Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2126(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0325/2007

Arutelud :

PV 24/10/2007 - 12
CRE 24/10/2007 - 12

Hääletused :

PV 25/10/2007 - 7.11
CRE 25/10/2007 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0482

Arutelud
Neljapäev, 25. oktoober 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

 
  
  

- 2008. eelarveaasta

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm, Kartika Tamara Liotard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Me oleme ELi eelarvemahu kasvu vastu, see on juba praegugi liiga ulatuslik ning suur osa rahalistest vahenditest läheb valesse kohta. Praegu näivad liidu uued eesmärgid ja ELi rahastamise nõuded olevat pöördvõrdelises suhtes.

See tähendab uusi maksetaotlusi liikmesriikidelt, aga ka seda, et uusi vahendeid tuleb kanda süsteemi, mis on bürokraatlik, ebatõhus ja keeruline. Praegu on laialdaselt keskendutud ka tööstuslikult põllumajandusele, välispoliitikale ja sõjalistele projektidele, kuid ebapiisavalt keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele projektidele. Eelarve kaudu on siiski rahastatud paljusid soovitavaid algatusi ja olemasolevate vahendite mõistlikke muudatusi me toetame. Otsustasime toetada konkreetset muudatusettepanekut 945, kuna see muu hulgas hõlmab ka abi Palestiinale, isegi kui me ei kiida heaks muudatusettepaneku muid aspekte.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Ma olen täielikult selle vastu, et Euroopa vahendeid kasutatakse tubakakasvatuseks Euroopa Liidus. Igal aastal sureb pool miljonit ELi kodanikku tarbetult tubakasõltlastena. Me ei saa jätkata tubakakasvatuse subsideerimist ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. (SV) Olen otsustanud hääletada suurimal võimalikul määral nõukogu 2008. aasta eelarveprojekti poolt ning seetõttu kõigi kulutuste suurendamise vastu, milleks on ettepaneku teinud Euroopa Parlament. See on äärmiselt halb, et parlament soovib finantseerida Galileod ühenduse eelarvest. Kui selgub, et eraettevõtjatel tekib seeläbi tasuvusprobleeme, peaks EL vastutama tagajärgede eest ning projekti pooleli jätma või lubama huvitatud liikmesriikidel sellega ühineda, nagu juhtus Boeingiga. Ma olen juba kaasatud küsimusse tubakatootjate subsiidiumide ja veinitootmise toetamise tühistamisest ning võin ainult kahetsust tunda, et parlament ei ole ette valmistatud neid ettepanekuid toetama.

 
  
  

– Virrankoski raport (A6-0397/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Tänan teid väga, härra juhataja. Muidugi pole ükski eelarve täiuslik, kuid me peame sellest hoolimata püüdma kulutada ühiseid vahendeid õiglasel ja tulevikku suunatud viisil. Kahjuks kulutatakse suurem osa Euroopa Liidu eelarvest mineviku tingimuste säilitamisele. Sellepärast ongi oluline tagada, et osa raha läheks tuleviku peale, uurimis- ja arendustegevuse ning teaduse peale. Endiselt vajab lahendamist Euroopa Tehnoloogiainstituudi rahastamise probleem, sest komisjon on teinud ettepaneku esialgseks lahenduseks maksimaalsummas 308 miljonit eurot. Budapest oleks Euroopa Tehnoloogiainstituudile ideaalne asukoht oma suurepäraste uurimistöö ja teadussaavutuste tulemuste poolest, mis on kogutud kliimamuutusega võitlemisel. See on teine põhjus, miks ma olen nii innukas rahastamisküsimuse lahenduse leidmisel. Meie, ungarlased, suudame pakkuda instituudile asjakohast asukohta, mis on suuruselt tagasihoidlik, majanduslikus mõttes kokkuhoidlik, kuid seda tugevam oma intellektuaalse baasi poolest.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE-DE).(LT) Täna oleme lõpetanud ELi 2008. aasta eelarve esimese lugemise ja peame selle üle hääletama. Vastavalt eelarvele eraldatakse 2008. aastal üle 129 miljardi euro kulukohustuste ja üle 124 miljardi euro maksete assigneeringuteks.

Euroopa Komisjoni ettepanekuga võrreldes tahaksime suurendada maksete assigneeringuid 0,97 protsendilt Euroopa Liidu kogutoodangust 0,99 protsendile.

Tahaksin rõhutada, et selline suurendamine on täiesti õigustatud ning seotud tähtsate projektide arendamisega, nagu näiteks Galileo satelliitnavigatsiooni süsteem ja Tehnoloogiainstituudi projekt.

Minu arvates on väga oluline eraldada täiendavaid vahendeid meie kohustuste täitmiseks Kosovos ja Palestiinas – see tähendab, rakendada neljandat kategooriat, „EL kui globaalne tegija”.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (IND/DEM), kirjalikult. − (NL) Mõlemad ELi eelarve raportöörid, härra Virrankoski ja härra Itälä, on õigusega võtnud mõnevõrra kriitilise hoiaku seoses summade suurendamisega 2008. aastaks. Tahaksin sel puhul oma seisukohta väljendada.

Kahjuks soovib Euroopa Parlament praegu nii paljude puhul vahendeid suurendada. Sellepärast mul ongi probleeme härra Virrankoski raporti lõigetega 2 ja 4. Euroopa Liidus ei ole asjakohane keskenduda valdkondadele, mille põhieesmärgiks on kasusaamine.

Lõpetuseks on põhiprobleem, mis muudab veel raskemaks Virrankoski raporti heakskiitmise, sotsialistide fraktsiooni muudatusettepanek 2. Selle muudatusettepanekuga tehakse ettepanek, et seksuaalsed ja reproduktiivsed õigused tuleks lülitada parlamendi tööülesannetesse. See ei välista siiski abortus provocatus’e võimalust. Seega on väljend „seksuaal- ja reproduktiivõigused” vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime täna 2008. aasta ELi eelarve poolt.

Me arvame, et vastuvõetud ettepanek oli hea kompromiss ning me toetame seda täielikult, kuigi oleme mõnes suhtes kaotanud.

Me hääletasime põllumajanduse ekspordisubsiidiumide vähendamise poolt, kuid arvame, et pole mõistlik hääletada toetuse täieliku ja viivitamatu lõpetamise kasuks.

Me hääletasime ka tubakatootjatele subsiidiumide maksmise jätkamise vastu ning Strasbourgis toimuvate parlamendi istungjärkude arvu vähendamise poolt.

Seoses Daphnega (laste, naiste ja noorukite kaitsmine vägivalla eest) hääletasime me assigneeringute suurendamise poolt komisjoni ettepaneku tasemele. Olime siiski valmistunud hääletama jätkuva rahastamise poolt, kuid selleks polnud võimalust, sest muudatusettepanek ei tulnudki hääletusele.

Härra Virrankoski otsuse (A6-0397/2007) puhul hääletasime meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid muudatusettepaneku vastu, mis muuhulgas pöördus komisjoni poole tagamaks, et ükski põllumajandustootja ei saaks ELilt rohkem otsetoetust kui 50 000 eurot aastas. See arutelu jätkub, niisiis nõustume me ettepaneku vaimuga, kuid ei pea asjakohaseks täpse summa või konkreetsete tingimuste kindlaksmääramist kohe praegu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu oleme juba rõhutanud, et kuigi Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel heakskiidetud 2008. aasta üldine eelarveprojekt sisaldab aspekte, mis parandavad nõukogu ja komisjoni ettepanekut, ei ole see siiski vastavuses sellega, mis kiideti 2008. aasta kohta heaks mitmeaastases finantsraamistikus 2007–2013.

Samas kui ELi eelarvele on pandud piirangud, määratletakse selle prioriteedid kui konkurentsipoliitika (mille näiteks on struktuuripoliitika järkjärguline moonutamine, mis paneb selle Lissaboni strateegia teenistusse) ning „sisemise julgeoleku ja immigratsiooni kontrolli” ühiskonnastamine ning ELi välispoliitika, mis soosib rahvusvahelistesse suhetesse sekkumist ja nende militariseerimist.

Sellest ka meie vastuhääl.

Tuleks siiski tuua välja meie esitatud ettepanekud, mis heakskiidu said, nagu näiteks ettepanek

– suurendada summasid, mida saavad struktuurifondid, POSEI (Assoorid ja Madeira) ning PROGRESS (meeste ja naiste võrdõiguslikkus);

– toetada koostööd põllumajandustootjate ühenduste vahel ja muid maapiirkondades toimuva tegevusega seotud meetmeid, samuti väikesi ja perekondlikke põllumajandusettevõtteid;

– suurendada 2 miljoni euro võrra programmi rahastamist, millega kompenseeritakse teatavate äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandustoodete turustamisel tekkinud lisakulusid, mis tähendab Madeira ja Assooride autonoomsetele piirkondadele suurendamist 570 000 euro võrra.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Ma toetan Euroopa Liidu eelarvet selle praegusel kujul mitmel põhjusel. 553 miljoni suurune kärbe põllumajanduses, millega tegeles nõukogu, sai suuremalt osalt taastatud, ning komisjoni haldusvahendite arvelt loodud reserv on õigustatud sektoraalsete rakenduskavade ja maaelu arengukavade heakskiitmise edasilükkamise tõttu. Euroopa eelarve teisel lugemisel ei peaks Euroopa Liidu Nõukogu tegema täiendavaid vähendamisi põllumajandus- ega struktuurifondidesse.

Täiskogule esitatud muudatusettepanek piirata põllumajandustootjate sissetulekut maksimaalselt 50 000 euroni aastas on õigustamata. Niisugune kunstlik barjäär võib takistada parimatel põllumajandusettevõtjatel nende töö kasumlikku arendamist. Peale selle annab niisugune piirang oma osa põllumajandusliku tegevuse katkestamisse ning Euroopa põllumajandusliku konkurentsivõime langemisse. Sel põhjusel hääletasin ma seda meedet sätestava muudatusettepaneku vastu.

2008. aasta eelarve niisugusel kujul, nagu me täna vastu võtame, on eelarve, mis muudab Euroopa Liidu institutsioonid aruandekohustuslikeks. Ma toetan ettepanekut kanda üle 49 miljonit eurot komisjonile eraldatud vahenditest reservi, kuni komisjon esitab selge aruande oma inimressursside poliitika kohta, eriti mis puutub uute töötajate palkamisse hiljuti ühinenud riikidest – Rumeeniast ja Bulgaariast.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin 2008. aasta eelarve selle osa poolt, et toetada Ühendkuningriigi valitsuse seisukohta reas küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Navarro (PSE), kirjalikult. – (FR)Ma hääletasin parlamendi 2008. aasta eelarveettepaneku poolt, sest see teeb kindlapiirilisi ettepanekuid nõukogu esitatud eelarveprojekti parandamiseks. 2008. aastaks on leitud rahastamises tasakaal ühelt poolt välispoliitika, näiteks Kosova ja Palestiina toetamise, ning teiselt poolt Galileo vahel, see on projekt, liikmesriike omavahel tihedamalt seob. Seega peegelduvad Euroopa sotsialistide prioriteedid väga hästi parlamendi seisukohas ELi 2008. aasta eelarve esimesel lugemisel.

Tahaksin siiski välja tuua, kui tagasihoidlik eelarve see on: praegu esindab see kõigest 0,99 % liidu SKTst. See on esimene kord, kui eelarve on langenud alla 1 % SKTst. Ent liit ei saa tegutseda oma kodanike heaks, kui tal pole selleks piisavalt vahendeid. On aeg, et liikmesriigid siin oma kohustustele õla alla paneks.

 
  
  

– Itälä raport (A6-0394/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM). - Härra president, tahtsin lihtsalt öelda, et mul oli väga kahju, et oleme otsustanud jälle sõidukulusid mitte heaks kiita. Tahaksin parlamendile soovitada, et kui nad lahutaksid piletite maksumuse ja kilomeetrite arvu, oleks sellest tulevikus rohkem abi. Ma arvan, et kodanikud jälgivad seda hääletust ja peavad jälle pettuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Brigitte Douay (PSE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament on 2008. aasta eelarve esimese lugemise staadiumis oma prioriteete hästi kaitsnud ning ma toetan seda, mis kaks raportööri on saavutanud, eriti ühtekuuluvuse ja jätkusuutliku kasvu osas. Ärgem siiski unustagem, et kuna aastate 2007–2013 finantsperspektiiv suruti liiga madalaks, tuleb sellest üks vilets aastaeelarve – mis esindab kõigest 0,99 protsenti rahvamajanduse kogutulust. Nagu mu fraktsioongi taunin ma seda olukorda, sest see ei luba meil täita kõigi parlamendikomisjonide ootusi ega võimaldada asjakohast rahastamist Euroopa Liidu suurtele tulevikku suunatud projektidele, nagu Galileo.

Oleme siiski nõustunud toetama info- ja sidepoliitika peamist tugisammast: seega saame keskenduda kohalikule meediale, mis mängib nii märkimisväärset osa informatsiooni edastamisel kõigi Euroopa elanikeni. See on eriti oluline Lissaboni lepingu ratifitseerimise viibimise ning 2009. aasta Euroopa hääletuse ettevalmistamise tõttu. Eelarvekomisjoni alalise raportöörina teabepoliitika kohta tervitan ma võimalusi, mida uus eelarve selles osas pakub.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle 2008. aasta eelarve paljudest aspektidest, millele võiks tähelepanu juhtida, tahaksime rõhutada kaht:

– Esiteks, kui väga me kahetseme ebajärjekindlust selles parlamendis, mis kinnitab, et tunnistab ja säilitab Euroopa Parlamendi liikmete keelelist mitmekesisust, kuid samal ajal keeldub sisse võtmast selget viidet, et kõigil ELi ametlikel keeltel on kohustuslik selle koosolekute ajal kohal viibida, nagu oleme teinud ettepaneku juba mitu aastat. Järelikult lükkab eelarvekomisjon arusaamatult ja vastuvõetamatult tagasi meie ettepaneku, millega me püüdsime tagada näiteks seda, et portugali keel võiks olla üks töökeeltest ELi-AKV parlamentaarse assamblee kohtumistel, eriti pidades silmas, et komisjonis on esindatud parlamendiliikmed mitmetest riikidest, kus ametlik keel on portugali.

– Teiseks, muretsemapanev ja kasvav tendents suurendada eraldisi „tugeva teabepoliitika” jaoks „reformilepingu (taas)käivitamise” ja Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kontekstis. Mõistmaks, mis tegelikult toimub, piisab sellest, et jälgida põhiseaduskomisjonis toimuvat arutelu Euroopa fraktsioonide määruse läbivaatamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Praegune menetlussüsteem parlamendi täiskogu istungjärkude jaoks Strasbourgis ja komisjonide või töörühmade istungiteks Brüsselis on ebatõhus ja pillav. Eeldatavasti võiks aastas säästa üle 200 miljoni euro maksumaksjate raha, kui otsustatakse rajada parlamendi peakorter Brüsselisse, ning mitte ainult kaasnevate kulude vähendamise, vaid ka institutsioonidevahelise töö hõlbustamise arvelt. Samal ajal on kodanikuühiskonna rühmad juhtinud tähelepanu rasketele keskkonnatagajärgedele, mis tulenevad Euroopa Parlamendi liikmete ja avalike teenistujate pidevast transpordist ühest linnast teise Euroopa õigusliku tegevuse menetlusteks.

Neil põhjustel arvan ma, et mõte jätta kaks aastast täiskogu istungjärku Strasbourgi peakorterisse on õigustamata. See võiks raskendada halduskulude olukorda, kuna nende istungjärkude ettevalmistamiseks tehakse kogu aasta vältel makseid seoses nii tööruumide kui ka personaliga.

Arvukad kodanikualgatused, millest vähemalt üks on kogunud üle miljoni allkirja enamikust liikmesriikidest, nõuavad Euroopa Parlamendi peakorterite duaalsuse likvideerimist. On aeg, et parlamendi ja nõukogu juhtkond seda olukorda arutaks, et kehtestada meie institutsioonile vaid üks peakorter.

 
  
MPphoto
 
 

  Niels Busk (ALDE), Anne E. Jensen (ALDE) ja Dan Jørgensen (PSE), kirjalikult. (DA) Meie, Taani liberaalpartei (Venstre) esindajad Euroopa Parlamendis, oleme hääletanud Fraktsiooni Iseseisvus ja Demokraatia liikmete härra Schlyteri ja Jens-Peter Bonde muudatusettepaneku 8 tagasilükkamise poolt. Venstre toetab reisikulude hüvitamise reformi, et kõik mõistlikud ja vajalikud reisikulud tagasi makstaks. See on siiski juba otsustatud uue liikmete statuudiga, mida hakatakse rakendama 2009. aastal.

Härra Bonde ettepanek polnud läbi mõeldud ning rikub praegust statuuti.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin 2008. aasta eelarve nende jaotiste poolt.

 
  
  

– Itälä raport (A6-0394/2007) ja Virrankoski raport (A6-0397/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin 2008. aasta eelarveprojekti käsitlevate raportite poolt, kuid tegin seda väga raske südamega, kuna paistab, et see kulukas tsirkus – meie pidevad käigud Strasbourgi – endiselt jätkub.

On eriti liigutav, et hääletame Strasbourgi istungjärkude jätkamise poolt just samal päeval, mil Air France on otsustanud jätta mõned meie liikmetest plindrisse või vähemalt ebamugavasse olukorda mõnede oma töötajate streigi tõttu.

Martin Luther King ütles kord: „Mul on üks unistus”. Ka minul on unistus; ja see unistus on, et ühel päeval on sellel parlamendil ainult üks peakorter, kus tegutseda, ning Strasbourgi tsirkus lõppeb ära.

 
  
  

– Estevese raport (A6-0356/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Tuleb teha ühiseid jõupingutusi, et püüda parandada õigusemõistmise kvaliteedistandardeid ja mõjusust.

See on siiski väga tundlik ja mitmekülgne valdkond, mis tõstab esile vajadust usalduse tugevdamiseks, et võimaldada lõplike kohtuotsuste vastastikust tunnustamist, andes sellega oma panuse Euroopa kohtukultuuri järkjärgulisse arendamisse.

Ma toetan proua Estevese suurepärast raportit, mille eesmärk seoses otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte tugevdamisega on suurendada karistuse saanud isikute väljavaateid uuesti ühiskonda integreeruda, otsides samal ajal võimalusi parandada ohvrite kaitset ja hoida ära retsidivismi.

Selle raamotsusega püütakse sätestada eeskirju, mille kohaselt liikmesriik peab oma pädevuse piires jälgima ja järelevalvet teostama vabadusekaotuseta meetmete üle (täitmisele mittepööratud karistuste, alternatiivsete mõjutusvahendite ja lisakaristuste täideviimisega seotud otsused), mis on määratud teistes liikmesriikides tehtud kohtuotsustega.

Ma loodan, et Portugali eesistumise ajal saab see esilekerkinud küsimus lahendatud ning aasta lõpuks võib saavutada üldise kokkuleppe.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, milles sätestatakse viisid süüdimõistetud isikute taasintegreerimiseks ühiskonda, pakutakse paremat kaitset ohvritele ning abi asjakohaste karistuste jõustamiseks, kui õigusrikkuja ei ole alaline elanik.

 
  
  

– Varvitsiotise raport (A6-0362/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (ITS), kirjalikult. – (FR) Kui üldse leidub mingit tundlikku teemat, siis kindlasti on see kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine. On fakt, et praegune Euroopa kriminaalõigus ei ole standardne – tegelikult on see sellest kaugel. Eri riikides pole mitte ainult erinevad õiguslikud traditsioonid, vaid ka erinevad kriminaalseadused. Liikmesriikide kriminaalõigus-süsteemid peegeldavad nende vastavat identiteeti.

Kriminaalõiguse erinevuse kohta riigi tasemel on palju mitmekesiseid näiteid. Näiteks sõnavabaduse kaitse ja määratlus, mida sõnavabaduse rikkumine tegelikult tähendab, on eri riikides märkimisväärselt erinev. Seepärast oleks väga ohtlik nõuda, et ühes riigis kasutatavat karistust tuleb automaatselt rakendada ka teises: ohtlik mitte ainult neile, kes seaduse eest vastust kannavad, vaid õigusnormidele üldiselt.

Seega peame siin muidugi väga ettevaatlikult käituma, sest praegu on võimatu tagada teatavate ühiste põhistandardite kohaldamist kriminaalmenetluse seaduses. Ma pean eelkõige silmas, et austataks ne bis in idem põhimõtet, õigust ka tegelikule, mitte ainult formaalsele kaitsele ning muidugi ohvrite õigusi.

On kaks kõige põhilisemat põhimõtet, mida tuleb alati täita ja järgida – vastasel korral lakkavad õigusnormid eksisteerimast. Need põhimõtted on õiguspärasus ja õiguskindlus.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nagu raportis sedastatakse, kiitis 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu heaks vastastikuse tunnustamise põhimõtte kui „õigusalase koostöö nurgakivi nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades Euroopa Liidus”.

Aasta hiljem kiitis Euroopa Ülemkogu heaks meetmeprogrammi, mis keskendus sellele põhimõttele, see tähendab vastu võtta lõplike karistuste vastastikuse tunnustamise mehhanismid ning laiendada liikmesriigi elanike suhtes põhimõtte kohaldamist seoses süüdimõistetud isikute üleandmisega.

Seejärel seadis Haagi programm uued eesmärgid, eriti seoses „terrorismivastase võitlusega”, et edasi arendada selle liikmesriikide suveräänsuse keskse valdkonna ühiskonnastamist.

Kõnealust ettepanekut silmas pidades ja nagu meie fraktsioon on rõhutanud, teeb muret see, et raportis sätestatakse, et „olenemata vajadusest süüdimõistetud isikule asjakohast kaitset pakkuda, ei tohiks tema kaasamine menetlusse olla kauem peamiselt kõigil juhtudel tema nõusoleku taotlemine kohtumõistmise üleviimiseks teise liikmesriiki tema identifitseerimise ja langetatud kohtuotsuse jõustamise eesmärgil”, eriti kui meil ei õnnestu näha, mismoodi see põhimõte on kooskõlas raamotsuse eesmärgiga: aidata süüdimõistetud isiku rehabiliteerimisel.

 
  
  

– Sudre raport (A6-0405/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, hääletasime selle raporti poolt. See leping on samm õiges suunas. Kalavarusid ja kohalike elanike elamistingimusi käsitleva lepingu tagajärgede järelevalvele esitatakse kõrgemaid nõudmisi. Nüüd on oluline lepingu mõju nõuetekohaselt jälgida.

Hääletasime siiski muudatusettepaneku 7 vastu. Me toetame täielikult kavatsust anda panus kalanduse jätkusuutlikku arengusse, mis on ka uue kalanduslepingu eesmärk. Leping ei tohi kaasa tuua kahjulikke tagajärgi kalandusele ega ka Madagaskari elanikkonnale. Teisest küljest ei saa me toetada lepingut, mis viivitamata kehtetuks tunnistatakse, kui see toob kaasa kahjulikke tagajärgi. Me arvame, et ühiskomitee, mis moodustatakse lepingu ülevaatamiseks, on parem lahendus tagamaks, et lepingut täidetaks ning mis oleks kasulik nii mõlemale lepinguosalisele kui ka keskkonnale. Leping arutatakse uuesti läbi, kui saab ilmseks, et see toob kaasa kahjulikke tagajärgi.

Me oleme selle fakti poolt, et suuremat osa kuludest finantseeritakse Euroopa vahenditest, mida toetatakse lepinguga. Arvame siiski, et eesmärgiks peab olema, et kogu leping oleks isemajandav.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Sellele partnerluslepingule kirjutati alla kuue aasta pikkuseks pikendatavaks ajavahemikuks alates 1. jaanuarist 2007, kusjuures Portugal saab seitse püügivõimalust triivõngejadaga kalapüügilaevadele, mis on ühe püügilitsentsi võrra rohkem kui eelmise lepinguga.

Muuhulgas on lepingus sätestatud, et vähemalt 20 % iga aluse meeskonnast peab koosnema AKV riikide (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide) kodanikest. Selles sätestatakse ka eeskirjade kohaldamine, mis sisalduvad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööpõhimõtete ja -õiguste deklaratsioonis, millega nähakse kohustuslikult ette ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhus tunnustamine, samuti diskrimineerimise likvideerimine seoses töö saamise ja kutsealale pääsemisega. Lepinguga on ka ette nähtud, et meremeeste palgad tuleb kindlaks määrata läbirääkimisega laevaomanike ja kalurite või nende esindajate vahel, ning tunnustatakse „päritoluriigi põhimõtet”, mis toob sisse sügava ja ebaõiglase võrdsusetuse aspekti.

See protokoll suurendab laevaomanike panust 40 % võrra, tõstes selle 25 eurolt tonni kala kohta 35 eurole, vähendades seega ühenduse rahalist toetust, mis ei ole meie arvates vastuvõetav.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, millega kiidetakse heaks EÜ ja Madagaskari vaheline partnerlusleping kalandussektoris. See on tuunipüügileping, millega vastavalt aluste kolmele kategooriale antakse kalapüügivõimalused Hispaaniale, Prantsusmaale, Itaaliale, Portugalile ja Ühendkuningriigile. See pakub ELi alustele kalapüügiressursse, võimaldades samas Madagaskaril saada sissetulekut kalavarude eest, mille kasutamiseks tal endal puudub tehniline võimsus.

 
  
  

– Fernandese raport (A6-0404/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca ja Manuel António dos Santos (PSE), kirjalikult. (PT) Me hääletasime raporti vastu, protesteerides viisi vastu, mismoodi komisjon teeb selle lepingu alusel ettepaneku kalapüügivõimaluste jagamiseks liikmesriikide vahel.

Vastupidiselt sellele, mis on alati toimunud seda tüüpi lepingutega, teeb komisjon ettepaneku rikkuda üldpõhimõtet, mis on alati olnud peamine vahend õigluse ja liikmesriikide vahelise võrdsuse tagamiseks, ning praktikas ka nendevaheline vaikiv kokkulepe.

Me oleme arvamusel, et selle põhimõtte järgimata jätmine praegusel juhul on arusaamatu ja vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, hääletasime selle raporti poolt. See leping on samm õiges suunas. Kalavarusid ja kohalike elanike elamistingimusi käsitleva lepingu tagajärgede järelevalvele esitatakse kõrgemaid nõudmisi. Nüüd on oluline lepingu mõju nõuetekohaselt jälgida.

Hääletasime siiski muudatusettepaneku 8 vastu. Me toetame täielikult kavatsust anda panus kalanduse jätkusuutlikku arengusse, mis on ka uue kalanduslepingu eesmärk. Leping ei tohi kaasa tuua kahjulikke tagajärgi kalandusele ega ka Mosambiigi elanikkonnale. Teisest küljest ei saa me toetada lepingut, mis viivitamata kehtetuks tunnistatakse, kui see toob kaasa kahjulikke tagajärgi. Me arvame, et ühiskomitee, mis moodustatakse lepingu ülevaatamiseks, on parem lahendus tagamaks, et lepingut täidetaks ning mis oleks kasulik nii mõlemale lepinguosalisele kui ka keskkonnale. Leping arutatakse uuesti läbi, kui saab ilmseks, et see toob kaasa kahjulikke tagajärgi.

Me oleme selle fakti poolt, et suuremat osa kuludest finantseeritaks Euroopa vahenditest, mida toetatakse lepinguga. Arvame siiski, et eesmärgiks peab olema, et kogu leping oleks isemajandav.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE), kirjalikult. (PT) Hoidusin oma raporti hääletamisest, sest kuigi ma tunnistan lepingu sõlmimise pakilisust ja pean seda ettepanekut positiivseks osas, mis puudutab kalapüügilubade jaotamist, ning võttes arvesse, et pole võimalik seda muuta, mis on nõukogu ja komisjoni vastutusel, ei ole ma mingil juhul nõus, et jäetakse täitmata suhtelise stabiilsuse põhimõte, mis eelmistes lepingutes on alati prevaleerinud.

Samuti on mul kahju, et võimalike juriidiliste kaalutluste tõttu ei ole võimalik esitada mitmesuguseid õiguslikke muudatusettepanekuid lepingu sätetesse, millega püüda ühest küljest tugevdada Mosambiigi kodanikuühiskonda ning võimaldada kalurite aktiivset osavõttu tuleviku lepingute ettevalmistamisest ning teisest küljest optimeerida asjaomaseid kutsekategooriaid käsitlevaid rahvusvahelisi eeskirju, nimelt seoses AKV riikide meremeeste miinimumpalga eeskirjade kindlaksmääramisega.

Ma tundsin, et selles valdkonnas olid Euroopa Parlamendi poliitilised volitused piiratud, ning esitasin seetõttu teistsugused muudatusettepanekud – mida pidasin seadustele vastavaiks – püüdes parandada parlamendile edastatud teavet ning nõudes parlamendilt ja nõukogult raporti esitamist lepingu kohaldamise kohta protokolli kehtimise viimasel aastal ja enne, kui selle uuendamisel on uus leping sõlmitud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me ei saa selle kalastuslepingu poolt hääletada, sest me arvame, et sellega kehtestatud kalapüügivõimaluste jaotus eri liikmesriikide vahel on ebaproportsionaalne ja ebavõrdne, kuna ei kaitse Portugali õigustatud huve.

Partnerlusleping EÜ ja Mosambiigi vahel jõustus 1. jaanuaril 2007 viieks aastaks ning suurendab eelmise lepinguga võrreldes 2000 tonni võrra ühenduse kvooti tuuni ja selle lähedaste liikide püüdmiseks.

Eelmise lepingu puhul oli ulatus, millega Portugal kasutas oma kalapüügiõigusi (viis), üsna kõrge, mispärast Portugal taotleski üheksat litsentsi triivõngejadaga kalapüügilaevadele pluss jätkuvaid võimalusi külmutustraaleritele süvamerekrevettide põhjalähedaseks püügiks. Anti aga ainult seitse tuunipüügilitsentsi.

Litsentside endist jaotust ja suhtelise stabiilsuse põhimõtte (mitte)austamist silmas pidades ning kalapüügivõimaluste suurenemist arvesse võttes, toob see uus leping kaasa silmatorkava tasakaalustamatuse: Portugal saab juurde ainult kaks litsentsi, samas kui muud liikmesriigid saavad 16 (Prantsusmaa) ja 13 (Hispaania).

Kui nõukogu otsused vajaksid ühehäälsust, ei oleks seda juhtunud.

Sellepärast me hääletame vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle ühemõttelise raporti poolt, mis toetab määruse ettepanekut ühenduse ja Mosambiigi vahelise uue partnerluslepingu sõlmimiseks kalandussektoris. Lepingule on alla kirjutatud viie aasta pikkuseks perioodiks jõustumisest alates (see on uuendatav) ning see annab kalapüügivõimaluse Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Portugali ja Ühendkuningriigi alustele.

 
  
  

– Hans-Peter Martini raport (A6-0353/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ettevõtlusregistrite määruse (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93), millega koostatakse statistika Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtete kohta, nimelt andmed nende arvu, tüübi, suuruse, struktuuri ja teiste näitajate kohta, eesmärk oli ELi poliitikategijatele usaldusväärseid statistilisi andmeid pakkuda.

1. juunil 2006 toetas Euroopa Parlament oma esimesel lugemisel komisjoni ettepaneku põhisisu, tehes 22 muudatusettepanekut, mis keskendusid halduskoormuse teemale, konfidentsiaalsete andmete edastamise tingimuste selgitamisele ning sisaldasid lõpuks rea tehnilist ja keelelist laadi muudatusi. Oma 21. mai 2007. aasta ühises seisukohas kinnitas nõukogu kõik parlamendi 22 muudatusettepanekut.

Nüüd on bürokraatlik venitamine tekitanud siiski protsessis lisaraskusi, mis venivad siiamaani, tuues kaasa suuri kulusid, mida raportöör on õigusega hukka mõistnud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, sest see aitab parendada ELi statistilise süsteemi neid osi, mis hõlmavad teaberegistreid liidus tegutsevate ettevõtete kohta.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanekud: (B6-0400/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. (DA) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni Taani liikmed on hääletanud sööda ja toidu hindade tõstmist käsitleva parlamendi resolutsiooni poolt.

Delegatsioon arvab, et on tarvis keskenduda sööda ja toidu hinnatõusule. Delegatsioon ei jaga siiski arvamust, nagu oleks hea, et ELi põllumajandusministrid otsustasid hiljuti peatada maa kasutusest kõrvaldamise kohustuse 2008. aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, oleme otsustanud hääletamisest hoiduda alates resolutsioonist RC B6-400/2007 kuni suulise vastamise küsimuseni B6-0321/2007 sööda ja toidu hindade tõstmise kohta, kuna me arvame, et resolutsioon tekitab kahtlusi seoses ELi põllumajandusettevõtjate majandusliku olukorraga.

Teravilja- ja toiduhindade tõstmine on põllumajandusettevõtjatele soodne ning võib pakkuda parema võimaluse ELi põllumajandussektori ümberkujundamiseks.

Lisaks peab põllumajandus, nagu muudki sektorid, tegelema teatavate muutustega nõudluses.

Teisest küljest jagame me resolutsioonis võetud seisukohti biokütuste kohta, suure toiduhindade tõusu kohta turustussektoris ning toiduainetega kindlustamatuse kohta maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Toiduainete hiljutine hinnatõusu põhjuseks on peamiselt järjestikused reformid ühises põllumajanduspoliitikas, sellega poliitikaga soodustatud tootmise lõpetamine ning selle tulemusena paljude väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete kadumine. Mittearvestamine liikmesriikide konkreetse tegevusega, kes pööravad rohkem tähelepanu suurte põllumajandusettevõtete ja rahvusvaheliste toiduainete turustajate huvidele ning läbirääkimistele kaubanduse liberaliseerimise üle WTO sees, on aidanud muuta põllumajandustegevuse aluseid, viies languseni valmistoodangus.

Põllumajandustoodete kasutamine muuks otstarbeks kui toiduks, eriti biokütuste tootmiseks, mida püütakse prioriteediks muuta, ei aita samas põllumajandustegevust arendada, vaid otse vastupidi, võib toiduainete tootmise asendada, avaldades seega negatiivset mõju toidumajanduse sõltumatuse kaitsele.

Seetõttu arvame, et on oluline ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ümber hinnata, et suurendada toiduainete valmistoodangut, toetada väikesi ja keskmise suurusega põllumajandus- ja loomakasvatusettevõtteid ning muuta mõõdukamaks tarbijahinnad, tugevdades sekkumismehhanisme ja tagades asjakohased sekkumishinnad.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Ma toetasin resolutsiooni ühisettepanekut sööda ja toidu hinnatõusu kohta, mis käsitleb märkimisväärset nihet toorainehindades ELis ja ülemaailmselt.

Hääletasin ka muudatusettepanekute 1, 2, 3, 4 ja 5 poolt, mis tegelevad söödalisandite GM küsimusega. Need muudatusettepanekud valgustavad turu tegelikku olukorda ning rõhutavad üksnes fakti, et märkimisväärsed kogused maisi ja soja, mida on ELis sööda tootmiseks juba kasutatud, on GM päritolu.

Need muudatusettepanekud käsitlevad ka raskusi seoses loomasööda GM komponentide lubamisega. Selline olukord mõjutab ELi karjakasvatajate konkurentsivõimet ning viib paradoksaalse olukorrani, kus ELi tarbijad ostavad liha ja loomakasvatussaadusi kolmandatest riikidest, mis kasutavad GM sööta.

Need muudatused on vajalikud, et rõhutada ELi vastuolulist suhtumist GMisse ning vajadust avalikuma arutelu järele selles küsimuses.

 
  
  

– Kacini raport (A6-0325/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Alma Anastase (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin selle raporti poolt lootuses, et sel on otsustav mõju Serbia otsusele jätkata demokraatlikke reforme ja Euroopa standardite järgimist, eelkõige vähemuste õiguste austamise valdkonnas.

Kuigi raportis tervitatakse olukorra suhtelist paranemist, ei paku see ikka veel vajalikke tingimusi tõeliseks rahvustevaheliseks kooseluks ja vastastikuseks austuseks ning vähemuste õiguste ilmselge rikkumise juhtumid on endiselt arvukad ja tõsised. Praegu viitan ma konkreetsele näitele – see tähendab rumeenia kogukonna ja rumeenia keele kõnelejate õiguste ignoreerimisele Serbias, eriti Valea Timoculuis ja Vojvodinas. Praegu võin ma vaid kahetsusega märkida, et neile on keeldutud andmast keelelisi õigusi või neid õigusi on ignoreeritud, kui rääkida rumeeniakeelsest haridusest või usulisest praktikast.

Selles osas tuleks Serbiale saata selge sõnum: tõeliselt euroopalikuks saab pidada ainult tegelikult paljurahvuselist Serbiat, mis tagab kogukondade vahelise mõistmise ja vastastikuse austuse.

 
  
  

– Martensi raport (A6-0375/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (ITS).(NL) Härra juhataja, ma hääletasin Martensi raporti vastu. Pean tunnistama, et selles raportis on hulk mõistlikke punkte, kuid minu meelest ei puuduta see Aafrika peamisi probleeme ega saada ka õigeid signaale tulevikuprobleemide, tuleviku väljakutsete kohta, milleks on immigrantide vool.

Miks ei ole Euroopa Parlamendi raportis võimalik isegi vihjata vaesuse, nälja, turvatunde puudumise ning Aafrika ühiskondlike ja majanduslike probleemide peamisele põhjusele? Peamine põhjus on kontinendi halb valitsemine. Need on korrumpeerunud valitsejad, kes ei hooli usaldusväärsest haldusjuhtimisest, demokraatiast ega inimõigustest, kuid kes oma riikides kulutavad relvadele igal aastal palju rohkem oma kodanikelt varastatud raha, kui nad saavad arenguabist. See on skandaal.

Ka immigratsiooni märguanne on täiesti küündimatu. Esiteks ei saa Euroopa rohkem immigrante vastu võtta ning teiseks on kõrgharidusega inimeste vaestest riikidest Euroopasse immigreerumine tragöödia nende päritolumaadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetasime seda head raportit. Tuleviku väljakutsetele vastamiseks on tarvis ELi ja Aafrika vahelist partnerlust. Me hääletasime lõike 61 poolt, sest toetame vabakaubandust. Soovime siiski rõhutada, et me ei suuda tekitada kasvu vabakaubanduse kaudu, kui ei investeeri samal ajal haridusse, tervishoidu ja teistesse pikaajalistesse kapitalimahutustesse, mis samuti ilmneb raporti muudest osadest.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) On selge, et seksuaal- ja reproduktiivtervis on äärmiselt oluline teema. Seetõttu ei tohiks Euroopa Parlament ära kasutada naiste ja laste heaolu katsetes laiendada oma autoriteeti, nagu on näha raporti lõikes 77. Pealegi töötab nende küsimustega praegu ÜRO pädev õiguspärane asutus.

Võttes arvesse käesolevas istungisaalis olevaid ebameeldivaid suundumusi, kui paljud parlamendiliikmed aktiivselt vastustavad seksuaal- ja reproduktiivtervist nii liidu siseselt kui ka mujal, oleks suur tragöödia, kui Euroopa Parlamendile selles suhtes rohkem võimu antaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi see raport hõlmab aspekte, mida me peame positiivseks, ei õnnestu tal tungida ELi-Aafrika suhete tõelise olemuseni, jättes välja või hiilides mööda nende peamistest ülesannetest ja strateegilistest eesmärkidest.

Kõige rabavam näide on vast vaikimine NATO/USA/ELi algatuste teemal seoses Aafrikaga, näiteks sõjaväeliste eriüksuste loomine (USA/AFRICOM), sõjaväeliste manöövrite korraldamine (NATO) või peamiste ELi jõudude kasvav sõjaväeline kohalviibimine („rahukaitsemehhanismis”, sõjaväelised missioonid).

Raport sisaldab ka aspekte, mis avavad uksi sekkumisele – maskeeritud „humanitaarseks”, „konfliktide ohjamiseks” või „heaks valitsemistavaks” – ega vaidle vastu „julgeolekustrateegiate” arengupoliitika kasvavale subordinatsioonile, mis soodustab sõdurite pakutavat „arenguabi” või selle fondide kasutamist eesmärkideks, millel pole niisuguse abiga midagi tegemist, eraldades seda vastavalt peamiste jõudude strateegilistele eesmärkidele, nimelt Aafrika tohutute loodusvarade, sealhulgas nafta kontrollimiseks.

Lõpuks, kirjeldades piirangute väärtust, mida ta „majanduskoostöö lepingute” eest kaitseb, kinnitab raport taas, et kaubanduse liberaliseerimise „dogma” on arengu alus.

ELi/Aafrika tippkohtumise toetuseks keeldume me sellisest poliitikast.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Proua Martens märkis õigusega, et Aafrika ja Euroopa vahelise koostöö arengu aluseks peaks olema arenev demokraatia ja vastastikusel austusel põhinev partnerlus. Oli õige rõhutada ka seda, et partnerid on võrdsed oma õigustelt ja kohustustelt, kuid mitte selles osas, mis on seotud nende integratsioonitasemega või juurdepääsuga sellele, ning finants-, tehniliste ja inimressursside arengutasemega.

Ma nõustun sellega, et meie ühine vastutus ning ELi ja Aafrika vahelise koostöö esmaeesmärk oli vaesuse likvideerimine, ning et rahu on keskse tähtsusega tegur kui esimene samm arengu suunas.

Ma usun, et selle raporti vaimu valguses on oluline võtta arvesse Aafrika rahva tegelikke vajadusi: tagada väikestele põllumajandusettevõtjatele korralik töötasu, suurendada kohalikku tootmist, tagada toidu ohutus ja elatusvahendite ohutus ning asutada kohalikud ja piirkondlikud turud.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE), kirjalikult. (DE) Peale oluliste arutelude ebaausa kaubanduspoliitika üle tegeleb ELi ja Aafrika vahelise suhete seisukorra raport ka konfliktide ärahoidmise ja lahendamisega. Seda arvesse võttes tahaksin ma viidata viimasele kolooniale maailmas, viimasele kolooniale Aafrikas, nimelt Lääne-Saharale, mida Maroko on okupeerinud üle 30 aasta. See okupatsioon rikub rahvusvahelist seadust ning sellega kaasnevad ilmselged inimõiguste rikkumised. Kui me võitleme Saharawi rahva inimõiguste ja nende enesemääramisõiguse kaitsmise eest, siis kuuleme tihti, et oleme asunud Saharawit pooldavale seisukohale. See on kohutav suhtumine, sest meie ainus eesmärk on toetada inimõigusi ja rahvusvahelist seadust. Kõik Euroopa institutsioonid peaksid olema sellele asjale pühendunud, mitte ainult järgima liikmesriikide majandushuvisid. Euroopal on tarvis omaks võtta usaldusväärne diktatuurivastane hoiak. Hukkamõistvad sõrmeviibutused mõnede väheste valitud diktatuuride suunas kahjustavad liidu usaldusväärsust rahusobitajana ning tulevad kahjuks ka neile, kes kannatavad rõhumise all ning taluvad iga päev oma inimõiguste eiramist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Tahaksin hääletada proua Martensi ELi-Aafrika suhteid käsitleva raporti poolt.

Tuleks arendada Euroopa Liidu ja Aafrika riikide vahelise koostöö ühisstrateegiat, mis peaks põhinema vastastikusel austusel ning ühistel, selgelt määratletud põhimõtetel ja väärtustel. Peame võtma Aafrika poole seisukoha kaalumisele ning keskenduma eelkõige arenguteemale, samuti millenniumi arengueesmärkide saavutamisele, nagu näiteks ühtlane kasv ja areng, vaesuse likvideerimine ning toetus hariduse ja tervisekaitse vahenditele juurdepääsu võimaldamisele.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: (B6-0429/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetasime raportit, mis on hea. Me hääletasime siiski muudatuse 1 vastu, millega lubatakse kassettlahingumoona kasutamine kahel kindlal juhul. Me otsustasime selle vastu hääletada, sest mõistame hukka kassettlahingumoona kasutamise igal juhul, mitte ainult erijuhtumitel.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Pole mingit kahtlust, et kassettlahingumoon on väga julm relvastussüsteem, mis põhjustab tsiviilelanikkonnale suuri kannatusi. Seetõttu on väga masendav, et Euroopa Parlament kasutab ära nii olulist küsimust oma huvides, et kiirendada Euroopa Ühendriikide loomist.

Keeld seda tüüpi relvadele tuleb kehtestada ülemaailmselt ÜRO kaudu ja rahvusriikide algatusel, mitte Euroopa Parlamendi poolt.

Sellepärast hääletasime me täna hääletusele pandud resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Eelmise aasta 17. septembril kutsus ÜRO oma liikmesriike üles võtma viivitamatult kassettlahingumoona kasutamise kohutavat mõju käsitlevaid meetmeid, mis lõppkokkuvõttes viiksid rahvusvahelise humanitaarõiguse õiguslikult siduva dokumendi sõlmimiseni, mis keelaks sellise laskemoona kasutamise, väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja ümberpaigutamise.

ÜRO nõuab sellise laskemoona praeguste varude hävitamist, palub ohu vähendamist ja ohvriabi tegevusi ning kutsub liikmesriike üles sellise laskemoona kasutamise ja ümberpaigutamise peatamisele, kuni vastav õigusakt on vastu võetud.

Nagu see resolutsioon sedastab, on dokumenteeritud, et 98 % kõnealuste pommide ohvritest on tsiviilelanikkond, mis põhjustab õnnetusjuhtumite ja vigastuste kõrge ja julma taseme, eriti laste hulgas.

Siiski hääletas Euroopa Parlamendi enamus selle vastu, et lubada kassettlahingumoona kasutamist nõndanimetatud koalitsioonivägede vastu Afganistanis ja Iraagis ning Iisraeli vägede poolt Liibanonis.

Relvastumisvõidujooks tuleb äärmiselt kiiresti peatada. Massihävitusrelvad, kassettlahingumoon, vähendatud uraanisisaldusega relvad ja fosformürsud tuleb otsekohe keelustada.

Seepärast me toetame seda resolutsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis kinnitab rahvusvahelise humanitaarõiguse (IHL) tugevdamise vajadust, kuna seda kohaldatakse kassettlahingumoona suhtes ning selle kasutamise, tootmise, üleviimise ja ladustamise üldise keelu kiirendatud korras vastuvõtmisele rahvusvahelisel tasandil. Üldkogu on ka teatanud, et toetab kindlalt 2007. aastal käivitatud Oslo protsessi.

 
  
  

– Cappato raport (A6-0341/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, tahaksin seletada oma hääletamist härra Cappato raporti kohta ning ühtlasi selgitada, miks fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest hääletamisest hoidus. Mina hääletasin vastu, kuna ma arvan, et see on väga vastuoluline mõte. Narkootikumid on Afganistani põhiline tegevusala ning püüd kontrolli all hoida isegi mingit osa meditsiiniliseks otstarbeks ettenähtud tootmisest on enam kui küsitav. Sel põhjusel hääletasin ma ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Härra president, daamid ja härrad, see, mille kohta härra Cappato on ettepaneku teinud ja mida oma raportiga saavutanud, töötab eksperimentide kasuks muuta kriminaalse kasutusega oopiumi tootmine Afganistanis meditsiinilise kasutusega oopiumi tootmiseks, mida kasutatakse patsientide raviks.

Pean ütlema, et hääletasin vastu, kuna põllul töökalt kasvatatavad magunad on tõeline alguspunkt surmadele ja kuritegudele, mida sooritavad need, kes teadlikult või ebateadlikult on langenud sellesse inimkonna kohutava nuhtluse võrku.

Minu arvates petavad need, kes selle raporti poolt hääletasid, ennast mõttega, et midagi, mida praegu tehakse ebaseaduslikult, see tähendab oopiumi kasvatamist Afganistanis, saab kaotada seda lihtsalt lubades ja selle kasutamist heaks kiites kasulikuks otstarbeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi leiboristlik fraktsioon ei saa seda resolutsiooni toetada, kuna selle olemuseks on ettepanek edendada oopiumikasvatust Afganistanis. See käib otse vastu Afganistani valitsuse poolt rahvusvahelise kogukonna toetusel võetud jõupingutustele, samuti käib see vastu 80 % Afganistani rahva soovile – oopiumitööstus toidab Talibani ülestõusnuid. Me tahame tähelepanu juhtida sellele, et Afganistani oopiumivabade provintside arv on selle aasta jooksul kahekordistunud.

Me hääletasime lõigete 1a ja 1b originaaltekstide vastu, kuna meil on tugev tunne, et Euroopa Parlamendil pole mingit osa nende projektide edendamises, mis julgustavad oopiumi tootmist Afganistanis.

Me hääletasime selle raporti vastu eespool nimetatud põhjustel ning ühtlasi sellepärast, et see ettepanek põhineb faktiliselt ebakorrektsel eeldusel, et meditsiinilise kasutuse oopiumipreparaatidest on ülemaailmne puudus. Rahvusvaheline Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB) on sedastanud, et lubatud oopiumipreparaatide ületootmine alates 2000. aastast on viinud selleni, et tootvate riikide laovarud “võivad katta kahe aasta nõudluse”.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti vastu. Maailmas ei ole puudust meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi järele ning Afganistani julgeolekuolukord ei tundu olevat väga soodus meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi turvaliseks tootmiseks ja kogumiseks.

 
  
  

– Lechneri raport (A6-0371/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt. Selle lisa on toiming, mille kaudu võlausaldaja saab pöörduda kohtu poole, et külmutada pangaarve, vältimaks taotletava summa omandamist kellegi teise poolt. See mõjutab tasakaalu võlausaldajate võlgade tagasisaamise õiguste ning võlgnike asjakohase kaitse sätete vahel. See ei lähe vastuollu riiklike seadustega ning võiks moodustada asjakohase menetluse, mis on kättesaadav kogu ELis.

 
  
  

– Sbarbati raport (A6-0301/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tegevusregistri andmed näitavad, et 2006. aastal sai ombudsman 3830 kaebust. Ombudsman tundis siiski, et nendest juhtumitest kuuluvad tema tegevusvaldkonda ainult 21,5 %, millest 258 kohta algatas ta uurimise. 2006. aastal viis ombudsman läbi kokku 582 uurimist, millest 315 olid käimas juba 2005. aastal ja üheksa alustatud ombudsmani omal algatusel.

Huvitaval kombel oli eelmistel aastatel institutsiooniliseks asutuseks just komisjon, kellega seoses tehti 66 % järelepärimiste koguarvust (387). Sellele tulemusele järgnes Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) 13 %-ga ning seejärel Euroopa Parlament 8 %-ga.

Kõige levinum kaebus oli läbipaistvuse puudumine, sealhulgas informatsiooni andmisest keeldumine (25 %), millele järgnes ebaõiglus või võimu kuritarvitamine ning haldusomavoli muud juhtumid. Siiski on ka ombudsman ise märkinud, et paljudel juhtudel pole ta kriitilised märkused selget mõju avaldanud, kuid on kahtlemata siiski olnud hoiatuseks, et probleem on olemas, ning et parlament peaks seetõttu sellele asjakohast tähelepanu pöörama.

 
Viimane päevakajastamine: 15. oktoober 2008Õigusalane teave