Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt arutelu teemal: nõukogu avaldus Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta ning Carlos Coelho raport Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Tšehhi Vabariigis, Eesti Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis ja Slovaki Vabariigis.

  Marek Aleksander Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, soovin alustada Portugali valitsuse tänamisega üleminekuperioodiks pakutud tehnilise lahenduse eest. See võimaldab uutel liikmesriikidel liituda SISiga enne käesoleva aasta lõppu, enne komisjoni heakskiidetavat ja rakendatavat uut süsteemi.

Mul on hea meel oma kaasmaalaste pärast, kes sõidavad jõuludeks koju Poolasse. Sel korral säästetakse neid tundidepikkustest järjekordadest, et ületada piir koduteel.

Siiski on see kõik saanud võimalikuks seetõttu, et esimeste kogetud raskuste järel võttis iga asjaomane riik end käsile ja tegeles probleemidega, mis tulenesid SISi süsteemi kohandamisest kohalike oludega.

ISTUNGIT JUHATAB: GERARD ONESTA
Asepresident

  Edit Bauer (PPE-DE). - (SK) Soovin kasutada seda võimalust, et avaldada tänu eesistujariik Portugalile tema algatuse ja lahenduse leidmise eest, pakkudes SISone4all võimalust, mis lubas üheksal uuel liikmesriigil ühineda Schengeni alaga.

Selle sammu ajaloolises tähtsuses nende riikide kodanikele ei saa kahelda. See mitte ainult ei muuda reaalsuseks inimeste vaba liikumise põhimõtet, vaid esindab ka ajaloolist sammu Euroopa taasühendamisel.

Soovin tänada ka raportöör Carlos Coelhot suurepärase töö ja märkimisväärse haardeulatuse eest nimetatud küsimuses. Tänud kuuluvad ka volinik Frattinile tema suure pühendumise ja kogu abi eest Schengeni kriteeriumide täitmisel.

Raportis rõhutati mitmeid kordi, et Schengeni alaga liitumine on vastastikuse usalduse küsimus, ja ma usun, et usaldus on ka käesoleva arutelu keskne teema. On üsna selge, et piiride turvalisus ei ole ainult tehnoloogia küsimus, vaid ka vastastikuse usalduse küsimus. See töötab mõlemal suunal. Tehnoloogiliselt arenenumad süsteemid aitaksid kahtlemata liikmesriikidel usaldada riike, kes kaitsevad liidu välispiiride turvalisust. Seetõttu peame küsima, miks ja kui kaua veel tuleb oodata SIS II, mis suurendab turvalisust ja lihtsustab selle piirkonna liikmesriikide nii õigusalast kui ka politseijõudude koostööd. Ajutiste lahenduste pikendamine on kulukas ja ebasobiv kompensatsioon olematule SIS II-le.

Soovin ka avaldada toetust Schengeni kriteeriumide täitmisega seotud muudatusettepanekule, milles öeldakse, et parlamenti tuleb informeerida kuue kuu jooksul pärast olukorra hindamist liikmesriikides. Me ei peaks nägema olukorra kordumist, kus komisjon ei tahtnud parlamendile esitada informatsiooni, mis oli vajalik otsuse tegemiseks.

  Justas Vincas Paleckis (PSE). - Austatud juhataja, rõõm suurepärase jõulukingi eest 21. sajandi Euroopa uute kodanike seas on muidugi mõistetav. Schengeni piirkonna laienemine, milles Portugali osa on eriti oluline, on hiiglasliku psühholoogilise ja sümboolse tähendusega ajalooline sündmus, mis ei kõrvalda Euroopas mitte üksnes piire ja jagunemist.

Kuigi, kui meil on nüüd võimalik reisida Vilniusest Baltikumis Atlandi äärsesse Lissaboni, on Ukraina, Venemaa, Moldova ja Valgevene ette tõmmatud uus Euroopa eesriie, vana raudse eesriide asemel seekord rahaline ja bürokraatlik. See ei olnud ammu, kui meie naabrid said sõita viisavabalt paljudesse uutesse Schengeni riikidesse, aga nüüd tuleb neil maksta 35 kuni 60 eurot. Mõnes nendest riikidest on see veerand või isegi kolmandik kuu sissetulekust. Meil ei ole vaja Euroopa kindlust, niikaua kui Schengen acquis on, kui seda väheke parandada, võti tugevamasse ja kaasavamasse Euroopasse.

  Arūnas Degutis (ALDE). – (LT) Ma ei saa jätta tervitamata ja rõõmustamata Schengeni ala olulise laienemise üle, mis saab teoks selle aasta lõpus. Schengeni ja rändluse kontseptsioonid on need, mida kõige paremini mõistavad ELi kodanikud. Nad näevad neid ka tegelikkuses toimimas; kõik on nende poolt ühel või teisel viisil mõjutatud. Enamiku eurooplaste jaoks on need tihedalt seotud ühinenud Euroopa olemusega.

Üheksa uue liikmesriigi liitumine on ajalooline samm mitte ainult Leedule, vaid ka Euroopale tervikuna. Leedu jaoks tähendab see veel ühte sammu suurema integreerumise suunas Euroopaga. Ettevalmistus on nõudnud palju tööd ja jõupingutust. Mul on hea meel, et eksperdid on hinnanud neid jõupingutusi ja leidnud, et need on vastuvõetavad ja et kõik üheksa kandidaati saavad ühineda, olles edukalt läbinud testi. Soovin tänada eesistujariik Portugali, kes tuli välja lahendusega, mis puudutab Schengeni infosüsteemi, mis võimaldas meie riikidel kokku hoida mitme aasta töö.

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). - (PL) Härra juhataja, nagu tuleneb härra Coelho raportist, on üheksa uut liikmesriiki täiesti valmis avama oma maapiirid 21. detsembril käesoleval aastal ning oma õhupiirid 30. märtsil 2008.

Vaatamata varasematele kahtlustele, on kõik need riigid suutnud luua infosüsteemid, mis lubavad andmeid vahetada nende asutuste vahel, mis vastutavad liidu välispiiride turvalisuse eest.

Seetõttu viiakse inimeste vaba liikumise põhimõte ellu umbes kolm aastat pärast seda, kui nimetatud riigid liiduga ühinesid. Soovin täiskogule meelde tuletada, et see on üks neljast põhiprintsiibist, millest Euroopa Liit juhindub.

On hea, et Euroopa Liidu Nõukogu vastas Euroopa Parlamendi lootustele, võttes vastu ametliku otsuse avada piirid ööl vastu 21. detsembrit käesoleval aastal. See saab olema väga eriline jõulukingitus paljudele tuhandetele eurooplastele, kes reisivad uute ja vanade liikmesriikide vahel jõulude ja uue aasta pühade perioodil.

  Simon Busuttil (PPE-DE). - (MT) Alustuseks soovin ühineda kolleegidega, et tänada ja edastada parimad soovid härra Coelhole selle kasuliku töö eest, mida ta on teinud.

Härra juhataja, Schengeni ala laienemine ei ole ainult veel üks ajalooline samm Euroopa arengus; enamgi veel, see on tohutu suur saavutus Euroopa kodanikele, sest annab neile uusi õigusi. Härra juhataja, me mõnikord unustame, et kunagi oli aeg, kus ükskõik kuhu sa ka Euroopas läksid, tembeldasid immigratsiooniametnikud su passi. Selleks et lahkuda oma riigist ja sinna taas siseneda, pidid täitma blankette, et teavitada ametivõime, kuhu ja kui kauaks sa lähed. Saabumisel läbisid taas sisserändekontrolli, ootasid järjekorras ja said küsitluse osaliseks: miks sa tulid, mida kavatsed teha, kauaks jääd? Peaaegu alati koheldi sind kahtlustuse, mitte tervitustega, mis häiris paljusid inimesi.

Oma koduriiki naasmisel pidid sama asja läbi tegemal, nii riigis, kust lahkusid, kui ka kontrollpunktis, kui tulid oma koduriiki tagasi. Me ei tohiks unustada, et vaid mõni aeg tagasi kontrollisid tolliametnikud meie pagasit, küsides, mida oled ostnud, kui palju kulutanud, nagu sul oleks mingi salakaup kaasas.

Härra juhataja, see ei olnud 50 aastat tagasi, sellest on möödas väga vähe aega. Nüüd lõpuks lõpevad kontrollid. See tähendab, et riik kuulub Schengeni alasse. Kui reisid läbi Schengeni ala, siis oled sa seal sama vaba kui oma kodumaal; lahkud oma maalt, saabud teise, ja tuled tagasi ilma kontrollide, templite, piiride ja küsimusteta. Vabaduse tunnetus, mille toob kaasa vaba liikumine ilma kontrollita, on suur saavutus, mida me hindame kui ühte suurimat Euroopa Liidu võitu. Enamgi, nende jaoks, kes me tuleme saartelt, tähendab Schengen ühinemist, sildade ehitamist perifeeria ja keskuse vahel, meile tähendab Schengen vabaduse tunnetust, see tähendab vabanemise tunnetust.

  Monika Beňová (PSE). – (SK) Schengeni ala loomine, mis kaotab kontrolli liikmesriikide sisepiiridelt ning teeb sellega tõeks isikute vaba liikumise ELi territooriumil, on kindlasti üks EL suuremaid saavutusi.

Nende riikide kodanikud, kes liituvad detsembris selle alaga, tervitavad meie otsust kui inimeste huvides tehtud otsust, muutes nende vaba liikumise õiguse reaalseks. Siiski vajab Schengeni ala laienemine ka mõnede kompensatsioonimeetmete rakendamist, kaasa arvatud välispiiride tõhus kontrollimine, parem koostöö valitsusasutuste, politsei, tolli ja ka täidesaatvate ametite vahel, ühine viisapoliitika ja Schengeni infosüsteemi loomine. Slovakkia valitsus on, vastavalt kõigile hindamistele, edukalt lõpule viinud ettevalmistava etapi ning mul on au teatada täna siin, Euroopa Parlamendis, et Slovaki Vabariik on täielikult valmis ühinema Schengeni alaga.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Täna oleme lõpusirgel diskussiooniga, mis puudutab Schengeni acquis’ sätteid uutele liikmesriikidele. Ma tervitan Schengeni alaga ühinevate riikide suurt tööd ning praeguste liikmesriikide ja komisjoni jõupingutusi, mis on viinud meid võiduni.

Schengeni ala loomine on üks ELi suurimatest projektidest. Selleks et lihtsustada selle rakendumist pärast 2004. aasta laienemist, kui meil oli raskusi SIS II kasutuselevõtuga, näitasid liikmesriigid tõepoolest tõelist solidaarsust: Portugal pakkus välja SISone4 all versiooni, võimaldades piiride avamist 15 praeguse ja üheksa uue liikmesriigi vahel juba enne tulevasi jõule.

See tähendab suurenenud liikumisvabadust Euroopas ning ka ratsionaalset otsust, mis hoiab ära uute liikmesriikide kahjud, mis seonduvad SIS II kasutuselevõtu hilinemisega. SISone4all, mis on nüüdseks toiminud juba ligi aasta, kergendab isikute liikumist, omades ka soodsat mõju nende riikide majanduskasvule.

  Marianne Mikko (PSE). - Kallid kolleegid, Schengeni laienemine on sündmus kõigi 500 miljoni eurooplase, aga tegelikult kogu maailma jaoks. Euroopa Liit paneb sisepiiridel kontrolli kaotades punkti ajastule, mida iseloomustas lõhestatus ja vastasseis – Ida ja Lääs.

Veetsin oma lapsepõlve ja teismeea Nõukogude Liidus. Mäletan ängi, mida tekitas teadmine, et maa ja taevas on kinni, et raudset eesriiet kaitsevad okupatsiooniarmee sõdurid. Schengeniga liitumine on lõplik vabanemine minevikutaagast. Piiride kadumine on võimas sümbol 75 miljonile eurooplasele.

Schengeniga liituvad üheksa riiki on valmis kandma andmevahetuskohustusi, mis käivad kaasas vaba liikumise privileegiga. Minu kodumaa Eesti kaitseb meie ühist välispiiri. Siiski olen ka pettunud, et ajalooline sündmus on ilma veenva põhjenduseta jaotatud kaheks väiksemaks, sest õhupiirid kaovad ida-eurooplaste jaoks ju alles järgmise aasta märtsi lõpus.

  John Attard-Montalto (PSE). – (MT) Soovin jagada mõningaid mõtteid Schengeni osas ning sellest, kuidas mina asju näen. Minu jaoks ei ole küsimus ainult selles, mis on leppes kirjas, ning mida see pakub, või millised on rakendatavad reeglid; ma näen seda protsessi osana, osana tähtsast protsessist, mis ühendab mitmekesise Euroopa – antud juhul ka kahte EFTA riiki – ning aitab neid tunda enam integreerununa ning liikumas üksteisele lähemale. Kuigi meil on kõigil sõltumatus ja suveräänsus, peaksime teiselt poolt olema uhked osana suuremast tervikust. Praegusel juhul, sisenemine ja väljumine ühisest piirist, sest neist saavad ühised piirid, on sama protsessi osa nagu eurogi, osa protsessist, mille tulemusena minu kodumaa sai osaks Euroopast. Peame kõik olema uhked, et oleme osad sellest targast mandrist, mis ekspordib ka neid väärtusi, millesse ta usub.

  José Magalhães, nõukogu eesistuja. − (PT) Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, daamid ja härrad, usun, et täiskogus valitseb täielik konsensus selles osas, et praegune laienemine ei ole ainult ajalooline, vaid vägagi sümboolne samm. Siiski, see konsensus ei ole ainult institutsionaalne, vaid, mis on isegi tähtsam, see on ka sotsiaalne, sest see on seotud meie kodanike õigustatud soovidega. On õige, et ELi institutsioonid peavad kuulama oma kodanikke ja vastama nende püüdlustele asjakohaselt. Selle oleme me saavutanud.

Ma olen väga tänulik nende positiivsete kommentaaride eest, millega kiideti eesistujariik Portugali tööd, samuti nende tööd, kes panustasid õigel hetkel just neid tükikesi sellest puslest, mis olid vajalikud kogu asja kokkupanekuks. Vaid aasta tagasi oli meil hoopis teistsugune olukord ning praegune ei ole mitte ainult tehnoloogiline saavutus, mis iseenesest on väga tähtis, vaid ka poliitiline saavutus, mida meie institutsioonid on teinud oma kodanike hüvanguks, see omakorda tõstab aga nendesamade institutsioonide usaldusväärsust.

Teiseks pean rõhutama, et uued välispiirid on suurepärane jõulukink meie kodanikele ja on seda ka edaspidi. Siiski tekib sellega ka välissuhete reguleerimise uus kord, sest me ei soovi luua teist raudse eesriide põlvkonda meie naabritele. See, millega me tegeleme, on elektroonilise piiri loomine, mis on kurjategijate avastamiseks oluline ning nagu kogu elektroonika, ka paindlik, lubades heausksetel kodanikel kiiresti piire ületada, sõltumata sellest, kes nad on ja kust tulevad. See on Euroopa poolt maailmale esitatav mudel ning see on kohustus, mille me endale võtame.

Kolmandaks, see töö ja saavutus põhineb üksikasjalikul ettevalmistusel, mis on andnud partnerriikidele, kes osalevad SISone4all projektis, vajalikud seadmed ja politsei ettevalmistuse, mille saame ühendada uute meetmetega, nagu seda on Frontexi tugevdamine, millest teatas komisjon, ja meie uus integreeritud piirikorralduse mudel. See on üks osa komplekssemast poliitikast, mida edasi arendada.

Kolmandaks, see töö ja saavutus põhineb üksikasjalikul ettevalmistusel, mis on andnud SISone4all projektis osalevatele partnerriikidele vajalikud seadmed ja politseiettevalmistuse, mille saame ühendada uute meetmetega, nagu seda on Frontexi tugevdamine, millest hiljuti teatas komisjon, ja meie uus integreeritud piirikorralduse mudel. See on üks osa komplekssemast poliitikast, mille poole püüelda ja mida edasi arendada.

Neljandaks tahaksin rõhutada, et üks selle projekti edu võtmeid on suutlikkus ühendada vabadus ja turvalisus, suurenenud liikumisvabadus asjakohase andmekaitsega. Need kaks asja on lahutamatud. See on edasiminek Euroopale ja õnneks on see ka tähtis punkt, kus on saavutanud konsensuse komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament. Muud alternatiivi edasiliikumiseks ei ole.

See kord kehtib SISone4all süsteemile ja on kehtiv ka SIS II puhul, Schengeni infosüsteemi teisele põlvkonnale. See paistab välja Euroopa Parlamendi pitsatiga kinnitatud õigusaktidest ja tuleneb härra Coelho raportis sisalduvatest ettepanekutest.

Pean ka ütlema, et see kehtib konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse küsimuse osas samuti. Konfidentsiaalsust ja läbipaistvust saab hoida tasakaalus ning optimaalne tasakaal tuleb saavutada selleks, et otsustajatel oleks vajalik faktiline info otsuste tegemisel. See on antud protsessi käigus toiminud ning kindlasti soodustab see edasisi tulemusi suurepärase koostöö osas niivõrd tähtsa küsimuse puhul komisjoni ja nõukogu vahel.

Lõpuks pean ka veel kord rõhutama meie valitud meetodi tähtsust. Me ei ole pagenud halbade uudiste või probleemide eest. 2006. aastal mõistsime, et tegemist on tõsise probleemiga, ning asusime seda lahendama. Me ei kasutanud siin süüdlaste otsimise taktikat, vaid selle asemel püüdsime leida probleemidele positiivseid lahendusi, kindlustades institutsioonidevahelist head koostööd. Mul ei ole vaja kritiseerida komisjoni käitumist selle protsessi ajal ja ma arvan, et komisjon ei kritiseeri ka nõukogu käitumist, mida on enne juhtinud Saksamaa, nüüd Portugal ja tulevikus Sloveenia ning teised eesistujariigid. See on just seda liiki koostöö, mida ma pean vajalikuks Euroopa probleemide lahendamisel.

Kokkuvõtteks, peame nautima seda võitu ja valmistuma tulevikuks. Seetõttu kutsun kõiki täiskogu esindajaid osalema mälestusüritusel, mis toimub 21. ja 22. novembril. See saab olema sümboolne reis läbi kohtade, kus enne asusid suletuse sümbolid ja alates 21. detsembrist saavad seal olema vabaduse sümbolid, mis on kui õhk ja hapnik Euroopa elule ja õnnele.

  Franco Frattini, komisjoni asepresident. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, tänan teid väga, ka mina olen väga rahul arutelu tulemusega.

Tulemus, mis meil on tänaseks käeulatuses, näitab, et riigid ning nende kodanikud, kes nüüd ühinevad Schengeniga 21. ja 22. detsembril, tõepoolest väärivad seda jõulukingitust. Nad väärivad seda, sest on samuti oma rolli täitnud, kui oleme koos viimase 12–15 kuu jooksul töötanud, et lahendada mõningaid tehnilisi probleeme, siinkohal ei saa kuidagi kiitmata jätta eesistujariik Portugali. Need riigid on ületanud raskusi ja korvanud puudjääke – lennujaamades, piiripunktides ja töötajate koolitusel – mis vaid 12, 13 või 14 kuud tagasi tundusid vägagi rasked probleemid.

See ongi põhjuseks miks nad tõepoolest väärivad seda, mida nii kenasti on nimetatud jõulukingituseks, ja ma võin seda kinnitada, olles külastanud isiklikult koos kolleegidega – siseministritega – mitmeid piiripunkte. Nad näitasid mulle neid tohutuid edusamme, mis oli tehtud kahe visiidi vahel. Usun, et see areng omab suurt poliitilist tähtsust Euroopale ja selle on suur sotsiaalne mõju just kodanikele. See omab nii suurt poliitilist tähtsust, sest alates 21. detsembrist käsitleb iga liikmesriik teise liikmesriigi välispiiri kui enda oma. Mina, itaallasena, pean kauget Poola ja Ukraina vahelist piiri enda piiriks. Sellest saab minu riigipiir: see ongi selle otsuse poliitiline mõju, mille Euroopa on suutnud väga mõistliku ajaga saavutada.

Siis on veel sotsiaalne mõju, teiste sõnadega mõju meie kodanike igapäevaelule, kui võin nii öelda, siis selle mõju ulatub sümbolitest kaugemalegi. See ei tähenda vaid järjekordade kadumist piiripunktides, vaid tähendab, et iga seadusekuulekas Euroopa kodanik tunneb ennast kodus kus tahes Euroopa Liidu riigis. See tähendab liikumise vabadust, enam pole vaja näidata oma passi; see ei tähenda ainult seda, et pole enam vaja piiridel järjekorras seista, see tähendab tunnetust, et Euroopa kodakondsus on saanud reaalsuseks.

Paljud teist on tõstatanud ka turvalisuse küsimuse ja ma olen täiesti nõus sellega, mida just ütles härra Magalhães. Turvalisus ja vabadus peavad ilmselgelt käima käsikäes. Mida rohkem me seda õigust edendame, seda enam peame võtma kasutusele abinõud, et ennetada kurjategijate võimalust seda vabadust oma ebaseaduslikes tegemistes ära kasutada.

See on põhjus, miks laienenud Schengeni alaga Euroopa ei muutu kindluseks, kuid ta kindlasti kaitseb ELi kodanikke kurjategijate liikumise eest. Enamgi veel, on selge, et sel põhjusel peab Schengeni süsteem – hetkel „One for all” Schengeni süsteem ja varsti Schengen II süsteem – olema varustatud parima tehnoloogiaga. Loomulikult püüavad kurjategijad kontrolli vältida, kuid meil peavad olema tehnilised vahendid selle ennetamiseks, nagu biomeetriliste andmete kasutamine, näidates ühelt poolt austust kõigi vabaduse vastu, kuid teiselt poolt ennetades kiusatust.

Lõpetuseks: olin vapustatud sellest, mida siin meie Euroopa naabrite kohta öeldi. Selge, et Schengeni ala ei tohi põhjustada nende riikide eemaletõrjumist, mis piirnevad laienenud Schengeni aladega. Nagu te teate, peame kasutama seda Schengeni süsteemi 80 000 km ELi välispiiri jälgimiseks ja kontrollimiseks ja Frontex mängib siin isegi suuremat rolli. Mõelge, kui suur ülesanne see on, mille peame täitma. Ja see ei tohiks kahjustada meie naabreid ning suhteid nendega: Venemaa Föderatsiooniga, Ukrainaga, Moldovaga ja Lääne-Balkani riikidega.

Oleme seetõttu võtnud uue lähenemisviisi ja ma sooviksin veel kord paluda teilt, Euroopa Parlamendi liikmetelt, nüüd, kus te olete andmas oma lõplikku „jah”-sõna sellele tegevusele, kinnitada selle poliitika toetamist, mis on mõeldud selleks, et lihtsustada ausate inimeste liikumist, mille puhul on kasutusel meetmed ka dokumentide turvalisuse tagamiseks, isikute tuvastamine ja biomeetriliste andmete kasutamine, kuid mis pakub kodanikele, kes elavad siin lähedal, kuid mitte Euroopas, kindlat võimalust vahel külastada teatrit Viinis või vaadata Kolosseumi Roomas või külastada Lissaboni, ilma tohutu jõupingutuse ja kuludeta, mis praegu kaasnevad viisa saamisega.

Uus lähenemisviis on järgmine. Teeme viisapoliitikast meie naabruspoliitika rahastamisvahendi ja teeme seda ajal, kui laiendame Schengeni ala. Minu arvates on see loodetavasti veel üks puhtalt poliitiline samm, see ei ole bürokraatlik ega ka kitsalt õiguslik küsimus. See on poliitiline sõnum, mille me saame edastada teistele riikidele ja nende kodanikele, kes vaatavad meid Euroopa naabrusest, kuid ei pea meid kadestama meie vaba liikumise võimaluse pärast, kui nad ei saa isegi ülikoolikursustel osaleda mõnes Euroopa linnas.

Kindlustamaks, et sellist kadedust ei oleks ja et Euroopat ka tema naabrid armastaks, lisame Schengeni laienemisele sõpruse poliitika, kasutades viisasid ja suuremat liikumisvabadust kui strateegiliselt vahendit.

  Juhataja. - Arutelu lõpetuseks, ma olen saanud viielt fraktsioonilt resolutsiooni ettepanekud(1), mis on esitatud vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Gyula Hegyi (PSE), kirjalikult. – (HU) Mäletame ikka veel seda hirmu, mida tundsime raudse eesriide tolleaegset piiri ületades, kuigi meil olid kehtivad passid taskus. Passid olid mõttetud ja ka pitserid, mis sinna löödi, olid mõttetud, sest piiril võis alati midagi juhtuda. Või kui ka ei juhtunud, siis olime hirmul ikkagi, sest Euroopas piiriületamine oli siis ebatavaline sündmus.

Pärast raudse eesriide kadumist muutus piiriliiklus lihtsamaks, kuid kontrollimine jäi, ning piiri võib siiani ületada vaid mõnes selleks ettenähtud kohas, mis teeb elu keeruliseks inimestele, kes sealkandis elavad. Nüüdseks on ka see lõppenud ning piirid on kadunud, nagu Ungari demokraadid on aastakümneid soovinud. Nüüdsest peale on võimalik elada nii, et piiri lähedal elavad inimesed võivad minna teise riiki niisama loomulikult, kui näiteks Budapestist Budakeszi autoga või number 22 bussiga või ka jala mööda jalgradu.

Täielik liikumisvabadus ilma piirangute ja kontrollideta on eriti oluline samast rahvusest inimestele, kes elavad ühel ja teisel pool piiri. Viimasel ajal pole me vastu võtnud õigusakti, mis oleks tähtsam kui see, ja ma olen uhke, et olen saanud olla osaline selles suurepärases protsessis!