vägivaldse lahendamise kultuur ei tohi olla valdav, sest see toob kaasa laiema ebastabiilsuse. Praeguse valitsuse kohustuseks on tegutseda, et saavutada kurdide küsimuses rahumeelne lahendus ning see eeldab dialoogi kahe osapoole vahel. Rahvusvaheline kogukond peab mängima selles potentsiaalses kriisis rahuvalvaja rolli.

Kokkuvõttes, härra juhataja, sooviksin öelda, et me ootame, et Türgi austaks kõiki oma kohustusi, nii et tal oleks võimalik liikuda püsivalt oodatava Euroopa integratsiooni suunas.

  Giorgos Dimitrakopoulos (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, lubage mul esmalt õnnitleda proua Oomen-Ruijtenit tema suurepärase töö eest.

Härra juhataja, Erdoğani valitsusele ning eriti härra Erdoğanile antud rahvamandaat lubab jätkata reformikursil, mis on käimas alates sellest, kui Türgi väljavaade olla Euroopa osa muutus kindlamaks. Samal ajal on see mandaat inspiratsiooniks uuele soovile õiglase ja kestva lahenduse järele Küprose küsimuses, mille esimeseks nõudeks oleks Türgi vägede välja viimine Küproselt.

Eksisteerib uus soov tõeliselt naaberlikeks suheteks, nii üldiselt kui eriti Kreekaga.

Tänu mandaadile austatakse uute seaduste alusel inimõiguseid nagu näiteks sihtasutuste loomist käsitlev seadus ning seadused, mis kaitsevad õiguseid ja vabadusi. See on ajalooline minevikuga leppimine ning armeenlaste, Pontic Greeks ja assüürlaste genotsiide tunnistatakse.

Tänu mandaadile nähakse kurdiküsimust uues valguses. Potentsiaalne invasioon Põhja-Iraaki on küsimus, mis peaks olema ELile tõsiseks mureks. Sellist sammu ei või lubada, sest vajadust, mille osas me oleme kokku leppinud, võidelda terrorismi vastu ei tohiks kunagi kasutada ettekäändena fait accompli loomiseks Põhja-Iraagi okupeeritud territooriumil, nagu juhtus Küprosel.

  Richard Howitt (PSE). - Härra juhataja, ma pole kindel, mida selle hommiku arutelu Türgi ühinemise küsimusele lisab peale selle, et annab vähestele ägedatele Türgi ühinemise oponentidele võimaluse korrata oma argumente siin täiskogus. Muidugi peaksime soovitama Türgil tungivalt näidata üles vaoshoitust ning käituda vastuseks terrorismiähvardusele Põhja-Iraagist proportsionaalselt, kuid ma märkan, et täna hommikune kriitika on tehtud nende samade inimeste poolt, kes teistes aruteludes on olnud Euroopa Liidu panuse vastu Iraagi ülesehitamisel.

Tervitan eile Londonis peaministrite Browni ja Erdogani poolt teatavaks tehtud strateegilist partnerlust Ühendkuningriigi ja Türgi vahel, sealhulgas positiivset koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Kutsun teisi liikmesriike üles tegema sama.

Tervitan noorimat naissoost valitud Türgi parlamendiliiget Ayla Akat, kes oli eelmisel nädalal Brüsselis ühena mitmest Kurdi parlamendisaadikust, kes naasid Türgi parlamenti esimest korda pärast 14 aastat, kes annavad meile lootust, et kurdide kultuuriliste ja poliitiliste õiguste probleem lahendatakse demokraatlikul teel ja mitte vägivallaga.

  Josef Zieleniec (PPE-DE). – (CS) Proua Ria Oomen-Ruijten teostas suurepärase töö, leides kompromiss-sõnastuse teemal, mis tekitab selles täiskogus suuri erimeelsusi.

Olen siiski veendunud, et tulevikus tuleks hüljata selliste resolutsioonide ja raportite vastuvõtmine, mis püüdlevad kompromissi leidmise suunas vastuolulistes võtmeküsimustes parlamendi vaadete avaldamatajätmise hinnaga. Meie püüdlus saavutada üksmeelne otsus saadab Türgile sõnumi, mis ei peegelda piisavalt ei selle parlamendi ega Euroopa avalikkuse erinevaid arvamusi Türgi liikmelisuse osas.

Ma ei varja fakti, et ma pean ühinemisläbirääkimiste avamist Türgiga iseenesest põhimõtteliseks veaks. Samal ajal olen ma teadlik ning austan fakti, et seda vaadet ei jaga mitte igaüks selles täiskogus.

Euroopa avalikkus on ise tugevalt jagunenud, kui vaatluse alla tuleb see võtmetähtsusega küsimus Euroopa integratsioonist tulevikus. Meie kohuseks on seda polaarsust peegeldada. Seega ma loodaksin, et meie tuleviku resolutsioonid ja raportid tunnistavad selgelt parlamendi jagunemist seoses Türgi võimaliku liikmelisusega ELis. Kuigi kompromiss on paljudes teistes parlamendis arutatavates valdkondades tervitatav, ei kuulu Türgi liikmelisus ning ELi–Türgi suhted nende hulka.

Muutkem lähenemist. Lõpetagem raportite ja resolutsioonide loomine, mis püüavad jätta nõusoleku ja üksmeelsuse mulje. Selle asemel näidakem meie nõustumise või mittenõustumise kaudu selgelt väljendatud positsioonidega, et me oleme Türgi liikmelisuse küsimuses erimeelsusel.

See on küsimus vastutusest nii ELi kodanike kui Türgi ees, kes ei vääri pooltõdesid. Olen kindel, et Türgi rahvas tervitab märksa enam teadet killustatusest kui tegeliku olukorra varjamist, mida nii parlament kui Euroopa tervikuna on pikka aega teinud.

  Vural Öger (PSE). – (DE) Härra juhataja, daamid ja härrad, proua Oomen-Ruijteni resolutsiooniga Türgi kohta saadab Euroopa Parlament välja positiivse signaali ning on seega sisenenud oma suhetes Türgiga uude konstruktiivse dialoogi etappi. Türgi osaleb praegu intensiivses arutelus sisereformide küsimuses.

Türgis on nüüd võimul valitsus, millel on selge rahva mandaat ning mis võib asuda tööle. See on võimaluseks anda värske tõuge ühinemisprotsessile mitmes võtmevaldkonnas. Täiendavatelt tingimustele vastamise nõudmine, mis ei ole osaks ühinemisläbirääkimistest, on edasiliikumist segav. Türgis on praegu kõrgeimaks prioriteediks uue põhiseaduse väljatöötamine. Põhiseaduse tulemused on juba tajutavad.

Türgi poolel kaalutakse üleskutset Türgi karistuskoodeksi artikli 301 läbivaatamiseks. Türgi vajab nüüd ELilt edasisi positiivseid signaale. Me peame julgustama Türgit seda reformiprotsessi suure innukusega jätkama.

Komisjoni eduaruannet oodatakse 7. novembril ning arvan, et on väga oluline, et selles aruandes kajastataks praeguseid positiivseid arenguid Türgis.

  Yiannakis Matsis (PPE-DE). – (EL) Härra juhataja, Türgi on ühtse Euroopa kandidaatriik. See toob kaasa õigused ja kohustused. Raportöör on koostanud tasakaalustatud vaheraporti. See pakub Türgile teise võimaluse oma reformidega jätkata ning oma kohustused täita, mis on peamiselt seotud majanduslike muutustega, Kopenhaageni kriteeriumide ning inim-, usu- ja vähemuste õiguste austamisega.

Tahame, et Türgi muutuks, kuna Türgi ise soovib muutust ning samuti kuna praegused ajad seda nõuavad. Muutus Türgis tähendab kohustuste täitmist Küprose ees, tunnustades Küprose Vabariiki ning lõpetades Küprose okupeerimise. Raport märgib õigesti, et Türgi armee väljaviimine aitab leida lahenduse ning et Türgi armee saab asendada väiksema julgeolekunõukogu kontrolli all oleva Euroopa väeüksusega. Türgi peab täitma järgmised kohustused: lõpetama koloniseerimise ning muutma Küprose demograafilist iseloomu; asustajad, kes moodustavad okupeeritud aladel enamuse ja ootavad esimest võimalust mis tahes lahenduse õõnestamiseks, tagasi kodumaale viima; lõpetama okupeeritud Küprosel Kreeka küproslaste omandi omastamise; ning lõpetama meie kultuuripärandi hävitamise. Esimese sammuna peab Türgi austama ÜRO otsuseid ning tagastama Famagusta linna selle seaduslikele elanikele.

Ankara peab Türgi küproslasi isoleerituks 45 000 Türgi sõduri kohaloleku pärast, kes hoiavad Kreeka küproslased nende kodudest ja omandist eemal. Türgi käes on võti nii ühinemiseks Euroopaga kui ka Küprose küsimuse lahendamiseks. Türgi poliitika jagada Küpros kaheks riigiks ei ole lahendus. Me elame liitumiste, mitte eraldumiste, ajastul. Ütleme „jah” euroopalikule Türgile ning „jah” euroopalikule lahendusele, millel on vähe ühist eraldusjoonte ning –tsoonidega; need peaks põhinema, nagu raportöör õigesti rõhutab, ühendatud Euroopa põhimõtetel. See loob elujõulise mudelriigi kogu Euroopale, kus Kreeka ja Türgi küproslased ning kristlased ja moslemid saavad elada rahumeelset ja produktiivset elu, mis põhineb ühendatud Euroopa printsiipide ja väärtuste vastastikusel austamisel.

  Carlos Carnero González (PSE). – (ES) Härra juhataja, nagu te teate, on Euroopa Liidu laienemine järgmise riigi kaasamiseks alati dialektiline protsess, milles peavad kandidaadi pingutused olema otsusekindlad ning milles peavad ka liidu pingutused näha olema.

Minu arvates, kui Euroopa Liidul on uus reformileping, mis võimaldab olla demokraatlikum ja tõhusam, ollakse samuti paremas positsioonis laienemisega jätkamiseks.

Selline on olukord Lissaboni lepingu järgselt. Türgi teeb märkimisväärseid edusamme. Me kõik toetame Ankara valitsust, Türgi rahvast võitluses terrorismiga. Sellegipoolest, et edasiminekut, mida ma mainisin, jätkata, peame me üles kutsuma vaoshoitusele, mõõdukusele ning rahvusvahelise õiguse järgimisele. Laiaulatuslik militaaroperatsioon Põhja-Iraagis kallaks seal üksnes õli tulle ning võib samuti põhjustada tõsiseid probleeme Türgis.

Lõpetuseks tahan ma õnnitleda proua Oomen-Ruijtenit tema resolutsiooni puhul, kuigi üks teema selles puudub: miks me unustame tihti, et Türgi ei ole lihtsalt kandidaatriik, vaid on samuti oluline Euro-Vahemere partner Barcelona protsessis? See punkt raportis tõesti puudub. Türgi on selles protsessis ülioluline, täpselt nagu ka meie oleme üliolulised Türgi jaoks Euro-Vahemere protsessis.

  Emine Bozkurt (PSE). – (NL) Härra juhataja, sooviksin tänada proua Oomen-Ruijtenit tema tasakaalustatud resolutsiooni eest. Olin kümme päeva tagasi Türgis ning seal olles rääkisin ma uue Türgi valitsuse ja uue parlamendi liikmetega. Erilise rõhuga sõnavabadusele, rõhutasin vajadust reformidega jätkata.

Justiitsminister ja teised kabinetiliikmed kinnitasid mulle, et artiklit 301 muudetakse. Samuti lubas uus valitsus teel ELi liikmelisuse suunas reforme. Samuti viitab resolutsioon sellele liikmelisusele kui lõppeesmärgile. Seega annab resolutsioon otsese panuse reformidele Türgis, sealhulgas reformidele naiste õiguste, ametiühingute õiguste ja sotsiaalõiguse valdkondades.

Siiski on reformide jaks vaja rahu ning momendil on Türgis valdavad hirm ja viha. PKK rünnakute hirm – viha, mis võib eskaleeruda. Selle ärahoidmiseks peavad Türgi ja EL ühendama jõud, et kasutada terrorismi ärahoidmiseks ning selle eest karistamiseks diplomaatilisi ja poliitilisi vahendeid.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, daamid ja härrad, see elav arutelu oli eesistujariigi jaoks väga kasulik. See on selgelt demonstreerinud, juhul kui mingidki kahtlused esinesid, kuivõrd paljude parlamendiliikmete arvamused ja vaated seoses Türgi Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistega erinevad. Siiski, hoolimata paljudest arvamustest, mis võivad selles küsimuses eksisteerida, tunnen ma, et see arutelu on selgelt näidanud, et Türgi on juba eluline Euroopa Liidu strateegiline partner poliitilises, majanduslikus ja ka julgeoleku mõttes.

Samuti tunnen, et sellest arutelust on selge, et Türgi Euroopa Liiduga ühinemise väljavaade on olnud Türgis suurte poliitiliste ja sotsiaalsete reformide käivitavaks jõuks. Selge, et mõned inimesed kahetsevad, et need reformid pole olnud nii kiired või ulatuslikud, kui loodetud, kuid fakt on, et Türgi rahvas ja valitsus suunduvad järk-järgult mööda meie poolt määratud teed edasi demokraatlikuma ja pluralistlikuma ühiskonna suunas, mis austab õigusriigi põhimõtet täielikumalt.

Kopenhaageni kriteeriumid on kogu läbirääkimisprotsessi juhise või raamistikuna ülimalt selged nii Türgile kui mis tahes teistele kandidaatriikidele: üksnes need riigid, mis austavad selgelt meie majanduspõhimõtteid ning eriti ja võib-olla isegi olulisemalt, meie poliitilisi põhimõtteid, saavad olla Euroopa Liidu liikmeteks. Kui Türgi täidab neid kriteeriume täielikult, võib ta ilmselgelt saada Euroopa Liidu liikmeks. See on absoluutselt selge ning seega ei saa või vähemalt ei tohiks anda mis tahes alust kahtlustele.

Seoses PKK terrorirünnakutega Türgi ja Iraagi vahelisel piiril juhiksin ma teie tähelepanu eesistujariigi 22. oktoobri avaldusele selles küsimuses. Selles avalduses mõistis eesistujariik PKK toime pandud terroristliku vägivalla täielikult hukka ning väljendas meie aktiivset solidaarsust ohvrite perekondadega. Samuti märkisime, et rahvusvahelisele kogukonnale on eluliselt tähtis toetada Türgi pingutusi võitluses terrorismiga, samal ajal austades õigusriigi põhimõtet, säilitades rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse ning regionaalse stabiilsuse ja muidugi kutsudes Türgit üles hoiduma mis tahes ebaproportsionaalsest sõjalisest tegevusest. Samuti kutsume üles nii Türgi kui Iraagi valitsust tegema tõhusat koostööd selle probleemiga tegelemisel ning eriti hoiduma Iraagi territooriumi kasutamisest terroristlikeks tegevusteks Türgi vastu.

  Olli Rehn, komisjoni liige. − Härra juhataja, austatud parlamendiliikmed, tahan teid tänada selle väga sisulise ja ajakohase arutelu eest napilt enne meie Türgi eduaruande avaldamist 6. novembril – see tähendab kahe nädala pärast. Me püüdleme komisjonis objektiivse ja õiglase aruande esitamise suunas –sellise, nagu esitas proua Oomen-Ruijten.

Tänase aruteluga ning sellele järgneva teie resolutsiooniga saadab täiskogu Türgile mõned väga selged sõnumid. Esiteks ma arvan, et me kõik nõustume, et praegu on käes aeg reformipingutusi Türgis selle kodanike heaks toetada – jah, ning samuti selleks, et saavutada tõsine edasiminek ELi ühinemisläbirääkimistel. Väga suur rõhk on eriti viivituseta reformidel sõnavabaduse valdkonnas, seoses kurikuulsa artikliga 301 ning teiste samaväärsete artiklitega, aga ka seoses usuvabadustega. Samuti on vaja näha edasiminekut naiste õiguste, ametiühingute õiguste, aga ka kultuuri- ja usuõiguste osas ning Türgi rahvusvaheliste kohustuste valdkonnas.

Veelgi enam, me mõistame terrorirünnakud hukka ning saame aru Türgi vajadusest oma kodanikke kaitsta, kuid samuti kutsume me Türgit tungivalt üles otsima poliitilist lahendust koostöös Iraagi regionaalsete ametivõimudega ning rahvusvahelise kogukonnaga ning näitama oma vastustes PKK terrorismile üles proportsionaalset meelt.

Seoses Armeenia küsimusega toetab komisjon teie resolutsiooni projektis väljendatud üleskutset lepitusprotsessiks Türgi ja Armeenia vahel. See on parim ja tõhusaim viis, mis viib aja jooksul tõeliste tulemusteni lepituse ja õigluse osas.

Samuti leiame, et kõiki küsimusi Türgis, sealhulgas Armeenia küsimust, tuleks arutada Türgi ühiskonnas sõnavabaduse nimel avalikult ja rahumeelselt. Seega on artikli 301 reform samuti hädavajalik tõsise ja tõhusa arutelu jaoks Armeenia küsimuses, mis viiks tõelise lepituseni.

Praegused sõnavabaduse piirangud omavad jahutavat mõju ning isegi aitavad kaasa mittetolerantse ja viha atmosfääri loomisele, nagu kahjuks ja kurvastuseks näitas Hrant Dinki mõrvamine varem sel aastal.

Viimasena peame meenutama üht asja. Mina olen ning samuti teie olete esitanud Türgile väga tugevad nõudmised seoses reformiprotsessiga ning seda õigustatult. Samal ajal me peame tuletama meelde, et võrrand töötab üksnes, kui mõlemad osapooled teevad seda, mis on nende kohustuseks. See tähendab, et kui me oleme ranged, peame me samuti olema õiglased. Peame pidama sõna ning jääma Türgi ühinemisperspektiivi juurde, nagu läbirääkimiste mandaadis visandatud.

(Aplaus)

Vastasel juhul võime karjuda nii valjult kui soovime, kuid see oleks nagu metsas hüüdmine. Vastust ei oleks – oleks vaid pikk vaikus.

  Juhataja. − Arutelu lõpetamiseks on esitatud kaks resolutsiooni(1) ettepanekut.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Richard Corbett (PSE), kirjalikult. – Türgil on endiselt enne ELi liikmelisuse tingimustele vastamist minna pikk tee. Hoolimata viimaste aastate märkimisväärsest edasiminekust, eksisteerivad endiselt tõsised probleemid seoses sõnavabadusega (eriti karistuskoodeksi artikkel 301), inimõigustega ja Armeeniaga.

Siiski lükkan tagasi nende argumendid, kes ütlevad, et Türgil ei või kunagi lubada ühineda põhjusel, et see ei ole Euroopa riik. Enam kui pool sajandit oleme aktsepteerinud Türgit täieõigusliku Euroopa Nõukogu liikmena. Oleme alustanud ühinemisläbirääkimisi, tunnustades nii põhimõtteliselt Türgi sobivust ELiga ühinemiseks. Need, kes väidavad, et Türgi ei ole euroopalik, ütlevad tegelikult, et see ei ole kristlik. Kuid miks peaks see olema kriteeriumiks? Euroopa Liidu motoks on „ühinenud mitmekesisus” – me ei püüa kultuure standardiseerida, vaid leida koos töötamise viise, säilitades meie erinevad keeled, religioonid jne. Sekulaarse riigi aktsepteerimine, mille rahvastik on enamuses islami-usulised, täiustaks seda printsiipi.