Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0495/2007

Arutelud :

PV 13/12/2007 - 4
CRE 13/12/2007 - 4

Hääletused :

PV 13/12/2007 - 6.14
CRE 13/12/2007 - 6.14

Vastuvõetud tekstid :


Istungi stenogramm
Neljapäev, 13. detsember 2007 - Strasbourg EÜT väljaanne

4. Tekstiilisektor (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu,

– milles käsitletakse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile teatavate tekstiilitoodete ja rõivaste importi käsitleva ELi ja Hiina vahelise nn vastastikuse mõistmise memorandumi kehtivuse lõppemise kohta, mille esitas(id) Pedro Guerreiro, Jacky Hénin, Roberto Musacchio, Marco Rizzo, Ilda Figueiredo ja Helmuth Markov fraktsiooni GUE/NGL nimel (O-0077/2007 - B6-0388/2007);

– milles käsitletakse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile tekstiilitoodete kohta, mille esitas(id) Gianluca Susta, Ignasi Guardans Cambó ja Johan Van Hecke fraktsiooni ALDE nimel, Robert Sturdy, Tokia Saïfi, Georgios Papastamkos ja Vasco Graça Moura fraktsiooni PPE-DE nimel, Erika Mann, Glyn Ford, Kader Arif ja Elisa Ferreira fraktsiooni PSE nimel, Cristiana Muscardini ja Eugenijus Maldeikis fraktsiooni UEN nimel, Caroline Lucas ja Alain Lipietz fraktsiooni Verts/ALE nimel (O-0074/2007 - B6-0383/2007).

 
  
MPphoto
 
 

  Patrizia Toia (ALDE), autori asendaja. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, räägin täna ka kolleegi Gianluca Susta nimel, kes oli küsimuse algataja, keda pole täna kohal Itaalias üles kerkinud oluliste kohustuste tõttu. Taas kord tahab parlament käsitleda tekstiilitööstuse keerulist olukorda, paludes komisjonilt otsustavamat ja asjakohasemat sekkumist.

Sektoris töötab miljoneid töötajaid Euroopas ning paljudes riikides on see märkimisväärne osa käibest, mis muudab Euroopa suuruselt teiseks eksportijaks maailmas ja on seega väga oluline panus Euroopa eksporti. Minu arvates on vale pidada seda valmis sektoriks, sest paljudel juhtudel on ruumi kaasajastamiseks tehnoloogiliste uuenduste ja uusi materjale käsitlevate teadusuuringute kaudu, ning sektor on tugevalt seotud moe, stiili ja teiste erialadega, milles paljud Euroopa riigid on tõelised eksperdid, keda tunnustatakse üle kogu maailma.

Loomulikult eeldab see sektori olulist toetamist läbi tööstuspoliitika, mis asetab sektori olukorda, kus see on tõesti suuteline seisma silmitsi ülemaailmse konkurentsiga. Need on samuti on ettepanekud, mille on esitanud loodud kõrgetasemeline töörühm, ning sellest tulenevalt küsime komisjonilt, milliseid järel- ja rakendusmeetmeid täpselt on võetud. Lähitulevikus puudutavad pakilised probleemid meetmeid, mis tuleb võtta otsustavaks kuupäevaks 1. jaanuar 2008.

Mainin ainult kolme probleemi: vajadus väga hoolika kontrolli järele – kuidas kavatseb komisjon rakendada järelevalvesüsteemi tagamaks tõhusat kaitset; kuidas ta tuleb toime kaudsete liikumiste ohuga ja seega litsentside topeltkontrollimise probleemiga? Põhimõtteliselt on kõikide paberil headena näivate õigusaktide probleem selles, kuidas neid praktikas rakendada. Üheks küsimuseks on, kuidas tagada toodete autentsus ja seeläbi vajadus jätkata võitlust võltsimise, piraatluse ja ebaausate kaubandustavadega, ning loodame, et nõukogu, keda pole täna siin, võtab vastu „Made in“ määruse, mis on tõesti vajalik ja oleks tõeline kaitsemeede.

Üks probleem on tarbijakaitse, sealhulgas tervishoiu ja ohutuse seisukohast. Peaksime kohaldama samu tervishoiu- ja ohutusnorme imporditud toodetele, mida kasutame toodete tootmiseks Euroopa turul.

Lõpetuseks, ning see on suunatud komisjonile, on probleem tegutsemistahtega. Kui 2008. aasta alguses peaks jälle tekkima impordi kasv ja kui haripunkt peaks saabuma, nagu juhtus minevikus, palume tõelist valmisolekut kasutada uusi vahendeid ja vajaduse korral uusi meetmeid ja kaitseklausleid.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE-DE), autor. Hr juhataja, volinik, kaks aastat tagasi pärast kvootide kõrvaldamist toimus tekstiilisektoris nn tõeline suur pauk. Püüdmaks kriisiga toime tulla, pakkusite teie, volinik, välja ajutised leevendavad meetmed, mille eesmärgiks oli kontrollida ja piirata mõne Hiina tekstiilitoote importi. Mõne päeva pärast kõnealused kaitsemeetmed enam ei kehti ja tekstiiltoodetega kauplemisele kohaldatakse ühist Euroopa Liidu/Hiina järelevalvet, mis on loodetavasti tähelepanelik ja valvas.

Praegu tunneme muret viisi pärast, kuidas kõnealune ühise järelevalve süsteem üles ehitatakse. Millised on garantiid, et kõnealune topeltkontrolli süsteem on nii piisav kui ka tõhus? Tekstiilisektor on alati olnud globaalne nii tootmise kui tarbimise seisukohast, kuid globaliseerumise eest on sektor ka oma hinna maksnud.

Globaliseerumist on siiski võimalik prognoosida ja reguleerida. Et viimane juhtuks, on vaja poliitilist tahet luua konkurentsivõimeline raamistik Euroopa tekstiilitööstustele. Peame töötama võrdse ja vastastikuse turule juurdepääsu tingimuste suunas. Peame jätkuvalt kartmatult kasutama ELi käsutuses olevaid õigusakte oma kaubanduse kaitsmiseks; kaitsmine ei ole sama mis protektsionism. Peame seadma prioriteediks võitluse võltsimise vastu. Tuleviku Euroopal ei ole enam mingit tööstust, kui me ei seisa selle intellektuaalsete autoriõiguste ja ekspertteadmiste eest. Ainus viis pakkuda kõikidele asjaomastele pooltele rahuldustpakkuvat lahendust on see, kui kõik kohaldavad kõikidele samu eeskirju.

Seetõttu soovin 2008. aastaks, hr Mandelson, et saame koos käsitleda tekstiilisektori helget tulevikku rahulikumas õhkkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Kader Arif (PSE), autor. (FR) Hr juhataja, daamid ja härrad, mõned nädalad pärast läbirääkimiste lõppemist vastastikuse mõistmise memorandumi teemal, millega kehtestati impordipiirangud Hiina tekstiilitoodetele, on hädavajalik, et Euroopa Parlament asub kindlale seisukohale tekstiilisektori tuleviku suhtes, mille struktuuri ja organisatsioonilisi meetodeid ähvardab selle järsk sisenemine konkurentsi Hiinaga.

Tänane ühisresolutsiooni ettepanek nõuab Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikidelt mitmes küsimuses selget pühendumist.

Esiteks tuleb sektori ettevõtteid ja töötajaid, kes seisavad silmitsi suurte ümberkorraldamise riskidega, täielikult toetada piisavate sotsiaalsete meetmete ja Euroopa rahastamise tagamisega, et toetada nende tootmisrajatiste kaasajastamist.

Järgmisena peame pühenduma Euroopa tekstiilisektori konkurentsivõime parandamisele tugeva ja ambitsioonika Euroopa tööstuspoliitika üldisemas raamistikus. Kõnealust eesmärki ei ole võimalik saavutada enne, kui sõnad muutuvad tegudeks ja hakkame tegema mahukaid investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse.

Lisaks sellele, võttes arvesse mõne meie konkurendi ebaausat konkurentsi, kes võtavad oma konkurentsieeliste aluseks sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu või mõlemad, vajab Euroopa enda kaitsmiseks tõhusaid vahendeid. Suuremat tõhusust ei saavutata kiire reformi abil, mis nõrgendab ELi kaitsevahendeid, vaid olemasolevate õigusaktide läbipaistvama ja prognoositavama kasutamise abil.

Lõpetuseks tuleb Euroopal kasutada Euroopa ja Vahemere maade partnerlust alusena integreeritud tootmispiirkonna loomiseks, mis kasutab ära Vahemere riikide lähedust, et suurendada konkurentsivõimet rahvusvahelisel tekstiiliturul. Nende Vahemere riikide areng, kellega soovime luua partnerlust, sõltub meie suutlikkusest pakkuda neile kindlaid kohustusi ühist huvi pakkuvate poliitikate ja sektorite valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (UEN), autor. (IT) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, paar päeva enne saatuslikku tähtaega, 31. detsembrit 2007, kui Hiinast pärit tekstiilitoodete kvootide süsteem lõplikult tühistatakse, suureneb murelikkus Euroopa tööstuses.

Mõni aeg tagasi liitus Hiina Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning on tänu sellele saanud palju hüvesid, alates tekstiiliekspordi kvootide taaskehtestamise keelust. Olles kõnealused eelised vastu võtnud, oleks ta pidanud vastukaaluks täitma Maailma Kaubandusorganisatsiooni kehtestatud ja ratifitseeritud nõuded. Meile tundub, et seda ei ole juhtunud ning see on halb rahvusvahelise konkurentsivõime suhtes, mis pole endiselt kaugeltki õiglane ega kohalda kaugeltki kõikidele samu eeskirju.

Ma ei räägi võrreldavatest sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest eelistest, mis jäävad kahjuks välja mis tahes õigusraamistikust mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste puhul ning mis ühel päeval, loodetavasti võimalikult kiiresti, tuleb viia kaubandusraamistikku, mida saab tõesti pidada õiglaseks. Täna räägin eeskirjadest, mida kohaldatakse tugevale võitlusele võltsimise vastu, paljude toodete – mänguasjadest ravimiteni – ohutusnormidest ning meie ettevõtete juurdepääsust sellistele turgudele nagu Hiina, mis ei ole ainuke, kus mitte üksnes tekstiilitoodete, vaid ka teiste sektorite puhul lehtivad endiselt tariifsed tõkked ja eelkõige mittetariifsed tõkked, mis muudavad Hiina turule sisenemise Euroopa tööstuse ja sektori väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks väga keeruliseks.

Pidades silmas kõnealuseid olukordi rahvusvahelises kaubanduses, ei peaks me kartma, kui juriidilised ja majanduslikud nõuded on täidetud, kasutada olemasolevaid õiguslikke vahendeid, mis on kehtestatud mitmepoolsete rahvusvaheliste kokkulepetega, et kaitsta ja säilitada tekstiilitööstust, eelkõige tasakaalustamaks kvootide lõpetamisest tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. Ma räägin tekstiilituru järelevalvega tegeleva kõrgetasemelise rühma funktsioonist ja tõhususest, kelle ülesandeks on turu toimimise jälgimine Euroopas impordi- ja ekspordilitsentsi topeltkontrolli süsteemi abil. Viimane on üks viis, mis peaks tuvastama kaudseid liikumisi turul ja andma teavet impordivoogude kohta.

Meil peab olema julgust ja tugevust kaitseklausli rakendamiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade alusel ja taaskehtestada kvoodid, vähemalt ajutiselt, kui meie tööstus kannatab tõsist kahju tavatute imporditasemete tõttu. Pean seejuures silmas kaubanduse kaitsemeetmete pidevat kasutamist, nagu dumpingu- ja subsiidiumivastased eeskirjad, ja üldisemalt seda, et hoidtaks pidevalt avatuna võrdluskanalid Hiina ja Euroopa Liidu vahel.

Meie tekstiilitööstus ei karda konkurentsi, kuid ta tuleks panna olukorda, kus ta on suuteline sellega toime tulema. Sellest tulenevalt tuleb meil tegutseda kahel erineval rindel. Ühest küljest on oluline edendada kaasajastamise ja restruktureerimise protsessi, mis muudab sektori konkurentsivõimelisemaks, kusjuures meetmed sotsiaalse šoki leevendamiseks tegelevad võimalike tagasilöökidega, ning teisest küljest peame tagama, et sektor toimib võrdsete võimaluste alusel, mille puhul kehtivad kõikidele samad eeskirjad.

Hr juhataja, volinik, ka seetõttu kutsume komisjoni ja nõukogu üles alustama toote päritolu tuvastamisega jõulisemalt ja teravamalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Caroline Lucas (Verts/ALE), autor. - Hr juhataja, tahaksin rõhutada, et rohelised on väga hästi teadlikud, et täielikult avatud tekstiili- ja rõivaturu tagajärjed ELi tootjate jaoks on ikka veel väga pakiline küsimus, eelkõige ELi teatud tootmispiirkondade jaoks, kus tööstus on väga kontsentreerunud. 2005. aasta algusest on kadunud sadu tuhandeid töökohti, kuigi seda on vähem kui kõige halvematest ennustustes.

Rohelised on algusest peale väljendanud muret konkurentsi mõju pärast Euroopa tootjatele. Minu arvates on meil vaja olukorda hoolikalt jälgida ja olla valmis impordipiirangute kohaldamiseks, kui impordi kiire kasv järgmisel aastal ületab ELi rõivatööstuste kohanemisvõime, samuti tuleb suunata kõnealusesse sektorisse ka teadusuuringute ja arendustegevuse vahendid.

Peame siiski endale teadvustama, et probleem on palju tõsisem lõunapiirkonna teatud vaeste riikide, näiteks Bangladeshi ja Filipiinide jaoks, keda Maailmapank ja teised doonorid suunasid tegema mahukaid investeeringuid tekstiili- ja rõivatööstuse toodete eksportimisse ja nüüd leiavad end silmitsi kahanevate ekspordivõimalustega, püsiva võlakoormaga, puuduvate finantsvahenditega sektori kohandamiseks ja viletsusega – eelkõige miljonite naiste jaoks, kes töötavad peaaegu tasuta öövahetustes, et lüüa kõige odavam pakkumine turul üle veelgi odavamaga.

See viimane perspektiiv rõhutab tegelikult tõsiasja, et teatud sektorites, kus liiga palju tootjaid toodab liiga palju tooteid, on vaja teatud liiki juhtimishoobasid pakkumise kontrollimiseks ning see on enamuse huvides. Seetõttu nõuangi kolleegidelt tungivalt roheliste ja sotsialistide ühiselt esitatud muudatusettepaneku toetamist, mis kõlab: „kutsub komisjoni üles hindama pakkumise juhtimise vahendite kasulikkust rõivatoodete sektoris, et ühtlustada ülemaailmset konkurentsi ning takistada sotsiaalsete ja keskkonnastandardite puhul madalaima ühise nimetaja kasutamist.”

Täielikult avatud turg sektorites, mida iseloomustab ületootmine, toob väheste eranditega kaasa viletsuse peaaegu kõikide jaoks. Sellega seoses arvan, et peaksime kasutama rõivatööstuse näidet uue mõtlemisviisi juurutamiseks selle kohta, millise poliitikaga tuleks turgusid reguleerida, et sellest kõikidele kasu oleks. Pakkumise juhtimise vahendite hindamisel tuleks kaaluda teatud liiki kvootide sisseviimist.

Teine ühisresolutsioonis nimetatud võimalus, mis väärib laialdasemat hindamist, on Euroopa-Vahemere tootmispiirkonna loomine rõivatööstuses. See valik ei näita ainult teed arenguvõimaluste paranemise suunas lõunapoolsetes Vahemere-äärsetes riikides, vaid annab võimalused ka Euroopa lõunapoolsematele tekstiili- ja rõivatootjatele, kes saaksid kasu lühematest transpordiaegadest ELi turgudele. See on üks headest näidetest, kuidas Euroopa-Vahemere majanduspiirkonda oleks võimalik tundlikult juhtida, tirimata kogu Vahemere piirkonda vabakaubanduslepingu kaudu täieliku avamise poole. Meie fraktsiooni seisukohast käsitleme seda ettepanekut eraldiseisva valikuvõimalusena, mida tuleks edendada sõltumatult vaidlustatud Euroopa-Vahemere piirkonna 2010. aasta vabakaubanduslepingu projektist, mis vastavalt komisjoni kaubanduse peadirektoraadi jätkusuutlikkuse mõju hindamisele tooks kaasa olulisel arvul üsna negatiivseid sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), autor. – (PT) Meil on hea meel kõnealuse arutelu üle, millesse meie parlamendifraktsioon on andnud suure panuse. Loodame, et arutelu aitab kaitsta töökohti ja tekstiili- ja rõivasektori tegevust, mis on Euroopa Liidu strateegiline sektor, mida on nii vähe kaitstud ja nii alahinnatud.

Seoses küsimustega komisjonile ei ole meil midagi lisada; need on esitatud. Seoses resolutsiooni ühisettepanekuga, mille Euroopa Parlament peaks täna vastu võtma, tahaksime osutada sellele, et ehkki see sisaldab teatavaid punkte, mis võivad praktikas tekstiili- ja rõivasektorit Euroopa Liidus kaitsta ja edendada, on meil kahtlusi mõne teise punkti suhtes.

Tooksin ainult kolm näidet: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ei tohiks kasutada ettevõtete sulgemise ja ümberpaigutumisega kaasnevate vastuvõetamatute sotsiaalsete ja majanduslike kulude ajutise leevendajana, millele järgneb töökohtade kaotamine. See tähendab, et peaksime sekkuma põhjustesse, mitte tagajärgedesse. Kehtiva liberaliseerimispoliitika suunda tuleb muuta ja teha kättesaadavaks rahalised vahendid, mis aitavad tõhusalt töökohti kaitsta, sektorit ajakohastada ning edendada ka teiste tööstuste lisamist, sealhulgas nende, mis on seotud tekstiili- ja rõivatoodetega, soodustades tööstuse mitmekesistamist piirkondades, kuhu see tegevus on hetkel koondunud.

Ei oleks eriti loogiline nõuda tungivalt, et Euroopa Liit julgustaks teisi nende oma rahanduspoliitikat üle vaatama, kui EL ei hinda esmalt kriitiliselt ümber jõulist europoliitikat ja selle mõju mõne ELi liikmesriigi ekspordile. Samuti ei oleks loogiline nõuda kaubanduse kaitsemeetmeid seoses Hiinaga, toetades samaaegselt Euroopa ja Vahemere vabakaubanduspiirkonna loomist.

Mul ei ole selles sõnavõtus aega teha kokkuvõtet kõikidest meie ettepanekutest Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstuse kohta. Need on esitatud resolutsiooni ettepanekus. Sooviksime siiski mainida mõnda ühisresolutsiooni kohta esitatud muudatusettepanekut.

Nende eesmärk on korvata tekstiili- ja rõivatööstuse liberaliseerimise tõsiste tagajärgede mainimata jätmist globaalsel tasandil, arvukate ettevõtete sulgemise ja ümberpaigutamisega, eelkõige Põhja-Aafrikas ja Aasias, mis jätab maha tööpuuduse ja tõsise sotsiaalmajandusliku kriisi; rõhutades ka, et topeltkontrolliga „järelevalvesüsteemil“ ei ole eesmärki, kui viimane ei takista 2005. aastal juhtunud olukorra kordumist, mis rõhutab vajadust uute kaitsemeetmete järele, et võimaldada tekstiili- ja rõivatööstuse tööhõive ja ettevõtluse kaitset ja edendamist ELis. Ettepanekutes juhitakse tähelepanu, et mõned riigid on võtnud vastu kaitsemeetmed, mis kehtivad 2008. aasta lõpuni ja seetõttu on raske mõista, miks EL ei ole seda eeskuju järginud.

Samuti väljendatakse ettepanekutes rahutust komisjoni kavatsuste suhtes vaadata üle kaubanduse kaitsemeetmed vastavalt ettevõtete huvidele, mis paigutavad oma tootmise ümber riikidesse, kus tänu madalale palgale ning sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele standarditele on madalamad tootmiskulud. Nad teevad ettepaneku, et tuleks koostada ühenduse programm tekstiili- ja rõivasektori jaoks ja eelkõige ebasoodsamate piirkondade jaoks, mis sellest sõltuvad, ning abi VKEdele. Need on ettepanekud, milles väidetakse, et ettevõtete ümberpaigutamise eest karistamiseks tuleb kehtestada reguleeriv raamistik, mis muudab riigiabi ettevõtetele sõltuvaks piirkondliku arengu ja tööhõive pikaajalistest kohustustest, sealhulgas nõue maksta tagasi rahaline toetus, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta. Lõpetuseks on need ettepanekud, mis eeldavad töötajate esindajate tugevamat rolli ettevõtete juhatustes ning peamiste organisatsiooniliste otsuste tegemisel. Need on ettepanekud, mida Euroopa Parlament loodetavasti toetab.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Hr juhataja, nagu täiskogu liikmetele teada, leppisid EL ja Hiina 2005. aastal kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, mis hõlmas kahe ja poole aasta pikkust üleminekukorda eesmärgiga anda ELi tekstiilitootjatele täiendavat hingetõmbeaega pärast ülemaailmse tekstiili- ja rõivakaubanduse turu avamist.

Kord piiras majanduskasvu igal aastal 10 eriti tundliku tekstiili- ja rõivatoote osas. Kõnealused piirangud lõpevad 31. detsembril 2007, kuigi memorandum ise kehtib edasi kuni 2008. aasta lõpuni ja see kohustab mõlema poole tööstusettevõtteid ja valitsusi töötama stabiilse ülemineku suunas vabakaubandusele tekstiilisektoris.

Minu eesmärgiks on alati olnud Hiinale selle kohustuse meeldetuletamine. Komisjon leppis Hiinaga läbirääkimiste käigus kokku 2008. aastaks kahekordse järelevalvesüsteemi, mis katab kaheksa eriti tundlikku tekstiilitoodete kategooriat.

See tähendab, et Hiina annab kogu ekspordi jaoks välja ekspordiloa ja ELi loaasutused liikmesriikides annavad paralleelselt välja impordiloa. See on tuntud süsteem ning tootjad, importijad ja jaemüüjad on kõik seda tervitanud. Selle väärtus on meile võimaluse andmises tekstiilitoodete impordimudelite jälgimiseks ja kuna impordile tuleb enne Hiina sadamatest lahkumist anda luba, võimaldab see meil tõenäolisi arenguid ette näha.

Olen esimene, kes tunnistab tõsiasja, et tekstiili- ja rõivatööstus on läbi tegemas pikka struktuurimuutuste perioodi. See algas ammu enne kvootide kaotamist. Edukad Euroopa ettevõtted ei võta pikemalt mõtlemata masstootjaid, vaid investeerivad tehnoloogiasse ja kvaliteeti. Me jääme – seda on alati mõtet öelda – suuruselt teiseks tekstiilitoodete eksportijaks maailmas. Meil on rohkem moe- ja kvaliteetkaubamärke kui ülejäänud maailmal kokku. See on märk Euroopa tekstiilitootjate kindlustundest ja vastupidavusest, et nad ei ole nõudnud kvootide edasist pikendamist. Nad on väitnud, et nende konkurentsivõime sõltub nüüd rohkem tõhusast tegutsemisest seoses võltsingute ja Hiinas turulepääsemisega.

On ütlematagi selge, et ma kavatsen asetada meie kaubanduspoliitika kogu raskuse kahe kõnealuse probleemi kanda. Turulepääsuga seoses otsime tekstiilitoodetele uusi võimalusi Doha läbirääkimiste voorus ja kõikides meie uutes vabakaubanduslepingutes. Ühe osana uuendatud turulepääsu strateegiast moodustasime ka eraldi tekstiilitööstuse töörühma. Euroopa on hästi ette valmistatud tohutu suurte uute tarbekaubaturgude kasutuselevõtmiseks arenevates majandustes ning me ei jää lihtsalt ootama ja lootma, et need suundumused lähevad meie soovitud teed.

Võltsimine on isegi kõige suurem probleem. Kaubamärkide ja disainilahenduste õiguste kaitsmine on tekstiilisektoris absoluutselt keskse tähtsusega ja ma tõstatan neid küsimusi kõikidel hiinlastega toimuvatel kohtumistel.

Oleme teinud kasulikku koostööd Hiina tolliteenistuse, messikorraldajate ja Hiina patendiametiga. Kokkuvõttes jääb Hiina intellektuaalomandi õiguste valdajate jaoks väga suureks probleemiks. Võltsingute turud tehakse ühel päeval puhtaks ja järgmisel päeval on kauplejad tagasi. Nagu ma olen varem öelnud, me ei ole kõrvale jätnud WTO kasutamise võimalust, kui olukord ei parane. Pr Toia nimetas „Made in” ettepanekut tekstiilisektori abistamiseks – tegin selle ettepaneku, esitasin komisjonile, komisjon nõustus sellega, aga sellega ei ole nõustunud enamik liikmesriike, ma kardan. Selles valguses ei ole mul võimalik jätkata ettepaneku läbisurumist ega teha rohkem kui ma teinud olen.

Eelmisel kuul ELi ja Hiina tippkohtumisel Pekingis edastasin väga ettevaatlikult mõned otsesed sõnumid ja need kehtivad tekstiilisektoris samavõrra nagu mujal. ELi ja Hiina kaubandussuhted on viimase kahekümne aasta jooksul muutunud. Mõlemad pooled on sellest äärmiselt palju kasu saanud, kuid see on tugevalt tasakaalust välja läinud. Samal ajal kui Hiina valitseb meie imporditurge, kaotavad meie ettevõtted Hiinas võltsingute ja turutõkete tagajärjel kaotatud ärivõimaluste tõttu ligikaudu 55 miljonit eurot päevas. Meie kaubanduspuudujäägi kõver kajastab neid küsimusi.

Põhjuseks ei ole Euroopa tootjate konkurentsivõime puudumine. Ülejäänud maailmaga on meil kaubandusülejääk ning seal, kus meil võimaldatakse vabalt konkureerida, oleme võrdseks partneriks igaühe jaoks. Hiinas see nii ei ole. Võrdsete tegutsemisvõimaluste asemel on see tugevasti meie kahjuks kallutatud. Seisame silmitsi kaubandus- ja investeerimispiirangutega, pidurdamatu võltsimise ja seadusandlike tõketega praktiliselt kõikides sektorites. Hiina WTO-kohustused on kuus aastat pärast liikmeks astumist ikka veel liiga sageli täitmata.

Tekstiilisektori probleemid on minu arvates sümboolsed laiemate probleemide suhtes, mille ees me Hiinas seisame. Oleme Hiina suurim rõiva- ja tekstiilitööstuse klient. Oleme suhtunud lugupidavalt Hiina võrreldavasse eelisesse töö- ja tootmiskulude alal. Keskendume enda võrreldavatele eelistele. Liigume oma toodangu väärtusahelal ülespoole. Ootame Hiina turul samasuguseid võrdseid võimalusi ja õiglast kohtlemist, nagu Hiina tootjatele meie turul osaks saab.

Viimasel tippkohtumisel tundus Hiina peaminister Wen Jiabao meie suurt probleemi kuulvat ja mõistvat ja tegi ettepaneku kõrgetasemelise strateegilise mehhanismi loomiseks ELiga, mis keskenduks meie ja Hiina vahelise kaubanduspuudujäägi tasakaalustamisele.

Tervitan seda ühe silmnähtava vastuväitega: me ei vaja veel ühte dialoogi ega veel ühte tegevuskava, me vajame tegusid – kohapeal, turgudel, kohtutes, kus see Euroopa eksportijate jaoks oluline on. Tegusid mitte lihtsalt kaubandusministeeriumi poolt, vaid kõikjal reguleerivate asutuste ja ministeeriumide poolt, mis piiravad turulepääsu ja seaduste jõustamist kõikide Hiina majanduse osades. Euroopa enda turgude avatus Hiinale ei ole poliitiliselt jätkusuutlik, kui sellist tegevust ei toimu.

Räägin tekstiili- ja rõivatoodetest, aga samuti kõikidest sektoritest, kus Euroopal on ekspordihuvid. Praktiline tõeliste muutuste lubaduse täitmine uue kõrgetasemelise kaubanduspuudujäägi mehhanismi kaudu, mille kujundamise ja rakendamisega mina ja minu kaubandusalane kolleeg tegeleme, on Hiina siiruse lõplikuks testiks. Loodan, et nende siirus on kooskõlas meie enda omaga, milleks on soov lahendada meie ees seisvad küsimused, ilma et peaksime kinni haarama välditava konfrontatsiooni võimalusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Sturdy, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, tahaksin volinikule öelda, et olen eelkõige täiesti sõnatu. Palju õnne! Arvan, et see on täpselt see, mida täiskogu kuulda tahtis, ja ma loodan kindlalt, et ta jätkab küsimustega, mida ta on Hiinaga peetavatel läbirääkimistel praegu tõstatanud. See on julgustav ja mulle tundub, et tal on täielik ja lõplik kontroll olukorra üle. Ta ei oota, et ma seda ütlen, aga ma ütlen seda, sest minu arvates on ta teinud täpselt seda, mida vaja.

Ütleksin väga lühidalt vaid ühe asja või kaks või kolm asja. Eile kuulsin siin täiskogul ühte parimatest kõnedest, mida ma kunagi ühelt riigipealt kuulnud olen, ja see oli Jordaania kuninga kõne. Üks asi, mida ta nimetas, oli Euroopa-Vahemere piirkonna olukord, mis on eriti oluline tekstiilisektori jaoks ja loomulikult väga oluline kogu Euroopa-Vahemere piirkonna stabiilsuse jaoks. Võib-olla volinik lisaks selle kohta enda kommentaarid, sest selles osas alustatakse läbirääkimisi. Minu arvates on see eriti oluline, eriti seetõttu, et meil on ühel pool Türgi ja teisel pool Maroko; meie suhted Hiinaga mõjutavad eriti mõlemaid.

Teiseks, inimesena, kes ei usu kaubanduskaitse vahenditesse ja usub rohkem vabasse turgu, kuid vabasse ja õiglasse turgu, kus konkurents on võrdne, on mul hea meel kuulda, et ta seda joont järgib.

Kolmandaks, mis täpselt juhtub, kui komisjon lõpetab kahekordse järelevalve – minu meelest ütles volinik, et 2008. aasta lõpus –, kui meenutada, et USA kehtestas äsja väga ranged imporditingimused? Kas see tähendab, et Euroopa turule tuleb rohkem tooteid kui meil juba on?

Lõpetuseks, volinik, tahaksin kasutada võimalust ja soovida teile, Renatele ja teie ülejäänud personalile häid jõule ja edukat uut aastat.

 
  
MPphoto
 
 

  Harald Ettl, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Hr juhataja, mida toob aasta 2008 tekstiilitööstusele Euroopa Liidus? Midagi head küll mitte. Hiinast on saanud maailma agressiivseim tekstiilitootja ja üksnes 2006. aastal osteti 50–60 % tekstiilitööstuse kõrgtehnoloogiast Hiinale korrutus-, ketrus-, kudumis- ja lõimimismasina sektoris. Praegu on tootmisvõimsus ootel.

Euroopa jaemüüjad ja tootjad enam ei telli, vaid ootavad paremaid pakkumisi Hiinast. Peatselt on oodata täiendavaid pankrotte. Euroopa rõhuasetus kaubandusele tekitab meile siin veel suuremaid probleeme teistes sektorites, mitte üksnes tekstiilitööstuses.

Pakutavate toodete maht loomulikult suureneb. Tekstiilitoodete mitmekesisus aga väheneb. Kui sel küsimusel enam üldse on mingit tähendust, tuleb toetada tööstuse edasist ümberkorraldamist Euroopa Liidus ning tõhusamalt leevendada sotsiaalses mõttes. Ellu jäävad ainult väga vähesed valdkonna tootjad.

Ent ka sellel arengul on täiendav mõõde. Hiinas on tekstiili-, rõiva- ja nahktooteid valmistavate töötajate töö- ja palgatingimused endiselt kohutavad. Lisaks alandavad hindu Hiinas Euroopa jaemüüjad ja investorid. Kõikide konkurentsieeliste kõrval on ellujäämine Hiinas veel raskem Euroopa tugeva toetuse tõttu ülejäänud Euroopa tekstiilitööstusele. Kiire raha tuleb alati väikseimate osalejate arvel.

Ametiühingu liikmena ootaksin, et Hiinas olümpiamänge korraldav spordimajandus paljastaks sealse naissoost tööjõu olukorda. Juba praegu sureb Hiina tekstiilivabrikutes iga päev 350–400 inimest. Kuni 100 töötajat vigastavad oma käsi iga päev. Üheksa kümnest Hiina tootjast rikub rahvusvahelisi tööeeskirju ja isegi Hiina õigusaktides sätestatud tööeeskirju!

Ent äri jaekaubanduses läheb meil hästi. Ametiühingu liikmena ja rahvusvahelise tekstiili, rõivaste ja naha valdkonna töötajate föderatsiooni asepresidendina ütleksin teile, et on liiga hilja, kuid sotsiaalsete meetmete võtmiseks ei ole liiga hilja.

 
  
MPphoto
 
 

  Ignasi Guardans Cambó, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Hr juhataja, ma arvan, et tänased sõnavõtud on kõik samas suunas. Viimasel ajal on olnud väga vähe arutelusid, kus oleme kuulnud, et inimesed täiskogu saali erinevatel pooltel, kes esindavad erinevaid poliitilisi veendumusi, räägivad kõik sama keelt täpselt sama eesmärgiga.

Toetame kahtlemata vabakaubandust ja toetame seda väga selge põhimõttena. Seega ei ole küsimus tõkete loomises: küsimus on tagamises, et mängureeglid on kõigile samad ja leppimises sellega, et ebaõiglane konkurents Hiina poolt, turule juurdepääsule piirangute kehtestamise kaudu ja äärmiselt tõsiste, püsivate ja süstemaatiliste intellektuaal- ja tööstusomandiõiguste rikkumiste kaudu või impordi kontrolli puudumisega või vahetuskursi erinevuste küsimus, mis ilmselgelt ei mõjuta üksnes tekstiilitööstust, vaid ka meie ärisuhete paljusid teisi valdkondi, ning muud Hiina võetud meetmed panevad tööstuse äärmiselt tõsisesse ja väga delikaatsesse olukorda. Tööstus jätkab tegutsemist ja enda kaitsmist, et jääda ellu ning ei küsi kaitset, nagu volinik Mandelson oma kõnes õigustatult ütles, mille puhul tahan volinikku, kindlasti õnnitleda. Ta ei palu tõkkeid, vaid seda, et mängureeglid oleksid kõigile võrdsed ja palub võimalust mängida võrdetel tingimustel.

Tegelikult on olukord aasta lõpust alates täielikult muutunud ning komisjon ei saa seda lihtsalt täheldada, justkui see oleks meteoroloogiline nähtus. Ta käeulatuses on suur hulk relvi ja vahendeid, nagu impordi kontroll, millega tagada, et mängureeglid tõesti on samad, ning ta võib kasutada oma käsutuses olevaid kaitsemehhanisme.

 
  
MPphoto
 
 

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, volinik Mandelson, Briti härrasmees tahab mängida malet, aga häda on selles, et tema oponent, Hiina partner, tahab väga mängida hoopis teist mängu hoopis teiste reeglite järgi.

Võime siinkohal muidugi rääkida seirest, Hiinast tuleva impordi kontrollimisest, kuid ärgem unustagem sellist asja nagu reeksport, mille puhul Hiina saadab teatavad esemed näiteks Aafrika riikidesse ning kõnealused esemed tulevad seejärel meile Aafrika toodetena, kuigi tegelikult on need nendes riikides asuvates Hiina tehastes või päriselt Hiinas valmistatud tooted.

Tahaksin rõhutada midagi, millest siin liiga vähe räägitakse: Hiina valuuta väärtuse kunstliku vähendamise küsimus. Loomulikult aitab see kaasa ekspordile Euroopasse. See kujutab tõsist ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni IND/DEM nimel.(NL) Hr juhataja, tahaksin alustuseks südamest tänada volinik Mandelsoni selgete argumentide eest. Olin viimastega Euroopa ajakirjanduse kaudu juba üksikasjalikult tutvunud.

Nüüd minu panuse kohta. Euroopa tekstiilisektori tulevik Hiina majanduskasvu taustal on käesoleva arutelu esirinnas. Ikka ja jälle selgub, et liit ei suuda Hiina arengut adekvaatselt ennustada. Selle põhjus on liidu suutmatus töötada välja üheselt mõistetav kaubanduspoliitika. Euroopa Liit jaguneb põhja- ja lõunaleeri, olgu teemaks tekstiilitoodete kvoodid või kaubanduse kaitsemeetmete reform.

Seega on viimane aeg, et liikmesriigid õpiksid nägema ainult oma huvidest kaugemale. Esmane samm selles küsimuses on põhjaleeripoolne tunnistamine, et oma tööstuse kaitsmine piraatluse ja ebaseadusliku riigiabi eest ei ole protektsionism ning kõnealuseks kaitseks on vajalikud tõhusad vahendid. Lõunapoolne leer peab mõistma, et Hiina tõusul on tagajärjed.

Liit ei tohi enam lasta end ootamatult tabada, nagu juhtus 2005. aastal, kui lõppes multikiukokkulepe. Euroopa tööstused peavad aegsasti otsima turunišše. Kvootide taaskehtestamise võimalused on 2008. aasta lõpuni siiski piiratud.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI). - (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ELi ja Hiina vahelise nn vastastikuse mõistmise memorandumi kehtivus on peatselt lõppemas, mulle tundub, et selgelt esitatud küsimused väljendavad tööstuse põhjendatud muresid ning need on sektoris, mis on seotud nii minevikus kui praegu Hiina toodete impordi – või pigem massilise sissetungi – mõjuga ELi liikmesriikidesse.

Mitmel juhul olen rõhutanud asjaolu – ja ma pole ainuke, kes seda on teinud –, et meie toodete tõelise konkurentsi ja konkurentsivõime siseturul rohkem kui välisturul, tagab mitte üksnes või mitte niivõrd kvootide süsteem, vaid peamiselt sektori kaitsmine ebaausa konkurentsi eest. Selline konkurents on ebaaus, sest see põhineb suures osas madalamatel kuludel ja tootmistingimustel. Hiina tootmise lisandväärtus nende kuludega on ebaproportsionaalne tuntud tootmistegurite pärast, mis on vastuolus meie palju tsiviliseerituma mandri teguritega.

Kuidas me kujutame ette, et suudame konkureerida tootmisega, mille kulud on määratult madalamad, kuid tooted on isegi suhtelise kvaliteedi mõistes nüüd peaaegu võrdsed paljude Euroopa toodetega? Ma arvan, et meil on ainult üks võimalik valik, ainuke asi, mis võib taastada osakese sellest, mida ma nimetaks ausaks kaubanduseks ja jätkusuutlikuks konkurentsiks: Hiinast pärit impordi järelevalvesüsteem peaks minu arvates põhinema kontrollil, et tootmistingimused ei oleks väga erinevad nendest, mida pakub meie tööstus. Me ei saa ehk nõuda, et tööjõukulud oleksid samad, aga saame nõuda, et tooteid valmistatakse kindlasti lapstööjõudu kasutamata ja tingimustes, mis ei ole häbiväärsed või sarnased orjandusega, ning et tooteid valmistatakse, põhjustamata ulatuslikku kahju keskkonnale, üle ebapiisavalt tõestatud keskkonnaohutuse, tarbijaohutuse ja sertifitseeritud kvaliteedi taseme.

Samuti tuleks Euroopa tööstustele, mis paiknevad ümber väljapoole ELi ja osalevad ebaausas konkurentsis tööstuste suhtes, mis toodavad jätkuvalt ELis, kohaldada teistsugust poliitikat, võib-olla maksumeetmete abil, mis avaldavad vastumõju nende ettevõtete eelisele ettevõtete ees, mis ei paikne ümber, et saavutada uus tasakaal.

Lõpetuseks tuleks tihedamalt jälgida ka turustamistingimusi Euroopas, pidades silmas seda, mis kindlasti toimub vähemalt Itaalias, kus see, mis on tegelikult hulgimüük, on maskeeritud jaemüügiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE-DE). - (EL) Hr juhataja, meid, Euroopa Liitu, kutsutakse isegi praegu üles sõnastama ümber olulise tekstiili- ja rõivasektori strateegiat.

Üldise Euroopa strateegia põhialused võiks esitada järgmiselt: esiteks, tagada Euroopa toodete parem juurdepääs välisturgudele tollimaksude ülemaailmse võimalikult ulatusliku ühtlustamise kaudu madalal tasemel ning kõrvaldada tollitõkked.

Teiseks, saavutada päritolueeskirjade tõhus kohaldamine impordile.

Kolmandaks, anda läbi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi olulist toetust liberaliseerimisest mõjutatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Ma arvan, et samuti oleks kasulik luua ühenduse programm sektori toetamiseks, eelkõige liidu vähemsoodsas olukorras olevates piirkondades.

Neljandaks, tagada tõhus viis piraatluse ja võltsimisega võitlemiseks, arvestades, et tekstiili- ja rõivasektor moodustab rohkem kui 50 % registreeritud juhtumitest.

Viiendaks, säilitada ja tugevdada kaubanduse kaitsemeetmeid, mis on hädavajalikud võitluses ebaseaduslike tavadega, mis kahjustavad konkurentsi.

Kuuendaks, tagada, et Euroopa Liitu imporditavatele toodetele kohaldatakse samaväärseid ohutus- ja tarbijakaitsealaseid eeskirju.

Seoses Hiinaga väljendame muret topeltkontrolli süsteemi rakendamise pärast kvootide pikendamise asemel kümnele tootekategooriale. Igal juhul palume komisjonilt, palume teilt, volinik Mandelson, süsteemi ranget ja tõhusat rakendamist. Tuletan teile meelde ka kaitsemeetmete ultimum remedium’i, mida Euroopa Liidul on õigus käivitada.

Lõpetuseks, hr juhataja, maailma kaubandussüsteemi liberaliseerimine ei tähenda leppimist ebaausa konkurentsi, ebaseadusliku kaubandustaktika ja lõpuks majandusliku ja sotsiaalse mudeli tagasilöögiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Joan Calabuig Rull (PSE). - (ES) Hr juhataja, lubage mul õnnitleda teid, volinik, kindlameelsuse ja oktoobris saavutatud kokkuleppe puhul Hiinaga seoses Euroopa Liitu imporditavate tekstiilitoodete topeltkontrolli süsteemiga.

Pidades silmas kvootide süsteemi kaotamist, mis lõppeb käesoleval aastal, aitab või vähemalt peaks kokkulepe aitama tagada, et üleminek vabakaubandusele 2008. aasta jooksul toimub nõuetekohaselt. Viimane on oluline Euroopa tootmisettevõtete jaoks, kes on juba pidanud toime tulema suurte väljakutsetega, nagu teised kõnelejad on öelnud. Tööstus ja ametiasutused peavad tegema koostööd, et jälgida tähelepanelikult kaubandusstruktuuri arengut Hiinaga ning vältida 2005. aasta olukorra kordumist.

Kahetseme siiski asjaolu, et 2005. aasta juunis sõlmitud kokkuleppe kategooriad hõlmasid ainult kaheksat kümnest tootest, millele kohaldati piiranguid käesoleva aasta 31. detsembrini, ning kõnealuses küsimuses sooviksin, et selgitaksite, missugune on komisjoni strateegia nende kahe tootekategooria seireks, mida kokkulepitud topeltkontrolli süsteem ei hõlma, nimelt puuvillane riie ning lauapesu ja köögirätikud.

Siiski ei ole kahtlust, et lisaks kõnealusele kokkuleppele peame jätkama tegutsemist teistes valdkondades, et tagada Euroopa tööstuse suutlikkus konkureerida võrdsetes ja vastastikustes tingimustes, näiteks tehes edusamme päritolutähise märkimisel, vaatamata probleemidele, millele juhtisite tähelepanu, või edendades töö-, sotsiaalseid ja keskkonnatingimusi kaubanduslepingute läbirääkimistel.

Kõik institutsioonid ja ettevõtted peavad keskenduma uurimis- ja arendustegevusele, kasutades laia valikut võimalusi, mida pakub seitsmes raamprogramm, ning peame ennetama muutusi ja samaaegselt võtma arvesse ümberkorraldamise mõju, võttes vastu töötajate toetamiseks vajalikud sotsiaalsed meetmed.

Lõpetuseks tahaksin tervitada kokkulepet, mis saavutati mainitud kümnenda Euroopa ja Hiina tippkohtumise puhul, mille raames luuakse kõrgetasemeline töörühm, et käsitleda võtmeküsimusi, nagu kaubanduspuudujääk, raskused juurdepääsul Hiina turule ja intellektuaalomandi õigused.

See on veel üks samm õiges suunas suhete parandamisel Hiinaga ja soodsa keskkonna edendamisel mõlema osapoole jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Johan Van Hecke (ALDE). - (NL) Hr juhataja, daamid ja härrad, kas Euroopa tekstiilitööstusel on veel tulevikku? Vastus sõltub suuresti Euroopa Komisjonist. Eelmisel kuul mõistis volinik Mandelson Pekingis hukka Hiina toodete halva kvaliteedi, võltsitud kaupade tohutu sissevoolu ja Hiina eksporttoodete dumpingu. Õigustatult ähvardas ta esitada kaebuse Maailma Kaubandusorganisatsioonile. Euroopa igapäevane import Hiinast ulatub poole miljardi euroni ning kaheksa kümnest kinnipeetavast võltsitud tootest on pärit sellest riigist.

Lisaks võltsingutele kannatab Euroopa tekstiilisektor praegu ka USA dollari nõrkuse pärast. Lisaks sellele, et nõrk dollar pandib meie ekspordi, annab see kunstliku eelise riikidele, kes kasutavad dollarit jätkuvalt valuutana. Juhuslikult asuvad kõnealused riigid peamiselt Aasias ja mitte enam nii juhuslikult hoiab dollarist kinni Hiina. Viimane on talumatu tekstiilisektori jaoks, mis töötab suurte mahtude ja madalate kasumimarginaalidega.

Meie tööstus ei saa ega tohi langeda tugeva Euroopa valuuta ohvriks. Sellest tuleneb vajadus kasutada kaubandussuhetes üha enam eurot. Oli ju see, ma arvasin, üks põhjustest meie ühisraha kasutuselevõtuks viis aastat tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasco Graça Moura (PPE-DE).(PT) Globaliseerumise tagajärjeks Euroopa piirkonnas on see, et tootvad ettevõtjad on kaotajad ja tehnoloogiat eksportivad ettevõtjad on võitjad. See kõik peegeldub väga selgelt sisemises ühtekuuluvuses. Tekstiilitööstuse puhul on asjaolu, et sektor koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest ebasoodne turul, mis moodustab 6 % kogu maailmakaubandusest ja mille hinnanguline käive on 566 miljardit eurot. Lisaks kannatavad paljud tootmispiirkonnad majanduslikud ümberkorraldamise tagajärgede käes, mistõttu on keeruline saavutada sektori jätkusuutlikkust.

Euroopa toodang on sunnitud konkureerima nende riikide toodanguga, kes oma valuutat kunstlikult devalveerivad, ei täida keskkonnakaitsealaseid eeskirju ega kanna keskkonnakaitse kulusid, kes sageli rikuvad intellektuaalomandi õigusi või isegi tõsisemalt, sotsiaalsel ja tööhõivealasel rindel, kui välja arvata palju madalamad palgakulud, ei kohalda nii karme töötajate kaitsmise meetmeid kui Euroopa. Seega on veel tungivam vajadus tagada, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirju täidetaks ning komisjon saaks jälgida importi, mitte lubades katta kunstlikult kinni üleastumisi, mida on märgitud praktikas Hiinaga seoses tekstiilitoodete impordiga, nagu juhtus minevikus.

Komisjon peab võtma kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu huvide kaitsmiseks, sealhulgas vajadusel kvootide kehtestamine Hiinale, võimalik et kuni 2008. aasta lõpuni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni õigusliku raamistiku raames, ning samuti nõudma ausa konkurentsi eeskirjade täielikku täitmist. Euroopa tootjatel ei ole algatusi uurimis- ja arendustegevuseks ja tööjõu oskuste parandamiseks, neil puudub asjakohane juurdepääs välisturgudele ja tõhusad vahendid võltsimise vastu. Intellektuaalomand on sektori lisandväärtuse alus ja seda tuleb iga hinna eest kaitsta, et ergutada kõrge lisandväärtusega tootmist. Lõpetuseks, hr juhataja, volinik, ei tohi unustada tarbijakaitset. Komisjoni kohus on ennetada meie perekondi kahjustada võivate toodete sattumist Euroopa kodanike kodudesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Arnaoutakis (PSE). - (EL) Hr juhataja, Euroopas ja eriti Kreekas koosneb tekstiilisektor peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest. Paljud nendest ettevõtjatest on arenemas selles piikonnas. Meil Euroopa Liiduna on kohustus tagada sektori elujõulisus meie piirides ning tagada oma ettevõtete kaitse ebaausa konkurentsi ja ebaseadusliku kaubanduse eest.

Euroopa tekstiilisektor peab muutuma konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil. Peame toetama meetmeid oma ettevõtete kaasajastamiseks, innovatsiooniks, uurimis- ja arendustegevuseks. Loomulikult peame võtma tõsiselt arvesse asjaolu, et 1. jaanuaril 2008. aastal lõppeb Hiinast pärit tekstiilitoodete impordikvootide üleminekuperiood. Laiemas kontekstis ja Euroopa tarbijate nimel peame samuti tagama siduvate eeskirjade jõustamise tekstiilitoodete „made in...“ märgistamise kohta ning kolmandatest riikidest pärit impordi järelevalvesüsteemi tõhusa rakendamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Laperrouze (ALDE).(FR) Hr juhataja, kui rääkisin siin istungisaalis samal teemal 2005. aasta juulis, ütlesin, et tekstiilikriisist saadud õppetunnid aitavad meil lõppkokkuvõttes säilitada ja arendada Euroopa majanduse teisi sektoreid. Ma arvan, et oleme teinud mõned edusammud, kuid mitte eriti palju. Siin me oleme, nõuame endiselt rohkem uurimis- ja arendustegevust ja palume komisjonil tagada, et intellektuaalseid autoriõigusi austataks. Need on otsustavad tegurid, kuid neist ei piisa. Mulle näib, et Maailma Kaubandusorganisatsioon ja selle eeskirjad toimivad pidurina selle asemel, et olla kaubanduse ja majandusarengu kasvutegur. Kaubandus on ilmselgelt majanduskasvu allikas, kuid selleks peab ta töötama mõlemas suunas. Tekstiilitoodete küsimus tõstatab tegelikult kaks põhiprobleemi: ELi tööstuspoliitika puudumine ja Euroopa huvide küsimus.

Euroopa huvide küsimuses tervitan teatava rahuloluga komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul“, mis avaldati oktoobri alguses ning milles öeldakse, et vajame „põhireegleid, mis ei piiraks ELi suutlikkust kaitsta oma huve ja kõrgeid tootestandardeid, mis on seotud tervishoiu, ohutuse ning keskkonna- ja tarbijakaitsega“. Me ei luba kolmandatel riikidel, kes tahavad Euroopa Liidus tegutseda, painutada siseturule kohaldatavaid eeskirju.

Volinik, alustagem sellest, et kohaldame kõnealuseid põhimõtteid tekstiilitööstusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ivo Belet (PPE-DE).(NL) Hr juhataja, tahaksin tänada volinikku selge sekkumise eest. Tahaksin siiski teha kaks tähelepanekut. Tekstiilitööstus ei ole oluline üksnes Lõuna-Euroopa jaoks, sest ka näiteks Belgial on veel väga heal järjel olev tekstiilitööstus, mis annab tööd 25 000 inimesele.

Volinik, kvootide kadumine 10 valmistootele 1. jaanuaril ähvardab jälle kaasa tuua tõsiseid tagajärgi mitte ainult asjaomastele sektoritele, vaid ka järgmise etapi ettevõtetele. Võttes näiteks teksasektori, kui see on täis Hiina tooteid, dumpinguhindadega või mitte, mõjutab see otseselt ka teksamaterjali ja niidi tootjaid. Seega on ulatus muidugi palju laiem, kui esmapilgul tundub.

Mu teine tähelepanek, volinik, on see, et praegu valvab „järelevalvesüsteem“ ainult imporditavate toodete mahtu. Oleks tõhusam, kui järelevalvet teostataks ka hindade alusel – ning seda a priori või litsentside väljastamisel. Ainult sel viisil on võimalik tõeliselt ennetav lähenemisviis.

Volinik Mandelson, tahaksime, et ütleksite meile ka seda, millal komisjon kavatseb võtta midagi ette, sest see on üsna segadust tekitav ja ähmane. Teisisõnu, kui suureks peab import Hiinast kasvama ja kui palju peab selle impordi hind langema enne, kui hakkate tõepoolest midagi ette võtma? Meile tundub loogiline, et saame ka selle kohta eelnevalt mõningast selgust.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Mandelson, komisjoni liige. Hr juhataja, olen suures osas nõus enamiku mõtteavaldustega, mida arutelu käigus on väljendatud. Tahaksin siiski kohe alguses vastu vaielda hr Belderi arvamusele, et meil puudub ELis ühine kaubanduspoliitika ja et liikmesriigid on nii jagunenud, et meil ei ole võimalik teostada näiteks tekstiilipoliitikat.

Meie kogemus tekstiilisektoris näitab liigagi selgelt, et meil on tegelikult ühine kaubanduspoliitika, mille kaudu on meil olnud võimalik koondada erinevate rõhuasetuste ja erinevate suundumustega liikmesriike, sulatada kokku nende arvamused ja rajada tekstiilisektoris ühine kaubanduspoliitika, mida on järjekindlalt teostatud. Kaubanduskaitse vahendite kasutamise osas võib olla erinevusi, aga läbivaatamise ja oodatava reformi kaudu tahan luua liikmesriikide seas uue konsensuse ja solidaarsuse kõnealuste kaubanduskaitse vahendite kasutamise osas ja eelkõige nende laialdasema kasutamise osas VKEde poolt, mille kohta tahan esitada ettepanekud.

Mõned konkreetsed märkused tehti näiteks kahekordse järelevalve kohta, mis hakkab toimima 2008. aastal. Komisjon jälgib Hiinast tulevaid tekstiiliimporte võimalikult reaalajas. See hõlmab kahekordset järelevalvet ja teisi komisjoni kasutada olevaid järelevalvevahendeid, näiteks TAXUD järelevalve, mis edastab tegelikul kaubavahetusel põhinevaid kaubandusandmeid. Hiina tekstiilitoodete impordi järsu suurenemise korral on komisjon valmis kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, kui olukord seda nõuab.

Tahaksin siiski rõhutada, et 2005. aasta kokkulepe oli lõplik kokkulepe ja komisjon ei kavatse esitada ettepanekuid kokkulepitud tasemete pikendamiseks. See ei tähenda, et komisjon on vastu kaubavahetuse hoogustumisele, suurenemist võib oodata. Kui hoogustumine peaks aga võtma sellised mõõtmed, et tegutsemine on põhjendatud, siis tehakse seda olemasolevate nõuete ja kriteeriumide alusel. Me tugineme seoses sujuva üleminekuga Hiina kaasvastutusele. Hiina teab hästi, et tema huvides ei ole 2005. aastal toimunu kordamine. Me tugineme ka ettevõtjate endi huvile 2005. aasta kordumise vältimise vastu. Tekstiilitooted on liikumas samasse kategooriasse kõikide teiste toodetega, nii et kohalduvad tavalised vahendid – sealhulgas kaubanduskaitse vahendid – koos tavaliste standarditega.

Tõstatati küsimus ELi abi kohta tekstiilitööstusele. Lubage mul teha selle kohta kaks viimast märkust. ELi tasandil on komisjon eraldanud kuuenda raamprogrammi kaudu üle 70 miljoni euro uurimis- ja arendustegevusele seoses tekstiili- ja rõivaprojektidega, samal ajal kui kaks innovatsiooniprojekti ettepanekut on saanud rahalised vahendid Euroopa Innova raamistikust.

Mis puudutab globaliseerumisfondi, siis see on tekstiilisektorile samavõrra avatud nagu teistele sektoritelegi. Seni on esitatud kaheksa ametlikku avaldust Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondist vahendite saamiseks, neli on seotud tekstiilisektoriga. Eelarvepädevad institutsioonid ei ole ühtegi neist tekstiilisektori avaldustest veel heaks kiitnud. Komisjoni teenistused tegelevad veel nende hindamisega.

Lõpuks puudutan hr Sturdy tõstatatud Euroopa-Vahemere piirkonna küsimust. Komisjon on algatanud ametliku Euroopa-Vahemere piirkonna dialoogi tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku kohta, et määratleda ühised strateegiad majandusharu konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa-Vahemere piirkonnas. Dialoogi eesmärgiks on kokku tuua Euroopa-Vahemere piirkonna riigid ja kandidaatriigid, et leida ühiseid lahendusi nende konkurentsivõime tõstmiseks. Ootan kõnealuse dialoogi käigus tekkinud ettepanekute esitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut(1), mis esitati vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 11.30.

 
  

(1)Vt protokoll.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika