Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0807(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0356/2007

Arutelud :

PV 24/10/2007 - 19
CRE 24/10/2007 - 19

Hääletused :

PV 25/10/2007 - 7.4
CRE 25/10/2007 - 7.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0475

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 24. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

19. Täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamine ja järelevalve – Õigusalane koostöö kriminaalasjades (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste kriminaalasju- ja karistusi käsitlevate raportite kohta:

A6-0356/2007, Maria da Assunção Esteves, kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel, Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioon Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi algatuse kohta, mille eesmärgiks on võtta vastu nõukogu raamotsus täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamise ja järelevalve kohta [6480/2007 – C6-0129/2007 – 2007/0807(CNS)];

A6-0362/2007, Ioannis Varvitsiotis, kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel, raport nõukogu raamotsuse eelnõu kohta vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil [09688/2007 - C6-0209/2007 - 2005/0805(CNS)].

 
  
MPphoto
 
 

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. Proua juhataja, mina toetan mõlemat algatust, mis minu arvates täiendavad teineteist ja võimaldaksid mõlemad mitte alalise elukoha liikmesriigis mõistetud vabadusekaotuseta või vabaduskaotusliku karistusega isikute paremat sotsiaalset taasintegreerumist.

Me toetame ka selliseid algatusi, mis viivad ellu vastastikkuse tunnustamise põhimõtet. Mõlema algatuse tekstid on väga palju muutunud arutelude käigus politsei- ja õigusalase koostöö töörühmaga. Paljud Estevesi ja Varvitsiotise esimese parlamendi konsultatsiooni ajal tehtud muudatusettepanekud on järgnevate arutelude jooksul juba käiku läinud. Ma tänan mõlemat raportööri huvitavate raportite eest, esimese algatuse käigus on Maria da Assunção Esteves teostanud saksa- ja prantsuskeelse teksti väga põhjaliku õigusliku analüüsi. Ta on peamiste probleemidena tuvastanud erinevad sanktsioonid liikmesriikides ja probleemi, kuidas toimib vastastikkune tunnustamine siis, kui oma süsteemis ei ole täpset vastet.

Teine probleem, mida ta raportöörina rõhutas, on see kuidas käsitleda vabadusekaotuseta tingimuste rikkumisi ja milline liikmesriik – kas otsuse teinud liikmesriik või täidesaatev liikmesriik – peaks olema vastutav selle rikkumise puhul sanktsioonide kehtestamise eest.

Mõned tähelepanekud mõnede peamiste muudatusettepanekute kohta. Mul on märkus esimese raporti muudatusettepanek 1 kohta. Vastuvõtmisel tuleb pealkiri ära muuta, sest tingimisi karistused on rakendusalast välja jäetud. Sama kehtib kõigi muudatusettepanekute kohta, mis viitavad tingimisi karistustele.

Muudatusettepanek 12 on seotud seadusliku elukoha mõistega. See on praegu nõukogus arutusel, nagu ka võimalus minna teise liikmesriiki tööle või õppima. Ma viitan eelkõige muudatusettepanekule 16. Võin teatada, et teksti arutelud nõukogus lähevad väga hästi ja eesistujariik Portugal loodab – komisjoni täielikul toetusel – saavutada poliitilise kokkuleppe 2007. aasta lõpuks, enne Portugali eesistumise lõppemist.

Teise algatuse, Euroopa täitemenetluse korra ja süüdimõistetud isikute üleviimise algatuse, kohta tervitan Ioannis Varvitsiotise raportit, milles väidetakse, et esimeses raportis Euroopa Parlamendi tõstatatud küsimustega on enamasti arvestatud. Nii see on – me arvestasime parlamendi muudatusettepanekute ja ettepanekutega.

Mis puutub ainukesse muudatusettepanekusse, mille tegi raportöör uue põhjenduse 2a kohta, jagan ma täielikult avalduse sisu, et menetlusõigused kriminaalmenetluses on ülitähtis element vastastikkuse usalduse tagamiseks liikmesriikide vahel ning ma nõustun ka sellega, et on ülimalt kahetsusväärne, et seda menetlusõiguste vahendit vastu ei võetud, vaatamata parlamendi toetusele ja vaatamata meie jõupingutustele sõlmida menetlusõiguste kohta kokkulepe. See kahjuks ei osutunud võimalikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria da Assunção Esteves, raportöör.(PT) Proua juhataja, volinik, kõigepealt pean tänama parlamendiliikmeid, kes minuga kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis väga tihedat koostööd tegid ja kes aitasid mind oma üliolulise panuse kaudu, eriti Ignasi Guardans Cambót, Panayiotis Demetrioud ja lõpuks Fausto Correiat. Me tunneme kõik väga puudust Fausto Correiast, kes oli Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni liige ja pärit Portugalist nagu minagi. Pärast abi osutamist selle raportiga ta suri. Arvan, et parim austusavaldus, mida talle saan teha, on just nagu avalik lubadus, et ma püüan oma kohalolekuga Euroopa Parlamendis aidata viia ellu tema Euroopa ideid, mis oli ambitsioonikas ja visiooniga projekt ja võimekas nagu hiiglane oma õiguste kultuuri maailmale toomas. Sellega tahan ma täna siin avaldada austust meie sõbrale ja kolleegile Fausto Correiale.

Tahaksin teha lühikokkuvõtte selles raportis tõstatatud küsimustest. Esiteks pean rõhutama, et see raport, nagu kõik teisedki raportid, on avatud raport – avatud parimate lahenduste otsimisele ja leidmisele. Nagu volinik rõhutas, on sellel Prantsusmaa ja Saksamaa algatusel on kaks põhilist kasutegurit. Esimene on see, et julgustades vanglakaristustele alternatiivsete meetmete tunnustamist ja järelevalvet, edendame me poliitilist kultuuri, mis muudab kohtud aldimaks nende meetmete kasutamisele. Me propageerime kriminaalõiguse inimlikumaks muutmist liikmesriikides ja Euroopa kriminaalõiguse kvaliteeti. Teine kasutegur puudutab asjaolu, et see algatus aitab muuta kriminaalõigust ühtlustada ja muuta see seeläbi euroopalikumaks ning Euroopa ruumis vähem feodaalseks.

Tegelikkuses on Euroopa integratsioon, mis tegi olulise sammu edasi hiljutise Lissaboni lepinguga, mille osas jõugi kokkuleppele eelmisel nädalavahetusel Lissabonis, tasemel, kuhu kriminaalõigus ei ole Euroopa ruumis veel küündinud. On ülitähtis, et me propageerime jätkuvalt mitte üksnes vastastikkuse tunnustamise kultuuri, vaid ka kriminaalõiguse harmoniseerimist karistuste koostise, nende täideviimise meetodite, õigusrikkujate ja ühiskonna vaheliste suhete ja isegi suure ekvivalentsuse mõistes liikmesriikide kriminaalmenetlusõiguse ja kriminaalmateriaalõiguse vahel.

Euroopa Liidu lepingu artikkel 6 näitab selgelt, viidates Euroopa Liidu ühistele aluspõhimõtetele, et sellel on mõtet üksnes siis, kui meil on palju Euroopa kriminaalõigusi. Enamikku neist põhimõtetest katab kriminaalõigus. Konkreetselt selle raporti kohta tahaksin teha kaks või kolm minu arvates sisulist tähelepanekut. Esiteks, parlamendi ettepanekutes on eriti rõhutatud volituste jagamist otsuse teinud liikmesriigi ja täidesaatva liikmesriigi vahel. Täidesaatva liikmesriigi seaduste kasutamise taga on selge loogika. Teiseks, on olemas põhimõte, et keeldumine on erand, et tulevane raamotsus võiks olla nii tõhus kui võimalik. Kolmandaks, eksisteerib loogika, mille kohaselt ei saa kohandada meetmete liiki, muidu muutuks küsitavaks range karistusõiguse printsiip. Viimaks, samuti tuleb tagada tunnistajate ärakuulamise põhimõte juhtudel, mis sisaldavad tingimisi karistuse täitmisele pööramist või tingimisi karituse kehtestamist.

Proua juhataja, ma lõpetan väitega, et vaatamata kogu sellele edule Euroopa kriminaalõiguses jääb see meile peagi vaatamata kõigele väga kitsaks. Euroopa projekti on võimalik ellu viia üksnes projektina, kus me saame kehtestada antropotsentikke ja kosmopoliitseid seadusi, mis peavad hõlmama kriminaalõigust, mis on rohkem harmoniseeritud ja vähem piiridega jagatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioannis Varvitsiotis (PPE-DE), raportöör. – (EL) Proua juhataja, ma tahaksin alustada austusavaldusega lahkunud kolleegile parlamendiliikmele Fausto Correiale, kes aitas oluliselt kaasa komisjoni asepresidendi tsiteeritud korrektse ja ülevaatliku raporti koostamisele.

Tahaksin juhtida tähelepanu, et sellel teemal, mida me täna arutame, on väga pikk ajalugu. See algas 1983. aastal, Euroopa Nõukogu konventsiooniga, millega kõik liikmesriigid nõus olid. Konventsioonis oli siiski sätestatud, et kinnipeetavat võib ühest riigist teise üle viia üksnes kinnipeetava nõusolekul. Seega oli konventsioon ebaefektiivne. Koostati teine konventsioon, milles sätestati, et kinnipeetava nõusolek ei olnud vajalik, kuid kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid seda ei allkirjastanud ja see püüdlus läks luhta.

Kolme ELi liikmesriigi – Austria, Soome ja Rootsi – uue algatuse kohta esitati ettepanek, mis oli korralikult nõukogu poolt ette valmistatud ja avaldatud raamkonventsioonina. Mida see raamotsus sätestab? Selles on sätestatud, et süüdimõistetud ELi kodanik tuleb viia üle liikmesriiki, mille kodanik ta on või kus on tema alaline elukoht või kõik tema huvid. See on väga mõistlik, sest me näeme, et tema rehabiliteerimine saab pärast vanglat olema palju lihtsam: oma päritoluliikmesriiki saadetud isikul on keeleoskus, sõbrad ja sugulased ja ta on tuttavas keskkonnas.

Kui te mäletate, proua juhataja, see raport kiideti suure häälteenamusega parlamendis heaks 2006. aasta juunis. Kahjuks takerdus see Poolas bürokraatiasse, kus selle raamotsuse rakendamist erinevate protseduuriliste nüketega venitati. Seega peame seda uuesti arutama. Õnneks on probleem viimaks rahuldavalt lahendatud järeleandmistega Poola nõudmistele.

Proua juhataja, lubage mul siiski juhtida tähelepanu, et kui me niimoodi mõtleme, siis on jutt ühinenud Euroopast mõttetu. Me ei saa rääkida Euroopa konsensusest, kui iga liikmesriik oma tühistel põhjustel sellist kindlat meedet õõnestab. Millisest ühisest Euroopast me sel juhul räägime?

Tahaksin rõhutada, et kaks päeva tagasi Portugali peaministri esitletud Euroopa põhiseaduse leping sätestab õnneks ka selles valdkonnas häälteenamuse, nii et vetostamine lõpetatakse viimaks ära.

Lõpetuseks, lubage mul tänada komisjoni asepresident Franco Frattinit tema panuse eest ja väljendada soovi, et pärast 25. aasta möödumist saab tema hästi mõeldud algatus niipea kui võimalik tegelikkuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Panayotis Dimitriou, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, kolm sõna, mida me ELis kogu aeg kuuleme on vabadus, turvalisus ja õigus. Need on kolm Haagi programmi komponenti, millele pidid toetuma kõik liidu liikmesriigid.

Vastastikkuse tunnustamise ja kohtuotsuste täitmise põhimõte, mida nõukogu kirjeldas kaheksa aastat tagasi 1999. aastal Tamperes kui justiitsalase koostöö nurgakivi, ei ole kuskile edenenud. Need mõned sammud, mida selle põhimõtte rakendamiseks on vaja teha, on väga aeglased tulema. Ioannis Varvitsiotis on õigesti tuvastanud probleemi olemuse – erinevate riikide individuaalsed rahvuslikud seisukohad. Varvitsiotise raporti teemaks on nõukogu raamotsus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, sealhulgas teistes liikmesriikides määratud vabadusekaotused. Otsus on tõestuseks, kui aeglane ja juhuslik on olnud tegevus vabaduse, turvalisuse ja õiguse piirkonna loomisel, sest see otsus on vaid üks paljudest meetmetest, mis peaksid juba olema vastu võetud, ning et selle ettevalmistamine võttis nii kaua aega.

Igal juhul me tervitame nõupidamiste protsessi lõppemist ja ühispositsiooni vastuvõtmist kohtuotsuste tunnustamise kohta kriminaalasjades.

Ioannis Varvitsiotis väärib kiitust ettepaneku positiivse tulemuse eest, mille me oleme vastu võtnud ja mille poolt me hääletame.

Estevesi raporti teema täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ning tingimisi karistuste tunnustamine ja järelevalve on kahtlemata järjekordne samm paljude seas , mida tuleb võtta vastastikkuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks ja kohtuotsuste täitmiseks.

Prantsuse-Saksa ettepanekuga püütakse süüdimõistetud isikuid uuesti ühiskonda integreerida. Selles tehakse ettepanek lubada neil teiste liikmesriikide kohtutes mõistetud täitmisele mittepööratud karistusi, alternatiivseid mõjutusvahendeid ning tingimisi karistusi kanda oma elukoha liikmesriigis.

Raportöör on teinud suurepärast tööd ja ma õnnitlen teda. Siiski, minu arvates on “seadusliku ja alalise elukoha“ määratlus ebaõige. Peale selle ei ole vajalik kasutada inimõiguste rikkumise kohta sõna „vastuvõetamatu“, sest „vastuvõetavaid“ rikkumisi ei ole olemas. Ma saan aru, et nende kahe mõiste tõlkimisega on raskusi ja kutsun seega Maria da Assunção Estevesi üles tegema vajalikud muudatusettepanekud suuliselt, et tekst oleks kõigis keeltes korrektne.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna, fraktsiooni PSE nimel. – (PL) Proua juhataja, volinik, Euroopa Liit ei ole mitte üksnes ühine majanduspiirkond. Euroopa mõõdet tuleb nüüd mõista ka intensiivse poliitilise ja õigusliku lõimumisena liidus.

Liit on näide poliitilisest organisatsioonist, mis koondab individuaalsete liikmesriikide huvid areneva kosmopoliitse õigussüsteemi raamistikku. Mitmed liikmesriikide kriminaalõiguse sätted on alles ühtlustamise algetapis. Sellele vaatamata peaksime rõõmustama selle üle, et liikmesriikide vahelisi suhteid iseloomustab usaldus teiste õigussüsteemide vastu. See muudab koostöö lihtsamaks ja võimaldab täidesaatval liikmesriigil tunnustada otsuse teinud liikmesriigi otsust.

Tuleb märkida, et kogu Euroopa õigussüsteemis levib kriminaalõiguse humanitaariseerimine. See tugineb muidugi inimolendi väärtustamisele. Euroopa poliitika peaks igas suhtes olema järjekindel kohtuotsuste väljakuulutamisel ja täitmisel ning üldustes seostes süüdimõistetute ja ühiskonna vahel. Alternatiivsete karistuste lihtsustatud määramine aitab propageerida kriminaalõiguse ja süüdimõistmise ja selle tulemusel Euroopa õiguse humanitaarset lähenemist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata süüdimõistetud isiku õigusele ja võimalusele taasintegreeruda ühiskonda. Kaaluda tuleks laiemat alternatiivsete karistuste valikut vabadusekaotuslike karistuste asemel. On oluline pidada silmas, et rahvusvaheliste standardite kohaselt on süüdimõistetud inimeste staatus see, mille järgi hinnatakse iga poliitilise kogukonna õigussüsteemi tsiviliseeritust.

Seetõttu väärivad toetust täna esitatud raamotsused tõhusama koostöö kohta kriminaalõiguses. Lõpuks on ju käimasolev kriminaalõiguse sätete ühtlustamine liikmesriikides põhiline tingimus Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse piirkonna loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (PSE). - Proua juhataja, tahaksin keskenduda ettepaneku ühele aspektile. On selge, et selle konkreetse õigusakti eksisteerimise põhjus on humanitaarne. Kui vaadata, et miks võib ühes riigis mõistetud kriminaalkaristuse kohtuotsuse viia täide teises riigis, siis mida me põhimõtteliselt teeme, on see, et muudame süüdimõistetu isiku elu paremaks: ta saab ehk olla lähemal oma perele ja pärituolu kohale.

Tegelikult ma imestan, arvestades, et me käsitleme seda õigusakti humanitaarsest vaatepunktist, üks kriteerium, mida siit süüdimõistetu üleviimise kohta ühest liikmesriigist teise ei leia, on minu arvates humanitaaraspekt. Meie kriteeriumide aluseks on põhimõtteliselt rahvus, kodakondsus või alaline elamisluba. Teisest küljest räägime me ettepanekutes ja vastuväidetes “lähedastest sidemetest”, kuid humanitaaraspekt kui selline on puudu.

Võtkem konkreetse näite: isikul, kes ei ole ELi riigi kodanik, kuid kannab ELi riigi vanglakaristust, ei ole võimalik seda kanda kodule lähema, sest humanitaaraspekt on välja jäänud.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika