Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0114(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0072/2008

Esitatud tekstid :

A6-0072/2008

Arutelud :

PV 09/04/2008 - 27
CRE 09/04/2008 - 27

Hääletused :

PV 10/04/2008 - 9.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0118

Arutelud
Kolmapäev, 9. aprill 2008 - Brüssel EÜT väljaanne

27. Ühenduse kalalaevade ning kolmandate riikide laevade püügitegevus (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on kalanduskomisjoni nimel koostatud Philippe Morilloni raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ühenduse kalalaevadele loa andmist püügiks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (COM(2007)0330 - C6-0236/2007 - 2007/0114(CNS)) (A6-0072/2008).

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Proua juhataja, kõigepealt lubage mul tänada raportööri käesoleva raporti nimel tehtud töö eest. Alates nõukogu määruse vastuvõtmisest 1994. aastal kalalaevade kohta, mis tegutsevad ühenduse jurisdiktsiooni kuuluvatest vetest väljaspool, on palju tingimusi muutunud ning rahvusvahelised kohustused on suurenenud selles osas, mis puudutab ühenduse kalalaevade volitusi ühenduse jurisdiktsiooni alla kuuluvatest vetest väljaspool.

Seetõttu on 20062008 tegevuskavasse lisatud käesolev ettepanek, et lihtsustada ja parandada ühist kalanduspoliitikat. Selle ettepaneku eesmärgid kajastavat mõtet integreerida olemasolevad õigusaktid ühte määrusesse, kindlustades, et reeglid mis kehtivad ühenduse kalalaevadele, mis tegutsevad kolmandate riikide vetes, kehtiksid samamoodi kolmandate riikide laevadele, mis tegutsevad ühenduse vetes.

Mitmeid reegleid, mis puudutavad olemasolevat kalapüügilubade andmise süsteemi, ei ole muudetud. Põhilised uued ettepanekupunktid võib kokku võtta järgmiselt. Esiteks on kõik kalanduskokkulepped, vastavalt millele ühenduse kalalaevad püüavad kala, hõlmatud ettepaneku reguleerimisalas: kalanduse partnerluslepingud, kahepoolsed kalanduskokkulepped, lepped, mis puudutavad regionaalseid kalanduse juhtimise organisatsioone ning eralepingud. Selline lai spekter on oluline, kuna kõik lipuriigid vastutavad ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt laevade eest, mis seilavad nende lipu all. Järelikult tuleb ettepanekus arvestada kõikide laevadega, mis püüavad kala erinevate lepingute alusel.

Teiseks on sisse viidud reeglistik, et tuvastada ja ümber jagada alakasutatud kalapüügi võimalused nende võimaluste optimeerimise eesmärgil vastavalt kalanduskokkulepetele. See punkt tõstatati arutluste käigus, mis puudutasid enamikku kalanduse partnerluslepinguid ning on nüüd integreeritud igasse leppesse selleks, et iga lepingu rahalist väärtust tõsta.

Viimase punktina tahaksin mainida ettepanekut kalanduskokkulepete ajutise rakendamise kohta, mis garanteerib komisjonile vajaliku õigusliku aluse, et edastada kalapüügilubade avaldusi kolmandatesse riikidesse, enne kui nõukogu võtab vastu määruse lepingu sõlmimiseks. Enamikul juhtudel tagab see ühenduse kalalaevadele võimaluse katkestamatult jätkata kalandustegevust kolmandate riikide vetes.

Raporti juurde tagasi tulles soovin kommenteerida muudatusettepanekuid. Komisjon saab nõustuda muudatusettepanekutega 1, 3, 5, 11 ja 16. Mis puudutab muudatusettepanekuid 7 kuni 9, kehtivuse kriteeriumide osas, on esimeses eesistujariigi kompromisstekstis see nimekiri muutunud pigem positiivseks kui negatiivseks. Üldiselt arvestab kompromisstekst siiski kalanduskomisjoni huvidega, välja arvatud kehtivuse kriteeriumite laiendamisega viimase 12 kuu rikkumiste osas, mis sisaldub muudatusettepanekus 8. Komisjon leiab, et see punkt tuleks jätta muutmata, kuna see on tähtis ennetav meede võimalike tõsiste rikkumiste korral.

Komisjon ei saa aktsepteerida muudatusettepanekut 2 rikkumiste määratlemise osas, kuna tõsise rikkumise mõiste on selge ning sätestatud määrusega nr 1447/99. Mis puudutab muudatusettepanekut 12, mis käsitleb võimalust keelduda kõikide taotluste edastamisest, siis tuleks pöörata tähelepanu sellele, et artikkel 10 on kustutatud eesistujariigi kompromisstekstist. Seda tehti nõukogu õigustalituse arvamuse alusel, mis ütles, et komisjonil ei ole õiguslikku alust karistada ühenduse kalalaevu nii nagu selles punktis on välja pakutud.

Komisjon leiab samuti, et liikmesriikide võimalus arvamust avaldada mis tahes otsuse kohta on garanteeritud juba artikli 9 lõikega 2 ning mis tahes mitteformaalne protseduur enne või pärast läbirääkimisi ei peaks olema kajastatud selles määruses. Seetõttu ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid 6 ja 10.

Enne lõpetamist soovin rõhutada järgmist. Esiteks on igapäevane püügiandmete edastamine nõutav vastavalt elektrooniliste logiraamatute määrusele. Teiseks tähendab püügiala sulgemine, et kalapüügiload ei kehti enam teatud varudele või asjassepuutuvatel aladel. Kolmandaks tuleb kõiki kalandustegevusi käsitleda mitme liigiga püügi puhul kui mainitud varude mõjutajat. Neljandaks määratletakse siseriiklikus õiguses, mida saab kasutada kohtus tõendusmaterjalina ja mida mitte. See on põhjuseks, miks komisjon ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid 13, 14, 15 ja 17. Muudatusettepanekuid 4, 18 ja 19 ei saa vastu võtta, sest komisjoni poolt pakutud tekstivariant on muudatusettepaneku 4 puhul korrektne ja muudatusettepanekute 18 ja 19 puhul piisavalt selge.

Samuti ei saa ma aktsepteerida muudatusettepanekuid 20 kuni 24, sest ettepaneku reguleerimisala hõlmab kõiki leppeid ja mitte ainult lepinguid kolmandate riikidega, nagu ma avasõnas ütlesin. Lisaks on vaja määratleda kasutamata kalapüügivõimalused, et kindlustada kalapüügi võimaluste parim võimalik kasutamine lepete piires. Sellist ümberjaotamist on kõige parem käsitleda püügilubade väljaandmise ja uuendamise kontekstis.

Lõpuks soovin rõhutada, et see ettepanek on osa ettepanekute paketist, mis puudutab IUU kalapüügi vastast võitlust, samuti ka kontrollimääruse muudatusi, mis tulevad selle aasta lõpul. Nagu kalanduskomisjon viitas, püüab komisjon, pidades silmas läbipaistvust ja lihtsustamist, neid ettepanekuid omavahel siduda ning nendevahelisi ebakõlasid vältida.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Lihtsalt selgituseks: kuna tegemist on komisjoni ettepanekuga, siis võtab komisjon esimesena sõna. Ma arvan, et härra Morillon tundus olevat sama segaduses kui minagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe Morillon, raportöör. (FR) Proua juhataja, mind ei üllata miski, eriti ei üllatanud mind miski voliniku sõnavõtus.

Volinik, tänan teid detailse aruande eest. Soovin lihtsalt meenutada, et ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus ametlik eesmärk on lihtsustada ja parandada kalapüügilubade haldamise korda. Küsimus oli üldsätete kehtestamises, mida saaks kasutada kõikide taotluste puhul, nagu te isegi, lugupeetud volinik, ütlesite.

Ettepanekus sisaldub kõikide kalapüügilubade haldamiseks kasutatav ühtne menetlus. Lahti on seletatud komisjoni ning liikmesriikide vastutuse jagunemine. Samuti sisalduvad ettepanekus uued kõlblikkuskriteeriumid, karistused rikkumiste korral ning aruandlust puudutavad sätted. Vastavust rahvusvahelistele määrustele, mis on sätestatud erinevate lepetega, toetab meetmete rakendamine, mis näeb ette, et liikmesriigid arvavad püügitegevusest välja need kalapüügilaevad, mis on segatud tõsistesse rikkumistesse või kuuluvad laevade nimekirja, mis tegelevad ebaseadusliku, teatamata ning reguleerimata kalapüügiga.

Proua Stihler määrati selle raporti koostajaks, kuid kuna enamik kalanduskomisjoni liikmetest ei nõustunud temaga kahes punktis, mida ta pidas võtmeküsimusteks, eelistas ta oma nime eemaldamist raportilt. Seetõttu langeb mulle kui komisjoni esimehele raporti projekti esitlemine. Siiski soovin teda tänada töö eest, ning lasen tal endal öelda, kui ta muudatusettepanekuid esitab, miks ta nõnda otsustas.

Tema raporti, mis on nüüd minu oma, konsulteerimise raames on kalanduskomisjon pakkunud välja mitmeid muudatusettepanekuid nõukogu määruse ettepaneku kohta, ning te andsite nendest ammendava nimekirja, mitte nimekirja vaid numbrid, volinik. Need võeti vastu valdava häälteenamusega: 19 poolt, 5 vastu ja 2 jäid erapooletuks. Siinkohal esitan põhilised neist.

Kõigepealt ei peaks määrust kohaldama ELi liikmesriikide ülemereterritooriumide suhtes. Teiseks ei tohiks rikkumist pidada tõsiseks enne, kui seda on kinnitanud siseriikliku õiguse kohaselt läbi viidud tulemuslik kohtumenetlus.

Kolmandaks ei peaks IUU nimistut käsitlema kui kalalaevade nimekirja, mis on määratletud piirkondliku kalandusorganisatsiooni või komisjoni poolt vastavalt nõukogu määrusele, mis kehtestab ühenduse süsteemi, et ennetada, hoida ära ning elimineerida ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük – see on väga oluline ülesanne, volinik, millest te ise isiklikult huvitatud olete.

Neljandaks ei keeldu komisjon loataotluste edastamisest lubasid välja andvale asutusele ilma, et oleks antud liikmesriikidele võimalust esitada oma tähelepanekuid ja märkusi.

Viiendaks ei saa komisjon keelduda taotluste edastamisest, kui komisjonile ei saa asjakohaselt tõestatud faktide alusel teatavaks, et liikmesriik ei ole täitnud oma kohustusi vastava kokkuleppe raames.

Kuuendaks ja viimaseks: ühenduse kalalaevad, millele on antud püügiluba, peavad esitama oma riigi pädevale asutusele kõik andmed, mis puudutavad püüki ja selle koormust sagedusega, mis on sätestatud kokkuleppes ning vastavalt kalaliigile. Andmete esitamise nõuded peavad vastama elektroonilise püügipäeviku määruses sätestatud nõuetele.

Las mu kolleegid jätkavad muudatusettepanekutest kõnelemist, sest mõned neist on nende autorid.

 
  
MPphoto
 
 

  Carmen Fraga Estévez, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (ES) Proua juhataja, üldiselt, kui jätta kõrvale mõned aspektid, mille osas kalanduskomisjon kokkuleppel nõukoguga on parandanud komisjoni, et vältida liiga suurt tõlgendusvabadust, toetame selle ettepaneku põhilisi punkte, mille eesmärk on ELi vetest väljaspool tegutsevatele ühenduse kalalaevadele lubade andmise süsteemi ühtse raamistiku loomine.

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon kavatseb seetõttu hääletada nende muudatusettepanekute vastu, mille kalanduskomisjon on juba tagasi lükanud ning mida taas esitatakse 40 allkirjaga, kuna lähevad täiesti vastupidises suunas, sest nõuavad, et kvootide vahetamise kokkulepped peaksid jääma väljapoole üldisi kalapüügilubasid käsitlevaid õigusakte.

Minu arvates, arvestades, et kontrollikoja raport kontrollipoliitika puudujääkide osas on endiselt esilehekülgede teema ning on otsustatud resoluutselt tegeleda ebaseadusliku kalapüügi keelustamisega, ei ole väga vastuvõetav väide, et mõned kokkulepped peaksid siiski asuma väljaspool üldist raamistikku, mis on väga vajalik põhilise seadusliku garantii andmisel võrdse ning mitte-diskrimineeriva kohtlemise tagamiseks, nii operaatoritele kui ka liikmesriikidele.

Tuleb märkida, et oleme ülepeakaela sukeldunud töösse integreerimaks ja koordineerimaks erinevaid ühenduse poliitikavaldkondi, eriti mis puudutab merenduspoliitikat, sellele keskendumist on parlament on täielikult toetanud, samuti nagu veelgi vajalikumat protsessi, mis tegeleb ühenduse õigusaktide lihtsustamisega.

Selle puhul ei tohiks unustada, et räägime enam kui 9000 kalalaevast, mis tegutsevad erinevate kokkulepete raames, piirkondlike kalandusorganisatsioonide all, mis tähendab enam kui 16 000 kalapüügiloa menetlemist, sest mitte ükski leping ei põhjas ega lõunas ei ole sellest kohustusest vaba.

Kui üldse on aeg mingiks tegevuseks, siis on aeg ühtlustada ja lihtsustada seda raamistikku, et teha ta nii standardiseerituks kui võimalik ja mitte jätkata erinevuste loomist, mis muudab kontrolli ainult keerukamaks ning tekitab usaldamatust reeglite vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler, fraktsiooni PSE nimel. – Proua juhataja, mul on heameel, et mul on võimalik sõna saada seoses Morilloni raportiga kalapüügilubade asjus – või peaks ma ütlema endise Stihleri raporti asjus. Kui selle töö esialgne tegija, olin ma sunnitud oma nime selle raporti alt ära võtma, kui kalanduskomisjon minu peamised muudatusettepanekud tagasi lükkas. See raport pidi lihtsustama kalapüügilubade menetlemist. Selle asemel ületas komisjon ennast lisades artikli, mis annab talle õiguse kalapüügi kvoote ümber jagada.

Kui raportit muutmata kujul toetada, siis diskrimineerib see täiesti ebaõiglaselt põhjamaid ning nende ajaloolist püügiõigust ning ohustab suhtelist stabiilsust. Kui anda komisjonile vabad käed püügilubade ümber jagamiseks, siis see äratab kahtlusi, eriti kui kalapüügivõimalused vähenevad. Peame endalt küsima, kas seisame silmitsi olukorraga, kus kõik võivad Põhjameres kala püüda. See ei ole Šoti kalameeste huvides, samuti ei pea see silmas kalavarude kaitset ja säilitamist. Järgmine ühtse kalanduspoliitika ülevaade valmib 2012. aastaks ja see raport on kui äratuskell sellele, et ajaloolised kalapüügiõigused Põhjameres ja Läänemeres on ohus. Olen esitanud uuesti olulised muudatusettepanekud täiskogule ning palun oma kolleege neid toetada. Kui need muudatusettepanekud läbi ei lähe, siis kutsun üles raporti vastu hääletama.

 
  
MPphoto
 
 

  Struan Stevenson (PPE-DE). – Proua juhataja, soovin alguses õnnitleda härra Morillonit selle puhul, et ta võttis komisjoni nimel raporti üle, kuid pean ühtlasi ka proua Stihlerile kaasa tundma, sest ta tegi palju tööd ja nagu me kuulsime, pidi lõpuks siiski oma nime raportilt eemaldama. See on alati stressi põhjuseks, kui raportöör on palju panustanud sellisesse kompleksesse töösse. Kuid mõistan hästi neid põhjuseid, miks ta seda tegi.

Kuigi vähesed siin parlamendis vaidlustaksid ettepanekud, mis parandaksid kalapüügisüsteeme, valmistab minu jaoks peamiselt muret selle raporti punkt 13, mis käsitleb kalapüügivõimaluste alakasutamist ja annab komisjonile õiguse lihtsalt kalapüügivõimalusi ümber jagada ühelt liikmesriigilt teisele. See õõnestab üsna selgelt suhtelise stabiilsuse põhimõtet ning sellisena destabiliseerib ühise kalanduspoliitika põhialuseid. Tegelikult on punkt 13 nagu Trooja hobune, sest see tundub rohkem otsivat juurdepääsu eelnevalt liikmesriikidele eraldatud kalapüügipüügivõimalustele, selmet tegeleda bürokraatia vähendamisega ning ühtlustada tegevust, mida ma tegelikult pidasin käesoleva raporti eesmärgiks.

Ma tean, et kalandusnõukogus on Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad ja Taani väljendanud sama muret, seega, nagu proua Stihler ütles, see on vana põhja-lõuna jagamise taaselustamine, mida ma arvasin ammu kadunud olevat, ning mille tagasitulekut me ei soovi. Ma väga loodan, vastupidiselt sellele, mida volinik Borg oma varasemates märkustes ütles, et homme parlament hääletab muudatusettepanekute 20, 21, 22 ja 23 poolt, mille esitas proua Stihler ning millele on alla kirjutanud 40 parlamendiliiget.

 
  
MPphoto
 
 

  Rosa Miguélez Ramos (PSE).(ES) Tänan teid, proua juhataja. Härra Stevenson, olen kindel, et hääletame just teie poolt mainitud muudatusettepanekute vastu ning ma ei kahtle, et see põhja-lõuna situatsioon on teie jaoks täiesti uus. Seni olete kogenud situatsiooni põhjas ja meie olukorda lõunas. Nüüd soovime omandada põhja kogemust, kuna tundub, et see töötab teil seal põhjas hästi ning seetõttu meie siin lõunas tahame seda teiega jagada.

Tahaksin kõigepealt õnnitleda komisjoni, et lepiti kokku ettepaneku teksti lihtsustamises, kuna tõepoolest oli algses versioonis elemente, mida ei saanud aktsepteerida. Kontrollimääruse läbivaatamine, kokkulepe Gröönimaaga ja mõned asjad, mida volinik mainis, samuti ettepanek võtta vastu määrus IUU kalapüügi kohta, need kõik lubavad antud ettepaneku reguleerimisala hoida kitsamates piirides.

Olen kindel, et homme minu fraktsioon, nagu ta tegi seda ka komisjonis, hääletab nende muudatusettepanekute vastu, mille eesmärk on üldise mehhanismi vastuvõtmise vältimine, mis käsitleks kalapüügivõimaluste ülemäärast kasutamist, see on asi, mille eest me alati oleme seisnud, nagu me ka alati oleme eelistanud ühtse süsteemi vajadust kalapüügivõimaluste ülemäärase kasutamise osas, mida saab kohaldada kõikidele kokkulepetele, mitte ainult lõunariikide kokkulepetele, mis oli ka nõukogu mõte, kui ta ratifitseeris partnerluslepingu Gröönimaaga. Seetõttu arvan, et saan öelda, et minu fraktsioon hääletab nende muudatusettepanekute vastu, kuna nende abil püütakse rakendada seda süsteemi ainult lõunapoolsetele lepetele ja mitte põhjapoolsetele lepetele. Seetõttu arvan, et kavatseme rakendada neid kõigi suhtes, et meil kõigil oleks kindlam tunne.

Mis puudutab punkt 12, siis oleme nõus, et on vaheprotseduurid, mis annavad püügilubasid välja enne, kui nõukogu võtab vastu otsuse ratifitseerida kõnealune leping, ning arvame, et selle teema osas on vaja leida seaduslik lahendus. Seetõttu oleme komisjoniga ühel meelel vajaduse osas omada mehhanismi, mis kindlustab, et kalapüügivõimalused ei oleks ohus, nagu on öeldud punktis 12, kuni kalanduskokkulepete ratifitseerimisprotsess pole veel lõppenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, komisjoni arvates on ettepaneku eesmärk üldise kalanduspoliitika eesmärkide täitmine ning ühendusele paremate tingimuste võimaldamine, mis puudutab rahvusvaheliste kohustuste täitmist.

Ühenduse kalalaevastik on kahepoolsete lepingute alusel tegev umbes 20 riigi territoriaalvetes. Kuid kui me tahame oma kalandust säästlikult majandada, piirates selleks kalapüüki ELi vetes, siis peame oleme ettevaatlikud, et mitte eksportida seda ülepüügi probleemi, andes kalalaevadele loa vabalt ekspluateerida kolmandate riikide kalavarusid.

Nagu ma eelmisel kuul volinik Borgile ka mainisin, peame erilist tähelepanu pöörama meie rahvusvahelisele moraalsele kohustusele Aafrika suhtes. Mittesäästlik ja massiline mereressursside kasutamine Aafrika ookeanides põhjustab kalatööstuste kokkukukkumist, kriitiliste ökosüsteemide hävinemist ning mereelustiku väljasuremist. Suure osa probleemist moodustab teatamata, ebaseaduslik ja reguleerimata kalapüük, mida panevad toime nii ELi kui muud kalandusettevõtted. Ainuüksi 2005. aastal püüti Guinea-Bissau vetes hinnanguliselt 40% kala ilma püügilubadeta või rikkudes eeskirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Joe Borg, komisjoni liige. − Proua juhataja, kõigepealt, mis puudutab teiste riikide ja territooriumite kaasamist, tahaksin selgitada, et nende suhtes ei ole määrus kohaldatav, kuna ettepaneku reguleerimisala ei hõlma laevu, mis seilavad teiste riikide ja territooriumide lipu all. Siiski on see kohaldatav enamikule regioonidest, mida peetakse ühenduse veteks.

Olen nõus, et need, kes ettepanekut sellisel kujul toetavad, koos selle suurema reguleerimisalaga, et teha kokkulepped tõhusamaks ning kindlustada nende rahalist väärtust, kooskõlas üldiste eesmärkidega, mis on sätestatud kalanduskomisjoni enda ja teiste, näiteks kontrollikoja, poolt.

Mis puutub muudatusettepanekutesse, lubage mul uuesti mainida, et mõned muudatusettepanekud on arvesse võetud, nagu ma juba selgitasin. Teised on üle võetud eesistujariigi kompromissteksti põhjal või kuna esitatud muudatusettepanekud on teistes määruses või muudes õigusaktides juba sees.

Tahaksin korrata, et kõik kalanduskokkulepped, mille alusel ühenduse kalalaevad kala püüavad, tuleb kaasata käesoleva ettepaneku reguleerimisalasse. See on oluline, sest ÜRO mereõiguse konventsiooniga liitunud riigid vastutavad, nagu ma juba toonitasin, nende lipu all seilavate laevade eest.

Teiseks, alakasutatud kalapüügivõimaluste ümberjaotamine on selleks olemas, et optimeerida kalapüüki vastavalt kalanduskokkulepetele. See on, lõppude lõpuks, kalanduskokkulepete õige käsitlemine ning see ei ohusta stabiilsust, võttes arvesse ettepaneku artikli 13 lõiget 6, mis ütleb järgmist: „Käesoleva artikli kohane taotluste edastamine ei mõjuta mingil viisil edaspidist kalapüügivõimaluste jaotamist liikmesriikide vahel”. Seega toimub ümberjaotamine selleks, et kasutada kalapüügivõimalusi maksimaalselt ära vastavalt kalanduskokkulepetele ning see ei kujuta endast pretsedenti, millega ohustatakse suhtelist stabiilsust.

Lõpuks tahaksin mainida, et see punkt muutub kalatööstuste partnerluslepingutes kolmandate riikidega tavaliseks, ning see on ka kaasatud, kokkuleppel nõukoguga, lepingusse Gröönimaaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe Morillon, raportöör. (FR) Proua juhataja, mul ilmselt ei ole vaja kasutada kogu mulle antud aega, et öelda, et antud arutelu on olnud kasulik ning selle tegi võimalikuks asjaolu, et mõned meie kolleegid esitasid muudatusettepanekuid vaatamata peaaegu ühehäälsele hääletusele.

Olete mõistnud, volinik, et selle teema juures on kaks küsimust. Vastasite osaliselt esimesele küsimusele, mis puudutas suhtelise stabiilsuse säilitamist. See on muudatusettepanekute 20 kuni 24 eesmärk, mille esitasid meie kolleegid. Teine küsimus on see, mida küsis proua Stihler, täpsemalt siis see, et määruse läbivaatamise tulemusel võidakse kalavarusid hakata ebamõistlikult kasutama, eriti mis puudutab kalavarusid kolmandates riikides. Mõned kaasliikmed siin on seda arusaama jaganud ning seetõttu ka oma allkirjad andnud.

Arvan, et võin öelda, et mis sellesse puutub, siis ei ole homme hääletusele minevas raporti tekstis midagi, mis põhjustaks seda muret, kuid sõltub meie kolleegidest homme, kuidas otsustatakse, sest ma arvan, proua juhataja, et te panete selle raporti homme hääletusele.

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 10. aprillil 2008.

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: Mechtild ROTHE
Asepresident

 
Viimane päevakajastamine: 20. oktoober 2008Õigusalane teave