Juhataja. - Järgmisena arutletakse teemal:

– Suuliselt vastatav küsimus (http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=OQ&reference=O-2007-0057&language=ET" ), mille esitas Guido Sacconi kliimamuutuste ajutise komisjoni nimel nõukogule: nõukogu strateegia Bali kliimamuutuste konverentsiks (COP 13 ja COP/MOP 3) (B6-0379/2007)

ja

– Suuliselt vastatav küsimus (http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=OQ&reference=O-2007-0058&language=ET" ), mille esitas Guido Sacconi kliimamuutuste ajutise komisjoni nimel nõukogule: nõukogu strateegia Bali kliimamuutuste konverentsiks (COP 13 ja COP/MOP 3) (B6-0380/2007)

  Guido Sacconi (PSE), autor. - Härra juhataja, minister, volinik, daamid ja härrad, olen kindel, et mul ei ole vaja teile meelde tuletada eelseisva pooltevahelise Bali konverentsi tähtsust, millega seoses oleme teilt strateegia ja tulevase tegevuskava kohta täiendavat teavet küsinud.

Euroopa Liiduna oleme iseseisvalt pühendunud erakordselt suurele saavutusele, kui ma võin nii öelda, isegi kui me teame, et see ei ole lõplik lahendus. Meie ühine eesmärk on hoida globaalne soojenemine kahe kraadi vahemikus võrreldes tööstusrevolutsiooni eelsete aegadega, olles teadlikud, et see on kõrge riskiga lävend ja mõnes maailma ja Euroopa osas on vajadus teha plaanikohaseid ettevalmistusi poliitika kohandamiseks. Siiski, kui tahame püüelda selle keerulise eesmärgi suunas, peame endale teadvustama, et uus rahvusvaheline leping on ülivajalik.

Nagu teame, on Euroopa Liidu vastutus piiratud (14% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside emissioonist). Uus rahvusvaheline leping arvestab pärast Kyoto konverentsi toimunud muutusi, eriti Aasia gigantide erakordset ja kiiret arengut: tõepoolest on Bali otsustav samm selles suunas. Ehkki see ei ole koht, kus kokkuleppele jõutakse, algavad seal läbirääkimised ja seega on väga oluline Balis välja töötada selge läbirääkimiste mandaat, täpsete tähtaegadega ja eesmärgiga jõuda lepingu sõlmimiseni 2009. aastal.

Viimastel kuudel on maailma poliitiline, majanduslik ja kultuuriline raamistik muutunud, tulenevalt valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma IPCC raportitest, mille lõplik süntees avalikustatakse selle nädala lõpul ja esitletakse Valencias Al Gore'i ja IPCC teadlaste Nobeli preemia üleandmisel. Viimastel kuudel on palju muutunud ja me võime seega olla optimistlikud, olgugi et kriitiliselt ja valvsalt.

Seega sooviksin kokku võtta resolutsiooni sisu, mille oleme koostanud ja loodame, et see võetakse siin täiskogus homme enamushäältega vastu; see on pakkumine, pakkumine läbirääkijatele karmima joone võtmiseks kui need läbirääkimised algavad. Ma soovin tänada proua Hassit, kes koos teiste raportööridega on suutnud luua sünteesi vältimaks terve asja muutumist ülekaunistatud jõulupuuks. Tähelepanu kese on suuresti nendel läbirääkimistel ja nõnda me seda teile esitleme.

  Satu Hassi (Verts/ALE), autor. – (FI) Hr juhataja, ma soovin avaldada tänu fraktsioonide variraportööridele suurepärase koostöö eest selle resolutsiooni läbirääkimistel. Kliimamuutused toimuvad just praegu ning kulgeb kiiremini kui ennustatud. Tähelepanuväärne näide selle kohta on see, et läinud suvel sulas Põhja-Jäämeres miljon ruutmeetrit jääd – see on suurem pindala kui Soome, Norra ja Rootsi kokku. Teadlaste sõnum kliimamuutuste arengu kohta ja kohese vajaduse kohta kärpida emissioone on ärevaks tegev. Seda kajastab ka valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühm sellel nädalal Valencias.

Väga oluline on see, et ei tekiks tühimikku Kyoto protokolli ja järgmise kliimaleppe vahel. Seepärast peaks 2012. aasta järgset olukorda reguleeriv leping olema valmis hiljemalt 2009. Euroopa Liit peab Balis tegema kõikvõimaliku läbirääkimise mandaadi saavutamiseks, mis võimaldaks globaalsel soojenemisel jääda alla kahe kraadi. ELi juhtroll on selle jaoks otsustav. Me näitame teed oma emissioonide vähendamise meetmetega, aga ka rahvusvahelisi läbirääkimisi koordineerides. Äärmiselt oluline on kaasata kõik tööstusriigid, kaasa arvatud Ameerika Ühendriigid, ehkki see üksi ei ole piisav kliima päästmiseks. Sama oluline on saada suured arenguriigid, nagu Hiina ja India, nõusse emissioonimahu kasvu piiramisega. See on tõenäoliselt rahvusvahelise diplomaatia ajaloo kõige raskem väljakutse. Me peame aru saama, et kui Hiina, India ja muud sarnased riigid nõustuvad emissioone piirama, siis tähendab see tohutut muutust nende mõtteviisis ja tegemistes. Me peame valmis olema midagi neile selle eest vastu andma. Teisisõnu peame me andma rahalist abi puhta, kliimasõbraliku tehnoloogia läbimurdeks nendes maades.

Ma soovin teile kõigile meelde tuletada, et Nicholas Sterni hinnangul on vaja igal aastal suunata kliima kaitsmisse 1% sisemajanduse kogutoodangust. Pärast Teist maailmasõda, saatsid Ameerika Ühendriigid Marshalli plaani raames 2% oma sisemajanduse kogutoodangust. Pärast sõda oli oluline alustada ülesehitustöödega, kuid siiski on olulisem ennetada sama ulatuslikku katastroofi kliima muutuste tulemusena. Seega peame olema valmis kliimakaitse eest ka maksma.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. – (PT) Austatud juhataja, volinik, daamid ja härrad, läheneb aeg, mil Indoneesia saar Bali võtab vastu kliimamuutuste konventsiooni osalisriikide 13. konverentsi delegaadid, kellel palutakse taaskord kasutada oma kogemusi ja läbirääkimisoskusi, et teha ajalugu.

Kyoto protokolli rakendamise esimese perioodi valguses, vahemikus 2008 kuni 2012, ilmnes murettekitav teaduslik informatsioon selle kohta, et viimased arengud kliimamuutuses toovad välja, kui tungiv on vajadus leida ühtne ja efektiivne vastus väljakutsele – kaalul on ju planeedi tulevik. Selles kontekstis on Bali viimane võimalus alustamaks läbirääkimisi ülemaailmse ja laiaulatusliku kokkuleppe saavutamiseks 2012. aasta järgse olukorra jaoks. Me oleme teadlikud selle juriidilise protsessi keerukusest.

Euroopa Liit läheb Balile sama eesmärgiga, mis on EL-il olnud juba 15 aastat, mille jooksul me kõhklematult ja ühetähenduslikult oleme võtnud rahvusvahelise üldsuse seas liidri rolli võitluses selle suure ülemaailmse väljakutsega. Euroopa Liidu põhiline eesmärk Bali konverentsil kliimamuutuse kohta on seotud protsessi endaga, näiteks laiaulatusliku ülemaailmse läbirääkimisprotsessi käivitamine.

Sooviksin teile ka teatada, et EL peab efektiivse ja sobiliku 2012. aasta järgse raamistiku jaoks oluliseks järgmisi aspekte: esiteks, jätkata ühisseisukoha arendamist selleks, et saavutada kokkuleppe põhieesmärk; teiseks, jõuda kokkuleppele arenguriikidele kindlamate kohustuste seadmiseks seoses ülemaailmse emissioonide vähendamisega; kolmandaks, hõlbustama teiste riikide uute, erapooletute ja paindlike panuste andmist, kaasa arvatud stiimulid, mis on loodud uut tüüpi kohustustega majandusliku arenguga seotud kasvuhoonegaaside emissioonide intensiivsuse vähendamiseks; neljandaks, laiendada süsinikuturgu, eeskätt tugevdades leidlikke ja paindlikke mehhanisme; viiendaks, tugevdada teadus- ja arendustegevuse, levitamise, prognoosimise ja läbipaistvuse alast koostööd tehnoloogiasektoris; ja lõpuks, suurendada pingutusi, et kohandada eriti riskijuhtimisvahendite rahastamist ja tehnoloogiat.

Hr juhataja, daamid ja härrad, näitajad räägivad enda eest. Me olime Kyotos eesliinil suuremate kohustuste võtmiseks, kui meilt nõuti, ning täna on ELil ja selle liikmesriikidel selgelt määratletud edasipüüdlikud eesmärgid, mis jälle seavad meid kliimamuutusega võitluses eesliinile. Nagu nõukogu eesistuja New Yorgis rõhutas, on kliimamuutus vaieldamatult üks inimkonna suurimaid väljakutseid, mis on arenenud teooriast tegelikuks ja levinud mureks terve maailma inimeste jaoks.

See on ülemaailmne väljakutse, mis vajab ülemaailmset vastust; selle efektiivsus sõltub rahvusvahelise üldsuse ühisest tegevusest. Seepärast rõhutame, et on vaja kõiki pingutusi, et sõlmida ülemaailmne laiaulatuslik leping Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste alase raamkonventsiooni alusel, mis esindab ja peab jätkuvalt esindama keskset ja hädavajalikku lähteraamistikku kõikideks selle valdkonna tegevusteks ja algatusteks.

Seega on teistel riikidel aeg võtta vastutus ja mängida ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses ehtsat ja proportsionaalset rolli. Saanud julgustust hiljutisel Lissaboni mitteametlikul Euroopa ja ülemaailmastumise teemalisel tippkohtumisel aset leidnud arutelust riigi- ja valitsusjuhtide vahel, mis näitas selgelt, et kliimamuutused on ELi jaoks esmatähtis valdkond, ja ka keskkonnakomisjoni 30. oktoobri järeldustest COP 23 ettevalmistamise kohta, läheme Balisse aktiivselt kaasa aitama tulemuse saavutamisele, mis omakorda viib konkreetse, tajutava arenguni kliimarežiimi tulevikus. Bali ei esinda teekonna lõppu, vaid pigem algust, „teejuhti”, millest on viimastel aastatel nii palju räägitud. See on keerukas ja raske väljakutse, kuid selline, mida on võimalik saavutada ja mida ei saa edasi lükata. EL on omalt poolt valmis seda väljakutset juhtima, kuna see on see, mida meie inimesed tahavad.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. - (EL) Hr juhataja, tänan teid täna avanenud võimaluse eest vahetada arvamusi ELi võetava seisukoha suhtes 3. detsembril Balis algaval ÜRO konverentsil.

Komisjon ja Euroopa Parlament tegid otsustava panuse ambitsioonika Euroopa kliimamuutuspoliitika kasutuselevõtmise suunas. Sellest sai rahvusvahelisel areenil juhtivseisukoht, samuti konstruktiivne seisukoht nii meie arenenud riikidest kui ka arenguriikidest partnerite hulgas. Ma loodan, et see lähestikune ja viljakas koostöö jätkub Balis, kus parlamenti esindab tugev delegatsioon.

Kliimamuutuste ajutise komisjoni esitatud küsimus puudutab kõige olulisemaid teemasid, millega Balis kokku puutume.

Üks nendest teemadest on see, kuidas kindlustada meie põhiliste parterite toetus läbirääkimiste alustamiseks, et sõlmida rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kindlustada, et ülemaailmne kliimasoojenemine jääb 2°C piiridesse.

Bali konverents on kahtlemata tähtis etapp rahvusvahelises püüdluses võidelda kliimamuutuste vastu. Bali on rahvusvahelise üldsuse jaoks esimene praktiline test, mis näitab selle otsusekindlust poliitiliste avalduste muutmisel tegudeks.

On palju julgustandvaid märke. Kliimamuutused on nüüd rahvusvahelise poliitika esmaeesmärk; see on kogu maailma riigi- ja valitsusjuhtide esmane mure. Kuu aega tagasi toimus esimene sellelaadne kohtumine, mille kutsus kokku ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon New Yorgis ja mis andis edasi väga tugeva sõnumi: kliimamuutusi tunnustatavad nüüd kõik maailma juhid teemana, mis vajab rahvusvahelise üldsuse tungivat ja määravat tegutsemist.

Hiljutine kohtumine Bogoris kinnitas samuti, et on olemas ühine seisukoht pidevalt kasvava arvu riikide seas, et Balis tuleb jõuda kokkuleppele ametlike läbirääkimiste alustamiseks, mis on suunatud kliimamuutuste alase lepingu sõlmimisele aastale 2012. aastale järgneva perioodi kohta.

Senised arutelud on samuti näidanud, et on olemas vaadete ühtivus seoses põhiliste punktide lisamisega lepingusse aastale 2012 järgneva perioodi kohta. Muidugi eelistaksid mõned rühmitamist (vähendamine, adaptatsioon, tehnoloogia, rahastamine) põhiliste Bali kokkuleppepunktide paikapanemisel, mis on ELi seisukoht.

Siiski on tõsi, et EL on suutnud üsna hästi kehtestada Bali konverentsi päevakorra. ELi kliima- ja energiaalasel strateegial, mille Euroopa Ülemkogu märtsis 2007 komisjoni sarnase ettepaneku alusel heaks kiitis, on otsustav mõju nii Bali konverentsi eesmärkide ja ambitsioonide ulatusele kui ka 2012-järgse perioodi kohta käiva kliimamuutuste alase kokkuleppe ülesehitusele.

ELi strateegia on kujundanud aluspõhja hulgale mitmepoolsetele ja kahepoolsetele aruteludele. EL arutab käesoleva kuu lõpus ELi-Hiina ja ELi-India tippkohtumistel kliimamuutust eelisjärjekorras. Jääb meie arenenud riikidest partnerite kohuseks vastata ja koostööd teha ELi seatud eesmärkidega, tegutsedes alati teaduslikele andmetele tuginedes.

Arenenud riigid peavad jätkama juhtkoha hoidmist, võttes edasipüüdlike kohustusi emissioonide vähendamiseks absoluutarvudes. Meil on kasvuhoonegaaside piiramiseks majanduslikud ja tehnoloogilised vahendid. Kui meie ja teised arenenud riigid ei tee esimesi samme, siis kuidas saame eeldada, et kiiresti arenevad ja tõusvad majandused sama teeksid, eriti nõutavas ulatuses?

Sellegipoolest ei jäta ennustused emissioonide ülemaailmse suurenemise kohta kahtlust, et ka arenguriigid peavad kaastööd tegema. Me ei palu neil praegu pühenduda emissioonide vähendamisele absoluutarvudes. Siiski peavad arenguriigid meie abiga aeglustama oma emissioonide suurenemise kasvu. Seega võivad need globaalses mastaabis mingil hetkel järgmise 10–15 aasta jooksul, kui me oleme jõudnud CO2 emissioonide laeni, hakata vähendama absoluutarvudes.

See on ainus viis, kuidas saame hoida planeedi keskmise temperatuuri tõusu 2 °C vahemikus. Selles kontekstis peame keskenduma kindlatele ettepanekutele tugevdada rahastamist ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse ning tehnoloogisiiret arenguriikidesse.

Seega toetame oma Indoneesia võõrustajate algatust kutsuda Balis konverentsi ajal toimuvale kliimamuutuse ja rahastamise alasele kohtumisele rahandusministrid.

Oma rahvusvahelise juhtrolli säilitamiseks peab EL ennekõike saavutama tulemusi omaenda territooriumil. Komisjon kiidab järgmise aasta alguses heaks kliima- ja energiaalase meetmepaketi ning visandab vajalikud meetmed meie eesmärkide saavutamiseks, nimelt ühepoolseks emissioonide vähendamiseks 20% võrra, või kui jõutakse rahvusvahelise kokkuleppeni, siis 30% võrra.

See meetmepakett sisaldab ettepanekuid vastutuse ja kohustuste jaotamiseks liikmesriikide vahel selleks, et parandada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning saavutada taaskasutavate energiaallikate suhtes püstitatud eesmärgid.

Ühenduse tasemel kasutatavad meetmed peavad samuti mängima osa emissioonide vähendamisel. Üks selline valdkond on meie eesolevad ettepanekud CO2 ja mootorsõidukite osas, nagu arutati Euroopa Parlamendi plenaaristungil oktoobris.

Komisjon pakub välja õigusliku raamistiku, saavutamaks ühenduse eesmärki 120g/km kohta aastaks 2012. Komisjon esitleb ka õiguslikku raamistikku CO2 püüdmiseks ja ladustamiseks koos vajalike keskkonnakaitsealaste garantiidega.

Bali on vaid läbirääkimisprotsessi algus, nagu juhataja enne ütles. Nüüd peame oma tulevikuplaanile ette valmistama ja tagama võimalikult laia rahvusvahelise toetuse.

EL tihendab kahepoolseid sidemeid suuremate partneritega ning kasutab täielikult ära nii eesolevaid tippkohtumisi kui ka teisi olulisi rahvusvahelisi kohtumisi.

Nagu ma olen ennegi öelnud, on rahvusvahelistest julgustavatest märkidest hoolimata olemas tõsiseid erinevusi arvamustes. Näiteks on erimeelsusi küsimuses, kuidas võidelda kliimamuutustega, ja eriti sihtnormide tüübis ja olemuses. USA jätkab vastuseisu siduvate eesmärkide kehtestamisele.

Seda liiki eesmärgid on olulise tähtsusega, kui me soovime tagada oma kokkuleppe efektiivsuse ja ülemaailmse CO2 turu tugevdamise. Me jätkame koostööd kõigiga Ameerika Ühendriikides, kes saavad aidata muuta suhtumist föderaalsel tasemel.

Ameerika Ühendriikides endis käib hetkel väga elav dialoog kliimamuutuste vastu võitlemise teemal. Me saame Ameerika Ühendriikide erinevatest osadest selgeid teateid ja üleskutseid otsustavaks tegutsemiseks Bali konverentsi eel.

Läbi teie erinevate kontaktide teiste parlamentide kolleegidega üle maailma, koos tööstuse ja kodanikuühiskonna esindajatega, loodame jätkuvalt Euroopa Parlamendi toetusele ELi edasipüüdlike sihtide propageerimisel seoses kliimamuutuse probleemiga.

Me vajame seda toetust püüdlustes tugevdada rahvusvahelist koostööd kliimamuutuste alal.

(Aplaus)

ISTUNGI JUHATAJA: MARTINE ROURE
Asepresident

  Eija-Riitta Korhola, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FI) Proua juhataja, kõigepealt minu siiras tänu pr Hassile tema koostöö eest selle resolutsiooni koostamisel. Ilmselgelt saab see olema üks kõige olulisemaid, kui mitte olulisim kliimamuutuse alane konverents. Kahjuks ei ole toimunud eelmise viie konverentsi käigus erilist edasiminekut. Nüüd on lõpuks ometi saabunud aeg määrata konkreetsed meetmed 2012-järgse perioodi jaoks.

Kõigi eelmiste konverentside ühine külg on see, et tõeliste läbimurrete meenutamise asemel oleme näinud ELi kiitmist selle ühepoolsete tegude ja keskkonnaalaste taotluste eest, ja alustamegi jälle järgmist aastat. Probleem on selles, et kiiresti on vaja ülemaailmseid abinõusid ülemaailmse kliimaprobleemi jaoks, olgugi et nende võtmine näib raske. Näiteks ei näinud me aasta tagasi Nairobis ühegi olulise uue riigi pühendumust emissioonide kärpimiseks alates 2013. aastast. Seega me oleme pidanud lootma, et ehk Kyoto protokolli raamistiku välised läbirääkimised lõppevad emissioonide vähendamisega maailma suurimate saastajate poolt, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, India ja Venemaa.

Tõenäoliselt on kõige reaalsem väljakutse arengumaadele arusaam solidaarsusest. Ühel hetkel ei näinud keegi ette emissioonide kasvu kiirenemise ulatust, nüüd tulevad aga peaaegu pooled kõigist emissioonidest arengumaadest – peamiselt Hiinast ja Indiast. Muidugi on ka nende kodanikel õigus majanduskasvuks, kuid on kõigi huvides, et see kasv oleks võimalikult puhas. Seega on läbirääkimiste kulg ebamugav, kuid seda on ka tegelikkus. See võib ahvatleda ülemaailmsel turul tegutsevaid ettevõtteid jätkata investeerimist kohtadesse, kus pole korralikke keskkonnastandardeid ega emissioonipiiranguid. Arenguriikide inimestel on puudu aga solidaarsusest seoses keskkonnasaastega. Peale selle ei tähenda emissioonide asukoha muutmine nende vähendamist. Tulemuseks on sellel juhul kiire kasv kolmele emissioonile neljast. Kuidas me sellisest olukorrast edasi läheme? Kas on aega tööstuslik tootmine riigispetsiifilistest piirangutest lahti ühendada ja luua selle asemel ülemaailmne plaan tööstussektorile ja rahvusvahelisele süsinikumajandusele? Prioriteedid peaksid olema energiasisaldus, öko-efektiivsus ja madala emissioonitasemega tehnoloogia ja selle arendamine.

  Elisa Ferreira, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Nõukogu eesistuja, volinik, daamid ja härrad, alustan raportööri proua Hassi südamliku õnnitlemisega tema avakõne eest ja tema võime eest seda keerulist juhtumit kohusetundlikult käsitleda.

Hääletamisele antav tekst peegeldab erinevate fraktsioonide siiraid pingutusi saata Balile selge, tõhus ja mobiliseeriv sõnum. See on ainus viis tagada tingimused keskse eesmärgi saavutamiseks, milleks on Bali kohtumise muutmine lähtepunktiks kõigile ülemaailmsetele partneritele kliimamuutuse vastu võitlemiseks selgete ja määratud strateegiate kasutuselevõtmisel aastaks 2009.

Kõik on pidanud kandma ohvreid ja tegema kohandusi. Eesmärk on täidetud siis, kui see tekst parlamendis laialdast tunnustust leiab. See annab keskkonna- ja kliimaalaselt ELi teedrajavale vaimsusele kogu maailma silmades demokraatliku legitiimsuse. Siiski on see teedrajav vaimsus loonud täiendavaid kohustusi, eriti seoses mõne spetsiifilise ettepaneku kvaliteediga, mis peavad samaaegselt katma nii vähendusi kui kohandusi. Eriti peab arvesse võtma fakti, et suurimad kohanduskulud langevad nüüd maailma vaeseimatele regioonidele, mis on probleemiga kõige vähem seotud ning selle lahendamiseks kõige halvemini varustatud. Ettepanekud peavad samas ka kindlustama, et rahvusvahelised eri vähendamised tuleb jagada võrdselt, proportsionaalselt ja ausalt.

Keskkondlikke kohustusi tuleb kohandada vastavalt vaeseimate riikide ja regioonide arenguprotsessile, mille hulka kuulub ligipääs korralikele elutingimustele ja mugavusele, nii vähem arenenud riikide kui kasvavate majanduste hiigelsuure elanikkonna puhul. Kuigi Euroopa teedrajav lähenemine on kohustus, peaks seda võtma ka võimalusena keskkonnaga seotud suhteliste tehniliste ja innovatiivsete eeliste saavutamiseks. See juhtub vaid siis, kui keskkonnaalased mured ja kohustused muutuvad sammhaaval globaalse majanduse toimimise reegliteks. Kui mitte, moonutavad ELi head tavad konkurentsi ja valmistavad pettumuse ELi kodanikele.

Selles kontekstis teeb parlament praktilise ettepaneku, et iga riigi kohustused peaksid saama täiendust globaalsete sektoriliste kohustuste kasutamisega, vaatega orientiiride ja rahvusvaheliselt vastuvõetud heade tavade järgimiseks kõigi rahvusvahelise konkurentsiga seotud tööstus- ja teenusesektorite puhul. See on väga pretensioonikas töökord, kuid EL peab võtma enda peale oma positiivse juhi rollile vastavad kohustused, mis on planeedi ellujäämiseks äärmiselt tähtsad

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. - (SV) Proua juhataja, minister, volinik, Bali läbirääkimiste algus detsembris, millest saab uus Kyoto kokkulepe, on loomulikult väga oluline. Parlament valmistab end selle arutelu ja resolutsiooni läbi ette ja ka nõukogu tegi seda vastava resolutsiooni läbi. Mis on minu arust endiselt puudu, on selgem koostöö ELi eri asutuste vahel. Portugalil kui eesistujariigil lasub suur vastutus. Euroopa Liit peab Balis rääkima ühel häälel.

Väga oluline osa on see, kuidas arenguriikide olukorda käsitletama hakatakse ning kuidas suudetakse majanduslik areng siduda keskkonnasõbralike tehnoloogiatega. Nad vajavad meie toetust. Mitte ainult häid sõnu, vaid raha, meetodi arengut ja ligipääsu uutele tehnoloogiatele. Me peame oma erinevate poliitikavaldkondade alaseid pingutusi koondama ja abi tuleb muuta ka kliimasõbralikuks.

Osa lahendusest sõltub ka teisest punktist, mida soovisin arutelul mainida – metsad. Tänapäeval laastatakse suuri alasid ja me kõik teame, mida see kliima jaoks tähendab. Lisaks on see katastroof ka inimestele, kes selles piirkonnas elavad, kui nende elatusvahendid kaovad. Tuleb koostada töömeetod, milles me maksame arenguriikidele ja tavalistele perekondadele metsade eest hoolitsemise ja valvamise eest. Jätkusuutlik tootmine on hädavajalik. Täielikult puutumatu mets on hea bioloogilise mitmekesisuse suhtes, kuid mädanev mets eritab suures ulatuses metaani. Mida me vajame, on kasvav mets, kus surnud taimede eest kantakse hoolt nii, et ei eraldu CO2 ega teisi kasvuhoonegaase.

Bali saab olema suur, keeruline ja kaootiline kohtumine. Parim, mis teha saame, on ennast hästi ette valmistada, et läbirääkimiste tegelik algus hea oleks. Käesolev arutelu on selle jaoks suurepärane vahend, kuid me peame tegema ettevalmistusi koos oma sõpradega tugeva transatlantilise dialoogi abil ning dialoogi abil India ja Hiinaga. Me teame, et 25 riiki paiskavad 83% emissioonidest, mis tuleks peatada, ja, volinik, minister, tõeline sõber on isik, kes küsib, kuidas sul läheb, ning peatub selleks, et kuulata vastust.

  Liam Aylward, fraktsiooni UEN nimel. – Proua juhataja, minagi õnnitleksin proua Hassit tema töö eest ja panuse eest käimasolevasse arutelusse.

Samuti tahan ma õnnitleda endist Ameerika Ühendriikide asepresidenti Al Gore’i, keda hiljuti autasustati Nobeli preemiaga tema väärtusliku tegevuse eest kliimamuutuste vastu võitlemiseks rahvusvahelise tegevuse vajaduse propageerimisel.

Selle autasu andmine tähendab, et rahvusvaheliselt tunnustatakse kliimamuutuste jõudmist rahvusvahelise poliitika tegevuskavades tähtsaimate küsimuste hulka. Nüüd on vaja ka vastavat tegevust, et me suudaksime ühiselt tagada süsinikdioksiidi heidete olulise vähendamise lähitulevikus. Ma toetan täielikult Euroopa Liidu eesmärke aastateks 2020 ja 2050 süsinikdioksiidi heidete vähendamise osas.

Bali konverents annab meile võimaluse leppida kokku ametliku volituse ja raamistiku osas, et tagada selged ja kindlad rahvusvahelised kohustused alates aastast 2012.

Balis tuleb rajada tugev alus ja anda teekaart, mis põhineb jagatud nägemusel, arengumaade kindlatel kohustustel, süsinikdioksiiditurgude kasutamise laienemisel, tugevneval koostööl tehnoloogiauuringute osas ja raadamise vähendamisel. Ei tohi unustada, et EL peab saavutama tulemusi kodus ja olema eeskujuks.

Ma ootan veebruaris president Pötteringi ettepanekuid selle kohta, kuidas Euroopa Parlament, saaks oma tekitatud süsinikdioksiidi jalajälge vähendada.

  Rebecca Harms , fraktsiooni Verts/ALE nimel. - (DE) Proua juhataja, Euroopa Liidus on kombeks saanud, nagu me täna jälle ametisolevalt eesistujalt kuulsime, rääkida Euroopa juhtrollist rahvusvahelises pingutustes kliimamuutustega võitlemisel. Kui ma liigun mõtteis tagasi märtsi ja tippkohtumisel tehtud otsustele seada eesmärgiks 20% CO2 emissioonide vähendamine, 20% energiaefektiivsuse tõus ja 20% taastuvenergiaallikate kvoot aastaks 2020, siis kõlab see tõesti nagu juhtroll.

Leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et liikmesriikide läbirääkimised energiapaketi üle ei viinud piisavalt kaugele, et me saaks Brüsselis kunstlikult läbi arutada Bali konverentsi küsimused. Kui riigid, kellega EL kavatseb Balis läbirääkimisi alustada, vaatavad Euroopa kulisside taha ja näevad läbirääkimiste vaevalist olemust liikmesriikide vahel seoses energiaefektiivsuse ja taastuvate energiaallikatega, saavad nad aru, et see protsess pole muud kui tragöödia. Ma usun, et see on pahaendeline märk, kui me nõuame suuri samme rahvusvahelisel tasemel, kuid oleme kodus valmis vaid ettevaatlikult varvaste peal edasi hiilima. Mitte, et meie probleem oleks tehnoloogia puudumine. Meie mureks on see, et puudub täielikult poliitiline julgus mõjutada merede muutusi, mida arutati märtsis seoses energia ja energiaallikate poliitikaga.

Ma pean ütlema, et kui viimasel plenaaristungil võeti vastu Reuli raport, olin ma kohutatud, kuuldes, et me oleme tagasi arutamas ainult kivisöe ja tuumaenergia võimalusi, ning see täidab mind häbiga, et Euroopa riigid peaksid nüüd Aafrika riike nende kliimaprobleemide lahendamiseks tuumaenergiaga varustama. Ma arvan, et mõned eurooplased on aru kaotanud.

  Roberto Musacchio, fraktsiooni GUE/NGL nimel – (IT) Proua juhataja, selle täiskoja ees olev tekst on kliimakomisjoni ühise töö vili. Komisjon, mis on selleks otstarbeks ad hoc vormis asutatud ja väga tähtsa mandaadiga, on ette võtnud suurejoonelised nõustamise ja arutelu algatused ning koostanud kava vahenditest, mida Euroopa saab kasutada tähtsa rolli mängimiseks pooltevahelisel kolmeteistkümnendal, Bali konverentsil.

Strateegiaettepaneku tuum on selge ja jõuline. Tarvis on poliitilist ja mitmepoolset lähenemist, mis põhineb ÜRO-l ja, mis arvestab IPCC-d ja suuri muudatusi mitte ainult tehnoloogias, vaid ka sotsiaalmudelis. Vaja on tehnoloogiasiiret, koostööd ja uusi keskkonna ning arenguga arvestavaid lähenemisi. Komisjoni ja nõukogu poolt tehtud 3,20 % ettepanek on ainult algus, olgugi et positiivne. Meie mõtlemine peab olema laiaulatuslik ning edasivaatav ning ausalt öeldes ei võimalda tulevik tagasi pöörduda mineviku tehnoloogiate poole, mis on vanad, ohtlikud ja vastuolulised, nagu tuumaenergia.

Me peame hakkama mõtlema ka uuendusmeelsetele ettepanekutele, mida me ise oleme esile tõstnud oma parlamentaarsetel aruteludel ja mida autoriteedid, nagu näiteks kantsler Merkel, on tunnustama hakanud. Ma räägin enda ja hr Prodi ettepanekust emissioonide arvutamiseks iga inimese kohta, mis on väga oluline praeguse olukorra valguses, milles paistab praegu olevat ebavõrdsus emissioonides ja viisis, kuidas neid võrdselt jagada.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua juhataja, ma sooviksin teha oma kolleegi Hans Bloklandi nimel järgmised tähelepanekud.

Esiteks tahan ma palavalt tänada Satu Hassit kogu olulise töö eest, mida ta on teinud praegu meie ees oleva lahenduseni jõudmisel. Eelseisva Bali Kliimamuutuste Konverentsi valguses on tähtis üles märkida Euroopa Parlamendi vaated kliimapoliitikale nii täpselt, kui võimalik, ning Satu Hassi on teinud just seda.

Nüüd, kui Euroopa Liit pingsalt kliimapoliitikale keskendub, on ka ülejäänud maailmal aeg seda järgida, kaasa arvatud riikidel, mis Kyoto protokolli veel ametlikult kinnitanud pole. Balis peaks Euroopa Liit tõestama oma liidrivõimekust, mitte isalikul viisil, vaid koostöö vaimus.

Ma näen Bali konverentsi kui meie kõigi jaoks ideaalset võimalust maha istuda ning arutada, millist kliimapoliitika alast tegevusplaani järgida pärast 2012. aastat. On vaja ülemaailmseid ühendatud pingutusi, et säilitada meie maailma omadusi ning kaitsta meie tulevikku.

  Karl-Heinz Florenz (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, lubage mul soojalt tervitada Stavros Dimast. Me ootame huviga arutelusid teiega Balis Euroopa kliimapoliitika tulevikusuundade teemal.

Leian, et kliimapoliitika arendamine on väljakutse meie kõigi jaoks. See ei ole küsimus, mis puudutab ainult sinisilmseid keskkonnakaitsjaid või liberaalseid kaupmehi, vaid see on väljakutse, millele peame vastama kõik koos. Kliimamuutuste ajutine komisjon üritab täpselt seda teha. Kõik ei mõista veel seda, ent sellest hoolimata oleme teinud hea alguse.

Bali on verstapost – selles pole kahtluski. Bali-järgne lõhe, mis oleks ka Kyoto-järgne lõhe, oleks katastroofiline. Nii keskkonna seisukohalt kui ka majanduspoliitikas, sest võimatu on investeerida kindlate ning kiirete andmeteta. Samuti peab mõtlema sellele, kuhu oleme praeguseks jõudnud ning mida on meil Balis pakkuda, sest me peame olema suutelised midagi pakkuma, vastasel juhul ei saa me loota, et teised kontinendid liituvad meie ühise jõupingutusega probleemi lahendamisel.

See ongi põhjus, miks me peaksime pühenduma siin eelkõige pakkumiste tegemisele. Kolm korda kakskümmend protsenti on kokku päris palju ning me oleksime väga õnnelikud, kui õnnestuks need eesmärgid täita. Ma näen ees endiselt suuri takistusi - see on kindel – ent olen ka veendunud, et saame hakkama. Me peame olema heaks eeskujuks. Seetõttu usun, et me suudame kokku leppida Euroopa keskkonnapoliitikas, mis aitaks leida vastuseid küsimustele, nagu miks on üle maailma pidevalt suurpõlengud, mis toodavad rohkem CO2 kui kõik Euroopa energiajaamad kokku.

Ma usun, et Euroopa peab nüüd tegutsema hakkama, ning me oleme juba alustamas. Pärast seda on ka USA ameeriklastel – mitte tingimata nende valitsuse kaudu – positiivne stiimul edasi liikuda. Täpselt selles suunas me liigumegi. Minu arvates on kliimamuutus suurepärane majanduslik võimalus. Kui meie seda ära ei kasuta, siis teevad seda teised.

  Riitta Myller (PSE). - (FI) Proua juhataja, Euroopa Liidu juhtide usaldusväärsust kliimapoliitikas analüüsitakse detsembris Balis. Tulemus peab olema ülemaailmne selge soov, kindel mandaat, üritada vältida Maa temperatuuri tõusmist üle kahe kraadi. Euroopa Liit on oma otsused juba teinud. Kui me aga soovime eesmärgini jõuda, peavad kõik tööstusriigid (näiteks USA ja Austraalia) nõustuma koguselise emissioonivähendamisega.

Me ei saa taluda senise debati jätkamist, kus põhiküsimuseks on, kas eesmärgini tuleks jõuda tehnoloogilise arengu või juriidiliselt siduvate sihtide seadmise kaudu. Meil on vaja mõlemat. Ainult juriidiliselt siduvate sihtide ning piisavalt rangete emissioonisihtmärkide kaudu on võimalik sundida firmasid kasutama keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid. Me peame meeles pidama, et kui soovime kõikide osapoolte koostööd lepingu sõlmimisel, siis peame olema solidaarsed, eriti arenguriikidega, kes on kõige halvemas seisus. Samuti peame saavutama kindla positsiooni läbirääkimistes arenguriikidega nagu Hiina ja India, seoses suuremahulise emissioonivähendamisega tulevikus.

Ma sooviksin veel kord tänada kõiki, kes on olnud seotud selle resolutsiooni koostamisega parlamendi jaoks, ning eraldi tahan tänu avaldada proua Hassile ning fraktsioonide läbirääkijatele. Teie töö on olnud suurepärane.

  Vittorio Prodi (ALDE). - (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tervitan volinik Dimast, kes on Balis esirindel. Globaalne soojenemine on kiireloomuline, väga tõsine ning tõeliselt globaalne probleem, mille suhtes peame kiiresti saavutama globaalse konsensuse. Sellepärast peame kohe tegema ettepanekuid kasvuhoonegaaside ohjamiseks, mis oleksid õiglasemad ning laiemalt aktsepteeritud kui Kyoto protokolli „vanaisa põhimõttel“ tehtud otsused, nt „kes on kõige rohkem saastanud, see võib ka edasi kõige rohkem saastada“. See ei ole vastuvõetav.

Sellepärast arvan, et peame tegema julgema ettepaneku. Ma olen esitanud muudatusettepaneku, nagu juba mainiti, mille saab kokku võtta hüüdlause vormis „üks inimene, üks emissiooniõigus“. Seda on pakkunud välja ka Saksamaa professor Lutz ning ideed tervitas ka kantsler Merkel.

Kui igale inimesele antakse samad õigused, samasugune ligipääs loodusvaradele, on oluline, et parlament seda protsessi toetaks. Heitkogustega kauplemise süsteemi seisukohalt tooks see arenguriikide elanikele hulga ressursse, mis oleksid palju suuremad, kui rahvusvahelise koostöö poolsed, ning neid oleks lihtsam kontrollida. Vastutasuks peaksid nad austama süsinikuvarude, nagu näiteks ekvatoriaalsete vihmametsade suhtes võetud kohustusi.

Võrdsuse põhimõte peaks pakkuma alusandmed järkjärguliseks paranemiseks, mis peab algama alusandmete arvestamisest, sest ainult nõnda on võimalik arvutada aastal 2050 vastuvõetavaid emissiooniandmeid. Hädavajalik on järk-järgult vähendada „vanaisa põhimõtte“ rakendamist. Kui me tahame saavutada lõpptulemuse kiiresti, peame hakkama juba tegutsema, eriti veel kuna teema on nõnda tõsine ning kiireloomuline.

  Caroline Lucas (Verts/ALE). - Proua juhataja, üks kõige tõhusamaid strateegiaid, mida EL saaks Bali konverentsil kasutada, on eeskujuks olemine. Esimesed Euroopa Liidu uued kliimaalased õigusaktid, mis on otsustamisel alates märtsi nõukogust, puudutavad lennutegevuse lisamist kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Nende läbirääkimiste tulemused on väga olulised, mitte ainult selle otsuse jaoks, vaid ka sõnumi tõttu teistele Bali konverentsist osavõtjatele selle kohta, kas EL võtab kliimamuutustega seotud kohustusi tõepoolest tõsiselt.

Siiani on väljavaated ausalt öeldes võrdlemisi sünged. Komisjoni esialgne ettepanek oli väga nõrk ja asjaolu, et nõukogus ei suudetud esimesel lugemisel saavutada ühtse mandaadi osas kokkulepet jätab väga negatiivse mulje. Ma palun seetõttu tungivalt nii nõukogu kui komisjoni oma panuseid põhjalikult ja kiiresti suurendada.

Edu Bali konverentsil sõltub ka suurel määral sellest, kas mistahes uue kokkuleppe osas valitseb tasakaal. Sellepärast peaksid ettepanekud põhinema võrdsetel õigustel heitmete elaniku kohta jaotumise osas, mida tuntakse nime all vähenemine ja lähenemine. Ma palun, et nõukogu ja komisjon kasutaks sellist lähenemisviisi.

Lõpetuseks tahaksin ma hoiatada süsiniku tasakaalustamismehhanismide liigse usaldamise eest. Nagu ütles üks minu kolleeg, on see sama kasulik, kui suitsetamise vastased kampaaniad arenguriikides, samas kui me ise jätkame suitsetamist. See on vastutustundetu ja täiesti ebatõhus.

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL) - (EL) Härra juhataja, volinik, Bali konverentsi ülesanne on edendada ambitsioonikat ning realistlikku 2012-järgset raamistikku. Enam pole võimalik asju edasi lükata. Globaalse soojenemisega peab tegelema otsekohese ning drastiliselt. Ökoloogia ja majandus saavad ja peavad koos eksisteerima.

Saadav kasu on palju suurem kui rahaline kulu. Samas on selle toimimiseks vaja laialdasemaid kokkuleppeid, mis sisaldavad emissioonide vähendamiseks konkreetseid kohustusi, mitte ainult lootusrikkaid sõnu. Peab võtma endale kohustusi võidelda emissioonidega rahvusvahelises õhu- ja veetranspordis. Kasvuhoonegaasid tuleb hõlmata jätkusuutliku metsamajandusega ning muutustega tootmisstandardites ning tarbimises, samuti maakasutuse abil.

Selle saavutamiseks peab komisjon aga meelde tuletama juba unustatud sihid, mis olid seotud taaskasutatavate energiaallikate kasutamise julge toetamisega. Komisjon peab toetama veel ambitsioonikamaid sihte ning demonstreerima tugevamat poliitilist tahet.

See on see, mida me ootame, härra Dimas.

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). - (SL) Euroopa Liit on võitluses kliimamuutusega ning uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamises maailmas juhtpositsioonil. Aga kui kauaks veel? Arusaamine, et on vaja vähendada inimese mõju keskkonnale kasvab paljudes riikides. Sellele järgnevad tavaliselt strateegiad, plaanid ning meetmed, isegi riikides, kus keskkonnakaitse on uus prioriteet.

Võtke näiteks Hiina, mida kliimamuutuste ajutise komisjoni delegatsioon hiljuti külastas, et sealse olukorraga tutvuda. Kuigi arenguriigina ei pea Hiina vastavalt Kyoto protokollile vähendama kasvuhoonegaaside emissiooni, on ta probleemist teadlik ning üritab juba nüüd tegutseda. Vastu on võetud riiklik kliimamuutuse programm, milles muude aspektide seas on seatud mitmed ambitsioonikad sihid.

Kõik see näitab, et me ei tohi jääda loorberitele puhkama, kui Euroopa soovib säilitada globaalset mõjuvõimu. Sellepärast ma kutsun Bali delegatsiooni üles edastama Euroopa positsiooni globaalse soojenemise vastases võitluses ühtse häälega. Minu arvates on globaalse süsinikuturu rajamine ainus viis piisavalt soojenemist vähendada. Hind ehk siis raha on väga efektiivne viis inimühiskonnas eesmärkide saavutamiseks.

Üritades jõuda kokkuleppele globaalsetes meetmetes, ei tohi me unustada enda sihte. Me peame kindlalt arendama enda strateegiaid ning jätkama uuendusi energia-, transpordi- ja muudes sektorites, mis põhjustavad samuti kasvuhoonegaaside emissiooni. Ainult siis, kui suudame seda kodus seda hästi teostada, oleme edukad läbirääkimistes ja koostöös kolmandate riikidega.

Ma loodan, et delegatsiooni külastus Balisse on väga meeldiv ning nad edastavad meie resolutsioonis paika pandud seisukohti.

  Dorette Corbey (PSE). - (NL) Proua juhataja, selleks, et järgmise kuu Bali konverents edukas oleks, peab Euroopa Liit olema poliitiliselt väga tugev. Selleks on meil väga vaja arenguriikide ning samuti riikide nagu Hiina ja India toetust. Tänaseni on need riigid kliimamuutust väga vähe mõjutanud, aga neid mõjutavad väga tugevalt selle tagajärjed. Euroopa peab pakkuma nendele riikidele abi, et nad saaksid kliimamuutusega kohaneda, ning me peame investeerima tehnoloogiasiirdesse.

Ma usun optimistlikult, et aastal 2009 suudame jõuda kokkuleppele, millele kirjutab alla ka USA. Aga kui ülejäänud maailm ei järgne Euroopale ning ei nõustu juriidiliselt siduvate eesmärkidega, siis on meil vaja plaani B ja isegi plaani C.

Plaan B näeks ette ülemaailmseid vähendamise sihtmärke igas tööstussektoris ning kui see ei tööta, kasutatakse plaani C, mis näeb ette impordilõivude määramist toodetele riikidest, kes keelduvad kliimapoliitika elluviimisest.

Pakutud resolutsioon on hea ning see on ära teeninud meie täieliku toetuse. Minu komplimendid Satu Hassile ning variraportööridele.

  David Hammerstein (Verts/ALE). - (ES) Proua juhataja, keskmine per capita emissioonitase on kõigi jaoks välja pakutud, aga peab mõistma, et see, mis on õiglane sotsiaalses mõttes, võib kujuneda võimatuks ökoloogiliselt.

Keskkonnaalased eesmärgid peavad kaasama riike nagu Hiina ja India, nad peavad olema õiglased. Samas peab keskkondlik konvergents põhja ja lõuna vahel toimuma kiiresti ning emissioonitase olema väga madal, et meetod oleks efektiivne.

Samal ajal peame kaaluma maksualaseid ning kaubandusmeetodeid, et aeglustada kaubandust toodetega, mille reostustase on kõrge ning mis on toodetud reostavaid tehnoloogiaid kasutades.

Selline väline kliimakaitse võib pakkuda vastuseid Euroopa Liidu kasvavale emissioonile lõunariikide toodete poolt ning me saame koguda teenitud tulu ning seejärel investeerida selle lõunas puhastesse tehnoloogiatesse.

  Jens Holm (GUE/NGL). - (SV) Me otsustame varsti, kuidas võidelda globaalse soojenemisega pärast aastat 2012, kui lõppeb Kyoto kokkuleppe.

Meil on olemas väga hea aluspõhi. Meil on aastaks 2050 vaja vähendusi kuni 80%, abistada arenguriike nende emissioonide vähendamises, meetmeid lihatööstuse vastu, mis toodab peaaegu viiendiku globaalsest kasvuhoonegaaside emissioonist, paindlikumaid patendiseadusi, mis teeksid rohelise tehnoloogia levitamise kergemaks, biokütuste sertifitseerimist, mis hoiaks ära vastuolud nende ja toiduvarude vahel, ning maailma metsade säilitamist. Nagu juba öeldud, on see väga tore.

Mis aga puudub ja mida me tulevikus vajame, on Euroopa Liidus pidevalt kasvava liikluse vastaste meetmete kasutamine, Euroopa Liidu toetused ning fakt, et Euroopa Liidu reguleerimis- ja rakenduspraktikas eelistatakse turupõhist lähenemist.

Kokku on 11 muudatusettepanekut, millest enamik on minu arvates head ning muudavad resolutsiooni idee veelgi jõulisemaks. See seisneb selles, et rikkad riigid vastutavad kliimamuutuse eest ning peavad seega kõige radikaalselt vähendama.

Muudatusettepanek nr 7 teeb mind murelikuks. Selle eesmärk on kasutada tuumaenergiat võitluses kasvuhooneefektiga. Me ei tohiks asendada ühte keskkonnaprobleemi uutega.

  Anders Wijkman (PPE-DE). – (SV) Proua juhataja, peaaegu 15 aastat on möödunud kliimakonventsioonile allakirjutamisest Rio konverentsil ning samas tõusevad praegu kliimaemissioonid kiiremini kui kunagi varem. See näitab, kui ebapiisav on olnud senine rahvusvaheline koostöö.

Euroopa Liit peab olema eestvedaja ning selle raames rakendama meetmeid kodus – alates rangematest nõuetest autodele, kuni alternatiivenergiate toetuste tõstmiseni. Aga „kodustest meetmetest“ üksi ei piisa. Härra Florenz küsis, mida saame pakkuda ülejäänud maailmale. See on hea küsimus. Ma usun, et saame pakkuda kolme asja. Esiteks, puhast keskkonnasõbralikku tehnoloogiat kõikidele arenguriikidele, mis on moderniseerumisfaasis, mitte vähem ka Hiinale ja Indiale. Neil on täielik õigus areneda, aga nad ei tohiks korrata meie vigu. Euroopa Liidu eelarve prioriteet peaks olema teadmiste ning tehnoloogiate toetamine. Sellest saavad tulu nii nemad kui me ise.

Sama tähtis on, et mõistaksime ajaloolist vastutust ning toetaksime meetmete rakendamist madala sissetulekuga riikides, mida mõjutavad tugevalt tormid, uputused ning pikemad põuad. Seni kõrvale pandud raha erinevate kohanemisfondide kujul ning hiljutine nn kliimaliidu algatus komisjoni poolt on ebapiisav. Seda on absurdselt vähe. Vajadus on sadu kordi suurem.

Kolmandaks, nagu proua Ek rõhutas, on väga oluline pöörata tähelepanu metsade rollile, mitte vähem ka troopilistele metsadele. Me peame ajendama metsaomanike mitte metsi maha raiuma, vaid pigem neid säilitama.

Kliimapoliitika ei tugine üksnes Balile, ent edu Balis loomulikult suurendab võimalusi lõpliku kokkuleppe sõlmimiseks aastal 2009. Loodan, et selle toimimise hüvanguks kuulab komisjon ning ülemkogu parlamenti, eriti selles osas, et palju rohkem on vaja saavutada tehnoloogilises koostöös, meetmete rakendamises ning metsamajanduses.

  Matthias Groote (PSE). - (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, suvisel tippkohtumisel võtsid riigipead vastu häid otsuseid seoses kliimamuutuse vastase võitlusega. Nad otsustasid vähendada 1990 aasta kasvuhoonegaaside emissioonitaset Euroopas 20% aastaks 2020. Samuti otsustati kevadisel kohtumisel, et vähendamissihtmärki tuleks tõsta 30 protsendini, juhul kui ka teised tööstusriigid pühenduvad kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele. Euroopa Liit peaks seega tegema kõik endast oleneva, et julgustada teisi tööstusriike siduma ennast Kyoto-järgse kokkuleppega

Ma tahaks viidata ka teisele spetsiifilisele punktile, nimelt transpordile, sest on väga tähtis, et meil õnnestuks tagada transpordi kaasamine Kyoto-järgsesse kokkuleppesse. Euroopas toodab 21% kõigist kasvuhoonegaasidest transport. Kyoto protokoll ei käsitlenud rahvusvahelist lennundust, sest ICAO (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) kinnitas, et on olemas plaanid globaalse süsteemi loomiseks. Alates aastast 1997 pole sellest lubadusest aga kinni peetud ning ma kardan, et ootame endiselt lennunduse lisamist protokolli. Ma loodan, et sellega tehakse algust Balis.

  Herbert Reul (PPE-DE). - (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, eksisteerib tõsine kliimaprobleem. Mitte keegi ei eita seda. Poliitiline küsimus on aga see, kuidas kavatseme üritada probleemi lahendada. Pean tunnistama, et meil on olnud käesoleva raportiga palju raskusi sellega, kuidas probleemile läheneda.

Probleeme ei lahendata viimsepäeva stsenaariume kirjeldades ning inimõiguste rikkumisest rääkides või lahenduste väljapakkumise asemel ebakindlat tooni kasutades. Eesmärk peab olema leida reaalseid ning objektiivseid lahendusi, kaaluda mitmekesiseid argumente. Asjaolu, et me ei ole seni olnud valmis sallima lahknevaid hinnanguid, mis puudutavad kliimasuundumuste ja muutuste põhjuseid, on väga kahetsusväärne. Ma toetan täielikult ambitsioonikate eesmärkide seadmist, aga on hädavajalik veenduda selles, et need on saavutatavad, muidu on meie kliimapoliitika mõjutu.

Samuti on vale tabusid seada ning öelda, et kivisöe ning kivisöe kasutamise puhaste tehnoloogiate arendamise või tuumaenergia küsimus ei kuulu arutamisele ning et ainus vastus on taaskasutatav energia. Selline lähenemine ei aita kuidagi probleemiga tegeleda. Meil on vaja laiaulatuslikku arutelu, kus võetakse arvesse ning uuritakse detailselt kõiki aspekte ning kus kõik on avatud laiale hulgale ideedele ning erineva päritoluga informatsioonile.

Usun, et peaksime kaaluma arutelus ka seda, millise mõju me milliste vahenditega saavutame. Kuidas maksimaliseerida mõju? Peaksime mõtlema ka kulude peale. Usun, et me ei tohiks pelgalt keskenduda sellele, kuidas riiklikke poliitilisi otsuseid tehakse, aga samuti mõtlema selle peale, nagu üks või kaks mu kolleegi on mulle öelnud, kuidas saaks innustada ning toetada tehnoloogia arengut. Ma ei näe mingit mõtet lõpetada tänane arutelu ning siis kaks või kolm tundi või kaks või kolm päeva hiljem arutada Lissaboni strateegiate ning sarnaste teemade üle samas kojas. Need kaks debatti peavad sulanduma üheks, kui me tahame võidelda kliimamuutusega ning leevendada selle mõjusid.

Minu arvates on seni olnud väga vähe võimalusi välja öelda väga kriitilisi kommentaare, mida tõime kuuldavale komisjonis otsuste langetamise käigus. Ma loodan, et järgmine kord, kui tegeleme kogu kliimamuutuste komisjoni ettekandega, on meil võimalus esile tuua laiem argumentide spekter.

  Karin Scheele (PSE). - (DE) Austatud juhataja, sooviksin samuti teha komplimendi selle hea ning objektiivse raporti koostajatele, mida on toetanud ka enamik kliimamuutuste komisjoni liikmeid. Sõnadetagi on selge, et ootame tulemusi ning selget mandaati Bali jaoks. See peab sisaldama jagatud, ent erinevaid vastutusi tööstusriikide, kiiresti kasvava majandusega ning arenguriikide jaoks.

Resolutsioon annab selgelt mõista, et ootame tulemusi aastaks 2009. Eri õigusaktide kaudu, mida Euroopa Parlament vastu võtab – tänased kõnelejad on maininud juba lennunduse kaasamist emissioonidega kauplemise süsteemi, samuti ka CO2 emissioone mootorsõidukitest – peame andma selge poliitilise sõnumi ülejäänud maailmale, teistele kontinentidele. Kõigi riikide kaasamiseks on see hädavajalik tingimus.

  Katerina Batzeli (PSE). – (EL) Volinik, lubage mul esmalt õnnitleda teid pingutuste eest, mis olete teinud seoses tähtsa rahvusvahelise küsimusega, milleks on kliimamuutus.

Härra president, võitlus kliimamuutusega peaks inspireerima uue arengumudeli loomist. See mudel defineerib ümber olemasolevad poliitikad keskkonnakaitses, seostades majandusliku aktiivsuse loodusvarade ning sotsiaalse heaoluga.

Euroopa Liit peaks mängima juhtivat rolli ning tagama, et läbirääkimised ei lõppeks Kyoto protokolli niigi paindlike mehhanismide laiendamisega. Eesmärk Balis peaks olema kokkuleppe, millel on ka keskkondlikku perspektiivi. Kokkulepe peaks ära kasutama ka võimalusi tehnoloogiliseks innovatsiooniks, majanduslikuks arenguks ning töökohtade loomiseks.

Näiteks oleks samm õiges suunas üleminek madala kasutusega süsinikpõhilise kütusega majandusele, sidudes süsinikuturud emissioonidega kauplemise süsteemiga.

Bali konverents peaks olema võimalus sõnastada laiahaardeline ettepanek 2012-järgseks perioodiks, milles oleksid siduvad, pikaajalised sihtmärgid.

  Manuel Lobo Antunes, nõukogu eesistuja. – (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, see on kahtlemata üks väga tähtis arutelu, mida me regulaarselt siin Euroopa Parlamendis pidanud oleme. Kliimamuutuse küsimus ning Euroopa Liidu ettevalmistused Bali konverentsiks on olnud viimastel igakuistel istungitel, millest osa võtnud olen, korduv teema. Seega on selge, miks parlament seda teemat õigustatult väga tähtsaks peab, ning isegi täna hommikul oli kliimamuutus taas ajakavasse kaasatud seoses aruteluga globaliseerumise üle.

Avakõnes viitasin kuuele põhisihile, millega Euroopa Liit Bali konverentsile läheb. Need on selged ja defineeritud eesmärgid, mida eeldatavalt kõik mõistavad ja täielikult toetavad, ning loomulikult on meie eesmärk nende kõigini jõuda. Samuti väitsin väga selgelt, et see on raske, keeruline ning poliitiliselt delikaatne protsess, aga anname lõpplahenduseni jõudmiseks ilmselgelt endast kõik.

Mõned kolleegid on väitnud, et Euroopa Liit ei ole olnud selles protsessis nõnda eesrindlik, nagu tihti väidetakse. Mina ei jaga seda arvamust, sest kui on olemas blokk riike, organisatsioon või institutsioon, mis on tõestanud, et on praktiline omada ambitsioonikaid sihtmärke, mis on näidanud üles tõelist muret probleemi üle, mis mõjutab meie kodanikke, siis see on Euroopa Liit. Me oleme seadnud üles isiklikud emissioonivähendamise eesmärgid ning mitte kusagil maailmas ei ole neile samas mahus vastatud. Samuti oleme teinud märkimisväärseid jõupingutusi energia säästmiseks, investeerinud taaskasutatavatesse energiatesse jne. Peame seega olema uhked oma jõupingutuste ning töö üle, mitte nende tähendust vähendama.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et jätan kindlasti meelde kõik pr Hassi soovitused ning ettepanekud. Proua Ferreira viitas täna osale neist ettepanekutest ning nõukogu peab neid kindlasti meeles.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − Proua juhataja, kõigepealt tahaksin ma tänada tänasel arutelul osalenuid nende positiivse panuse eest.

Me oleme jõudmas konsensuseni selles osas, et võitluseks kliimamuutuste vastu on vaja ülemaailmseid meetmeid ja selles osas, et Bali konverentsil tuleb paika panna 2012. aasta järgse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe teostuskäik ja sisu.

Euroopa Liit kavatseb süvendada oma peamiste partneritega kahepoolseid suhteid, et seda tegevussuunda toetada. Kuid meil tuleb siiski vaadata ka kaugemale tulevikku. Ärgem unustagem, et Bali on ainult läbirääkimisprotsessi algus. Oluline on muidugi tagada see, et me saame seal kätte õige suuna. Siiski tuleb meil jõupingutusi suurendada, et kujundada järgnevatel kuudel ja aastatel koos kõigi partneritega välja ühised seisukohad ja leida ühised lahendused.

ELi ja Hiina ning ELi ja India tippkohtumised, aga ka ELi ja Aasia tippkohtumine, mis kõik toimuvad nüüd novembris, on edasised sammud selleks, et lähenemist veelgi toetada ja luua poliitiline ajend 2012. aasta järgse rahvusvahelise kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks.

Ameerika Ühendriikide ja Kanada osas on äärmiselt tähtis senise tegevusega jätkata, kuid ühtlasi minna kaugemale suhetest föderaalvalitsustega. Ma kirjutasin Euroopa Liidu nimel USA osariikide ja Kanada provintsidega 29. oktoobril Lissabonis alla rahvusvahelise süsinikdioksiiditurgude partnerluse lepingu, mis ühendab partnereid, kelle eesmärgiks on aktiivselt rakendada kohustusliku kvootidega kauplemise süsteemiga süsinikdioksiiditurge.

Ma loodan Bali konverentsi ettevalmistamisel jätkata ka edaspidi arutelusid Euroopa Parlamendi saadikutega ja tänan teid väga toetuse eest.

Ma tahaksin rõhutada, et ilma Euroopa Parlamendi püsiva toetuseta ei oleks meil selle aasta alguses olnud võimalik vastu võtta energia paketti ega kliimamuutuste paketti ja ilma teie toetuseta ei saa me loota paremate tulemuste saavutamisele Balis. Niisiis, palun tulge meiega kaasa ja püüdke meid aidata nagu oskate.

  Juhataja . – Lõpetan arutelu ning minu kätte on kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel jõudnud resolutsiooni ettepanek kliimamuutuste ajutiselt komisjonilt⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine leiab aset homme, neljapäeval.