Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2637(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B6-0447/2007

Arutelud :

PV 14/11/2007 - 2
CRE 14/11/2007 - 2

Hääletused :

PV 15/11/2007 - 5.5
CRE 15/11/2007 - 5.5

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0533

Arutelud
Kolmapäev, 14. november 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

2. Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Daamid ja härrad, mul on rõõm näha, et vähemalt kaks fraktsiooni esimeest on kohal. Ma peaaegu ei märganudki ühte neist, kuid seal ta on, lähenemas kiiresti oma kohale.

Järgmisena tutvustatakse nõukogu ja komisjoni avaldusi teemal Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. Härra juhataja, komisjoni esimees, daamid ja härrad, üleilmastumine ei ole pelgalt nähtus, millele peab tähelepanu pöörama majanduslike ja tehnoloogiliste saavutuste seisukohast. Daamid ja härrad, Euroopa Liidu Nõukogu liikmed, teie ning meie kõigi jaoks on peaasjalikult tegemist poliitilise küsimusega. See hõlmab inimesi, kes kaotavad töö, kriisipiirkondi, kaduvaid majandussektoreid ning uusi julgeoleku- ja keskkonnaohte, kuid ühtlasi ka uusi töökohti ja tootmisharusid ning paljude toodete madalamaid hindu, tehes võimalikuks rahaliste vahendite täiustatud eraldamise ning kaupade ja teenuste arvu suurenemise.

Tänu üleilmastumisele on inimesed vahetanud ideid ning astunud üksteisega ühendusse rohkem kui kunagi varem. Väljavaated majanduse ja kultuuri rikastamiseks on väga head, kuid mitmesugused globaalse tasakaalutuse ohud on samuti suured. Seisame silmitsi ülesandega kujundada uus ning üha sujuvam vastastikune sõltuvus maailmas, mis jääb aina väiksemaks. Ennekõike tuleb tegeleda üleilmastumise reguleerimisega, mis on nii meie demokraatia kui kehtiva demokraatia juhtmõtte tähtsaim küsimus: kas suudame hoida poliitilist võimu majanduse ja muude eluvaldkondade üle nende inimeste ning esindajate käes, kelle oleme ise valinud?

Olen veendunud, et tuleme eurooplastena edukalt toime mitme olulise valdkonnaga vaid juhul, kui leiame üheskoos uusi poliitilisi lahendusi praeguse ajajärgu keerukatele küsimustele, nagu majanduskasv ja uute töökohtade loomine, keskkonnakaitse, energia, rahvaränne ning võitlus terrorismi vastu.

Euroopa Liit uuendab oma sisepoliitikat, et tagada konkurentsivõimet ning õiglast ja säästvat arengut. Majandusreformid peaksid juhinduma üha tugevnevast sotsiaalsest ühtekuuluvusest ja keskkonnasõbralikkusest. Teadustööde, uuenduste ja hariduse rahastamine peab viima meid majanduskasvuni ja uute töökohtade loomiseni. Kuid siiski ei ole me ju üksi ning oleks vastutustundetu mõelda vaid iseendale, olles veendunud, et omakasu on tulemusrikas. Uut maailma ei kaitse müürid ega kindlused. Peame tegema teiste riikide ja piirkondadega koostööd, et jõuda tulemusteni, mis rahuldavad kõiki.

Stabiilsus, vabadus, turvalisus ja heaolu on järjepidevad ja jäävad kestma vaid juhul, kuid neid teistega jagame. See on Euroopa teha. Peame juhtima ja kujundama üleilmastumist meie endi tõekspidamiste ja väärtuste järgi, lähenedes olukorrale mitmekülgsest vaatenurgast, nagu talitasime meie ühise ajaloo parimatel aegadel.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on tõestanud, et koostööd tehes suudetakse tegeleda ühiste probleemide ja ülesannetega, rakendades viiekümne aasta kestel kogutud lõimimiskogemusi. Uue Lissaboni lepingu järgi on Euroopa Liidul oma rolli täitmiseks maailmas tõhusamad ja läbipaistvamad tingimused. Peaksime säilitama ja tugevdama aastatega saavutatut ning leidma viisi, kuidas kaitsta meie huvisid ning kavandada ühiseid väärtusi ka piiride taga.

Uuendatud Lissaboni strateegia näeb ette raamistiku, mille järgi Euroopa läheb kõnealustele ülesannetele vastu. Uus juhtimistsükkel annab meile võimaluse näha rada, mida mööda kavatseme minna. Praegu käsitlusel olev komisjoni teatis on suurepärane lähtekoht uue arutelu jaoks ning see oli võetud aluseks ka 19. oktoobril toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Lissabonis. Meie töö nõukogus põhineb kõnealusel dokumendil ning soovime koostada õigusaktide paketi, et anda oma panus Lissaboni strateegia järgmise tsükli valmimisele.

Sellel nädalal aset leidnud majandus- ja rahandusministrite nõukogu koosolekul jõuti ühisele otsusele, konkurentsivõime nõukogu 22. novembri istungil kiidetakse heaks samuti mõned tekstid ning 5. ja 6. detsembril kavatseb tööhõivenõukogu võtta vastu otsuseid Euroopa tööhõivestrateegia tuleviku kohta seoses Lissaboni strateegia uue tsükliga. Nõukogu ülejäänud koosseis tegeleb uue tsükli ettevalmistamise küsimustega. Võin kinnitada, et oleme nõukoguga põhiküsimustes ühel meelel: uuendatud Lissaboni strateegia peab jätkuvalt pakkuma raamistikku Euroopa ettevõtmistele, millega vastame peamistele väljakutsetele, eelkõige üleilmastumise küsimusele. Euroopa astub suuri edusamme. 2006. aastal valitud nelja esmatähtsa valdkonna, s.o tööhõive, teadmised ja uuendused, ärikeskkond ja energia ning kliimamuutused, jaoks seatud eesmärgid on praegugi jõus.

Uue tsükli põhiteljed peavad paremate tulemuste nimel säilitama jätkuvalt stabiilsuse. Ühtlasi on oluline teha täpsustusi ja parandusi, et saada kasu uuendatud Lissaboni strateegia kõikidest võimalustest. Meie eesmärgiks on kiirendada reformide elluviimist, et muuta majandust tugevamaks, kasutades juba tehtud edusammudest saadud jõudu.

Euroopa Liidul on üleilmseid kohustusi ning ta peab olema paremini ettevalmistatud, et läheneda üleilmastumise küsimusele maailma tasandil strateegiliselt, ühtselt ja otsusekindlalt. Peame jätkuvalt pühenduma meetmete rakendamisele riigi tasandil, tänu millele saame ühtlasi tegeleda edukamalt demograafiliste muutustega, riigi rahanduse kvaliteedi ja selle pikaajalise jätkusuutlikkusega, tööturu, tööhõive, sotsiaalse ühtekuuluvuse, siseturu, konkurentsivõime, teadmiste ja uuendustega, energia ja kliimamuutuste ning hariduse ja koolitusega.

Ühtlasi etendab ühenduse Lissaboni tegevuskava uue tsükli jaoks olulist rolli, tagades tõhusamalt reformide sidususe. Peame suurendama parlamendi ja nõukogu vastutustunnet ning arendama liikmesriikide vahel häid tavasid. Rahvaränne mängib üleilmastumises põhiosa, aidates suurendada kasvupotentsiaali ning hõlbustades uute oludega kohanemist. Nõukogule sellel nädalal esitatud aruande järgi, mis kajastab kõnealuse olukorra mõjusid tööjõu liikuvusele, on rahvastiku juurdekasv Euroopa Liidus aina enam tingitud rändevoogudest ning tuleks arvesse võtta, kuivõrd palju aitavad mainitud vood tugevdada paindlikkust, mis on vajalik kriisiolukordade lahendamiseks ning piirkondadesisese vähese liikuvuse tasakaalustamiseks.

Ülemaailmses kontekstis peab Lissaboni strateegia välismõõtmeid kindlustama ja neid edasi arendama, kavandades Euroopa Liidu poliitilisi ja majanduslikke eesmärke ning sotsiaal- ja keskkonnastandardeid ka piiri taga. Nagu teate, kõneldi sellest seisukohast riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Lissabonis, kui arutlesime eelkõige finantsturu ebastabiilsuse ja kliimamuutuse teemadel. See huvipakkuv ja ergutav poliitiline arutelu, milles osales ka president, tugevdas meie usku tulevikku.

Korrates Portugali peaministri José Sócratese mõtet on Euroopal kohustus suunata üleilmastumist ning tema positsioon sobib selleks hästi, kasutades ära uusi loodud võimalusi, kaasa arvatud ideede valdkond ja kultuurivahetus. Tugevdades rahvaste- ja rahvustevahelisi suhteid ning üksteisest sõltuvust, teeb Euroopa Liit põhipanuse rahule ja stabiilsusele maailmas. Euroopa poliitiline ja ühiskondlik olukord on sobilik, et seista järjekindlalt silmitsi ülesannetega, mis vajavad üleilmastumise tõttu lahendamist majanduse, ühiskonna ja keskkonna vallas, avaldades sellega mõju üleilmastumisele. Vajame tugevamat strateegilist koostööd partneritega, et luua uut üleilmset plaani, mis ühendab mõlemapoolset turgude avamist, täiustatud keskkonna-, sotsiaal-, majandus- ja intellektuaalomandi standardeid ning vajadust toetada institutsioonilist suutlikkust arengumaades.

Nõustudes taaskord Portugali peaministri Lissabonis toimunud mitteametliku kohtumise lõpus lausutud sõnadega, kiidetakse ELi deklaratsioon üleilmastumise kohta heaks 13. ja 14. detsembri tippkohtumisel. See on selge märk kodanike ja maailma jaoks Euroopa juhtivate poliitikute otsusekindlusest ja pühendumusest ELi suutlikkuse ergutamisel, et mõjutada üleilmastumise plaani ning leida õigeid lahendusi.

Proovikivid, mis meie teel lamavad, on rasked, kuid ka ergutavad. Portugali eesistuja tegeleb nendega jätkuvalt edasi. Euroopa Parlament toetab seda endiselt, nagu oleme seda alati teinud, et edendada ja arendada Euroopa Liidu ja riiklikku tegevust, milles oleme üleilmsel tasandil kokku leppinud ning mis võimaldab Euroopal enda peale võtta üleilmseid kohustusi ja uute proovikividega tulevikus toime tulla.

Kaldume vahel unustama, mida Euroopa tähendab niivõrd paljude inimeste jaoks selles globaliseerunud maailmas. Mälupildid meie randadel lömitavatest sisserändajatest tuletavad halastuseta meelde tegelikkust ning kuivõrd suured on meie eesõigused Euroopas, millest on kujunenud lootusebastion, see sama lootus, tänu millele usume, et on võimalik luua vabadust, majanduskasvu, sotsiaalset õiglust ning keskkonnakaitset ühendav mudel, mis põhineb partnerlusel, koostööl ning kaasvastutusel.

Kaalul ei ole ju ainult meie edu eurooplastena. Nagu teate, on meie eesistuja motoks tugevam liit parema maailma nimel, ning usume siiralt, et Euroopa peab etendama otsustavat rolli õiglasema ja ühtlasema maailma loomisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Barroso , komisjoni president. Härra juhataja, eesistujariiki esindav Euroopa asjade minister, daamid ja härrad, üleilmastumine on meie põlvkonna eurooplaste jaoks põhiteema. See on rohkem või vähem osa kõikide Euroopa kodanike elust, seetõttu on igati kohane, et üleilmastumine on Euroopa tegevuskavas esimesel kohal.

Nagu teate, olen veendunud, et Euroopa tegevuskava peab 21. sajandil olema suuresti üles ehitatud üleilmastumise järgi, säilitades väärtused ja põhimõtted, mis on alati Euroopa projekti iseloomustanud. Kuid ühtlasi peab üleilmastumisse suhtuma kui Euroopa võimalusse kaitsta ja kinnitada oma huvisid selles üha enam läbipõimunud maailmas. Seetõttu on mul au osaleda Euroopa Parlamendi korraldatud arutelus kõnealuse küsimuse üle.

Nõustudes riigisekretäri äsjalausutud sõnadega, tekitas eelmisel kuul Euroopa huvide kohta koostatud komisjoni dokument Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel Lissabonis suurepärase arutelu. Iseäranis enesekindlaks tegi mind meie ideeline üksmeel meetmete suhtes, millega astume üleilmastumisele vastu. Ühtlasi soovin tänada eesistujariiki Portugali selle eest, et nad toetavad jätkuvalt Euroopa tegevuskava ning vajadust suurendada Lissaboni strateegia mõõtmeid niivõrd, et need suudavad lahendada üleilmastumise küsimusi.

Samuti toetame Euroopa Ülemkogu detsembris toimunud kohtumise deklaratsioonis kajastunud mõtet üleilmastumise kohta. See oleks suurepärane moodus ülalmainitud üksmeele tugevdamiseks, mida peame Euroopa Parlamendis edasi arendama, luues niivõrd olulise küsimuse jaoks resolutsiooni ühisettepanekuid.

Euroopa Liit tegeleb tõepoolest üleilmastumise küsimusele järkjärgulise ja üdini euroopaliku lahenduse leidmisega, mis julgustab eurooplasi kõnealusest nähtusest viimast võtma. Mainitud lahendus tunnustab nende inimeste igati õigustatud muret, kelle ellu on oodata muutusi, sellegipoolest ei tohi unustada, et kõnealusel nähtusel võivad olla mõningate inimeste jaoks ebasoodsad tagajärjed ning peame sellelegi olukorrale lahenduse leidma.

Usun, et Euroopa enda huvides on leida õige tasakaal, kuid see ei tohi mingil juhul olla hirmunud allaandja loodud lahendus, vaid peab põhinema enesekindlusel. Tõepoolest, viimase paari kuu jooksul on üles kerkinud uus huviobjekt: majandusturgude ebastabiilsus näitab, kuivõrd Euroopa majanduse käekäik on seotud üleilmse arenguga, nagu äärmuslikud kliimaoludki tõestavad kliimamuutuste võimalike tagajärgede tõsidust; peame leidma kõnealusele küsimusele võimalikult kiiresti lahenduse. Näeme ju iga päev, et üleilmastumine mõjutab töökohti, energiat, inimeste tervist ja elukvaliteeti üle kogu Euroopa.

komisjoni president. − Härra juhataja, olen veendunud, et meie lähtepunktiks peab olema enesekindlus. Tänu kogemusele on meil maailma suurim majandus ning ühtlasi oleme suurim eksportija. Lahendame edumeelselt uusi probleeme, nagu näiteks saastekvootidega kauplemine, ja meil on mõned selged põhireeglid, mis on meid hästi teeninud.

Kõigepealt on meil kohustus kaitsta oma kodanikke, olemata protektsionistlikud. Me peaksime kujundama oma poliitikaid nii, et teised meile järgneksid ja kujundaksid samuti avatuse poliitikat. Me ei tohiks oma uksi sulgeda, vaid peaksime pigem julgustama teisi oma uksi avama. Protektsionism oleks Euroopale kui suurimale eksportijale omaenda jalgealust õõnestav doktriin.

Teiseks, me oleme küll avatud, aga mitte naiivsed. See tähendab, et me ei lohista endaga tasuta kaasa neid, kes ei pea kinni teatud kindlatest põhimõtetest. See oli ka meie hiljutiste ettepanekute tagamõte, kindlustada see, et energiasse investeerimise eeskirjad kehtiksid ka kolmandate riikide ettevõtete suhtes.

Kolmandaks, eeskirjadele rajatud süsteem võib palju kasu tuua ja Euroopa Liidu kogemus annab sellele haruldaselt hea eelduse olla üleilmsel tasandil reguleerimise aluseks, mis on konkreetne moodus üleilmastumise kujundamiseks. Olgem ausad, avatud majanduse korral peavad olema eeskirjad. Turud ei saa toimida ilma institutsioonideta ja meil Euroopa Liidus on enam kui kellelgi teisel kogemusi eri eeskirjade ning ka eri rahvuslike kogemuste koondamises. Sellepärast olen täiesti veendunud, et oleme paremini varustatud kui ükski teine ühendus maailmas, et üleilmastumist kujundada, mitte oma mudelit peale suruda, vaid seda soovitada selles üleilmastumise faasis, kuhu praegu suundume.

Meil on mõningaid vahendeid, mis peaksid toetama meie enesekindlust üleilmastumise suhtes. Kunagi ei ole selgem olnud kui praegu, et euro on stabiilsuse kants rahvusvahelises finantssüsteemis. Suutlikkus kasutada Euroopa Liidu õigust siduvate eesmärkide määramiseks kasvuhoonegaaside ja taastuvenergiaallikate suhtes annab meile võrratu usaldusväärsuse ning uuendatud Lissaboni strateegia näol on meil sissetöötatud hoob reformide läbiviimiseks Euroopas.

Kui Lissaboni strateegia 2005. aastal taaskäivitati, kaalusime me mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas seda täiustada. Partnerluse määratlemisega liikmesriikide ja komisjoni vahel suurendasime me vastutustunnet ja aruandluskohustust. Me saatsime liikmesriikidele riigispetsiifilisi soovitusi, et eelseisvaid tööülesandeid selgitada. Igal liikmesriigil on nüüd oma riiklik reformiprogramm ja kõik liikmesriigid on nõus, et nende reformide läbiviimiseks on vaja kollektiivseid jõupingutusi. Me keskendusime ka Euroopa Liidu finantsinstrumentidele majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks.

Töö hakkab nüüd vilja kandma. Vaatamata hetkeprobleemidele on majandustegevus edenenud – viimase kahe aasta jooksul on Euroopa Liidus loodud 6,5 miljonit uut töökohta ja ajavahemikus 2007–2009 loodetakse luua veel 8 miljonit. Lissaboni reformid on kahtlemata tugevdanud Euroopa majanduse kasvupotentsiaali.

Siiski ei ole veel põhjust enesega rahuloluks, ülesanne ei ole kaugeltki täidetud. Liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad reforme jätkama. See on parim võimalus teha meie majandused tugevamaks ja ebasoodsate majandusprognooside tingimustes vastupidavamaks.

2006. aastal kokku lepitud neli prioriteetset valdkonda on Lissaboni tegevuskavale sobivaks raamistikuks. Need on uurimis- ja uuendustegevus, parema ärikeskkonna loomine, sealhulgas bürokraatiavastane võitlus ja investeerimiseks paremate tingimuste loomine, tööhõive suurendamine ning energia ja kliimamuutustega seotud tähtsad küsimused. Need valdkonnad ja nende määratlemine on andnud Lissaboni strateegiale selgema sihi. Mõistagi on need valdkonnad ka omavahel tihedalt seotud. Meil ei saa kunagi olla teadmuspõhist vähem süsihappegaasiheiteid tekitavat majandust, kui meil ei ole vajalike teadmistega oskustööjõudu, rohkem uuringuid ja sagedasemat uuendustegevust.

Tahaksin siinkohal esile tuua teadust ja innovatsiooni. Kasutan võimalust, et tänada Euroopa Parlamenti toetuse eest komisjoni nõudmisele arendada välja teadmiskolmnurk – teadus, haridus ja uuendustegevus. Tahaksin teid tänada ja juhtida teie tähelepanu meie jätkuvale koostöövajadusele Galileo projekti kui suure Euroopa projekti toetamisel ning samuti tänan, et te toetasite Euroopa Tehnoloogiainstituudi projekti.

Me teeme edusamme Euroopa teadmisteruumi loomisel. Üks meie dokumendis sisalduvatest uuendustest on viienda vabaduse idee esitlemine, mis tähistab teadmiste vaba liikumist Euroopa Liidus.

Me ei saavuta kunagi uut dünaamilisust, kui me ei loo õiget kliimat oma VKEdele. Euroopas on 23 miljonit VKEd. Sellepärast ma usungi, et kõik need valdkonnad üheskoos võivad luua mõjuringi, mis toetab korraga kõiki meie eesmärke.

Valmistudes käivitama järgmist kolmeaastast tsüklit, peame me oma strateegiat ajakohastama vastavalt omandatud õppetundidele ja uuele olukorrale. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalsele mõõtmele. Rohkem investeeringuid igas vanuses inimeste haridusse ja koolitusse on parim relv ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, sest nagu ma juba ütlesin, mitte kõik ei võida üleilmastumisega. Kui me tahame olla kindlad, et Euroopa Liidu kodanikud meie kava toetavad, peame me arvestama nende kõhklustega sotsiaalse mõõtme suhtes. Kuna meile oli algusest peale selge, et nende murede lahendamiseks tuleb astuda konkreetseid samme, tegigi komisjon ettepaneku luua Globaliseerumisega Kohanemise Fond.

Mul on eriti hea meel sotsiaalpartnerite kokkuleppe üle kaitstud paindlikkuse põhimõtetes, mis komisjon enne suve algust välja pakkus. Me saime need head uudised Euroopa sotsiaalpartnerite kokkuleppe kohta Lissabonis toimunud Euroopa mitteametlikul kohtumisel. Loodetavasti toetab neid põhimõtteid ka detsembris kokkutulev Euroopa Ülemkogu. See on iga liikmesriigi jaoks väga hea alus leida oma tööturul parem tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse vahel.

Pooleliolevate reformide jõuline rakendamine, suurem rõhuasetus oskustele ja haridusele, konkreetsed sammud vähem süsihappegaasiheiteid tekitava Euroopa majanduse poole on meie meelest järgmise tsükli prioriteedid.

Koondsuunised on oluline vahend töö koordineerimisel, ühine raamistik, mis võimaldab erinevatel liikmesriikidel ellu viia omaenda riiklikke reformikavasid. Analüüs ja tagasiside liikmesriikidest näitavad, et suunised toimivad. Need on Euroopa Ühenduse Lissaboni tegevuskava aluseks. Minu arvamus on, et kuigi neid oleks tarvis kaasajastada, ei ole mõtet hakata parandama asju, mis ei ole katki.

Me peame rohkem tegema selleks, et Lissaboni strateegia ellurakendamine käiks kõikides liikmesriikides samas tempos, sest kui ühes liikmesriigis on reformide käik aeglasem, mõjutab see ka teisi. Samuti peame me rohkem kaasama parlamendid, sotsiaalpartnerid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Euroopa Parlamendi pühendumine Lissaboni strateegia elluviimisele on olnud hoo säilitamiseks väga oluline. Ma loodan koos asepresident Verheugeni ja kõikide kolleegidega komisjonis, et meie koostöö uue Lissaboni tsükli jooksul veelgi süveneb.

Üleilmastumise ja Lissaboni strateegia vahelised seosed pakuvad meile suurepärase võimaluse näidata, et kaasaegne Euroopa majanduskava ei ole suvaline lisand, see on võti, mis avab Euroopale tuleviku edu värava. Majandusreform, terviklik visioon, vähem süsihappegaasiheiteid tekitav majandus, need on üksteisega põimuvad eesmärgid, mida on vaja paralleelselt ellu viia ja ainult Euroopa Liit saab tagada sellise haarde ja sidususe, mida Euroopa nii väga vajab. Ainult koos suudame me ellu viia selle, mida me oma dokumendis nimetame Euroopa huviks.

Ma tõesti usun, et tegemist ei ole ainult Euroopa huviga. Ma olen veendunud, et ka maailmal on üleilmastumise ajastul vaja enam pühendunud Euroopat, kelle huvid oleksid kaitstud ning säiliksid ka väärtused, vabaduse ja solidaarsuse väärtused.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Daul, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Härra juhataja, kulla Hans-Gert, nõukogu eesistuja, Manuel Lobo Antunes, härra komisjoni president José Manuel Barroso, üleilmastumine ei ole meie kaaskodanike jaoks pelgalt abstraktne mõiste. See on tegelikkus, mis mõjutab iga päev lihteurooplasi, kes pööravad pilgud valitsuste ja institutsioonide poole, oodates lahendusi üleilmastumisest tingitud küsimustele.

Meie kaaskodanikud loodavad selles asjas väga palju Euroopa Liidu peale. Nad tahavad, et neile tagatakse kaitstus ja turvalisus, seda nii terroriste rünnaku kui finantsturgude suure kõikumise korral. Ühtlasi loodetakse meie peale toiduvarude ja nendega kindlustamise osas, sest alles eelmisel suvel põhjustas teraviljahinna ootamatu tõus tarbijahinna järsku tõusu. Euroopa tarbijad vajavad kinnitust, et odavad importkaubad on igati turvalised. Kõnealune küsimus on iseäranis praegu päevakorras, sest pühade lähenedes peame suutma vanematele ja vanavanematele kinnitada, et lelud, mida nad jõulusokkidesse panemiseks ostavad, ei ohusta nende laste tervist.

Üleilmastumine peab andma panuse õitsengule, kuid samal ajal olema õiglane ja järgima eetikanorme, nagu näiteks laste ekspluateerimise keelustamine. Üleilmastumine ei tohi langeda nende õlgadele, kes on kõige nõrgemad, vaid peaksime seda kasutama ebavõrdsusega võitlemiseks igas riigis eraldi kui ka riikidevahelise koostöö kaudu. Üleilmastumist tuleb suunata vaeseimate ühiskonnakihtide ostujõu suurendamiseks. Oleme vabakaubandust alati toetanud, kuid kõnealune kaubandus peab põhinema rangetel eeskirjadel. Euroopa Liidu avatus ülejäänud maailmale on üleilmse majanduse juhtiv jõud ning paljud ettevõtted on Euroopasse tulemisest huvitatud. Nad peavad järgima meie eeskirju ning tervise-, keskkonna- ja tarbijakaitsestandardeid.

Euroopa Liit on viiekümne aasta kestel loonud toimiva siseturu, kus liikmesriikide õigusaktid on alati üksteisega kooskõlas. Euroopa Liidu ülesandeks on jagada oskusteavet ning abistada partnereid tootmise suurendamisel ja kvaliteedikontrolli standardite täiustamisel. Oleme sel viisil juba paljusid aidanud. Eelmisel reedel Washingtonis toimunud Atlandiülese majandusnõukogu esimene kohtumine oli edukas ning see on hea märk. Nüüd peame jõupingitusi veelgi suurendama, et tuletada Brasiiliale, Hiinale ja Indiale nende kohustusi meelde. Aafrikasse suhtume mõnevõrra leebemalt.

Väliste proovikividega toime tulemiseks peame esiteks tugevdama meie endi ühtset turgu, investeerides rohkem teadus- ja arendustegevusse, ning teiseks kooskõlastama paremini liikmesriikide teadus- ja uuendustegevusi. Üleilmastumine pakub uusi võimalusi, kuid ühtlasi nõuab ka kohanemist, seda näiteks hariduse ja koolituse valdkonnas kogu tööelu vältel.

Minu töörühm tervitab uue Lissaboni strateegia raames tõstatatud majanduskasvu- ja tööhõivealgatusi, nagu ka komisjoni väljapakutud väikeettevõtluse seadust, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on olulised mootorid stabiilsuse ja töökohtade loomisel Euroopas.

Daamid ja härrad, meie kui poliitikute poole pöördutakse aina enam energiaküsimustele lahenduse leidmiseks. Euroopa Liit on jätkuvalt haavatav, kuni mainitud valdkonnas aetakse ühtset energiavarustuse ja keskkonna kaitsepoliitikat. Euroopa, kus õli hind barreli eest on 100 USA dollarit, seisab vastamisi hädaolukorraga. Vajame Euroopa energiapoliitikat, et tagada meile endile kõnealuses valdkonnas energiaga varustamist ja selle püsivat kasvu. Peame põhjalikult uurima taastuvaid energiaallikaid ning tuumajõu energiavarustuse potentsiaali.

Kõik kõnealusel teemal peetud arutlused peavad olema läbipaistvad, et suurendada üldist teadlikkust ning tagada inimeste toetust meie ettevõtmistele. Lõppkokkuvõttes tahame Euroopale puhtamat, tootlikumat ning turvalisemat energiat. Euroopa peab oma huvid välja ütlema mitte ainult kaubanduse ja üleilmse majanduse valdkonnas, vaid ka kultuuri-, keele- ja traditsioonide küsimustes. Üleilmastumise proovikividele ühise lahenduse leidmisel peame kaitsma kaaskodanike seaduslikke huvisid, olemata seejuures protektsionist.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. Härra juhataja, daamid ja härrad, käesoleva arutelu teema kajastab tõsiasja, et Euroopa Parlament peab nõukogu ja komisjoniga arutlema rolli, mida Euroopa, s.o Euroopa institutsioonid ja Euroopa Liidu liikmesriigid, kavatseb etendada, tegeledes üleilmastumise võimaluste ja riskidega. Sellepärast peame tegema selgeks, mida tänase arutelu kestel tõepoolest ka saavutame, et üleilmastumise tagajärgi saab mitmeti tõlgendada ning neid võib mitmesuguste omavahel võistlevate meetoditega lahendada.

Läbirääkimised resolutsiooni üle, mille täna vastu võtame, näitavad, et praeguse täiskogu parempoolsete ja sotsialistide fraktsiooni juhtmõtete vahel on suur lahkuminek, paljudes valdkondades isegi lõhe. Seega määratlevad tänasel arutlused lausutud sõnad mõõdupuid, mille järgi hindame rolle, mida etendavad institutsioonid, eelkõige komisjon. Olles kuulanud väga tähelepanelikult teie sõnavõttu, härra komisjoni president, ning härra Dauli ettekannet, võin nentida, et teie huvid on mõneti ühised, kuid samas lähevad täiesti lahku.

Kõiki, kes kavatsevad praegu või tulevikus kandideerida komisjoni presidendiks, hindame oma fraktsioonis selle järgi, kuidas kandidaat suhtub komisjoni rolli üleilmastunud majanduses. Sotsiaalpoliitika põhimõtted peavad suunama makromajanduse poliitika kooskõlastamist, kasutades argikeelset väljendit, või mida samuti võime nimetada ühismajanduse ja maksupoliitikaks. Euroopa majandusedu tulemuseks peab olema suurem sotsiaalne stabiilsus. Euroopa Liit peab tagama, et üleilmse majandustegevuse tulemuseks on suurem võrdõiguslikkus ja rohkem võimalusi maailmas. Ka see on sotsiaalpoliitika. Inimeste heaolu kodus ja võõrsil on meie ühine mõõdupuu.

Majanduslik edu on sotsiaalse kindluse eeltingimus ning mitte vastupidi, nagu mõnes siinkuuldud sõnavõtus mainiti. Täiesti vale on mõelda, et väiksema sotsiaalse kindluse tulemuseks on majanduslik edu. Kõik, kes usuvad, et Euroopa Liitu võib kasutada sotsiaalpoliitika edusammude kulutamiseks, tehes üleilmastumisega suitsukatet, eksib rängalt. Siinolijatest parempoolsete esindajate taotluste kõrgeim eesmärk võib ju olla reguleeritud turg, mille tulemuseks on äärmuseni suurendatud tulud ja madalamad sotsiaalsed standardid, kuid meie jaoks see nii ei ole. Tahame sellega öelda, et Euroopa edu aluseks on sotsiaalne ja majanduslik areng, mis moodustavad ühe mündi kaks külge. Meie arvates ei ole selles osas miski muutunud.

(Aplaus)

Härra Dauli hüüatus oli väga huvipakkuv. Kes seda ei kuulnud, ta ütles „Majandus ennekõike!”. Mitte mingil juhul! Majanduskasv ja sotsiaalabi peavad käima käsikäes. Just see on oluline ning tõstab suurepäraselt esile parempoolse poliitika kitsaskoha. Teeme ühe asja selgeks: ülemkogu koosneb ülekaalukalt paremtsentristlikest valitsustest ning komisjon teatavasti ei ole sugugi sotsialismi eldoraado. Härra Barroso, teie olete ju paremtsentristlik poliitik nagu enamik komisjoniliikmeidki. Seetõttu hoiame komisjoni ettevõtmistel silma peal, et hinnata, kas võime teie avaldusi tõsiselt võtta.

Loomulikult vajame uuringuid, uuendusi, haridust ja siseturgu, et areneda keskkonda kaitsval ning ühiskonda ülesehitaval viisil. Kohe kindlasti! Kuid ühtlasi on vajalik, et komisjon esitab õigeid direktiivi ettepanekuid. Seejärel vajame asjakohaseid seadusandlikke algatusi, et asjade käigule kaasa aidata. Sellel on häid külgi ning me toetame neid, kuid ühtlasi peame üsna paljudki põhjalikult uurima.

Samuti vajame tõhusalt toimivat haldusjuhtimist. Ma ei tea, kas peaksime seda Lissaboni haldusjuhtimiseks nimetama, nagu öeldakse Euroopa Liidu dokumentide pealkirjades. Ma ei tea, kas tavaline mees või naine tänavalt saab aru, mida selle all mõtleme. Kui kõnelete haldusjuhtimise lihtsustamisest ja Bravia endise minister-presidendi värbamisest kõnealuse ettevõtmise tarvis, ei oska ma öelda muud, kui kolm korda „elagu” ja palju edu!

Päris kindlasti vajame ühte asja ning selles osas nõustume teiega, härra komisjoni president, täiest hingest: normikogu, et taltsutada nn metsiku lääne kapitalismi, mis on valdav finantsturgudel ning ohustab tervete riikide majandusi. Seega alustagem Euroopas nende normide loomisest. Öeldes otse välja, mida vajame, lubage mul mainida, et meie eelduste järgi on oluline rakendada rahvusvaheliste finantskapitalistide üle järelevalvet, nende ettevõtmised peavad olema läbipaistvad ja võim loomulikult piiratud. Toetame igati nende eesmärkide poole püüdlemist, mis on sotsiaalse edu võti Euroopas.

Kokkuvõtteks, härra juhataja – Hans-Gert – daamid ja härrad, lubage mul öelda, et täna arutlusel olev teema, eelkõige küsimus, mis järjekorras peame üleilmastumisele lahendusi leidma ning mis meetmeid võib Euroopa, mille all mõtlen Euroopa institutsioone, st teid, kes te töötate komisjonis ja meid, kes moodustame parlamendi, tegelikult kasutada kõnealuste auahnete eesmärkide poole püüdlemisel, mis on valijate jaoks samuti mõõdupuu, mille järgi nad meid valivad. Kui piirdume üldarutlustega, milles kirjeldame täpselt, mida soovime saavutada, kuid millele ei järgne konkreetseid õigusloomemeetmeid siin ega liikmesriikides, on kogu kirjeldatud tegevus mõttetu. Sellepärast eeldame, et kõnealused eesmärgid kajastuvad ka meie ühisotsuses, mis viib püsiva poliitika loomiseni.

(Aplaus vasakult)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Härra Schulz, tõsiasi, et teil lubati kõneaega märgatavalt ületada, ei ole kuidagi seotud teie pöördumisega presidendi poole. Kõnealune lisaaeg lahutatakse lõpptulemusena teie rühmale eraldatud ajast maha.

 
  
MPphoto
 
 

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Härra juhataja, just kuulsime keelt minevikust:

fraktsiooni ALDE nimel. – Die Rede der Vergangenheit!

fraktsiooni ALDE nimel. – Sageli teavad teised paremini, et me juba elamegi üleilmastunud ühiskonnas. India, Hiina ja Brasiilia on jõudnud võimaluste lainele ja see on nii kõrge, et suur osa Euroopast kardab selle alla mattuda.

President Sarkozy rääkis meile eilses sõnavõtus erinevatest võimalikest tulevikumudelitest Euroopale, jättes meie konkurentsi-, energia- ja laienemise poliitikad arutlustele avatuks.

Härra Barroso ilme selle kõne ajal ütles meile rohkem, kui ta sõnad täna hommikul. Kui Euroopa istub käed rüpes riigijuhtide pärast, kes kodanike muredele apelleerides vaidlustavad ELi arengukava, magame me maha võimaluse kujundada üleilmastumist Euroopa ühistes huvides.

Meil ei ole vaja veenda mitte kodanikke, vaid liikmesriike. Uurimus uurimuse järgi on näidanud, et enamik meie kodanikest peavad Euroopa Liitu, mitte liikmesriikide valitsusi parimaks eelduseks üleilmastumisega toimetulekul.

Vaadakem, kuidas üleilmastumise maavärin raputab Euroopa poliitikat. Parempoolsetest on mõned asunud üleilmastumise väljakutsete ees taanduma konservatismist natsionalismi või kristliku demokraatia juurest kristlikusse autokraatiasse. Üleilmastumise lõhe jookseb läbi terve parempoolse fraktsiooni.

Vasakul hoiavad Kurt Beck ja tema sõbrad tagasi väga vajalikke reforme. Franz Müntefering taipas seda ja lahkus hääletamise ajaks saalist. Ent visionäärid said reformi vajalikkusest aru ja kirjutasid selle sisse uude Euroopa sotsialistide manifesti, mis sobivalt Oportos vastu võeti.

Veelahe meie poliitikas ei jookse enam vasakpoolsete ja parempoolsete vahel majanduspoliitika vallas, vaid nende, kes silla kaitseks üleilmastumise eest üles tõstavad ja teiste vahel, kes propageerivad koos liberaaldemokraatidega avatud ühiskonda.

Härra Barroso, Teil on komisjoni seisukohtadele üleilmastumise suhtes enamuse toetus siin parlamendis. Kuid see enamus ei põhine ühel poliitilisel perekonnal. See võib tegelikult isegi Euroopa poliitilised perekonnad lõhestada ja ümber kujundada.

Üleilmastumine kujundab jätkuvalt meie poliitikat. Mitte üleilmastumine kitsas majanduslikus tähenduses, millest kõnealuses teatises räägitakse, kuigi stabiilne euro, tõhusad konkurentsieeskirjad ja turu reguleerimine on meie kõikide huvides, vaid selle laiemas, terviklikumas tähenduses, mis hõlmab maailma rahvaarvu suurenemist ja rännet, kliimamuutusi ja energiakindlust ning terrorismiga seotud rahvusvahelist kuritegevust.

Kas kõik see ei anna meile piisavalt õigust „tegutseda maailmajao nimel“ nagu see dokument toonitab, kasutada oma „kriitilist massi“, et „võimaldada eurooplastel üleilmastumises kaasa rääkida“ nagu nõutakse komisjoni teatises?

Kui nii, siis kus on Teie poliitikad, härra Barroso? Kus on Teie ajakava? Kus on Teie kõikehõlmav lähenemine? Meile lubati tegutsemist, selle asemel pakutakse aga retoorikast kubisev dokument, milles ettepanekuid nagu polegi. See ei saa ju olla Euroopa viimane sõna vastuseks üleilmastumisele. Ma jään ootama Teie siseturu ülevaadet, et näha kuidas Te kavatsete rasketes oludes majanduskasvu ja töökohti tagada, samuti ootan Teie seadusliku rände poliitikat, mille osas ma loodan, et see hõlmab ka päritoluriikide probleeme.

Me ootame koos kolleegidega kiiret tegutsemist energiatarbimise kärpimises ja võitluses piiriülese kuritegevusega. Me oleme ka veendunud, et sotsiaalne tervis ja elujõuline majandus on mõlemad tähtsad. Kuid kui me loome ülemaailmset turgu, on meil vaja uut ülemaailmset ühiskondlikku lepingut, mis aitaks paindlikkust ja õiglust omavahel ühendada, sest nagu ütles Martin Luther King „ebaõiglus, kus iganes, on oht kõigile“.

Seega peab Euroopa Liit koondama Lissaboni tegevuskava, mis keskendub konkurentsile, Cardiffi tegevuskava, mis keskendub sotsiaalsetele õigustele ja Göteborgi tegevuskava, mis keskendub keskkonnale.

Maailmal on vaja tugevat ühtset Euroopa Liitu, et seista vastu ebaõiglusele, konfliktidele ja vaesusele kus iganes need ka ei ilmneks, sest me oleme üks vähestest, kes on võimeline üleilmastumise tulemusena tekkivate probleemidega maadlema ja kui meie ei asu asja kallale, ei tee seda keegi.

See tähendab silmakirjalikkuse lõpetamist kaubandustariifide osas ja arenguriikide jaoks õiglase kokkuleppe väljatöötamist Dohas, see tähendab Ameerika kaasamiseks kollektiivsete jõupingutuste rakendamist, et saavutada ühine süsinikuheitealane kokkulepe Balis ja see tähendab rahvusvahelise raamistiku loomist finantsturgude osas, mis oleks suunatud õigusloomealasele koostööle ning standardite ja eeskirjade ühtlustamisele.

Nende ülesannete kõigi suhtes õiglane lahendamine nõuab rohkem, mitte vähem üleilmastumist. Me elame omavaheliste sidemetega tihedalt läbipõimunud maailmas, mis vajab solidaarsust ülemaailmsel tasandil sama palju kui solidaarsust Euroopa kodanike vahel.

Me peame suunama koos Victor Hugoga pilgu tulevikku, päeva, kus ainsaks lahinguväljaks on kaubandusele avatud turud ja ideedele avatud inimloomus.

 
  
MPphoto
 
 

  Mirosław Mariusz Piotrowski, fraktsiooni UEN nimel. Härra juhataja, üleilmastumine on nii mõneski mõttes pöördumatu nähtus. Euroopa Liidu üksikriigid peavad seda mõistma ning muutustele asjakohaselt reageerima. Sellegipoolest ei tohi Euroopa Liidu tegevus riivata suveräänsete riikide majandushuvisid, seades õigustamatult piiranguid süsinikdioksiidiheitele, mis kahjustab rängalt selliste riikide majandust nagu Poola.

Teiselt poolt võttes ei tohi kõnealused poliitilised sammud põhjustada rahvusliku identiteedi kadumist. Samal ajal kui Aasia riigid kohanevad edukalt uue olukorraga ning nende majandused laienevad kiiresti, arutame meie Euroopa Parlamendis kaalukatel teemadel, nagu põllu- ja metsatöötraktorite tahavaatepeeglid, tsirkuste roll ja olulisus Euroopa Liidus ning muud sarnased küsimused.

Euroopa Liit loob pidevalt juurde eeskirju, muutes tegelikkust justkui eirates tõhusa konkurentsi aina keerulisemaks, mida tõestavad ka sotsialistide tänased sõnavõtud. Loodan, et tänane arutelu aitab meil muuta suhtumist üleilmastumisesse Euroopa vaatenurgast.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Härra juhataja, mulle tundub, et see, mis on kirjas kõnealuses teatises, on olukorra tõsidust arvestades tõeline kujutlusvõime läbikukkumine.

Selles ei ole tõelist üleilmastumise määratlust. Tavaliselt seondub see majanduse aspektiga ja sellest ma tahaksingi rääkida.

Selles dokumendis räägitakse, et me oleme silmitsi kolmanda tööstusrevolutsiooniga. Ma arvan, et me peaksime siis eelmiste tööstusrevolutsioonide õppetundidest midagi õppima. Nendest, mis ei arvestanud keskkonnakulusid ja nendest, mis ei võtnud arvesse sotsiaalseid kulusid. Eeldatakse, et kaupade hinnad jäävad madalaks, sageli maailma vaeseimate riikide arvel, et me saame nendega pidada kaubavahetust, surudes neile peale turgude avamist, kui sotsiaalne infrastruktuur ja tugev avalik sektor ei ole paigas, et meil tuleb hoiduda vastastikkusest, kui see ei toimu võrdsete subjektide vahel. Tuleb ette, et me oleme turgude osa sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel üle hinnanud ja küsimusi tekitab ka majanduse konsolideerumine, eriti kui see põhineb pigem võlamajandusel ja spekuleerimisel kui tegelikkusel ja muutub seeläbi suureks ohuks majanduslikule stabiilsusele.

Uus taustsüsteem, millega me arvestama peame, ei puuduta ainult kliimamuutusi. See puudutab nafta hindu ja kuidas need mõjutavad arenguriikide võimalusi, see puudutab aastatuhande arengueesmärkide täitmist.

See on täiesti õige, et meil tuleb leida uus tasakaal kaubanduse, sotsiaalse mõõtme ja keskkonnamõõtme vahel. WTO tähtsustab kaubandust enam kui tootmismeetodeid, enam kui midagi muud, mis annaks meile õiguse öelda, et meil on probleeme sellega, kuidas neid kaupu toodetakse, kuna see ei vasta meie standarditele. Me jätsime selle eeskirjadest välja.

Majanduskasvu puhul räägime me ikka veel nii nagu oleks kvantiteet oluline ja mitte kvaliteet ega see, mis tegelikult juhtub meie ühiskondades. Ma tervitan komisjoni järgmisel nädala toimuvat konverentsi, aga see on asi, millega oleks pidanud juba aastaid tegelema.

Mida me teeme oma põllumajandussektoriga, oma turismisektoriga ja paljude muude sektoritega kliimamuutuste kontekstis? Me ei ole nõus sellega, et me ei peaks suuniseid uuesti läbi vaatama. Tundub, et me peame seda tegema.

Kui me räägime koolitusest ja haridusest, siis nõuab säästva arengu strateegia nüüd seda, et me vaataksime neile läbi kliimamuutuste ja keskkonnaalaste edusammude prisma. Nende vahel ei ole siin välja toodud ühtki tõsiseltvõetavat seost. Selles vallas puudub igasugune Euroopa strateegia.

Kui me räägime vähem süsihappegaasiheiteid tekitavast majandusest, siis kuidas me selleni jõuame? Kõnealuses dokumendis ei ole midagi, mis tekitaks meil nende küsimuste suhtes kindlustunde.

Jällegi peame heitma pilgu sotsiaalse kaasatuse poole, ja näeme siin, et palgavahed meeste ja naiste vahel on veel olema. Endiselt vajame elamisväärset palka ning kaitstud paindlikkus peab üksikisikute rahalist sõltumatust arvesse võtma.

Meil on Lissaboni ja Göteborgi tegevuskavad ikka veel vaja integreerida. See on väljakutse. Kõnealune dokument seda ei tee ja ma ei ole sugugi veendunud, et Euroopa Parlament seda teeb.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Daamid ja härrad, kõigepealt tahan avaldada kahetsust resolutsiooni projekti lõpliku versiooni üle. Olen pettunud kahes valdkonnas. Esiteks on haletsusväärne, et me ei suutnud pikka aega üksmeelele jõuda ning enamik kokkuleppeid saavutati viimasel minutil, sest aeg oli lõppemas, mille eest maksime (minu arvates) kõrget hinda, tehes ülemääraseid järeleandmisi põhiküsimustes. Teiseks olen pettunud, sest resolutsioon ei kajasta Euroopa huvisid, mis puudutab dokumendi pealkirja, ega Euroopa enamiku kodanike huvisid.

Minu kahekordne pettumus põhineb resolutsiooni ühisettepaneku analüüsil, mis ei tunnusta üleilmastumise halbu tagajärgi ega anna kodanikele enamat kui lahendust, kuidas kõnealusele nähtusele vastu astuda, nagu õpetatakse näiteks veeuputuse ajal toime tulema. Minu arvates on võimatu lasta inimestel üleilmastumise või veeuputuse korral omapäi tegutseda. Tavalahendusena peame üritama kõnealuseid protsesse mõjutada, et vältida nende halbu tagajärgi. Resolutsioonis ei ole sellest aga juttugi, selles ei esitata üleilmse säästva arengu mudelit.

Kõnealuse resolutsiooni ettepaneku puhul keskendus meie fraktsioon iseäranis järgmistele asjaoludele:

Võitlus vaesuse vastu, sest statistiliste andmete järgi on Euroopa Liidus umbes 80 miljoni inimese kasutada olev tulu vähem kui 60% riigi keskmisest palgast;

Rõhutasime vajadust tõhusamate meetmete järele, et tagada sotsiaalseid miinimumstandardeid ja kodanike õigusi, nagu kvaliteetne eluolu ja hästitasustatud töökoht;

Lissaboni strateegiaga seoses rõhutasime vajadust luua säästvuse ja ühtsete huvide nimel uus ühtne strateegia, et vahetada välja praegune Lissaboni strateegia ning pakkuda lahenduseks tõhusat rakendusmeedet.

Eile leppisid mõned fraktsioonid kokku ühisresolutsioonis ning täielikult ignoreerisid meie fraktsiooni ettepanekut. Sellega näitasid nad selgelt, et peavad majandusküsimusi sotsiaalsetest õigustest ja õiglusest tähtsamaks. Ülalkirjeldatud põhjustel ei toeta meie fraktsioon resolutsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Godfrey Bloom, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Härra juhataja, eile nautisime me siin Prantsuse presidendi erakordselt nutikat kõnet. Ma kuulasin seda kõneosavat meest suure tähelepanuga. Ta seisis vankumatult vabakaubanduse eest, kuid kui teised riigid pooldavad protektsionismi, siis tema ka. Ta seisis vankumatult demokraatia eest, sest inimestel on õigus, et neid ära kuulatakse, aga siis näis, et ta siiski ignoreerib neid nagu Prantsusmaa ja Hollandi inimesi ignoreeriti. Ta on, nagu ta seda väljendaks, eelkõige eurooplane, kuid siiski läbi ja lõhki prantslane, eelkõige prantslane, aga läbi ja lõhki eurooplane. Heakene küll, segatud tilgakese ungari guljašiga.

Meil on vaja Euroopa armeed, mereväge ja lennuväge, et tagada rahumeelsete Euroopa väärtuste levitamine maailmas, sest sõda ei tohi me endale enam lubada. Me peame oma tegevuses tuginema demokraatlikele institutsioonidele, aga tundub, et mitte liialt. Prantslased ei saa endale uut rahvahääletust lubada, sest see võib viia rahvahääletuseni Inglismaal ja me kõik muidugi teame, et britid lükkaksid selle uue põhiseaduse – vabandust, ma tahtsin öelda aluslepingu – tagasi.

Ta soovitas meil tähelepanelikumalt endasse vaadata, et me näeksime, et seal peitub mitte üksnes naiste, vaid ka meeste puhul rohkem emadust, rohkem õunakooki, eeskätt vaestele, tahavad nad siis seda või mitte. Kasutades vana inglise kõnekäändu – ja ma naudin maailma parimate tõlkide proovilepanemist – see kõik oli üks puru silma ajamine!

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitar Stoyanov (ITS) - (BG) Kõigepealt lubage mul tuletada komisjonile ja nõukogule meelde, et üleilmastumine ei ole protsess iseeneses, Euroopa etendab maailmapoliitikas suurt rolli ning Euroopa taotlused määravad üleilmastumise arengu.

Just mainitud asjaolud jäid minu jaoks komisjoni strateegias arusaamatuks. Kas komisjoni ajab poliitikat, mis aitab üleilmastumisele kaasa või hoopis aeglustab seda? Ühtlasi lubage mul juhtida tähelepanu asjaolule, et siseturg ei taga omapead jäädes üleilmastumise arengukäigus Euroopale edu.

Nõukogu tegi teatavaks, et konkurentsivõime on väga oluline, kuid Euroopa Liidus on praegu isegi siseturu jaoks hapraid ja konkurentsivõimetuid uusi majandusi.

Komisjon jällegi avaldas arvamust, et Lissaboni strateegia areng on kõige olulisem, et rakendada nende plaane üleilmastumise vaatenurga alt.

Usun, et Lissaboni strateegia põrub läbi, seda iseäranis Bulgaaria jaoks, sest minu riik ei olnud Euroopa Liiduga ühinedes selleks veel valmis, nagu oleme korduvalt teatavaks teinud. Kuidas saame seega kaitsta Euroopa kodanike huvisid, jättes mõningaid protektionismivorme kasutamata?

Avatud ühiskond, millest Graham Watson kõneleb, reedab ju nõrgemaid majandusi Euroopa Liidus. Kui peame juba ühenduse piirides üleilmset solidaarsust meie huvide ühtsusest olulisemaks, milleks siis ühendust üldse vajame?

Sellisel juhul avaldab üleilmastumise areng tulevikus suure kaubandusdefitsiidiga nõrkadele majandustele, mis ei suuda isegi siseturul konkurentsi pakkuda, jätkuvalt survet, kuni need kokku varisevad, ning need majandused, mis püüdlesid pinnale jäädes tavaarengu poole, kukuvad kokku kui kaardimajakesed.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) (Sõnavõtu algus ei olnud kuulda) ... pingutada selle nimel, et Euroopa oleks maailmaturul võimalikult tugev mängija. Kuid selleks peame lõpetama maailma kaubandusläbirääkimised, vähendama Euroopa põlluharijate toetusi ja USA tollimakse. Ühtlasi on vajalik muutuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu Hiina suhtes tugevamaks ning rakendada korrapäraselt dumpinguvastaseid meetmeid. Kui soovime üleilmastumisega edukalt toime tulla, peame saama lahti ülemäärastest eeskirjadest, mis kitsendavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust. Just seda lubas ka Barroso komisjon, kuid jäi seejärel teekonna alguses toppama.

Liit saaks jõudu juurde, kui Türgil ja Ukrainal lubataks ühineda ning Venemaaga loodaks korralikud majandussuhted. Rändepoliitika on ebatervislik. Euroopa peaks olema Hiinast ja USA-st lahkuvate ajude sihtpunkt, selle asemel, et olla vaeste inimese sihtkohaks. Kui tahame tõepoolest üleilmastumise proovikividega toime tulla, on kõige olulisem lasta liidul maailmalaval ühehäälselt kõneleda. Vastasel juhul ei võeta seda tõsiselt. Loodan, et riigipead jõuavad detsembriks samale järeldusele.

Lubage mul teha paar viimast tähelepanekut. Minu kolleeg härra Schulz kõneles finantsturgudel raevutsevast metsiku lääne kapitalismist. Ka sügavaima kommunismi ajal nimetati finantskapitaliste Wall Street’i röövliteks. Samuti on teada, mida kõnealune hoiak põhjustas idabloki majandustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE). - Härra juhataja, ma tänan nõukogu esimeest ja komisjoni presidenti avalduste eest selles Euroopa tuleviku jaoks nii olulises küsimuses.

Selleks, et ellu jääda ja majanduslikult õitsele lüüa, ei tohi Euroopa üleilmastumise väljakutsete ees tagasi kohkuda, me peame neile vastu seisma ja nägema neis võimalusi, mitte ainult ohte. Lissaboni tegevuskava elluviimine on Euroopa tulevase jõukuse jaoks keskse tähtsusega ja meil on vaja kindlustada see, et me maailmakaubanduse läbirääkimistel tõepoolest lõpuks kokkuleppeni jõuame. Me peame reformima ühist põllumajanduspoliitikat ja tagama võrdsed võimalused mitte ainult oma talunikele, vaid ka arengumaailma talunikele. Me peame kiiremini edasi viima reguleerimise vähendamise kava, jättes ettevõtetele ja tööstusele vabad käed õiglastel alustel Hiina ja Indiaga konkureerimiseks ning meil tuleb toetada kantsler Merkeli pingutusi luua ühine Atlandiülene turg.

Ma tervitan komisjoni presidendi äsjast avaldust üleilmastumise kohta, milles ta ütles, et ELi olemasolu mõte 21. sajandil on täiesti selge, me peame andma Euroopale üleilmastunud maailma jaoks sobivad vahendid. Selleks, et seda teha, tuleb meil investeerida inimestesse, majanduskasvu ja töökohtadesse, energiakindlusesse ja võitlusesse kliimamuutuste vastu ning tagada tarbijate õiglasem kohtlemine. Ta ütles veel, et protektsionism ei tee Euroopat rikkamaks, protektsionism muudab meie kodanikud vaesemaks, mitte ei kaitse neid. See on väga oluline avaldus, mida kõik Euroopa valitsused peaksid kuulda võtma.

Finantsteenuste ja raamatupidamise vallas muutuvad Euroopa standardid kiiresti maailmastandarditeks ja ma olen selle üle väga uhke. Edasiminek peab Euroopas toimuma sotsiaalmudeli põhjaliku reformimisega, suurema paindlikkuse saavutamisega tööturgudel ning edasiste sammudega ettevõtete dereguleerimisel ja neil lasuva halduskoormuse kergendamisel.

Loomulikult peame me täitma teenäitaja rolli võitluses kliimamuutustega ja ma tervitan parlamendi otsust lisada heitkogustega kauplemise süsteemi ka lennunduse heitkogused, see on järjekordne märk meie tahtest täita maailmas liidrirolli.

Võitluses vaesusega tuleb tagada, et ELi programmid oleksid usaldusväärsed, kulutõhusad ja eesmärgipärased. Me peame suurendama arengumaade kauplemisvõimalusi ja saavutama tegelikke tulemusi Aafrikas.

Me peaksime olema tõsiselt uhked oma saavutuste üle, kuid meil on veel väga palju võimalusi, millest kinni haarata.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (PSE) . – Härra juhataja, pidades läbirääkimisi üleilmastumist puudutava resolutsiooni ettepaneku üle, nägin selgelt, kui suur lõhe asub parem- ja vasakpoolsete poliitikute vahel. Minu PPE- ja ALDE-kolleegid on teadlikult kritiseerinud miljoneid tavainimesi, kes kahtlevad üleilmastumise tulususes, vaadates pealt, kuidas töökohad kaovad ettevõtte mujale kolimise, ettevõtete ühinemise või ülevõtmise tõttu, või võrreldes oma pisikest sissetulekut juhtivtöötajate sülle kuhjuva lopsaka preemiaga, kes muuseas ülistavad palgapiirangu häid omadusi.

Minu arvates on üleilmastumine vajalik protsess, sest tänu sellele pääsevad ka vaeseimad riigid rahvusvahelistele turgudele, mis võimaldab neil tõsta inimeste elatustaset. Kuid ärgem laske ennast petta kõnekatkenditega! Täiuslik turg, mida liberaalid väga armastavad, on pettekujutlus. Konkurents on vajalik, kuid mitte kunagi tasuta.

Võtame näitaks energiaturu, kus maailmavarudest 90 protsendi üle valitsevad suveräänsed riigid. Kartell valdab õliturgu. Veel üks kartell võtab hoogu gaasituru vallutamiseks. Hinnapoliitika ei ole läbipaistev ning see rakendub mitte rohkem kui 40 protsendile maailmakaubandusest. Kolmandik lõpphinnast läheb kasulõikajatest vahendajatele, kelle panus majandusse on null. Kui kõnealused kasulõikajad ning nende „erilised sõidukid” omadega kraavis lõpetavad, pumpavad keskpangad finantssüsteemi miljardeid, et hoida ära üleüldist tasakaalutust, kuid tegelikult käendavad spekulatsioone.

Mõned tegevjuhid võivad tänu kuldsetele langevarjudele pehmelt maanduda, kuid miljonid tarbijad siplevad võlgades ning on sunnitud oma kodu maha müüma. Kuue kuu jooksul on ligi pool miljonit ameeriklast pidanud välja kuulutama eraisiku pankroti. Euroopa majandus teeb samal ajal aga paigalkõndi. Komisjon ju võis majandusprognoosi kärpida, kuid poliitiliste ettepanekute asemel lausutakse üksteise järel rahuolevalt harjumuspäraseid mantraid. Tõepoolest vajame suuremat kasvu ja uute töökohtade paremini kooskõlastatud loomist, teadus- ja arendustegevust ning tõesti peame silmitsi seisma ka uue ühiskondliku tegelikkusega.

Kuid millisest eelarvest ülalmainitud ettevõtmised kinni makstakse? Härra Barroso ei taha koondsuuniseid täiustada. Parempoolsed keelduvad arutlemast majandusliku koordineerimise üle. Härra Sarkozy eraldab suuresõnaliselt kuuma õhu hulka, kuid kas ta pooletunnise sõnavõtu vältel mainib kordagi sõna „sotsiaalne”. Ometi kinnitavad kõik arvamusküsitlused, et inimesed tahavad, et pööraksime sotsiaalküsimustele rohkem tähelepanu: tahetakse suuremat kindlustunnet, ostujõudu ja paremaid avalikke teenuseid.

Kümne Euroopa pealinna linnapead kirjutasid just alla deklaratsioonile, mis toetab juhtmõtet, et kõik inimesed saavad avalikke teenuseid kasutada. Kuid millega tegeleb komisjon? Redutab selle näruse pisikese tuleviku kaubandust käsitleva protokolli taga, lubades subsidiaarsust vaid mitte-majanduslike teenuste korral – ikka parem, kui teha maatasa avalikud teenused, mida tavaeurooplased vajavad! Minu fraktsioon ei nõustu sellise väljavingerdamisega. Kavatseme ühineda ülalmainitud linnapeade, Regioonide Komitee, Sotsiaalkomitee ja ametiühingutega, et pidada poliitilist võitlust sotsiaalselt tugevama Euroopa eest, kus avalikel teenustel on eesõigus.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE). – Paljud Euroopa Liidu kodanikud muretsevad üleilmastumisest tingitud muutuste pärast oma elukeskkonnas, ning meie ametikohustus on leida sellele lahendus. Parlament julgustab liikmesriike tihtipeale looma ühtset strateegiat, kuid lubage öelda, et peaksime ikka iseendast alustama. Käesoleva resolutsiooni loomine oli väga keeruline töö ning ei olnud sugugi lihtne ühendada kõikide komisjoniliikmete arvamusi ühte üldmõttesse. Seega soovitan meil proovida tihedamini ühendada eri komisjoniliikmete arvamusi ja resolutsioone ühte üldmõttesse, et saaksime anda Euroopa Liidu kodanikele kooskõlastatud vastuse oma tegevuse kohta, mida tõepoolest kavatseme ka ette võtta.

Kui olulist rolli etendame rahvusvahelise kaasarääkijana, on samavõrd oluline küsimus. Minu arvates peaksime maailmas mängima aktiivset osa. Euroopa Liit on laienemise ja võimaluste järgi praegu suurim liit. Seega peame etendama ka suurimat rolli, hoolimata oma valmisolekust või siis vastumeelsusest seda teha. Sellest hoolimata jääb mulje, et uimerdame justkui oodates, et keegi teine käib lahenduse välja. Meie Lissaboni strateegia välispoliitika peab olema aktiivne.

Kõneldes sisepoliitikast, soovin rõhutada, kui oluline on vaadata üle meie prioriteedid. Äsjaste uuringute järgi ei ole arvutite ega kõrgtehnoloogiliste seadmete puudus põhjus, miks Euroopa Liit jääb tootlikkuse kasvus maha. Meil on hoopis juhtimisraskused. Me ei kasuta üdini ära siseturgu ega suuda luua häid tingimusi kaupade liikumiseks ning finantsturu laienemiseks. Esitan veel ühe küsimuse. Kas on tõsi, et Euroopa Liidu põhiprioriteet tulevikus on tehnoloogia areng? Kas on võimalik, et see on siiski toiduainetetööstus, nagu eksperdid hoiatasid?

Kokkuvõtteks peame võtma oma majandusturu suhtes uue hoiaku ning tegema siseturu laienemisest prioriteedi. Mitu korda mainitud sotsiaalpoliitika küsimuses olen nõus, et see peab olema meie tegevuskavas esikohal, kuid ühtlasi ka aktiivne. Peaksime saama lahti kalduvusest toetada teatud inimesi, selle asemel et luua nende jaoks elatise teenimise võimalusi. Inimestele ei tohi peale sundida muiduleivasööja-rolli. Nad võiksid olla hoopis aktiivsed turuosalised. Just seetõttu on arukas rahastada sotsiaalvaldkondi, mis tulevikus aitavad koguda intellektuaalomandit ning tagavad tootlikkuse suurenemise.

Kokkuvõtteks tahan rõhutada, kui oluline on kooskõlastada aina enam Euroopa Liidu institutsioone. Käesolev resolutsioon ja tänane arutelu annavad näite heast kooskõlast. Loodan, et tulevikus on meil võimalus arutleda neid küsimusi mitte ainult ööistungite vaid ka päevasel ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain (UEN). – Härra juhataja, Euroopa tegutseb enda huvides, omades tugevat ja õiglast rahvusvahelist kaubandussüsteemi, mille tulevikku oskab ennustada Maailma Kaubandusorganisatsioon. Seetõttu ei ole vastuvõetav, et Doha kõnelused pöörlevad ainult ümber edasiste möönduste, mida Euroopa Liit teeb põllumajandusele, mis kõigele lisaks moodustab vaid 5% maailmakaubandusest. Mis ülejäänud 95% saab? Kas on alust kõneleda alistumisest?

Minu arvates hoiab volinik Mandelson liiga kergekäeliselt Euroopa Liidu põllumajanduse küsimusest eemale, toetades praeguse seisuga imporditariifide kärpimist põllumajandussektoris 46% võrra. Korrates president Sarkozy eile parlamendis lausutud sõnu, peame säilitama kodumaiseid toiduallikaid. Näiteks Ameerika ei ole seniajani teinud vähimaidki järeleandmisi põllumajanduses. Hiljuti vastu võetud põllumajanduse seadus Ameerika Ühendriikides tõestab kõnealust näidet.

Peame maailmakaubanduse kõnelustes tööstuse, kaubanduse ja teenuste valdkonnas edasi liikuma. Praegu Euroopa Liidus kehtiv neljaprotsendiline keskmine tariif püsib sellel tasemel, samal ajal kui sellele vastab Aasias ja Lõuna-Ameerikas 30%. Kui India ja Hiina turgude tarkvara- ja sidesektorid avatakse, tekib konkurentsist tingitud edu võimalus. Lisaks tollimenetlusele peaks tulevikus lihtsam olema ka kaubanduskorraldus.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Jonckheer (Verts/ALE) . – Härra juhataja, härra komisjoni asepresident, minu arvates puudub meie ees olevast dokumendist miski väga oluline, mida härra Barroso oma sõnavõtus samuti ei käsitlenud. Kõnealune küsimus käsitleb rahvusvaheliste finantsturgude, maksuparadiiside, finantskuritegude vastu võitluse ning maksustamislahenduste – karmilt öeldes kapitalivoogude – tõhusat analüüsi.

Minu arvates peame rahvusvahelise arutluse selles osas maa peale tagasi tooma. Dokumendid ega komisjoni presidendi sõnavõtt ei käsitle vähimalgi määral terava poliitika algatust valdkondades, mis on lõppude lõpuks äärmiselt tõsised küsimused, ning pean vägisi tõmbama paralleele kliimamuutuste ja Balis eelseisva arutluse vahele, kus finantsmõõtmed on otsustava tähtsusega, seda iseäranis kõige nõrgemate riikide lisamisel teise Kyoto protokolli.

Teame ju väga hästi, et selle rahastamiseks kulutatakse väga palju riigi raha. Kust seda hangitakse? Kuigi mõistan, kuivõrd raske on tuua kõnealuseid küsimusi rahvusvaheliste arutluste päevakorda, usun ühtlasi, et ebaõnnestudes või keeldudes kahjustame meie endi rahvusvahelist poliitikat.

Minu teine tähelepanek käsitleb üleilmset võitlust standardite eest, eelkõige pean silmas keskkonna- ja sotsiaalstandardeid, veelgi täpsemalt keskkonnastandardeid.

Nõustudes härra Watsoni sõnadega, on komisjoni dokument väga üldine. 6. leheküljel on kirjas: „Maailmas süveneb uut tüüpi koostöö õigusaktide väljatöötamise ning standardite ja eeskirjade lähendamise valdkonnas, mis kasvab välja kahepoolsetest valdkondlikest läbirääkimistest kolmandate riikidega.“ Härra asepresident, lubage küsida, kuidas on see seotud keskkonnastandardite säilitamisega Euroopas. Kuidas arendame ülalmainitud dokumendi järgi kõnealuseid standardeid ning mis sellega kaasneb, kui rakendame neid rahvusvahelisel tasandil, nagu härra Barroso vaimusilma ette näeb?

Muutun üha murelikumaks, kui loen ajalehtedest uudiseid Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vaheliste läbirääkimiste kohta, mis nimetavad meie poliitikat standardite või vähemalt sotsiaalstandardite säilitamisel USA hoiakust veelgi nõrgemaks.

Võlgnete meile selles küsimuses üksikasjaliku vastuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sahra Wagenknecht (GUE/NGL). - Härra juhataja, daamid ja härrad, üleilmastumine ei ole loomulik protsess, kuigi mõnele meeldib seda niimoodi nimetada. Üleilmastumine on poliitika vili, selle looming, mis on sündinud kõikidest nendest abinõudest, mida rakendati kapitali rahvusvahelise liikumise vabaks laskmiseks. Seda luuakse poliitiliselt iga kord, kui mõnele arenguriigile pressitakse vägisi peale kapitalituru avamist ning selle välismaise ülevõtmise lubamist. Üleilmastumise on loonud tööstusriigid, sh Euroopa Liit.

Termini „üleilmastumine” all ei mõeldagi niivõrd majanduse rahvusvahelistumist, kuivõrd kinnisvaraomanike, pankade ja konglomeraatide võimu, kelle kontrollimine ei ole enam riikide seaduseandjate pädevusalas ning kes paigutavad raha valdkondadesse, mis toovad kõige rohkem tulu, hoolimata tagajärgedest ühiskonnas. Kõnealust võimu kasutades peetakse riikidega lisamängu kapitali edendamise võimaliku asukoha eest, et riigid looksid olude sunnil tingimused, mis aina enam teenivad võimalikult suureks paisutatud tulu.

Just selline varjatud käitumisviis hiilib konkurentsi ümber; peamiselt lõhestatakse ettevõtete tulumaksusüsteemi, hävitatakse sotsiaalsüsteeme ja rakendatakse jõhkrat palgadumpingut, teiste sõnadega üha enam ollakse ohjeldamatu kapitalismi otsingul. See omakorda annab mõista, et kõik ei jää üleilmastumise mängus sugugi kaotajaks, vaid pinnale jäävad mõned üdini täispuhutud võitjad. Nende hulgas ka euroopa konglomeraadid, kellest on saanud üleilmsed mängijad ning kelle tulud oleksid käimasoleva protsessita vaevalt kunagi nii head olnud.

Suurem enamus kõnealusest arengust muidugi kasu ei lõika. Ohjeldamatus kapitalismis valitseva džungliseaduse järgi võivad „rikkad” alla suruda ja ära kasutada „vaeseid”.

Laual olev resolutsioon võõpab üle olukorra praeguse seisu ning meie fraktsioon seda ei toeta. Hoopis jätkame võitlust uue majanduskorra eest Euroopas, kus inimesi ei peeta vaid kuluteguriks ning riike ei vaadelda kui vaid äritegemise asukohana.

 
  
MPphoto
 
 

  Witold Tomczak (IND/DEM). - Härra juhataja, peame eristama kahte tegelikkust: üleilmastumine ja üleilmne programm.

Üleilmastumise põhjuseks on uute tehnoloogiate arenemine transpordi, sidekanalite ning andmekogumise ja -töötlemise valdkonnas. See avab meile uusi võimalusi, kuid ühtlasi loob ohte. Peame ise valima, kuidas olukorda ära kasutada.

Globalism on jällegi programm, mille eesmärgiks on luua üleeuroopaline ja -maailmne jõud. See vastandub rahvaste ja rahvuste vabadusele ning ülistab üleilmset infrastruktuuri ja seda vähemust, kellel on kõige rohkem vara, lubades neil täita oma isekaid huvisid üleilmses raamistikus, kus ei seista inimeste ja rahvuste heaolu eest. Sisuliselt on tegu totalitaarse programmiga, mis vastandub patsifismi-ideaalidele ja kutsub esile sõja.

Euroopa seisab silmitsi kiusatusega õõnestada oma enda rahva õigusi, et suurendada maailma juhtiva kosmopoliitse eliidi osatähtsust. Kõnealusele kiusatusele järeleandmine tähendab hävitada Euroopa rahvaste sajanditevanust pärandit, mis põhineb austusel inimõiguste ja –ühiskonna vastu

Euroopa toimetulek üleilmastumise ajajärgul tähendab austust inim-, perekondade ja rahvuste õiguste vastu, mis väljendub institutsioonide arengus, mille saavutusi kindlasti tunnustatakse. Euroopa toimetulek õpetab teistele maailma rahvastele ja rahvustele, kuidas luua kodanike jaoks vabadust ja väärikust. Kui Euroopa põrub totalitaarset programmi järgides läbi, on see katastroof.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Claude Martinez (ITS) . – Härra juhataja, kolleegid, üleilmastumine, rahvusvahelistumine või planetisatsioon, nagu jesuiit Teilhard de Chardin oleks seda nimetanud, jääb ilmselt püsima, ning see, mida praegu näeme, on üleilmastumise teine laine, mis on laialdasem 1990ndatel nähtust, sest hõlmab rahandust, majandust, keelt, rahvaste liikumist ja ideoloogiat ühe ainsa valdava mudeli, nimelt turu, raames.

Sama ilmselged on üleilmastumise tagajärjed lõunapoolkeral, kus maavarasid kasutatakse ülearu, ning Indias ja Hiinas, kus rõhutakse maad, metsi, meresid, jõgesid ning seatakse ohtu inimõigused. Siin, Põhja-Euroopas näeme, kuidas mõjub ettevõtete mujale kolimine, töökohtade kärpimine ja rahanduse ebastabiilsus meie sotsiaalsüsteemidele. Elanikkonna vananedes peame kandma hoolt väga eakate eest ning seetõttu on oht, et Euroopa muutub geriaatriliseks Rwandaks, kus eiratakse ja rikutakse inimõigusi.

Mis on meie lahendus, astudes vastu kõnealustele olukordadele, seistes silmitsi ilmsega? Vastus justkui koosneb võlusõnadest, minimalismist ja salakeelest. Näiteks kuuleme võlusõnu praeguste arutluste ja resolutsioonide ajal. Meie poliitilised loitsud viitavad Lissaboni strateegiale ja konkurentsivõimelisemale majandusele, mis tuletab meelde 1960ndatel ÜROs tegutsenud Hruštšov, kes üritas kapitalismisüsteemile järele jõuda. See on Harry Potteri lahendus üleilmastumise küsimusele.

Lisaks harrastame minimalismi, mille parimaks näiteks on Globaliseerumisega Kohanemise Fond, mis on nagu väike kotitäis maiuseid. Seejärel mõistmata asjade käiku, vaatame taeva poole ja proovime harjumuspäraseid salakeelseid sajatusi. Isa, Adam Smithi, Poja, David Ricardo ja Turu Püha Vaimu nimel üleilmse kõikvõimsa vabakaubandusideoloogia altari ees toome ohvreid tollimakse kõigepealt kärpides ja seejärel kaotades.

Täielik jura! Ometi on Euroopa suurim leiutis 2500 aastat tagasi geeniuse väljamõeldud loogiline mõte: mõistus! Mõistus ütleb meile praegu, et vabakaubandus on vajalik, kuid sama oluline on kaitsta sotsiaal- ja kultuurivarasid. Seega peame leidma võimaluse vabakaubanduse ja inimeste julgeoleku ühendamiseks.

Tegelikult oleme võimelised seda tegema, tänu uuele tollitehnoloogiale. Pean silmas mahaarvatavat tollimaksu: kõnealuse süsteemi järgi peavad eksportijad küll tollimaksu tasuma, kuid nad teenivad mainitud maksete eest tollikrediiti, mis arvatakse importiva riigi müügihinnast maha. Tänu muutuvale, tagasimakstavale, rahakstehtavale ja hindu alandavale uue põlvkonna tollimaksule saame lahendada liigagi tuttavad majanduse, ühiskonna ja keskkonna tasakaalutuse küsimused põhja ja lõuna vahel rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). - Härra juhataja, väga paljude meie valijate jaoks tähendab üleilmastumine katastroofi, kui tehas tehase järel sulgub ja itta kolib.

Alles kaks nädalat tagasi teatas minu valimisringkonnas, Limavadys, Seagate Technology uste sulgemisest, jättes tööta 960 inimest ja pöörates selle väikelinna elu pahupidi. Seda ei tee ainult odava tööjõu külgetõmbejõud, vaid Euroopa ettevõtetel lasuv halvav bürokraatiakoorem, mis hävitab meie tootmist.

President Sarkozyl oli õigus, kui ta eile oma kõnes ütles, et ELil on õigus kaitsta ennast niisuguste rüüstamiste eest. Ma soovin, et oleks. Kahest kohesest sammust oleks abi. Kõigepealt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi künnise vähendamine. Tuhande töökoha kadumine Pariisis on halb, aga väikeses linnas nagu Limavady on see katastroof. Seega peaks künnis väiksemate majanduste jaoks madalam olema. Teiseks peaks EL lõdvendama riigiabi piiranguid, et mõõdukas tööstuslik langus aitaks meie tootmisel pinnale jääda. Ma kutsun komisjoni üles neile kahele probleemile positiivselt reageerima.

 
  
MPphoto
 
 

  Werner Langen (PPE-DE). - Härra juhataja, kõik, kes tänaseid sõnavõtte kuulasid, eriti proua Wagenknechti ja härra Schulzi kõnet, võivad kinnitada, et nad rääkisid ajajärgust, mis õnneks juba ammu läbi sai. Need ütlused on välja kaevatud sotsialistide hiilgusaegadest ning ei aita meid üleilmastumise küsimustes põrmugi.

Kõik selle täiskogu liikmed teavad, et majandusvabadus, kasvav õitseng ning sotsiaalmudel sobivad kokku. Euroopa illustreerib kõnealust asjaolu kõige paremini. Samamoodi, nagu tutvustasime siseturule eurot kui sisemist treeningprogrammi, kasutame Lissaboni strateegiat kui võimalike reservatsioonide ja nendega kaasnevate ülesannete trenni, et end üleilmse konkurentsi jaoks vormi saada. Meil ei ole mingit põhjust üleilmastumise eest end varjata. Praegune arutelu üleilmastumise küsimuse üle on täiesti irreaalne.

Üleilmastumine on demokraatia ja õitsengu energiaallikas vähe arenenud riikide jaoks. Kindlasti ei ole tõsi, et sellel on ainult ebameeldivad küljed, nagu mainiti paaris viimases sõnavõtus. Tegelikult lõikavad kõik riigid üleilmastumisest kasu, nii arengumaad, uued tööstusriigid kui isegi need arengumaad, mille maksumaksjad ei saa üleliigselt pillavat valitsusaparaati rahaliselt enam lubada. Aega ei saa tagasi pöörata ning terve maailm võtab Euroopast malli. Miks me selle küll maha vaikime? Miks kõneleme ainult halbadest asjadest?

Loomulikult võime rääkida metsiku lääne rakendamisest finantsturgudel. Me ei vaja üleilmset kooskõla. Vajame rahvusvahelisi piiranguid ja järelevalvet. Kuid mitte keegi, peale härra Goebbelsi, ei ole veel maininud süstemaatilisi talitlushäireid, mida me ei ole suutnud ohjata. Jaapanis kehtiva reegli järgi ei tohi peadirektor teenida suuremat palka, kui on tema lihttöölise kahekümnekordne töötasu. Kuidas õigustame asjaolu, et Euroopas ja Ameerika Ühendriikides võivad direktorid teenida tuhandeid kordi rohkem kui töölised nende ettevõtetes? Võime kõnealuste küsimuste üle aru pidada, kuid me ei tohi üleilmastumist needa, sest see avab vabadust ja õitsengut ühendades uusi võimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Van Lancker (PSE). - Härra juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, on hea näha, et komisjon võttis Lissaboni strateegiasse uue välissuuna, kuid eelkõige ei tohi unustada, et üleilmastumine mõjutab Euroopa enda sisepoliitikat.

Lissaboni strateegia on olnud kasulik majanduskasvu ja töökohtade jaoks, kuid kõik ei ole sugugi sellest kasu lõiganud. Üleilmastumine on Euroopas oluliselt suurendanud lõhet oskustega ja oskusteta tööliste vahel.

Olen väga rõõmus, et komisjon ja tööhõive ministrite nõukogu pööravad tulevikus rohkem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale, sest ikka veel on liiga palju väheste oskustega, puudega või vanemaid inimesi ja sisserändajaid, kelle väljavaated koolituse saamiseks ja hea töökoha leidmiseks ei ole head. 6 miljonit noort lahkub koolist kutseoskust omandamata, 72 miljonit inimest elab ühiskonna äärealadel vaesuses ning ainuüksi Euroopas töötab 14 miljonit vaest.

Daamid ja härrad, majanduse õitseng peab kõigile kasu tooma. Seetõttu lubage mul rõhutada kolme täiendavat mõtet.

Esiteks on selge, et uue põlvkonna Lissaboni poliitika abinõud peavad keskenduma palju enam ühiskonnale, võrdõiguslikkusele, vaesuse vähendamisele ning piisavale sotsiaalkaitsele. Koondsuunistel peavad olema sotsiaalsed mõõtmed.

Teiseks on oluline pöörata rohkem tähelepanu asjaolule, kuivõrd täidavad liikmesriigid tööhõive ja koolitusega seotud kohustusi. Majanduskasv ei pruugi ju automaatselt tähendada kvaliteetseid töökohti, mistõttu peavad liikmeriigid suhtuma kõnealusesse kohustusse täie tõsidusega.

Kolmandaks peame rohkem tegelema partneritega. Majanduskasvu edendamise, töökohtade loomise ja ühiskonna kaasahaaramise hea strateegia jaoks on vajalik koostöö riikide parlamentidega, kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning kodanikuühiskonnaga.

Seega minu fraktsioon ei arva, et uue põlvkonna Lissaboni strateegia abinõusid võib „tavaäriks” nimetada. Komisjoni asepresident peab mõistma, et paljudel põhjustel tuleb Lissaboni pakett kriitiliselt ümber teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Lehideux (ALDE) . – Härra juhataja, daamid ja härrad, praegune korduv arutelu üleilmastumise poolt- ja vastuargumentide üle on sama otstarbekas, kui arutleda talve poolt- ja vastuargumentide üle esimesel jõulupühal.

Kuidas Euroopa Liit üritab muuta möödapääsmatut nähtust oma rahva jaoks soodsaks, on ainus tõeline küsimus meie jaoks. Euroopa kodanikud ootavad tõhusaid reforme, mis suurendavad tööhõivet ning on muutuste ajal neile toeks.

Lissaboni strateegia järgimine on senini olnud aja veetmine Godot'd oodates. Räägime üleilmastumisest palju ja ootame meeleheitlikult selle teostumist, kuid ei jõua selleni tegelikult kunagi. Need, kellest sõltub Lissaboni strateegia edu, peamiselt liikmesriigid, peavad leidma lahenduse, et jõuda taotletud eesmärkideni. Eeldame, et nad võtavad initsiatiivi enda kätte, kuid ühtlasi hindavad objektiivselt saadud tulemusi.

Ma ei taha maalida üdini sünget pilti. On ka mõned julgustavad märgid, näiteks kohanemise fond, mis toimib, kuigi selle üle ei tasu veel kohut mõista. Samuti on oluline, et esimest korda jõudsid sotsiaalpartnerid Euroopas ühisele arvamusele tööturu probleemide analüüsi kohta. Ühtlasi lepiti kokku, et liikmesriikidel palutakse rakendada paindlikku julgeolekupoliitikat, ühendades paindlikkuse ja turvalisuse nii tööliste kui tööandjate jaoks tervikelemendiks.

Sõnavõttu lõpuks palun teil tungivalt, härra Barroso, jätta Lissaboni strateegia sotsiaalmõõtmed ohverdamata seepärast, et teie arvates muudab see meid vähem konkurentsivõimeliseks. Tavainimesed eeldavad, et Euroopa pöörab nende muredele tähelepanu, ning ettevõtted ootavad, et Euroopa rakendab poliitikat, mis nurjab laialdase sotsiaalse dumpingu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Roszkowski (UEN). - Härra juhataja, komisjoni dokumendis räägitakse palju Euroopa Liidu kohast üleilmastumise protsessis. Kuid kas kõnealune dokument annab vastuseid küsimustele, mida iseendale esitame? Pigem kahtlen selles.

Dokumenti lugedes jääb mulje, et ELi head õigusaktid tagavad majanduskasvu ELis ning selle kodanike jaoks õitsengu. Ometi sõltuvad kasv ja õitseng kodanike endi jõupingutustest, kes peavad nüüdsest nii iseendast kui teiste riikide kodanikest võimekamad ja tootlikumad olema.

Headest õigusaktidest ei piisa, et tagada Euroopa Liidu majanduskasv tulevikus. Sellest ei ole küllalt, et võrdsustada vanade ja uute liikmesriikide majandustasemeid, kui uued liikmed arenevad Euroopa Liidu keskmisest kasvutegurist kiiremini. Samuti ei piisa majandusmigratsiooni jõudmisest madala tööjõukuluga riikidest kõrge tööjõukuluga riikidesse.

Euroopa Liidu majanduskasv tulevikus sõltub selle konkurentsivõimest, kuid komisjoni dokumendis mainitakse enamasti hoopis sotsiaalse kasu kaitsmist. See on loomulikult hea, kuid tegemist ei ole ju majanduskasvu tagajärjega vaid tulemusega. Kaitstes ülalmainitud sotsiaalset kasu, ei tohi unustada uuendustest, organisatsioonide tõhusamast tegevusest, suuremast tootlikkusest ja konkurentsivõimest tulenevat majanduskasvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jill Evans (Verts/ALE). - Härra juhataja, ma tahaksin tänada komisjoni ja nõukogu tehtud avalduste eest. Ma olen nõus, et ELil on potentsiaali võtta positiivne roll üleilmastumises. Kuid tänaseks on majanduslik üleilmastumine viinud keskkonna olukorra järjest kiireneva halvenemiseni, töötajate olukord on muutunud kehvemaks ja suureneb sotsiaalne ebavõrdsus.

Kohalikul tasandil tähendab see tööga seotud ebakindlust ja mis veelgi halvem, töökohtade kadumist tootmises ja teeninduses, mida ma nägin selle aasta alguses oma kodukohas Walesis, kus pandi kinni Burberry tehas, mis tähendas väga vaeses piirkonnas sadade töökohtade kaotust.

Ettevõtjatel on tänapäeval lihtsam odavaid töökäsi otsides tootmist ühest kohast teise kolida ja nad ei muretse oma teguviisi tagajärgede pärast, hoolimata sellest, et sõlmitud on ettevõtete sotsiaalse vastutuse lepingud, mis näevad paberil suurepärased välja, nagu Burberrys, aga tegelikult ei tähenda eriti midagi.

Sellel on kohutavad tagajärjed kohalikele kogukondadele, aga viimased, nagu me kuulsime, on majanduskasvu ja tööhõivestrateegia võti, mis omakorda on ju Lissaboni tegevuskava sihtmärk. See kõik viib pettumiseni poliitikas ja näitab, et turg on tugevam kui demokraatia.

EL saab siin midagi ära teha, parandades töö- ja sotsiaalstandardeid kogu maailmas, sealhulgas saastemaksude lisamisega turuhinnale, et vältida keskkonnaalase dumpingu ohtu. Üleilmastumise mõjud muudavad tööliste ja kogukondade sotsiaalse kaitsmise isegi veel olulisemaks.

Ma nõustun, et edasiminek tähendab seda, et me peame toetama väikeettevõtteid ja looma pikaajalisi jätkusuutlikke töökohti, kvaliteetseid töökohti ja ma loodan, et väikeettevõtete seaduse ettepanek aitab seda pikas perspektiivis saavutada.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: RODI KRATSA-TSAGAROPOULOU
Asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). - Proua juhataja, tänase arutelu käigus on õige rõhutada, et Euroopa Liidu toimetulek sõltub sellest, kuivõrd tegutseme huvide ühtsuse ning majandusliku ja sotsiaalse sidususe nimel. Kui Euroopa Liit vaevleb jätkuvalt suure vaesuse käes, mis mõjutab 17% elanikkonnast või 80 miljonit inimest 27-liikmelises ELis, tööhõive muutub aina ebakindlamaks ning vaeste töötajate osakaal üha suureneb, peame esmajärjekorras lõpetama neoliberaalsete poliitikate ajamise ning tegelema eelkõige abinõudega, et luua töötajate õigusi, võimaldada korralikke palkasid, täiustada sotsiaalkaitset ning pakkuda kvaliteetseid avalike teenuseid kõige nimel, mis toetab mikro- ja väikeettevõtete tulemuslikke investeeringuid ja teenitud rikkuste õiglasemat jaotamist, et liikmesriigid sulanduksid tõeliselt kokku, areng ja sotsiaalne edasiminek kulgeksid ladusamalt ning koostöö kolmandate riikide ja liidu vahel edeneks.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Louis (IND/DEM) . – Proua juhataja, daamid ja härrad, meie kaaskodanikud, st töölised, tarbijad ja maksumaksjad saavad ju väga hästi aru, et Euroopa Liit, nagu see praegu on, ei kujuta endast niivõrd valli liigse üleilmastumise kaitseks, kuivõrd vahemaaposti teel kõnealuse liiasuse suunas.

Juba 20 aastat oleme lubanud säravat tulevikku, mis saabub tänu eurole ja piiride kaotamisele. Samad lubadused ripnesid õhus juba enne meid, näiteks 1992. aastal, et võita Maastrichti lepingu tarvis meie poolehoidu. Kõigest hoolimata tõmmatakse tootmisalal otsi kokku ja lahkutakse, jättes maha miljoneid töötuid, tööstuslikke tühermaid ning hüljatud maakohti.

Kuulates president Sarkozyd siin samas selle teema üle vaidlemas, võib arvata, et ta ei ole kunagi Maastrichti ega Lissaboni strateegiaga leppinud. On uhke kuulata, kuidas ta kindral de Gaulle’i moodi kõigile kuulutab, et astub Maailma Kaubandusorganisatsiooniga koos vastu mis tahes läbirääkimistele, mis võivad kahjustada meie riiklikke huvisid. Tundub, et president on unustanud, et Prantsusmaal ei ole vetoõigust ning läbirääkimisi peab vaid volinik Brüsselist, kes järjekindlalt astub üle pädevuspiirist, mille usaldasid talle liikmesriigid.

Sarnane petlik olukord leidis aset, kui president ründas taaskord õigustusi leides Frankfurdis asuva iseseisva Euroopa Keskpanga deflatsioonimaaniat. Keda peame uskuma: kas meest, kes telekaamerate ees kuulutab Prantsusmaa suveräänsust või hoopis seda meest, kes loobub Euroopa aluslepingus liikmesriikide iseseisvusest? Lissaboni leping tegelikult ju kinnitab loogikat, millel olemasolevad aluslepingud rajanevad ning mis tõkestab meil eurokursi juhtimist, turgude kaitsmist ning iseenda eest seismist üleilmsetel kaubandusläbirääkimistel.

Tõepoolest, lepingu üheks eesmärgiks peetakse kodanike kaitset, kuid see on kõigest poliitiline avaldus, millel puudub seaduslik põhi. Leping tugevdab oluliselt nii komisjoni kui ka Euroopa Keskpanga võimu ja iseseisvust, mis mõlemad pooldavad vabakaubandust. Euroopa Ühenduse asustamislepingu protokoll nr 6 ning artiklid 3 ja 4 tugevdavad nende dogmaatilist käsitlusviisi, mis pooldab vaba konkurentsi, suhtub hooletult riiklikesse huvidesse ja ettevaatamatult demokraatiasse ning kaotab piirid.

Usume, et prantslased ja eurooplased tahavad midagi muud. Seega lubage meil taastada tõeline vabakaubandus rahvaste koostöö kujul, mis teeb neid rikkamaks, kuid ei jäta ilma kaitsest ega identiteedist.

 
  
MPphoto
 
 

  Udo Bullmann (PSE). - Proua juhataja, daamid ja härrad, kolme järgmise aasta jooksul soovib komisjon esitada ettepaneku Euroopa Liidu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika muutmiseks. See on hea, sest nagu teame, ei ole millegi üle veel arutleda. Praeguse arutluse aluseks on oktoobris koostatud lühike dokument. Lubage mul möödaminnes mainida, et alati on hea esitada lühikesi dokumente, ka kõnealune kirjutis on pinnapealne õhuke paberike, milles ei käsitleta suunda, mille poole praegune teekond liigub.

Komisjon peab meile appi tulema ja ühe vastuolu lahendama. Oletagem, et tänane arutelu on raamatu esikaan või sissejuhatus, tegeleme ju üleilmastumise, kliimamuutuste ja rahvusvaheliste finantsturgude tohutute proovikividega ehk teisisõnu hirmuäratavate küsimustega, mis meid igas liikmesriigis kummitavad. Seejärel jõuame arutelu käigus konkreetsete ettepanekuteni ning meile antakse mõista, et praktilise poliitika suuniseid ei ole vaja muuta. Sellest on võimatu aru saada. See on täiesti mõistetamatu ning paneb kahtluse alla praeguse üleilmastumisteemalise arutluse tegeliku loomuse. Kas tegemist on ettekäändega meie sotsiaal-, keskkonna- ja majanduspoliitika vallas mitte millegi ettevõtmiseks või ikkagi võimalusega näha tegelikku olukorda ning leida lahendusi kiireloomulistele küsimustele ja inimeste vajadustele Euroopa Liidu riikides?

Lubage mul tõstatada veel paar küsimust. Kui meie tulevik tõepoolest peitub keskkonna- ja tööstusühiskonnas, miks siis on nii keeruline arutleda komisjonis, komisjoniga või isegi meie endi keskel korraliku investeerimispoliitika üle, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks? Miks me ei suuda arutada renoveerimisprogrammide või modernse sõidukite- ja transpordisüsteemi loomist, mis on vajalikud eesmärgile jõudmiseks? Miks on korralik investeerimispoliitika meie jaoks tabuteema? Ning miks ei kajastata mainitud küsimusi komisjoni programmis ega Lissaboni tegevuskavas? Loodan, et kõnealuseid dokumente veel muudetakse.

Kui kõneleme teadmiste kolmnurgast, vajadusest hariduse, teadusuuringute ja uuenduste järele, miks me siis ei kasuta Euroopa noortepakti asjaliku abinõuna ega taga kvaliteetset koolitust kõikidele noortele Euroopas, et nad võiksid erialaseid teadmisi ja arukust kasutada tööstusühiskonna ümberkorraldamiseks? Soovime leida lahendust just kõnealustele küsimustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Cappato (ALDE). - Proua juhataja, daamid ja härrad, minu arvates oleme kuulanud täna sõnavõtjaid, kes vastandavad majandusvabadust sotsiaalsete õiguste kindlustamisele ja kaitsmisele ning võitlusele vaesuse vastu.

Kõnealusel vastuseisul majandusvabaduse ja sotsiaalsete õiguste vahel on eelmise sajandi maik juures ning see ei ole meie Euroopa poliitikas enam päevakorral. Kahtlemata on meil kohustus tagada majandusvabadus, takistades monopolide tegevust, kuid samuti peame hoolitsema finantsturgude läbipaistvuse eest ning nõudma keskkonna saastajatelt tekitatud kahju hüvitamist. Need on kahtlemata kõige olulisemad küsimused! Mis puutub aga sotsiaalsetesse õigustesse, siis selles valdkonnas takistab meid vaeste aitamisel sotsiaalkindlustuse aegunud süsteem, mis teenib korporatsioonide ja organisatsioonide huvisid, kuid ei aita sugugi töötuid ega neid, kellel puudub jätkuvalt sotsiaalkaitse.

Minu kodumaal, Itaalias rakendame süsteemi, mis peaaegu sunnib 58- või 59aastaseid inimesi pensionile jääma, kui samal ajal vaid 20% töötutest on mingisugune sotsiaalkindlustus. Vaesed inimesed seisavad silmitsi sotsiaalkindlustuse ajast ja arust mehhanismiga, mitte üleilmastumise ega majandusvabadusega. Kõnealused sotsiaalmehhanismid tuleb ümber teha ning selle juures aitavad meid Lissaboni strateegia ning komisjon.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki (UEN). - Proua juhataja, ma ei soovi korrata vanu ja labaseid mõtteavaldusi üleilmastumise kasude kohta. Ka Euroopa Parlamendile mõjuks hästi üleilmastumise suhtes kriitiline hoiak võtta.

Minu jaoks illustreerivad seda arutelu kõige paremini Kanada filosoofi John Ralston Sauli sõnad. Pühendan need koorile, kes laulab üleilmastumisele kiidulaulu, mis ka täna Euroopa Parlamendis kõlab. Üleilmastumine on ideoloogia, mis laenab paljud elemendid tüüpilisest lääne religioonist. Üleilmastumine on usk ühteainsasse juhtmõttesse, mis välistab muud võimalikud vaatekohad. See põhineb tõekspidamisel, et majandus peab valitsema teiste eluvaldkondade üle, ning veendumusel, et kõik majandusteooriad peale liberalismi on läbi kukkunud ning muud võimalust ei ole.

Ülalmainitud tõekspidamine pärineb asjaolust, et liberalism lükkas käima üleilmsed jõud, mis toetavad liberalismi kui ainuõiget edasiminekut ning mille tõttu tunduvad muud lähenemisviisid valed. Sellegipoolest loob üleilmastumine väärarusaama, nagu oleks majandus inimkonna mootor. Viimase kahe- või kolmekümne aasta jooksul oleme õppinud nägema kõike majanduse seisukohast. Isegi Marx ei läinud nii kaugele. Tema sõnade järgi oli majandus oluline, kuid ta ei läinud nii kaugele, et oleks arvanud, et kõike peab vaatama läbi kasumiprisma.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). Proua juhataja, daamid ja härrad, tänane komisjoni esitatud arutlusteema on vastuoluline. Lubage mul välja tuua kaks vasturääkivust:

Esiteks rõhutab komisjon, et kohanema üleilmastumisega senisest paremini, et tagada kodanikele elujõulised elustandardid. Sellist olukorda praegu ju ei eksisteeri, eeldusel et Lissaboni strateegia kukkus läbi. Tegelikult raskendab suurenenud konkurentsipoliitika rikkuse ja tootmisjõu vahelist ebavõrdsust, ning ainult Euroopa Komisjon võib näha õitsengu täiustamist või ebavõrdse arengu kaotamist Euroopa Liidu riikide vahel.

Teiseks on dokumendis kirjas, et komisjon töötab sotsiaalse Euroopa nimel; kõnealusest kavatsusest on palju räägitud, kuid senini ei ole me veel millegi sellise tunnistajateks olnud. Lubage mul esitada lihtne näide: alates 2002. aastast on mootorikütuse hind liikmesriikides tõusnud 35–50%. Äsjamainitud asjaolu koos paljude muude põhjustega mõjub väga rängalt väikese sissetulekuga inimestele ning komisjoni sotsiaalmajanduse ükski strateegia ei paku olukorrale lahendust.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Caspary (PPE-DE). - Proua juhataja, daamid ja härrad, suudame täita üleilmastumise ajajärgul toimetulemise eesmärgi, kui kasutame juhust ja võtame riske. Meie avalikud arutelud keskenduvad liiga sageli üleilmastumise halvale mõjule. Avaldame kõnealusel teemal arvamust, kui mõni ettevõte vähendab töökohtade arvu või kolib välismaale, kuid mainime liiga vähe üleilmastumise häid tulemusi.

Toon näiteks enda valimispiirkonna – oma kodukandi. Sealsest tööstustoodangust 74% eksporditakse välja. Lõikame üleilmastumisest selget kasu. Kahjuks koondavad olematu tuluga ettevõtted ka minu kodukandis töölisi, kuid paljud neist leiavad tööd teistes ettevõtetes, mis saavad üleilmastumisest kasu. Pean silmas firmasid, mis on oludega kohanenud. Seega langeb töötuse tase kõnealuses piirkonnas järsult. Kahjuks räägime mündi sellest küljest liiga harva.

Euroopa Liit etendab üleilmastumise kavandamisel olulist rolli. Nelisada kaheksakümmend miljonit eurooplast peab ühiselt oma huvide ja väärtuste eest seisma. Meie majandus on juba niigi maailma suurim, kuid vajame ligipääsu maailma turule. Peame pöörama rohkem tähelepanu vastastikkusele. Mittetariifsed ja muud kaubandustõkked on mõeldamatud. Peame suutma end kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Selleks vajame kaubanduse kaitsemeetmeid ning volinikku, keda võib tõsiselt võtta ja kes ei ole Euroopa Liitu maailmas esindades ülbe, vaid kaitseb julgelt meie kaubandushuvisid koostöö ja vastastikuse usalduse vaimus. Peame tõhusamalt kaitsma intellektuaalomandit, nõudma üleilmsete seaduste ja standardite täitmist, tugevdama Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning rakendama üleatlandilist partnerlust.

Kui tuleme komisjoniga ülalmainitud ülesannetega toime, saame tõeliselt hakkama üleilmastumise rakendamise ja kavandamisega, et tagada inimestele elu vabaduses ja külluses.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE). - Toimetulek üleilmastumise ajajärgul on Euroopa Liidu jaoks suur proovikivi. Kuidas ühendada konkurentsivõimet sotsiaalse ühekuuluvusega ehk üleilmastumist reguleerimisega?

Lissaboni strateegia oskab sellele küsimusele vastata ning Lissaboni leping teeb otsustamise lihtsamaks, kuid toimetulek sõltub eelkõige asjaolust, kas Euroopa näeb üleilmastumises pigem võimalust kui ohtu. Peame mõistma, mis toimub Hiina ja Indiaga. Hiina on suurimatest tööstusriikidest, nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia, mööda läinud, võtnud suurimalt tehnoloogiatoodete eksportijalt USA-lt esikoha ning kogunud endale tohutud finantsvarud.

Indias jällegi teavad vähesed nime „TATA”. Kuid 2006. aastal oli TATA autotööstusharu aktsiate börsiväärtus suurem kui General Motorsil; keegi ei olnud kuulnud MITTAL Group’ist, kuni nad esitasid ARCELORile vaenuliku ülevõtmispakkumise, mis põhjustas Pariisis, Brüsselis ja Luksemburgis paanikat.

Kuid ei tohi unustada Aasia ime teist külge, mis jutustab meile loo kannatusest, mille eest kannavad süükoormat Pekingi valitsus ja lääne paljurahvuselised ettevõtted, mis paigutasid oma vabrikud ümber, et lõigata kasu odavast tööjõust ja heaoluriigi puudumisest.

Samal ajal sõltub Aasiast, kas jääme võitluses globaalse soojenemise vastu võitjaks või kaotajaks. Euroopa peab kindlakäelisest nõudma rahvusvahelises kaubanduses vastastikkust ning jätma protektsionistlikud poliitikad automaatselt omaks võtmata. On tõsi, et Hiina võistleb ebaausates oludes tänu madalatele palkadele, ametiühingu- ja poliitiliste õiguste puudumisele, võltsimisele ning allahinnatud vahetuskursile. Kõik see on tõsi. Nagu ka fakt, et 800 miljonit hiinlast ja 700 miljonit indialast ootavad pikisilmi võimalust teenida miinimumpalka ning nõuda suuremat sotsiaalset õiglust. Need on tugevama Euroopa ja parema maailma proovikivid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sarah Ludford (ALDE). - Proua juhataja, ka mina arvan, et me ei tohiks üleilmastumisele reageerida hirmust lähtudes, me peaksime tajuma selle võimalusi intelligentse kohanemisvõimega.

Nagu resolutsioonis on öeldud, on EL ülemaailmse partnerina üks avatud maailmamajanduse suuremaid kasusaajaid. See ei paista alati Euroopa üleilmastumise vastase retoorika taustal välja. Ma olen härra Czarneckiga nõus, et liberalism on levinud üle kogu maailma, aga vastupidiselt talle on mul selle üle hea meel.

EL suudab oma eesmärgid täita ainult siis, kui me oleme maailma mastaabis aktiivsed ja tegutseme organiseeritult ning iseäranis puudutab see rändeküsimust. Ma olen väga tänulik, et lõige, mille ma ALDE fraktsiooni nimel kirjutasin, on peaaegu muutumatul kujul jõudnud lõppresolutsiooni. Ma arvan tõesti, et rändepoliitika peaks kuuluma ELi tegevuskava prioriteetide hulka, võrdselt kliimamuutuste ja energiaküsimusega. Me näeme, missugune on surve väljastpoolt, me näeme, missugused on sotsiaalsed pinged ja muidugi seda, milline on rassism ELi sees. Siiski ei ole meil kõikehõlmavat ELi poliitikat ei seadusliku või ebaseadusliku rände ega ka integratsiooni suhtes.

Ärgem unustagem ka ülemaailmse kommunikatsiooni ja eeskätt interneti võimalusi inimõiguste edendamisel. Võib-olla see ei olegi nii paratamatu, nagu me kunagi arvasime, kui arvestada seda, kui edukalt Hiina tsensuuri rakendab, kuid ikkagi on üleilmastumine ja internet ning samuti muud ülemaailmse kommunikatsiooni vahendid väga suurte võimalustega positiivne jõud inimõiguste kaitseks. Ka see on üleilmastumise osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Tadeusz Masiel (UEN). - Proua juhataja, austatud kolleegid nõukogus ja komisjonis, nagu iga inimese arengus järgneb lapsepõlvele täisiga, on üleilmastuminegi inimkonna arengu loomulik arenemisjärk ning selle järgmine proovikivi.

Tänasel keerulisel arutelul alaliselt muutuva ja harjumatu küsimuse üle tahan öelda, et paradoksaalset on kõikidel nii vasak- kui parempoolsetel sõnavõtjatel paljudes küsimustes õigus olnud.

Meil on tõeline vajadus luua õiged suunised ja eeskirjad üleilmastumisest saadud tulude jagamiseks. Kuna juba üleilmastumise määratluse järgi on tegemist laialdase nähtusega, ei piisa Euroopa Liidu institutsioonidest ja eeskirjadest, vaid kogu maailm peab nende olemasolu tunnustama. Härra Barrosol oli õigus öelda, et Euroopa Liit võib ja peab esitama maailmale üleilmastumise ühtse ja õiglase mudeli.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Toussas (GUE/NGL). Proua juhataja, tänase arutelu teema on eksitav. Toimetulek üleilmastumise ajajärgul ei kindlusta Euroopa huvisid ega õitsengut Euroopa Liidu riikide tööliste jaoks, vaid teenib kapitali huvisid. Üleilmastumisega seoses võeti ühenduse ja maailma ärihuvisid ning paljurahvuselisi ettevõtteid silma pidades vastu uus kord, mille eesmärgiks on mitmekordistada kapitalist saadud tulu, kurnates töölisi rohkem.

Härra Sarkozy eilne sõnavõtt üleilmastumise kohta kinnitab, et Euroopa Liit toetub suurele kapitalile. Kõnealune avaldus pöörab tähelepanu imperialistlike sisekonfliktide tugevusele ning kavatsusele kasutada Euroopa Liitu müürilõhkujana teiste suurte imperialistlike keskuste peal ning eelkõige tööliste saavutuste ja õigusjärgsete nõuete hävitamiseks. Kõnealuste kokkulepete ühisnimetajaks on täielik rünnak tööliste vastu. Lissaboni strateegia sisimas peituvad vähenenud palgad, pikenenud tööajad, kapitalivajadustega kohanemine, lühenenud pensioniiga, kaitstud paindlikkus ja töösuhete ümberkorraldamine.

Seetõttu oleme arvamusel, et miljonite töötajate karmi tegelikkust ei saa veeretada üleilmastumise kaela. Samuti ei veena meid komisjoni ja nõukogu argumendid keskkonnakaitse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Sturdy (PPE-DE). - Proua juhataja, volinik Verheugenil on väga raske kuulda kõike seda, mis siin saalis on öeldud, aga siin tõstatati mõned väga teravad küsimused ja ma loodan, et ta võtab neid arvesse.

Ma kuulasin, mis president Barrosol öelda oli. Minu meelest tegi ta täiesti arusaadavaks seisukoha, millesse ma usun, et üleilmastumisest on Euroopa Liidule kasu. Härra Toussas rääkis äsja väga sõnaosavalt töölisklassist, aga kui meil ei ole üleilmastumist, kui meil ei ole Euroopa Liidus tööstust ja äritegevust, siis ei ole meil ka inimeste jaoks töökohti. Mulle teeb muret hoopis see, mida ütles eile härra Sarkozy selle kohta, kas Prantsusmaa jääb vanaks protektsionistlikuks Prantsusmaaks või läheb kaasa uue põlvkonnaga. Mulle meenus, kuidas hiinlased kirjutasid Ameerika Ühendriikides alla deklaratsioonile WTOga ühinemise kohta. President Clintonil oli õnnestunud neid 10 aastat eemal hoida. Kui president Bush deklaratsioonile alla kirjutas, ütlesid ta nõunikud: „Tule taevas appi, Hiina kirjutas alla! Mida me küll tegime“? Tegelikult avasid nad meile uued võimalused.

Me peame vaatama Hiinale ja Indiale kui võimalusele. Me ei tohi sildu üles tõsta, mehi müüridele saata ja väravaid sulgeda, sest Euroopal on siin suured võimalused ja me peame nendest kinni haarama. Härra Caspary ütles täiesti õigesti tööhõive kohta oma valimisringkonnas. Ma tean, et seda on raske hoida, aga maailmaturu osaks muutumata ei jõua me kuhugi. Ma usun, et meie ees on suured võimalused, kui me suudame need avasüli vastu võtta. Me peame pöörama tähelepanu vabakaubanduslepingutele. Maroko kirjutas äsja alla vabakaubanduslepingule Ameerika Ühendriikidega. Me peame sellele tähelepanu pöörama.

Lõpetuseks tahaksin ma paluda komisjoni, et ta laseks äriettevõtetel ja tööstusel oma tööd teha. Olge väga ettevaatlikud õigusaktidega, mis te kehtestate, et need ei tooks kahju Euroopa võimalustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Pervenche Berès (PSE) . – Proua juhataja, komisjoni president ja nõukogu eesistuja, korrates härra Barroso äsjalausutud sõnu, on Euroopa Liit erakordselt heal positsioonil, et luua hea alus üleilmsete eeskirjade jaoks. Tal on õigus. Kui need on meie eesmärgid, peame korra ka enda majja looma. Kõnealuste probleemide ületamiseks liidus võime kasutada majanduspoliitika ja tööhõive nn suuniseid. Kardan, et komisjon üritab vajalikke suuniseid üleilmastumise vaiba alla ära kaotada. Kuid peame need kasulikud suunised ikkagi läbi vaatama.

Kõigepealt peame seda tegema seetõttu, et eelmise aasta märtsis aset leidnud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kiitsid riigipead ja valitsusjuhid heaks parima võimaliku strateegia Euroopa Liidu toimetulekuks üleilmastumise, energiavarustuskindluse ja kliimamuutustega. Kui me ei kasuta kõnealuse strateegia rakendamisel Euroopa Liidu kõiki võimalikke abinõusid, kaasa arvatud ülalmainitud suuniseid või ehk iseäranis just neid suuniseid, ei jõua me oma tegevusega kuhugi ja tekitame lihtsalt tühje lootusi, et Euroopa Liit suudab üleilmastumisega toime tulla.

Ühtlasi on see vajalik volinik Almunia enda sõnade pärast, mille järgi mõjutavad vahetuskursid, õlihinnad ning hüpoteeklaenude kriisi tegelikud tagajärjed Euroopa Liidu plaanitud majanduskasvu. Härra Almunia tegi tagasihoidlikumaid prognoose: kogu Euroopa Liidu majanduskasvu prognoosis ta 2,9 protsendi asemel 2,4 protsendile ning euroalas 2,6 protsendi asemel 2,2 peale.

See on vajalik, et reageerida inimeste püüdlustele Euroopas. Nicolas Sarkozy võib arvata mida tahes, kuid sotsiaalne Euroopa on väga tõeline küsimus, millele peame lahenduse leidma, kui me ei taha, et Euroopa kodanikud meid lähitulevikus eemale tõukavad.

Lõpuks on see vajalik põhjusel, mille tõi tänases sõnavõtus esile volinik Almunia, kes tunnistas, et valdavalt rahvusvahelises kliimas sõltub Euroopa majanduskasv peamiselt kui mitte täielikult sisetarbimisest.

Kas on mõeldav, et kõikehõlmavate muutuste keerises jäävad suunised samaks? Kas on mõeldav, et Euroopa Liidu ainukest abinõud, millega tõhusalt suunatakse liikmesriikide majandusi ja sotsiaalpoliitikaid, ei tohi muuta?

Esitan komisjoni esindajale ja asepresidendile palve öelda härra Barrosole edasi, et ta peab muutma suuniseid, arvestades uute oludega, et Euroopa Liit saaks end varustada parimate abinõudega, valmistudes ette üleilmastumise väljakutsetele vastu astumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Wolf Klinz (ALDE). - Proua juhataja, daamid ja härrad, need, kes sõnade järgi on pühendunud maailma õiglasemaks muutmisele, ei tunne sugugi süümepiinu, süüdistades üleilmastumist nende endi majandusraskuste põhjustamises. Seega taotlevad nad vähem vaba turumajandust, rohkem eeskirju ning valitsuse suuremat sekkumist. Ometi pakub üleilmastumine ehtsate väljavaadetega olukorda, millest kõik osapooled kasu saavad, sest nii arenevatel majandustel kui aeglastel algajatel on nüüd võimalus järele jõuda ning areneda uuteks kvaliteetseteks, parimate toodete, vahendite ja teenustega turgudeks.

Kui haarame kõnealustest võimalustest kinni, peame kodutöö eelnevalt siiski ära tegema, mis tähendab tööta inimeste, eriti noorte, koolitamisesse, harimisse ja elukestvasse õppesse tehtavate panuste kahekordistamist, suhtudes väärtusahelatesse ja majandusprotsessidesse veelgi loomingulisemalt ning toetades suuremat ettevõtlusvabadust. Piiramatu üleilmastumise tulemuseks on avatud turgude arvu ning konkurentsi suurenemine, millest saavad kõik tarbijad kasu.

Saagem jagu kiusatusest meie endi majandust liigselt kaitsta. Kõnealune teguviis mandub kiiresti ning järele jääb vaid paljas protektsionistlik poliitika. Selle asemel toitkem meie majanduse sisejõudu, et see jätkuvalt uueneks. Investeerigem tulevikutehnoloogiatesse ning tulevik on meie.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). - Proua juhataja, inimesed peaksid majandusest kasu lõikama, mitte vastupidi. Loomulikud lahkuminekud kapitali ja töö liikumiskiiruse vahel üleilmastumise ajajärgul põhjustavad tööhõivestandardite spiraalset kukkumist. Tootmine paigutatakse ümber üha madalamate palkade ja ohtlikumate tööoludega piirkondadesse. Selle tagajärjel kaotavad inimesed töö kõrgemate tööhõivestandarditega piirkonnas ning töötajate ostujõud väheneb, mis lämmatab nõudluse tarbekaupade järele.

Kui Euroopa Liit soovib üleilmastumise ajajärgul toime tulla, on oluline leida õiged vahendid, et võidelda sotsiaalse dumpingu vastu ning kaitsta Euroopa sotsiaalset mõõdet.

 
  
MPphoto
 
 

  Piia-Noora Kauppi (PPE-DE). - Proua juhataja, ma arvan, et komisjoni panus väitlusesse üleilmastumise kohta on väga väärtuslik.

Minu meelest ei ole üleilmastumine meile ohuks, vaid võimaluseks. Euroopal on head eeldused väljakutse vastu võtta. Meil on hästi arenenud infrastruktuur, haridussüsteem, tehnoloogia, kapitaliturud ja väljakujunev elav siseturg.

Tuleb veelkord rõhutada, et Euroopa tugevuseks on siseturg, mis on meie ettevõtetele hüppelauaks ülemaailmsele turule. Uusi ettevõtteid luuakse üle kogu Euroopa. Nende vohamist, mis tagab Euroopale heaolu, ei tohiks bürokraatiaga takistada. Ma vaatan siin just volinik Verheugeni poole. Bürokraatia vähendamine Euroopas on Euroopa üleilmastumise ja konkurentsivõime võtmeküsimus. Eriti tuleb keskenduda VKEdele. Need peaksid olema komisjoni teravdatud tähelepanu all. Päris palju on juba saavutatud, aga näiteks maksutõkked kimbutavad ikka veel Euroopa ettevõtlust.

Ilma tööjõuta ei ole tugevat ettevõtlust ja see ressurss ähvardab Euroopas üsna pea ahtaks muutuda. Euroopa demograafiline olukord nõuab sisserännet. Selles osas on muud maailma piirkonnad meist kõvasti ees, mis nähtub ka nende majandustegevusest. See on raske küsimus, mis nõuab kõikide huvide, ka tööandjate huvide, võrdväärset kaalumist. See on muidugi Euroopa Liidu küsimus, sest konkurentsivõime ei ole saavutatav ilma liikuva tööjõuta. Selles osas on niisugused kavad nagu „sinine kaart“ teretulnud.

Ka kapitali liikumine peaks olema vaba, aga samas kindel. Finantsstabiilsus on konkurentsivõimelise ja majanduslikult turvalise Euroopa oluline eeltingimus. Finantsturud on ülemaailmses kontekstis üks Euroopa tugevamaid külgi, üks meie edukamaid majandussektoreid. Uuendused tänu turu iseregulatsioonile, mis ei samastu laissez-faire majandusega, ka selles osas tuleks sektori üleeuroopalist toimimist lihtsustada.

Mis puudutab välisilma, siis peaks Euroopa ennast kehtestama tugeva ülemaailmse osalejana. Me vajame Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust ja selle ühtsuse saavutamisel saab komisjon tublisti kaasa aidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson (PSE). Proua juhataja, volinik, nõukogu eesistuja, pigem näeksin üleilmastumist kui võimalust, aga mitte kui probleemi, kuid see oleneb meie tegutsemisviisist Euroopas. Olen nõus, et peame investeerima teadus- ja arendustegevusse, tegema rohkem pikaajalisi investeeringuid heasse keskkonda, inimestesse ja elukestvasse õppesse, kuid komisjon unustab, et jätame tähelepanuta sotsiaalse mõõtme, mille tõttu komisjoni dokument on vigane.

Praegu Euroopas asetleidvad arengud kalduvad hea majanduskasvu ja rohkemate töökohtade suunas, kuid ühtlasi on näha suuremat kõrvalejäetust, sügavamaid lõhesid ning ebakindlamaid töökohti, mis ei pea inimesi ülal ning neil tekib vajadus töötutoetuse järele, et teenitud palka täiendada. Seetõttu peame ühendama majanduskasvu ja tööhõive sotsiaalse mõõtmega, mis vähendab tühimikke inimeste ja regioonide vahel Euroopas. Selle küsimuse üle arutleti tööhõive- ja sotsiaalministrite kohtumisel Guimarãeses, millest ka mina osa võtsin.

Eesistujariik Portugal soovib käsitleda koondsuuniseid ja muuta neid nii, et sotsiaalne side oleks selgem ja palju rohkem integreeritud.

Kuid komisjon ei ole sellega nõus. Ta ei soovi suuniseid muuta, kuid muutuste tegemine on vajalik. Jõudsime resolutsioonis kokkuleppele, et tahame uusi suuniseid, mis ühendavad sotsiaalse mõõtme ja ühtlasi tegelevad julgeoleku ja kaitstud paindlikkuse küsimustega. Komisjon peab kõnealuse teema üle aru pidama, et majanduskasvu ja sotsiaalse mõõtme vahel oleks tugevam side.

Ühtlasi peab Lissaboni strateegia meie tegevuskava osaks saama. Praegu ei ole see riigi, piirkondlikul ega kohalikul tasemel kuidagi kinnistunud. Liiga paljudel inimestel ei ole Lissaboni strateegiast aimugi. Peame tegema lõimimistööd ning laskma ka sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonnal rakendada abinõusid, et kõik suhtuksid sotsiaalse mõõtme, kasvu ja tööhõive küsimustesse tõsiselt ning nimetatud valdkonnad oleksid lõimunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Samuli Pohjamo (ALDE). - Proua juhataja, soovin praegusele arutelule läheneda põhjamaisest vaatenurgast.

Umbes kaks aastat tagasi töötasin regionaalarengu organisatsioonis, mis asus põhjapolaarjoonel, Vene piiril. Selle kauge piirkonna jaoks kujutas üleilmastumine nii ohtu kui võimalusi. Üleilmastumist ära kasutades alustasime arendustegevuse tegemist ning usaldasime iseenda tugevaid külgi. Ettevõtted, avalik sektor, haridussüsteem ja ülikoolid panid tulemusliku innovatsioonikeskkonna loomiseks vahendid kokku. Oskustebaas muutus tugevamaks, kui lõime Lissaboni strateegiat silmas pidades oskuste üleilmse võrgustiku. Samal ajal algatati taastuvenergia projekte. Tulemused andsid julgust juurde. Seda kinnitab hästi rahvusvahelise turismi kasv kõnealuses piirkonnas. Usun, et mainitud paik on hea eeskuju ka teiste kohtade jaoks Euroopas ning Euroopa Liit peab muutma seda tüüpi töö palju paremini teostatavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). - Proua juhataja, Euroopa ülesehitamise aluseks on ühtne turg ja maailmaturu liberaliseerimine, üleilmastumine. Tänu sellele oleme saavutanud õitsengu ja stabiilse demokraatia. Seega peame vältima – ja ma räägin siin peamiselt kaubanduslikust aspektist – üleliigset kaitsehoiakut ning eelkõige just protektsionistlikus stiilis kaubandusmeetmeid.

Proua juhataja, avatud suhtumine maailma teenib Euroopa konkurentsivõimet paremini, seega arvan, et on oluline pöörata rohkem tähelepanu majandusturgude avamisele väljaspool Euroopa Liitu, täpsemalt öeldes kiire arenguga tööstusriikides, nagu India, Brasiilia ja Hiina, sest kõnealuste turgude tohutu kasvuvõime loob Euroopa ettevõtete ja majanduse jaoks võimalusi. Kiire arenguga tööstusriigid avavad vastutasuks oma turud meie ettevõtetele ja teenustele ning vastastikkuseid huvisid silmas pidades soovitan tungivalt komisjonil võtta kasutusele vajalikke surveabinõusid, pidades läbirääkimisi kõnealuste riikidega.

Külastasime Singapuri rahvusvahelise kaubanduse komisjoni delegatsiooni koosseisus ning nägime, et Ameerika firmad pääsevad kohalikule turule Euroopa ettevõtetest paremini. Proua juhataja, me ei saa seda lubada. Seega peame ennetavalt tegutsema. Lõppude lõpuks on meil ju maailma suurim majandus. Kui võtame end kokku, peaksime suutma kasutada ühisjõudu ülalmainitud turgude avamiseks. Sel juhul peame läbirääkimistega saavutama impordimaksude ja mittetariifsete tõkete kaotamise, proua juhataja, ning turule juurdepääsu strateegia järgi on oluline tegeleda arenevate turgudega eelisjärjekorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE). Proua juhataja, volinik, eesistuja, Euroopal paluti näidata oma kodanikele üleilmastumise teist külge. See ei tähenda piiramatut konkurentsi, vaid ühiskondlikku üksmeelt, ümberjagamist, mitmekesistamist ja kultuuriväärtusi.

Pidades Euroopaga kahekõnet ning avades Euroopa Liitu ülejäänud maailmale majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika ning julgeoleku, elujõulise arengu ja sisserände kaudu, peab Euroopa Komisjon edendama ja tugevdama Euroopa Liidu kultuurivaimu. Komisjon peab otseselt edendama iga-aastase õigusloomega, Lissaboni strateegia ning ühtlasi Euroopa Ühenduse asutamislepingu järgsete reformide tugevdamisprotsessiga järgmisi kultuurivaldkondi:

Esiteks peab komisjon tugevdama kvaliteetseid kultuuritööstusi, mis pakuvad uuendusmeelseid teenuseid, luues ühtlasi tulutoovaid ja uuenduslikke võimalusi Euroopa majanduse jaoks. Kõnealune sektor on kultuuridevahelises kahekõnes väga oluline.

Teiseks on vaja tugevdada uuringute, hariduse ja uuenduste „teadmiste kolmnurka”. Kahjuks ei toeta kõnealust tegevust veel õiguslikud meetmed, kuigi see peaks olema üks Euroopa Liidu eesmärkidest.

Kultuuriuuendused ei tohi olla luksus, mida mõned paljurahvuselised ettevõtted naudivad, vaid horisontaalne poliitika väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Proua juhataja, Euroopa Komisjon ja nõukogu peavad võtma üleilmastumisega tegelemiseks selge hoiaku. Seda tuleb teha eelkõige riikide parlamentidega avaliku dialoogi pidamise teel. Üleilmastumist võib võtta Euroopa ajaloo osana, kui suudame seda täita Euroopa kultuurivaimuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Sharon Bowles (ALDE). - Proua juhataja, üleilmastumist süüdistatakse kõiges, alates rahvastiku plahvatuslikust kasvust kuni kliimamuutuste ja ekspluateerimiseni. Aga need on lihtsalt inimkonna arengu kõrvalnähud. Darwin nimetas seda looduslikuks valikuks.

Euroopa kodanikud on hirmul. Tõsi, me peame neid harima, aga mitte deklareerides, et me vajame ELi tasandil poliitikat, et üleilmastunud majanduse probleemidega hakkama saada. Mulle tekitab hirmu, kui selline poliitika olemas oleks.

ELil on unikaalne võim tegutseda riikideülesel tasandil. Financial Times kirjutas juulis, et Brüssel on maailma õigusloomepealinn, mida ei saa keegi eirata Washingtonist Tokyoni. Kui see on nii, kasutagem seda positsiooni ära, aga arukalt. Mis on konkurentsi tegevuskava eesmärk, kui me ei suuda säilitada oma positsiooni maailmas? Mis on siseturu eesmärk, kui me ei suuda seda korralikult ellu viia? Lõpetage hädiste vabanduste esitamine. EL on täiesti võimeline väljakutseid vastu võtma. Me peame lihtsalt alustama sellega enne, kui looduslik valik meile kannule jõuab.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristobal Montoro Romero (PPE-DE). - Proua juhataja, nõukogu ja komisjoni esindajad, üleilmastumine on Euroopa jaoks hea, Euroopa peab üleilmastumist edendama.

Oleme maailma piirialade praegu veel aeglase kuid lõpliku kadumise tunnistajad, vaatame pealt protsessi, mis on toonud enam kui 400 miljonit inimest vaesusest välja vähem kui kahekümne aastaga. Esimest korda ajaloos on Hiina 2007. aastal see riik või piirkond maailmas, mis annab maailma majanduskasvule suurima panuse. Daamid ja härrad, Hiina, mitte Euroopa Liit!

Lühidalt öeldes on üleilmastumine nii väljakutse kui ka suurepärane võimalus. Väljakutse seetõttu, et turgude avamine tähendab ühtlasi suuremat majanduskasvu, heaolu ja rohkem töökohti, ning seda peame selgitama Euroopa kodanikele. Kuid mind teeb taaskord murelikus, et selles täiskogus on kasutatud sõna „kaitsma”.

Protektsionistliku hoiakuga salatakse maha üleilmastumine ning ka Euroopa Liit. Kodanikke ei pea ju kaitsma, kui nad mängivad iseenda majanduskasvus ja heaolus peaosa. Just selle rolli peame inimestele tagasi ulatama ning olema Euroopa Liidus enesekriitilised.

Nimelt me ei käitu Euroopa Liidus, nagu peaksime, kui meie majanduskasv on ebapiisav, kui võtame osa vastutust maailma finantsturgude kriisi eest enda peale ning kui jätame nii mõnegi asja meie endi kodus või lävepakul tegemata, et edendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete majanduslikku kasvu ning luua rohkem töökohti, sest vajame ju tegelikult palju suuremat tööjõudu, kui majanduse avanemine suudab pakkuda.

Lissaboni tegevuskava tõesti tähistab midagi: siseturu toimimine, riigi rahanduse korrastamine, reformimine, tööturu ajakohastamine, keskkonnareformile pühendumine, taastuvenergia ning lühidalt öeldes Euroopa avamine tähendab sotsiaalset ühtekuuluvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Enrique Barón Crespo (PSE). - Proua juhataja, nõukogu eesistuja, komisjoni asepresident, daamid ja härrad, minu arvates on väga kohane, et arutelu üleilmastumise üle peetakse Portugali eesistumisel, sest Portugal on riik, kelle lipp on kindlalt Euroopa kaardil ning kes oli Euroopa üleilmastumise algushetkel esirinnas, pidamata seda meie peade kohal vilksavaks katkumõõgaks. Eurooplaste jaoks algas üleilmastumine renessansiajastul, mil jäime hiinlastest ja indialastest arengu poolest maha. Just sedasi suhtub meisse tänapäeval ülejäänud maailm.

Lissaboni lepinguga saavad meist pioneerid valdkonnas, mida nimetan „impeeriumijärgseks üleilmastumiseks”.

Me ei valluta uusi mandreid, vaid tegeleme iseenda vabast tahtest tekitatud olukorraga ning väärtustega, mida riigid ja inimesed jagavad. Meie võiksime illustreerida kõige vajalikuma üleilmastumise tüüpi, milleks on poliitiline ja sotsiaalne üleilmastumine.

Oleme täna kõnelenud tormakast kontrolli alt väljunud finantsalasest globaliseerumisest, unustades asjaolu, et Rahvusvahelist Valuutafondi juhib eurooplane. Maailma Kaubandusorganisatsioonis moodustame meie peamise bloki, täites eriomast ülesannet. Kuid mis on puudu? Puudu on sellest, et peame üleilmastunud maailmas leidma oma positsiooniga kooskõlas olevaid lahendusi. Eriti aktiivselt peame tegelema kahe olulise väljakutset pakkuva küsimusega, milleks ei ole vaid kaubanduslik ja tehnoloogiline areng, kuid kindlasti ka inimõiguste üleüldine kaitsmine, eelkõige pean silmas tööliste õigusi, mille jaoks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon üldse ju loodigi, ning läbirääkimiste pidamine ja poliitika kujundamine, et tegeleda kliimamuutustega.

Proua juhataja, lõpetuseks tahan öelda, et eurooplased ei peaks nii ehk naa suhtuma üleilmastumisesse pessimistlikult. Otsisime seda, kuid nüüd peame leidma uuendusmeelseid lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jerzy Buzek (PPE-DE). - Proua juhataja, härra president, on ilmselge, et me ei suuda ühe avalduse või ühe meetmega lahendada üleilmastumise kõiki küsimusi, et edendada Lissaboni strateegiat.

Kuid nõukogu ja komisjoni avaldus on sellegipoolest hea, sest see juhib tähelepanu asjaolule, et üleilmastumine ei ole needus ega pruugi meid ohustada, õigupoolest võiks see Euroopa kodanike ja nende tegemiste jaoks midagi head tähendada, ning just kodanikest ja nende tegemistest tuleks Euroopa ettevõtmiste puhul peamiselt lähtuda.

Nõustun nelja tegevusalaga. Esiteks teadmiste kolmnurk, eriti innovatsioon, ning mõistan, et selles valdkonnas on vaja kiiresti tegutseda, et vähemalt rajada Euroopa Tehnoloogiainstituut.

Teiseks ärikeskkond, mis tähendab täiesti avatud ja vaba monopolideta siseturgu, mis rajaneb avatud konkurentsil ning vähemal reguleeritusel ja vähemal bürokraatial. Just kõnealuse turu ees võitleb vapralt komisjoni asepresident Günter Verheugen.

Kolmandaks inimressursid, mis põhjustavad migratsiooniprobleeme, kuid peamiselt ajude äravoolu takistamine, mis tähendab paremat haridust, atraktiivseid investeeringuid ning sotsiaalset mõõdet Euroopa Liidus, mida toetavad majandussaavutused.

Neljandaks energia ning kliimamuutus, mis tähendab ühtset energiapoliitikat, mille vajalikkusest oleme kõik teadlikud; ühtlasi ka heitkoguste vähendamine. Siiski ei ole kuidagi võimalik, et kasvuhoonegaaside vähendamine vaid Euroopa Liidus suudab päästa maailma kliima. Seetõttu vajame Euroopa Liitu, mis on poliitilisest tugev, sest vaid tugev Euroopa Liit võib mõjutada Ameerika Ühendriike, Hiinat ja Indiat kliimakaitse suuniste järgmisel.

Mis puutub heitkoguste vähendamisse Euroopa Liidus, siis olen selle poolt, kuid ühtlasi pooldan poliitiliselt tugevat Euroopa Liitu, mistõttu on vaja Euroopa uus alusleping kiiremas korras täielikult ratifitseerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Gary Titley (PSE). - Proua juhataja, loodetavasti, ma kordan, loodetavasti esindab Lissaboni leping ühe peatüki möödumist Euroopa ajaloos, peatüki, mida iseloomustab ELi arenemine, konsolideerumine, rahu ja stabiilsus kontinendil, kaubandus- ja majandustõkete kaotamine liikmesriikide vahel ning institutsioonide arendamine, mida kõigi nende asjade saavutamiseks vaja oli. Nüüd tuleb meil avada uus peatükk, mis on suunaga väljapoole, mis vastab üleilmastumise väljakutsetele.

Me vajame ülemaailmset Euroopat, mis paneks paika täiesti uue üleilmastumise tegevuskava, mille aluspõhimõteteks oleks avatus, õiglus ja liikmesriikide vahelise koostöö tähtsus. Me teame, missugused on üleilmastumise väljakutsed, neid on siin igakülgselt arutatud. Kliimamuutused ja ränne on minu arvates kaks kõige olulisemat, kuid me peame ka säilitama kõrge majanduskasvu ja tööhõive. Meil on vaja kaasaegset tõhusat sotsiaalkava. Me peame võitlema terrorismi ja kuritegevusega, edendades piiride tagust julgeolekut ning võideldes vaesusega. Meil on muidugi olemas vastavad poliitikad, nagu ütles ka härra Bowles. Kuid olgem ausad, edasiminek on olnud vaevaline, ebaühtlane ja sugugi mitte alati tõhus.

Kui me tahame üleilmastumisega toime tulla, on meil vaja radikaalset ja põhjalikku kannapööret – mitte ainult poliitikasuundades, vaid kogu oma mõttemaailmas. Me peame keskenduma üksnes tegevusele ja tulemustele. Me peame tagama, et liikmesriigid täidaksid oma lubadused, sest meil on ELi raamistik. Meil on vaja seda, et kõik 27 liikmesriiki teeksid seda, mida nad lubanud on ja meie eesmärk peaks olema nüüdsest lubaduste täideviimine ja ELi kogu olemasoleva potentsiaali rakendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Radwan (PPE-DE). - Proua juhataja, võtan üleilmastumise kahe minutiga kokku – nii, läheb lahti! Kõigepealt palun, et käsitleksime üleilmastumist meie arutelude käigus pisut ausamalt. Pool minu kodupiirkonna Bavaria sisemajanduse koguproduktist tuleneb ekspordist. Paljud inimesed suhtuvad üleilmastumisesse kriitiliselt, kuid küsides neilt, kas on õige, kui nende kohalikud ettevõtted ei tohi maailmaturul osaleda, vastatakse eitavalt.

Samuti, kui küsime üldsuse käest, kas keegi on valmis loobuma võimalusest osta kaupa, mille hinna määrab konkurents, olgu tegemist siis elektriseadmete, tekstiili või muude toodetega, ei tõsta keegi vabatahtlikult kätt. Kõik teavad, et viimaste aastate väikese inflatsioonimäära põhjuseks on importimine väikeste tootmiskuludega riikidest. Seda tunnustades käitume õigesti ja kohaselt, isegi kui nimetame üleilmastumist pidevalt ohuks.

Euroopa peab vormima üleilmastumise kulgu, mis on senini nii tootjatele kui tarbijatele kasu toonud. Just seetõttu peame vähendama näiteks bürokraatiat, mis on oluline eesmärk nii volinik Verheugeni kui Euroopa jaoks. Ma ei taha väita, et komisjon peab sellega üksi toime tulema, vaid pean silmas ka parlamenti ning nõukogu. Praegu arutleme üleilmastumise üle, kuid hiljem peame kinnitama mullakaitse direktiivi ning rakendama veelgi ulatuslikumalt bürokraatiat. Ühesõnaga peavad ettevõtmised Euroopas olema rangelt ühetaolised ning meie ülesandeks on anda Euroopale kuju.

Hinnates Ameerika Ühendriikide kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude kriisi, peame mõistma, et rahvusvahelised finantsturud on kokku põimunud ning eurooplastena peame aitama asjade käigule kaasa. Kuidas käituda reitinguagentuuridega või riskihajutusfondidega? Kahjuks ei ole volinik McCreevy, kes nende valdkondade üle vastutab, veel ühtegi otsustavat sammu astunud, et ohjata Ameerika või teiste maade turge, ning Euroopa jääb just sellel põhjusel teistest maha.

Sellegipoolest usun kindlalt, et Euroopa on üleilmastumiseks valmis. Lõikame kõnealusest nähtusest tulu ja peame seda selgitama ka üldsusele ning suruma läbi miinimumstandardid, kuigi need ei ole Euroopa strandardid. Seejärel oleme igati valmis tulema üleilmastumise mängus võitjaks. Üleilmastumine toimub nii ehk naa, on see siis Brüsselis või Strasbourgis paika pandud või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Magda Kósáné Kovács (PSE). - Tänan teid, proua juhataja, sõna võttes esindan piirkonda, millele ei antud pärast sõda valida oma saatust. Meie riigi ning Euroopa õnnelikuma poole vahele tõmmati okastraat, kuid isegi see ei suutnud peatada üleilmastumise ootamatut mõju.

2000. aastal hakkasime astuma esimesi samme konkurentsivõime ja solidaarsuse käsitlemisel, see oli töö- ja töötajate strateegias ning Lissaboni strateegias. Sellest ajast saadik on kaalukauss mitu korda kapitalitasuvuse poole kaldunud ning hakkasime juba kartma, et strateegia inimlik külg oli hämardumas.

Konkurentsivõime ja töö on vaieldamatult ja ajalooliselt lahutamatud mõisted ning mõistame tasapisi alles nüüd, et väärt töö moodustab vaid osakese väärtuslikust elust. Väärtusliku elu jällegi moodustavad turvalisus, panused tervislikku ellu ja arengusse, diskrimineerimise puudumine ning rahuldavad elamistingimused.

Euroopa ei peaks nägema end vaid väärtuste kaitsja rollis, vaid ka põlvkondade unistuste kujundajana, andes nii Euroopa kodanikele kui ka kolmandate riikide elanikele, kes soovivad midagi ära teha, võimaluse. Just seetõttu ei tohi solidaarsus jääda lihtsalt loosungsõnaks, vaid peab aitama inimestel, kes on selleks suutelised, midagi ära teha või looma selleks võimalused.

Daamid ja härrad, tööturg ning kapital, mis peab kasu teenima, valivad tööjõudu halastamatult, sest uute inimressursside peale kulub kapitalist suuremaid investeeringuid. Seetõttu need, kes on liikuvamad, võivad leida ka tööd. Euroopa ei kiida heaks asjaolu, et karjääri alustavaid noori, vanemaid inimesi, vaeseid, neid, kelle senistest oskustest jääb väheseks ning mustlaseid, kelle kanda on mitmesuguseid koormaid, ei võeta tööle. Et puuduste koorem ei rõhuks tulevaste põlvkondade õlgu, peavad ühenduse tagavaradest saadud vahendid tagama kõnealuste inimeste jaoks väärtusliku elu, täiustades sellega ühtlasi Euroopa konkurentsivõime väljavaateid. Tänan teid, proua juhataja.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). Proua juhataja, praeguse arutelu loomuliku järelduse järgi toob Euroopa mudeli voolimine üleilmseks „megaekraaniks” endaga kaasa nii riske kui võimalusi.

Üldjuhul tajuvad Euroopa kodanikud üleilmastumist kui midagi kauget: ei ole ju märgata Euroopa reguleerimistööd ega poliitikat. Seetõttu saame Euroopa tegevuskavaga näidata, et kaitseme Euroopa silmnähtavaid ja mõõdetavaid huvisid, edendades ühtlasi üldisi teadmisi maailmas toimuvast.

Kõneldes liidu äritegevusest väljaspool Euroopat, nõustun Prantsusmaa presidendi härra Sarkozyga, kes ütles eilse istungi käigus ühemõtteliselt välja, et peame paljude muude tegevuste kõrvalt tagama eelkõige vastastikkuse juurdepääsu turgudele.

Euroopa range õiguslik raamistik seoses tarbijate ja töötajate ning keskkonna kaitsmisega näitab Euroopa Liidu poliitilist ja institutsioonilist küpsust. Kuid kui liidu jaoks ei ole tegemist pikaleveninud ebasoodsa konkurentsiolukorraga, peavad ka teised juhtivad rahvusvahelised osalejad samaga vastama.

Lissaboni strateegia sise- ja väliskülgede vaheline kompromissivalmidus aitab edendada Euroopa mudelit üleilmsel valitsusareenil. Sellegipoolest põrkab see nii Maailma Kaubandusorganisatsioonis kui teistes rahvusvahelistes organisatsioonides kokku liiga leebe reguleerimise ning liiga leebete õiguslikult siduvate kohustustega. Liidul palutakse mängida edasiviivat peaosa suurenenud rahvusvahelises koostöös. Meie poole pöördutakse palvega tegeleda eelisjärjekorras siduvate kohustustega ning rahvusvaheliste standarditega kohanemisega tõusvalt areneva regulatiivse ühtsuse huvides.

 
  
MPphoto
 
 

  Stephen Hughes (PSE). - Proua juhataja, tegemist on olnud väga laiaulatusliku aruteluga ja selle lõpetuseks tahaksin veelkord keskenduda sotsiaalpoliitikale kui tootlikule tegurile.

Kompleksne suuniste pakett pidi kaasa tooma tasakaalustatud majandusliku ja sotsiaalse arengu Lissaboni protsessi raames, aga rääkides tööhõivesuunistest on tegemist mitte integratsiooni vaid pigem subordinatsiooniga. Tööhõivesuunised on muutunud sama hästi kui nähtamatuks, hõlmates äärmiselt laialdast hulka liikmesriigi tegevusi mitmesuguste näitajate ja eesmärkide saavutamisel, mis neil tuleb tööhõivestrateegia vallas noorte töötuse, vanemaealiste töötajate integratsiooni ja rea muude tegurite osas täita. Mõnes liikmesriigis on kulutused elukestvale õppele ja aktiivsetele tööturumeetmetele viimase viie aasta jooksul tegelikult kahanenud, mitte kasvanud. See on Lissaboni protsessi jaoks täiesti hukatuslik.

Seetõttu tuleb järgmises Lissaboni tsüklis tööhõivestrateegiat palju nähtavamaks muuta. Teiseks, ühisresolutsioon, mille üle me täna siin aru peame, rõhutab mitmes punktis vajadust võimaldada inimväärset tööd ja keskenduda töö kvaliteedi parandamisele. Komisjoni keskendumine ideele vastandada kindel tööhõive ja kindel töökoht, mida korratakse nii tööõiguse rohelises raamatus kui teatises paindlikkuse ja turvalisuse kohta ei aita sellele eesmärgile kaasa. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis tehtud töös paindlikkuse ja turvalisuse kohta me selgitame, et nii tööhõive kui töökoha kindlus on võrdväärselt olulised.

Kiirelt muutuv paindlik ettevõte, mis vahetab iga kuue kuu tagant tootmisliini ja iga nelja kuu tagant IT konfiguratsiooni, vajab kohanemisvõimelist, vilunud, lojaalset ja pühendunud tööjõudu, mitte juhuslikku ja killustunud tööturgu. Seega anname me endast parima, et olla abiks kaitstud paindlikkuse põhimõtete väljatöötamisel, aga sel juhul tuleb vastavalt muuta ka suuniseid. President Barroso ütles ennist, et pole vaja parandada seda, mis ei ole katki. Tegemist on asjaga, mis on katki ja meil tuleb seda parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE). - Proua juhataja, ma õnnitlen komisjoni suurepärase dokumendi eest ja tahaksin ühtlasi esile tuua neli punkti.

Esimene neist puudutab teadmuspõhist majandust. Minu meelest oli selle sõnastus kõnealuses dokumendis ideede vaba liikumisena väga kaunis, samuti viide teadlaste kui ELi viienda vabaduse kohta ning ma näeksin meelsasti, et seda mõtet edasi arendatakse.

Vastuseks härra Hughesi äsjases sõnavõtus kuuldule tahaksin öelda, et minu meelest peegeldab see hästi asjade praegust seisu, et me arutame tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis seda, kuidas eemalduda lihtsast töökohtade kaitsest ja tööhõivet edendades ning inimeste oskusi suurendades suunduda tööhõive kaitse poole. Sel juhul tähendaks Euroopa edu üleilmastumise ajastul inimeste edu, milles ELi mõte seisnebki.

Teine punkt puudutab VKEsid. Dokumendis on terve rida uusi ettepanekuid 2008. aastaks. Ma tervitan seda, kuid siin on üks „aga” – palun ärgem nihutagem rõhuasetust tulevikku puudutavatele ettepanekutele selle asemel, et keskenduda tänase päeva kohustustele. Siinkohal, härra Verheugen, juhiksin ma tähelepanu just kehtivate ELi õigusaktide lihtsustamismenetluse raames nende vähendamisele 25% võrra. Katsugem kõigepealt selles võimalikult kiiresti saavutada tõelist edasiminekut, kuna see tooks eriti palju kasu just VKEdele. Ma soovitaksin selles kontekstis tööaja direktiivi põhjalikku läbivaatamist, mis nõuab meilt kõigilt, sealhulgas parlamendiliikmetelt, palju rohkem mitteverbaalset mõtlemist.

Kolmandaks, mis puudutab siseturgu, siis välise mõõtme lisamine on küll väga tore, aga kõigepealt tuleks tegeleda ühendusesisese mõõtme endaga ja viia omaenda siseturg enne lõpule, kui väljapoole suunatud suurte ambitsioonidega tegelema hakata. Ma tahaksin öelda nii härra Schulzile kui härra Hughesile, et ma nõustun nendega täielikult, et tegemist ei ole ainult meie majandusliku eduga, vaid ka sellest tuleneva sotsiaalse eduga.

Lõpetuseks tahan öelda, et isiklikult seisukohalt ei meeldi mulle dokumendi esimese lehekülje esimene rida: „Teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele”. Möönan, et viimatinimetatud komiteed on olemas, kuigi ma ei ole kunagi aru saanud miks, aga palun ärge tõstke neid samale tasandile kaasotsustusmenetluses osaleva kahe institutsiooniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - Üleilmastumine muutub üha tajutavamaks. Sellises olukorras peab Euroopa Liit reageerima küllalt kiiresti ning otsustama, kas Euroopa on endiselt konkurentsivõimeline, kas kõnealune omadus on tugevamaks saanud, ning eelkõige kas Lissaboni strateegia, st abinõu, mis peab tagama Euroopa konkurentsivõime säilimise ja tugevnemise, suudab leida lahendusi uuenduste, energia, migratsiooni, hariduse ja rahvastiku küsimustele. Kõik ülalmainitud ettevõtmised peavad lihtsustama Euroopa Liidu kasvu ning uute töökohtade loomist.

Seisame silmitsi uute keskkonnaalaste väljakutsetega, nagu süsinikdioksiidi heitkogused, putukamürkide kasutamine, puhta vee varud ja allikad, pinnase ja maaviljeluse kaitse. Ühtlasi peame võitlema terviseküsimuste ja epideemiatega, rasvumuse, südame-veresoonkonna haiguste ning üha enam levivate mitmesuguste vähihaigustega.

Daamid ja härrad, üleilmastumine toob kaasa uusi probleeme seoses julgeoleku ja rändega, ühtlasi on suurenenud kuritegevus- ja terrorismiohud. Üsna peagi näeme raudkardina viimaste räbalate langemist ning tutvume jagatud Euroopaga, kui üheksa uut liikmesriiki ühinevad Schengeni alaga. Peame tegema kõik endast oleneva, et kaitsta põhjalikult meie ühist ala illegaalsete immigrantide eest, kes ohustavad liikmesriikide julgeolekut. Teisest küljest kaitsen mõistlikku käsitlust, mis toetab legaalseid immigrante: peame olukorra põhjalikult läbi mõtlema ning valima väljaõppinud töötajaid valdkondadesse, mis vajavad töökäsi kõige rohkem.

Ühtlasi usun, et Euroopa Liidu vanemad liikmesriigid, palun komisjonil hoolega tähele panna, ütlevad lahti mõttetutest piirangutest, mis kehtivad teistest liikmesriikidest pärit tööjõu kohta. Praeguses olukorras on tegemist arusaamatu igandiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE-DE) . – Proua juhataja, Euroopa Liit ei tohi muutuda üleilmastumise ohvriks või jätta inimestele muljet, et neid on mässitud olukorda, mida nad ei saa mõjutada. Seega ei tule küsida, kas üleilmastumine on hea või halb, vaid kas oleme valmis tooma esile meie peamised jõuvarud ning neid mõjutama ja korda seadma. Selle proovikivi ületamiseks peab Euroopa Liit ühendama konkurentsi ning majandusliku ja ühiskondliku ühtekuuluvuse. Mitmepoolsete eeskirjade tugevdamine on osa sellest protsessist.

Kõige paremini saab olla kindel, et avatud majandussüsteemis arvestatakse tarbijate ja kodanike õigustega, järgides konkurentsieeskirju ja luues õiglase turu, mis kajastab keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid. Nii kaua, kui meil on rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjad, on ülioluline hoida muutumatult alles juba olemasolevaid kaubanduse kaitsemeetmeid, mis on ainukesed tõhusad abinõud dumpingu vastu. Tõepoolest, Euroopa võib kaitsta oma kodanikke protektsionistlikku hoiakut võtmata. Samuti peame investeerima rohkem valdkondadesse, mis panevad paika meie majandusliku mõjuvõimu tulevikus: peamiselt puhta tehnoloogia uurimine, uuendamine ja arendamine.

Nende toetamiseks, kelle jaoks üleilmastumine on kõige vähem kasulik, peab Euroopa suurendama solidaarsusabinõusid ja neid praktikas rakendama, nt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja kaitstud paindlikkuse põhimõtte kaudu. Rahvusvahelise konkurentsiga toimetulemiseks peab Euroopa teistest ette ruttama ning reforme looma. Euroopa Liidul on kõik vajalikud võimed ja abinõud, et probleemist jagu saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - Proua juhataja, toimetulek üleilmastumise ajajärgul on Euroopa õitsengu jaoks elutähtis, tootes selle materiaalset sisu. Nüüd, mil uuendatud Lissaboni strateegia kolmeaastane tsükkel hakkab lõppema, peame pöörama kogu tähelepanu välismõõtmele. Tahan rõhutada iseäranis kolme valdkonda.

Esiteks energia, selle pakkumine ning piisavus, mis suurendab ja vähendab ühiskondade positsiooni üleilmses konkureerivas keskkonnas. Olukord Euroopas ei tundu just õnnelik. Energiasõltumatuse kahanemine on Euroopa jaoks raske väljakutse. Isegi praegu impordime poole energiast väljastpoolt Euroopa Liitu ning ennustatakse, et tulevikus sõltume impordist üha enam. Lisaks otsusekindlatele jõupingutustele energiasõltumatuse suurendamiseks, vajame tugevat energiaalast välispoliitikat, ühist häält, solidaarsust ning impordikindlust.

Teiseks keskseks küsimuseks on kliimamuutus, see üleilmne nähtus, mis mõjub keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale halvasti terves maailmas ning millele peame leidma üleilmse lahenduse. Ühepoolsed tegevused moonutavad konkurentsi ning põhjustavad süsinikuleket.

Üleilmastumisega seoses saavad oluliseks järgmised küsimused: üleilmsete saastekvootidega kauplemise süsteemi paratamatus, asjaolu, et industriaalriigid ja kasvavad majandused sunnivad kapitali äsjamainitud valdkonda paigutada ning piirangute eemaldamine turule pääsemiseks, et luua puhtaid tootmisprotsesse.

Kolmandaks peab Euroopa pidama alati meeles Schumani hiilgavaid sõnu, et meie eduloos teenib majandus ühiseid eesmärke, inimeste heaolu, rahu ja tasakaalu. Kultuuritraditsioonid sunnivad meid püüdlema inimlikuma maailma suunas, kus austatakse inimõigusi. Ainult sedasi võib üleilmastumine rahuldada kõikide huvisid. Vaid sel juhul ei lipsa maailm meil käest.

 
  
MPphoto
 
 

  Panayiotis Demetriou (PPE-DE). Proua juhataja, nõukogu eesistuja, volinik, Euroopa kodanikud võtavad üleilmastumise ajaloolise fenomeni üldjuhul kahtlevalt vastu, mõned isegi tunnevad hirmu või on üdini selle vastu. Selle põhjuseks on globaliseerunud majanduses ja Euroopa sotsiaalses struktuuris aset leidev revolutsioon. Kuid uut maailmakorda ei tohi mõõta eelarvamuste ja hirmu küüsis olles ning tegevusetult ja passiivselt lihtsalt pealt vaadates. Me ei saa olukorda ümber pöörata. Üleilmastumine on siin, et jääda, meeldigu see meile või mitte. Võimsa ülemaailmse küla ehitamine on pooleli, nagu ütles president Barroso.

Euroopa Liit peab kaitsma Euroopa huvisid. Järelikult peab see sekkuma üleilmastumise kulgu plaanipäraselt, kavandatult, ühiselt ja jõuliselt, et luua uue maailmasüsteemi jaoks sobivaid tööeeskirju. Euroopa Liit peab edasi liikuma, võttes eesmärgiks nii Euroopa kui maailma kodanike heaolu. Euroopa Liit on põhimõtete ja väärtuste ühendus, mistõttu peab see aukohale tõstma need omadused, mis seavad inimese kesksele kohale, ning neid rahvusvaheliselt ka edendama. Majandusalane konkurents peab muutuma ehtsaks võistluseks, et edendada vabadust, demokraatiat, seaduste järgimise põhimõtet, sotsiaalset õiglust, austust inimõiguste vastu, keskkonnakaitset ning rahvuste ja üksikisikute rahumeelset kooseksisteerimist. Just sellist rolli võib ja peab Euroopa etendama üleilmastumise protsessis.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE). - Proua juhataja, daamid ja härrad, käimasolev arutelu ei leia aset sugugi liiga vara. Üleilmastumine on tegelikkus. Öeldakse, et iga põlvkond seisab silmitsi uute proovikividega. Niisiis on meie ülesandeks reageerida uutele üleilmastumisest tingitud oludele nii hästi, kui oskame.

Parim viis olukorraga toime tulla on jätta üleilmastumisele vastupanu osutamata, kuigi mõned soovivad, et tegutseksime just vastupidi. Me ei saa seda teha ega püüagi. Meie jaoks Euroopas on sellel vastupidine toime, sest sõltume ülejäänud maailmast rohkem kui keegi teine just tooraine, energia ja turgude tõttu, kus soovime oma toodangut müüa, võttes arvesse nii Euroopa vananevat elanikkonda kui töölisklassi.

Peame üleilmastumisega kaasa minema ning sellele sobivama kuju andma. See tähendab rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist ning seaduste kehtestamist. Oskame Euroopas väga edukalt sõlmida ühenduse-siseseid kokkuleppeid. Lubage meil kasutada kõnealust kogemust rahvusvahelisel juhtimistasandil.

Proua juhataja, sääraselt toimides peame olema enesekindlad ning innustatud samadest väärtustest, mis juhivad meie tegutsemisviisi ka Euroopas. Pean silmas väärtusi, mida käsitlesime reformilepingus ning põhiõiguste hartas.

Daamid ja härrad, on hea märk, et võisime eile veenduda, et komisjoni 2008. aasta õigusloome- ja töökava keskendub üleilmastumise vormimisele parimal viisil, mis annab märku, et olukord muutub tõsisemaks. Asjaolu, et üleilmastumist arutleti ka Lissaboni tippkohtumisel, viitab vajadusele anda Lissaboni strateegiale uus välismõõde.

Lissaboni strateegia fraktsiooni koordinaatorina tahan rõhutada, et mainitud strateegia on meid tegutsema pannud. Aegamisi hoogu võttes ja alustades oleme kuhugi jõudmas. Esimene kolmeaastane tsükkel koos vahekokkuvõttega on lõpule jõudmas ning võibolla on vaja teha parandusi. Proua juhataja, soovitan edaspidi keskenduda vähem sihtimärkidele, protsentidele ja statistikale ning pöörata rohkem tähelepanu tegelikele eesmärkidele, uuendustele, soodsale ärikliimale, konkurentsile, majanduskasvule ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele.

Peame töötama eesmärgi nimel, mille tulemusi loodetavasti koos kasutada saame, pean nimelt silmas võimalust elada kvaliteetset elu nii paljude inimeste jaoks, kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - On imetlusväärne, et Euroopa suutis minevikus kaasajaga edukalt toime tulla, kuid üleilmastumise puhul ei ole me kindlad, kuidas leida õigeid abinõusid, tänu millele saaks Euroopa etendada praeguses olukorras peaosa. Esiteks peame mainitud otsingul mõistma, et Lissaboni strateegial ei ole välismõõtmeid ning see peab moodustama osa veelgi keerulisemast majandus- ja sotsiaalstrateegiast. Kõnealuse strateegia eesmärgiks on korralikult määratleda Euroopa rangelt normitud majanduse ja üleilmase vabakaubanduse vahelisi lahkhelisid ning luua abinõusid, mis teevad kõnealuse konflikti võimalikult väikeseks, sest see vähendab Euroopa konkurentsivõimet.

Ühise majandusruumi reguleerimist õigustavad aus konkurents ning kõrgetasemeline tarbijakaitse. Sellegipoolest õõnestavad üha enam mõlemat valdkonda kolmandates riikides toodetud odavate kaupade ning järeletehtud toodete uputus. Seisame silmitsi hirmuäratavate ülesannetega, nagu kontrolltegevuse rakendamine tohutuarvuliste importkaupade üle, mis ei järgi Euroopa ohutusnõudeid.

Meie keerulise strateegia võtmekohaks peab olema ühiste reguleerimismehhanismide edendamine, teiste sõnadega üleilmsete ökoloogiliste, sotsiaal- ja julgeolekueeskirjade ja -nõuete loomine. Ühelt poolt võime sellele kaasa aidata, nõudes püsivalt inimõiguste austamist kolmandates riikides. Tänu sõnavabadusele saavad kõnealuste riikide kodanikud nõuda kõrgemat elatustaset ja paremaid tööolusid. Teiselt poolt saame panustada vastastikusesse lähenemisse.

Uus energiapoliitika käsitleb üleilmastumise proovikive hästi ning annab hea näite. Sellegipoolest peame ülejäänud strateegiad uuesti üle vaatama, sest ka need liidetakse tagantjärele üleilmastust juhtiva asjakohase ja keerulise strateegia osaks. Peame saama lahti sellistest jäänukitest nagu näiteks põllumajanduspoliitika.

Kui soovime jätkuvalt etendada maailmalaval olulist rolli, peame ühtlasi reageerima olukorrale, kuid tegema ka pidevalt koostööd, et luua lähenemiskriteeriume nii Euroopa Liidus kui sellest väljas. Euroopa peab pisut muutuma. Vastasel juhul ootab meid ees keedetud konna saatus: vesi hakkab potis aegamööda keema ning ühel hetkel on liiga hilja, et välja hüpata.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI). - Proua juhataja, Alexander Radwan ütles varasemas sõnavõtus, et Euroopa oli üleilmastumiseks igati valmis, ometi on selle tänapäevane variant meiega juba kaheksateist aastat olnud. Samal ajal libiseme üleilmastumise lõksust, st mineviku pajatustest, suure õitsengu kaotamisest ning demokraatia ründamisest, Euroopa lõksu, mis on tekkinud algsest poliitilisest patust, mis seisnes suutmatuses sõlmida korralikku lepingut juba Nizzas, kui eelistasime liiga rutakat laienemist läbimõelduma liidu loomisele.

Seetõttu moodustavad tänapäeva probleemituuma bürokraatia, miljardite eurode raiskamine ning tõepoolest ka vead, mida tehakse Euroopa koorekihi värbamisega poliitilistele ametikohtadele. Volinik Verheugen, tegelikult olete teiegi ju näide ülalmainitud olukorra kohta. Kui üritasite bürokraatiat kontrolli alla saada, hakati teie isikut põlastusväärselt ründama. Nüüd täidab samu kohustusi teine mees ning temagi jalgealust püütakse õõnestada. Vaatame, kuivõrd edukaks kujuneb tema tegevus bürokraatia peatamisel.

Olukord ei või sel viisil jätkuda. Kui me neid tõbesid terveks ei ravi, jääbki liit poliitiliselt halvatuks ning üleilmastumise probleemid saavad meist võitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. Proua juhataja, lugupeetud komisjoni asepresident, daamid ja härrad, tänane arutelu on tõepoolest väga pikk ja üksikasjalik ning võrreldes kõikide istungitega, milles olen eesistujana osalenud, avaldas siin täna arvamust suurim hulk istungil osalejaid ja parlamendiliikmeid. Üleilmastumine on tõepoolest väga aktuaalne ja tähtis küsimus, kuid öelgem illusioonideta, et tegemist on ka keerulise ja vastuolulise teemaga, mis on tekitanud palju erinevaid arvamusi, analüüse ja märkusi. Lubage mul siinkohal teha üldine järeldus, et üleilmastumine jääb püsima ning areneb ja avaldub uut moodi.

Tagasiteed ei ole, me ei saa minevikku pöörduda ega ajalugu muuta. Üleilmastumine ise on ju meie edasirühkimise tagajärg. Praegu peame tegutsema, analüüsima olukorda ja võtma vastu otsuseid, et jõuda selgusele, kuidas üleilmastumist kõige tõhusamalt ära kasutada ning sellest suurimat tulu saada, vähendades või kõrvaldades kõik sellega seotud teadaolevad ohud ning pidades alati meeles, et üleilmastumine peab teenima inimkonda ja kodanikke, mitte vastupidi. Just viimane asjaolu on minu jaoks väga oluline.

Et kasutada üleilmastumist kõige tõhusamalt ära ja sellest suurimat tulu saada, peame Euroopas kahtlemata varustama ettevõtteid, olgu need siis suured, väikesed või keskmised, vahendite ja strateegiatega, mis võimaldavad neil seista silmitsi majandusliku üleilmastumisega. Peame tõstma Euroopa kodanike kvalifitseeritust ning neid koolitama, täiustama oma sotsiaalmudelit. Ma ei pea silmas kõnealuse mudeli vähendamist või nõrgendamist, otse vastupidi. Peame seda tugevdama ja kohandama, et mainitud sotsiaalmudel suudaks edukalt minna üleilmastumise proovikividele ja ohtudele vastu. Peame vääriliselt tunnustama, et Euroopa Liit on tõestanud, et suudab keskkonda edukalt kaitsta ning näidata kätte õige tulevikusuuna, mida ükski muu piirkondlik ühendus maailmas ei ole veel teinud. Detsembris algavad Bali läbirääkimised illustreerivad kõnealust asjaolu hästi.

Lõpetuseks tahan rääkida Lissaboni strateegia „välismõõtmest“, mis on üleilmastumise küsimusega tihedalt seotud. Peaksime kutsuma üles kõiki, kes kõnnivad sama rada pidi ning seisavad silmitsi üleilmastumise raskuste ja proovikividega, jagama meiega majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid väärtusi ja põhimõtteid. Ühtlasi on oluline teha selgeks, et kõik võivad üleilmastumisest kasu lõigata, kui suudame üksmeelselt luua sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnast hooliva maailma, mida juhitakse kõikide nimel ning mis teenib kõikide huve. Säärane seisukoht on peamine. Daamid ja härrad, loobugem naiivsusest. Nagu varemgi juba ütlesin, usume meie, et saavutame kõikumatuid strateegiaid, põhimõtteid ja väärtusi rakendades põhieesmärgi: inimkonna vajadusi teeniva üleilmastumise.

 
  
MPphoto
 
 

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − Proua juhataja, daamid ja härrad, tänase arutelu aluseks olev Euroopa huvisid käsitlev komisjoni teatis ei ole muud kui aruteludokument. See ei kujuta endast järgmise kolme aasta Lissaboni kava. Tegemist on dokumendiga, millega püütakse õhutada mõttevahetust Euroopa Ülemkogus ja Parlamendis, et komisjon saaks lülitada kõnealuse arutelu tulemused ettepanekutesse, mille ta teeb järgmise Lissaboni tsükli kohta. Kuid ettepanekud koostatakse alles detsembris, neid ei ole veel esitatud. Seega on kõik auväärt parlamendiliikmed, kes komisjoni konkreetsete ettepanekute esitamata jätmise eest arvustasid, olukorrast valesti aru saanud.

See ei olnud tänase arutelu mõte. Komisjoni eesmärk oli saada teada, millele juhite Lissaboni kava koostamisel komisjoni tähelepanu teie, kes te esindate Euroopa valijaid. Mul on rõõm tõdeda, et võin paljude tänaste seisukohtadega nõustuda.

Lissaboni uue paketi peamisteks abinõudeks on taaskord suunised. Korrates president Barroso ühemõttelisi sõnu, on eelmainitud suunised varem tõhusalt toiminud ning me ei muuda neid abinõusid, kuid neid sõnastatakse loomulikult viisil, mis võimaldab meil kasutada viimase kolme aasta jooksul saadud kogemusi ning pöörata nendele küsimustele rohkem tähelepanu, mis on mainitud aja jooksul esile kerkinud.

Lubage mul tuua paar näidet. Peame pöörama rohkem tähelepanu konkurentsivõime, energia ning keskkonna vahelistele seostele. Tänase arutelu käigus on seda mitu korda nõutud, mis on ka täiesti õige. On aeg lõpetada üksikute strateegiate käsitlemine. Vajame täielikult ühtset käsitlusviisi. Peame panema suuremat rõhku kindlatele ettepanekutele, mille eesmärgiks on tagada, et ülemaailmne konkurents, mille poole pürgime, leiab aset mänguväljal, kus kõikidele kehtivad samad reeglid. Peame pühendama rohkem tähelepanu sotsiaalpoliitika võimaluste leidmiseks, et struktuurimuutusi toestada. Tänasel arutelul arvasid kõik fraktsioonid, et tegemist on väga tõsise küsimusega, ning tegid seda õigustatult.

Lubage mul selle kohta midagi öelda. Minu arvates on vale suhtuda sotsiaalse tasakaalu ja turvalisuse rahastamisesse kui almusesse. Vastupidi! Ka selle tegevuse puhul on tegemist investeerimisega majanduslikku potentsiaali, sest ei ole kahtlustki, et Euroopa majanduslik potentsiaal sõltub ülimalt motiveeritud ja võimekast tööjõust, mis on meie valduses tänu kõrgetele palkadele ning kvaliteetsele sotsiaalkindlustusele.

Asja ei tohi suhtuda nii, et majanduskasv ja sotsiaaltoetused ei sobi omavahel kokku. Korrates täna tihti lausutud mõtet, täiendavad ja toidavad mõlemad teineteist. Pean seda ülimalt tähtsaks. Ühtlasi soovin mainida, et kuna üha rohkem regioone ja valdkondi kannatab väljaõppinud ja kogenud tööjõu puuduse all, peame tegelema tööalase konkurentsivõimega aktiivsemalt, kui oleme seda senini teinud. Seega arvan, et oleme paljude mainitud küsimuste puhul samal lainepikkusel.

Lubage mul lisada, et komisjon on arvamusel, et peame viimasel ajal tormilist külge näidanud finantsturgude puhul rakendama rahvusvahelisi ja mitmepoolseid abinõusid. Me ei või lubada, et asjad arenevad suvalises suunas vaid seetõttu, et meie finantsturul valitsevat olukorda on nimetatud rahvusvahelise finantssüsteemi sisseehitatud struktuuridefektiks. Samuti ei ole tegemist nende direktorite inimliku eksimusega, kes on tänaseks pensionile jäänud, saades 100 kuni 200 miljoni dollari suuruseid lahkumistoetusi; tõepoolest, peame süüdistama struktuuridefekte.

Ühtlasi soovin teha kolm lühikest märkust täna aset leidnud üleilmastumist käsitleva arutelu peateema kohta. Esiteks on raske luua Euroopa ühist poliitikat, tuginedes vaid tänasele arutelule, sest Euroopa huvides ei olda üksmeelel. Tõele au andes tegeleme igapäevase töö käigus Euroopa vaheldusrikaste huvide defineerimisega. Sõltuvalt olukorrast võivad need ühes liikmesriigis seisneda kaubanduskeskuste madalates hindades, kuid teises jällegi suures tööstusalases tööhõives. Kõnealust eesmärkide lahkheli ei ole lihtne lahendada. Euroopa huvid võivad keskenduda Liège’i linna tööhõivele terasetööstuses, tuues väga aktuaalse näite, või heitkogustega kauplemise rangetele keskkonnanõuetele. Seisame sääraste lahkhelidega pidevalt silmitsi ning ei ole olemas ühtegi ühist suundumust, mille järgi 27 liikmesriiki võiksid joonduda, et määratleda Euroopa ühiseid huvisid.

Teiseks me ei saa heaks kiita hoiakut, mille järgi üleilmastumine on tore, kuni kehtib olukord, kus rikkad põhjariigid valitsevad vaeste lõunariikide üle, ent kui nimetatud lõunariigid muutuvad konkurentideks, on ka üleilmastumine ühtäkki halb. Selline kaitsehoiak ei ole midagi väärt. Samuti on vastuvõetamatu, et nõuame arenevatelt piirkondadelt rangete keskkonna- ja sotsiaalnõuete täitmist, keeldudes samal ajal muutmast meie endi seisukohti.

Minuni on jõudnud kuuldus, et Euroopa arvates peavad Hiina ja India muutma kehtivaid keskkonna- ja sotsiaalnõudeid. See on loomulikult õige, kuid hiinlaste ja indialaste jaoks kõlab see puhtalt Euroopa protektsionistliku hoiakuna, sest meie saavutasime majandusliku õitsengu just tänu nõrkadele keskkonna- ka sotsiaalnõuetele, kuid nüüd anname teistele teada, et tahame nimetatud hüved endale jätta ning nemad ei suuda eales säärast õitsengut saavutada.

Daamid ja härrad, kirjeldatud poliitika on hukule määratud, võin seda teile kinnitada. Meil jääb üle vaid kõnealustele arenevatele majandustele näidata, et on olemas ka teine võimalus, et tegelikult saab keskkonna ja ühiskonna proovikive muuta majanduse jaoks võimaluseks, st „keskkonna industriaalpoliitikaks”.

Minu arvates oleme kõnealuses küsimuses üksmeelel ning komisjon võib nüüd sellele tuginedes suuri jõupingutusi teha, et esitada järgmise Lissaboni tsükli jaoks ettepanekuid. Neid käsitletakse märtsis aset leidval nõukogu kevadisel kohtumisel, mis annab Euroopa Parlamendile rohkelt võimalusi avaldada arvamust konkreetsete algatuste ja ettepanekute üle enne lõpliku otsuse langetamist järgmise aasta märtsis.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Täname teid kokkuvõtte tegemise eest, härra volinik.

Minu kätte on jõudnud seitse resolutsiooni ettepanekut, mis on kooskõlas kodukorra artikli 103 lõikega 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset homme kell 12.00

(Lühendatud kodukorra artikli 142 järgi)

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Herczog (PSE), kirjalikult. Härra juhataja, lugupeetud nõukogu ja komisjon, daamid ja härrad, areneva üleilmastumise tulemusel muutub üha enam riike demokraatlikuks ning järgib üleilmse vabakaubanduse põhimõtteid. Järelikult illustreerib see Euroopa rahupoliitikat ja demokraatiat, mis on kestnud juba pool sajandit. Teisest küljest jällegi näitab asjaolu, et mõningatel riikidel on rahvusvahelises kaubanduses ebaseaduslikke võtteid kasutades eeliseid, et põhiseaduslikud muutused on järkjärgulised ning neid ei ole võimalik otsemaid täiuslikult rakendada. Just seetõttu peab Euroopa püüdlema jätkuvalt demokraatiatavade edendamise ning tugevdamise poole.

Euroopa toimetulek üleilmses konkurentsis sõltub meist endist. Olles koostanud parlamendi raporti üleilmastumise kohta, tean, et probleemide olemasolu on tunnistatud, ning et nüüd on aeg hakata tegutsema.

Peame arvestama asjaoluga, et õitseng, milles elame, peab kestma ka meie lastelaste ajal, ning vahepeal peavad maailma teisedki rahvad jõudma elujärjega samale tasemele. Kas tulevikus on piisavalt energiat? Kas elutingimused on ikka kõlblikud? Just neid proovikive püütakse Euroopa energiapoliitika ning vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majandusega lahendada.

Peame tagama, et igal inimesel Euroopas, hoolimata tema päritolust ja olukorrast, ning igal ettevõttel, olenemata selle suurusest ja registrisse kantud asukohast, on võimalus oma andeid ja parimaid oskusi täiustada. Just selles perspektiivis peituvad võrdsed võimalused, teadmuspõhise ühiskonna ülesehitus, innovatsioonipoliitika ning Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete põhimõte.

Peame digitaalajastusse ümber lülituma, rakendades e-kaasatust igas valdkonnas ning kõikide inimeste puhul.

Lühidalt öeldes on kõik tööriistad valmis, peame neid lihtsalt kasutama. Asugem tööle!

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. Üleilmastumist ei saa peatada, kuid Euroopa Liidu toimetulekut üleilmastumise ajajärgul ei tohi pidada etteotsustatud tulemuseks. Lissaboni strateegia, nagu oleme seda senini rakendanud, ei ole kohe kindlasti edu saladus. Tegelikult on tegemist ju vaid strateegiadokumendiga, mille puhul teadsime juba 2005. aastal, olles dokumendi koostamisega alles poolel teel, et selle eesmärki, s.o pidada võistlust USA-ga konkurentsivõime ja uuenduste alal, ei suudeta kunagi täita.

Samal ajal on majanduses ilmnenud uusi probleeme, mida visatakse Hiinast, Indiast ja teistest Aasia riikidest. Senini on mõistlike eesmärkide arvukus varjanud asjaolu, et meil jääb vajaka poliitilisest julgusest struktuurireformide elluviimiseks riiklikul tasemel, kuid uuendusmeelse ja jõulise Euroopa üle otsustakse ju just riiklikult. Euroopa Liit otsib arglikult asenduslahendusi. Näiteks pannakse kõik panused ühenduse eelarve radikaalsetele muutustele, mis tähendab uurimis- ja arendustegevuse investeerimist avalikus sektoris. Sellest ju ei piisa, kui ülalkirjeldatud tegevusega ei võeta riske ega toetata uuendusmeelseid finantssektori eraettevõtteid.

Euroopa Tehnoloogiainstituudi loomine illustreerib meie kalduvust leida institutsioonilisi lahendusi ning Globaliseerumisega Kohanemise Fond näitab Euroopa ülepaisutatud muresid. Õige lahendus üleilmastumise küsimusele on turgude täielik liberaliseerimine ning julgete reformide rakendamine Euroopa sotsiaalmudelis.

 
  
MPphoto
 
 

  Joseph Muscat (PSE), kirjalikult. – Selleks, et olla üleilmastumise ajajärgul edukas, tuleb Euroopa Liidul Euroopa jaoks välja töötada välismaiste otseinvesteeringute poliitika.

See poliitika peab hõlmama:

– sissetulevaid välismaiseid otseinvesteeringuid, see tähendab otseinvesteeringuid Euroopa Liitu, mis on pärit mis tahes piirkonnast maailmas,

– väljaminevaid välismaiseid otseinvesteeringuid, mis on Euroopa Liidust lähtuvad otseinvesteeringud mis tahes piirkonda maailmas ja

– sisemisi välismaiseid otseinvesteeringuid, mis on mis tahes ühest Euroopa liidu liikmesriigist teise tehtavad otseinvesteeringud.

On tõsi, et meil leidub niisuguse poliitika elemente, nagu seitsmes raamprogramm, mis loovad tingimused investeeringute meelitamiseks teadus- ja arendustegevusse.

Kuid see on ainult asja üks külg, kuigi oluline.

Andmed näitavad, et kaasaegses maailmamajanduses on välismaistel otseinvesteeringutel või siis Euroopa välismaiste otseinvesteeringute positsioonil võrdluses muu maailmaga äärmiselt suur tähtsus.

Faktidele tuginedes võib öelda, et kui me tõesti tahame Lissaboni eesmärkide nimel pingutada, tuleb meil üldine välismaiste otseinvesteeringute poliitika Euroopa jaoks välja töötada, et need investeeringud tooksid meie inimestele maksimaalselt kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Stubb (PPE-DE) kirjalikult. – Tänapäeva eurooplastele ei tundu üldse veider rännata Ladina-Ameerikas, lobiseda Aafrika sõpradega Internetis ja tellida CD-plaate USAst. Üleilmastumise tagajärjel muutub maailm väiksemaks. Iseäranis just noorem põlvkond suhtub Euroopasse kui tagaaeda ning maailmasse justkui oma kodulinna.

Siiski on mõistel üleilmastumine ebameeldiv varjund. Üldlevinud kartuseks on see, et üleilmastumise tagajärjel röövivad madalate tööjõukuludega riigid Euroopalt töökohad.

ELil on nende seisukohtade muutmises märkimisväärne roll. Ta ongi seda teinud tõestades, et koos on liikmesriigid piisavalt tugevad, et üleilmastumises ellu jääda ja sellest isegi kasu lõigata. Nagu avalduses märgiti, on Euroopa maailma suurim kaupade ja teenuste eksportija ning suuruselt teine välismaiste otseinvesteeringute saaja. Tööhõivest rääkides tuleb meenutada, et aastal 2006 loodi kokku 3,5 miljonit uut töökohta!

Muidugi on asju, mida tuleb parandada. Euroopa innovatsioonipoliitika vajaks tõuget, tarvis on maailmaturu reguleerimist ja kliimamuutuste tõkestamine ei tohiks olla ainult Euroopa probleem. Sellegipoolest ei ole mul kahtlustki, et EL teeb üleilmastumise testi auga läbi.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Edward McMILLAN-SCOTT
Asepresident

 
Viimane päevakajastamine: 14. jaanuar 2009Õigusalane teave