Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2650(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B6-0432/2007

Arutelud :

PV 14/11/2007 - 9
CRE 14/11/2007 - 9

Hääletused :

PV 15/11/2007 - 5.9
CRE 15/11/2007 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2007)0537

Arutelud
Neljapäev, 15. november 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

6. Selgitused hääletuse kohta
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

 
  
  

- Raport: Jo Leinen (A6-0412/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Hr Leineni raportis väidetakse selgesõnaliselt, et kõige märkimisväärsem uuendus komisjoni ettepanekus on luua võimalus rahastada liidu eelarvest mitte ainult Euroopa poliitilisi erakondi, vaid ka erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi.

Olen nõus, et määruse ettepanek suurendab Euroopa poliitiliste erakondade rahalist kindlust ja nende valimiskampaaniate rahastamist Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimistel.

 
  
  

- Raport: Carlos Coelho (A6-0441/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Veel aasta tagasi tundus, et Schengeni ala laienemise kuupäev lükatakse edasi aastani 2009. Tunnen heameelt, et oleme kõik tõhustanud oma jõupingutusi ja leidnud konstruktiivse lahenduse muutmaks reaalsuseks inimeste vaba liikumise ilma piirikontrollita.

Seega tervitan hr Carlos Coelho raportit, milles kinnitatakse üheksa uue liikmesriigi ühinemist Schengeni alaga. Usun, et isikute vaba liikumine ilma passikontrollita on Euroopa integratsiooni tõeline edulugu, seetõttu oli mul rõõm hääletada selle raporti poolt. Uute liikmesriikide, sealhulgas Slovakkia, ühinemine Schengeni alaga väljendab selgesti Euroopa inimestele, et raudne eesriie, mille rajasid Lääne- ja Ida-Euroopa vahele totalitaarsed kommunistlikud režiimid, saadetakse ajalooraamatutesse pärast 21. detsembrit 2007.

Minu jaoks on selle raporti üle hääletamine ajalooline sündmus, sest see toimub samal nädalal, kui Slovaki ja Tšehhi Vabariigid tähistavad – 17. novembril –totalitaarse režiimi, mis takistas kodanikel Euroopas reisimist, langemise 18. aastapäeva. Usun, et kõik Euroopa kodanikud tervitavad seda jõulukingitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI). (NL) Hr juhataja, hääletasin Coelho raporti vastu peamiselt selleks, et tõmmata tähelepanu arvukatele probleemidele Schengeni lepingu avatud piiride poliitikas. Schengeni süsteem püsib või langeb ju ikkagi, ühelt poolt, oma välispiiride range ja vettpidava kontrolli abil – mis, täiesti ausalt öeldes, ei toimi – ja teiselt poolt, range lähenemise kaudu kuritegudele kõikides liikmesriikides, mida koordineeritakse kõikides liikmesriikides – ja mida kohtab liiga harva. Lõpuks, kõik Schengeni riigid peavad rakendama ka karmi sisserändepoliitikat; see on miski, mis on täielikus vastuolus näiteks massilise legaliseerimise lainetega, mida on viimastel aastatel ette tulnud mitmes liikmesriigis.

Neid asjaolusid arvestades ei saa ma inimese ega poliitikuna enam kauem rõõmustada, kui pean sisepiiridel läbima piirikontrolli, samas kui seda ei pea tegema kurjategijad ja ebaseaduslikud sisserändajad, ning see on meie ühiskonnale hukutav.

 
  
MPphoto
 
 

  Oldřich Vlasák (PPE-DE). - (CS) Hr juhataja, lubage mul rääkida oma kollegi hr Carlos Coelho raportist nõukogu otsuse eelnõu kohta Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta üheksas uues liikmesriigis, kes ühinesid ELiga 2004. aastal. Ma isiklikult usun, et see otsus on absoluutselt elutähtis. Meie riikide, sealhulgas minu kodumaa, Tšehhi Vabariigi, ühinemist ei tohiks edasi lükata mingil juhul. Kõik tänaseni läbiviidud analüüsid näitavad objektiivselt, et kõikidel nendel riikidel on piisav valmisolek Schengeni ala laienemiseks. Asjaosaliste liikmesriikide uskumatute jõupingutuste, paljude hindamistel osalenud ekspertide, politsei, kohtuorganite, ametnike ja teiste kaasabil on need liikmesriigid tänaseks küllaldaselt ettevalmistunud Schengeni acquis’ kõikide sätete kohaldamiseks rahuldaval viisil. Seepärast eeldan, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu väljendab samuti oma toetust selle otsuse suhtes käesoleva aasta 6. ja 7. detsembril. Sisepiiride kaotamise, mida meie kodanikud seostavad Schengeni alaga ühinemisega, sümboolne tähtsus läheb ajalukku ja seda saab võrrelda vaid raudse eesriide langemisega peaaegu 20 aastat tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Daamid ja härrad, mul on hea meel – hoolimata tehnilisest probleemist – et me kõik ühinesime hääletuseks raporti üle, milles kinnitatakse, et uued liikmesriigid, sealhulgas Tšehhi Vabariik, on valmis ühinema Schengeni alaga juba 2008. aastal. Tunnustan liikmesriikide ja komisjoni jõupingutusi ja avatust laienemiseks vajalike pingeliste tehniliste konsultatsioonide vältel. Laienenud Schengeni ala esitab kahtlemata suuremad väljakutsed Euroopa sisejulgeolekule, kuid teisest küljest, ja tahaksin seda rõhutada, on see pingutuste haripunkt saavutamaks liikumisvabadust tõeliselt lõimunud alal. Järgmisel aastal on Euroopa ühinenud nagu ta kunagi varem pole olnud. Raudne eesriie on lõplikult langenud ja tänan teid selle eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Hr juhataja, Poola ühinemine Schengeni alaga ei too kaasa mitte ainult piiriületuse mugavusega seotud võimalikku kasu, vaid ka ohte.

Üks negatiivne nähtus, mida Poola on juba mitmeid aastaid kogenud, on meie idapoolsete naaberriikide kodanike, kaasa arvatud Valgevenes ja Ukrainas elavate poolakate raskused meie riiki sisenemisel. Piirikontrolli puudumine võib kaasa tuua paljude kuritegevusega ja ebaseadusliku sisserändega seotud negatiivsete nähtuste ilmnemise. Samuti tunneme muret meetmete pärast, mis võeti riikliku piirikontrolli kaotamiseks liikmesriikides üleeuroopalise ELi piiriteenistuse huvides. Seetõttu loobusin hääletamast selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu oleme ammu väitnud, on justiits- ja siseasjade valdkonnad meie arvates liikmesriikide, eriti Portugali keskne pädevus. Seepärast oleme vastu nende järkjärgulisele üleminekule ELi riigiülestele institutsioonidele protsessis, millega õigustatakse iga uut „edasiliikumist“ eelmise „edasiliikumise“ põhjal.

Sama kehtib „Schengeni piirkonna“ loomise kohta koos Schengeni acquis’ga, mis on justkui piirikontrolliga seotud poliitikate või meetmete – viisad, varjupaik või sisseränne – või politsei- ja justiitskoostöö mehhanismide ühenduse pädevusse viimise kiirendaja.

Veelgi hullem aga, kui selline „ühenduse pädevusse viimine“ toimub raamistikus, kus ELi suurriigid üheskoos määravad, et otsustusprotsess annab neile võimaluse kaitsta ja kindlustada oma huve, mis aga ei kehti Portugali puhul.

Nagu oleme väitnud, üks asi on oluline rahvusvaheline ja üleeuroopaline koostöö suveräänsete riikide vahel, kellel on võrdsed õigused nendes küsimustes, kuid hoopis teine asi on riikide iseotsustusõiguse ja demokraatia tagamise põhielementide vastuvõetamatu üleandmine riigiülestele institutsioonidele, kus on ülekaalus ELi suurriigid, „Euroopa kindluse loomiseks“.

Sellest ka meie hääl.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, hääletan selle raporti vastu, sest nagu olen juba mitmel korral põhjalikult selgitanud, ka oma hiljutistes sõnavõttudes parlamendis, olen kindlalt Schengeni leppe vastu. Eriti olen vastu siis, kui see lepe muutub ebaseaduslike sisserändajate ja ohtlike liikumiste liiklusvahendiks ELi piires.

Schengeni acquis’ga liituda soovivate riikide piirid on kerge sihtmärk kurjategijatele. Nad leiavad uue sisenemisvõimaluse kontrollimatu sisserände tarvis endise nõukogude bloki riikidest ja Lähis-Idast, rääkimata sotsiaalsest korratusest, mille kodanike vaba liikumine ELi piires toob kahtlemata kaasa Itaalia ja teiste riikide jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Schengeni koostöö peab jääma avatuks kõikidele liikmesriikidele, kes soovivad koostööga ühineda ja selles osaleda. Teisest küljest on äärmiselt tähtis, et kõik koostöös osalevad riigid täidaksid tingimusi juba liitumise hetkel, sest koostöö hõlmab ühist välispiiri. Kui ühes riigis on puudujäägid, puudub Rootsil võimalus kontrollida piiride kaitset. Tehtud uuringud näitavad, et esineb lahendamist vajavaid probleeme ning oleks mõistlik lükata ühinemine edasi, kuni kõik nõuded on täidetud.

 
  
  

- Raport: Iles Braghetto (A6-0408/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Käesolevas selgituses hääletuse kohta tahaksime meie, allakirjutanud Rootsi Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatidest liikmed selgitada, kuidas me hääletasime Braghetto raporti (A6-0408/2007) suhtes.

Meie arvates on väga tähtis luua hariliku tuuni varude taastamise kava. Harilik tuun on suuremahulise ülepüügi tagajärjel kaua olnud ohustatud liik. Aja jooksul võib see kahjustada kogu ökosüsteemi asjaomases kalastuspiirkonnas. Arvame, et komisjoni resolutsioon ei ole täielikult piisav ja seetõttu hääletasime selle vastu.

Hääletasime parlamendikomisjoni muudatusettepanekute 4 ja 6 poolt – need on kaks muudatusettepanekut, mis hõlmavad kahe, meie arvates küsitava erandi kaotamist hariliku tuuni püügil.

Samuti toetasime muudatusettepanekut 13, mis oleks tähendanud, et peaksime vastu võtma varude taastamise kava, mis vääriks oma nime. Ettepanek läks märkimisväärselt kaugemale esialgset ettepanekust, mida me täielikult toetame. Hariliku tuuni varude tase on ikka veel ohtlikult madal ja Euroopa Liit peab võtma suurema vastutuse hariliku tuuni varude taastamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Gérard Deprez (ALDE), kirjalikult.(FR) Sooviksin selgitada oma hääle andmist raportile hariliku tuuni varude taastamise kava kohta Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Pidades silmas hariliku tuuni varude tõsiselt kriitilist seisu, reageerib Euroopa Liit selle määruse kaudu järgmiselt: püügikvootide pidev vähendamine, püügiperioodide piirangud ja kontrollimeetmete tõhustamine ebaseadusliku kalapüügiga võitlemiseks. Toetan neid ettepanekuid.

Siiski vaevab mind teatav pessimism.

Esiteks sellepärast, et teadlased on juba öelnud, et selle määruse sätted ei ole piisavad varude taastamise tagamiseks. Nad usuvad, et oleks küllaga põhjust kehtestada kvoodid, mis jääksid tunduvalt alla ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon) kehtestatud aastasele püügimahule. Kaldun teadlasi uskuma, seega avaldasin toetust muudatusettepanekule 13, mille esitas Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon.

Pidades silmas ELi mittekuuluvate riikide nagu Liibüa, Türgi, Tuneesia, Jaapan ja Hiina, kes ei ole ka ICCATi liikmed, laevastike kohalolu Vahemerel, on selge, et meie käsitletaval määrusel on mõju ainult siis, kui need riigid võtavad omaks määruses kehtestatavad sätted, kuid pole kindel, et nad seda teevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELi hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kava kehtestamine on ühe Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni poolt vastu võetud meetme praktiline rakendamine.

Kavas nähakse muu hulgas ette püügikvootide pidev vähendamine, püügikeeluajad, alammõõdu tõstmine ning vaatleja viibimine püügialustel ja kalakasvandustes.

Vastuvõetud soovituses sätestatakse ka kaluritele makstav rahaline hüvitus püügikeeluaegadel, eesmärgiga tagada sektoris laevastik ja tööhõive.

Meie arvates on samuti tähtis parandada kontrolli, ajakohastades reeglipäraselt erinevate aluste püügimahtusid, et takistada mõnel riigil talle eraldatud kvootide ületamist teiste kahjuks, nagu praegu toimub. Tuletage meelde, et hariliku tuuni püük keelati septembrist detsembrini, kuna kahtlustati, et mõned riigid olid juba kvoote ületanud, nagu selguski.

Lõpetuseks avaldame kahetsust, et lükati tagasi meie ettepanek, milles rõhutati asjaolu, et väikesemahuline rannapüük ja traditsiooniline kalapüük võimaldavad kalavarude säästvat kasutamist, lisaks annavad nad tööd tuhandetele inimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle sellele ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise kava. Ettepaneku kohaselt hüvitatakse kaluritele kahju, mille põhjuseks on püügikeeluajad ja kvootide vähendamine, mis on kavandatud varude suurenemiseks. Ettepanekus ei soovitata erandite kehtestamist püügihooaegade või alammõõdu suhtes. Vaja on rangeid meetmeid kindlustamaks, et selle kalaliigi varusid ei ammendata pöördumatult.

 
  
  

- Resolutsioon: Euroopa huvi (B6-0435/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle määruse vastu, millega korjatakse ühenduse tasandil üles neoliberaalsete poliitikate põhiaspektid ja püütakse julgustada nende rakendamist maailma tasandil.

See on määrus, millega aktsepteeritakse kaitstud paindlikkust kui mõistet, mis tuleb kujundada ja lõimida iga liikmesriigi esitatud riiklikku Lissaboni reformi kavasse, millega püütakse varjata Lissaboni strateegias ja selle majandus- ja tööhõivepoliitika suunistes sisalduvaid tõelisi põhjuseid ja eesmärke, eelkõige seonduvat liberaliseerimist ja privatiseerimist.

Me ei saa nõustuda määrusega, milles tervitatakse kavatsust töötada välja Lissaboni strateegia välismõõde, eriti turu liberaliseerimise soodustamist ülemaailmsel tasandil, rõhutades selle neoliberaalset iseloomu ja sekkumist kolmandate riikide majanduspoliitika suunistesse.

Komisjoni teatises tema panusest riigi- või valitsusjuhtide oktoobrikuisele kohtumisele öeldakse, et Lissaboni strateegia taaskäivitamine kasvuks ja töökohtade loomiseks on olnud edukas, kuid oleks tulnud lisada sõnad „suurte riiklike ja rahvusvaheliste majandus- ja finantsrühmade jaoks“, kes on näinud oma kasumite suurenemist kordades, samas kui töölised on pidanud tunnistama oma õiguste ära uhtumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja mu Briti konservatiividest kolleegid usume kindlalt, et Euroopa Liidu liikmesriigid viivad ellu poliitikaid, mis edendavad Euroopa konkurentsivõimet globaliseerunud majanduses. Usume, et Euroopa peaks jõuliselt järgima Lissaboni tegevuskava, kindlustades kokkuleppe maailma kaubandusläbirääkimistel, olles tõukejõuks tööstuse ja äri jätkuval reeglitest vabastamisel maailma turgudel konkureerimiseks, sundides tagant siseturu liberaliseerimist, rakendades tõhusalt teenuste direktiivi ja järgides kindlat konkurentsipoliitikat. Kõike seda peab toetama vankumatu pühendumine vabakaubandusele ja avatud turgudele. Mõned nendest elementidest leiduvad ka ettepanekus ja me tervitame seda.

Kahjuks siiski arvame, et tervikuna on see ühisettepanek tohutu kasutamata jäänud juhus. Selles oleks tulnud sõnastada ELi aluspõhimõtted globaliseerumist käsitleva seisukoha suhtes nagu eelpool visandatud, kuid seda pole tehtud. Selles ettepanekus on elemente, mis viiksid Euroopat suunas, mis õõnestaks ELi võimet edukalt konkureerida globaliseerunud majanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Noëlle Lienemann (PSE), kirjalikult.(FR) Selle resolutsiooniga oleks tulnud anda võimalus kinnitada mõningaid pakilisi teemasid ja sedastada, mida Euroopa Parlament tegelikult ootab Euroopa Liidu institutsioonidelt, et tagada kasvu elustumine, ühine sotsiaalne edasiliikumine meie 27 liikmesriigis ja arenguriikide areng.

Kuid sellest pole sõnagi, vaid ikka see vana laul, kui hea asi on globaliseerumine. Pole sõnagi demokraatlikust vastukaalust EKP-le, kehtestamaks tööstust ja töökohtade loomist soodustavat rahapoliitikat. Pole sõnagi strateegiast, et takistada ELi läbiimbumist riskimaandusfondidest ja iseseisvatest heaolufondidest. Pole sõnagi ühenduse eelistusest ja sotsiaalsete (ILO) või keskkonnaalaste standardite rangest kehtestamisest. Pole sõnagi arenguabist, mis on koosarendamiseks hädavajalik.

Miks meid üllatab Euroopa väike majanduskasv, sotsiaalsed probleemid ja inimeste umbusaldus?

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle sellele koondresolutsioonile, mis vastas komisjoni tekstile “Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul”. Resolutsioonis rõhutatakse mitmeid mooduseid, kuidas liit saab ära kasutada globaliseerumisega tekkivaid võimalusi: soodustada ühetasase mänguväljaku rajamist konkurentsi- ja kaubandusküsimustes; parandada ELi poliitikakujundust, et see oleks rohkem ühendatud; ja rõhutada vajadust ELi sotsiaalse mõõtme tugevdamise järele.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Tervitan seda resolutsiooni, millega juhitakse tähelepanu reale vastastikku seotud küsimustele – sotsiaalsetest õigustest kuni finantsmäärusteni ning sellele, kuidas kodanik neid laienevate turgude valguses mõistab. Tuleb saavutada tasakaal liberaalsete turutingimuste ja arenguriikide vajaduste vahel ning on absoluutselt vajalik ikka ja jälle jätkata arutelu selles küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult.(NL) Euroopa ei suuda võidelda kasvava vaesuse ja ülemaailmse soojenemisega – need on globaliseerumise peamised väljakutsed – kui ta pidevalt rõhutab liberaliseerimist. Tõepoolest, neid probleeme põhjustab vabakaubandus. Globaliseerumine loob pettekujutelma, et üldine jõukuse tase maailmas järkjärgult suureneb, kuid samal ajal märkan pidevalt suurenevat lõhet rikaste ja vaeste vahel liikmesriikides. Liberaliseerumine on ka suure keskkonnaõnnetuse põhjus, mis meid ootab, kui me ei kiirusta otsustavate, täitmisele kuuluvate meetmete võtmisega ülemaailmse soojenemise vältimiseks.

Jõulise poliitika puudumine selles valdkonnas on kriminaalselt vastutustundetu. Investeerimine energiasäästlikku majandusse ja töökohtade loomisse sellel alal on sellegipoolest paljutõotav tegutsemissuund. “Saastaja maksab” põhimõtet ignoreeritakse liiga sageli. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmena avaldan kahetsust selle sisendi puudumise pärast.

Kui Euroopa soovib ühisturgu inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumisega, peaks ta kehtestama kõrged sotsiaalsed ja keskkonnaalased standardid, mis tagavad kaitse ja annavad ülejäänud maailmale eeskuju.

Esitatud tekst jääb ähmaseks ja pealiskaudseks ning on järjekordne näide komisjoni poliitikast.

 
  
  

- Resolutsioon: direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamine (B6-0462/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Borghezio (UEN). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, oleks tõesti silmakirjalik, kui parlament, olles toetanud väga suure häälteenamusega proua Angelilli suulist muudatusettepanekut, milles avaldatakse Euroopa Parlamendi poolt kaastunnet ja toetust sellise meie riigis toimunud põhjendamatu ja raske kuriteo ohvri perekonnale, ei suudaks seejärel vastu võtta kindlat seisukohta vältimaks neid tegusid, seda ausate kodanike veresauna, mis toimub kontrolli puudumise tõttu.

Keegi ei soovi Itaalias ksenofoobiat, eriti mõnede rahvaste esindajate suhtes nagu näiteks rumeenlased, kes, nagu juhtkiri ajalehes L'Avvenire meile meelde tuletas, on andnud meile sellised kunstnikud nagu Mircea Eliade, Ionesco ja Cioran. Tegemist on suure tsivilisatsiooniga, sellisega, mis on meie omaga tihedalt seotud. Hoopis teine teema on kurjategijate sissevool, ja eriti romi rühmade ilmumine. Nende jaoks on tarvis piirikontrolli ja hirmutusvahendeid, koos sõrmejälgede tuvastamise süsteemi loomisega, et me teaksime, kes on meie riiki tulemas ja võimalusel ka seda, millised on nende kavatsused, ja mis veelgi tähtsam, et me saaksime täpselt tabada sisenemise kuupäeva.

Kuigi me ei soovi kehtestada Euroopas drakoonilisi meetmeid öeldes, et kolme kuu möödudes tuleb läbi viia kontrollimine, peame siiski teadma täpset sisenemise kuupäeva ja see, nagu härra Amato möönis Itaalia saadikute kojas, ei ole praegu võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Evans (PSE). - Hr juhataja, hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest tunnistan, et isikute vaba liikumine on Euroopa Liidu aluspõhimõte ja seda peavad austama ja kaitsma kõik liikmesriigid.

Veelgi enam, arvan, et meil on õigus taas kord rõhutada, et EL rajaneb tegelikult abinõudel võidelda igasuguste rassismi ja ksenofoobia ning diskrimineerimise vormide vastu. Samuti peaksime kõik siin parlamendis tunnistama, et Euroopa romi rahvad on võibolla kõige enam diskrimineeritud, mõnes riigis täiesti lubamatul määral. Peaksime mõistma, et romi vähemuse assimileerimine, sotsiaalne lõimimine ja kaitse on eesmärgid, mida tänane Euroopa Liit peab alles saavutama. Arvan, et selle eesmärgi nimel peaksime kõik tegutsema liikumisvabaduse vaimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, andsin oma vastuhääle resolutsioonile liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidus, mille esitasid vasakpoolsed fraktsioonid – kohe selgitan, miks – pärast deklareerimist, et olen absoluutselt ja täielikult Mario Mantovani ettepaneku poolt blokeerida kolmeks aastaks ELi mittekodanike sisenemine ELi ja seetõttu ka Itaaliasse. ELi kodanike puhul toetan väga tööliste, kodanike ja turistide õigust vabalt liikuda, tingimusel, et puudub luba tappa.

On kujuteldamatu, et 45-aastane naine peaks surema oma teel töölt koju ja arst, kellel on pensionini jäänud vaid loetud päevad, tapetakse sissemurdmiskatse ajal oma kodus Milanos. Mõlemad need sündmused on toimunud paari möödunud päeva jooksul Itaalias. See ei ole liikumisvabadus!

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE-DE). - (RO) Hääletasin liikumisvabadust käsitleva resolutsiooni poolt, mille esitasid fraktsioonid PSE, ALDE, Verts ja GUE/NGL, kuigi see täidab vaid osaliselt eesmärki, milleks minu arvates seda resolutsiooni kavandatakse.

Arvan, et resolutsiooni tekst oleks võinud väljendada isegi selgemat toetust Euroopa kodanikele, kes elavad riikides, mis ei ole nende päritoluriik, kaudselt ka Itaalias elavatele Rumeenia kodanikele, kes täidavad Itaalia seadusi.

Hääletusele pandud tekstis ei mõisteta hukka ksenofoobialist suhtumist Rumeenia kodanikesse ega viidata pinge suurenemisele Itaalia Rumeenia kogukonna ja Itaalia rahva vahel, mida ühtlasi tekitab Itaalia ministrite nõukogu vastuvõetud dekreetseaduse rakendamine ja teatavate Itaalia poliitikute väljaütlemised.

Samuti usun, nagu märgitakse PPE-DE ja UENi ühises resolutsioonis, et õigusnormide tulemuslik rakendamine Itaalia võimude poolt oleks takistanud sellise olukorra tekkimist.

Palun nii Euroopa Komisjonil kui ka Itaalia ametivõimudel arvestada ka fraktsioonide PPE-DE ja UENi ühise resolutsiooni sätteid, mida ei ole lisatud täna vastuvõetud teksti.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI). (NL) Hr juhataja, asjad muutuvad tegelikult üha naeruväärsemaks. Nüüd peab selle parlamendi enamus isegi vajalikuks tasandada ksenofoobiasüüdistust Itaalia rahva ja valitsuse vastu. Lisaks öeldakse resolutsiooni ettepanekus, et Itaalia valitsuse lähenemine kuritegevuse probleemile Rumeenia romide hulgas, keda on seal kohapeal suurel arvul, on soodustanud pinge tõusu. Seepärast peab Itaalia süüdistama ainult iseennast ja oleks pidanud osalema Euroopa Sotsiaalfondi programmides romide lõimimiseks.

Tahaksin teha selles sõlmpunktis selgeks, et Itaalia rahval ja valitsusel on õigus end kaitsta, ja toimunu on peamiselt näitamaks, et direktiiv on ebasobiv ja seda tuleks muuta lihtsamaks, mitte keerulisemaks, et saata välja kurjategijaid – pange tähele, kurjategijaid, mitte korralikke inimesi, kes töötavad ots otsaga kokku tulemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. – Hääletasin selle ühise resolutsiooni poolt, kus märgitakse, et liikumisvabadus on põhivabadus, mis on tagatud kõikidele ELi kodanikele. Liikmesriikidel on kohustus hoolitseda oma territooriumil elavate teiste liikmesriikide kodanike eest ning tagada väärikus ja austus liidu kõikide kodanike õiguste suhtes, ükskõik kus nad ka ei elaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI) , kirjalikult. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, olen tugevasti nende resolutsiooni ettepanekute vastu ja soovin väljendada oma kindlat vastuseisu. See kõik on tulenenud Itaalia valitsuse hilinenud ja ebaveenvast tegevusest, kes kahjuks alles pärast ELi kodanike poolt toime pandud kohutavaid juhtumeid on mõistnud, et Itaalia on kriisis.

Direktiivis 2004/38/EÜ öeldakse selgesti, et “Kõikidel liidu kodanikel on õigus elada teise liikmesriigi territooriumil […] kui neil on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid, et mitte koormata [...] vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi”.

Seepärast näivad need resolutsiooni ettepanekud mõttetud ja ettekäändena esitatud. Aluslepingutega kehtestatakse kodanike liikumisvabadus ELi piires ja keegi ei soovi olla diskrimineeritud päritoluriigi põhjal. Ometi, kui ELi kodanikud sooritavad teises liikmesriigis raske ja jäleda vägivallakuriteo või kui nad ei suuda selgitada oma viibimise põhjust, nagu direktiivis nõutakse, siis on kogu liidu huvides saata nad tagasi oma kodumaale.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Andsin oma poolthääle liikumisvabadust käsitlevale resolutsioonile, mille algatas PSE fraktsioon koos teiste fraktsioonidega, sest pean seda äärmiselt oluliseks Itaalias kujunenud olukorra tõttu, et mitte luua ohtlikku pretsedenti, millega seatakse kahtluse alla Euroopa Liidu aluspõhimõtete tõeline austamine.

Arvan, et see olukord tuleks viivitamatult lahendada, et mitte lubada Euroopa Liidu kodanike diskrimineerimist, olenemata nende rahvusest.

Resolutsioonis esitatud meetmed kaitsevad kõiki Euroopa kodanikke kuritarvitamise vastu. EL vajab, et kõik tema kodanikud ja rumeenlased tunneksid Euroopa inimeste solidaarsust, sest välismaal töötab tuhandeid rumeenlasi, keda hinnatakse nende raske töö, aususe ja korralikkuse pärast.

Liidu hartas, mis lisatakse reformilepingule, loetletakse Euroopa kodanike põhiõigused: väärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, kodakondsus, õigus. EL tagab demokraatia, õiguskorra, inimõigused, samuti rahvusvähemuste kaitse. Selles kontekstis aitavad resolutsioonis esitatud meetmed kaasa romide kogukonna paremale lõimimisele.

 
  
  

- Resolutsioon: Schengeni acquis’ sätete kohaldamine (B6-0448/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Kordamaks üle, mis on öeldud resolutsiooni ettepanekus, sooviksin samuti õnnitleda Portugali valitsust ettepaneku tegemise eest, mis pakub tehnilist üleminekulahendust – SISone4all – mis võimaldaks uute liikmesriikide ühendamist Schengeni infosüsteemiga 2007. aastal, enne kui komisjon töötab välja uue, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi.

Õnnitleda tuleb ka Schengeni alaga liituvaid uusi liikmesriike tohutute jõupingutuste puhul, mida nad tegid kõikide Schengeni nõuete täitmiseks sellise lühikese aja jooksul. Schengeni ala laienemine, mis alates 21. detsembrist 2007 hõlmab üheksat uut riiki, on ühtlasi Euroopa Parlamendi tegevuse − pidada kinni esialgsest kuupäevast − täiega väljateenitud tulemus. Seepärast hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasime selle resolutsiooni vastu, sest oleme põhimõtteliselt justiits- ja siseasjade ühenduse pädevusse viimise vastu, kuna see on riigi iseotsustusõiguse keskne valdkond. „Reformileping“ on katse muuta justiits- ja siseküsimuste ühenduse pädevusse viimine ühiseks poliitikaks.

Ühenduse pädevusse viimine – see on riigi iseotsustusõiguse kaotamine – on veelgi tõsisem, kui seda edendatakse kontekstis, mida iseloomustavad ühenduse poliitikad ja meetmed, mis ohtlikult kompromiteerivad kodanike huve, vabadusi ja tagatisi, mis väljendavad tsivilisatsiooni ja fundamentaalsete demokraatlike saavutuste edusamme.

Kaaluge piiravat varjupaigapoliitikat ja suurenevaid raskusi, mida varjupaiga taotlejad kohtavad oma õiguste ja tagatiste saavutamiseks. Vaadake sisserändepoliitikat ja selle julgeolekule orienteeritud lähenemist, ebaseaduslike immigrantide vastutusele võtmist, ebainimlikke “kinnipidamiskeskusi” ja repatrieerimis- meetmeid, kolmandatest riikidest pärit inimressursi diskrimineerivat, ekspluateerivat ja röövellikku kohtlemist. Pidage silmas teabe suuremat kasutamist ja andmete üha suurenevat säilitamist – sealhulgas biomeetriliste andmete – millele on juurdepääs isikute laiemal ringil, kaasa arvatud kolmandad riigid, näiteks USA ametivõimude juurdepääs lennureisijate andmetele.

 
  
  

- Resolutsioon: Pakistan (B6-0472/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. - (SV) Hetkel on Pakistani poliitiline kliima kindlasti kriitiline, kuna president on välja kuulutanud erakorralise seisukorra ning selgelt on toime pandud inimõiguste rikkumine vabadusekaotuse, rahumeelsete meeleavaldajate suhtes vägivalla tarvitamise ja meedia vaigistamise näol. Oleme kindlasti selle vastu, kuid samuti ei toeta me Euroopa Parlamenti, kes kõnealuse resolutsiooniga püüab taas kord saavutada liikmesriikide iseseisvate välispoliitikate ülevõtmist ELi poolt.

ÜRO on ainus organ, millel on õigus ja volitused oma liikmete nimel kohaldada survet globaalses ühiskonnas. Äärmiselt oluline on taastada Pakistanis stabiilsus ja rahu ning samuti inimõiguste austamine, kuid see ei ole ülesanne, mille EL peaks liikmesriikidelt ära võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. - Olen nõus, et väljakuulutatud erakorraline seisukord (de facto sõjaseisukord) tuleks lõpetada ja uuesti koheselt kohaldada tsiviilõigust, ning ma hääletasin selle poolt.

Paljude jaoks meist, kes me jälgime Pakistani poliitikat, on masendav näha, kui halvasti Pakistani kogukonnad end tunnevad ilma meie toetajaskondadeta.

Usaldusväärsuseks on vaja taastada demokraatia ja Pakistani poliitika kohane toimimine.

 
  
  

- Resolutsioon: Bali kliimamuutuste konverents (B6-0432/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - (FI) Hr juhataja, meie fraktsiooni arvates on muudatus tuumaenergia osa tunnustamise kohta meie kliimamuutuste konverentsi deklaratsioonis käesoleva resolutsiooni oluline osa. Seepärast tahame avaldada oma toetust sellele, et parlament selle kinnitas, võttes vastu 7. muudatuse. Me ei ole ainsad, kes nii arvavad. ÜRO kliimamuutuste paneel IPCC kinnitas samuti tuumaenergia rolli vähesaastava energiavormina. Võib-olla peaksime endile meenutama, et see täiskogu langetas hr Reuli raporti osas 509 poolthäälega ajaloolise otsuse. Euroopa Parlament tunnistas, et tuumaenergia on hetkel ELi kõige olulisem madala süsinikdioksiidi heitkogusega energiaallikas ning rõhutas samal ajal ka ELi rolli kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Samas aga ei toetanud meie fraktsioon resolutsiooni 25. osa, sest meie arvates seostas või võrdles see tuumaenergia rahumeelset kasutamist tarbetult tuumarelvade leviku ja terrorismiohuga. Me ei tohiks unustada, et atmosfääris ei eksisteeri moraalset tsensuuri. See ei jäta kõrvale üht energiavormi ega toeta teist ideoloogilistel põhjustel. Oluline on üksnes heitkogustest vabanemine ja nüüd ei ole heitkogused teretulnud. Igal juhul ütlen, et me oleme rahul, et see täiskogu edastas kliimamuutuste konverentsile selge sõnumi ja tunnustas kliimamuutustega seonduva ohu tõsidust.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Scheele (PSE).(DE) Hr juhataja, minu delegatsioon, Austria sotsiaaldemokraadid, keeldus hääletamisest Bali konverentsi käsitleva raporti osas just nimelt pr Korhola poolt hetk tagasi mainitud põhjustel. Me toetame kõnealuse raporti teisi poliitilisi sõnumeid. Raport on väga hea. Minu delegatsioon ei saa toetada sellise signaali edastamist, mille kohaselt on tuumaenergia oluline element kliimamuutustega võitlemisel. Samuti arvan ma, et riigid ja mandrid peaksid ise otsustama, millise strateegia nad valivad.

Tahaksin veel kord kinnitada oma delegatsiooni toetust kõigile selles raportis mainitud elementidele, kaasa arvatud tuumaenergiaprojektide kõrvaldamisele puhta arengu mehhanismist. Siiski ei tahtnud me toetada seda poliitilist signaali tuumaenergia soosimiseks, nii keeldusime me hääletamisest. Et näidata oma nõusolekut ülejäänud raportiga, mis on üldiselt hea, ei hääletanud me selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bairbre de Brún, Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. - Me toetame resolutsiooni, mis käsitleb peagi toimuvat Bali konverentsi. Resolutsioonis mainitakse mitmeid olulisi punkte. Muu hulgas täpsustatakse loomakasvatussektorist eraldatavate heitkoguste hulka. Samuti toonitatakse kohase toetuse olulisust, mida arengumaadele osutatakse ennetamis- ja tõrjetegevustes kliimamuutuste negatiivsete mõjude piiramise eesmärgil. Küll aga ei toeta me ettepanekut, et tuumaenergiat peaks vaatlema tööriistana kliimamuutuste ennetamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Mina andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb globaalse kliimamuutuse piiramist 2 kraadini Celsiuse järgi – see on Bali kliimamuutuste konverentsi jaoks tee edasi ja kaugemalegi veel (COP 13 ja COP/MOP 3). Pidades silmas asjaolu, et kliimamuutused on suur väljakutse, mis täna ühiskondade ees seisab, on minu arvates ülioluline, et ELi uuendaks Bali konverentsil oma juhirolli ning et saavutatakse globaalne, pärast 2012. aastat kehtima hakkav kliimalepe.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisa Ferreira (PSE), kirjalikult. – (PT) 7. muudatus hävitab kogu kompromissivaimu, mis lõpliku teksti osas peetud läbirääkimistel valitses. Asjaolu, et antud muudatus vastu võeti, teeb olulise muudatuse teksti, mis oleks pidanud säilitama ulatusliku parlamentaarse konsensuse Bali väljakutsete osas.

Seega, selle üldise eesmärgi vaimus ja kuigi ma variraportöörina mainisin Sotsialistlikule Parteile, et ma hääletan antud küsimuses poolt, tundsin ma isiklikult, et olen sunnitud lõplikust hääletamisest keelduma, protestides kahe aspekti vastu, milleks on eespool mainitud, tuumaenergiat toetava 7. muudatuse teksti lisamine, ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Euroopa demokraatide fraktsiooni poolt kasutatav meetod kompromissi valguses, mis valitses antud teksti osas peetud läbirääkimiste jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) On tõsi, et me näeme väga märgatavaid, kiireid ja ebaloomulikke kliimamuutusi, mis tulenevad paljudest teguritest, aga peamiselt neoliberaalsete poliitikate kiskjalikust loomusest. Et saaksime inimühiskonna kohandada vastavalt uutele elamistingimustele, on meil vaja tõhusaid meetmeid.

Erinevates teaduslikult usutavates ja põhjendatud stsenaariumides eeldatud kliimamuutused ei pruugi olla aeglased ja järkjärgulised, olenevalt vahepeal võetud meetmetest.

Väga kiiresti on vaja võtta põhjalikumaid ja valdkondadevahelisi meetmeid, et vältida tõsiste probleemide teket tulevikus, isegi inim- ja keskkonnatragöödiate levikut.

Samas peame ka toonitama vajadust neoliberaalsed poliitikad sinnapaika jätta nii Euroopa kui globaalsel tasandil, vastasel juhul rakendavad suured jõud ja rahvusvahelised kontsernid ka edaspidi kasumi osas omaenda huve, seda nii loodusvarade kasutamisel kui rahvusvahelises kaubanduses, kaasa arvatud kasvuhoonegaasidega kauplemisel, millel saab olema äärmiselt ebasoodne mõju tasakaalustatud inimarengule.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. - (SV) Keskkonnaprobleemid on piiriülesed ja seega on ÜRO kliimamuutuste konverents oluline diplomaatiline areen globaalsel tasandil muutuste saavutamiseks. Kõnealuse resolutsiooniga püüab EL koondada liikmesriike ühise lipu alla, et tüürida konverentsil toimuvaid läbirääkimisi suunas, mida EL peab õigeks.

Kliimamuutuste piiramine on hea eesmärk, kuid on kahetsusväärne, et ELi kätes läheb keskkonnapoliitika üle piiri välispoliitikasse samal ajal, kui me dikteerime kolmandatele riikidele ja liikmesriikidele, millised peaksid olema nende riiklikud kliimapoliitikad. Juuninimekirja arvates peaks kõik riigid kliimamuutuste konverentsil saama ise hääletada ja seega oleme me otsustanud hääletada selle resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. - Andsin oma poolthääle sellele kliimamuutuste komisjoni resolutsioonile, millega kavandatakse ELi pakutud läbirääkimiste seisukoht kõneluste alguseks globaalse kliimamuutuste alase koostöö tuleviku osas pärast aastat 2012. See visandab mõistliku ja edumeelse ELi seisukoha, millega piirata globaalseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, võttes arvesse kliimamuutuste sotsiaalset mõju, ELi soovi piirata globaalset soojenemist kõige rohkem 2 kraadini Celsiuse järgi, ja olulist vajadust globaalse sisseostmise järele süsteemis.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. - Fine Gaeli delegatsiooni nimel (EPP-ED):

Fine Gaeli liikmed hääletasid selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest me usume, et on oluline, et Euroopa Parlamendil oleks seisukoht kliimamuutuste küsimuses, mida väljendatakse enne Bali konverentsi. Siiski hääletasime me 7. muudatuse vastu, kuna me ei toeta põhimõtteliselt tuumaenergiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. - Tahaksin tänada raportööre selle teema tõstatamise eest, mis toob tähelepanu keskpunkti üht meie aja kõige olulisemat probleemi ümbritsevad küsimused.

Heitkoguste piiranguid ja vähendamiseesmärke üheskoos alternatiivse süsinikul mittepõhineva energia tootmisega ei aktsepteerita mõningates riikides sellisena, nagu EL kokku on leppinud. Aga see konverents võib saavutada nii mõndagi rahvusvahelise tegevuse ühendamise ja koordineerimise osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. - (RO) resolutsioon, millega piiratakse kliimamuutust 2 kraadini Celsiuse järgi on äärmiselt oluline dokument meie tuleviku seisukohast ja sel põhjusel hääletasin ma selle vastuvõtmise poolt.

Kliimamuutused kujutavad endast suurt väljakutset katastroofiliste tagajärgedega keskkonnale ja inimkogukondadele.

Meil on tegemist probleemiga, mille suhtes peaksime kohaldama lühi-ajalisi, keskmisi ja pikaajalisi meetmeid. Kliimamuutused on juba avaldanud hukatuslikku mõju põllumajandusele, veesüsteemidele, metsadele, faunale ja floorale. Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Hispaania ja Portugal on riigid, mis on pidanud tegelema põuaperioodide ja ka üleujutustega.

EL peaks uuesti kinnitama oma juhirolli kliimamuutuste vähendamisel. Vaja on suurendada rahastamismehhanisme veevarude kaitsmiseks, raadamise ennetamiseks ja mittesaastavate tehnoloogiate toetamiseks ning muuta need liikmesriikidele kättesaadavaks.

Peame lubama igal liikmesriigil määratleda oma kasutatavate energialiikide osakaalud („energiasegu“) energiavarude tagamiseks. Samal ajal peaksid tuumaenergiat tootvad liikmesriigid tagama selliste seadeldiste turvalisuse ja eelkõige kohase jäätmehoolduse. Vaja on rahastada uuringuid jäätmete koguse vähendamiseks ja seadeldiste turvalisuse suurendamiseks.

 
  
  

- Raport: Raimon Obiols i Germà, Charles Tannock (A6-0414/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI). (NL) Hr juhataja, ma ei taha kuidagi kahandada selle silmapaistva töö väärtust, mida kaks raportööri selle Euroopa naabruspoliitika raporti osas teinud on, aga ma tahaksin märkida, et selles raportis valitseb üks lünk. See ei juhi tähelepanu suurele väljakutsele, mille põhjustab lõunast pärit ränne, mille osas mina olen seisukohal, et Põhja-Aafrika riigid peavad ise samuti vastutuse võtma.

Oleksin seega tahtnud, et kõnealune raport oleks sisaldanud ka palvet ühise poliitika kehtestamiseks ELi liikmesriikide ja Põhja-Aafrika riikide vahel ebaseadusliku rändega võitlemiseks; sellise poliitika kehtestamiseks, mis kutsuks Põhja-Aafrika riike ise tegutsema ning muudaks heanaaberlikud suhted ja liikmesriikide tagatava rahalise ja materiaalse toetuse sõltuvaks heast tahtest, ühisest tegutsemisest selle tohutu väljakutse küsimuses.

See minu arvates nii oluline aspekt puudub kõnealusest raportist ja sel põhjusel keeldusin ma hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Pärast otsust astuda uusi ja olulisi samme Euroopa kapitalistlikus integratsioonis, eriti sellel tasandil, mida tuntakse „ELi rollina maailmas”, mis kajastub jätkuvas „põhiseaduslikus” projektis – mida nüüd elustatakse „reformilepingus” – ning kehtivates ELi poliitikates, kiidab EP enamus heaks raporti, mis on kohustuslikuks lugemisaineks..., Euroopa naabruspoliitika (ENP) tõhustamise küsimuses.

Kõik kahtlused, mis puudutavad ELi tegelikke eesmärke ja ambitsioone seoses ENPga, kaovad selle raporti lugemisel peagi. Tegemist on programmiga, mis tegelikult sekkub ja kontrollib kogu Vahemerepiirkonda, Lähis-Ida, Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa piirkonda. Tegemist on programmiga, mille eesmärgiks on saavutada järgmised eesmärgid: „ENP riikide valitsuste kohustuse algatamine ja tugevdamine poliitiliste ja majanduslike reformide osas”; ELi „ühiste poliitikate” kohaldamine nende poolt; nende „joondumine ELi välispoliitika järgi”; ning vabakaubanduspiirkonna rajamine”.

Raport toetab ka „ELi ja Ameerika Ühendriikide ühistegevuse tõhustamist” „demokraatia edendamiseks, energiavarustuse kindluse tõhustamiseks ja regionaalse turvalisuse tugevdamiseks ELi naabruskonnas”, see on nii ilmne punkt, et täiskogu hääletusel seda mahendati.

Parem oleks raportit lugeda...

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. - (PL) ENP omandab uut tähtsust ajal, mil ELi edasine laienemine moest kaduma hakkab. Poliitika on erinev Vahemeremaade naabruskonnas, võrreldes Ida-Euroopa naabruskonnaga, kus paljud nõukogude mõju küüsist pääsenud riigid avaldavad avalikult soovi Euroopa Ühendusega liitumiseks. Sel puhul, nagu poolakad, ungarlased ja leedulased hästi mõistavad, ei rahulda riiklikke ambitsioone asenduslikud kaasamisvormid. Neil on vähem mõju vajalikule suunale nimetatud riikide poliitilises ja majanduslikus arengus. Nad ei kujuta endast stiimulit demokraatial ja õigusriigil põhineva riigikorra ning majandusturu põhimõtete tõhustamiseks ega austa kodanike õigusi.

Vaadates seda Poola, ELi piiril asuva riigi vaatenurgast, näib, et parim poliitika on suurim võimalik avatus meie idapiirist teisel pool asuvate riikide püüdluste osas. See on selgelt seotud stabiilsuse piirkonna loomisega ELis ja demagoogia piiramisega, mida noortes demokraatiates kohtab sageli.

Põhjendatud on ka ENPI-l ehk programme TACIS ja MEDA asendaval uuel instrumendil põhinevad eelarvelised meetmed, mis toetavad soovitud protsesse meie maailmajaos. Siiani on Ida-Euroopa naabruspoliitikat rahastatud tunduvalt vähem kui Vahemere naabruspoliitikat. Mida suuremaks muutub Euroopa Liit, seda enam suureneb ka meie kohustus Vana Maailma ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa naabruspoliitikat käsitlev raport teeb annab ülevaate imperialistliku sekkumise vahenditest ja abinõudest naaberriikides. See kuulub ELi üldise imperialistliku strateegia alla kogu maailmas. Nagu tavaliselt, kasutab raport „demokraatlikke reforme” ja „demokratiseerimist” naaberriikides sobivaima ettekäändena sunduse ja surve kehtestamiseks valitsustele, kes ei joondu ELi poliitikate järgi. Seda mitmete kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuse toetamiseks ja rahastamiseks, et need saaksid edendada oma õõnestavat rolli nimetatud riikides ja aidata kaasa ELi sekkuvatele plaanidele.

Euroopa Parlament kutsub naaberriike üles osalema ELi rändevastases poliitikas, tõhustades ümberasujatele kohaldatavaid survemeetmeid. Euroopa Parlament kutsub neid üles tegema tihedat koostööd kõigi oma survemehhanismidega, nagu näiteks Europol ja piirivalveagentuur Frontex; EP kaasab need ELi plaanidesse piirata demokraatlikku vabadust ja rünnata rahvaliikumisi terrorismivastase võitluse ettekäändel. Ka kutsub EL avalikult üles võtma „ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisi ühismeetmeid eesmärkide saavutamiseks”, näiteks rakendama ühist imperialistlikku sekkumist ja saagijagamist.

Inimeste huvides on ELi ja Ameerika Ühendriikide imperialistlikele plaanidele vastu astuda ja need ümber pöörata ning tõhustada võitlust riikliku iseseisvuse ja rahva suveräänsuse nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Schapira (PSE), kirjalikult.(FR) Euroopa naabruspoliitika (ENP) tugevdamiseks, millest kõnealune raport üksikasjalikult räägib, on vaja süvendada koostööd Vahemere kahe kalda vahel ning seda valitsuste, kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna esindajate vahel toimuva tõhustatud dialoogi abil. Samuti on oluline meeles pidada, et ENP peab järgima Euroopa Liidu arengupoliitikaga seatud suunda. OECD arenguabikomitee koostatud ametliku nimekirja kohaselt on peaaegu kõik Vahemere lõuna- ja idaosas asuvad riigid arengumaad. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine peaks seega olema ELI prioriteediks kõnealuses piirkonnas.

 
  
  

- Raport: Zbigniew Zaleski (A6-0396/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). - (SK) Ma olen Ukrainaga suhete tugevdamise poolt ja toetan edasist struktureeritud dialoogi selle riigiga, kes on meie idanaaber.

Viimaste valimiste ajal näitas Ukraina üles äärmist meelekindlust demokraatlike muudatuste tegemiseks. Ukraina otsustas edasi minna koalitsiooniga, mis on ilmselgelt Euroopat pooldav, kaasaegne ja progressiivne. Peame ka meeles pidama, et Ukraina on ahvatleva majandusliku potentsiaaliga tohutusuur riik, kes on majanduslikes suhetes tõsine partner. On viimane aeg sõlmida Ukrainaga majandusliku koostöö ja vabakaubandusleping. Me peame reageerima asjaolule, et Ukraina liitub Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

Toetan täielikult usaldusväärse energiatransiidisüsteemi rajamist Ukraina ja ELi vahel. Pooldan väga koostööd põllumajandus- ja keskkonnaküsimustes, aga paneksin kõige rohkem rõhku teadus- ja majanduskoostööle ning teadmistepõhise majanduse mõõtme tugevdamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE).(SK) Ukraina on ELi strateegilise tähtsusega naaber ja looduslik ”sild”, mis ühendab ELi Venemaa ja Kesk-Aasiaga. See on suur riik, kus toimunud oranž revolutsioon on viinud selle demokraatiateele. Ukraina on muutunud võtmepartneriks Euroopa Liidu naabruspoliitikas.

Meie koostöö Ukrainaga peab paranema ja me peame Ukraina ühinemist WTOga diplomaatiliselt ja poliitiliselt igati toetama. Vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid läbirääkimisi tuleks alustada niipea kui võimalik, et ambitsioonikas kokkulepe saaks allkirjastatud võimalikult kiiresti. Me kõik mõistame, kui keeruline on olukord Ukrainas: tegu on väga noore ja hapra demokraatiaga. Ta seisab see riik silmitsi strateegilise otsusega: kas liikuda Venemaa poole või liikuda Euroopa Liidu poole?

Seepärast tulen raportööri, hr Zbigniew Zaleski suurepärane tasakaalustatud raport ajal, mil Ukraina vajab selget Euroopa perspektiivi. Ma tervitan seda raportit ja ma toetasin seda hääletamisel selgesõnaliselt. Ma usun, et pärast enneaegseid parlamendivalimisi saab see riik moodustada valitsuse, mis toob Ukraina meie ühisele Euroopa ruumile veelgi lähemale.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE).(PL) Hr juhataja, Euroopa Liidu kavatsus peaks olema tugevamate ja ühe tihedamate suhete loomine Ukrainaga. Hr Zaleski raport, mille me oleme heaks kiitnud, sisaldab palju ettepanekuid selle kohta, kuidas seda teha.

Ukraina peaks olema meie strateegiline partner, mitte ainult oma geograafilise asukoha eripära ja suuruse tõttu, vaid eelkõige rolli tõttu, mida ta selles piirkonnas etendab suhetes Venemaaga ja Kesk-Aasia riikidega. Seega on ELi huvides tugevdada ja arendada majanduslikke ja poliitilisi sidemeid selle riigiga.

Me kõik teame, kui palju tööd Ukraina rahvast ees ootab, et saavutada lääne tase oma majanduses, oma elatustasemes ja sotsiaalküsimustes ning riigi demokraatliku süsteemi tugevdamisel. EL peaks andma abi nende eesmärkide saavutamiseks ning üks võimalus seda teha on sõlmida Ukrainaga vabakaubanduskokkulepe ja toetada Ukraina ühinemist WTOga. See aitaks tugevdada turumajandust, demokraatiat ja kodanikuühiskonda, mis toob Ukraina lähemale ELi liikmeks saamisele.

ELi ja Ukraina ühendamine on pikk ja keerukas protsess. See toimub paljudel tasanditel, kuid on sellegipoolest vajalik. Et kaks poolt ühineksid, peab Ukraina jätkama alustatud majandus- ja sotsiaalreforme, säilitama oma euroopameelseid poliitilisi seisukohti ja tugevdama oma demokraatiat. EL omalt poolt peab saatma selge signaali, näitamaks, et Ukrainal on väljavaateid saada ELi liikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Juuni Nimekiri (Junilistan) tervitab kasvanud kaubavahetust ja tihedamaid majandussidemeid Ukrainaga. Selline areng tooks nii lühema kui ka pikema aja jooksul kasu mõlemale osapoolele. Siiski võib näha, et selle raporti eesmärk ei ole mitte ainult majandussuhete arendamine, vaid ka ELi poolne välispoliitika ajamine. Raporti toon on ilmselgelt dikteeriv ning koostööettepanekud on esitatud peaaegu täies ulatuses ELi tingimustel, seades ELi huvid esiplaanile. Seetõttu on otsustanud Juuni Nimekiri selle raporti vastu hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle raporti poolt, mille puhul ma olin sotsialistide fraktsiooni variraportööriks. Raportis tuuakse esile valdkonnad, kus EL ja Ukraina peaksid oma sidemeid tugevdama, arutatakse vabakaubanduspiirkonna loomist Ukrainaga, energiavarustust ja suhteid Venemaaga. Ma sooviksin näha ELi ja Ukraina vahel tugevamaid ja tihedamaid sidemeid ning kaubandus- ja majandussidemed on tähtis osa neist.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) ELi suhted Ukrainaga kuuluvad Euroopa naabruspoliitika alla, millega, nagu raportis rõhutatakse, püütakse toetada ELi naaberriikides turumajanduse arengut, teisisõnu, kapitalismi.

Raporti eesmärgiks on allkirjastada vabakaubanduskokkulepe (VKK), s.t lõimida Ukraina „ELi ühtse turuga“ seeläbi, et „Ukraina võtab järk-järgult vastu ühenduse õigustiku“.

Seega, raport:

– “Kutsub Ukrainat üles… pöörama rohkem tähelepanu turu liberaliseerimisele, tagades erastamise ja monopolide“ (loe: riigiettevõtete) „kaotamise eduka teostamise ning Ukraina riigipanga sõltumatuse“;

– ergutab “ühtlustama ja lähendama standardeid põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektoris” “ühenduse standarditele vastavuse” kaudu ning, pidades silmas Ukraina tingimuslikku astumist ühtsesse majandusruumi (ÜMR) koos Venemaa ja muude endiste Nõukogude Liidu vabariikidega, “tuletab meelde, et teatavad ÜMR-kokkuleppes sisalduvad sätted võivad täielikult rakendamisel olla vastuolus ELiga toimiva VKK sõlmimisega”. Uskuge või mitte, nagu raportöör ütleb: „kokkulepe Venemaaga takistaks tegelikult Ukrainat saavutamast tõelist majanduslikku sõltumatust ja ohustaks tõsiselt riigi iseseisvust“.

See ütleb kõik...

 
  
  

- Resolutsioon: ELi meetmete kohta ebakindlates olukordades (B6-0476/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me leiame, et mõningad suundumused, mis „teataval määral kujutavad endast ELi humanitaaralast lähenemisviisi tulevikus“, on väga murettekitavad ja äärmiselt negatiivsed, avaldudes selliste algatustena nagu „ELi meetmed arenguriikide ebakindlates olukordades“ või „Euroopa konsensus arengupoliitikas“, mis on suunatud peamiselt Aafrika riikidele, kuid ka Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele.

Nende algatuste analüüs näitab, et keskne küsimus, milleks on „arengu“ kaasamine ühe välismõõtmena ELi peamiste võimuinstrumentide (ÜVJP/EJKP) strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, on sama kui rääkida „arengu“ edendamisest kui sekkumis- ja juhtimisvahendist strateegias, mis – tähendusrikkalt – ei välista „sundivat sõjalist sekkumist“.

Ehk kogu programm ja kõik instrumendid, mis meie arvates sulatavad ühte ja hägustavad „piire“ „abi“ ja sekkumise vahel, näiteks sellistes küsimustes nagu „riigi ülesehitamine“.

Kindlasti on hädavajalik näidata üles solidaarsust paljude riikidega, kelle katastroofiline olukord pärineb kolonialismiajast ja kes on aastakümneid kestnud sekkumise ohvrid, kuid et selline solidaarsus oleks tulemuslik, peab see põhinema riigi iseotsustusõiguse ja iseseisvuse austamisel ning tõhusal ja tõelisel arenguabil ja koostööpoliitikal.

 
  
  

- Raport: Elizabeth Lynne (A6-0400/2007)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE).(IT) Hr president, daamid ja härrad, ütlen suure heameelega, et ma andsin oma poolthääle Elisabeth Lynne’i ettepanekule võidelda Euroopas valitseva vaesuse vastu.

Siiski pean siin Strasbourgis, parlamendi täissaali ees kritiseerima tõsiasja, et Itaalias diskrimineeritakse vanu pensionäre, keda sunnitakse elama vaesuses, kui nad muutuvad töövõimetuks pärast 65-aastasek saamist, kuid kellele makstakse kopsakat hüvitist, kui nad muutuvad töövõimetuks enne 65-aastaseks saamist.

Hr juhataja, kuna 12. detsembril 2007 allkirjastatakse Brüsselis uus alusleping, mis annab põhiõiguste hartale kohustava õigusjõu, palun ma Itaalia vastu algatada 12. detsembril rikkumismenetluse, sest Itaalia rikub vanurite õiguste saada sama kohtlemist kui kõik teised kodanikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm ja Inger Segelström (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime raporti poolt. On tähtis, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust Euroopas tõhustataks. Kuid sooviksime oma seisukohta selgitada. Punktis 32 räägitakse inimväärse alampalga kehtestamisest liikmesriigi tasandil. Raportis öeldakse selgelt, et seda tuleks vajadusel teha koos sotsiaalpartneritega. Seetõttu leiame, et sõnastus hõlmab kollektiivlepingul põhinevat mudelit, mis kehtib meil Põhjamaades.

 
  
MPphoto
 
 

  Charlotte Cederschiöld, Christofer Fjellner ja Anna Ibrisagic (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Rootsi konservatiivid on positiivselt meelestatud sotsiaalse tegelikkuse hindamise raporti paljude osade suhtes. Paljude ettepanekute puhul, nagu need, mis käsitlevad majandusrännet ja suuremaid võimalusi ühendada tasuv töö ja perekond, oleme olnud siseriiklikus poliitikas tõukejõuks.

Siiski on Rootsi konservatiivid otsustanud hääletada raporti vastu, sest mitmed ettepanekud ületavad subsidiaarsuspõhimõtte piiri. Näiteks, me ei leia, et Euroopa Parlament peaks tegelema raviprogrammidega korrektsiooniasutustes või hasartmängusõltuvuse raviga. Samuti ei tohiks Euroopa Parlamendil olla arvamust selle kohta, millise korra alusel otsustavad liikmesriigid korraldada oma tervishoidu, ja me nõustu väitega, et dereguleerimine kahjustaks tervishoiu kvaliteeti. Tööturupoliitika meetmed, nagu alampalga kehtestamine, tuleks samuti jätta otsustamiseks riigi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me hääletasime raporti poolt, sest see sisaldab tähtsaid andmeid sotsiaalse olukorra kohta. 78 miljonit Euroopa kodanikku elab endiselt vaesuses, 8% Euroopa Liidust elanikest kannatab töötajate vaesuse all ning rikaste ja vaeste vaheline lõhe suureneb paljudes liikmesriikides.

See sisaldab ka mõningaid positiivseid soovitusi, nagu vajadus kehtestada inimväärne alampalk, kaitsta töötushüvitisi ning toetada puuetega inimesi, olgugi et selles ei käsitleta sotsiaalse olukorra algpõhjuseid ega kutsuta üles lõpetama uusliberaalset poliitikat, mida me välja pakume.

Järelikult esitatakse vajalike poliitikamuutuste osas vähe nõudmisi. Kahjuks sisaldab see vaid osaliselt ettepanekuid, mis minu arvates võeti vastu naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis ja mille hulgast ma tõstaksin esile üleskutset ühenduse institutsioonidele ja liikmesriikidele seada naiste lõimimine ühiskonda ja naiste õigused absoluutsele esikohale, muutes vastavalt oma sellekohast poliitikat, sealhulgas tulujaotuspoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (PPE-DE), kirjalikult. − Mina ja minu Briti konservatiividest kolleegid usume, et sotsiaalpoliitika tuleks jätta liikmesriikide otsustada. Oleme mures, sest Euroopa pädevust ei tohiks selles vallas laiendada ja riike ei tohiks sundida vastu võtma poliitikat, millest ei pruugi nende heaolule majanduslikus ja sotsiaalses mõttes mingit kasu olla. Samuti usume, et „Euroopa sotsiaalmudel“ on takistuseks majandus- ja sotsiaalarengule.

Raportis on punkte, mida me toetame, nagu näiteks inimeste väljaaitamine vaesusest, inimeste abistamine tööle naasmisel, puuetega inimeste toetamine ja vanurite hooldamine. Poliitikat nendes ja muudes sotsiaalküsimustes kujundavad kõige paremini liikmesriigid, võttes arvesse riigi olusid. Me leiame põhimõtteliselt, et tugev majandus on parim viis sotsiaalse edasimineku saavutamiseks ühiskonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult.(FR) Selles raportis sotsiaalse tegelikkuse hindamise kohta Euroopas esitatakse algusest peale tõeline majanduslik ja sotsiaalne seis. See on võimetuse möönmine europistlikus absurdsuste ookeanis, mille on valmis vorpinud üliliberaalne, globalistlik mõttepolitsei.

Alates 2000. aastast ei ole ühegi töötuse, vaesuse ja tõrjutuse vastase meetmega midagi saavutatud. Mis veelgi hullem, samas kui Euroopa Liit nõuab suuremad majanduslikku sisserännet ja oma niinimetatud sotsiaalmudeli kaitsmist, tuletab raport meile meelde, et 78 miljonit eurooplast elab vaesuses.

Selles unustatakse mainida, mis kaasneb vaesuse põrguga, mis ei ole ainult majanduslik. See on psühholoogiline miljonite eurooplaste jaoks, kes tunnevad end oma kodumaa pinnal kultuuriliselt ja ühiskondlikult saatuse hooleks jäetuna, kui nad näevad, kuidas nende töö kaob ümberkolimiste tagajärjel välismaale. See on ka füüsiline, kogu olukorda raskendavad vägivald ja ebakindlus, mida põhjustavad suurel määral sisserännanud, kes on masendunud raskuste pärast, millega nad lõimumisel silmitsi seisavad.

Seetõttu ei ole lahendus hübriidse üliliberaalse skisofreenilise Euroopa süsteemi tunnustamine, vaid selle vaidlustamine, et saavutada taastatud identiteediga Euroopa, mis annab kaitset ja ühenduse soodustusi ennekõike eurooplastele!

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma nõustun, et ühiskonnaga lõimumine ja sotsiaalne kindlustatus on Euroopa Liidu põhiväärtuste hulgas ja kõikide kodanike põhiõiguseks.

Raportis rõhutatakse õigustatult vajadust võtta ELi õigusnormides arvesse rahvuse- ja usupõhist erisugusust, et kaitsta kõiki inimesi vägivalla ja diskrimineerimise eest.

Nõustun ka mõttekäiguga, et juurdepääs kaupadele ja teenustele peaks olema iga ELi kodaniku õigus.

 
  
MPphoto
 
 

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Sotsiaalpoliitika kuulub suurel määral liikmesriikide pädevusse, mistõttu ma pooldan avatud kooskõlastusmeetodi edendamist, nagu ka parimate tavade jagamist, mille eesmärk on võidelda sotsiaalse tõrjutusega.

Sotsiaalkindlustussüsteemid peavad tuginema põhimõtetele, mis ajendavad kindlustatuid otsima töövõimalusi, ega toimima tegevusetuse pahelise stiimulina.

Elanikkonna madal haridustase ja keskkoolist väljalangemise määr peaks meid panema mõtlema, sest just kõige madalama kvalifikatsiooniga inimesed on kõige altimad sotsiaalsele tõrjutusele.

See olukord on eriti murettekitav minu riigis, Portugalis, kus 2005. aastal oli üle 39% noortest (vanuses 18–24) omandanud vaid põhihariduse.

See suundumus tuleb ümber pöörata ja kodanikele tuleb anda vajalikud oskused edukaks sisenemiseks tööturule.

Kuna see ettepanek on samas võtmes, hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletan pr Lynne’i raporti poolt, mis käsitleb sotsiaalse tegelikkuse hindamist.

Ta on täiesti õigustatult märkinud, et taaselustatud Lissaboni strateegia keskendub mitte ainult majandustulemustele ja konkurentsivõimele, vaid ka suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisele ja jätkusuutliku kasvu sotsiaalsele mõõtmele. Ühiskonnaga lõimimine ja sotsiaalne kindlustatus on ELi põhiväärtused. Need on iga inimese põhiõiguseks, olenemata tema rahvusest, vanusest, soost, puudeastmest, seksuaalsest sättumusest või usutunnistusest.

Kahjuks elab osa ELi ühiskonnast endiselt vaesuses. Liikmesriigid pakuvad välja mitmesugused viise kaitseks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Seetõttu usun, et tuleks süvendada liikmesriikidevahelist koostööd ja parimate tavade mudelite jagamist selles vallas.

Samuti tuleks tähelepanu pöörata noorte töötusele ja võitlusele laste vaesusega, sest vaestest peredest pärit lastel on vähem võimalusi tulevikus tööd saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Lars Wohlin (PPE-DE), kirjalikult. − (SV) Selles raportis on palju kiiduväärt avaldusi diskrimineerimise vastu ja võrdse kohtlemise tähtsuse kohta, mis väärivad tähelepanu. Kahjuks sisaldab see ka äärmiselt laiahaardelisi avaldusi, mis käsitlevad muu hulgas alampalga kehtestamist. Rootsi on poliitiliselt kindlaksmääratud alampalga vastu. Olenemata suuresti sellest, mis on inimeste arvates mõistlik sotsiaalpoliitika, peab EL aktsepteerima, et liikmesriigid valivad erinevad lahendused. See ei tohi saada jälle üheks näiteks sellest, et EL sekkub ja reguleerib üksikasjalikult valdkonda, mis peab täielikult jääma liikmesriigi tasandile.

Arengutase ELi riikides on samuti väga erinev. Alampalga kehtestamine takistab vaeseimaid riike konkureerimast.

 
Viimane päevakajastamine: 3. november 2008Õigusalane teave