Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2131(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0301/2007

Esitatud tekstid :

A6-0301/2007

Arutelud :

PV 25/10/2007 - 2
CRE 25/10/2007 - 2

Hääletused :

PV 25/10/2007 - 7.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0487

Istungi stenogramm
Neljapäev, 25. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

2. Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevus (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on petitsioonikomisjoni nimel Luciana Sbarbati koostatud raport Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevuse kohta (2007/2131(INI) (A6-0301/2007).

Meil on täna hommikul hea meel tervitada ombudsmani ja volinik Wallströmi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. − Proua juhataja, tahaksin tänada auväärt liikmeid võimaluse eest pöörduda parlamendi poole seoses oma 2006. aasta aruandega. Tahaksin tänada ka raportööri proua Sbarbatit ja petitsioonikomisjoni suurepärase raporti eest.

Mu raportis on registreeritud edusammud kaebuste käsitlemisel, hea töökorralduse edendamisel ja teadmiste pakkumisel ombudsmani rolli kohta. 2006. aastal sain ma 3830 kaebust. See tähendab, et kaebuste üldarv on stabiliseerunud umbkaudu tasemel, mis saavutati pärast 53 %-list kasvu 2004. aastal.

Mul on hea meel teile teatada, et tõusnud on mu volituste piiresse kuuluvate kaebuste arv. See näitab, et kodanikel hakkab tekkima parem ettekujutus nii minu kui ka mu kolleegide volitustest, kes kuuluvad Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mis on kõigi asjaosaliste kasuks vastavalt tugevnenud.

Käsitletud pöördumiste üldarv oli 2006. aastal 586. Nendest 66 % puudutas komisjoni. Võttes arvesse, et komisjon on ELi institutsioon, millega kodanikel on kõige rohkem põhjust materiaalses kontaktis olla, on normaalne, et see oleks pöördumiste põhimõtteliseks sihtmärgiks.

Lõplik otsus langetati 250 pöördumise osas, mis olid esitatud 2006. aastal. 95 juhtumi uurimisel haldusomavoli ei avastatud. Selline leid ei ole alati negatiivne kaebuse esitaja jaoks, kes saab asjaomaselt institutsioonilt vähemalt täieliku seletuse. Isegi kui haldusomavoli ei avastata, saan ma kindlaks teha võimalused institutsioonide asjaajamise kvaliteedi parandamiseks. Kui nõnda, siis pööran ma sellele edaspidi ka tähelepanu.

Paljud mu uurimised lõpevad tulemusega, millest võidavad nii kaebuse esitaja kui ka institutsioon, mille kohta kaebus esitati. 2006. aasta jooksul langetas asjaomane institutsioon 64 juhtumi puhul otsuse kaebuse esitaja kasuks.

Haldusomavoli avastades püüan ma võimaluse korral sõbraliku lahenduse saavutada. 2006. aastal saavutati kolm sõbralikku lahendust ning aasta lõpul kaaluvad asjaomased institutsioonid veel 27 niisugust ettepanekut.

Kui sõbralik lahendus ei ole võimalik, lõpetan ma juhtumi kriitilise märkusega või koostan soovituse eelnõu. Kriitiline märkus on vajalik, kui asjaomasel institutsioonil ei ole haldusomavoli juhtumit enam võimalik kõrvaldada. Ma soovin rõhutada, et kriitika on mõeldud konstruktiivsena, et aidata tulevikus ära hoida samasugust haldusomavoli. 2006. aastal lõpetasin ma sel kombel 41 pöördumist.

Et oma kriitika ja nõuannete mõju paremini jälgida, olen käivitanud sel aastal kõigi 2006. aastal tehtud kriitiliste märkuste, samuti 38 juhtumi puhul samal aastal tehtud edasiste märkuste järelevalve uurimise. Nende uurimuste tulemused peaksid asjaomastele institutsioonidele pakkuma jätkuvat ergutust parandada oma tavasid ning edasi arendada kodanike teenindamise kultuuri.

Juhtudel, mil haldusomavoli juhtumeid on veel võimalik kõrvaldada, teen ma soovituse eelnõu institutsioonile, kes peab vastama üksikasjaliku arvamusavaldusega. 2006. aastal tehti 13 soovituse eelnõud.

Kui institutsioon soovituse eelnõule rahuldavalt ei vasta, võin ma saata eriaruande Euroopa Parlamendile. 2006. aastal tehti kaks eriaruannet. Esimene puudutas nõukogu vastutust keelte valiku eest, mida kasutatakse eesistujariikide veebisaitidel. Teine kutsus komisjoni üles nõuetekohaselt tegelema kaebusega rikkumiste kohta sportlike kihlvedude korraldamise teenuste puhul. Mul on hea meel teatada, et komisjon reageeris sellele aruandele kohe ja positiivselt.

Aastaaruande uus joon, mida tahaksin hea töökorralduse toetamist ja julgustamist silmas pidades rõhutada, on seotud mu uurimiste käigus ilmnenud nähtusega, mida ma nimetan institutsioonide heade tavade „tähtjuhtumiteks”.

Tahaksin nüüd mainida mõningaid muid tegevusi, mida olen 2006. aastal ette võtnud, pidades silmas parimate võimalike teenuste tagamist kodanikele.

Esiteks kirjutasin alla vastastikuse mõistmise memorandumile Euroopa andmekaitseinspektoriga. Meie kokkuleppe eesmärk on tagada andmekaitse küsimustes esitatud kaebuste kooskõlastatud käsitlemine ning vältida tarbetut kattumist.

Kokkulepe võimaldab mul kasu saada andmekaitseinspektori asjatundlikkusest, konsulteerides temaga juhtudel, kui andmekaitsemääruse tekst ja kehtiv pretsedendiõigus jätavad ruumi eriarvamustele. See on juba osutunud minu jaoks kasulikuks mehhanismiks, kui tegelen juhtumitega, mille puhul on tarvis kontrollida dokumentidele juurdepääsuõiguse vastavust eraelu puutumatuse õigusega.

Olen alla kirjutanud ka kokkuleppele Hispaania valitsusega võimaldada kodanikel esitada kaebusi Euroopa ombudsmanile kõigis Hispaania ametlikes keeltes. Seega olen kooskõlastanud oma tavad nõukogu 2005. aasta juunis tehtud järeldustega, millega sätestatakse nende keelte kasutamine, et hõlbustada Hispaania kodanike suhtlemist ELi institutsioonidega.

Austatud liikmed, ma olen tänulik proua Sbarbati raportis väljendatud toetuse eest Euroopa ombudsmani tööle ning tahaksin teavitada parlamenti, et nagu on nõutud tema raportis, olen ma juba hõivatud vastastikuse mõistmise memorandumi aluste ettevalmistamisega Euroopa Investeerimispangaga.

Arvestades, et ELi õiguse rakendamine on suurelt osalt liikmesriikide valitsuste vastutusel, kavatsen ma jätkata koostöö arendamist Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu. Mul on hea meel teile teatada, et selle võrgustiku kuues kohtumine leidis aset eelmisel nädalal sellessamas majas. Selle eduka kohtumise lõpul võtsime me ühehäälselt vastu avalduse, mille eesmärk on laiemalt teadvustada riikliku ja piirkondliku tasandi ombudsmanide töö Euroopa Liidu mõõdet ning selgitada teenuseid, mida nad pakuvad inimestele, kes esitavad kaebusi ELi õigusega hõlmatud küsimustes.

Ma usun, et ombudsmanide vabatahtlik koostöö, mis nüüd on avalduseks kristalliseerunud, võib anda olulise ja kasvava panuse Euroopa Liidu suutlikkusse pakkuda konkreetseid tulemusi, tagades, et kodanike võimalus kasutada oma õigusi muutub igapäevaseks reaalsuseks ning probleemid lahendatakse kodanikele lähedastel viisidel.

Euroopa ombudsmani institutsioon kehtestati selleks, et aidata liitu kodanikele lähemale tuua ning anda ELi haldusasutustele „inimlik nägu”. Meie institutsiooni põhiaspekt on see, et ombudsman on isik, kes suhtleb kodanikega vahetult, vaatab läbi nende juhtumid ning otsib võimalusi nende probleemide ja kaebuste lahendamiseks.

Iga selline „mikrosuhtlus” kätkeb endas võimalust tugevdada kodanike ja institutsioonide vahelist usaldust. Selle eesmärgi taotlemisel jätkan ma konstruktiivse dialoogi edendamist institutsioonidega ning nende tähelepanu juhtimist probleemidele, et nad saaksid oma tegevust parandada.

See, mil viisil haldusasutused kaebustele reageerivad, on põhimeede, mis näitab, kui kodanikukesksed nad on. Kuigi areng on toimunud paljudes valdkondades, tõusis 2006. aastal kahjuks proportsionaalselt nende juhtumite arv, mille ma pidin lõpetama kriitilise märkusega.

See peaks muret tegema kõigile, kes soovivad paremaid suhteid ELi ja selle kodanike vahel. Kaebused pakuvad üht võimalust asju parandada ning näidata, et asjaomane institutsioon suhtub tõepoolest austusega kodanike põhiõigusesse saada hea haldus.

Ma pole kindel, kas kodanikel on hõlpus sobitada asjaomaste institutsioonide tihti korratavad avaldusi oma soovi kohta pääseda „kodanikule lähemale” ja olla „rohkem avatud” asjaoluga, et needsamad institutsioonid jätavad tihtipeale kasutamata ombudsmani pakutavad võimalused suhete parandamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Mind julgustavad siiski arvukad märgid, et käesoleval 2007. aastal on ilmutatud palju rohkem soovi kasutada kaebuste lahendamiseks võimalusi, mida pakkusid mu uurimistulemused.

Selline koostöö on hädavajalik, sest ombudsmanil ei saa edu olla üksinda. Tipptaseme halduse tagamine on ülesanne, millega tuleb tegelda koostöös ELi institutsioonidega. Lubaduste täitmine, asjakohaste hüvitusmehhanismide pakkumine, vigadest õppimine, avalik tegutsemine ning üldsuse kontrolli võimaldamine – need kõik on ülimalt tähtsad vahendid usalduse loomiseks.

Samamoodi peab Euroopa ombudsman tegema kooskõlastatud ja süstemaatilist koostööd oma riiklike ja piirkondlike kolleegidega, et tagada kodanike õiguste täielik austamine kogu Euroopa Liidus. Ja lõpuks peab ombudsman jätkama pöördumisi kodanike poole, et nad saaksid teadlikeks tema teenustest.

Parlamendi toetusel ja suunamisel kavatsen ma jätkata katseid olemasolevatele saavutustele tuginedes tõsiselt täita oma ametivolitusi, et Euroopa Liit kodanikele lähemale tuua ning ELi haldusasutustele „inimlik nägu” anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Luciana Sbarbati (ALDE), raportöör. – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tahaksin kõigepealt tänada ombudsmani tema suurepärase töö eest, mis on välja toodud selles konkreetses raportis. Tahaksin tänada nende koostöö eest ka komisjoni õigustalitusi ja kõiki oma parlamendikolleege petitsioonikomisjonist, eriti variraportööri ja härra Mavrommatist.

Kodanike teenindamise kultuuri, mis on eelkõige kavandatud, et tagada kõrgekvaliteedilist, läbipaistvat, kättesaadavat, kiiret ja koostöövalmist haldusjuhtimist, on ühenduse tasandil julgustatud ja tugevdatud petitsioonikomisjoni ja ombudsmani ühiste jõupingutustega; selle esimesi ilminguid võib näha 2001. aasta 6. septembri resolutsioonis – see on kuupäev, mil Euroopa Parlament võttis vastu hea halduse tegevusjuhendi, mille kohta tegi ettepaneku Euroopa ombudsman.

Peale selle tekitas Maastrichti leping kvalitatiivse hüppe Euroopa Liidu kodakondsuses, pakkudes kõigile kodanikele võimalust esitada avaldusi parlamentaarsele organile, mis jääb ainsaks vahekohtunikuks, või pöördudes spetsialiseerituma organi poole, mis kohtuvälistel alusel tegutsedes järgib menetlust, millega ei välistata parlamentaarset sekkumist juhul, kui selgub, et haldusomavoli juhtumi eest vastutav ühenduse institutsioon ei soovi koostööd teha.

Ma ei hakka rääkima statistikast, kuna ombudsman on sellest juba rääkinud ning see on esitatud ka raportis. Praegu on haldusomavoli juhtumid seotud läbipaistvuse puudumise, teabe andmisest keeldumise, võimu kuritarvitamise, õigusalaste vigade ning asutamislepingu kohustuste täitmise mittetagamisega, seda eriti komisjoni poolt.

Ombudsmani otsused ei ole õiguslikult siduvad, vaid need tagavad, et tema töö aitab tugevdada ta veenmisvõimet. Ta saab aktiivset toetust petitsioonikomisjonilt, mille koosolekutest ta 2006. aastal neli korda osa võttis, ning teeb koostööd Euroopa ombudsmanide võrgustikuga, mida tuleks täiustada ja laiendada. Näiteks Itaalias riiklikku ombudsmani veel ei ole.

Sellest hoolimata tuleks rõhutada, et lõpliku mõjuga otsustest tuleks teatada õigeaegselt, et vältida pädevuskonflikte ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tegevuses.

Raportis jagatakse 2006. aastal lõpule viidud uurimiste kohta tehtud otsused eri kategooriatesse: ühenduse institutsioonide ja organite poolse avalikustatuse puudumine (25% uurimistest), komisjoni kui asutamislepingu täitmise tagaja roll seoses artiklis 226 esitatud menetlustega, lepingute haldamine, palk ja toetused, ühenduse institutsioonide töötajate töölevõtmine ja juhtimine.

Menetlused lõppevad sageli kriitilise märkuse staadiumis – menetlusetapp, mis on vahend haldusomavoli juhtumite ärahoidmiseks tulevikus, juhtudel, mil oleks mõttetu teha soovitusi. Ombudsman on selle kohta esitanud mitmesuguseid näiteid, mida võib vabal hetkel raportist lugeda.

Selles osas teeb petitsioonikomitee ombudsmanile ettepaneku viia läbi üksikasjalik uuring 2006. aasta uurimiste käigus tehtud praktiliste märkuste mõju kohta. Faktist, et institutsioonidel on olemas hea halduse tegevusjuhend, ei piisa sageli tõelise teeninduskultuuri tagamiseks.

Raport näitab ka, et endiselt esineb veel mõningaid hämaraid valdkondi seoses komisjoni kaalutlusõiguse väärkasutusega võtta koheseid meetmeid enne, kui kohtumenetlused on alanud, kasutades ettekäändena poliitilisi kaalutlusi. Mis puutub lepingutesse ja töötajate juhtimisse, siis näitavad mõned ombudsmani omal algatusel käivitatud uurimised, kuidas ta volitused osutuvad tõhusaks vahendiks haldusasutuste enesekontrollile suunamisel, see on usaldusväärne põhimõte, mida tuleks rohkem kasutada.

Petitsioonikomisjoni arvates tuleks siiski ombudsmani ja parlamendi vahelisest sama juhtumit puudutavast ajastamise ja vaadete kooskõlastamatusest üle saada pideva konstruktiivse dialoogi abil.

Petitsioonikomisjon on väljastanud ombudsmanile ka erikutse uurida EPSO kasutatavaid süsteeme, pidades silmas kandidaatide, eelkõige noorte kandidaatide huve Euroopa Parlamendi konkurentsimenetlustes, ning uurida oletatavat diskrimineerimist, millest teatati Brüsseli Euroopa koolist.

Aastaaruandes, proua juhataja, on keskendutud ombudsmani rollile kui põhitegurile liidu demokraatlikus elus. Ta on kodanikele eluliselt tähtis vahendaja suhtlemisel ametivõimudega. Tema tulemuslik tegevus toob esile erinevuse hea ja halva halduse vahel, pakkudes suuniseid vigade mõistmiseks ning otsides kaebuste esitajatele rahuldavaid lahendusi, mis võiksid halva teostuse heastada,

Sel eesmärgil oleks väga kasulik, kui ombudsman koostaks nimekirja parimatest haldustavadest, mis hõlmaks ka vähem kiiduväärseid, mitte ainult näidisjuhtumeid. Üks põhiprintsiipidest, mida tuleb alati rõhutada, on kõigi Euroopa kodanike demokraatlik võrdsus, ilma mingi vahetegemise või diskrimineerimiseta rahvuse või keele alusel; miski, millele ombudsman võib toetuda oma jätkuvates jõupingutustes keelelise võrdsuse kontrollimisel ja kaitsmisel.

Petitsioonikomisjon on selle poolt, et kiirendada menetlust, millega tagatakse ombudsmani aastaaruande kiirem läbiarutamine, ning ta on ka statuudi muutmise poolt, tingimusel et muudatused hõlmavad vaid ombudsmani volituste kvalitatiivset laiendamist, ilma et need mõjutaksid tema pädevuse iseloomu või ta otsuste mittekohustuslikku mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. Proua juhataja, komisjon peaks „teeninduskultuuri edendamisel võtma juhtpositsiooni”. Kui ombudsman ütles seda oma aastaaruande sissejuhatuses, siis poleks ma saanudki rohkem nõus olla. Euroopa Liit peab olema oma kodanikele lähemal, neid paremini kuulama ja pakkuma neile häid poliitikaid. Tipptaseme haldusjuhtimine on selleks hädavajalik tingimus. Omada hästivarustatud valvekoera, kes valvaks meie edusammude järele, on meie ühise edu saavutamiseks sama oluline. Ombudsman tegutseb veatu ja arvestatava halduse väliskontrolli mehhanismina Euroopa Liidu institutsioonide ja organite nimel.

Seetõttu tervitan ma väga ombudsmani 2006. aasta aruannet ning tahan rõhutada, et komisjoni ja ombudsmani vahelised suhted on väga head. Näiteks on komisjonile suunatud algatatud juurdluste arv 2006. aastal vähenenud 20 % võrra 2005. ja 2004. aastaga võrreldes ning me tunnistame märksa sagedamini oma vigu ja vabandame. Me otsime kaebuste esitajaid rahuldavaid lahendusi, samamoodi nagu me järgime ombudsmani kriitilisi märkusi ja soovituste eelnõusid.

Tervitan ka proua Sbarbati väga olulist raportit ja selles sisalduvaid konstruktiivseid ettepanekuid. Nõustun ombudsmani üleskutsega teeninduskultuuri järgida ning samamoodi nõustun ma ka proua Sbarbati üleskutsega suurendada vajalikke eelarvelisi ja inimressursse. Meie üle otsustatakse meie tegude, mitte sõnade järgi, seega on meil tarvis tegelikult tagada, et kodanikud saaksid koheseid ja sisulisi vastuseid, nagu ütleb proua Sbarbati oma raportis.

Lubage mul lühidalt kommenteerida mõnd raporti teatavat punkti. Esiteks tervitab komisjon ombudsmani algatust koostada nimekiri heade tavade näidisteks olevatest „tähtjuhtumitest”. Me tervitame ka algatust valmistada ette uurimus komisjoni ning muude institutsioonide ja organite teostatava järelevalve kohta seoses ombudsmani tehtud kriitiliste märkuste ja järgnevate märkustega. Ma loodan, et see võib kaasa aidata kodanikele kasulike tavade parandamisele.

Teiseks, seoses eeldatavate kattumistega petitsioonikomisjoni ja ombudsmani tegevuses ja volitustes, kinnitab komisjon oma valmidust töötada koos nende kahe asutusega nende vastava töövaldkonna raames, ning selle töövaldkonna määratlus ei kuulu komisjoni pädevusse.

Kolmandaks, parlament on palunud komisjonil nõuetekohaselt kasutada oma kaalutlusõigust vastavalt artiklile 226 seoses rikkumismenetlustega. Muidugi peaksime me meetmete võtmisel vältima venitamist või tegematajätmisi ning sellepärast on komisjon hiljuti vastu võtnud teatise ühenduse õiguse rakendamise kohta ning me sätestasime sihipärasemad ennetusmeetmed, parandatud infosätted ja probleemilahenduse. Lühidalt, see oli komisjoni uus kohustus: püüelda rikkumisjuhtumite tulemuslikuma käsitlemise ja suurema läbipaistvuse poole.

Mis puutub määrusesse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, siis, nagu teate, selle määruse läbivaatamine praegu käib ning ombudsmani panus nõuandetegevusse on olnud väga teretulnud. Kõigest mõned nädalad tagasi oli meil koosolek koos institutsioonidevahelise komisjoniga üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, mida juhatas asepresident Wallis, ning ma tahan teda tänada, et ta esitas selle küsimuse üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele väga konstruktiivsel viisil.

Mu eelviimane punkt puudutab ombudsmani põhimäärust. Sellega tegeldakse omaette kontekstis, kuid kuna seda on raportis nimetatud, siis tahan teile lihtsalt kinnitada, et komisjon jälgib hoolikalt arenguid ning et komisjoni ja ombudsmani vahel on kujunemas kontaktid mitmesugustel hierarhilistel tasanditel. Ma tahan seda teemat arendada nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahelises tihedas koostöös.

Ja lõpuks, seoses ombudsmani kommunikatsiooni-strateegia ja Euroopa ombudsmanide võrgustikuga on meil tarvis jagada kogemusi ja haldustavasid. Me peame tõstma üldsuse teadlikkust ja tooma kodanikud Euroopa Liidule lähemale. Ombudsmanil on selles väga tähtis osa, samuti ka Euroopa Parlamendil ja petitsioonikomisjonil. See on oluline minu ja terve komisjoni jaoks ning te võite olla kindlad, et me anname oma parima, et teha koostööd ning leida häid, tulevikku suunatud lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Manolis Mavrommatis, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul kõigepealt tänada ja õnnitleda proua Sbarbatit, raportööri Euroopa ombudsmani 2006. aasta tegevuse aastaaruande kohta. Tahaksin tänada ka meie komisjoni sekretariaati tema abi eest proua Sbarbati raporti koostamisel ning samuti Euroopa ombudsmani härra Diamandourost, et ta oma 2006. aasta aruande viivitamata esitas ning seejärel petitsioonikomisjoniga koostööd tegi.

Ombudsman on iseseisev asutus ja ELi haldamise kontrollimehhanism. Vaatamata kõigile härra Diamandourose poolt üldsuse teavitamiseks võetud meetmetele, valitseb Euroopa ombudsmani pädevuse valdkonna suhtes siiski segadus. Sellepärast peame ELi asjakohase finantstoetuse abiga püüdma üldsust jätkuvalt teavitada. Sel põhjusel oleme meie, Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, jälle esitanud asjakohase muudatusettepaneku, millega kutsutakse üles isegi veel suuremale meedia osavõtule Euroopa ombudsmani töö avalikustamisel.

Variraportöörina olen püüdnud anda oma panuse raportisse Euroopa ombudsmani tegevuse kohta muudatusettepanekutega, mida olen esitanud ja toetanud. Eelkõige nende muudatuste vastuvõtmise kaudu oleme näinud edusamme Euroopa ombudsmani tegevuse järgmistes valdkondades.

Esiteks paluti Euroopa ombudsmanil jätkata tema uurimist kolmanda samba teemadel.

Teiseks tuleb Euroopa ombudsmaniga seotud raportid viivitamata tõlkida kõigisse ametlikesse ELi keeltesse, eriti Euroopa ombudsmani aastaaruande puhul.

Kolmandaks peab Euroopa ombudsman säilitama head suhted petitsioonikomisjoni liikmetega ja tegema nendega koostööd soovitud tulemuste saavutamiseks.

Lõpetuseks, Euroopa ombudsmanide võrgustikku kutsutakse üles laienema ja lülitama oma koosseisu spetsialiseeritud ombudsmane, näiteks neid, kes tegelevad vähemuste õigustega, pereprobleemidega, isikuandmete kaitsega ning vangide või patsientide õigustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Dobolyi, fraktsiooni PSE nimel. – Proua president, tahaksin alustada, tänades härra Diamandourost ja proua Wallströmi nende esitluste ja proua Sbarbatit tema suurepärase raporti eest.

Lissaboni leping nõustus äsja avama uksi Euroopa Liidu väljapääsule pikka aega kestnud staadiumist, milles oli takistatud tema suutlikkus oma kodanike kasuks tulemusrikkalt funktsioneerida. Meil on juba ammu vajalik olnud institutsiooniline süsteem, mis töötab tulemusrikkamalt, kuid see avab ukse ka nii paljule muule.

Ma tervitan institutsioonide presidentide harta pidulikku väljakuulutamist, mis toimus 12. detsembril. Põhiõiguste harta võtmine õiguskorra osana Eurooa Liidus võimaldab liidul hakata toimima tulemusrikkamatel, läbipaistvamatel ja demokraatlikemal alustel. Euroopa kodanikud eeldavad ja jätkavad eeldamist, et liidu institutsioonid tegutsevad kooskõlas selle põhiprintsiipidega: kooskõlas hartaga ning tõhususe, mõjususe ja avalikustatusega.

Euroopa ombudsmanil on demokraatlikus struktuuris ja liidu funktsioneerimises eluliselt tähtis roll. Kõige suurem osa ombudsmani uurimistest on seotud läbipaistvuse puudumisega. See on meie tegevusvaldkond, mida peame parandama, kui tahame kodanike silmis usaldusväärsemaks muutuda. Ma olen väga rahul ombudsmani tööga, nagu see on esitatud tema aastaaruandes ja sõnavõtus. Ta on 2006. aasta jooksul langetanud palju olulisi otsuseid, mille hulgas pole vähetähtsad need, mis käsitlevad eesistujariigi veebisaidil kasutatavate keelte valikut, komisjoni väljaantud infolehtedel, postritel ja videoesitlustes sisalduvat ebatäpset ja eksitavat teavet lennureisijate õiguste kohta ning Euroopa Investeerimispanga auditi aruannete kättesaadavust.

On oluline, et toetaksime ombudsmani tööd, samuti petitsioonikomisjoni tööd, kuna kodanike ELi teemalisi kaebusi ja avaldusi käsitledes saame välja selgitada, mis Euroopa tasandil korralikult ei toimi ja parandusmeetmeid võtta. Ombudsmani ja petitsioonikomitee ette toodud juhtumid muutuvad aina keerukamaks ning nõuavad seetõttu institutsioonidelt suuremate rahaliste vahendite investeerimist, et kodanike mured saaksid nõuetekohaselt käsitletud.

Sellega seoses tahaksin parlamendiliikmetele meelde tuletada proua Sbarbati raporti lõiget 2: „Kutsub üles kõiki Euroopa institutsioone ja organeid andma vajalikke eelarvelisi vahendeid ja inimressursse, tagamaks et kodanikud saaksid viivitamata sisulised vastused oma küsimustele, kaebustele ja avaldustele.” Ega polegi paremat viisi põhiõiguste harta ellurakendamiseks, kui seda üleskutset täita, ning ma kutsun kõiki institutsioone ja organeid üles selles suhtes kodanike huve eelistama.

 
  
MPphoto
 
 

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – (FI) Proua juhataja, komisjoni asepresident Margot Wallström, ombudsman Nikiforos Diamandouros, daamid ja härrad, hakatuseks soovin ma tänada raportööri tema suurepärase töö eest.

Aastate jooksul on Euroopa ombudsmani roll Euroopa Liidu kodanikele aina olulisemaks muutunud. Kui Euroopa Liidu põhiõiguste harta kord jõustub, muutub ta roll veelgi tähtsamaks. See tähendab, et edaspidi peame veel hoolikamalt tagama, et ombudsmanil oleks piisavalt ressursse ning et tegevusjuhis, mille alusel ta tegutseb, oleks vastavuses parajasti käesolevate tingimustega.

Volinik Margot Wallström rõhutas läbipaistvuse vajadust. Tahaksin loota, et nüüd, kus tegevusjuhis, mille kohaselt Euroopa ombudsman tegutseb, on muutumas, saavad tõeks komisjoni sõnad läbipaistvuse suurendamisest ja selle mõtte edendamisest, et vajalikku informatsiooni saab komisjonilt, sest ainult teod loevad, mitte sõnad.

Ombudsmani aastaaruanne ja selle kokkuvõtlik versioon on suurepärane näide selle kohta, kuidas tuleks meie tööd esitada üldsusele. Aruanne on selge, sisutihe ja asjakohane. Läbipaistvus on Euroopa demokraatia võti ja selle peamine ehitusmaterjal.

Vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 on igal isikul õigus sellele, et liidu asutused ja organid käsitleksid tema probleeme erapooletult, ausalt ja mõistliku aja jooksul. Sellega on palju öeldud ning see paneb kohustused kõigile Euroopa Liidu asutustele ning nähtavasti ka ombudsmani ametkonnale. Sellest tulenevalt tahaksin ma rõhutada, kui oluline on tagada, et piisavad asjakohased vahendid on olemas, nii et inimesed ei pea aastaid ja aastaid ootama otsuseid küsimustes, mis on neile olulised, sest otsuste ootamine on väga väsitav tegevus.

Lõpuks tahaksin tänada ombudsmani töö eest, mida ta teeb, ning soovida talle edu selles väga raskes rollis. Alati ei hinnata seda piisavalt, kuna põhiõigusi rakendatakse märksa edukamalt eliidi hulgas kui tavaliste inimeste seas.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, tahaksin tänada proua Sbarbatit tema töö eest ning väljendada oma tunnustust Euroopa ombudsmani professor Nikiforos Diamandurose saavutustele. Ma esindan Euroopa Liidu rahvusrühma seisukohti, samuti petitsioonikomisjoni esimehe Marcin Libicki omi, kes ei saanud tänasest istungist osa võtta ja palus mul enda nimel kõnelda.

Hominum causa omne ius constitutum sit – iga seadust tuleks kohaldada inimlikust vaatepunktist. Seda Rooma põhimõtet võib näha ombudsmani töös, kes oma pädevusvaldkonnas tegutsedes püüab vastavusse jääda aluspõhimõttega, et igaühel on õigus oma juhtumi erapooletule ja õiglasele käsitlemisele ELi organites ja asutustes.

Raporti analüüsist võib näha, et ainult umbes 25 % esitatud kaebustest kuuluvad ombudsmani pädevuse raamidesse. Kas sellepärast, et meie kodanikud ei tunne seadusi? Arvatavasti on see teataval määral põhjuseks. Siiski arvan ma, et siin on midagi muud, et nad võtavad ombudsmani institutsiooni viimase võimalusena, kui ei suuda oma kodumaal asjakohast abi leida. Petitsioonikomisjonile esitatud avalduste temaatika ja hulk näitab midagi samasugust. Kui tunne, et kedagi on ebaõiglaselt, venitades, ebakompetentselt või bürokraatlikult koheldud, jätkab kasvamist, siis muutub Euroopa hea haldusjuhtimise koodeks lihtsalt püüdluste kollektsiooniks ja lakkab olemast igapäevases kasutuses.

Professor, soovin, et võiksite ombudsmanina olla ühenduse kodanike huvide tõhusaks kaitsjaks ning et parlament, nõukogu ja komisjon, samuti riikide parlamendid ja riiklikud ombudsmanid aitaksid teid selles töös.

 
  
MPphoto
 
 

  Margrete Auken, fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DA) Proua juhataja, ma ei hakka kordama kõike head, mida on juba öeldud, peale selle, et tänada nii meie ombudsmani kui ka volinik Wallströmi. Lisaks tahaksin öelda midagi, mida tuleb rõhutada. Olen suhteliselt uus liige kodanike kaebuste komisjonis, nagu oleks parem seda nimetada. Olen ühiskonnas viibides oma kohkumuseks avastanud, et need on tegelikult ainult aktiivsed kodanikud, kes paljudes kohtades jälgivad, kas ELi õigusakte ikka järgitakse. Institutsioonid seda ei tee, samuti mitte liikmesriigid. Nii et kui kodanikud seda ei tee, siis laguneb kogu asi laiali. Seepärast ei ole kodanikud kõigest üksikjuhtude ohvrid; nad on kahtlemata ka aktiivsed kaasmängijad, kes tegutsevad, tagamaks et ELi äärmiselt läbipaistev süsteem oleks kodanikele nii mõistetav kui ka lähedane.

Peaksime selgelt väljenduma ka selles osas, et see on pidev võitlus, isegi kui varustame oma organid, st ombudsmani ja kodanike kaebuste komisjoni, vajalike tööriistadega. Praegu toimub rünnak Rootsi avalikustatuse ja dokumentidele ligipääsetavuse süsteemile. Me ei tohi uskuma jääda, et see on võitlus, mille võime võita üks kord ja alatiseks. Me peame peale käima ning jätkama pealekäimist ja me ei võida seda võitlust üheski punktis. Me võidame selle üksnes siis, kui meil on jätkuvalt väga tugevad tööriistad.

Lubage mul rõhutada, et olen proua Sbarbati raportiga väga rahul. Tahaksin siiski välja tuua muudatused, mis meil tänu märkimisväärsele toetusele õnnestus raportisse teha. Esiteks on parlamendil nüüd võimalik ombudsmani juhtumeid kohtusse viia, kui institutsioonid ombudsmani otsuseid ei respekteeri. On äärmiselt oluline, et seda saaks teha ka tegelikult ja see ei jääks üksnes maailma ees kiitlemiseks. Meil on ombudsmani institutsioon, meil on kodanike kaebuste komisjon, ja ikkagi jääb see üksnes sõnadeks ja veel suuremaks hulgaks sõnadeks. Sellepärast on see asjaolu tohutult oluline.

Teine aspekt puudutab Euroopa Investeerimispanka. Paljudel juhtudel ei ole see pank olnud nii „kena”, kui oleks võinud olla. Paljudel juhtudel on see käitunud, justkui peamistele tööstusharudele toetust osutades, ning on täiesti oluline, et kodanikel, kes peaksid panga tegevusest väljaspool Euroopat asuvates riikides kasu saama, oleks võimalus oma probleemid ombudsmani ette tuua. On tõepoolest üpris šokeeriv, et neile on ära öeldud põhjendusega, et nad ei ole ELi kodanikud ja neil ei tohiks midagi öelda olla. Neid on üleolevalt ja ülbelt koheldud ning seepärast on mul väga hea meel, et käesolevas raportis on nüüd tähelepanu juhitud sellele, et neil kodanikel peab loomulikult olema võimalus ombudsmani poole pöörduda.

Lõpuks lubage mul öelda, et on oluline rõhutada, et ombudsmanil on pädevus ka valitsustevahelistes valdkondades kolmanda samba osas. Üldse astume me selle raportiga suure sammu edasi ning ma loodan väga, et nii komisjoni kui ka parlamendi organid suhtuvad sellesse tõsiselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (EL) Proua juhataja, tänane arutelu ning Euroopa ombudsmani härra Diamandourose poolt viimase nelja ja poole aasta jooksul tehtud suurepärane töö, samuti proua Sbarbati suurepärane raport pakuvad Euroopa Parlamendile ja komisjonile võimaluse teha kokkuvõte, kuidas üldsus ELi institutsioonidesse suhtub.

Suur osa üldsusest soovib suuremat läbipaistvust ja eeskujulikku haldust, mida nähtavasti on liiga vähe.

Märkasin härra Diamandourose aruandes mõningaid murettegevaid märke. Vähesed juhtumid on lahendatud sõbraliku kokkuleppe teel. Vähenenud on nende juhtumite arv, mille puhul komisjon (ma näen, et asepresident ei kuula) on täitnud Euroopa ombudsmani soovitusi.

Euroopa ombudsmani õnnitlemisest ei piisa, proua juhataja – me peame kuulda võtma ta soovitusi. Härra Diamandouros nõuab üpris õiglaselt oma volituste laiendamist kolmanda samba küsimustele, pakkudes seega suuremat läbipaistvust ja kontrolli. Ta palub muuta Euroopa ombudsmani statuuti nõnda, et tema töö muutuks tõhusamaks.

Ma usun, et tal on Euroopa Parlamendi toetus, kuid tal peab olema see ka komisjonilt, ning mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli, fraktsiooni ITS nimel. (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, me lugesime proua Sbarbati raportist, et 2006. aasta statistika kohaselt on 3800 kaebusest rohkem kui 90 % esitanud kodanikest eraisikud, mis on väga huvitav fakt. Proua Sbarbati räägib meile ka, et enamik kaebustest tuleb suurematest liikmesriikidest, kus on suurem elanikkond, kuid jätkab öeldes, et see number muutub, kui võtta arvesse elanikkonna suuruse ja esitatud kaebuste suhtarvu; sellisel juhul võtavad suurima kaebuste arvuga liidrikoha Luksemburg ning uued ühinenud riigid Malta, Küpros ja Sloveenia. Minu arvates peegeldab see fakti, et Euroopa iseloomuga ning Euroopa õiguspädevuse ja õigusloome küsimused on peamiseks mureks ombudsmani igapäevases töös.

Minu arvates on siiski huvitav märkida, et oleks palju kasulikum, kui nendes riikides asuks igaühes oma ombudsman, ning eriti Itaalias, üheainsa Euroopa ombudsmani asemel. Enda arvates lugesin ma, et enamus 95 %-st uuritud juhtudest ei kuulunud Euroopa ombudsmani pädevusse, kuna kaebused polnud esitatud ühenduse asutuse või organi kohta.

Haldusomavoli juhtumid on seotud läbipaistvuse puudumisega, ebaõiglusega, võimu kuritarvitamisega, õigusalaste eksimustega ja nõnda edasi. Halduse ebatõhususe ja ebaõigluse kohta minu kodumaal puuduvad andmed, aga ma olen kindel, et kui selline teave oleks olemas, siis ja Euroopa ombudsmanile esitataks, siis tõuseks liidriks Itaalia, eriti vasakpoolsete valitsuse ajal.

Kedagi ei üllata, et komisjoni kaalutlusõiguse väärkasutus on samuti esireas ning seetõttu tahaksin ma õhutada ombudsmani veel põhjalikumalt uurima suhteid kodanike ning nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel.

Olen ka nõus, et ombudsmani uurimiste ulatust tuleks laiendada nii, et see hõlmaks vähemuste kaitset, pereprobleeme, isikuandmete kaitset ja vangide õigusi, ning sel põhjusel toetan ma härra Mavrommatise muudatusettepanekut. Siiski, proua Sbarbati ja härra Mavrommatis, ei toeta ma ettepanekut teha uurimisi ka seoses nõndanimetatud kolmanda sambaga. See on vale ja ma ei ole sellega nõus. Õnnitleksin siiski proua Sbarbatit tema tulemusrikka töö puhul Euroopa ombudsmani tegevuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Atkins (PPE-DE). - Proua juhataja, tahaksin õnnitleda raportööri ja tema kaudu oma kolleegi härra Mavrommatist, kuid muidugi eriti ombudsmani ennast järjekordse eduka aasta puhul.

Umbes kolmsada kaebust kuus on tohutu töökoormus ning näitab nii kasvavat huvi süsteemi vastu, kuid ka kasvavat muret ELi haldusomavoli pärast. Samal ajal, kui paljud juhtumid on lahendatud vastastikuse koostöö abil, viitab ombudsman kriitiliste märkuste hulga suurenemisele, mida ta on sunnitud tegema. See asi peab paranema, muidu tuleb parlamendil leida mooduseid kohustada komisjoni olema abivalmis ja vastutusvõimeline ning tegutsema vastavalt ombudsmani pakutud lahendustele.

Ta teeb kõnekaid märkusi. Tahan ühe välja tuua: „Ma pole kindel, et kodanikul on lihtne kokku viia institutsioonide poolt sageli tehtavat avaldust, et nad tahavad „kodanikule lähemale pääseda”, faktiga, et just needsamad institutsioonid jätavad tihtipeale kasutamata ombudsmani pakutud võimaluse suhete parandamiseks.” Ombudsmani talitus peaks töötama ja töötabki käsikäes petitsioonikomisjoniga, ent komisjon peaks pigem teeninduskvaliteeti arendama, mitte probleeme vältima, ning ministrid ja alalised esindajad peavad mõistma, kui eluliselt tähtis on positiivselt vastata valijate ja kodanike kaebustele, mida teeb kuuldavaks ombudsman või petitsioonikomisjon.

Kas tohin lõpetuseks teha lühikese viite ombudsmani väljapaistvale eriaruandele, nimelt selles osas, mis puudutab kaebust OLAFi kohta. Petitsioonikomisjoni raportöörina selles küsimuses teen ma nüüd teatavaks, et kui kohtumenetlus selle juhtumi osas on lõpetatud, ei luba ma seda eriaruande küsimust kalevi alla panna. See tuleb uuesti läbi vaadata kohe, kui on praktiliselt võimalik.

Kas tohin jälle lõpetada tänuga mitte ainult teile, proua juhataja, kes te meid oma kohalolekuga rõõmustate, vaid ka ombudsmanile ja volinikule, et nad samuti siin viibivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Matsouka (PSE). - (EL) Proua juhataja, näib, et oleme tõepoolest hakanud aru saama, kui tähtis on see, et Euroopa kodanikud tunneksid end demokraatlike ja eriti läbipaistvate institutsioonide kaudu liidule lähemal olevat.

Euroopa ombudsman on eelkõige institutsioon kodanike kaebuste vastuvõtmiseks. See on kõige tõenäolisemalt ka asutus, mis suudab panna kodanikke tundma, et liit nendega tegeleb ja nende probleeme lahendab. See näitab, et haldusjuhtimise vigade tunnistamisel ja parandamisel tehakse edusamme.

Tahaksin raportööri õnnitleda sel puhul, et ta mõtleb raportist kaugemale. Ta toob õigesti esile ombudsmani olulise rolli ELi demokraatlikus olemuses.

Olen siiski mures, sest kuigi haldusomavoli juhtumeid on esinenud vähem, ei aktsepteerinud institutsioonilised organid nendel juhtudel, mil saavutati sõbralik lahendus, ombudsmani kriitilisi märkusi piisaval määral.

Raportööril on seega õigus meenutada meile parlamendi õigust kohtusse pöörduda, kuigi seda õigust eelistatakse muidugi mitte kasutada. Siiski peaksid kõik siinviibijad täna mõistma, et me ise olemegi institutsioonid – ja sellest järeldub, et institutsioonide usaldusväärsus sõltub meie enda suhtumisest.

Olen täiesti nõus ka raportööri seisukohaga, et oma ülesandeid tuleb täita tasakaalukalt, kuid samas energiliselt.

Ombudsman ei ole, ei saa olla ega peagi olema ELi jaoks lihtsalt demokraatia kehastus. Me peame seda tunnistama, tegema selle kohta ühisotsuse ning eelkõige peame ise vastutama hakkama. Teisisõnu, me peame olema oma otsustes julged, aga eelkõige rohkem läbipaistvad asjades, mis on meie hoolde antud.

 
  
MPphoto
 
 

  Marios Matsakis (ALDE). - Proua juhataja, Euroopa Liidu ja tema institutsioonide kõige tähtsam aspekt on ülal hoida selliseid põhiprintsiipe nagu õiglus, demokraatia ja inimõiguste austamine, seda eriti Euroopa kodanike suhtes. Meie liidul ei oleks olemasolu õigustust või tegutsemise põhjust, kui see oma peamise eesmärgina ei pakuks Euroopa elanikele ausat, igakülgset ja tõhusat teenust.

Euroopa kodanik oli, on ja jääb alati meie, kui toimiva liidu, jõupingutuste keskmeks. Peamiselt sel põhjusel ongi ombudsmani tegevus nii väga tähtis. Seda sellepärast, et ombudsman on Euroopa kodaniku sõber ja kaitsja ning vahend, mille kaudu ühenduse institutsioone ja asutusi saab kursis hoida, kas nad on kodanikke nõuetekohaselt teenindanud või on nad süüdi haldusomavolis või halbades tavades.

Me tervitame härra Diamandourose 2006. aasta aruannet ning õnnitleme ja täname teda väga hea töö eest, mida ta ise ja tema töötajad on teinud Euroopa kodanike õiguste ülalhoidmiseks. Samas me õnnitleme ka raportööri proua Sbarbatit tema suurepärase raporti puhul, mis sisaldab palju olulisi punkte ja soovitusi. Näiteks leidsin ma, et ülimalt huvitav on lõikes 12 tehtud soovitus, millega tegelikult julgustatakse ombudsmani igal aastal koostama ja avaldama nimekirja häbiväärsetest ja austust väärivatest näidetest ELi haldusteenustes.

Kas võin välja tuua, et ombudsmani nõuetekohane tegevus võib harvadel juhtudel vältimatult viia selleni, et teatavates talitustes hakatakse temasse halvasti suhtuma. Sellistel juhtudel väärib ombudsman täielikku toetust – ja seda tuleb talle osutada.

Ja viimaks tahan ma tunnustavalt mainida aktiivset toetust ja koostööd, mida petitsioonikomisjon on osutanud ombudsmanile tema kohustuste täitmisel. Nende kahe üksuse töö on väga tihti omavahel seotud ja nende sujuvat koostööd tuleb väga hinnata ja kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Proua juhataja, ma esindan Poolat, riiki, mis statistiliselt on ombudsmanile esitatud kaebuste poolest viiendal kohal. Iga kuueteistkümnes ombudsmanile esitatud kaebus tuleb minu kodumaalt. Peaaegu iga kahekümnes kaebus on kirjutatud poola keeles. Nähtavasti kõnelen ma absoluutarvudes, sest elanike suhtarvu kohta on Luksemburg, Malta ja Küprose kodanikud palju aktiivsemad kaebusi esitama kui mu oma kaasmaalased.

On väärt rõhutamist, et eelmisel aastal sai Euroopa ombudsman vähem kaebusi kui 2005. aastal. Kõigest 200 kaebust tuli äriühingutelt ja ühendustelt ning 18 korda rohkem tuli üksikisikutelt.

Võiks öelda, et Euroopa ombudsmani tegevus pakub parima näitaja arvutikasutuse kohta Euroopa Liidus. Kaksteist kaebust kahekümnest esitatakse elektrooniliselt.

Miinuspoolel on näitajana ELi kodanike teadmistepuudusest fakt, et peaaegu neli igast viiest kaebusest ei kuulu Euroopa ombudsmani vastutusalasse. See näitab, et ombudsmani institutsiooni peetakse lahendajaks kõigile väärkäsitlustele, isegi neil puhkudel, mis ei ole seotud ELi institutsioonidega, mida Euroopa ombudsman määratluse kohaselt eeldatavalt jälgibki. On selge, et eurooplaste meelest on Euroopa ombudsmanil õigus kõige peale piitsa plaksutada.

Kokkuvõtteks tahaksin väljendada rahulolu, et ainult 8 % ombudsmani algatatud uurimistest on seotud Euroopa Parlamendiga, samas kui peaaegu 66 % on seotud Euroopa Komisjoniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL). - (SV) Tänan, proua juhataja. Ombudsmani kriitika läbipaistvuse puudumise kohta on hädasti vajalik kriitika. Ma tervitan ka parlamendi ettepanekut, et ombudsman peaks läbi viima uurimise nende kriitiliste märkuste praktilise mõju kohta, mis tehti muuhulgas komisjonile. Kindlasti on parlament sageli liigutavalt üksmeelne teiste institutsioonide kritiseerimisel, ent tegelikult on parlamendil põhjust olla ka enesekriitiline. Ombudsman palus hiljuti parlamendil avalikustada informatsiooni maksete kohta, mida parlamendiliikmed on saanud reisikulude katteks, kuid parlament on keeldunud seda informatsiooni paljastamast, võttes seisukoha, et see on andmekaitse rikkumine. Ma arvan, et see on lihtsalt suitsukatte tegemine, ning mul on seda öeldes ka Euroopa andmekaitseinspektori toetus. Väljamaksed töötajatele on ilmselgelt avalikud dokumendid. Parlamendil on aeg oma väljamaksetes selgust saada. Ainult neil, kes palkavad töötajaid orjuse tüüpi lepingute ja muude veidrate lepingute alusel, on suuremast läbipaistvusest midagi karta. Seda lihtsalt ei saa olla, et mõni parlamendiliige siin kardaks, et teda ei valita 2009. aastal tagasi, kui meediasse peaks jõudma, kuidas töötajaid teatavatel juhtudel koheldakse; ma ütlen – teatavatel juhtudel. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie Panayotopoulos-Cassiotou (PPE-DE). - (EL) Proua juhataja, tahaksin muidugi mainida, et vaatame praegu läbi kümnendat aruannet ombudsmanilt, kes 2006. aastal sai 3889 elektroonilist kaebekirja, millest 3619 oli saadetud üksikisikute poolt.

3889 kaebusest jäi 3051 väljapoole ombudsmani volitusi. Teisisõnu, ühe aasta jooksul esitati 838 volituste alla kuuluvat kaebust. Sellepärast ma arvan, et ombudsmani osakond on töötajate arvult ja vahenditelt piisavalt suur, et toime tulla 838 kaebusega, mis muidugi puudutavad peamiselt komisjoni ja Euroopa Personalivaliku Ameti haldusomavoli ning vähemal määral Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muidugi on soovitatav, et ombudsman avaldaks parimate haldustavade loetelu. Ma siiski ei tea, kas ta osakond lubab kodanikel esitada kaebusi ta enda töö kohta. Mul on kahju, et petitsioonikomisjoni raport viitab üksnes Euroopa Personalivaliku Ametile ja mitte Euroopa ombudsmanile, kes praeguseni ei ole läbi viinud ametikohustuste täitmise kontrolli oma osakonna kohta.

Sellega ei nõua me ombudsmani statuudi muutmist, vaid pigem õiguste tugevdamist, mida oleme talle juba andnud. See peaks tal võimaldama näidata kohast austust kodanikele, olla väga aktiivne Euroopa institutsioonide täpsel haldamisel ning austada kodanike, Euroopa Parlamendi liikmete ja konfidentsiaalsusnõuet täitvate töötajate isikuandmeid. Euroopa Kohus peaks tegutsema sõltumatult, ombudsmani sekkumiseta, ning tuleks austada ka tõhusaid rahvusvahelisi agentuure, mis tegutsevad sõltumatult põhiõiguste kaitseks.

Meie toetus Euroopa ombudsmanile ei ole piiritu.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (PSE). - Proua juhataja, ma soovin alustada ombudsmani, härra Diamandourose ja proua Sbarbati tänamisega suurepärase töö eest ombudsmani raportiga. On oluline, et see arutelu leiaks aset parlamendi istungjärgu tööpäeva alguses, ajal, mil võiksin saada kuulajate suurema tähelepanu osaliseks.

Teenus, mida ombudsman pakub, on kodanikele äärmiselt oluline: see tugevdab positiivseid sidemeid Euroopa institutsioonide ja kodanike vahel ning suurendab selle töö legitiimsust, mida me teeme institutsioonides, olgu siis parlamendis, komisjonis või nõukogus.

See teenus jätkab arenemist ning see on üsna hästi välja toodud proua Sbarbati raportis, kus ta esitab mitmesuguseid soovitusi, ning ka ombudsman ise teeb mitmesuguseid soovitusi, kuidas saaks seda jätkuvalt parandada. Kindlasti on oluline areng idee laiendada suhteid vahendajatega, kes tegelevad vähemuste ja lastega seotud probleemidega.

Samal ajal on süsteemis vastuseis: vastuseis läbipaistvusele, vastuseis haldustavade üldkoodeksile kõigi institutsioonide jaoks ning vastuseis ka ombudsmani volituste pikendamisele. Ma arvan, et Euroopa Parlament peaks võtma aktiivsema seisukoha näiteks läbipaistvuse küsimustega tegelemisel ning ma toetan ombudsmani üleskutset parlamendile olla läbipaistvam liikmetele makstud toetuste osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Leopold Józef Rutowicz (UEN). - (PL) Proua juhataja, Euroopa ombudsmani tegevus annab ELi kodanikele tunde, et neil on teatav kaitse ELi institutsioonide võetud sobimatute meetmete vastu. Esitatud materjal tekitab mõningaid küsimusi. Neist esimene on see, et suurim arv ombudsmanile esitatud kaebusi on seotud Euroopa Komisjoniga, Euroopa Personalivaliku Ametiga ja Euroopa Parlamendiga. Euroopa institutsioonide, välja arvatud ombudsmani, suutmatus täita Euroopa hea haldusjuhtimise koodeksit vastavalt Euroopa Parlamendi 2001. aasta resolutsiooniga, võib olla selles üks määrav tegur. Teine küsimus on see, et 78,5 % ombudsmanile esitatud kaebustest jäävad väljapoole tema pädevust ning 93,7 % neist kaebustest ei ole ELi organite või institutsioonidega üldse seotud. See võiks olla näitajaks, et meie kodanikel pole piisavalt teavet ombudsmani tööst, või sellest, et mitmesugustel põhjustel pole neil võimalik lasta tähtsate küsimustega tegelda oma kodumaal. Neid põhjusi on tarvis uurida. Kolmas küsimus on see, et ombudsmanil peaks olema võim, mis on vajalik kaebusi tekitanud halbade haldustavade kiireks likvideerimiseks.

Tahaksin raportööri tänada suurepärase raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Proua juhataja, ma tahaksin sellel arutelul tervitada meie külalisi, kodanikke. Ma loodan, et nad mõistsid, milleks ombudsmani vaja on, jälgides väga lühikese aja vältel tema väga üksikasjalikku ettekannet kaheteistkümne kuu töö kohta.

On kahju, et ombudsman saab lahendamiseks nii palju juhtumeid, mis ei kuulu tema pädevusalasse, kuid ma saan aru, et need saadetakse edasi asjakohastesse kohtadesse. On oluline märkida, et rahvas kuulab seda arutelu. Neid juhtumeid ei jäeta kõrvale, vaid need saadetakse õigetesse kohtadesse. See, et te tegelete teatava arvu juhtumitega ja langetate otsuseid, on positiivne, kuid meil on tarvis teha natuke rohkem tööd, et harida inimesi selles suhtes, mida te teete ja kuidas teete, et tuua veelgi rohkem juhtumeid teie töölauale. See ei teeks kahju, kuna ma olen kindel, et see väike arv juhtumeid, millega te tegelete, ei peegelda tegelikult haldusomavoli probleeme.

Komisjoni poole pöördudes meeldib mulle päris hästi mõte teeninduskultuurist, kuid ma pole kindel, et komisjon kasutab seesmiselt piitsa ja prääniku meetodit, et olla kindel teeninduskultuuri olemasolus. See on miski, mida peaks tegema seadusandluse kaudu. Kas on olemas mingeid karistusi üksustele või üksikisikutele, kui haldusomavoli kodanikeni jõuab? Arvatavasti on see miski, mida peaksime lähemalt uurima.

Mulle meeldib mõte tõsta esile tähttegijaid ja kõige halvemaid tegijaid, et meil oleks võrdlusmoment, kuid see, mida inimesed päeva lõpuks saada tahavad, on siiski tulemused ja positiivsed väljundid. Ma räägin pidevalt Iirimaa inimestele, et petitsioonikomisjonil ei ole kuigi suurt võimu, kuid töö kaudu, mida teeme, saame me tegutsemiseks survet avaldada. Ma soovin, et meil oleks rohkem võimu, aga vähemalt saame me seda vähest kasutada surve avaldamiseks, et kodanike heaks mingeid tulemusi saavutada. Nad ei ole protsessist huvitatud. Nad tahavad lihtsalt positiivseid väljundeid.

Härra Diamandouros, ma soovin teile teie selleaastases tegevuses kõike head ning loodan, et jätkate samamoodi nagu varem. Tahan kindlasti Iirimaal selle heaks töötada, et tagada, et teaksime tulevikus teist palju rohkem.

 
  
MPphoto
 
 

  Inés Ayala Sender (PSE). - (ES) Proua juhataja, tahaksin kõigepealt tänada härra Diamandourost tema aruande eest, avaldada tunnustust tohutu hulga töö eest, mille on ära teinud volinik Wallström, ning õnnitleda proua Sbarbatit tema vajaliku raporti eest, mida võiksime võtta suunisena paranduste saavutamisel, mida eeldame 2007. ja 2008. aastaks.

Me tervitame käesoleva raporti sisu, mis näitab, et Euroopa ombudsmani ülesanded on välja kujunenud ja täidetud; see näitab ka tugevnenud kontakti ametiasutuste ja kodanikega.

Isiklikult mina tervitan kokkulepet Hispaania praeguse valitsusega ka teiste ametlike keelte – baski, katalaani ja galeegi – kasutamise kohta, kuna see toob Hispaania kodanikud lähemale nende õigustele, ilma et vähendaks Hispaania toimivust, mis on tõestatult väga kasulik tuleviku suhetes kolmandate riikide rahvustega.

Härra Diamandouros ise on siiski märkinud muid murettekitavaid aspekte: üle 75 % kaebustest ei kuulu Euroopa õiguspädevusse, vaid riigi või piirkondlikku. Seetõttu oleme me seisukohal, et tuleb väga kiiresti tugevdada Euroopa ombudsmanide võrgustiku kommunikatsioonistrateegiat, et see asi saaks lahendatud.

Veel üks esiletoodud probleem on vähenenud arv haldusomavoli juhtumeid, mis lahendati sõbraliku kokkuleppe või konsensusega. Ombudsmani toetajatena innustame teda parandama oma oskusteavet ning taastama tõhusust sellel alal. Veenmine on parem kui sundimine.

Lõpuks lisan veel ainult seda, et oleks irooniline, kui praeguse ombudsmani seaduspärased püüded haldusjuhtimise koodeksi rakendamiseks viiksid ta selleni, et olla kodunt väljaspool usinam kui selle sees.

 
  
MPphoto
 
 

  Simon Busuttil (PPE-DE). - (MT) Tänan, proua juhataja. Ombudsmani ametikoht on praeguseks hästi toimiv ning ma tahaksin teda ta hea töö puhul õnnitleda. Peame nüüd mõtlema sellele, et tagada kodanike käsutuses olevate õigluse taotlemise vahendite selgus, kõigile tuntus ja tõhusam toimimine. Praegu on liiga palju segadusseajavat seoses sellega, kuhu peaksid kodanikud minema, kui tahavad kaebust esitada. Mõned esitavad kaebuse petitsioonikomisjonile, mõned komisjonile, mõned ombudsmanile ning mõned pöörduvad kõigi poole, mille tagajärjeks on suur segadus, mitmekordne töö ja tarbetud kulud, mida kõike saaks vältida. Seetõttu on tarvis, nagu volinik Wallström õigesti ütles, paremat koordineerimist institutsioonide vahel, mis kaebusi kuulavad ja nende kohta otsuseid langetavad. Näiteks peaks olema selgelt teada aeg, mille jooksul need asutused peavad kodanikele pärast kaebuse saamist vastama, samuti maksimaalne tähtaeg, mille jooksul nad lõpliku otsuse võivad teha. Me kõik oleme liiga tihti kuulnud kaebustest, mis esitati aastaid tagasi ja pole ikka veel lahendust leidnud. Nagu mu kolleeg proua McGuinness ütles, kui kaebus on saadetud valele asutusele, ei peaks see asutus saatma negatiivset vastust, vaid ise selle kaebuse õigele asutusele edastama. Lõpuks, kui kodanik on koostanud oma kaebuse ebaselgel viisil, sest lõppeks ei ole ju kõik kodanikud juristid, tuleks teha suuremaid jõupingutusi tagamaks, et kaebuse saanu ei võtaks seda kaebust kahtlasena ega peaks automaatselt tagasilükatuks. Ma arvan, et oleme teinud suuri edusamme ning tahaksin ombudsmani veel kord õnnitleda, kuid meil on ikka veel palju teha. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Tahaksin väljendada oma rahulolu selle üle, et Euroopa ombudsman täidab oma kohustusi tasakaalustatud ja dünaamilisel viisil nii kaebuste läbivaatamisel, mille arv oli 2006. aastal 3830, kui ka uurimiste tegemisel ja lõpuleviimisel. Julgustavad on ka head suhted ombudsmani ning ELi asutuste ja institutsioonide vahel, samuti on julgustatud kodanikke nende õigusi kasutama. Käesolevat raportit arutades tahaksin rõhutada, kui oluline on teha kindlaks, et on olemas vajalikud eelarvelised ja inimressursid, mille abil tagada, et kodanikud saavad kiired ja objektiivsed vastused oma küsimustele, kaebustele ja avaldustele. On selge, et kõik institutsioonid peaksid töötama konstruktiivsel viisil koos ombudsmaniga menetluse igas staadiumis, ning et ombudsman peaks esindama parlamenti soovitustega, mis tema arvates võiksid aidata menetlusi parandada ja koostöö isegi veel tõhusamaks muuta.

Õnnitledes professor Diamandourost tema saavutuste puhul ombudsmanina, tahaksin samal ajal teda julgustada oma jõupingutusi jätkama ning tegevust veel rohkem arendama, nii et ta Euroopa kodanike silmis muutuks ELi institutsioonide usaldusväärse haldusjuhtimise garanteerijaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE). - (RO) Kümme aastat pärast seda, kui Euroopa ombudsmani amet asutati, on mul hea meel näha tema rolli ja tegevuse edasiarenemist Euroopa kodanike kaitsmise protsessis.

2006. aasta tegevusaruanne tõestab meile, et praegu saavad Euroopa kodanikud kasu tõelisest pädevast kohtust, kus nad saavad end iga institutsiooni vastu kaitsta ning tegelikkuses vigasest toimimisest märku anda ja seda ära hoida. Teisisõnu, me räägime täna tõelisest demokraatliku kontrolli vahendist, mis tegutseb sõltumatul ja läbipaistval moel, millest saab Euroopa Liidule ainult kasu olla. Peale selle olen ma tänulik Euroopa Parlamendi raportöörile nende aspektide väljatoomise eest, mida ombudsmani praeguses tegevuses tuleks parandada. Kõigepealt on mul kahju, et ikka veel on palju kaebusi kodanikelt, kes ei ole nõutud informatsiooni saanud nende oma keeles. See näitab meile, et Euroopas on meil ikka veel probleeme täielike keeleliste õiguste ja kodanikevahelise võrdsuse tagamisega. Me oleme 2008. aasta künnisel kuulutanud välja kultuuridevahelise dialoogi aasta ning peame viivitamata parandama need puudused, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiväärtustega.

Omalt poolt tervitan ma Euroopa ombudsmani kommunikatsioonistrateegiat ja rõhutan vajadust seda konsolideerida. Praegune statistika seoses kaebustega, mis jätkuvalt on väljaspool ombudsmani volitusi, on kurb näitaja kodanike ebarahuldavast informatsioonitasemest, samuti nende arusaamisest ja teadmistest ombudsmani ja teiste institutsioonide pädevuspiiride kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE). - (PL) Proua juhataja, härra ombudsman, kõigepealt tahaksin õnnitleda professorit tema suurepäraste saavutuste puhul ning tema töö eest demokraatia ja kodanike õiguste jälgimisel Euroopa Liidus.

Euroopa ombudsman on üks põhilistest asutustest Euroopa Liidu demokraatlikus elus. Ta peaks kaitsma kõigi Euroopa kodanike demokraatlikku võrdsust ning tegutsema vahendajana kodanike ja ühenduse haldusorganite vahel, mis eri põhjustel ei vasta kehtestatud standarditele. On julgustav lugeda ombudsmani tegevuse 2006. aasta aruandes esitatud informatsiooni, mis näitab ta jõulist kaasatust ühenduse avalikku ellu ning ta aktiivset koostööd nii ELi kodanikega kui ka Euroopa Liidu haldusasutustega.

Ombudsmani tegevuse tõhususe parandamiseks oleks väärt kaalumist võimalus ette valmistada loetelu parimatest haldustavadest koos näidetega või erandlike juhtudega, millesse ombudsman oli teatavatel aastatel kaasatud, samuti loetelu juhtudest, mille puhul institutsioonide tegevus oli vähem asjakohane. Peale selle, tagamaks, et ombudsman on täielikult ja otsustavalt kaasatud, tuleks toetada mõtet, et ombudsman peaks läbi viima uurimusi ka nõndanimetatud kolmanda samba osas, see tähendab politsei ja õigusalase koostöö kriminaalsetel juhtudel, mis võiks laieneda ka Europoli tegevusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikiforos Diamandouros, ombudsman. − Proua juhataja, tahaksin kõigepealt tänada proua Sbarbatit, mu 2006. aasta aruande raportööri selleaastasel täiskogu istungil. Tahaksin tänada ka väga suurt hulka parlamendiliikmeid, kes kulutasid aega mu aruande kommenteerimise peale. Olen sügavalt tänulik huvi eest, mida see väljendab, ja suuniste eest, mida sisaldab.

Proua Sbarbati suhtes lubage mul vaid öelda, et muidugi töötan ma väga tihedas koostöös petitsioonikomisjoniga, kellega mul on suurepärased suhted, ning kavatsen seda väga tihedat koostööd ka jätkata. Petitsioonikomisjon ja ombudsman on ka edaspidi peamised vahendid, mille kaudu ka see auväärne täiskogu saab tegelda kodanike pöördumistega Euroopa institutsioonide poole. Ma võtan teie märkuseid arvesse. Võin teile öelda, et olen omal algatusel juba käivitanud uurimise EPSO suhtes, nagu te teate, kuid tahan seda käesolevale täiskogule teada anda. Mul on ka suur huvi arengute vastu Euroopa koolides ja ma jätkan nende väga hoolikat järelevalvet.

Tahan tänada proua Wallströmi tema märkuste eest. Märgin, et ta on tähele pannud nende juhtumite arvu suurenemist, mille puhul komisjon vabandab näiteks selle eest, et tema talitused ei ole kinni pidanud parimatest tavadest. Olen väga tänulik, et ta seda tunnistab. Ma kohtun proua Wallströmiga lähemas tulevikus ning ma kohtun ka komisjoni peadirektoritega ja kõigi talituste koordinaatoritega, millel on tegemist ombudsmaniga, nimelt selleks, et saavutada paremat koordineerimist ja paremaid tulemusi. See näitab, kui tihedalt ma töötan koos komisjoniga, ning ma loodan, et suudan saavutada paremaid tulemusi, millest järgmisel aastal aru anda teile ning muidugi ka kodanikele. See hõlmab ka rikkumisi ning ka nendega hakkan ma tegelema.

Üldisemas mõttes lubage mul lihtsalt öelda, et olen teile väga tänulik teie üldise toetuse eest laiahaardelistes küsimustes nagu näiteks teeninduskultuur, mis on üks mu keskseid muresid; teie viidete eest, et ombudsman vajab rohkem ressursse; teie toetuse eest põhiõiguste harta ja statuudi küsimuses; ning teie üleskutse eest suuremale vastutusele, mis minu jaoks on muidugi erakordselt oluline. Võin teile ka teada anda, et olen käesoleval aastal rakendanud ühiseid jõupingutusi, et jõuda ettevõtjate ühendusteni, mis on vastandiks üksikisikutele, pidades silmas ka nende paremat informeerimist nende õigustest.

Lubage mul ajanappuse tõttu keelt mitte vahetada, vaid öelda kõigepealt proua McGuinnessile ja ka proua Panayotopoulos-Cassiotoule, et ma suutsin aidata seitsetkümmet protsenti seitsmekümnest protsendist, mis jäi väljapoole mu volitusi. Sellepärast ei hõlma mu töö mitte ainult seda protsenti, mis jääb mu volituste piiresse, vaid peale selle on mu töötajad teinud veel ka väga suuri pingutusi, et suuta aidata iga viimast kui kodanikku, kes tuleb meie juurde murega, mis jääb väljapoole mu volitusi, suunates selle asjakohasesse institutsiooni, olgu siis Euroopa või riigi tasandil. Seega hõlmab meie töö 3830 juhtumit, mitte 885.

Lubage mul nüüd keelt vahetada.

, ombudsman. (EL) Proua Panayiotopoulos, tahan teile kinnitada, et Euroopa ombudsman on täiesti teadlik oma kohustusest töötada õiguslikes piirides. Ta võib muidugi alati töötada vastavalt peamisele põhimõttele vastutusest parlamendi ja teie ees ning olla kogu aeg teravalt teadlik oma vastutusest.

ombudsman. − Lõpetuseks – ma teen kõike, mida saan, et aidata kaasa riikliku ombudsmani loomisele Itaalias. Olen seal käinud neli või viis korda ning teen seda tulevikus veelgi lootusega, et saame Itaalia ombudsmani enda keskel tervitada juba lähemas tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Margot Wallström, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, tahaksin vastata kahele otsesele küsimusele.

Esimene puudutab ombudsmani statuudi reformimist. Võin teile öelda, et juba väga varasest staadiumist alates on ombudsman hoidnud meid kursis tööga uue statuudi kallal ning me oleme selles küsimuses pidevalt sidet pidanud. Muidugi on seal mõned asjad, millega võime hõlpsasti nõustuda, kuid teised on märksa keerulisemad. Komisjon teatab oma ametliku arvamuse alles pärast seda, kui parlament on ettepaneku teinud. Oleme kohtunud ka proua Jäätemäkiga ning ootame huviga tema raportit.

Teine otsene küsimus tuli proua McGuinnessilt piitsa ja prääniku poliitika kohta ning kas me seda kasutame. Ei, mitte piisavalt, võiksin ma öelda – või praegu mitte. Aga mida me viimasel ajal oleme teinud, see on tekitada rohkem nähtavust nendes küsimustes ning samuti luua komisjoni sees omandiline kuuluvus igale peadirektoraadile ja läbi kõigi hierarhiliste tasandite. Ma mõtlen, et niisuguse vastutustunde ja nähtavuse loomine annab meile julgust ning aitab mõnikord ka teatavaks teha, et meile ei meeldi, kuidas teatavad ametnikud juhtumitega tegelevad. Ma arvan, et juhtub üpris harva, et vea teeb konkreetne ametnik; see on rohkem kultuuri küsimus. See on see, mis meie seinte vahel toimub, ja seda me peamegi nüüd muutma. Arvan, et tehtud muudatused panevad meid liikuma õiges suunas.

Lubage mul lõpetuseks mainida veel üht asja, mida komisjon loodetavasti tervitab ja Euroopa Parlament samuti: Me tegeleme kodanike kokkuvõtetega meie ettepanekute kohta. Jälle selleks, et tulla kodanikele lähemale, peame me end väljendama mitte ELi žargoonis, vaid lihtsas keeles, ja ma loodan, et sellest on abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub natukese aja pärast.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Proua Sbarbati raport Euroopa ombudsmani tegevuse kohta annab tunnistust tema poolehoiust sellele institutsioonile, mis kehtestati vastavalt Maastrichti lepingule 1992. aastal, et kaitsta Euroopa kodanikke ühenduse institutsioonide haldusomavoli juhtudel. Raportis rõhutatakse õigusega ombudsmani teatavaid prioriteete tulevikus: näiteks koostöö tähtsust ombudsmaniga liikmesriikides ning ettepanekut paremaks sisekontrolliks selle üle, kuidas ELi asutusi juhitakse.

See tõstatab siiski ka kaks küsimust, mille me enda kahjuks Euroopa debatil ära jätsime. Ühest küljest peab ombudsmani tegevusega kaasnema ülevaade institutsiooni profiilist ja ligipääsetavusest kogu Euroopas. Tegelikult on ombudsmanile suunatud juhtumite arvus näha vähenemistendentsi (2006. aastal 3830 kaebust, 2005. aastaga võrreldes vähenemine 2 %) ning kaebused kipuvad tulema liikmesriikidest, kus on juba olemas kultuur, mis julgustab inimesi asjakohastes riiklikes asutustes küsimusi tõstatama.

Teisest küljest sisaldab raport küsimust ombudsmani võimu laiendamise kohta (seoses ligipääsuga dokumentidele ja tunnistajate tingimusetu ärakuulamisega). Ei tohiks lubada teha ombudsmani statuuti ühtki parandust, mis varjutaks petitsioonikomisjoni tähtsat rolli, kes on saanud oma legitiimsuse otse valimiskastist.

 
  
  

(Istung katkestati kell 11.20 ja jätkus kell 11.30)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: HANS-GERT PÖTTERING
President

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika