Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu teemal:

– Cristina Gutiérrez-Cortinesi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (KOM(2006)0232 – C6-0307/2006 – 2006/0086(COD)) (A6-0410/2007), ja

– Vittorio Prodi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel koostatud raport mullakaitse teemastrateegia kohta (2006/2293(INI)) (A6-0411/2007).

  Martin Schulz (PSE). – (DE) Austatud juhataja, ma ei oleks uuesti sõna palunud, kui volinik ei oleks püüdnud oma lõppsõnas ohvrit mängida. Volinik, te peate leppima tõsiasjaga, et osalete Euroopa foorumil, kus teil on konkreetne kohustus olla väga ettevaatlik selles osas, mida te ütlete, ning see, mida te Il Messaggero intervjuus ütlesite, oli faktide osas vale.

Ühelgi ametil Euroopas ei ole õigust minna mõnda laagrisse, küsida inimeselt: „Kuidas te oma elatist teenite?” ja saata ta maalt välja, kui ta kohe vastata ei oska. See on täielikult ja ülimalt vale, kuid just seda te ütlesite intervjuus Il Messaggero’ga, nii et ärge ärrituge, kui teie tähelepanu sellele juhitakse.

  Juhataja. − Igal juhul on arutelu lõppenud. Mul on kahju, kuid see ei ole võimalik. Ma arvasin, et te soovite päevakorrapunkti lisada. Arutelu on lõppenud. Mingem edasi. ... Ma olen selle sekkumise vastu. Me ei saa sellega enam jätkata; ma arvasin, et härra Schulz tahtis päevakorrapunkti lisada.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Austatud juhataja, lubage mul alustada, tänades Euroopa Parlamenti ja eriti raportööre Cristina Gutiérrez-Cortinesi ja Vittorio Prodit, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning teisi komisjone nende panuse eest esimese lugemise käigus.

Komisjoni ettepanek mullakaitse teemastrateegia kohta tuleneb 1998. aastal alanud Saksamaa keskkonnaministeeriumi algatatud tööst. Huvitatud osapooltega ja liikmesriikidega peetud pikkade konsultatsioonide tulemusel tunnistati muld väärtuslikuks loodusvaraks ja selle degradeerumine Euroopas on muutumas probleemiks. Komisjon on seetõttu teinud koostööd asjaomaste osapooltega, eelkõige parlamendi ja nõukoguga, et mullakaitse küsimusi saaks paremini mõista ja et selles valdkonnas saaks üksmeelele jõuda.

Parlamendi resolutsioonis 2002. aasta teatise kohta, mis käsitleb mullakaitset, esitati komisjonile tähtsad soovitused suuna kohta, mille ta peab võtma nõuetekohase mullakaitse tagamiseks Euroopas. 2002. aastal Mallorcas heaks kiidetud järelduste alusel palus Euroopa Ülemkogu komisjonil esitada laiahaardeline ja kaugeleulatuv mullakaitse strateegia, mis hõlmaks üldpõhimõtteid, asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid eesmärke ning ajakavasid kavandatavate meetmete mõõtmiseks ja hindamiseks.

Lubage mul minna mõnede konkreetsemate küsimuste juurde. Ma leian, et on vägagi rahuldav, et mulla degradeerumist peetakse tõsiseks probleemiks, mis tuleb ületada. Pidades silmas praeguse parlamendikoosseisu teravat huvi näiteks kõrbestumise vastu, on oluline, et me siin Euroopas avalikult kinnitaks oma pühendumist selle probleemi põhjuste lahendamisele nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Kliimamuutused ja teatud ebasobivad mulla harimise tavad seavad meie mulla ohtu. Mulla degradeerumise ulatuse määramine ja seejärel meetodite arendamine, mis tagavad mulla säästliku kasutamise, kujutavad endast teadmistel põhineva lähenemisviisi otsest rakendamist, mida parlament õigustatult hindab. Seega tagatakse, et jõupingutused on enam keskendunud ja vahendeid kasutatakse meie eesmärkide täitmiseks tõhusamalt.

Ettevõtetel on õigus oodata ühenduse õigusaktide ühtset rakendamist liikmesriikides. Komisjoni koostatud keskkonnamõjude analüüsi kohaselt on hinnanguliselt ligikaudu 3,5 miljonit ala ELis tõenäoliselt saastatud. Osa neist, võib-olla 15%, on kindlasti saastatud. Seetõttu on tähtis, et ettevõtted oleksid kindlad, et saastatud alade määratlemiseks kasutatakse sarnaseid menetlusi, võimaldades seeläbi investeeringute kavandamist.

Me peame lisaks meeles pidama, et kliimamuutuste ja mulla vahel on otsene suhe. Näiteks on muld autoriteetses rahvusvahelises teadusajakirjas Nature hiljuti avaldatud teadusartikli kohaselt viimase 25 aasta jooksul ainuüksi Ühendkuningriigis heitnud atmosfääri 13 miljonit tonni süsinikdioksiidi aastas – sama palju, kui tekitaksid heidet 5 miljonit lisandunud autot aastas. Samuti väärib tähelepanu, et mulla võimet siduda süsinikdioksiidi ja muundada see kasulikuks huumuseks ei ole veel täiel määral ära kasutatud.

Lubage mul seda silmas pidades võtta kokku komisjoni väljapakutud meetmete peamised eesmärgid.

Esiteks tuleb välja töötada äärmiselt paindlik, kuid järjekindel ja laiahaardeline Euroopa mullapoliitika. Säästva mullakasutuse raamistiku loomisega ja asjakohaste meetmete vastuvõtmisega väldib see poliitika mulla viljakuse edasist langust, mille eluliselt tähtsad sotsiaalsed, keskkondlikud ja majanduslikud funktsioonid säilivad.

Teiseks tuleb koguda vajalikku teavet mulla seisundi kohta Euroopas, nii et me saaksime langetada teadmistel põhinevad poliitilised otsused ja suunata oma jõupingutused sinna, kus on täheldatud kõige tõsisemat degradeerumist.

Kolmandaks tuleks degradeerunud mullad võimaluse korral taastada mulla seisundi analüüsi põhjal, mille viib läbi liikmesriik. Taastamise eesmärgiks peaks olema mulla kvaliteedi saavutamine, mis vastab vähemalt praegusele ja kavandatud maakasutusele.

Neljandaks tuleks ELi jaoks tervikuna vastu võtta minimaalsed ühised eeskirjad, et tagada mullakaitse küsimustes liikmesriikide vahel ühtne lähenemisviis. Need ühised eeskirjad aitavad luua läbipaistvust ja vältida ühisturu moonutamist.

Strateegia ja direktiivi eesmärgiks on käivitada pikaajaline mullakaitse poliitika Euroopas, nii et mõne aasta pärast oleksid kõik liikmesriigid selles valdkonnas arvestatavaid edusamme teinud.

Ma sooviksin juhtida teie tähelepanu mullakaitset käsitleva raamdirektiivi teatud võtmeaspektidele.

Esiteks peab kaasotsustamismenetluse teel koostatud dokument olema üheselt mõistetav ja pakkuma juriidilist selgust huvitatud osapooltele, keda see õigusloomeprotsess mõjutab. Me peame vältima seadusest möödahiilimise võimalusi andvaid muudatusi, mis asjatult piiravad direktiivi reguleerimisala.

Teiseks sisaldab ettepanek juba ulatuslikku subsidiaarsust ja paindlikkust. Ma mõistan, et mõned muudatusettepanekud esitatakse selleks, et veelgi tõsta subsidiaarsuse taset. Siiski peate olema kindlad, et need muudatusettepanekud ei tekita raskusi direktiivi kohaldamisel kõigis liikmesriikides. See hõlmab eelkõige direktiivis määratletud prioriteetsete valdkondade meetmete kavadega seotud muudatusettepanekuid.

Kolmandaks peame me selleks, et saavutada kõrge keskkonnakaitse tase, kokku leppima ühtse lähenemisviisi osas, mida kõik liikmesriigid saastunud muldade kindlakstegemiseks järgiksid. Väljapakutud II lisa väljajätmine takistaks meil meie eesmärki saavutada.

Kokkuvõtteks lubage mul öelda, et nüüdsest alates jälgib komisjon asjade käiku oma ettepaneku arutamise ajal nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Seejärel määratleb ta oma seisukoha sellele vastavalt.

  Cristina Gutiérrez-Cortines (PPE-DE), raportöör. – (ES) Austatud juhataja, enne täna hommikul hääletusele pandava ettepaneku arutamist sooviksin ma tänada kõigi fraktsioonide raportööre ning eelkõige sooviksin tänada proua Sornosat Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioonist ja Vittorio Prodit, kes on tõesti samm sammu haaval töötanud ja direktiivi täiendanud, nagu on teinud fraktsioon Verts/ALE ja paljud teised parlamendiliikmed.

Dokumendil, mille üle homme hääletatakse, on mitmeid kokkuleppest tulenevaid muudatusettepanekuid ja seetõttu on seda täiendatud teiste erakondade panusega. See on dokument, mis põhineb suuresti konsensusel, mis on ootamatu keskkonnapoliitika puhul, mille kohta võib öelda, et see loob uue Euroopa poliitika ja avab uue tee.

Kõnealune dokument on äärmiselt innovaatiline, kuna vastab uuele direktiivide koostamise viisile. Me seisime silmitsi probleemiga, et ainult üheksal riigil 27st olid kehtestatud mullakaitsealased õigusaktid, ja see on probleem, mille me tulevikus taas lahendama peame. Euroopa ei ole ühtlaselt arenenud ja paljud riigid on praegu mullapoliitika valdkonnas doktorantuuri tasemel, samas kui teised on alles keskkoolis.

Kuidas saame jõuda konsensusliku poliitikani, ühise poliitikani, kui eksisteerivad sellised tohutud erinevused? Sellise väljakutsega seisame me silmitsi. Mis oli lahenduseks? Me uurisime asutamislepingut ja leidsime, et direktiivide koostamise kohta öeldakse artiklis 249, et direktiivid on ühiseks eemärgiks, kuid nende rakendamise ja kohaldamise võib jätta liikmesriikide otsustada, ning seda ka tehti.

Artikleid 1 ja 2 tugevdati kuni artiklini 6 eesmärgiga muuta ühised eesmärgid selgeks. Teiste sõnadega, me oleme paika seadnud eesmärgi. Me teame eesmärki, milleni me peame jõudma, ning me peame tunnistama, et jätkusuutlikkus on protsess, millel peavad olema selged eesmärgid, kuid mitte kõik riigid ei saa liikuda sama tempoga. Nendel, kes ei ole veel edusamme teinud, ei saa paluda teha sama, mida teised teevad.

Me nõuame seetõttu rakendamise jätmist liikmesriikide pädevusse koos subsidiaarsuse maksimaalse tunnustamisega, kõrvaldades seeläbi mõnede riikide hirmu, kes on juba edusamme teinud, et nende ametlikke korraldusi korratakse. Nendel riikidel, kellel on selge mullakaitse, ei ole vaja kõike uuesti teha.

See paindlikkuse poliitika kehtib ka selle tunnustamise kohta, et – arvestades kliimat ja tingimusi igas riigis – tuleb igaühel lasta oma kodanikega kokkuleppele jõuda, et neid poliitikaid ellu viia. Sellepärast me näiteks tagame artikliga 8, et põllumajandustootjad saavad oma liikmesriigiga mullakaitse osas kokkuleppe sõlmida ja need, kes seda juba teinud on, ei pea uusi õigusakte koostama.

See tähendab, et me peame samal ajal tagama, et saastunud mulla kohta on selge poliitika, ja sellega seoses on kodanike tervis esikohal koos tervisekaitse eesmärkidega ja kodanikele teabe pakkumisel läbipaistev olemisega; see on selge.

Miks ma arvan, et direktiivi olemasolu on tähtis, arvestades kriitikuid, kes seda ei taha? See on tähtis, daamid ja härrad, kuna me peame ehitama Euroopa oma tugevuste najal, seega me peame järgima neid riike, kes on asju hästi teinud. Teisalt, kui me õigusakte vastu ei võta, tekib ebakindel olukord ning see on kahjulik turule ja tervisele.

Ehitagem Euroopa tema tugevuste ja mitte nõrkuste najale. Selle tee peame me valima.

Lisaks tagatakse subsidiaarsus ja kinnitatakse, et ametlikke korraldusi või õigusakte ei ole vaja dubleerida. Liikmesriikidele antakse vastutus teostamise eest ning vabadus tähendab vastutust.

27 liikmega Euroopas peame õppima, et keskkonnapoliitikat ei saa teha, viies seda ellu kohtusüsteemi kaudu. Me ei saa loota ainult sellele, et prokurörid ja Euroopa Kohus seda kohaldavad. Me peame toetuma ühisele poliitikale ja usule liikmesriikide usaldusväärsusesse ja võimekusse tegutsema asuda ja teostada parimad poliitikad. Sellepärast oleme suures osas otsinud häid tavasid.

Veel midagi, mis selle direktiivi puhul innovaatilist on, on see, et esimest korda lähenetakse selles kliimamuutustele mulla seisukohast, tegeledes mulla asjakohase hooldamisega üleujutuste ning kõrbestumise ning erosiooni vastu võitlemiseks. On üks asi, mida me veel arvesse peame võtma: Euroopa ja selle maapiirkonnad on inimtöö tagajärg; need on loodud põllumajandustootjate kui maapiirkondade aednike poolt. Me peame arvesse võtma, et tuleviku Euroopa peavad ehitama tema kodanikud ja sellepärast, ma kordan, peame seadma ühised eesmärgid, kuid aitama neil asuda rajale, mis tagaks ka tervise ja läbipaistvuse.

Ma tänan teid väga ning veel kord tänud erakondadele.

  Vittorio Prodi (ALDE), raportöör. – (IT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma sooviksin tänada teid ja taas kord ka raportööri Cristina Gutiérrez-Cortinesi. See oli ülesanne, mille kallal me koos töötasime, ja ma loodan, et see on aidanud dokumenti parandada.

Täna arutluse all oleva direktiivi eesmärgiks on kaitsta Euroopa mulda selliste nähtuste eest nagu kõrbestumine, erosioon ja sooldumine, mis on järjest enam seotud kliimamuutustega ja konkreetse pinnase saastumisega. Paradoksaalselt ei olnud vaatamata arvukatele saasteainete keskkonda heitmist käsitlevatele õigusaktidele ühtegi direktiivi, mis sätestaks kohustuse teha kindlaks mulla seisund ja anda luba kasutada mulda, mis oli tõsiselt saastatud enne selle seisundi parandamist.

Ometi näib, et see häirib mõnda inimest siin parlamendis ja mujal, kes on kriitilised selle suhtes, mida nad nimetavad rünnakuks subsidiaarsuse vastu ja Euroopa institutsioonide lämmatavaks kohalolekuks, kes kasutavad selliseid meetmeid nagu mulla raamdirektiiv, et kiusata põllumajandustootjate ühendusi või ettevõtteid ebaõiglaste seadustega, ülekohtuste sätetega ja uute haldusalaste ja/või finantskohustustega.

Millest me räägime? Me räägime samast direktiivist, mis annab liikmesriikidele ligikaudu 25 aastat selleks, et kõigest määratleda kõik alad riigi territooriumil, mida võib pidada tõsiselt saastatuks ja seega ebasobivaks erinevaks, nii avalikuks kui ka eraviisiliseks kasutuseks, ning kõik alad, mida tõsiselt ohustab kõrbestumine, erosioon, sooldumine ja pinnase hõrenemine.

Me räägime suunistest üldistes huvides, et luua vajaduse korral süstemaatiline parandamiskava. Me räägime inimeste tervise kaitsmisest kõrvuti keskkonna kaitsmisega. Me räägime raamdirektiivist, mis lisaks sellele, et austab liikmesriikide autonoomiat, ei sisalda koormavaid sätteid.

Ma küsin teilt seega, milleks selline vastumeelsus teatud liikmesriikide ja parlamendi – tavaliste kahtlusaluste – poolt tegevuste ja alade loetelu vastuvõtmise suhtes, mille kohta riikide ametivõimud peavad läbi viima laiahaardelise uurimise? Mis on neil varjata? Miks nii suur vastumeelsus, kui nende esindajad nõukogus on juba heaks kiitnud siduva olemusega uurimised kõigi alade kohta, mille komisjon II lisas esitab, ning läbipaistvuse põhimõtte, mis peab mullaga seotud tehingute puhul valitsema?

Lisaks omab Euroopa-ülene lähenemisviis mulla kontrollimise puhul lisandväärtust, parandades liikmesriikide võimet oma mulla seisundiga paremini kursis olla. Igal juhul on komisjonile esitatavad raportid praktiliselt automaatsed, kuna need põhinevad satelliidi vahendusel tehtud uuringutel. See ei ole võib-olla üldiselt teada, et komisjon on juba läbi viinud sellist tüüpi projekti, mille tulemuseks on Euroopa mullaatlas, mis on heaks näiteks selle kohta, mida me koos töötades saavutada võime.

Siiski on veel üks argument mullakaitse ühendusel põhineva lähenemisviisi kasuks, nimelt kliimamuutused, mis on kogu Euroopa ees seisvaks väljakutseks. See väljakutse hõlmab äärmuslikke kliimatingimusi: rohkem vihma, pikemad põuad, vähem lund ja mereveetaseme tõus. See tähendab, et meil on kohustus mulda majandada just nende väljakutsetega võitlemiseks: pinnase veesidumisvõime aja pikendamiseks kogu territooriumi ulatuses, et vältida üleujutusi ja toetada põhjavee imendumist eriti rannikualadel, ning soolase vee pinnasesse sisseimbumise takistamiseks, mis on kõige tõenäolisemalt tingitud kerkivast mereveetasemest.

Metsamajandus kontrollimaks metsapõlengute ohtu, kuna suuremad põuad tähendavad suuremat kõrbestumise ohtu tulekahjude korral. Muide, sellist tüüpi maa majandamine julgustab taastuvate energiaallikate, nagu hüdroenergia ja biomass, kasutamist. Lõpuks, me ei tohiks unustada rolli, mida muld kasvuhoonegaaside heite tasakaalustamises mängib.

Kolmapäevase hääletuse käigus paluksin ma teil mõelda sellele, et see, mida me üle kõige vajame, on strateegia ja direktiiv, mis suudavad tagada tulevastele põlvkondadele mulla kasutamise ja selle hüvedest osasaamise, mida me nüüd kaitseme, pidades meeles, et iga liikmesriik seisab silmitsi samade ohtude ja keskkonnaalaste riskidega. Muld on ressurss, napp ressurss Euroopas, ja me peame selle kättesaadavuse maksimaalseks muutma.

  Joan Calabuig Rull (PSE), tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Tänan teid, austatud juhataja, ja tänud ka volinik Dimasile tema otsustava toetuse eest kõnealusele direktiivile.

Me sooviksime komisjoni ettepanekut tervitada, kuna selle eesmärk on loomulikult kaitsta mulda ja säilitada selle võime täita oma keskkonnaalast, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist funktsiooni, mis kõik on loomulikult kesksel kohal inimtegevuse jaoks.

Lisaks sellele, nagu volinik õigustatult ütles, esitatakse selles paindlikud eeskirjad, mis on oma eesmärgi osas ambitsioonikad ja sisu osas mitte ülearu normatiivsed. Ühtse raamistiku piires, mis on minimaalseks ühiseks nimetajaks, määratlevad liikmesriigid oma sekkumise ulatuse, võimaldades sellega tõhusamat haldussuutlikkuse kasutamist riigi tasandil.

Vaatamata mõnede sektorite ülepakutud vastuseisule kõnealuse direktiivi suhtes, on ilmne, et muld on eluliselt tähtis ressurss, mis on põhiliselt taastumatu ja mis kannatab kasvava keskkonnasurve all, mille eest inimtegevusel märkimisväärne vastutus lasub.

Siin arutatud raportite kohaselt on arvutatud, et mulla degradeerumise maksumus on ligikaudu 40 000 miljonit eurot aastas – kulu, mida kannab ühiskond infrastruktuurile tekitatud kahju, tervishoiuteenuste kulude tõusu ja paljude muude asjaolude näol.

See direktiiv põhineb muidugi ettevaatus- ja ennetava tegevuse põhimõttel ning põhimõttel, et keskkonnale tehtud kahju peab hüvitama selle tekkekohas ning et saastaja maksab.

See õigusakt leevendab mulla degradeerumise piiriüleseid mõjusid, mis samuti olemas on, ja aitab tagada võrdseid tingimusi ühisturul.

Ma sooviksin seda aspekti rõhutada, sest erinevad kohustused, mille ettevõtjad võivad kooskõlas erinevate riiklike mullakaitset käsitlevate õigusaktidega kehtestada, võivad konkurentsi moonutada.

Kokkuvõtteks on mullakaitse direktiiv sammuks edasi, mis võimaldab konkurentsi koos suurema läbipaistvusega ja kaitseb ühist huvi pakkuvaid valdkondi, nagu vesi, toiduohutus ja inimeste tervis.

  Neil Parish (PPE-DE), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja, ma tõepoolest eelistaksin, et käesolevat direktiivi meile ei esitataks. Ma toetaksin selle tagasilükkamist – mitte sellepärast, et ma ei tahaks näha mulda kaitstuna, kuna selle kaitsmine on meie kõigi huvides. Kuid kas direktiiv on õigeks viisiks edasi liikuda?

Volinik Dimas, te ise ütlesite, et praegusel hetkel on ainult üheksal liikmesriigil kehtestatud mulla kaitsmise õigusaktid. Ma teeksin ettepaneku, et ülejäänud 18 otsustavad ise mulla kaitsmise õigusaktide kehtestamise üle ja me ei peaks ilmtingimata koostama järjekordse direktiivi. Meil juba on põhjavee direktiiv ja nitraatide direktiiv. Mis puutub põllumajandusse, siis meil on hulk nõuetele vastavust käsitlevaid õigusakte, mis puudutavad mulda ja mulla tihenemist. Ma tean, et raportöör annab endast parima, et jätta põllumajandus ettepanekust välja, kuid ma kardan pigem, et me näeme veelgi rohkem bürokraatiat ja veelgi rohkem raskusi põllumajandustootjatele.

Volinik väitis samuti, et Euroopa Liidus on 300 liiki muldasid. On väga keeruline omada ühte üldist direktiivi kõigi nende olukordade hõlmamiseks. Vaadake põllumajandust kas või ühel sellisel aastal nagu käesolev, mil mõnedes liikmesriikides on olnud põuad ja teistes väga niiske ilm, väga tugevad vihmad. Kui te võtate sellel aastal kartuleid paljudes põhjapoolsetes liikmesriikides, kus on sadanud palju vihma, siis põhjustate te loomulikult mulla tihenemist. See on vajalik selleks, et saak kätte saada. Seda saab järgneval aastal heastada pinnase kobestamisega ja mullale tehtud kahju parandamisega.

Me vajame selles kõiges paindlikkust. Ma tõesti arvan, et veel ühe uue direktiivi koostamine selleks, et meie põllumajandustootjate ja tööstuse tegevust veel rohkem reguleerida, on vale suund.

  Karsten Friedrich Hoppenstedt, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Austatud juhataja, daamid ja härrad, mullakaitse direktiiv ja mulla raamdirektiiv koos mullakaitse teemastrateegiaga on selle osaistungjärgu võtmeteemad, nagu need loomulikult on olnud viimastel nädalatel ja kuudel ka parlamendikomisjonides.

Tavaliselt tegeldakse strateegiaga – antud juhul mulla strateegiaga – enne asjaomast direktiivi, ja seda põhjendatult. Etappide kaupa tegutsemise eeliseks on tavaliselt see, et huvisid arutatakse algusest peale avatult, nii et uusi tekkinud seisukohti saab direktiivi koostades arvesse võtta. Mis puutub tugevat kriitikat, mis on suunatud komisjoni mullakaitse direktiivi käsitleva ettepaneku vastu, siis oleks teema eelnev arutamine kahtlemata aidanud, sealhulgas selle ümber valitsevaid kirgesid jahutanud.

Vastupidiselt raamdirektiivi tavapärasele olemusele sisaldab komisjoni ettepanek – ja ma nõustun selle arvamusega – väga jäikasid, üksikasjalikke eeskirju ning kohustab liikmesriike arvukateks kontrollideks ja aruanneteks, mis viiksid arvestatava halduskoormuseni. See on vastuvõtmatu.

Uutel liikmesriikidel juba on riiklikud mullakaitse alased õigusaktid, mis toimivad hästi. Nende liikmesriikide puhul nõuaks komisjoni ettepanek mõnel juhul nende süsteemide täielikku ümberkorraldamist: topeltreguleerimise kõrge määr ja lisanduv bürokraatlik koormus. Seetõttu on mitmed liikmesriigid kõnealuse direktiivi suhtes skeptilised, nagu juba on märgitud.

Sellele vaatamata olen ma viimasel paaril kuul olnud tihedalt seotud komisjoni ettepaneku muutmisega, seda uuesti koostades. Peamiselt oli tegu sellega, et liikmesriikidele anti rohkem tegutsemisruumi, püüeldes siiski endiselt suureneva mulla kahjustumise piiramise poole Euroopa tasandil.

Ma loodan, et lõpuks jõudsime koos oma sõbra proua Gutiérrez-Cortinesiga mõistliku tulemuseni – sealhulgas selles osas, mis puutub mullakaitse üldise teema tähtsusesse –, tulemuseni, mis võib olla näiteks kogu maailmale, nagu ka Euroopale. Lubage mul sellepärast taas kord avaldada tänu raportöörile selle eest, et ta pakkus lahenduse, mis võimaldas leida kompromissi.

  María Sornosa Martínez, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa õigusaktid käsitlevad tähtsaid loodusvarasid (vesi, õhk, taime- ja loomaliigid, taimede ja loomade kasvukohad), samas kui mulda loodusvarana ei käsitle ükski õigusakt. On aeg see tasakaalutus kaotada ja sellepärast tänan ma komisjoni tema ettepaneku eest ning samuti tänan raportööri Cristina Gutiérrez-Cortinesi tema tehtud töö eest.

Nagu paljud meist on öelnud, on muld taastumatu ja seetõttu piiratud loodusvara, mis täidab mitmeid tähtsaid ökoloogilisi ja majanduslikke funktsioone, ning see on peaaegu kogu inimtegevuse aluseks. Ei ole mingit kahtlust, et Euroopa institutsioonide osalemine selle valdkonna õiguslikus reguleerimises annab tõuke õigusaktide parandamisele, mis paljudes riikides kehtestatakse, andes neile ühtse raamistiku, mida toetab Euroopa tasandil reguleerimine ja võimalik, et ka Euroopa vahendid.

Mis puutub mulla liikumatusse olemusse, millele mõned viitavad kui põhjendusele õigustamaks oma riikliku või toetava lähenemisviisi eelistamist Euroopa poliitika asemel, siis esitatakse Euroopa Komisjoni teatises piisavad põhjendused selle kohta, miks on vaja Euroopa tasandil strateegiat, ja mõned kolleegid, nagu härra Calabuig Rull, on seda maininud.

Mõned liikmesriigid ei ole väga innukad mullakaitse Euroopa tasandil standardimise suhtes ja me arvame sellepärast, et nii strateegiale kui ka direktiivile antakse õige fookus selles osas, et tegu on paindliku õigusaktiga, mis on ambitsioonikas ja mitte ülearu reguleeriv. See tähendab seda, et iga liikmesriik võib seda oma vajadustele ja sotsiaalsele ning majanduslikule olukorrale vastavalt kohandada, kuna kehtestatud on raamistik ning seatud on pikaajalised eesmärgid.

Lühidalt öeldes arvan, et direktiivi ettepanekus kasutatav metoodika, mis põhineb ennetamisel, kodanike teadlikkuse tõstmisel, teabe pakkumisel, degradeerumise prioriteetsete alade määratlemisel ja saastunud mulla loendite koostamisel koos riiklike meetmete kavadega ja taastamise strateegiatega on sidusaks, tõhusaks ja paindlikuks lähenemisviisiks mulla degradeerumise probleemi lahendamisele Euroopas, tunnustades samal ajal riikide olukordade ja võimaluste erinevust.

Sellepärast palun ma parlamendilt eelkõige selge „ei” ütlemist kohesele tagasilükkamisele, mis sellele ettepanekule mõnedes sektorites osaks on saanud, ning kompromissmuudatusettepanekute toetamist, milleni me pärast pikki läbirääkimisi jõudsime.

See ei ole võib-olla selline direktiiv, mis kõigile meeldiks, kuid just sellepärast, et oleme kõik mingil moel selle direktiivi vastu, võib see meid tulevikus teenida.

  Holger Krahmer, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja, esiteks tahaksin edastada oma siira tänu raportöörile, Cristina Gutiérrez-Cortinesile, kes on viimastel kuudel palju energiat kulutanud, tegutsedes vahendajana direktiivi pooldajate ja vastaste vahel, ning kellel lõpuks õnnestus valmistada ette alus töötava kompromissi jaoks.

Sellele vaatamata olen ma, nagu ma alati olen olnud, samal arvamusel kui parlamendiliikmed, kes tahavad komisjoni ettepaneku tagasi lükata. Ärgu olgu mingit valearusaama: meie mullad on meie olemasolu aluseks. Ilma terve mullata ei ole põllumajandust, toitainete ringlust looduses ning pikas perspektiivis elu. Me vastutame oma muldade kaitsmise eest kahjulike mõjude vastu seal, kus võimalik, ja nende heas seisukorras hoidmise eest.

Ometi ei ole see direktiiv õige moodus selle saavutamiseks. Ma ei usu, et siin on küsimus selles, kas soovime oma muldasid paremini kaitsta või mitte; Euroopa tasandil on küsimus minu silmis hoopis selles: kas see kuulub meie jurisdiktsiooni alla või mitte? Ma usun, et ei kuulu.

Ilmselt on paljud liikmesriigid välja töötanud oma toimivad mullakaitse alased õigusaktid, milles pööratakse kohalikele probleemidele rohkem tähelepanu ja pakutakse paremaid lahendusi, kui oleks võimalik Brüsseli tsentraliseeritud reguleerimisega. Seetõttu paluksin ma parlamendil toetada muudatusettepanekuid, mis jätavad liikmesriikidele tegutsemisruumi.

Lisaks sellele tekitame haldusüksustele ja ettevõtetele suure hulga uut bürokraatiat ja väljaminekuid. On muudatusettepanekuid, mis kasutavad ainuüksi tööstusettevõtte loomist põhjusena nõuda üksikasjalikke uurimisi ja aruandeid.

Lubage mul kiiresti esitada teile ainult üks näide tööstuslike gaasitehaste ehitamise kohta. Need eraldavad tavalise õhu, mis on gaaside segu, koostisosadeks, mis ei kahjusta kuidagi mulda. Me ei peaks selliste asjade pärast muretsema, vaid ainult asjade pärast, mille puhul on õigustatud mure, et need võivad mulda saastada.

Ma usun, et meil on viimane aeg hoiduda mulla seisundit käsitlevate raportite koostamisest ja avaldamisest. See on lepinguvabaduse piiramine. Maa müüki käsitleb põhjendatult tsiviilõigus ja see peaks nii jääma. Daamid ja härrad, ma loodan, et lõpuks saavutame me direktiivi, mis tõepoolest tagab mulla kaitse ega suurenda eelkõige halduskoormust.

  Janusz Wojciechowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Austatud juhataja, on üks ütlus, mis on paljudes riikides hästi tuntud: parem hilja kui mitte kunagi. Me jõuame mullakaitse juurde hilja, pärast paljusid aastakümneid hävitustööd, mis on kõige ilmsem tööstuspiirkondades, kuid see on hea, et me oleme hakanud mõistma, et muld toidab meid ja me ei tohi seda hävitada. Me ei tohi seda kohelda kaubana ja kohaldada poliitikat, mille puhul on suurimaks äriks põllumajandusmaa ostmine ja selle põllumajanduslikust tootmisest võõrandamine muuks otstarbeks.

See poliitika hakkab juba kätte maksma. Hea, et me suudame seda lõpuks näha ja hakata mulda, meie toitjat, kaitsma. Lubage mul teile meenutada põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuses esitatud mõtet, et üheks tõhusa mullakaitse tingimuseks on põllumajanduse säilitamine ja arendamine. Põllumajandustootjate hooldatud muld säilitab oma viljakuse, kuid kui see niisugusest hoolitsusest ilma jääb, muutub see kõrbeks. Fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest nimel toetan ma Cristina Gutiérrez-Cortinesi ja Vittorio Prodi raporteid.

  Hiltrud Breyer, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, me pooldame kindlat „jah”-i ELi-ülesele mullakaitsele. Me oleme kuulnud, et muld on meie kõige tähtsam taastumatu vara. Mulla seisundi halvenemine maksab ELile rohkem kui 38 miljardit eurot igal aastal. Saksamaal on ainult 2% mullast endiselt oma tavapärases seisundis. 12% ELi mullast mõjutab erosioon.

Mulla seisundi halvenemine ei järgi riigipiire. Seega oleme olukorras, kus tõmbame vaiba oma enda jalgade alt sellega, kuidas me praegu oma muldasid kasutame. ELi ettepanek oli hea; sellel oli õige suund ja me oleksime pidanud tahtma seda parandada. Ma tean, et raportöör selle eest võitles, kuid kahjuks tõmbas keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon ettepanekule vee peale ja rikkus konservatiivide ning põllumajanduse lobitöötajate surve all suure hulga punkte ettepanekus. Ma ei suuda mõista, miks oleme keskkonnakomisjonis nõustunud salatsema seoses mullaga, mis on eelnevalt saastatud. Ma loodan, et me suudame seda homme veel parandada. See on vastuolus läbipaistvusega ja ka Århusi konventsiooniga.

Me teame samuti, et kliimamuutused ja hea kvaliteediga muld käivad käsikäes, et muld on tähtsaks süsinikdioksiidi reservuaariks ja kaotab jätkuvalt oma võimet süsinikdioksiidi siduda. Keskkonnakomisjonis toimunud vee pealetõmbamise tõttu kardan ma, et ambitsioonikas mullakaitse direktiiv on kahjuks võimatu. Siiski vajame toimivat mullakaitset koos jagatud ajakavaga ja ühiste kriteeriumidega.

Lühidalt öeldes me vajame toimivaid konkreetseid eesmärke, et peatada muldade seisundi halvenemine Euroopa Liidus. Me ei tohi loobuda millegi sellise loomisest, mis on õiguslikult siduv, selle niinimetatud kompromissi pärast. Ainult õiguslikult siduvad meetmed võimaldavad meil panna ambitsioonikas mullastrateegia tööle.

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, meie ees on väga tähtis ja positiivne direktiiv. Ma tahaksin tänada volinikku härra Dimasi, kes sellega tegeles. Ma ütlen siinkohal ühe sellise fraktsiooni liikmena, kes tihti direktiive ja komisjoni kritiseerib: sellega on asi teisiti.

See direktiiv on Euroopa jaoks tohutuks sammuks edasi, seda nii selle poliitika kvaliteedi kui ka tõhususe seisukohast. Looduskeskkonna osasid käsitlevate raamdirektiivide väljakujundamise abil hakatakse mulda käsitlema biosfääri võtmeosana, keskkonna ja klimaatilise tasakaalu põhielemendina, ja mitte ainult aluspõhjana, millele ehitada.

Muld on elus, ta absorbeerib süsinikdioksiidi, ta toodab biomassi: seda tuleb kaitsta, seda tuleb isegi parandada, sest Euroopa muld on eriti saastatud. Euroopa mõistab seda. Meil oli parlamendikomisjonis pikk ja keeruline arutelu ja ma sooviksin tänada Cristina Gutiérrez-Cortinesi, et ta selle teema suhtes nii kirglik oli.

Siiski on oht, et parlament sekkub komisjoni teksti. Mulle ei meeldi see kunagi, ma eelistan alati seda, kui parlament on komisjonist sammu võrra ees. Keegi on isegi soovitanud, et direktiiv tuleks tagasi lükata, kuid see oleks tõsine viga. Euroopa peab tulevikku vaatama. Maa meie all on muld, mida me kõik jagame, see on osa meie planeedist. See on ainus muld, mis meil on, ja me peame selle eest hoolitsema.

  Kathy Sinnott, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Austatud juhataja, ma näen osaliselt loogikat ELi tasandil õigusaktides, millega reguleeritakse vee ja õhu kvaliteeti. Me jagame neid varasid ELis ja tõepoolest üle maailma. Siiski leian ma, et loogika puudub mullakaitse puhul. Mullad on hoopis vähem liikuvad ja peaksid olema liikmesriikide ja nende piires kohalike omavalitsuste pädevuses, välja arvatud see, mis puudutab mõistlike kaitsmist käsitlevate standardite seadmist. Enne kui EL haarab liiga suure kontrolli mulla üle, peaksime võib-olla veidi järele mõtlema.

Iirimaal on mõned probleemsed poliitikad seoses mulla seisundi halvenemisega tulnud ülalt alla Euroopa tasandilt. Näiteks eemaldas ELi suhkrureform peedi teraviljakasvatuse külvikorrast. Suhkrupeedi kasvatamine parandas mulda ja muutis selle teraviljadele sobilikumaks. Samuti on ELi metsatoetused aastate jooksul viinud sobimatute kuuseistandusteni, mis on kasvades muutnud mulla happelisemaks ja raiel mõnel juhul mulda tihendanud, muutes selle viljatuks, samas kui teisal on mulla mägede külgedelt lahti tõmmanud, kust see on jõgedesse ja järvedesse uhutud.

Muld varieerub tohutult, kuid see peaks olema elus ja uuenev. EL peaks keelustama mulla hävitamise, kuid jätma selle hooldamise ja majandamise inimestele, kes mõistavad selle koostist igas piirkonnas.

  Irena Belohorská (NI). - (SK) Enne, kui hakkame vaatama väljapakutud mullakaitse raamdirektiivi sõnastust, peaksime kaaluma, kas selles valdkonnas on tõepoolest vaja ELi õigusakti.

Arvesse tuleks võtta õiguskomisjoni arvamust. Selles lükati selgelt tagasi vajadus mullakaitset käsitleva õigusakti järele ELis selle põhjal, et mullal puuduvad igasugused piiriülesed mõjud ning see on seega piirkondlik küsimus. Vaatamata tõsiasjale, et teised parlamendikomisjonid oma arvamustes üldiselt pooldasid ELi õigusakti kõnealuses küsimuses, on teatud fraktsioonid mõnevõrra kõhklevad. Näiteks näitab artikli 5 kohta tehtud muudatusettepanek põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvates selgelt seda, et mulla seisundi halvenemisel on kohalikud või piirkondlikud põhjused ja mõjud ning seetõttu on keskse tähtsusega võtta riiklikud meetmed, mitte Euroopa tasandil meetmed. See näib olevat vastuolus ülejäänud tekstiga, mis on selgelt raamdirektiivi poolt. Sarnase sõnastuse võib leida keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni poolt artiklile 2 esitatud muudatusettepanekust.

Teisest küljest on tähtis tunnistada, et mulla kui taastumatu vara seisundi halvenemine omab olulisi tagajärgi muudele aspektidele, mille kohta juba on õigusaktid, nagu vee kvaliteet, toiduohutus, kliimamuutused jne. Isegi kui mõlemal osapoolel oleks osaliselt õigus vajaduse suhtes raamdirektiivi järele, usun ma, et otsus Euroopa raamistiku vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta on poliitiline.

Ma sooviksin kommenteerida raporti olemuse negatiivsest positiivseks muutmist. Üheks näiteks on mõiste „ohuala” asendamine mõistega „prioriteetne ala”. Ma usun, et alade kohta, kus mulla seisundi halvenemine on vaja hädasti peatada, peame kasutama vajalikku terminoloogiat; ohustatud muldadele peab viitama negatiivse sõnaga, et rõhutada olukorra tõsidust.

  Jan Březina (PPE-DE). - (CS) Austatud juhataja, volinik, kõigepealt sooviksin tänada raportööre nende tehtud töö eest kõnealuse ettepanekuga. Siiski pean ma kahjuks toetama õiguskomisjoni seisukohta, milles kutsutakse vastutavat parlamendikomisjoni üles tegema ettepaneku komisjoni ettepaneku tagasilükkamiseks.

Komisjoni toodud põhjused on paikapidavad ja jäävad selliseks, vaatamata viimastel kuudel ettepanekule tehtud olulistele muudatustele. Mullal tõepoolest ei ole mingeid piiriüleseid mõjusid ja see valdkond peaks seetõttu jääma liikmesriikide pädevusse. Sellepärast kujutab see ettepanek jätkuvalt, vaatamata positiivsetele muutustele, subsidiaarsuse põhimõtte rikkumist. Mis puutub proportsionaalsusesse, siis võib sellise õigusakti vastuvõtmist vaadelda vahendite raiskamisena. Lisaks on oluline meeles pidada, et ELi piires on palju erinevaid mullatüüpe, mida kasutatakse erineval viisil.

On tõsi, et kõnealune direktiiv on muutunud millekski, mida võib kirjeldada paindliku raamdirektiivina. Lisaks on direktiiv meie uue filosoofia tulemusel siduv tulemuste osas, kuid selles jäetakse vorm ja meetod liikmesriikide otsustada. On väga positiivne, et neid eesmärke hõlmavaid liikmesriikide olemasolevaid õigusakte ei ole vaja läbi vaadata. Selles mõttes oleme me tõepoolest liikumas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte suunas. Selle õigusakti positiivseks kõrvalmõjuks oleks surve, mida avaldataks liikmesriikidele, kelle mullakaitse alased õigusaktid on hetkel ebapiisavad, kuid ma pole kindel, kas see on parim moodus neile survet avaldada. Pärast kõikide poolt- ja vastuargumentide kaalumist usun ma, et väljapakutud direktiivi vastuvõtmine ei ole vajalik. Liikmesriigid võivad ise oma mulda kaitsta. Kokkuvõtteks tahaksin ma korrata Prantsuse filosoofi sõnu, kes ütles, et kui seadus ei ole hädavajalik, ei tohiks seda kirjutada.

  Karin Scheele (PSE). – (DE) Austatud juhataja, ma olen veel üks esindaja, kes usub, et mullakaitse on täiesti kindlalt Euroopa Liidu ülesanne ja et Euroopa Parlament peaks seetõttu kõnealuse raamdirektiivi vastu võtma. Samuti ei mõista ma ausalt öeldes kommentaare, mis on tehtud selle kohta, kuidas meie liikmesriikide erinevaid mullatüüpe arvesse ei ole võetud. Ma loen selle direktiivi uuesti läbi ja püüan aru saada, millele teised parlamendiliikmed viitavad, sest ma ei märganud selliseid jäikasid meetmeid ja ettepanekuid.

Ma sooviksin samuti mainida põllumajanduse rolli, sest minu arvates on mitmete erakondade esitatud kompromissmuudatusettepanek väga tähtis. Selles nõutakse, et liikmesriigid julgustaksid mulla põllumajanduslikel eesmärkidel kasutamisel põllukultuuride ja metsastamise meetodite kasutamist, millel võiks olla kasulik mõju mulla orgaanilisele osale ja mulla viljakusele ning mis seega väldiksid maalihkeid ja kõrbestumist.

Sarnaselt tuleks samuti toetada põllumajanduslikke meetodeid, mis takistavad muldade tihenemist ja erosiooni. Me teame, et väga sageli põhjustab põllumajandus mulla kvaliteedi probleeme, ja ma usun, et selle selgitamine on absoluutselt keskse tähtsusega. Ma ei usu, et toetus põllumajandusele iga hinna eest on piisav, et kaitsta muldasid piirkondlikul, riiklikul või isegi Euroopa tasandil.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Austatud juhataja, mullakaitse raamdirektiiv on minu arvates vahendiks, mis edendab toiduainete tootmist ja piisavaid puhta vee varusid järgmistele ELi kodanike põlvkondadele.

Muld täidab ka mitmeid muid tähtsaid ülesandeid: see on koos linnade ja infrastruktuuriga inimtegevuse alusmaterjaliks, ning samuti oluline looduse ja väärtuslike maastike jaoks. Mulla kaitsmine on keskse tähtsusega selleks, et säilitada meie looduslik pärand ja toormaterjalid.

Selle olukorra taustal on paindlik raamdirektiiv, mis tunnustab subsidiaarsuse põhimõtet, vahendiks, mis julgustab liikmesriike oma muldasid kaitsma. Selliselt sõnastatud direktiiv on liikmesriikide jaoks siduv seoses tulemustega, mida mullakaitse valdkonnas saavutada võib, kuid jätab liikmesriikidele valiku vormi ja meetodite osas, mida niisuguse kaitse saavutamiseks kasutada.

Tähelepanu väärivad direktiivis sisalduvad ettepanekud, mille kohaselt liikmesriigid peavad koostama saastunud alade nimekirjad, sealhulgas piirkondlikul tasandil, mis tuleb avaldada ja mida tuleb täiendada iga viie aasta järel. See on oluline teave ELi kodanike elu ja tervise kaitsmiseks.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). - (FR) Austatud juhataja, ka mina sooviksin kõigepealt õnnitleda meie raportööre ja kiita keerulise töö eest, millega proua Gutiérrez hakkama on saanud meie mulla kaitsmiseks tulemuse saavutamisel.

Erinevalt teistest kaasparlamendiliikmetest usun ma, et piiravam õiguslik lähenemisviis oleks pakkunud paremat kaitset.

Ma leian samuti, et sellest on kahju, et meie kaasparlamendiliikmed, kelle riikidel on rangem reguleerimine kui see, mis siin välja pakuti, püüavad ikkagi vett peale tõmmata sellele muudatusettepanekutega raportile, mille tagasilükkamist homme ma tungivalt nõuaksin.

Meie põllumajanduslikud ja tööstuslikud tegevused ning transpordikavad on meie mulla kvaliteeti äärmuslikult mõjutanud. Ometi on see sama muld bioloogilise mitmekesisuse ja meie toidu aluseks. See filtreerib ja säilitab orgaanilisi aineid ja mineraale ning lisaks aitab meil veele ligi pääseda. See mängib keskset rolli kliimamuutuste vastu võitlemises. Samuti on kasvava nõudlusega toidu ja energia tootmise järele silmitsi seistes keskse tähtsusega, et me valvame ja taastame oma mulla kvaliteeti ning takistame kõrbestumist.

Ilma Euroopa tasandil õigusaktita ei saa me tulemusi loota.

  Bastiaan Belder (IND/DEM). – (NL) Austatud juhataja, ma räägin siin oma kolleegi härra Bloklandi nimel.

See arutelu on järjekordseks näiteks selle kohta, et väljapakutud mullapoliitika on väga vastuoluline. Nüüd, kui on kaks ettepanekut – strateegia ja direktiiv – näib, nagu oleks lisatud uus keskkonnapoliitika haru. Ma ütlen „näib”, kuna see on nii vale kui olla saab. Mullakasutuse säästlik majandamine juba on 33 Euroopa direktiivi keskmes, näiteks veepoliitika raamdirektiiv. Miks me siis esitame korduvaid õigusakte, millega kaasneb veelgi suurem koormus eelkõige neile liikmesriikidele, kellel juba on hästi toimiv mullapoliitika?

Ma toetan Vittorio Prodi teemastrateegiat. Minu arvates peavad liikmesriigid, kellel mullapoliitika väljatöötamine seisab alles ees, seda tegema strateegia põhjal. Raamdirektiiv teisalt aga on ebaproportsionaalne ja minu arvates lisaks vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Erinevalt õhust ja veest ei ole mullal piiriülest mõõdet ja poliitikat viiakse tihti ellu piirkondlikul või kohalikul tasandil. See on ka põhjus, miks mina – see tähendab härra Blokland – olen liitunud komisjoni ettepanekut tagasi lükkava muudatusettepaneku esitajatega.

  Jim Allister (NI). - Austatud juhataja, me oleme tuttavad mõttega, et maa hõivamine on alusetu teisele kuuluva vara omastamine. Mulle näib, et see mulda käsitlev direktiiv on Brüsseli alusetu võimu haaramine ja toob endaga loomulikult kaasa vältimatu täiendava bürokraatia.

Erinevalt õhust ja veest, muld ei liigu, nagu selle arutelu käigus on öeldud, riigist riiki. Sellel ei ole piiriülest mõõdet. Mullapoliitika on ja peaks jääma seega liikmesriigi küsimuseks.

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi, nõuetele vastavuse kohustuste, prügiladirektiivi ja nitraatide direktiiviga nähakse meil ette rohkem kui piisavalt ELi sekkumist. Seega ei ole mul ühtegi vabandust selle võimunäljas ettepaneku täieliku tagasilükkamise ees.

Kuid kui EL vormile kindlaks jäädes sellegipoolest otsustab sekkuda sellesse riiklikku küsimusse, siis üheks algatuseks, mida ta võiks kaaluda, on maksu kehtestamine põllumajandustootjatele selle eest, et nad mulla harimisel ja põllumajanduslike toimingute käigus sekvesteerivad süsinikdioksiidi.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). - (FR) Austatud juhataja, minu esimene mõte seoses kõnealuse direktiivi ettepanekuga oli selle teksti tagasilükkamine. Ma arvan samuti, et raamdirektiiv ei olnud võib-olla sobivaks lahenduseks.

Milleks veel üks dokument mullakaitse kohta, kui meil juba on terve hunnik määrusi mulla, jäätmete, taimekaitsevahendite ja looduskaitse kohta? Parema õigusloome raames mõtlesin ma, et me ei peaks minema taas läbi Euroopa Komisjoni veski. Ma asetasin end eriti meie omavalitsusüksuste juhtide kingadesse, kes seisaksid silmitsi järjekordse dokumendi lahtiseletamisega.

Ometi on tegelikkus selline: inimtegevus ei ole mullaga arvestanud. Me oleme intensiivse tootmisega mulla ära kurnanud. Lisaks sellele kaasnevad kliimamuutused ja kõrbestumine. Meie linnaplaneerimise poliitika on mulla mineraalaineterikkaks muutnud, seda halvendanud, ning meie kaaskodanikud on nüüd üllatunud, kui nad elavad üle katastroofilisi üleujutusi, sest muld ei ima enam vihma endasse. Kes ei ole näinud avatud haavasid maastikus, mille on põhjustanud kaevandused, mis varustavad meid niivõrd väärtuslike materjalidega?

Vaesunud, kuivanud, degradeeritud, saastatud ja muljutud muld – selliseks on see maa muutunud, millest eelmised põlvkonnad rääkisid sügava austusega, sest maa oli neile kõik: nende töö, nende toit, nende elu ja paljudele neist nende ainus vara. Mis oli kunagi meie emake Maa, seda me vaatame nüüd kahtlustusega. Mis on selle degradeerumise, selle saastamise tagajärjed meie keskkonnale ja tervisele?

Proua Gutiérrez on teinud märkimisväärset tööd, püüdes leida vastuvõetava lähenemisviisi, püüdes tuua üksteisele lähemale neid, kes seda direktiivi ei tahtnud, ja neid, kes tahtsid. Ta on parlamenti kuulda võtnud. Ta on leidnud tasakaalukaid seisukohti, mis tunnustavad subsidiaarsuse vajadust meetodite valikul, kuna liikmesriikide vahel valitsevad suured ebavõrdsused. Lõplik tekst on suuresti edasi arenenud. Seal välditakse halduskulude koormuse suurendamist, julgustades meid parandama mineviku vigu, meie põllumajanduslikke, tööstuslikke ja linnadega seotud tavasid, mis ei arvestanud mullaga. See raport, mille proua Gutiérrez on täielikult ümber töötanud, on rahuldav. Euroopa Liidus on niivõrd suured muldade erinevused, et subsidiaarsuse tagatis on keskse tähtsusega, tagades samal ajal mulla kaitse ja säästliku kasutamise.

  Gyula Hegyi (PSE). - (HU) Meie peamiseks eesmärgiks on tagada tervislik keskkond meie kodanike jaoks ning suurema osa meie keskkonna elementide jaoks on olemas karmid liidu õigusaktid. Muld on ainus keskkonna element, mida me ei ole veel suutnud reguleerida, nii et hetkel ei ole ühtegi liidu vahendit peatamaks mulla saastamist ja selle kvaliteedi langemist, kuigi see põhjustab meile kõigile mitmete kümnete miljonite eurode väärtuses kahju.

Kehtivate õigusaktide kohaselt on mulla saastumise vastu tegutsemine kohustuslik ainult juhul, kui saaste levib muudesse looduskeskkonna osadesse: põhjavette, magevette, põllumajandussaadustesse, või kui on liiga hilja, et tegelikult enam midagi teha. Ma tervitan selle uue direktiivi vastuvõtmist Euroopa Liidu poolt ja mul on hea meel, et on koostatud kompromissettepanek, mis on keskkonnakaitse seisukohalt veelgi vastuvõetavam.

Ungari seisukohalt on samuti tähtis, et – nagu paljud meist on välja pakkunud – õigusaktis käsitletaks mulla hapestumise probleemi. See on tõsiseks ohuks põllumajandustootmisele, nii et selle vastu tuleb võidelda, kasutades ka liidu õiguslikke vahendeid. Saastunud alade tunnustamine julgustab hüvitamist, nii et me saame takistada joogiveevarude saastumist ja loomulikult saastunud taimede kasvatamist. Mullakaitse õiguslik reguleerimine on seega põllumajandustootjate huvides.

Ma loodan seetõttu, et teatud parempoolsetel parlamendiliikmetel, sealhulgas üllatuslikult mõnedel Ungari parlamendiliikmetel, ei õnnestu katse takistada direktiivi väljatöötamist, millega kaitstakse Ungari põllumajanduse ja keskkonna huvisid. Direktiivi kohaselt on avastatud saastatud või degradeerunud mullaga alade taastamine liidu ülesanne, mille jaoks on tulevastes ühenduse eelarvetes vaja leida vahendeid.

  Jeffrey Titford (IND/DEM). - Austatud juhataja, selles ettepanekus võtta vastu mullakaitse direktiiv on tohutuid usutavuse lünkasid. Esiteks erinevad mulla koostis ja kvaliteet üksiku riigi erinevates osades märkimisväärselt. Kui palju suuremad erinevused on suuresti erineva kliimaga 27 liikmesriigi muldade vahel? On absurdne arvata, et EL saab kehtestada kõigile sobiva direktiivi mulla kohta Vahemerest Skandinaaviani.

Nüüd paar sõna meie juba niigi surve all põllumajandustootjate nimel, kellest paljud on kirjutanud minu valimispiirkonna büroosse, et seada tugevalt küsimärgi alla vajadus mullakaitse direktiivi järele. Nad on küllaltki õigustatult juhtinud tähelepanu sellele, et nad on huvitatud mulla kaitsmisest, sest see on nende elatusallikas. Samuti väidavad nad, et see paneks nende õlule järjekordse tüütu koorma selle läbi, et kehtivaid riiklikke õigusakte ei tunnustata piisavalt.

Teise suure usutavuse lünga tekitab ELi lühinägelik avatud piiride poliitika, mis on innustanud massilist sisserännet Ida-Euroopast minu kodumaale. See on tekitanud vastavalt vajaduse hooneehituse ulatusliku kava järele igale ruutmeetrile olemasolevale maale – meile öeldi, et ligi kolm miljonit uut kodu aastaks 2020. Isegi roheline vöönd on ohustatud. Ulatuslike aakrite matmine jäiga betooni alla ei vasta minu arusaamale parimast mulla kaitsmise viisist.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Austatud juhataja, volinik, ma toetan Prodi raportis väljatöötatud mullastrateegiat, kuid olen vastu mulda käsitlevale direktiivile. Ma teen seda küllaltki selgelt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel.

Sellepärast olen ma esitanud muudatusettepaneku direktiivi tagasilükkamise kohta, kuid ka teise muudatusettepaneku muu vahendi valimise kohta, nimelt avatud koordineerimine. Sellega saab eesmärgid täielikult saavutada. Pealegi on ülimalt selge, et see kõik keskendub edendamisele, teadmiste jagamisele ja kontrollile. Kõik on võimalik, sealhulgas liidu rahaline toetus.

Kordamise oht jääb püsima: taas kord on määratletud prioriteetsed alad ja isegi merepõhi on taas vaidlusse kistud. Minu esindatava riigi, Hollandi kodanikud ei mõista ülalt Euroopa tasandilt tuleva ülearuse õigusakti põhjust. Nagu öeldi, on mulla kvaliteediga seotud juba üle 30 direktiivi, seda kas otseselt või kaudselt. Mis mõtet on kesksel õigusaktil, kui võimalik on ka detsentraliseeritud lähenemisviis? Sellegipoolest hindan ma Cristina Gutiérrez-Cortinesi katseid juhtida eeskirju suurema subsidiaarsuse suunas.

Lõpetuseks, ma olen esitanud palju rohkem ettepanekuid koos 40 allkirjaga: muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on veelgi suurendada rõhku kvaliteedile ja mullakaitsele ning vastata uutele väljakutsetele, nagu kliimamuutused. Euroopa tasandil aga ei peaks vastu võetama ühtegi õigusakti. Ma pöördun oma kaasparlamendiliikmete poole, et nad toetaksid minu vastavaid muudatusettepanekuid.

  Dorette Corbey (PSE). – (NL) Austatud juhataja, minu tänud Cristina Gutiérrez-Cortinesile, kuid ma pean ütlema, et kahjuks me ei nõustu temaga.

Euroopas on palju selliseid kohti, kus muld on saastatud või esinevad muud mullaga seotud probleemid, nagu erosioon. Need probleemid tuleb võimalikult kiiresti lahendada. Ma eeldan, et kõik nõustuvad sellega.

Komisjon teeb ettepaneku lahendada mullaga seotud probleemid Euroopa tasandil ja – mis puutub minu arvamusse, siis – selles peitub probleem. Mullaga seotud probleemid on ju tihti kohalikud ning ainult konkreetsetel juhtudel on neil tegelik piiriülene mõju.

Euroopa tasandil koostöö on soovitav piiriüleste mõjudega mullaga seotud küsimuste puhul ning sellisel juhul on solidaarsus ja koostöö olulised. Kohalike ja riiklike mullaga seotud probleemide korral on aga Euroopa poliitika täiesti ebavajalik. Paljudel liikmesriikidel juba on hea riiklik poliitika mullaga seotud probleemide lahendamiseks ja ennetamiseks. Nende poliitika pakub kaitstuse taset, mis on vähemalt sama kõrge kui praegu arutlusel olev mullakaitse strateegia.

Mulda käsitlevas direktiivis tuleks neid liikmesriike arvesse võtta – nende suhtes tuleks teha erand Euroopa Liidu kehtestatud kohustustest – ja sellepärast kavatseme kõnealuse direktiivi vastu hääletada.

  Mairead McGuinness (PPE-DE). - Austatud juhataja, ma saabusin sellele arutelule põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonist, kus me lükkasime ettepaneku võtta vastu direktiiv tagasi. Ma pooldan mõnede reservatsioonidega Prodi strateegiat.

Me kõik tahame, et meie mullad oleks kaitstud, kuid ma arvan, et need meie hulgast, kes on mures selle direktiivi pärast, usuvad, et seda ei ole vaja sellisel viisil teha. Härra van Nistelrooij juhtis tähelepanu palju paremale viisile, kuidas seda teha – avatud koordineerimisele. Mina näen seoses mullakaitsega probleemina seda, et me ei vii läbi piisavalt teaduslikke uuringuid selle kohta, kuidas muldasid kaitsta, ning et väga paljud põllumajanduse valdkonna teadlased ja nõunikud tegelevad paberite täitmisega – paberite, mis on koostatud siin Euroopa Liidus ja mis viivad nad eemale nende tööst, mis on seotud põllumajandustootjate teavitamisega mullakaitse alaste heade tavade kohta.

Põllumajandustootjatel on väga keeruline leppida suurema bürokraatiaga. Nad tegelevad iga päev nõuetele vastavusega. Ma usun, et muldasid kaitstakse heade põllumajandustavade kaudu. See on liikmesriikide asi. Ma lootsin, et tänane arutelu siin veenab mind, et me vajame direktiivi, kuid senini ei ole mind selles veendud.

Ma kiidan heaks raportööri tehtud töö ja ta on kindlasti kõrvaldanud paljud mured, mis meil olla võiks, kuid mind paneb imestama, miks meil seda üldse vaja on. Ma arvan, et Iiri põllumajandustootjad, kes nüüd suuresti muretsevad Lissaboni lepingu pärast, näevad seda kui järjekordset katset suruda neid nende igapäevastes tegemistes alla, kui meil ei õnnestu neid veenda, et see ei ole nii.

Ma kordan punkti, et ma olen mures selle pärast, et teaduslik ja nõuandev töö on tegelikult peaaegu hävitatud bürokraatia hulga tõttu, mille EL on loonud. Jah, me peame saastatud muldadega tegelema, kuid meil on direktiivid, mis seda juba teevad, need on kehtestatud. Ma ei ole tänase arutelu põhjal veendunud, et me vajame sellist direktiivi. Ma jään avatuks kuni selle arutelu lõpuni ja vaatan, kas mind veendakse, kuid siiani ma kardan, et mitte. „Jah” strateegiale, kuid „ei” direktiivile.

ISTUNGI JUHATAJA: Mario MAURO
Asepresident

  Péter Olajos (PPE-DE). - (HU) Tänan teid, asutatud juhataja. Esiteks sooviksin ma õnnitleda proua Gutiérrezt selle eest, et ta on kulutanud palju aega ja energiat dokumendi projekti koostamisele, mis on tõepoolest jõudnud täiskogusse arutlusele ja hääletusele, vaatamata vastuseisule, mida parlamendis kohata võib.

Tänapäeval, kui kliimamuutustest ja tsivilisatsioonist tingitud äärmuslikud ilmastikutingimused tähendavad kasvavat koormust mullale ja seega kogu elusmaailmale, on kõnealune õigusakt eriliselt suure tähtsusega. Minu seisukohast on direktiiv üheks kõige olulisemaks avalduseks põllumajandusliku tegevuse tähtsusest ja nende inimeste kustumatust panusest, kes töötavad selle nimel, et mulda säilitada, kaitsta ja parandada. Ilma nendeta puuduks meil mitte ainult toit, vaid ka keskkond meie ümber kannataks tõsist kahju.

Teadmiste alusel rakendatud säästlik põllumajandus on keskkonnakaitse üheks tugisambaks. Siiski on üheks selle kõige tähtsamaks tingimuseks teave. Teave mulla seisundi kohta, mis on avalikkusele kättesaadav, oleks üheks uue õigusakti tulemiks, mis kaitseks lõpuks inimesi ja põllumajandustootjaid saastajate asemel.

Minu kodumaal Ungaris on küsimusel tüüpiliselt kaks külge: ühelt poolt on seal suurepärase kvaliteediga maa ja kõrge tasemega õiguslik kaitse, kuid teisest küljest on seal tööstuse saaste, mille on põhjustanud nelikümmend aastat kommunismi, ning selle puhastamine võtab vähemalt teise nelikümmend aastat ja 4 miljardit eurot. Praegu kulutame selle hüvitamiseks liidu raha, kuid tulevikus tahaksime seda protsessi kiirendada ja see õigusakt oleks suureks abiks.

Lõpetuseks, daamid ja härrad, lõpetame me mullakaitse direktiivi vastu võttes protsessi ka teoloogilises tähenduses. Me juba oleme reguleerinud kõiki elemente, millest maailm koosneb: õhk, vesi, tuli – energia tähenduses –, ja liit kaitseb põhjalikult ning asjakohaselt nende tähtsust, nii et nüüd on neljanda elemendi, maa kord, mis lõpetab tsükli. Tänan teid väga.

  Frieda Brepoels (PPE-DE). – (NL) Austatud juhataja, sekretär, ma sooviksin alustada, edastades oma siirad õnnesoovid meie raportöörile Cristina Gutiérrez-Cortinesile ning tänades teda tema tohutute jõupingutuste eest luua tasakaal kõnealuse direktiivi toetajate ja vastaste vahel selles tõepoolest väga keerulises toimikus.

Ma olen isiklikult kindlalt veendunud, et Euroopa direktiiv mullakaitse kohta on erinevatel põhjustel vajalik. Ma loodan, et mul on veel võimalik proua McGuinnessit veenda.

Mõned parlamendiliikmed lükkavad raamdirektiivi tagasi, kuna nende esindataval riigil juba on ulatuslikud õigusaktid mulla kohta. Minu esindatav piirkond Flandria on samuti viimastel aastatel viinud ellu edumeelset mullapoliitikat. Näiteks on juba pikka aega maavalduse üleminekul kasutusel kohustuslikud mullasertifikaadid, mis on isegi praegu paljudes liikmesriikides kujuteldamatu.

Ma tahaksin lükata nende parlamendiliikmete põhjendused ümber. See paindlik direktiiv mitte ainult ei anna raamistiku nendele liikmesriikidele, kellel veel ei ole mullapoliitikat, vaid suudab ka selgelt takistada nende riikide ja piirkondade konkurentsiolukorra kahjustamist, kes juba teevad jõupingutusi. Sellel põhjusel on väga oluline, et liikmesriigid võtavad raportis esitatud meetmed.

Kindlasti on piiriülene mõju arvukates kohtades: näiteks võib erosioon Flandrias põhjustada mudavoolu Hollandis ja vastupidi. Direktiiv annab ka ühtse raamistiku kehtivatele mullakaitsealastele õigusaktidele.

Ma võiksin veelgi põhjuseid tuua, kuid piiratud aja tõttu ütlen ma kokkuvõtteks, et täna arutlusel olev raport täidab kõik eespool mainitud vajadused palju paremini kui komisjoni algne ettepanek. Ma ise olen samuti mitmed muudatusettepanekud esitanud ja olen tulemusega väga rahul.

Ettepanek annab liikmesriikidele piisavalt tegutsemisruumi, ei tekita täiendavat halduskoormust ega kordamist ning tunnustab selgelt piirkondlike omavalitsuste rolli. Ma loodan seetõttu oma kaasparlamendiliikmetelt homsel hääletusel tugevat toetust.

  Robert Sturdy (PPE-DE). - Austatud juhataja, lubage mul kõigepealt õnnitleda Cristina Gutiérrez-Cortinesi. Ma arvan, et ta on teinud täiesti fantastilist tööd raportiga, mida suurem osa meist ei vaja või ei taha ning minu arvates asetab volinik Dimas parlamendi ja komisjoni halba valgusesse. Te esitate õigusakti, mis on täielikult ja ülimalt mittevajalik.

Mida te peaksite tegema, on meie olemasolevate õigusaktide jõustamine. Komisjonil tavaliselt ei õnnestu üldse juba olemasolevate õigusaktide jõustamine. Ma võin tuua teile mitu juhtumit, kuid ma ei soovi seda praegu teha. Kui ma vaataksin näiteks teie kolleegi Kyprianou poole: meil oli just järjekordne suu- ja sõrataudi puhang Ühendkuningriigis, meil on lammaste katarraalne palavik, täna teatati, et meil on linnugripp. Ta lubas selle kõik lõpetada. Ta pidi tegema kõik, et seda peatada. Ma uskusin teda. Ma usun komisjoni, kui ta midagi ütleb, ja ometi juhtub see, et komisjon ei jõusta õigusakte, mis on kehtestatud selliste haiguste leviku peatamiseks. Ma kutsun täiskogu üles kõnealust õigusakti täielikult tagasi lükkama.

Ma arvan, et Cristina Gutiérrez-Cortines on teinud täiesti fantastilist tööd ja ma toetan teda täielikult, kui parlament otsustab seda õigusakti mitte tagasi lükata, kuid ma mainiksin lühidalt midagi, mida proua Scheele ja proua Corbey erosiooni kohta ütlesid. Ma nõustun nendega täielikult. Erosioon on suureks probleemiks, kuid mitte ilmtingimata Euroopa Liidus. See on probleem juhul, kui me võtame metsad maha, ja see on midagi, mille suhtes me saame midagi ette võtta.

Ma leidsin, et härra Allisteri küsimused olid täiesti õiged. Ma arvan, et komisjon veab meid alt. Ta ei suuda määrusi jõustada.

Ma soovin teile edasi anda veel ühe mõtte. Põllumehena on muld minu elu. Ma kaitsen seda oma parimate võimete kohaselt. Ärge kehtestage enam rohkem õigusakte. Laske mul jätkata mulla kaitsmist, mis annab toidu, mis annab sissetuleku inimestele, kes elavad maapiirkondades.

  Horst Schnellhardt (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, see, mida komisjon väidab – et muld on toidu, sööda ja biomassi pikaajalise ja jätkusuutliku tootmise keskseks aluseks – on tõsi.

Samuti on tõsi, et me ei saa olla rahul mulla seisundiga Euroopa Liidus, kuid sellest järeldada, et me vajame Euroopa tasandil direktiivi, on vales suunas minek. Miks see nii on? Me ei võta arvesse tõsiasja, et Euroopa Liidus juba on arvukad eeskirjad, mis kehtivad mulla kohta ja mida me võiks tõhusalt kasutada. Näiteks on elupaikade direktiiv, saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitlev direktiiv, veepoliitika raamdirektiiv, põhjavee direktiiv ning nõuetele vastavuse eeskirjad: nendega saame me rahaliselt mõjutada olukorra parandamist üksikutes riikides. Need on kõik olemasolevad meetmed ja kui me lisame nendele mullakaitse direktiivi, loob see reguleerimise kordamise – paralleelsed õigusaktid – mis tõepoolest tekitab ainult lisabürokraatiat.

Me ütleme, et tahame vähendada bürokraatiat 25% võrra aastaks 2010, kuid sellega saavutame me ainult täiesti vastupidise tulemuse! Sellega saavutame 25% tõusu. Asutamislepingus võtsime kohustuse reguleerida kohalikul tasandil küsimusi, mida on parem sellel tasandil reguleerida, ja seda me peamegi tegema, ning me peame seda kiirendama. Väide, et mulla seisundi halvenemine põhjustab kliimamuutusi, on aga vastuvõetamatu. Teadlased on üksmeelel, et selline halvenemine on kliimamuutuste tulemus ja mitte selle põhjus.

Raportöör on tõepoolest palju tööd sellega teinud, kuid kui me näeme, et muude direktiividega rakendatud eeskirjad on esmatähtsad, on see vastuvõetamatu: meil ei ole suurima tähtsusega direktiive ja siis väiksema tähtsusega direktiive.

Kui me tõesti tahame midagi saavutada, jäägem kindlaks avatud koordinatsiooni meetodile, võttes teadmisi riikidelt üle. See on õigeks lähenemisviisiks ja toob kindlasti tulemuse. Kõnealune direktiiv teisalt toob ainult bürokraatiat ja segadusse ajavat õigusloomet.

  Markus Pieper (PPE-DE). – (DE) Austatud juhataja, kus on lisandväärtus? Kus on õigustus Euroopa õigusaktidele mullakaitse kohta? Komisjoni argumendid seoses piiriüleste mõjudega on pigem tehislikud – vähemalt ökoloogilisest vaatepunktist. Samuti ei saa ma nõustuda väitega, et erinevad riiklikud mullakaitsealased õigusaktid häirivad siseturgu. Kui komisjon seda tõesti oleks arvanud, ei esitaks ta meile raamdirektiivi, millega määratakse liikmesriikidele suurim võimalik otsustamisvabadus mullakaitse eesmärkide määratlemisel. See suurendaks erinevusi mullakaitsealastes õigusaktides rohkem kui tasandaks neid. Kas selline lähenemisviis mitte ei paljasta, et komisjon ei ole kindel, kuidas ta peaks subsidiaarsuse seisukohast tegutsema, kui jutt on konkreetsete asukohtade mulda käsitlevast õigusaktist? Sellisel juhul, kui me kõik soovime paremat mullakaitset, kuid riikide õigusaktid erinevad, kas ei peaks me esmalt kasutama avatud koordinatsiooni meetodit? Ma usun küll.

Raamdirektiiviga astutakse teine samm enne esimest. Me ei kasuta võimalust, et vastavate õigusaktideta riigid õpiksid suurepäraste mullakaitsetavadega riikidelt. Me kogeme samuti bürokraatiat, eriti nendes riikides, kus juba on karmid õigusaktid. Miks peaksid nad olema kohustatud uurima kogu oma riiki ja määratlema ohualad, kui neil juba on eeskujulikud õigusaktid? Me ei vaja seda bürokraatiat ega ka esmaklassilist mullakaitsesüsteemi, mida Euroopa meilt nüüd nõuab.

Kokkuvõtteks märkus väite kohta, et parlament ise tahtis aastaid tagasi seda direktiivi. Jah, nii see oli viie ja enamagi aasta eest. Vahepeal aga oleme me saanud kogemusi elupaikade direktiiviga, saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiiviga, veepoliitika raamdirektiiviga ja paljude teiste õigusaktidega. Lisaks oleme, erinevalt volinikest, vastutavad ka kohalikul tasandil. Seetõttu ei hoia me kinni viie- ja kümneaastastest plaanidest, kui kohalikud ettevõtted ja omavalitsused ütlevad meile, et see oleks liiga palju head korraga. Ma tunnustan raportööri jõupingutusi muuta see direktiiv vähem rangeks, kuid bürokraatiat on parem selle tekkimisel vältida. Meil on veel see võimalus, lükates direktiivi tagasi.

Ma loodan, et anname nõukogule tugeva signaali, et ta ei saa oodata, et ELi elanikud niisuguse lisabürokraatia heaks kiidavad.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − Austatud juhataja, kõigepealt sooviksin ma tänada sellel arutelul kõnelejaid nende positiivse panuse eest ning ma sooviksin piiritleda komisjoni seisukoha mitmete võtmeküsimuste suhtes, mille parlament on tõstatanud.

Lubage mul kinnitada, et komisjon jälgib oma ettepaneku käekäiku nõukogus ja parlamendis ning vaatab oma seisukoha üle sealsete muutuste taustal.

Ma alustan nende teemastrateegia aspektidega, mis on keskkonnakomisjoni raportis ja mida direktiivis ei hõlmata.

Ma tervitan raportis väljendatud toetust Euroopa tasandil mullakaitsega tegelemisele ning otsustavatele seostele mullakaitse ja mis tahes kliimamuutuste vastu võitlemise strateegia, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kõrbestumise vahel.

Samuti nõustun ma olemasoleva keskkonnaalase õigusloome läbivaatamise tõsiasjaga, et paremini ära kasutada ja veelgi tugevdada võimalikku sünergiat mullakaitsega.

Lõpetuseks, teie heakskiidu saanud resolutsioonis tehakse ettepanek mitmete soovituste kohta seoses uue bioloogiliste jäätmete direktiiviga ja kõrbestumist käsitleva teatisega.

Komisjon võtab neid soovitusi teemastrateegia rakendamise edasiste meetmete väljatöötamisel arvesse.

Lubage mul nüüd minna mulla raamdirektiivi juurde ja piiritleda komisjoni praegune arutluskäik seoses tõstatatud küsimustega.

Mitmed keskkonnakomisjoni tehtud muudatusettepanekud annavad ettepanekule kasulikke selgitusi. Ma osutan eelkõige õigusakti eesmärgi paremale selgitamisele ja mulla ülesannete rollile mulla säästliku kasutamise tagamisel artiklis 1 muudatusettepaneku 36 kohaselt. Lisaks saab toetada selliseid elemente nagu heade tavade vabatahtlike koodeksite lisamine või mittesiduva lisa lisamine võimalike mulla degradeerumise vastu võitlemise meetmete kohta artiklites 4 ja 8 muudatusettepanekute 58 ja 65 kohaselt.

Hapestumise lisamine lahendamist vajavate mulla degradeerumise protsesside nimekirja, võtmaks arvesse erinevaid mullatingimusi, mis mõnedes uutes liikmesriikides esinevad. Komisjon kaalub teksti ühe parandusena samuti selgitust sättele, mis käsitleb saastatud alade kindlakstegemist, artiklis 10 muudatusettepaneku 74 kohaselt.

Siiski on ka mitmeid selliseid muudatusettepanekuid, mis komisjonile muret teevad. Esiteks artikli 1 kohta esitatud muudatusettepanek 38, millega tehtaks mulla raamdirektiiv täiendavaks õigusaktiks muude Euroopa Liidu õigusaktide suhtes, nii et muudes ühenduse õigusaktides sisalduvad mullakaitse sätted oleksid ülimuslikud kõnealuse direktiivi sätete suhtes.

Teiseks on selge, et kehtestatud peab olema tähtaeg, mis ajaks tuleks koostada põllumajandusliku tegevusega seotud ohtude lahendamise meetmete kavad.

Kolmandaks kõrvaldavad mõned muudatusettepanekud, näiteks artiklit 12 käsitlev muudatusettepanek 77, sätted, mis käsitlevad teavet mulla saastumise kohta, mis tuleb esitada maaga tehtavate teatud tehingute puhul.

Raport mulla seisundi kohta on komisjoni ettepaneku väga tähtsaks osaks. See tõstab läbipaistvuse taset maaga tehtavates tehingutes, aitab pädevatel asutustel teha kindlaks saastatud alasid ja kiirendab nendest loetelu koostamist. Sellise raporti koostamise kulud on tühised võrreldes tööstusliku maaga tehtavate tehingute hulgaga.

Ma sooviksin rõhutada ühise tegevuste nimekirja säilitamise tähtsust lisas 2. See lisa on keskse tähtsusega, kui soovitakse saada tähendusrikas, jõustatav, süstemaatiline ja kulutõhus saastatud alade nimekiri.

Paljud liikmesriigid ja piirkonnad juba kasutavad väga sarnast nimekirja oma uurimiste läbiviimiseks. Ühtse rakendamise tagamiseks ja eri sektorites siseturu moonutamise vältimiseks on väga oluline omada ühtset nimekirja.

Seega anname me investoritele, ettevõtjatele, avalikule sektorile ja ühiskonnale tervikuna õiguskindluse ja ühise aluspinna saastatud alade kindlakstegemise edusammude hindamiseks.

Ma esitan parlamendi sekretariaadile tervikliku loendi komisjoni praeguse seisukoha kohta seoses muudatusettepanekutega(1). Nagu ma juba mainisin, võin ma teile kinnitada, et komisjon jälgib oma ettepaneku käekäiku nõukogus ja parlamendis ning kaalub oma seisukohta selles kontekstis.

Ma sooviksin taas kord tänada raportööre nende jõupingutuste eest.

komisjoni liige. −

Komisjoni seisukoht Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute kohta

Gutiérrez-Cortinesi raport (A6-0410/2007)

Komisjon jälgib oma ettepanekuga seotud arenguid nõukogus ja parlamendis ning kaalub oma seisukohta selle taustal. Komisjoni praegune seisukoht seoses esitatud muudatusettepanekutega on selline, et komisjon saab täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt heaks kiita 50 muudatusettepanekut.

Heakskiidetud muudatusettepanekud on järgmised: 1, 7, 12, 13, 15, 20, 22, 30, 36, 41, 42, 45, 47, 49, 53, 55, 58, 59, 61, 62, 63, 64, 65, 69, 73, 74, 79, 80, 83, 86, 89, 90, 92, 96, 98, 99, 103, 104, 108, 115, 117, 137, 142, 143, 144, 145, 146, 147, 148 ja 150.

Komisjon ei kiida heaks 111 muudatusettepanekut: 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 14, 16, 17, 18, 19, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 31, 32, 33, 34, 35, 37, 38, 39, 40, 43, 44, 46, 48, 50, 51, 52, 54, 56, 57, 60, 66, 67, 68, 70, 71, 72, 75, 76, 77, 78, 81, 82, 84, 85, 87, 88, 91, 93, 94, 95, 96, 97, 100, 101, 102, 105, 106, 107, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 116, 118, 119, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 126, 127, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136, 138, 139, 140, 141, 149, 151.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus Gutiérrez-Cortinesi raporti üle toimub kolmapäeval kell 12 ja hääletus Prodi raporti üle toimub teisipäeval kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. – (DE) Hiljuti Lissaboni lepingu üle saavutatud kokkuleppe taustal peab Euroopa Parlament ja koos sellega kogu EL käesolevatest algatustest alates toetama ja tugevdama seda kodanikele lähedal seismise vaimu ja subsidiaarsuse kaitsmise uuenenud kinnitust.

Praegune mullakaitse raamdirektiivi ettepanek ei tee sellele kavatsusele just au. Sellega seonduv nõutav bürokraatia ei ole kuidagi seotud direktiivi tegeliku kasulikkusega ja seda ei saa mitte kuidagi Euroopa kodanike ees õigustada. Hoopis vastupidi – see on vastuolus Euroopa Ülemkogu otsusega vähendada bürokraatiat ELi tasandil 25% võrra aastaks 2012. Muld on esiteks ja eelkõige kohalik vara.

Tõhusat mullakaitset peab seega teostama kõige sobilikematel tasanditel – piirkondlikul või kohalikul tasandil. Ainult nendel tasanditel saab väga erinevate mullatingimustega laiahaardeliselt tegeleda. Vaatamata raportööri tehtud ulatuslikele parandustele lükkan ma selle ettepaneku tagasi, kuna see rikub subsidiaarsuse põhimõtet. Mõnedel liikmesriikidel juba on äärmiselt head õigusaktid, mida võidakse kõnealuse direktiiviga isegi nõrgendada. Kui see peaks vajalik olema, võib avatud koordinatsiooni meetod lahenduse pakkuda.

  Witold Tomczak (IND/DEM). – (PL) Mulla degradeerumine on fakt. Üheks sellist olukorda tingivaks asjaoluks on … ühine põllumajanduspoliitika. Toiduga seotud sõltumatus on saavutatud põllumajanduse intensiivistamise ja mulla degradeerumise hinnaga.

Majanduse tõhususe kasv viib väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate kadumiseni, kellest enamik on keskkonnasõbralikumad kui suured kasumile orienteeritud põllumajandusettevõtted. See on viimaseks üleskutseks põllumajandusest loobumise protsessi aeglustamiseks ja ratsionaalse ning tasakaalustatud põllumajandusliku mudeli juurde naasmiseks, mis mulda kaitseb. Praegune põllumajandustoetuste jaotamine on aga selle mudeliga vastuolus. Toetused on eelkõige suunatud põllumajanduslikele suurettevõtetele ja suurtele intensiivsetele talumajapidamistele – 1,39% toetuse saajatest saavad ligi 30% toetustest! Ühist põllumajanduspoliitikat tuleb muuta. Selle peamiseks eesmärgiks peaks olema tervislike toiduainete tootmine, mitte suurenenud konkurentsivõime. Hea muld peaks olema selle uue poliitika võtmeosaks. Sellepärast toetan ma kõiki meetmeid, mis aitavad mulda kaitsta ja selle viljakust taastada.

Ärgem konkureerigem monokultuuridest ja intensiivsest karjakasvatusest saadud toodetega. Öelgem „EI” odavale hormoone täis topitud lihale. Ärgem konkureerigem puuviljadega, millel on väike toiteväärtus, odava madalakvaliteedilise veiniga või geneetiliselt muundatud toiduga, mille tagajärgedest me endiselt vähe teame.

Euroopa põllumajanduse mudel peaks meid maailmas tõeliselt esile tõstma ja end maailmale eeskujuks seadma.