Juhataja. – (FR) Järgmine päevakorrapunkt on keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel Riitta Mylleri koostatud raport ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta (2007/2204(INI)) (A6-0074/2008).

  Riitta Myller, raportöör. − (FI) Proua juhataja, volinik Dimas, kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärke ei saavutata sellise keskkonnapoliitikaga, mida rakendatakse ELis.

Keskkonnaalase tegevusprogrammi nurgakivina planeeritud temaatilised strateegiad ja nende alusel väljatöötatud ja nüüdseks enamuses vastuvõetud õigusaktid on ebapiisavad keskkonnalaste eesmärkide saavutamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamist tõenäoliselt ei saavutata ja merekeskkonna kaitseks esitatud õigusaktid ei anna 2012. aastaks konkreetseid tulemusi. Nagu teame, on seoses mullakaitsega tekkinud probleeme, seda mitte ainult nõukogus, vaid ka siin parlamendis. Jäätmeid käsitlev õigusloome on praegu lõpusirgel, kuid tulemused ei tundu olevat head. Me peame kokku leppima rahuldavad eesmärgid jäätmekoguste vähendamiseks. Samuti ei ole õhukvaliteedi direktiivis määratletud eesmärgid vastavuses kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud tasemega.

Siiski on keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgid saavutatud ühes valdkonnas, milleks on kliimapoliitika. Selles valdkonnas rakendatakse tegelikult meetmeid, milles nüüd oleme kokku leppinud. Peame meeles pidama, et kliimapoliitika rakendamine on kasulik ja väga tähtis ka tegelemisel õhukvaliteedi ja osaliselt ka jäätmehalduse probleemidega.

Mida me saaksime ette võtta, et uuesti järje peale saada kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis määratletud eesmärkide saavutamisega? Kõigepealt peavad liikmesriigid kiirendama ELi õigusaktide rakendamist riigi tasemel. Komisjonile tuleb anda kõik vajalikud vahendid, et see oleks võimeline tagama kõigi liikmesriikide kohustuste täitmise.

Teine suur probleem, võib-olla kõige tähtsam neist kõigist on see, kuidas me tuleme toime keskkonnaküsimuste integreerimisega Euroopa Liidu õigusloomesse. Oleme sellest aastaid rääkinud, kuid praktiliste tulemusteni pole siiani jõutud.

Meil leidub veel valdkondi, kus me subsideerime keskkonnakahjulikke tegevusi. Me peame loobuma keskkonnale hävitavalt mõjuvatest toetustest ja parlament peaks välja pakkuma vastava ajakava.

Tuleb soovitada kõiki keskkonnale soodsaid poliitikaid, sealhulgas maksustamismeetmed. Kui Euroopa tasandi õigusloomet ei saa kasutada ökoloogilise maksustamise arendamiseks, siis peame ära peame kasutama meile kättesaadavad vahendid, nagu näiteks paindlik koostöö maksuküsimuste edendamise valdkonnas. Kui kõne all on keskkonna seisundi parandamine, siis peab siduv õigusloome olema prioriteet.

Ma soovin tänada kõiki selles töös osalenud fraktsioone ja soovin öelda, et esitasin ainuisikuliselt mõned muudatusettepanekud teksti selgitamise ja selle tooni parema tasakaalustamise eesmärgil.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, komisjoni prioriteet on tulemustele orienteeritud Euroopa. Meie keskkonnaalane poliitika on olnud ja on väga edukas ELi poliitika, kuna see on kodanikele pakkunud selgeid ja käegakatsutavaid hüvesid.

Umbes 80% liikmesriikide keskkonnaalasest õigusloomest rajaneb vastaval ELi õigusloomel. Viimatimainitu on andnud elulise tähtsusega panuse õhu- ja veekvaliteedi oluliseks parandamiseks, samuti Euroopa loodusressursside kaitsmiseks ja säilitamiseks. Nii on EL kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust ja kemikaalidega seotud õigusloomet puudutavates küsimustes rahvusvahelise liidri rollis.

Peaaegu aasta on möödunud sellest, kui komisjon avaldas oma teatise ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta. Eelmine aasta oli eriti tähtis, sest keskkonnaalased küsimused olid pidevalt ELi poliitiliste prioriteetide nimistu tipus. Selle aja jooksul oleme täies ulatuses täitnud meie poliitilised kohustused. Lubage mul tuua selle kohta kolm näidet.

Möödunud aasta detsembris toimunud Bali tippkohtumisel algatati menetlus uue globaalse kliimaalase kokkuleppe saavutamiseks 2009. aasta lõpuks. ELi „roheline diplomaatia” andis suure panuse selle positiivse tulemuse saavutamiseks. Jaanuaris komisjoni esitatud kliimat ja energiat puudutav ettepanekute pakett oli ambitsioonikas ja näitas ELi jätkuvat pühendumust ülemaailmse eeskuju andmisele.

Esitatud uue direktiivi ettepanek tööstusheidete kohta tugevdab juba kehtivaid sätteid ning ühendades seitse erinevat direktiivi, lihtsustab olemasolevaid õigusakte saaste integreeritult ärahoidmise ja ohjamise kohta. Nii on meie õigusloome muutunud kergemini rakendatavaks ja me anname oma panuse selle keskkonnaalase tõhususe suurendamiseks.

Eelmise aasta jooksul saavutati olulist edu. Vahearuande ühe peamise sõnumi, s.o et Euroopa majanduse pikaajaline elujõulisus peab rajanema tugevatel keskkonnaalastel põhimõtetel, võttis tööstus laialdaselt vastu. ELi keskkonnaalase õigusloome sätestatud kõrged standardid julgustavad ökoloogilist innovatsiooni, mis omakorda annab tõuke tööstuse tootlikkusele ja loob uusi töökohti. Teisisõnu, ambitsioonikad keskkonnaalased eesmärgid parandavad Euroopa kodanike elukvaliteeti ja keskenduvad meie eesmärkide saavutamisele majandusarengu ja tööhõive valdkonnas.

Need positiivsed arengud on vastuolus teaduslike tõendusmaterjalidega, mis väidavad, et Euroopa ei ole veel jõudnud säästva arengu faasi. Tegelikult oleme alles poolel teel ajavahemikus, mida hõlmab ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, seega on ilmselgelt vaja veel palju rohkem korda saata, et tegeleda käesolevate ja esilekerkivate ohtudega meie keskkonnale.

Järgmiste kuude jooksul esitab komisjon uued ettepanekud, millest paljud sisalduvad parlamendi raportis. Need algatused hõlmavad heitkoguste riiklikke ülemmäärasid käsitleva direktiivi läbivaatamist ja säästvat tarbimist ja tootmist puudutavat ettepanekute paketti.

Samuti valmistame ette õigusloomega seotud ettepanekut ebaseaduslikust raiest pärineva puidukaubanduse keelustamise kohta. Suve lõppedes valmivad teatised, mis käsitlevad Euroopa seisukohti metsade maharaiumise peatamise kohta ja uute meetodite otsimist äriühingute majandustulemuste kajastamiseks, milles kasutataks paremaid näitajaid kui praegu kriteeriumiks olev SKT.

Samuti valmistume tegema ettepanekut ebainimlikul viisil püütud hüljeste nahkadega kauplemise keelustamiseks.

Peamine prioriteet on ühenduse õigusloome parem rakendamine; see on võti parema keskkonna loomiseks. Ainult ühenduse õigustiku nõuetekohane rakendamine kogu täiuses tagab ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamise võimalikkuse. Tõhus rakendamine on seotud parema õigusloomega. Võin praegu väljendada rahulolu selle üle, et viimase kahe aasta vältel on komisjon suutnud vältida parema õigusloome seostamist madalamate keskkonnaalaste standarditega. On tõsi, et vanemad ja lihtsamad õigusaktid on üks paremaid mooduseid uute eeskirjade kohaldamise parandamiseks ja nii võivad need anda panuse paremaks keskkonnakaitseks.

Proua juhataja, daamid ja härrad, mulle teeb erilist heameelt, et teie raport sisaldab konstruktiivseid järeldusi selleks, et Euroopa saaks edukalt rajada parema keskkonna ja tõeliselt säästva arengutee. Kinnitan teile, et komisjon uurib neid järeldusi väga hoolikalt, kui analüüsib valdkondi, mille poliitikas esineb puudujääke ja kasutab neid järeldusi uute prioriteetide seadmiseks järgnevateks aastateks.

Lubage mul tänada raportööri proua Myllerit jõupingutuste eest, ning samuti härra Karimi, proua Jelevat ja härra Navarrot rahvusvahelise kaubanduse komisjonist, regionaalarengukomisjonist ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonist nende suurepäraste nõuannete eest.

Täiesti ilmselt on olemas edasiliikumisele suunatud laiapõhjaline kokkulepe. Nüüd jääb meil üle vormistada see toetuspoliitika konkreetseks tegevuseks, et tagada pärast 2012. aastat parem keskkond.

  Rumiana Jeleva, REGI komisjoni arvamuse koostaja. − (BG) Proua juhataja, volinik, kolleegid, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostajana sooviksin rõhutada piirkondlike ja kohalike võimuorganite tähelepanuväärset rolli keskkonnakaitse ja säästva arengu tagamisel. Regioonid ja omavalitsused peavad järgima vastuvõetud otsuseid ja rakendama keskkonnaalast õigustikku.

Veevarustus ja vee käitlemine, jäätmehaldus, ühistransport ja linnaplaneerimine on vaid mõned näited. Liikmesriike, nende piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tuleks ergutada kasutama struktuurifonde parimal viisil, samal ajal tagades nende tegevusprogrammide panuse keskkonnaalaste õigusaktide veelgi tõhusamaks rakendamiseks. On selge, et mõnes piirkonnas ilmneb rakendamisel raskusi. Ühtekuuluvuspoliitika raames tuleks välja arendada erimeetmed nende raskuste ületamiseks.

Lõpetuseks, keskkonnaalase poliitika olulise tööriistana peaks kasutama regioonidevahelist koostööd. Liikmesriikide koostöö teiste riikide ja regioonidega ELi naabruses, nagu Musta mere, Läänemere ja Vahemere ümbruse piirkonnad, avab võimalused piiriülese saaste ärahoidmiseks.

Tänan teid.

  Gyula Hegyi, fraktsiooni PSE nimel. – (HU) Ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärkide täitmine on viibinud mitmeti. Soovin siin mainida vaid kahte neist.

Meie linnade õhk on saastatud ja ebatervislik. Ühenduse õigusaktide puudumise tõttu näib paljudes linnades linnakeskkonda käsitleva temaatilise strateegia raames seatud eesmärkide saavutamine olevat veel kaunis kaugel. Sellest tulenevalt peab komisjon seadma esikohale õigusloome, mis selgelt määratleb linnakeskkonna ja linnatranspordi raamistiku terves Euroopa Liidus, kuna muidu meie elanike kannatused halva õhukvaliteedi ja teiste saastevormide tõttu kestavad edasi.

Samamoodi on pidurdunud vee raamdirektiivi rakendamine. Kui tööstuse kohta kehtivad õigusaktid ei ole kooskõlas põllumajanduse ja maaelu käsitlevate poliitikatega, siis meie veevarude saastamine jätkub. Nagu näitab vaht Raba jõel Ungaris, mis on tekkinud Austrias asuvate nahavabrikute heidete tagajärjel, ei ole meie praegu kehtivad õigusaktid võimelised takistama veevarude reostamist.

Liikmesriigid ja komisjon peavad tegema kõik nende võimuses oleva, et tagada vee raamdirektiivi ja direktiivi üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise kohta järgimine täies ulatuses. Tänan teid.

  Satu Hassi, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FI) Proua juhataja, suur tänu Riitta Myllerile suurepärase raporti ja koostöö eest.

Nagu ütleb keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon, on ELi keskkonnaalase programmi rakendamine viibinud mitmes suhtes, kuid veel jahmatamapanevam on see, et isegi kui me saavutaksime kõigi seni seatud konkreetsete eesmärkide täitmise, siis ei oleks EL ikkagi säästva arengu teel. Näiteks isegi kui me sellele täielikult pühenduksime, ei suudaks me tõenäoliselt peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist aastaks 2010.

Ebamugav tõde seisneb selles, et meie ühiskond on üles ehitatud funktsioneerima mittesäästval viisil. Kui kogu maailma inimesed tarbiksid ressursse eurooplaste kombel, siis oleks vaja nelja maakera selleks vajalike ressursside tootmiseks. Kui Hiina, India ja teiste arengumaade keskklass hakkab matkima meie tarbimisharjumusi, siis satub planeet kriisiseisundisse. Ma loodan, et äratuskella helin, mis juba kostab tänu kliimapoliitikale, annab tõuke meie eluviisi ja tarbimisharjumuste kõikehõlmavaks ümberhindamiseks.

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, proua juhataja. Lubage mul alustada öeldes, et mina samuti ei nõustu sellega, et ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamine kulgeb plaanipäraselt. Veel enam, paljudel juhtudel puuduvad kindlaksmääratud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid ning ajakava mitte ainult tegevusprogrammis, vaid ka temaatilistes strateegiates.

Kahtlemata on kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi rakendamine ajakavast maha jäänud; me ei ole seni suutnud täita programmis seatud esmaseid keskkonnaalaseid eesmärke ja õigusaktide rakendamine liikmesriikides on takerdunud. Lubage mul tuua konkreetne näide.

Esiteks: õigusaktide väljatöötamiseks siseõhu kvaliteedi parandamise kohta ei ole astutud konkreetseid samme. Selles osas on eriti suure tähtsusega koole ja teisi avalikke siseruume, mida kasutavad haavatavad inimrühmad, käsitlevate sätete väljatöötamine. Vähemalt tuleks algatada pilootprojekte.

Teiseks: direktiivide rakendamine Natura 2000 võrgustiku programmi kohta on samuti pidurdunud. On vaja levitada parimaid kogemusi ja rakendada saastajate mõjutamiseks rahalisi meetmeid. Ma olen ise pöördunud komisjoni poole esildisega reostuse kohta Natura 2000 aladel, kuid komisjon on ainult istunud käed rüpes ja pole midagi ette võtnud.

Kolmandaks: ohtlike ja olmejäätmete ebaseaduslik vedamine teiste riikide territooriumile on viimasel ajal sagenenud. Aafrika ja Aasia on sageli Euroopa jäätmete sihtkohad ja see ei ole vastuvõetav. Sama vastuvõetamatu on asjaolu, et mõned Saksamaa liidumaad veavad ebaseaduslikult tuhandeid tonne jäätmeid Ida-Euroopasse ja siis keelduvad seda tagasi võtmast, võtke näiteks kasvõi Bavaria juhtum.

Neljandaks: mis on juhtunud õiglase põhimõttega ära hoida piiriülest saastamist? Üks liikmesriik, Austria, on saastanud Raba jõge viimase seitsme aasta jooksul, nagu mainis varem härra Hegyi. Jõe pinnal hõljuvad tihedad vahutordid. Olen selle küsimuse juba tõstatanud vähemalt pool tosinat korda ja olen tõepoolest teinud ka ametliku kaebuse, kuid kõik on asjatu: jätkuvalt ujub vaht jõe peal ja komisjon vaatab rahulikult pealt.

Toredatel põhimõtetel pole mingit tähendust, kui neid ei täideta. Komisjon on Euroopa Liidu õiguse järelevaataja. Järelevaatajal on aeg asuda täitma oma kohuseid ja mitte anda järele liikmesriikidele, vaid selle asemel kindlustada vastavus seadustega, mille me oleme ühiselt vastu võtnud. Tänan teid väga.

  Evangelia Tzampazi (PSE). – (EL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, lubage õnnitleda raportööri suurepärase töö puhul. Ma arvan, et see peegeldab parlamendi rahutust selle üle, kui hästi liit on siiani kinni pidanud ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raames võetud kohustustest.

Komisjoni vahearuandest selgub, et õigusaktides esinevate lünkade täitmiseks on uute õigusloomega seotud ettepanekute abil vaja teha koordineeritud jõupingutusi. Samuti on tarvis kindlustada vajalikud vahendid ühenduse õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Vahepeal on hakatud aru saama, et suurem lootus tuleks panna tootmise ja tarbimise jätkusuutlikule mudelile, ja et majanduskasv peab hakkama rohkem sõltuma loodusvaradest.

Sama oluline on rõhutada Euroopa keskkonnapoliitika rahvusvahelist mõõdet. Liitu tuleb julgustada jätkama ambitsioonikate keskkonnapoliitikate ja nõuete edendamist, ja arendama tehnoloogiasiiret ning parimate kogemuste vahetamist arenguriikidega.

  Cristina Gutiérrez-Cortines, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Proua juhataja, ma tõesti ei arva, et meil arutlusel olev dokument on see, mis ta peaks olema, ja ma selgitan: see dokument annab hinnangu Euroopa Komisjoni esitatud üldiste keskkonnaalaste suuniste järgimisele ja tervele keskkonnapoliitikale. Ma ei pea seda hindamisdokumendiks. See ei ole üksikasjalik hindamisdokument, millest meil oleks abi edasiste plaanide koostamisel, võib-olla ei ole komisjon harjunud oma tegevuse arvustamise ja hindamisega, samuti ta ei hääleta ning tal puuduvad aktsionärid, kes nõuaksid tulemusi. Siiski arvan ma, kuigi see võib tunduda vastuoluline, et komisjoni võib õnnitleda viimaste aastate jooksul saavutatud tulemuste puhul, kuid see ei puuduta käesolevat dokumenti.

Arvan, et kui keskkonnapoliitika on täielikult integreeritud kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitikatesse, siis hakkab tööstuslik tootmine ise vastama Euroopa Liidu suunistele.

Siiski puudub selles dokumendis pikem perspektiiv, mida tulevikus on vaja muuta, sest me peame üle vaatama need kohad, kus süsteem logiseb. Euroopa on tegelenud keskkonnaalase poliitikaga üle 25 aasta ja mõned selle meetodid tuleb üle vaadata, kuigi see pole ainus asi, mis seletaks mõne poliitika ebaõnnestumist.

Ma ei leia siit uuringuid, kuidas muuta oma tegevust, et kaasata piirkondi ja luua võrgustikke, sõltumata sellest, kas need on ELi mõjualas. Nagu juhtus mullastiku kaitse direktiiviga, paljudes riikides on praeguseks välja töötatud palju paremad eeskirjad, kui Euroopa saaks neile anda, ja teistel puuduvad need täielikult. Vastuseks sellisele tasakaalutusele peab Euroopa muutma oma seisukohti ja otsima uusi tööviise, sest on ju loogiline, et muutunud maailmas peame meie muutma oma töömeetodeid.

Tänan teid väga, õnnitlen tulemuste puhul, kuid muutugem tulevikus.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Minu arvates on väga tähtis, et ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõte toob välja olulise asjaolu: programmi rakendamine on kaugele maha jäänud planeeritud ajakavast.

Selle tagajärjel on tõenäosus, et kõik saab 2012. aastaks tehtud ja prioriteetsed eesmärgid saavutatud, küllaltki väike. Ma olen samal arvamusel, et programmi tuleb sisse viia selgemad ja käegakatsutavamad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid. Samuti nõustun sellega, et temaatiliste strateegiate esitamine ei ole andnud tõhusaid tulemusi. Sel põhjusel rõhutaksin vajadust edasisteks jõupingutusteks, et uute õigusloomega seotud ettepanekute abil kaotada lekkekohad keskkonnaalastes õigusaktides.

Samuti on väga tähtis tagada keskkonnaalaste määruste tõhus rakendamine. Kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, tervis ja ressursid on tulevikus jätkuvalt meie kõige kiireloomulisemad väljakutsed.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, ma usun, et neid hindamisi peame läbi viima teatavate ajavahemike järel, eriti oluline on avaldada liikmesriikide tulemused registris, sest vastuolud ilmnevad üksikutes küsimustes, loomulikult aastate jooksul, näiteks toon vee raamdirektiivi, millega ühest küljest oleme läinud väga kaugele taastuvenergia edendamisega, teisalt aga raiskame kasutamata vett.

Samuti on probleeme Natura 2000-ga. Peaksime kuulda võtma oma kodanikke ja vastavalt sellele aeg-ajalt programme kohandama.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, daamid ja härrad, lubage mul esmalt mainida suurepäraseid täna õhtul kuuldud kommentaare. Loomulikult võtab komisjon neid arvesse ja kasutab neid asjakohaselt parimal viisil.

Vahearuandes jõudis komisjon järeldusele, et üldjoontes on EL õigel teel, mis puudutab kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud meetmete täitmist. Kui jätkame edu saavutamist neil otsustava tähtsusega aastatel, siis suudame 2012. aastaks täide viia programmis sisalduvad ettepanekud. Siiski on ettepanekute ettevalmistamine ja isegi nende vastuvõtmine ja heakskiitmine ainult pool vajalikust tööst. Nagu täna õhtul on välja toodud, ei jõua me tõhusa keskkonnaalase poliitika ellurakendamiseta kindlasti kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseni, olgu Euroopa institutsioonide ettevalmistatud õigusaktid kui tahes head.

Täpselt sellel põhjusel jagan ma täielikult parlamendi seisukohta, et on vaja teha suuremaid jõupingutusi ja eraldada komisjonile piisavalt vahendeid, mis võimaldab meil jätkata asjakohast tegelemist rakendusküsimustega. See annab komisjonile võimaluse aidata riikide valitsustel välja arendada neile vajalikku suutlikkust meie soovitud tulemuste saavutamiseks.

Samuti on komisjon parlamendiga samal arvamusel, et on eluliselt tähtis kaasata keskkonnaalased küsimused teistesse poliitikatesse. Nagu raport selgelt väljendab, on selline integreerimine elulise tähtsusega kaubanduspoliitikates, sest ELil on märkimisväärselt tihedad majandussidemed teiste maailma riikidega, ja kaubandus avaldab keskkonnale ilmset mõju. Siiski on täpselt sama tähtis keskkonnaalaste küsimuste integreerimine põllumajandus-, regionaal- ja transpordipoliitikasse: kui võimaldatakse vajalik rahastamine, siis avaldavad ühenduse poliitikad Euroopa piirkondadele märkimisväärset mõju.

Mõju-uuringu menetluse, mille komisjon on samuti algatanud, eesmärk on parendada ühenduse poliitikate sidusust ja see hõlmab meie ettepanekute kõikide keskkonnaalaste näitajate hindamist. Komisjon loodab selles osas parlamendi toetusele, et oleks tagatud kõikide keskkonnaalaste aspektide täielik hindamine ka ettepanekute arutamise käigus teiste institutsioonide poolt.

Lõpetuseks, raport tõstab esile riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevate asutuste, aga ka kodanike, tarbijate ja ettevõtjate võtmerolli ELi kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel. Ma kinnitan teile, et komisjon teeb kõik temast oleneva programmi profiili tõstmiseks ja asjaomastele pooltele toetuse kindlustamiseks. Olen kindel parlamendi abile neis jõupingutustes ja ma loodan, et Euroopa keskkonna kaitsemine on järgmisel aastal toimuvatel valimistel hääletajate üks peamine valikuargument.

  Riitta Myller, raportöör. − (FI) Proua juhataja, ma soovin tänada kõiki arutelus osalenuid ja volinikku.

Parlament ja mina raportöörina püüdleme tegelikult olukorra suunas, kus komisjon võtab kasutusele uued vahendid keskkonnaalase poliitika viimiseks teele, mis võimaldab saavutada kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokkulepitud eesmärgid. Komisjon avaldas oma vahekokkuvõttes arvamust, nagu volinik Dimas märkis, et ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõttes mainitud vahendid on piisavad selle eesmärkide saavutamiseks, kuid komisjoni olemasoleva poliitika kohta teostatud uurimuse tulemused näitavad midagi muud.

Käesolev raport, mis loodetavasti homme valdava häälteenamusega vastu võetakse, näitab kätte valdkonnad, mida on veel vaja parandada Euroopa tasandil, ja selles pakutud abinõud kattuvad suures osas voliniku kõnes tehtud ettepanekutega. Teisisõnu, me oleme vajalike edasiste tegevuste suhtes samal arvamusel, kuid, nagu ütles siin proua Hassi, sõltumata sellest, kas välja pakutud vahendid on asjakohased Euroopa Liidu suunamiseks säästva arengu teele, tuleb meil kindlasti pidada koos avameelseid mõttevahetusi. Kliimapoliitika osas oleme nüüd õigel teel. Kui me loome sellised ambitsioonikad poliitikad ka teistes valdkondades, siis saavutame kindlasti edu.

Ütlesin, et tegin käesoleva raporti selgitamiseks mõned muudatusettepanekud. Soovin lihtsalt mainida, et muudatusettepanek 14 kõlab soome keeles väga veidralt, seetõttu tuleks kasutada viitena ingliskeelset versiooni.

  Juhataja. – (FR) Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni liikmena arvan ma, et oli hea võtta vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 251, st kasutades kaasotsustamismenetlust. Euroopa Parlamendi jaoks, mis lisaks esindab 500 miljonit eurooplast, on keskkonna kaitsemine erakordselt tähtis küsimus.

Euroopa Parlamendi kaasamine kaasotsustamismenetlusse näitab selgelt parlamendi rolli. Kuuenda tegevusprogrammi 10-aastane tegevusperiood nõuab korrapäraste hindamiste läbiviimist, eriti mis puudutab prioriteete. On tõsi, et programmis sisalduvad temaatilised strateegiad on parandanud sidusrühmade osalemist ja edasi arendanud keskkonnapoliitika mõõdet, kuid samal ajal on need edasi lükanud või pikendanud valdkondlikku õigusloomeprotsessi.

Häbiväärne näide on õhukvaliteedi direktiiv, mis siiani on lõpetamata. Parlament on õigustatult märkinud, et suurimat edu on saavutatud programmi alajaotustes, mille kohta ei koostatud eraldi temaatilisi strateegiaid (nt kliimamuutus). Teisest küljest peame siiski meeles pidama, et kuues tegevusprogramm sunnib rahaliste mõjurite kaudu toetama säästvaid tootmismeetodeid ja tarbimismudeleid.

Kuigi käesolevat vahekokkuvõtet ei saa pidada täielikult rahuldavaks, on see siiski ainus mehhanism, mille abil EL saab tõhusalt kaasa aidata kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Eesmärkide saavutamata jätmine kahjustaks ELi usaldusväärsust, seda muu hulgas liidu elanike silmis, kes tunnevad muret keskkonna seisundi halvenemise pärast.

  Daciana Octavia Sârbu (PSE), kirjalikult. – (RO) Komisjoni teatis ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtte kohta kinnitab fakti, et kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, tervis ja ressursside kasutamine on kõige kiireloomulisemad keskkonnaalased väljakutseid ja sellel põhjusel on vajalik, et see programm saaks ELi säästva arengu strateegia tähtsaks instrumendiks.

Arvestades käesoleva programmi raames siiani rakendatud meetmeid, on prioriteetsete keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine 2012. aastaks ebatõenäoline. Näiteks ei ole võimalik peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist aastaks 2010 ja merekeskkonna ja mulla kaitsmiseks väljapakutud strateegiad ei anna 2012. aastaks konkreetseid tulemusi. Samal ajal, välisõhu kvaliteedi parandamiseks astutud sammud, samuti õhusaastet käsitlevas temaatilises strateegias seatud eesmärgid ja ümbritseva keskkonna müra vähendamisele suunatud eesmärgid ei ole küllaldased keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide täitmiseks. Probleemiasetus ega elukeskkondi ja Natura 2000 käsitlevate direktiivide tagasihoidlik rakendamine ei ole saanud komisjoni teatises piisavalt tähelepanu.

Kui N2000 asupaigad on kindlaks määratud, siis on vajalik sõnastada, edendada ja järgida säilitamise eesmärke. Käesolev kokkuvõte tõmbab neile probleemidele tähelepanu ja esitab komisjonile nõude püüelda keskkonnakaitse valdkonnas ambitsioonikamate tulemuste poole.