Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2509(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B6-0023/2008

Arutelud :

PV 17/01/2008 - 11.3
CRE 17/01/2008 - 11.3

Hääletused :

PV 17/01/2008 - 12.3

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0023

Arutelud
Neljapäev, 17. jaanuar 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

11.3. Egiptus (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President. – Järgmine teema on arutelu Egiptust käsitleva kuue resolutsiooni ettepaneku üle.(1)

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda, autor. − (ES) Proua president, ma soovin alustada väitest, et Parlament teeks äärmiselt tõsise vea, kui annaks alla nende survele, kes eelistavad, et me ei arutaks teemasid, mis võiksid mõnes riigis ebamugavust põhjustada, eriti kui need mõistavad hukka inimõiguste rikkumised.

Meil on erisuhted teatavate riikidega nagu Euroopa naabruspoliitika osalisriigid, kellega me peame pidama eriliselt selget dialoogi ja neile meelde tuletama, et äritegevus ei saa ega tohi kunagi olla eraldatud inimõiguste täitmisest ei siin ega seal.

Olukord Egiptuses vääris teatavat järelemõtlemist ning suhted Egiptuse ja Euroopa Liidu vahel ka kohustuvad selliseks järelemõtlemiseks. Seega on enam kui põhjendatud mõista resolutsiooni koostades hukka mitmete valitsusväliste organisatsioonide, eriti inimõiguste kaitsega tegelevate organisatsioonide tagakiusamine, mis praegu Egiptuses toimub, ning toetada ühinemisvabaduse kampaaniat, mida juhivad riigi mitmed sotsiaalsed liikumised.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Casaca, autor. − (PT) Proua president, ma pean ka rõhutama, et ei ole piire ega pühapaiku seal, kus inimõigused ei ole peamiseks mureks. Me peame siiski arvesse võtma tõsiasja, et meil oli võimalus täheldada Egiptuse välisministri head tahet, kui ta tuli Euroopa Parlamenti, väliskomisjoni ja oli valmis vastama igale küsimusele, mis talle inimõiguste rikkumise kohta esitati. Ma olin seal, esitasin talle need küsimused ja sain ministrilt mõned vastused.

Lisaks teatavatele negatiivsetele teguritele tuuakse selles resolutsiooni ettepanekus esile mõned positiivsed tegurid, mida minu arvates on oluline rõhutada, nagu kohustuse võtmine kaotada sel aastal või ehk juba järgneva mõne kuu jooksul erakorraline seisukord ning teha koostööd võitluses relvade salakaubaveo vastu Gazasse. Minu arvates on siiski põhipunkt see, et me peaksime kasutama ära Egiptuse ametiasutuste head tahet ja julgustama neid heastama teatavaid tõsiseid rikkumisi. Ma pean selles suhtes rõhutama Egiptuse Vabariigi endise presidendikandidaadi jätkuvat vangisviibimist. Ma tahaksin korrata üleskutset olukorrale piir panna, kuna see sobiks kokku inimõigusi kaitsva riigi peamiste põhimõtetega, mida Egiptus on korduvalt propageerinud ja millele ta on pühendunud.

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer, autor. – (NL) Proua president, Egiptusel ei ole demokraatia traditsiooni. Noored sõjaväelased Nasser ja Naguib, kes kukutasid kuningas Faruqi halvasti toimiva režiimi rohkem kui 50 aastat tagasi, tõid lootust muutuseks ja eduks. Nasser andis oma rahvale uhkuse ja tulevikuinspiratsiooni. Ta tahtis lõpetada suhtumise Egiptusse kui mahajäänud ja alandatud riiki. Tema ametijärglane Sadat andis neile lootust püsivaks rahuks naabri Israeliga pärast kohutavaid sõdu.

Praegune president härra Mubarak ei anna mingisugust lootust. Temast on saanud arenguseisaku sümbol. Tema ainuke teene on olnud stabiilsuse tagamine karmide võtetega, et välismaailm peaks teda liitlaseks võitluses terrorismi ja islamiäärmuslusega. Ta ei ole siiski pakkunud mitte mingisugust arengut ega demokratiseerimist. Valikuliselt on opositsioon lubatud, kuid neil ei ole sellist normaalset tegevusvabadust, mis on tavapärane parlamentaarse demokraatia puhul. Seetõttu kasvatab ta pinnast sisemiseks konfliktiks nii äärmuslaste kui demokraatidega.

Samuti suureneb sallimatus usuvähemuste vastu, sealhulgas suure kopti kristlaste vähemuse vastu, kes on Egiptuses elanud juba sajandeid. Pikaajalist stabiilsust ei saa ehitada selliste alustele, kus probleeme ei lahendata, vaid kaetakse kinni vägivallaga. Seetõttu on see kriitiline resolutsioon igati põhjendatud.

Valitsusväliste organisatsioonide saboteerimine, oponentide ähvardamine, vähemuste diskrimineerimine, vahistamine ja piinamine ning kõik muud registreeritud ebaõnnestumised annavad meile põhjust karta Mubaraki režiimist halvimat. Egiptus näib mitmeti olevat astunud tagasi mahajäämusesse, mis valitses kuningas Faruqi valitsemise ajal 60 aastat tagasi. Euroopa suhetes Egiptusega tuleks panustada sellise olukorra lõpetamisele nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska, autor. − (PL) Proua president, inimõiguste olukorra järjepidev halvenemine Egiptuses põhjustab järjest suuremat muret.

Põhiseadusmuudatused on lihtsustanud inimõiguste rikkumist. Ettekäändel pakkuda kaitset terrorirünnakute korral ning seoses relvade salakaubavedu Gaza sektorisse hõlmava väidetava probleemiga on salateenistusele antud lisavolitused. Salateenistusel on nüüd lihtsam kõrvale hiilida vastutusest piinamise kasutamisel. Usuliste veendumuste pärast represseerimist, vahistamist ja pikaajalist kinnipidamist ilma tegeliku kohtumenetluseta kasutatakse üha sagedamini.

Sellised organisatsioonid nagu Amnesty International, kes jälgib inimõigustest kinnipidamist, on juhtinud rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu ükskõiksusele olukorra suhtes. Ma kutsun Euroopa Komisjoni üles kaaluma tõhusaid meetmeid, et avaldada survet Egiptuse ametiasutustele selle protsessi peatamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jana Hybášková , autor.(CS) Proua volinik, daamid ja härrad, Egiptus on kahtlemata üks silmapaistvamaid Araabiamaid. See on iidse tsivilisatsiooni häll ja kõige tähtsam Araabia riik. Euroopa Liidus ega Euroopa Parlamendis ei kahtle keegi, et Egiptus on Euroopa Liidu väga oluline, dünaamiline partner, ettevalmistatud ja tugev. Seepärast peame me dialoogi selle riigiga väga oluliseks ja märkimisväärseks. Järgmisel nädalal algavad uued läbirääkimised Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise tegevuskava üle. On hea, et meie parlament on ühehäälselt ja selgelt väljendanud nendele läbirääkimistele toetust ja seega räägib ta kaasa rahvusvahelises poliitikas. Me väidame selgelt, et riik, kes lubab ränka sekkumist iidsete demokraatlike institutsioonide, nt kohtute iseseisvusse, kes lubab piinamist vanglas ja sisserändajate tapmist, kes rikub sõnavabaduse õigust, blokeerib Internetti ja saadab parlamendiliikmeid, näiteks president Sadati vennapoja, sõjakohtu ette, ei saa olla Euroopa Liidu partner. Egiptus on oluline liitlane võitluses terrorismiga ja ta peab jääma oluliseks liitlaseks meie võitluses terrorismi ja islamiradikalismi põhjustega. Sel põhjusel ei saa Egiptus tegutseda nii nagu ta seda tegi, kui keelas valitsusväliste organisatsioonide registreerimise, ta ei tohi hävitada sõnavabadust ja ta peab eelkõige kaitsma pikaajalist õigusriiki, mis on Egiptuses alati olnud. Me usume, et Egiptus võib seda tehes edu saavutada ja me usume, et meie resolutsioon aitab Euroopa Komisjonil kehtestada kvaliteetse tegevusplaani Egiptusega. Tänan teid toetuse eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE-DE nimel.(DE) Proua president, ma olen üks vähestest inimestest siin, kes oli kohal, kui president Sadat esitas oma kuulsa kõne Euroopa Parlamendis. Seda kõnet võib pidada äsjaalanud kultuuridevahelise dialoogi aasta poliitiliseks dokumendiks. See oli üks suurepärasemaid kõnesid, mis parlamendis eales peetud on.

Aastate jooksul on president Mubarak samuti olnud Euroopa Liidu oluline ja usaldusväärne partner, seda hoolimata paljudest ebaõnnestumistest ja vigadest, mida me oleme Egiptuses näinud. Seepärast ma lihtsalt ei suuda mõista kõnet, mida Egiptuse parlamendi president pidas vastuseks selle resolutsiooni ettepanekule. Me lihtsalt ütleme mõistlikul ja vaoshoitud viisil, et me peame Egiptust üheks olulisemaks Vahemere piirkonna partneriks, kuid me kritiseerime mitmeid konkreetseid olukordi ja kasutame kategoorilisi fakte, et teatavaid asju tuleb veel muuta, kui Egiptus liigub demokraatia ja õigusriigi poole.

See on meie pühendumus oma kodanikele ja Egiptuse rahvale. Ma usun, et suhete katkestamine, millega praegu ähvardatakse, oleks täiesti vale samm. Me peame jätkama teineteisega suhtlemist ja seepärast ma toetan resolutsiooni ettepanekut, mis on koostatud mõistlikus keeles, ja kutsun üles egiptlasi mitte suhtuma sellesse kui dialoogi katkestamisse, vaid kui selgesse märki intensiivsema dialoogi alustamiseks: seda me proovimegi Egiptusega saavutada resolutsiooni ettepaneku abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE-DE). – (PL) Proua president, ma tahaksin osutada kahele küsimusele tänase arutelu käigus Egiptuse kohta ja ma olen kindel, et üks neist küsimustest on juba siin tõstatatud.

Kuna ma usun, et meie dialoogi Egiptusega tuleks säilitada ja arendada ning Egiptusest peaks saama meie peamine partner, tahaksin ma alustada märkimisega, et kopti kristlased on riigis teisejärgulised kodanikud. See kehtib nii õigeusklike kui ka katoliiklaste kohta ning seda tuleks meeles pidada Egiptusega suhtlemisel. Lisaks, nagu ma ka olen korduvalt maininud, peaksime me uurima usuvähemuste olukorda selles maailma osas ja koostama sel teemal raporti.

Teiseks ei saa juttu olla kestvast rahust, demokraatiast ja inimõiguste austamisest kõnealuses piirkonnas, kuni Lähis-Idas ei ole leitud lahendust Iisraeli ja Palestiina konfliktile. Selles peitub kogu sõjalise jõu, vägivalla, terrorismi ja fanatismi allikas, mis ähvardab ka Euroopat.

 
  
MPphoto
 
 

  Marcin Libicki (UEN). – (PL) Proua president, ma tahaksin väljendada rahulolu, et kui me täna arutame Egiptuse teemat, ei pea me rääkima korrapärastest kuritegudest. Neljapäeva pärastlõunastel inimõigusi käsitlevatel aruteludel, kui ma tavaliselt sõna võtan, arutame me üldiselt väga tõsiseid ja ohtlikke teemasid. Need on tavaliselt inimõiguste rikkumise, mõrva ja vägistamise juhtumid. Täna võime siiski tunda teatavat rahulolu, sest võrreldes paljude muude juhtumitega sekkume me Egiptuses etapis, mil kuritegusid ei ole veel toime pandud, kuigi põhivabadusi on rikutud. Võib-olla on õigeaegne sekkumine seetõttu tõhusam ja aitab tõsiseid tagajärgi paremini ennetada. Tavaliselt on esimene etapp piirangute kehtestamine ajakirjandusele – antud juhul me viitame ajakirjanike vahistamistele – ja ühinemisvabadusele. Samuti peame silmas pidama ametiühinguid ja usuvähemuste tagakiusamist. Järgmine etapp on kuritegude toimepanemine. Õnneks ei ole selleni veel jõutud.

 
  
MPphoto
 
 

  Meglena Kuneva, Komisjoni liige. − Proua president, komisjon jälgib põhjalikult demokraatia ja inimõiguste olukorda Egiptuses, kes on Euroopa naabruspoliitika üks partnereid. Komisjon jälgib arengut väga tähelepanelikult oma Kairo delegatsiooni kaudu ning koostöös liikmesriikidega. Samuti järjepideva kontakti kaudu inimõiguste ja demokraatiaga tegelevate kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega.

Komisjon jagab teie muret inimõiguste olukorra ilmse halvenemise pärast Egiptuses ning arvukate registreeritud inimõiguste rikkumiste juhtumite pärast, mis on eelkõige seotud väljendusvabaduse, piinamise ja halva kohtlemise ning usuvähemuste austamisega.

Komisjon on nõudnud suuremat poliitilist reformi ning inimõiguste austamine on olnud ELi ja Egiptuse koostöö lahutamatu osa. Komisjon kasutab seetõttu kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et julgustada Egiptuse ametiasutusi selles valdkonnas edenema.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena on Egiptus kohustatud inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel hoidma kõrgemaid standardeid. EL rõhutab kahepoolsetes, sealhulgas kõrgeima tasandi kontaktides Egiptusega, järjepidevalt inimõiguste austamise olulisust – nimelt assotsieerumislepingu artikli 2 põhjal.

ELi ja Egiptuse ühise tegevuskava vastuvõtmise kujul Euroopa naabruspoliitika raames 2007. aasta märtsis on meil nüüd veel üks poliitiline vahend inimõiguste ja põhivabaduste austamise edendamiseks Egiptuses selle põhjal, mida meie peame ühisteks väärtusteks. Tegevuskavaga pakutakse ametliku ja korrapärase inimõiguste ning demokraatia alase dialoogi loomist poliitiliste küsimuste allkomisjoni raames: inimõigused ja demokraatia, rahvusvahelised ja piirkondlikud küsimused. Allkomisjoni eesmärk on lihtsustada dialoogi vastastikuse arusaamise kontekstis ning võtta igakülgselt ja mittevälistaval viisil arvesse mõlema poole seisukohti inimõiguste ja demokraatia kõigi tahkude osas ning rahvusvahelistes ja piirkondlikes küsimustes. Komisjon tuleb esimest korda kokku järgmisel nädalal – 23. ja 24. jaanuaril 2007 – Kairos ning võimaldab Egiptusel konstruktiivselt näidata pühendumust ühistele väärtustele.

Komisjon usub kindlalt, et dialoog Egiptusega assotsieerumislepingus ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas sätestatud poliitilise korra raames on kõige tõhusam viis Egiptuse valitsuse rõhutada ELi muret seoses inimõiguste ja rahvusvaheliste seadustega.

Komisjon panustab rahalise ja tehnilise abi kaudu pühendunult Egiptuse reformimisse ning toetus poliitilise reformi, inimõiguste ja demokraatia toetamiseks jääb prioriteediks riiklikus näidisprogrammis 2007–2010 ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi osana.

Ma olen kindel, et nende pingutuste toetamises on Euroopa Parlament tugev liitlane .

 
  
MPphoto
 
 

  President. – Arutelu on lõppenud.

Asume nüüd hääletamise juurde.

 
  

(1)Vt protokoll.

Viimane päevakajastamine: 8. oktoober 2008Õigusalane teave