Suulised selgitused hääletuse kohta

- Raport: Janusz Lewandowski (A6-0082/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, 2009. aasta toob Euroopa Parlamendile palju muutusi ja väljakutseid. Lisaks valimistele ja parlamendi uue ametiaja algusele on veelgi tähtsam see, et tuleb käsitleda väljakutseid seoses Lissaboni lepingu jõustumisega. Elu ei seisa paigal ja ma ei viita üksnes poliitilisele elule. Tuleb aeg, mil on vaja muutusi ning uusi plaane ja lähenemisviise. Üldiselt on selleks, et muutused oleksid tõhusad, vajalik suurem rahaline panus. Sellest hoolimata tuleks eelarvevahendeid tõhusamalt hallata ja kaotada mis tahes tarbetu bürokraatia.

- Raport: Paul Rübig (A6-0064/2008)

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Ma hääletasin Paul Rübigi raporti poolt, sest Eurostars on minu arvates oluline Euroopa Komisjoni algatus teadus- ja arendustegevust teostavate VKEde toetamiseks.

Hoolimata asjaolust, et VKEd moodustavad peaaegu 70 % ELi SKTst, ei ole nende potentsiaali teadus- ja arendustegevuse valdkonnas veel piisavalt ära kasutatud. Tahaksin rõhutada raportööri jõupingutust võimaldada võimalikult paljudel VKEdel selles programmis osaleda. Vastavalt esialgsele ettepanekule jääksid paljud VKEd protsessist kõrvale, sest nad peaksid panustama vähemalt 50% projekti kuludest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelisele kokkuleppele, saavad VKEd osaleda ja teha koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonna projektide ettepanekutes.

Mul on hea meel, et Slovakkia on 29 riigi seas, kes on juba sellele programmile toetust avaldanud. On ülitähtis, et Slovakkia VKEd saavad teavet selle kohta, kuidas saada juurdepääs rahalistele vahenditele teadus- ja arendustegevuseks kõnealuse programmi raames, ning et teadusuuringute potentsiaal Slovakkias ja teistes Euroopa vähearenenud piirkondades kasvaks.

Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni andmebaas, kus komisjon avaldab selle programmi raames teostatud projektide tulemused, on VKEdele kasulik võrdlusalus.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, ma ei räägi sekunditki kauem, pigem sekundi vähem. Tahan öelda ainult seda, et mul oli au hääletada oma sõbra Paul Rübigi raporti poolt, milles esitatakse kokkuvõtte ettepanekust võtta vastu otsus, mille eesmärk on toetada VKEsid.

Sooviksin eelkõige – ja selle tõttu on mul palju unetuid öid – et oleks projekte, mille puhul võetaks arvesse nende vanemate inimeste kogemusi, oskusi ja mälestusi, kes oskavad anda noorematele inimestele palju teadmisi VKEde kohta ja seeläbi tuua kasu kõikidele ELi riikidele ja Euroopa Liidule tervikuna. Hr juhataja, nagu näete, on mul veel viis sekundit selleks, et soovida „buon appetito“ („head isu“) kõikidele kolleegidele, kes on olnud nii lahked ja jäänud siia, et kuulata mu avaldust.

- Raport: Adam Gierek (A6-0093/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, kõik algatused, mille eesmärgiks on toetada ja ergutada söe kaevandamist ja terase tootmist, väärivad Euroopa Parlamendi toetust. Eespool nimetatud tegevused on eriti olulised, sest ükski kiiresti areneva majandusega riik ei saa ilma nende tootmissektoriteta õitseda. Samuti tasub meeles pidada, et nende toorainete suurimad tootjad asuvad väljaspool Euroopa Liitu ja nendega võrreldes on liikmesriikide positsioon tõesti väga halb.

Ei ole kahtlust, et nõudlus söe ja terase järele kasvab jätkuvalt, mis tuleneb kiiresti arenevatest Aasia majandustest. Hoolimata vajadusest asendada süsi järk-järgult taastuvate ja keskkonnasõbralikumate kütustega, jääb süsi paljude Euroopa Liidu piirkondade jaoks veel pikaks ajaks peamiseks energia- ja jõukuseallikaks.

- Resolutsiooni ettepanekud: Olukord Tiibetis (RC-B6-0133/2008)

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Hr juhataja, hääletasin muudatusettepaneku 3 poolt, mille esitas hr Szymański, ja mis on tugevam vorm meie üldisest suhtumisest, et Pekingi olümpia avatseremoonial ei tohiks meie kõrged riigiesindajad osaleda. Hr Szymański näeb seost riigijuhtide kohalviibimise ja Hiina ametiastutuste sisepoliitika võimaliku toetamise vahel. Arvan, et see võib olla hoiatussignaal Hiina ametivõimudele, et see seos selgemaks teha. Seetõttu hääletasin muudatusettepaneku 3 poolt.

  Zuzana Roithová (PPE-DE). – (CS) Jälle kord on Euroopa Parlament tõestanud end eeskujuliku inimõiguste kaitsjana. See tuleneb sellest, et oleme saavutanud laiapõhjalise poliitilise konsensuse inimõiguste rikkumiste kohta Hiinas, kes vastupidiselt kõikidele ootustele on olümpiamängude eel totalitaarset režiimi pigem tugevdamas kui leevendamas. Olümpiakomitee pigistab silma kinni, väites, et sport ja inimõigused ei ole omavahel seotud. Olen šokeeritud sellest pragmaatilisest lähenemisviisist, mis on kaugel olümpiamängude algsetest ideaalidest.

Kutsun kõiki liikmeid üles pöörduma kirjalikus vormis palvega oma valitsuste peaministritele, nagu mina tegin, teavitada kohe avatseremoonia boikoteerimisest, kui Hiina keeldub dialoogist Tiibeti rahvaga ega ratifitseeri kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti. Minu arvates võib asjaolu, et liikmesriikide riigipead ei ole veel otsustanud ühise lähenemisviisi kasuks, pidada parimal juhul eksitavaks ja halvimal juhul ebaõnnestumiseks.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, Euroopa Liit peab sellistel tähtsatel teemadel nagu vabadus, demokraatia ja inimõigused rääkima ühel häälel. Seetõttu oli nii vajalik võtta ühemõtteline seisukoht olukorra kohta Tiibetis ning võtta otsustavad meetmed, mille eesmärgiks on veenda Hiinat neid väärtusi austama. Meie moraalseks kohustuseks on tuletada Hiinale meelde ülemaailmsele avalikule arvamusele olümpiamängude korraldamist taotledes antud lubadusi inimõiguste teemal. Praeguseks ei ole Hiina ühtegi nendest lubadustest täitnud.

Hiina on nüüd majanduslik jõud, mida ei saa eirata. Siiski on väga vale, et poliitikud seavad põhiväärtuste kaitsmisest tähtsamale kohale teatavate majanduslike eesmärkide ja soodsate kaubanduslepingute saavutamise.

Oma suhetes Hiinaga peame lõpetama poliitika, milleks on majandusküsimuste eraldamine inimõigustest. See ei pruugi siiski tähendada majanduslikult kõrvalejätmist. Tegelikult on asi just vastupidi. Hiinat tuleb veenda pühenduma rahvusvahelistele standarditele ja neist kinni pidama.

- Raport: Hannes Swoboda (A6-0048/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, teen Euroopa Parlamendi nimel väga tihedat koostööd kolleegidega Horvaatia parlamendist, seetõttu sekkun.

Juba iseseisvuse väljakuulutamise hetkel otsustas Horvaatia, et Euroopa Liit on võti Horvaatia tulevikku. Peaksime avaldama tänu Horvaatia ametisasutustele kõikide oluliste küsimuste lahendamiseks võetud meetmete eest. Viitan näiteks avaliku sektori ja kohtusüsteemi reformile ning meetmetele, mille eesmärgiks on võidelda korruptsiooniga. Horvaatia teeb tihedat koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga Haagis. Horvaatiat tuleb kiita põhiseadusesse lisatud sätte eest rahvusvähemuste integreerimise kohta ühiskondlikku ja poliitilisse ellu.

Horvaatia vajab Euroopa Liitu ja Euroopa Liit vajab Horvaatiat, muuhulgas selle geostrateegilise asukoha tõttu. Horvaatia ühinemine aitab stabiliseerida Lääne-Balkani riike ja tagada demokraatia täielikku arengut selles piirkonnas.

  Borut Pahor (PSE). – (SL) Hr juhataja, kuigi ma loodan, et Horvaatia lõpetab läbirääkimised Euroopa Liiduga võimalikult kiiresti, ei toetanud ma täna hr Swoboda raportit ühel konkreetsel põhjusel: muudatusettepanek, mis kinnitati häälteenamuse alusel, kujutab minu arvates endast tõsist probleemi, sest see loob pretsedendi seoses Euroopa Parlamendi otsustega, spekuleerides läbirääkimiste lõpetamise kuupäevade osas. Eelkõige tegi raportöör hr Swoboda ettepaneku, et sõna „võiks“ asendataks sõnadega „peaks igal juhul“, mis tähendab, et ta teeb ettepaneku, et igal juhul, sõltumata mis tahes võrdlusalustest, peaksid läbirääkimised Horvaatia ja Euroopa Liidu vahel lõppema 2009. aastal.

Usun, et Euroopa Liit on alati nõudnud kindlalt, et võrdlusaluseid tuleks järgida, ning see on mis tahes läbirääkimiste lõpetamise eritingimus. Kuid oma tänases raportis väitsid Hannes Swoboda ja Euroopa Parlament, et sõltumata kõigest, peab komisjon igal juhul lõpetama läbirääkimised Horvaatiaga 2009. aasta lõpuks. See on minu jaoks vastuvõetamatu.

  Mario Borghezio (UEN). – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, Lega Nord hääletab Horvaatiat käsitleva Swoboda raporti vastu, protestimaks meie poolt Itaalia, Veneetsia vähemuse pühade õiguste kaitseks esitatud muudatusettepanekute tagasilükkamise vastu.

Istria ja Dalmaatsia väljaostmata maadel nõuavad Fiume ja Pola rahvas taga oma õigusi – õigusi, mida endiselt jalge alla tallatakse rohkem kui 60 aastat pärast sõja lõppu. See on haav, mis vajab parandamist. Horvaatia ei saa olla jätkuvalt kurt meie kaasmaalaste appikarjete suhtes, kes ei soovi muud kui austust oma ajaloo, kannatuste ja õiguste suhtes.

On uskumatu, et meie vasakpoolsed kolleegid süüdistavad Lega Nordi meie riigis Itaalia identiteedi tunnetuse puudumises ja provotseerivad meid öeldes, et meie ministrid peaksid laulma Itaalia hümni „Fratelli d'Italia“, ning samas täiskogul siin Strasbourgis, kui arutame oma Itaalia ja Veneetsia kaasmaalaste õigusi, keda veel praegugi taga kiusatakse ja põhiõigustest ilma jäetakse, hääletavad nad koos titoistidest tagakiusajate järeltulijate ja Foibe veresaunade toimepanijatega. Meie kaasmaalased on võibolla süüdi selles, et nad on kommunismivastased ja patriootlikud, nagu ka meie, Lega Nordi liikmed, oleme kommunismivastased ja patriootlikud.

- Resolutsiooni ettepanek: Vähktõve vastu võitlemine laienenud Euroopa Liidus (B6-0132/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, hääletasin resolutsiooni poolt võitluse kohta vähktõvega laienenud Euroopa Liidus, sest see on eriti tõsine probleem. See puudutab miljoneid eurooplasi, eriti uutes liikmesriikides. Jälgimisanalüüse ja sõeluuringuid tuleb kaasrahastada või isegi täielikult rahastada liidu tasandil. Need meetmed peaksid saama Euroopa Liidu jaoks prioriteediks ning olema kohustuslikud kõikidele kodanikele.

Euroopa Komisjon peaks korraldama üleeuroopalise teadlikkuse tõstmise kampaania, mis pakub teavet vähktõbe ennetavate meetmete, selle varajase avastamise ja diagnoosimise ning ravi kohta. Vähktõvest on võimalik jagu saada üksnes siis, kui me üksteist toetame ja oma jõupingutusi kooskõlastame. Vähktõvega võitlemine on raske väljakutse, millele Euroopa ja maailm peab vastu astuma.

- Raport: Guy Bono (A6-0063/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – (PL) Hr juhataja, kirjandus, teater, arhitektuur, visuaalsed kunstid, käsitöö, kino ja televisioon näitavad Euroopa kultuurilist mitmekesisust. Nad moodustavad kõik osa Euroopa ühisest kultuuripärandist, kuigi nad kuuluvad konkreetsetele riikidele või piirkondadele Euroopas.

Üks Euroopa Liidu eesmärke on säilitada ja toetada seda mitmekesisust ja muuta see kõigile kättesaadavaks. See sätestati näiteks Maastrichti lepingus, milles Euroopa integratsiooni kultuurilist mõõdet esimest korda ametlikult väljendati. Euroopa Sotsiaalfond toetab Arturo Toscanini Fondi Itaalias. Fond on korraldanud koolituskursusi töötutele muusikutele alates 1990. aastate keskpaigast. Programm „Kultuur“ on üks Euroopa Liidu teedrajavaid programme ja kestab aastatel 2007–2013. Selle eelarve kõnealuseks ajavahemikuks on umbes 400 miljonit eurot. See on nende kultuuriliste tegevuste programm, mis ei ole audio-visuaalse iseloomuga.

Usun, et säilitame toetuse kunstnikele ja kõikidele kultuuri edendavatele meetmetele. Lõppude lõpuks on kultuur on sama tähtis kui majanduslik või tööstuslik tegevus. Just sellel põhjusel hääletasin selle raporti poolt.

- Raport: Graça Moura (A6-0075/2008)

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). – Hr juhataja, hääletasin Graça Moura raporti poolt, sest veedame liiga vähe aega kultturi toetamisel ja kulutame sellele liiga vähe raha. Keskendume majandusele, turgudele, tööle ja kaubandusele, kuid kus oleks Euroopa ilma kunstnike, muusikute ja kirjaniketa?

Eile õhtul ütles volinik Figel meile, et kultuur on tähtsam kui ettevõtlus. Saan lisada ainult seda, et kultuur loob ettevõtlust või nagu üks ajaloolane ütles: „ei oleks postiljone ilma kirjaniketa“.

Näidakem Poola helilooja Fryderyk Chopini 200. sünniaastapäeval maailmale, et sellel mandril on sündinud suur muusika ja kultuur.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Hääletasin Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava poolt globaliseeruvas maailmas, sest minu arvates on kultuur Euroopa hing ja meie rahvaste peamine rikastumise allikas. Milline teine manner saaks nimetada nii palju muusikalisi geeniusi, silmapaistvaid kunstnikke, skulptoreid, arhitekte ja teisi rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikke?

Kultuur pole kunagi ELis nii silmapaistev olnud kui praegu. Euroopa piirkondade kultuurilise küpsuse mõju illustreerib näiteks Euroopa kultuuripealinnade kava aastateks 2007–2019.

Olen aukartusega jälginud rasket võitlust Euroopa kultuuripealinna 2013 tiitli eest nelja Slovakkia kandidaadi – Košice, Martin, Nitra ja Prešov – vahel. Žuriid, mis valib võitja 2008. aasta septembris, ootab ees väga raske ülesanne. Kultuurilisest rikkusest pakatavad ilusad ja tähendusrikkad projektid pakuvad ülevaid kogemusi kõigile, kes neid linnu külastavad.

  Juhataja. − Te olete suurepärane laulja, pr Pleštinská. Mul on olnud õnn teid mitmel korral laulmas kuulda.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – (PT) Hr juhataja, soovin õnnitleda pr Mourat täna vastu võetud raporti puhul. Samuti soovin tervitada lõiget 26, mis kinnitati ülekaalukalt 560 poolthäälega nimelisel hääletusel, ja juhtida sellele erilist tähelepanu. Selles lõikes tuuakse esile Euroopa keelte vastastikmõju teiste mandrite, riikidega üle maailma, ning asjaolu, et Euroopa Liidu jaoks on väga oluline teada, kuidas konkreetselt edendada neid keeli ning nende keelte loodavat ja edasiantavat kultuurilist vastastikmõju nende euroopavälistes mõõtmetes. See kehtib inglise, hispaania ja portugali ning vähemal määral prantsuse keele kohta. Olen kindel, et volinik Orban saab kasutada kõnealust lõiget koos Joan i Maríi raportiga, mille kohta toimus hääletus kaks aastat tagasi, et koostada lõplikud suunised Euroopa mitmekeelsuse poliitika kohta. Konkreetne toetus nende keelte levikule, mis on globaalsed Euroopa keeled, on selgelt oluline globaliseeruvas maailmas, kus me elame.

- Resolutsiooni ettepanek: kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks (B6-0131/2008)

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, kliimamuutused kujutavad endast väljakutset paljudele majandussektoritele. Samuti on need ohtlikud Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele ja neil on negatiivne mõju sotsiaalsele arengule. Ainus viis kliimamuutuste mõjuga võitlemiseks on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil igas majandussektoris ja igas eluvaldkonnas. Euroopa Liit peaks moodustama globaalse tasandi liitusid, eriti arengumaadega. Viimased kannavad ka üha suurenevat vastutust tarbetu kasvuhoonegaaside heite eest.

Veel üks oluline küsimus on ühiskonna teadlikkuse parandamine kohanemismeetmete valdkonnas, kaasates keskkonnaküsimustesse massiteabevahendid ja kodanikud. Meetmeid tuleks võtta ülemaailmsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning need peaksid ületama kõik takistused, nii poliitilised kui muud.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

- Raport: Miroslav Ouzký (A6-0051/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Hääletasime lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavate loomatervishoiunõudeid käsitleva raporti poolt, pidades silmas terviseprobleeme ja nende võimalikku mõju rahvatervisele.

Näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 998/2003 ühtlustatakse eeskirjad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes liikmesriikide vahel või pärast nende sisenemist või tagasisaabumist ühendusse kolmandatest riikidest. Samuti võeti selle määrusega muu hulgas kasutusele lemmiklooma pass kasside, koerte ja valgetuhkrute liikumiseks ühest liikmesriigist teise. See tõestab, et loom on marutaudi vastu vaktsineeritud. Määruses sätestatakse siiski ajutised erandid, mida mõned liimesriigid võivad kohaldada kuni 3. juulini 2008 (artikli 6 lõige 1 ja artikkel 16).

Artikli 6 lõikes 3 sätestatakse võimalus õigusaktiga seda üleminekuperioodi pikendada raporti alusel, mis tuleb Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitada enne 1. veebruari 2007. Seda ei juhtunud.

Seetõttu on nüüd kokkulepe üleminekuperioodi pikendamise osas, et anda aega uue korra määratlemiseks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Ouskýi raporti poolt selleks, et otsuseid seoses lemmikloomade liikumisega tehtaks ainult pärast teaduslike hinnangute täielikku arvestamist.

  Miroslav Mikolášik (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) See raport puudutab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavate loomatervishoiunõuete kohta seoses üleminekuperioodi pikendamisega.

Mul on hea meel, et määruses (EÜ) nr 998/2003 ühtlustatakse eeskirjad lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes liikmesriikide vahel või pärast nende sisenemist või tagasisaabumist ühendusse kolmandatest riikidest. On väga positiivne, et lisaks teistele meetmetele on võetud kasutusele kasside, koerade ja valgetuhkrute lemmiklooma pass, mis tõestab, et loom on marutaudi vastu vaktsineeritud. Toetasin seda raportit, sest esialgne üleminekuperiood ei pruugi olla piisav, eriti seetõttu, et ühtegi ettepanekut ei ole veel esitatud ja Euroopa Parlamendi praegune koosseis 2009. aasta valimisteks kaob.

Samuti usun, et on oluline lisada Malta nende riikide nimekirja, kes taotlevad erinõudeid seoses puukidega, sest Malta suhtes juba kohaldatakse erikorda seoses puukidevastase raviga.

Kõnealune ettepanek aitab lemmikloomade omanikke, sest see muudab lemmikloomadega reisimise vähem stressitekitavaks kogemuseks.

- Raport: Luciana Sbarbati (A6-0066/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma Itaalia kolleegi Luciana Sbarbati raporti poolt, mis moodustab osa konsulteerimismenetlusest, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta.

Vajadus rändevooge jälgida on pärit komisjoni esimesest teatisest 1994. aastal ja selle tulemusel loodi 2003. aastal katsetuslik Euroopa rändevõrgustik (ERV). Sai ilmseks, et selle vajaliku vahendi säilitamiseks on vaja luua õigusakt. Vaatamata suurele teabehulgale, mida rahvusvahelise rände kohta esitati, ei ole juurdepääs nendele andmetele lihtne.

Lisaks sellele pole ei riiklikul ega ELi tasandil toimuva varjupaiga ja rändega seonduva õigusliku ja poliitilise arengu kohta piisavalt usaldusväärset, võrreldavat ja ajakohast teavet ning arengut ei ole piisavalt analüüsitud. Toetan algatusi, mille eesmärgiks on seda mehhanismi laiendada, et lisada varjupaigateema, ja sätestada võrgustiku volituste laiendamine.

  Philip Bradbourn (PPE-DE), kirjalikult. − Briti konservatiivid jäid raporti suhtes erapooletuks, sest ehkki me ei nõustu selle sisuga, kinnitatakse ettepanekus, et Ühendkuningriik on sätetest vabastatud. Meie pikaajaline poliitika on mitte võtta seisukohta küsimustes, mis Ühendkuningriiki ei puuduta ja mille suhtes oleme kindlustanud erandi.

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Alates Amsterdami lepingu jõustumisest on Euroopa ühtne rände- ja varjupaigapoliitika pidevalt arenenud.

Selles kontekstis on äärmiselt oluline, et saame riigi ja Euroopa tasandil toetuda objektiivsetele, usaldusväärsetele ja võrreldavatele andmetele, et saaksime paremini mõista ja analüüsida rändefenomeni ning koostada poliitikat või teha paremal teabel põhinevaid otsuseid.

Olemasolev teave on siiski ebaühtlane ja paljudel juhtudel ei ole see usaldusväärne, võrreldav ega isegi ajakohane.

Euroopa Ülemkogu Thessaloniki kohtumisel kiideti heaks Euroopa rändevõrgustiku loomine, mis hakkas tegutsema katseprojektina ning sellele järgnes ettevalmistav tegevus.

Seetõttu toetan seda ettepanekut, mille eesmärk on tugevdada olemasolevat struktuuri, muutes selle püsivaks ja andes sellele asjakohase õigusliku aluse, määratledes selle eesmärgid, funktsioonid, struktuuri ja rahastamismeetodid.

Nõustun raportööri esitatud muudatusettepanekutega, eelkõige varjupaiga lisamisega võrgustiku nimesse ja selle volituste laiendamisega. Nõustun eelkõige sellega, et nõukogu ettepanek anda Euroopa Parlamendile ainult vaatleja roll õiguseta hääletada on vastuvõetamatu.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Kavandatav raport ei ole midagi muud kui kokkuvõte senini Euroopas rakendatud eri poliitikavaldkondade ja loodud organite ebaõnnestumisest.

Mis on selle täpne eesmärk? Selle eesmärk on luua veel üks Euroopa struktuur, mis vastutab rände arengutega seotud ajakohaste andmete kogumise, vahetamise ja kasutamise eest. Näib, et puudub keskne teabeallikas. Kuid kümned teised riiklikud, rahvusvahelised ja valitsustevahelised organid, Euroopa rändeamet, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja põhiõiguste amet, kes vastutavad eelkõige rändealase teabe kogumise eest? Aga Eurostat, Europol, teabevõrk RAXEN, Cirefi jne? Kas need on ebatõhusad, aegunud? Kui vastus on „jah“, siis miks nende eelarve igal aastal kasvab?

Raportöörile valmistab õigustatult muret oht, et Euroopa rändevõrgustik dubleerib olemasolevaid struktuure. Ta peaks eelkõige muretsema Euroopa institutsioonide ohtliku arengusuundumuse pärast, mis rändega seotud probleemide lahendamise asemel pigem ainult varjab kurba tegelikkust lõputu komiteemenetluste arvu suurenemise ja igasuguste organite loomise abil.

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. − (PL) Euroopa rändevõrgustik ei saa selge õigusliku aluseta tegutsemist jätkata. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmena toetan täielikult pr Sbarbati raportit, milles tehakse ettepanek võtta vastu komisjoni ettepanek, ja nõukogus sellel teemal saavutatud üldist üksmeelt. Usun, et nõukogu otsus tagab asjakohase õigusliku aluse tingimusel, et selles võetakse täielikult arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

Raportööri ettepanek mitte luua uut Euroopa rändevoogude seirekeskust väärib erilist toetust. Raportöör soovitab selle asemel tugevdada riiklikel kontaktpunktidel põhinevat olemasolevat süsteemi. Samuti toetan ettepanekut suurendada võrgustiku pädevust käsitleda lisaks rändele ka varjupaika. Usun, et võrgustiku teavitus- ja uurimistegevusega seotud volitusi tuleks laiendada, et hõlmata uuringute, analüüside ja hindamiste läbiviimist seoses direktiivide kohaldamise ja rakendamisega. Arvan, et kogu võrgustiku tegevus peaks olema tõhusam, et otsustusprotsessi kaasatud organid saaksid selle tööd praktiliselt kasutada.

Hea, et võrgustik hakkab vastutama ka rände- ja varjupaigaalase teabe kogumise ja vahetamise eest. See võimaldab teavet vahetada ja võrrelda, ning muudab võimalikuks töötada tulevikus välja ühtsed kriteeriumid ja näitajad Euroopa tasandil.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Euroopa Parlament võttis täna vastu ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta.

Euroopa rändevõrgustik, mis alustas katseprojektina 2002. aastal, põhineb mitmetel riiklikel kontaktpunktidel. Selle peamine eesmärk on pakkuda „objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet“ rände- ja varjupaigaalase olukorra kohta eri liikmesriikides.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk on tugevdada olemasolevat struktuuri võrgustiku kujul, loomata vähemalt praegu uut ametit või uut vaatluskeskust ELi tasandil.

Ei ole kahtlust, et meetmed, mille eesmärk on suurendada teadmisi tõelise rände (ja varjupaiga) alase olukorra kohta eri ELi riikides, on positiivsed. Me ei nõustu siiski asjaoluga, et seda ettepanekut kasutatakse rände- ja varjupaigapoliitika liidu pädevusse ülevõtmise soodustamiseks või edendamiseks, mida püütakse aluslepingus, mis on nüüd tuntud kui Lissaboni leping, soodustada ja tagada.

Me lükkame tagasi ühtse rände- ja varjupaigapoliitika kehtestamise ELi tasandil, mis on julgeolekupõhine, piirav ja sügavalt ebainimlik ning võtab need liikmesriikide (ja nende parlamentide) pädevusse kuuluvad põhikohustused üle.

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) Koostöö liikmesriikide vahel ja teabevahetus on seoses rändepoliitikaga kindlasti vajalikud. See on eriti oluline, sest Schengeni lepingu tõttu kadusid kõik kontrollid liikmesriikidevahelistel piiridel, mis tähendab, et ühes liikmesriigis tehtud otsustel, eelkõige otsustel seaduslike sisserändajate seaduslikustamise kohta, on tagajärgi naaberriikide jaoks ja naaberriikides.

Kui on olemas valdkond, milles Euroopa välja paistab, on see selliste ametite, organite ja igasuguste struktuuride loomine, millel on töötajad ja eelarve, mis õigustavad liidu tegevust ja jätavad mulje soovist probleeme lahendada. Ometi ei ole see üldse nii.

Eelkõige osutub see tõeks seoses rändega, mille suhtes suur hulk olemasolevaid struktuure, olgu valitsusesisesed, valitsusvälised või valitsustevahelised, istuvad külg külje kõrval ilma veenvate tulemusteta. Uurimiskeskused, kutseühingud, Euroopa rände jälgimise keskused, Eurostat, Europol, põhiõiguste amet, piiriületuse- ja sisserändealase teabe, arutelude ja teabevahetuse keskus (Cirefi), ja nii edasi: loetelu on lõputu. Selles raportis püütakse lisada veel üks mustmiljones: Euroopa rändevõrgustik, eeldatav esimene etapp enne uue Euroopa vaatluskeskuse või ameti loomist.

On aeg kärpida seda ülemäärasust ja teesklust täis Euroopat.

- Raport: Gräßle (A6-0068/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma lugupeetud Saksa kolleegi ja sõbra Ingeborg Grässle raporti poolt, mis moodustab osa konsulteerimismenetlusest, milles käsitletakse komisjoni määruse eelnõud (EÜ), millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded.

Toetan raportööri ettepanekuid, mille eesmärk on ühtlustada heakskiidu andmise menetluse tähtajad ning viia täitevasutuste standardfinantsmääruse tekst kooskõlla Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega. Samuti toetan ettepanekut, mille eesmärk on selgitada ametikohtade loetelus sisalduvaid andmeid seoses ajutiste ja lepinguliste töötajate ning riigi lähetatud ekspertidega nii, et eelarvepädeval asutusel oleks selge arusaam iga ameti „personali“ eelarve muutustest.

Ettepanek vormistada nõue eelarvevahendite käsutaja, st ameti direktori, lõpliku vastutuse kohta, on samuti kehtiv.

- Raport: Ingeborg Gräßle (A6-0069/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma lugupeetud Saksa kolleegi ja sõbra Ingeborg Grässle raporti poolt, mis moodustab osa konsulteerimismenetlusest, milles käsitletakse komisjoni määruse eelnõud (EÜ), millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded.

Nõustun, et tuleb ühtlustada heakskiidu andmise menetluse tähtajad ja selgitada, et ühenduse ametid, kes tegelikult saavad vahendeid eelarvest üldfinantsmääruse artikli 185 lõike 1 alusel, on kõik need ühenduse organid, kes saavad otsetoetusi eelarvest ja kõik teised ühenduse organid, kes saavad eelarvest rahalist toetust.

Samuti on oluline määratleda andmed, mis peavad sisalduma ametikohtade loetelus seoses ajutiste ja lepinguliste töötajate ning riigi lähetatud ekspertidega nii, et eelarvepädeval asutusel oleks selge arusaam iga ameti personali eelarve muutustest ning parandada ja tugevdada eelarvevahendite käsutaja vastutust.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Asutuste, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 – teisisõnu, ühenduse ametite – arv on viimastel aastatel mitmekordistunud (prognoositakse paljude täiendavate ametite loomist), muutudes üha rahvusvahelisemaks ja täites ülesandeid, mis kuuluvad iga liikmesriigi kohustuste hulka.

Selles raportis tehakse mõned parandused Euroopa Komisjoni kavandatud teksti, eelkõige lisades nende asutuste finantsmäärusesse kohustuse teha oma veebilehtedel kättesaadavaks teave nende eelarvevahenditest abi saajate kohta. Kõnealune teave peab olema „hõlpsasti kättesaadav kolmandatele isikutele, läbipaistev ja kõikehõlmav“. Praeguses määruses seda ei käsitleta.

Ent hoolimata sellest, et nõutakse üksikasjalikumat teavet kõnealuste asutuste töötajate, eelarve ja teostatud töö kohta, nõustutakse komisjoni ettepanekus andma kõnealustele asutustele rohkem manööverdamisruumi seoses assigneeringute ümberpaigutamisega, mida tuleb nõuetekohaselt jälgida.

- Raport: Elspeth Attwooll (A6-0060/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Majanduslikud raskused, millega kalapüügisektor silmitsi seisab, tulenevad ebaselgest ja ebatõhusast süsteemist, mis põhineb muu hulgas lubatud kogupüügi (TAC) süsteemil, kvootidel ja püügikoormuse korraldamisel. Komisjoni teatises „kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta“ viidatakse raskustele, millega sektor silmitsi seisab, ja määratletakse mõned uued lähenemisviisid kalavarude majandamisele. Need sisaldavad „püügiõiguse“ reguleerimist.

See arutelu on ühenduse kalapüügisektori jaoks äärmiselt oluline, sest see avab ukse ressursside paremale bioloogilisele jätkusuutlikkusele ja annab sektori eest vastutavatele isikutele rohkem võimalusi turgu sekkuda. On olemas lai valik püügiõigusi ja tehingusüsteeme, mis ei ole alati täiesti läbipaistvad. Peame seega tõsiselt arutama, et oleks võimalik hinnata nende õiguste reguleerimise viise, mis suudavad kaluritele tagada läbipaistvuse, õiguskindluse ja majandusliku tõhususe.

Kuna püügiõigused moodustavad kalapüügivõimaluste osas kalanduse korraldamise selgroo juhtivates riikides (Ameerika Ühendriigid, Uus-Meremaa, Norra jne), on täiesti asjakohane arutada seda võimalust ühenduse kalanduse korraldamisel.

Tulenevalt kõigest eelpool nimetatust toetavad Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed Attwoolli raportit.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Volinik Borgi kõne seoses komisjoni kavatsustega ühise kalanduspoliitika tuleviku kohta oli selgusttoov: nimelt, selle juhtimissüsteemi muutmine, võttes järk-järgult kasutusele püügiõigustel põhineva ühenduse süsteemi.

Me oleksime võinud kavatsusi peaaegu ette näha: esmalt laiendada kõnealuse süsteemi kohaldamist, kuigi ainult ühe osa suhtes laevastikust, paljudes liikmesriikides, ja seejärel sellest tulenevalt luua ELi ühtne püügiõiguste turg, mille puhul saab ka ehk nendega börsil tehinguid teha.

Euroopa Komisjoni osutatud eesmärgid „... võivad viia õiguste laiaulatusliku ostmiseni, mille tulemuseks on kvootide omandi koondumine, kalandustegevuse ja laevastiku koosseisu geograafiline jaotumine“, kus „mis tahes mehhanismid, mille eesmärgiks on vähendada negatiivset mõju … peaksid olema kooskõlas ühenduse ühtse turu ja konkurentsieeskirjadega“.

See on äärmiselt oluline küsimus, mis kuulub liikmesriikide pädevusse ja ka loodusvara kasutamise õiguse omandiõiguse ja haldamise, teisisõnu riigivara kasutamise õiguste erahuvidele üleandmise seisukohalt.

Sellest kavatsusest saame üksnes kategooriliselt keelduda!

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Jäin Attwoolli raporti suhtes erapooletuks, sest ehkki nõustusin suure osaga sellest, ei käsitlenud see põhiprobleemi meie praeguses kalanduse juhtimise süsteemis: asjaolu, et Euroopa vete majandamine toimub keskselt ühise kalanduspoliitika vormis. Raportis väidetakse, et bioloogilised mereressursid on „ühine üldkasutatav hüve“, kuid ei tunnusta seda, et neid ressursse juhivad kõige paremini Euroopa kalastajarahvad. Raportis väidetakse, et „püügiõiguse juhtimise mehhanismid tuleks vastu võtta ühenduse tasandil“, kui tegelikkus näitab, et kalanduse juhtimine ühenduse poolt on olnud ilmne katastroof. Tuleks uurida erinevaid juhtimisvahendeid eesmärgiga tagada Euroopa püügikogukondade pikaajaline elujõulisus, kuid peamised otsused seoses nende vahenditega peaksid kuuluma kalastajarahvaste, mitte Euroopa institutsioonide kohustuste hulka.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Arutelu iga riigi juhtimissüsteemiga seotud teabe ja kogemuste vahetuse kohta liikmesriikide ja komisjoni vahel ei anna konkreetseid andmeid, mis võimaldaksid võtta ühiseid juhtimismeetmeid. Sellised juhtimissüsteemid jäävad liikmesriikide jurisdiktsiooni – ja õigustatult: need on seotud iga riigi ajaloo, ühiskonna, majanduse, geograafia ja hüdroloogiaga.

On õige osutada sellele, et bioloogilised mereressursid on ühine üldkasutatav hüve ning selliseid õigusi ei tohiks tõlgendada omandiõigustena. Kuid idee leida püügiõigustel põhinevaid edukaid juhtimissüsteeme ühise kalanduspoliitika raames ELi tasandil on utoopiline ja enesepettuslik, sest süsteem ise, mis on tasakaalustamatult välja töötatud, ei võimalda sellise eesmärgi saavutamist.

Kalandussektor ei ole sõltumatu iga liikmesriigi laiemast majanduslikust olukorrast ning kutsealaselt aktiivsete kalurite töömeetodid ei jää puutumata sotsiaalsest ja poliitilisest arengust nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Teadusuuringud ja arutelu näitavad lihtsalt seda, et me ei saa oodata kalurite majandusliku olukorra paranemist ja laiemalt kalapüügile toetuvate kohalike kogukondade arengut, kui järgime ühist kalanduspoliitikat, et liita kalandusettevõtted ettevõtluskontsernideks ja üldisemas mõttes kapitali ühendada.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Toetan ideed arutelu algatamisest õigustel põhinevate juhtimissüsteemide tuleviku kohta ühise kalanduspoliitika raames. Pr Attwoolli raportit õigustel põhinevate juhtimisvahendite kohta kalanduses tuleks seega tervitada. Küsimused, mis sellistes aruteludes tekivad, pakuvad elavat ja konstruktiivset arutelu, otsides võimalusi ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks. Hääletasin pr Attwoolli soovituste poolt.

- Raport: Reimer Böge (A6-0083/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma tunnustatud Saksa kolleegi Reimer Böge raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu otsus Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve raames 3 106 882 euro suuruse summa kasutuselevõtuks Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi kulukohustustest ja maksete assigneeringutest.

Kõnealuse otsuse puhul tuleb arvestada asjaolu, et 12. septembril 2007. aastal esitas Malta taotluse fondi kasutuselevõtuks 675 töötaja koondamisel tekstiilisektoris, eriti VF (Malta) Ltd ja Bortex Clothing Ind. Co Ltd koondatud töötajate puhul. Malta ametiasutused taotlesid 681 207 euro suurust toetust, et katta osa toetusmeetmete kuludest, mis on hinnanguliselt umbes 1,36 miljonit eurot. Lisaks sellele esitas Portugal 9. oktoobril 2007 taotluse fondi kasutuselevõtuks 1 546 töötaja koondamisel mootorsõidukisektoris, eriti töötajate puhul, kelle koondasid Opel Azambujas, Alcoa Fujikura Seixalis ja Johnson Controls Portalegres.

Portugali ametiasutused taotlesid 2 425 675 eurot, et katta osa toetusmeetmete kuludest, mis on hinnanguliselt umbes 4,85 miljonit eurot.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Pärast 1549 töötaja koondamist 2007. aastal ettevõtetes Opel Portugal Azambujas, Alcoa Fujikura Seixalis ja Johnson Controls Portalegres, esitas Portugali valitsus taotluse kõnealuse fondi (2 425 675 eurot) kasutuselevõtuks, et kaasrahastada selliseid meetmeid nagu „kutseõpe ja pädevuste tunnustamine“ ning palga hüvitamine, et „julgustada“ töötajaid nõustuma madalama palgaga.

Võttes arvesse tõsiseid tagajärgi töötajatele, nende perekondadele ja piirkondadele, kus nimetatud ettevõtted asuvad, on mis tahes meede, mille eesmärgiks on tagajärgi minimeerida, kahtlemata kiireloomuline ja vajalik. See ei lahenda siiski põhiprobleemi, ehk et kuidas luua ja tagada töökohad, tagada töötajate õigused ja sotsiaalmajanduslik areng piirkondades. See on võimalik ainult nõuetekohase investeerimispoliitika abil, mis kasutab ära iga piirkonna potentsiaali ning takistab rahvusvaheliste ettevõtete ümberpaigutamist või sulgemist, otsides rakendamiseks rohkem inimesi ja kohti pärast seda, kui nad on saanud miljoneid eurosid „toetust“.

Kahjuks on Euroopa Parlament võtnud vastu resolutsiooni, mis seoses Portugali taotlusega rõhutab „muret“ rahastatavate meetmete iseloomu pärast ning palub komisjonil „koostöös Portugali ametisasutustega olukorda teraselt jälgida“. Seda ei juhtunud eelnevate, näiteks Prantsusmaa või Saksamaa toetuste puhul.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi esimest kasutuselevõttu 2008. eelarveaastaks. Euroopa Sotsialistide Partei oli selle fondi loomisel väga aktiivne ning see aitab oluliselt kaasa jõupingutustele, mille eesmärgiks on leevendada globaliseerumise mõju töötajatele. Hääletasin raporti poolt.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Võitlesin 2006. aastal kõvasti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise eest. Kui see heaks kiideti, esitasin täiskogule kõne, milles ütlesin, et sellel otsusel on poliitiline vaatenurk: esimest korda tunnistasid kolm Euroopa institutsiooni – nõukogu, komisjon ja parlament –, et globaliseerumisel on negatiivseid külgi, mistõttu tuleks globaliseerimise tõttu ettevõtete sulgemise all kannatavaid töötajaid rahaliselt toetada.

Uskusin, et nii saab Euroopa Liit näidata oma kohalolekut kohapeal nende seas, kes kannatavad ettevõtete sulgemise tõttu koondamiste all, nagu on juhtunud Portugalis ettevõtetega Opel, Johnson ja Alcoa Fujikara

Need on sageli dramaatilised olukorrad, mistõttu Euroopa Parlamendi otsus muuta nendele töötajatele kättesaadavaks peaaegu 2,5 miljonit eurot võib aidata leevendada nende ärevat hetkeolukorda.

Kui inimesed muretsevad ja kardavad, on muutustega raske leppida. Kõnealused täna otsustatud ja nendele Portugali töötajatele määratud maksed ei ole imelahendus, kuid aitavad neil kindlasti leida enesekindlust, et nad saaksid selle Euroopa Liidu toetusega leida põhjusi jälle rõõmu tunda.

- Raport: Lewandowski (A6-0082/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma suurepärase Poola kolleegi Janusz Lewandowski raporti poolt 2009. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta seoses „muude jagudega“, nimelt Euroopa Parlament, aga ka nõukogu, Euroopa Kohus, kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor.

Kõnealuses dokumendis esitatakse kokkuvõtte suurematest väljakutsetest, mis on Euroopa Parlamendi päevakorras kuni 2009. aastani, eelkõige Lissaboni lepingu jõustumine. Tuleb teha kõikvõimalikke jõupingutusi tagamaks, et Euroopa Parlamendi suurenenud vastutust pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist võetakse eelarves arvesse. Tuleb võtta meetmed, et parandada suhtlemist kodanikega, eriti kohalikul tasandil ja kolme järgmise projekti raames: külastuskeskus, audiovisuaalkeskus ja veebitelevisiooni projekt. Lõpetuseks mõtlen, kas peaksime ehk enne eelarvemenetlusi viima läbi parlamendi tegevusse kaasatud inimressursi auditi.

Euroopa Parlamendi poliitilised kohustused suurenevad pidevalt ning on äärmiselt oluline, et liikmetel oleksid vahendid täiesti iseseisvalt töötamiseks.

- Raport: Janusz Lewandowski (A6-0082/2008)

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Raport tähistab 2009. aasta eelarvemenetluse arutelu algust seoses Euroopa Parlamendi ja muude institutsioonide eelarvega, välja arvatud Euroopa Komisjoni eelarve, mis on selgelt kõige suurem.

Muude aspektide hulgas, mida võiksime rõhutada, tuleb arvesse võtta praegu kavandatavaid personalipoliitikat käsitlevaid suuniseid. Seda seetõttu, et viimastel aastatel on avaldatud pidevat survet vähendada personalikulusid ebakindlate lepinguvormide, nagu näiteks välisteenuste saamiseks allhankelepingute sõlmimise kaudu, eelkõige ajutiste tööhõiveasutuste kaudu, mis on kahjulikud alalistele töölepingutele ja kõnealuste töötajate õigustele. Sellest lähenemisviisist peame muidugi kategooriliselt keelduma.

Veel üks korduv aspekt on vajadus tagada kõikide ELi ametlike ja töökeelte mitmekesisus ja kättesaadavus. 2008. aasta eelarvemenetluse käigus pandi väike assigneering reservi „et anda haldustalitustele kindlus tõhusamale keeletoe tagamiseks liikmete ametlikel kohtumistel“. Me ei tea siiski, millised meetmeid seoses sellega tegelikult võeti, eelkõige seetõttu, et jätkuvalt tekivad olukorrad, kus seda õigust ei austata, näiteks AKV-ELi parlamentaarsetel ühisassambleedel.

- Raport: Paul Rübig (A6-0064/2008)

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma lugupeetud Austria kolleegi Paul Rübigi raporti poolt, mis moodustab osa kaasotsustamismenetlusest ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus-ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus-ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamine.

Tervitan kõnealust algatust, mille eesmärgiks on lisada kuue aasta jooksul assigneeringutele summas 300 miljonit eurot veel 100 miljonit eurot Eurostarsi ühisprogrammi raames arvukatele liikmesriikide ja teistele Euroopa Majanduspiirkonna liikmete innovatiivsetele VKEdele, et selles valdkonnas järele jõuda. Väga huvitav on märkida, et 82 % suurtest USA ettevõtetest, mis on asutatud pärast 1980. aastat, loodi tühja koha pealt, samas kui ELis on sama arv ainult 37 %.

Seega on selge, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, eelkõige innovatiivsed, pakuvad suurt lootust majanduskasvuks ja sotsiaalseks arenguks meie siseturul.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, hääletan raporti poolt, kuna see annab täiendava olulise panuse teadusuuringute ja innovatsiooni ja seeläbi Euroopas toodetud toodete konkurentsivõime arendamisse.

Tervitan asjaolu, et vahendeid hakatakse eraldama VKEdele, kes moodustavad Itaalia ja Euroopa majanduste olulise sidekoe ning vajasid suuremat rahalist toetust, mis vastab originaalsete, kvaliteetsete toodete loomisele, mis suudavad võistelda konkurentsiga areneva majandusega riikidest.

ELi loomingulist potentsiaali tuleb toetada ja tõhustada, et hõlbustada innovatsiooni meie siseturul, siiski ilma et oleks ohtu seista lähitulevikus silmitsi tasudega seoses intellektuaalomandiõigustega, mida võivad nõuda riigid väljaspool Euroopat.

Uued konkurendid, nagu Hiina, Jaapan ja India, astuvad suurejooneliselt rahvusvahelisele majandusareenile, sundides maailmaturgu seisma silmitsi innovatsioonil põhineva värske konkurentsi väljakutsega. ELi Eurostarsi programmi kaasrahastamine VKEde huvides on seega hädavajalik samm tagamaks, et ELi liikmesriigid säilitavad konkurentsivõime keskpikas ja pikas perspektiivis.

Lisaks on mul hea meel läbirääkimistel saavutatud edu üle seoses kompromisskokkuleppega, mis, parandades VKEde juurdepääsukriteeriume, võimaldab neil teha uuendusi viisil, mis aitab kaasa Euroopa VKEde edukusele ja ellujäämisele.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Teoreetiliselt on see oluline programm, arvestades, et selle eesmärk on toetada teadus-ja arendustegevusega tegelevaid VKEsid, kuna see toimub ettevõtetes, eelkõige väiksemates, kus investeeringutel teadus-ja arendustegevusse on kõige suurem mitmekordistuv mõju ja samal ajal kõige suurem vajadus. Ometi me arvame, et programm ei anna tulemust, sest:

– programmile on eraldatud absoluutselt koomilised, lausa naeruväärsed rahalised vahendid – 400 miljonit, millest üksnes 100 miljonit on pärit EList –, mis tähendab, et kõnealune ettepanek on pelgalt propaganda. Ent samal ajal on varjatud asjaolu, et vaid väga väike arv ettevõtteid saab sellest programmist tulevikus kasu.

– Ettepanek toob kasu vaid kõige võimsamatele ja kogenumatele keskmise suurusega ettevõtetele, teisisõnu ettevõtetele, kellel on rohkem kui 250 töötajat, nii et rohkem kui 80 % Euroopa ettevõtetest, kuhu kuuluvad peamiselt mikro- ja väikeettevõtted, jäetakse välja.

Kuna Portugal on üks Euroopa riikidest, kus on suur puudus investeeringutest teadus-ja arendustegevusse ettevõtetes, arvame, et kui Eurostarsi programm peaks tulema meie riiki, oleks selle mõju täiesti ebaasjakohane ja mittevajalik.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan hr Rubigi ettepanekut toetada uurimis-ja arendustegevusega tegelevaid VKEsid. Plaani teha 400 miljoni euro süst selliste VKEde toetamisse, et viia läbi turule orienteeritud teadusuuringuid rahvusvahelistes projektides, tuleks toetada, ja ma hääletasin kõnealuse raporti poolt.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Tahan väljendada toetust Rübigi raportile, milles püütakse suurendada selliste VKEde arvu, kes abikõlblikud saama toetust oma uurimis-ja arendusprojektidele Eurostarsi teadus-ja arendusprogrammi raames, mida viivad ellu mitu liikmesriiki ja assotsieerunud riiki. Selle eesmärk on ka hõlbustada meie VKEde, kes kujutavad endast Euroopa majanduse tõelist katalüsaatorit, osalemist kõnealuses programmis.

Tervitan ka asjaolu, et tulevikus osaleb ka Luxembourg Eurostarsi programmis, mis aitab meil saavutada Lissaboni strateegia eesmärke.

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Toetan kõnealuse raporti sisu, kuna arvan, et selle ettepanekute eesmärk on julgustada teadus-ja arendustegevust VKEdes, mis moodustavad üle 99 % kõikidest ettevõtetest Euroopas ja annavad tööd üle 60 %-le töötavast elanikkonnast.

Raportis lisatakse, et nende VKEde arv, kes osalevad teadus-ja arendustegevuses, on väga piiratud ja me peame seepärast kõikide kättesaadavate vahendite abil julgustama sellist tüüpi algatust, mis on saamas nende konkurentsivõime tugevdamisel üha otsustavamaks.

Selles suhtes kõnealuses raportis kõige otsustavamat aspekti ei käsitleta. On ülioluline, et loodaks mitmekordistav mõju, mis ärijuhtimise kaasaegsete vormide kaudu võib kaasa tuua protsessid, mis võivad luua väärtust ettevõtete innovatsiooni ja tõhususe kaudu. See väärtuse loomine peab tooma kasu mitte üksnes ettevõtetele, kus seda arendatakse, vaid kogu ettevõtlusstruktuurile, alates primaarsest sektorist kuni tertsiaarseni välja.

Kõnealuse raporti vastuvõtmine ei tohi panna meid unustama vajadust tugevdada alustavate ettevõtete rahalise toetuse mehhanisme, valdkonda, kus esineb ikka veel palju raskusi, eelkõige noorte ettevõtjate puhul, kes tahavad alustada ettevõtluseksperimenti.

Rõhutaksin, et kõnealustelt protsessidelt tuleb kõrvaldada bürokraatia nii, et VKEd söandaksid pühenduda teadus- ja arendustegevusele.

  Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Paul Rübigi raporti poolt hääletamisega saadab Euroopa Parlament liikmesriikide väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele selge signaali. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võivad sageli olla tõhusad osalejad teadus- ja arendustegevuses, kuid nad peavad kannatama välja ebasoodsamaid tingimusi kui need, mida kohaldatakse suurte rahvusvaheliste korporatsioonide suhtes.

Nüüdsest peale võivad VKEde ühendused, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega, kasutada ära Euroopa rahalist toetust ja tegutseda Euroopa võrgustikus koos teiste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega. Slovakkia VKEd suudavad seega panustada oma teadmisi ja suutlikkust Euroopa teadus- ja arendussektorisse.

Slovakkias asub palju väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid maapiirkondades, kus on vähem arenenud infrastruktuur, mis takistab nende arengut. Palju naisi töötab kas otseselt või kaudselt teadus- ja arendustegevusega tegelevates VKEdes. Euroopa fondid on kasulikud, kuna nad annavad VKEdele tõuke, võimaldades nende kutsealasel võimekusel teenida ühist huvi.

Eurostarsi programm on programm uute toodete ja teenuste kohta teadusuuringute läbiviimiseks ja nende arendamiseks Euroopa tasandil. VKEd mängivad Eurostarsi projektides keskset rolli. On tõesti kahju, et Slovakkia Vabariik ja ELi liikmesriigid selles programmis ei osale. Slovakkia väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole sellest tulenevalt juurdepääsu märkimisväärsele rahalisele toetusele, mis on kättesaadaval uute toodete, tehnikate ja teenuste tõhusaks väljaarendamiseks.

- Raport: Adam Gierek (A6-0039/2008)

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (KOM(2007)0393 – C6-0248/2007 – 2007/0135(CNS)).

Toetan seisukohta, mille esitas hr Gierek, kes väitis, et arvestades fondi rolli Euroopa Liidu nõuetekohase arengu tagamisel, eriti uutes liikmesriikides, peaks fond tegevust jätkama. Teras on ikka veel üks masina- ja ehitustööstuse keskseid tooraineid. Tõsi on ka see, et selle kvaliteedi ning tootmise tõhususe parandamise tehnilised võimalused ei ole kaugeltki ammendunud.

Nagu hiljuti on rõhutatud, sõltub söe suurem konkurentsivõime energiaturul piirkondlike ressursside tõhusast ärakasutamisest. See annab tohutu panuse Euroopa Liidu territooriumil energiakindluse suurendamisse.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma hääletasin hr Giereki raporti poolt söe ja terase teadusfondi kohta. Raporti ettepanekutes võimaldatakse suuremat keskendumist keskkonnaprobleemidele ja võimaldatakse söe- ja terasesektoril uurida kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise viise.

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Ma hääletan kõnealuse raporti poolt ja arvan, et on oluline, et me kasutame võimalust uurida üksikasjalikumalt söe kui meie energiavajaduse osa kasutust. Liiga kaua on sütt vaadeldud kui musta kütust ja uute tehnoloogiate kasutamise abil söe puhastamise võimalusele on vähe tähelepanu pööratud.

Minu enda piirkond Loode-Inglismaal istub ikka veel suurte kvaliteetsete söevarude otsas, mida peetakse kaevandamiseks liiga kalliks, ja kuigi on tõsi, et süsi oma kõige puhtamal kujul ei ole keskkonnasõbralik kütus, on nüüd olemas uus, puhas söetehnoloogia, mis võimaldaks söel mängida meie energiavarustuses olulist rolli, samal ajal protsessis keskkonda hävitamata.

Meil on vaja paremini oma varusid kasutada. Meil on vaja leida rohkem raha teadusuuringuteks, et muuta süsi keskkonnasõbralikumaks ja keskkonna seisukohalt konkurentsivõimelisemaks. Meil on vaja teha rohkem ära selleks, et oma söekaevandamiskogukonnad taaselustada. Usun, et kahjulikke gaase mittesisaldaval söel on tulevikku ja tänan tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raporti eest, mis paneb vähemalt selle arutelu käima.

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Nii süsi kui teras on olnud väga olulised tööstusharud kogukondade jaoks Kagu-Inglismaal, eriti Kentis. Ma tervitan seda raportit, mis edendab ühte teadusuuringute fondi, et töötada välja kõnealuste tööstusharude elemente ELis, kuna me vajame vastuseid meie tuleviku energiavajadustele. Söe muutmine keskkonna seisukohalt vastuvõetavamaks kütuseks võiks eelkõige aidata kindlustada tuleviku energiavajadusi, kui Euroopa võiks olla ebakindlatest tarnetingimustest tingitud suure surve all.

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin hr Giereki söe- ja terasefondi käsitleva raporti vastuvõtmise poolt.

Vastavalt nõukogu suunistele vaadati söe ja terase teadusfond käesoleval aastal pärast selle viieaastast tegutsemist uuesti läbi. Läbivaatamisel keskenduti energiamaterjalide tõhusale kasutamisele ja keskkonnakaitsele. Tuleks rõhutada, et üks fondi suurtest eelistest on see, et seda on võimalik kasutada teadusuuringutele ette nähtud täiendavate rahaliste vahendite allikana, mida seitsmes raamprogramm ei hõlma. Lisaks sellele, ka vastavalt Euroopa Komisjoni seisukohale peaks fond tegevust jätkama, kuna teras on ikka veel masinaehituse- ja ehitustööstuse üks peamisi tooraineid ning need sektorid nõuavad pidevaid investeeringuid ja teadusuuringuid.

Samuti hõlbustab fond söe paremat kasutamist energiaturul, mis annab Euroopa Liidu energiajulgeolekusse märkimisväärse panuse. Tuleks siiski jätta meelde, et selle tooraine kaevandamine nõuab jätkuvaid uuringuid. Teine oluline küsimus on soolise võrdõiguslikkuse küsimuse sisseviimine uurimisrühmadesse. See annab positiivse panuse naiste kaasatuse suurenemisele kõnealuses valdkonnas.

- Raport: Philippe Morillon (A6-0072/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. − (PT) Vastavalt komisjoni antud teabele töötab tonnaaži arvestuses 40 % ELi laevastikust avamerel või kolmandate riikide vetes. Samamoodi kalastavad ka teistest riikidest pärit laevad ELi vetes, nimelt nn Põhjamaade lepingute tingimuste alusel.

Seega on väga oluline, et ELil oleks selge süsteem mõlemat tüüpi tegevusele loa andmiseks. Õigusloomega seotud ettepanek ja parlamendi raport kujutavad endast osa ELi jõupingutustest ühise kalanduspoliitika lihtsustamiseks, sätestades üldeeskirju ja tingimusi nii ELi vetes kui väljapool kalastamiseks lubade taotlemiseks ja väljastamiseks.

Komisjoni ettepanekus selgitatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustusi ja täpsustatakse püügitegevuse aruandlusnõudeid. Parlamendi raportis tehtud muudatusettepanekud muudavad kõnealuse dokumendi teatavas suhtes õiglasemaks. Üks näide sellest on suurem paindlikkus, mis on kehtestatud seoses abikõlblikkuse kriteeriumidega artiklis 7.

Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed toetavad seepärast Morilloni raportit.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Praegu toimub ühenduse kalalaevadele või kolmandate riikide laevadele püügitegevuslubade andmine eri kahepoolsete lepingute või piirkondlike kalandusorganisatsioonide kaudu.

Käesoleva ettepaneku võtta vatsu määrus eesmärk on luua ühtne kord kõikide püügilubade haldamiseks, osutades selgelt Euroopa Komisjoni, mitte liikmesriikide, rollile kõnealuste lubade andmisel või peatamisel.

Paljude oluliste aspektide hulgas, mis väärivad kommenteerimist või kriitikat, rõhutaksime, et hoolimata sellest, et kõnealuses raportis selgitatakse ettepaneku võtta vastu määrus teatavaid aspekte, nagu vaid selliste rikkumiste pidamine rasketeks rikkumisteks, mida on sellistena tõepoolest kinnitatud vastavalt asjaomaste riigisiseste õigusaktidega – mida me peame positiivseks – ei kaitse see siiski iga liikmesriigi pädevust püügitegevuse juhtimise mõttes nende oma majandusvööndites, millega me nõus ei ole.

Seepärast esitasime muudatusettepaneku, milles toetati liikmesriikide kui huvitatud isikute aktiivset osalust kõnealustes menetlustes, eelkõige selles valdkonnas lubade andmise otsustamismenetlustes. Kahjuks lükkas täiskogu enamus muudatusettepaneku tagasi.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin Morilloni raporti poolt, sest terve rida muudatusettepanekuid, millele ka mina alla kirjutasin, hääletati maha. Eelkõige tõrjuti välja püügivõimaluste ümberjaotamisega seotud muudatusettepanekuid. Mu enda vaenulikkus hukatusliku ühise kalanduspoliitika suhtes on sellel täiskogul dokumenteeritud ja ma usun, et kalavarude majandamine peaks pöörduma tagasi Euroopa püügirahvaste juurde. Siiski nii kaua, kui meil on ühine poliitika, ei tohi rikkuda suhtelise stabiilsuse põhimõtet ja kõikidele Euroopa püügikogukondadele tuleb kinnitada, et ajaloolised püügiõigused jäävad neile alles.

  Bogusław Liberadzki (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma hääletasin raporti poolt ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse ühenduse kalalaevadele loa andmist püügiks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (KOM(2007)0330 – C6-0236/2007 – 2007/0114(CNS)).

Hr Morillon rõhutas õigustatult, et on väga oluline, et Euroopa Liidul oleks selge süsteem mõlemat tüüpi tegevuse jaoks lubade andmiseks, et saavutada maksimaalne vastavus liidu õigusnormidele kalanduse valdkonnas ja muuta ELi laevade tegevus kolmandate riikide vetes läbipaistvamaks.

Lisaks sellele ei saa olla mingit kahtlust, et prioriteet, mille komisjon ja Euroopa Liit on andnud võitlusele ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga ja kalavarude märkimisväärne vähendamine arengumaades, mille on põhjustanud ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügiga tegelevad laevad, väärib meie suurimat tähelepanu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hr Morilloni raporti eesmärk oleks pidanud olema ühise kalanduspoliitika lihtsustamine. Ma ei ole veendunud, et raporti esialgsed ettepanekud selle nõude täitsid. Selliste lepingute lisamine, mis kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 63 alla, tekitaks Šotimaa kalatööstusele palju praktilisi raskusi. Näib, et sätted, mis puudutavad kasutamist, moodustavad juba osa olemasolevatest kolmandate riikide kalandusalastest partnerluskokkulepetest ja raporti ettepanekud muudavad küsimused kõnealuses valdkonnas üksnes keerulisemaks. Minu hääletus peegeldas kõnealuseid muresid.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Kirjutan Euroopa Parlamentaarse Tööerakonna nimel, et selgitada, miks me esitasime hr Morilloni raportit käsitlevad muudatusettepanekud 20–23 ja neid toetasime, ja kui muudatusettepanekud ära langesid, hääletasime muudetud raporti ja õigusloomega seotud resolutsiooni vastu.

Muudatusettepanekud 20, 21 ja 22 on seotud määruse reguleerimisalaga. On oluline säilitada eristus pigem Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikliga 63 kui artikliga 62 hõlmatud lepingute vahel. Kõnealuses ettepanekus tuleks käsitleda üksnes viimatinimetatut.

Muudatusettepanekus 23 jäetakse välja artiklis 13 kavandatud komisjonile antud volitused püügivõimaluste ümberjaotamisel, säilitades suhtelise stabiilsuse põhimõtte ja ajaloolised püügiõigused vastutustundliku kalapüügi kontekstis.

Tänane hääletus peaks olema äratuskõne kõikidele nendele, kes ohustatud kalavarude säilitamise pärast muret tunnevad. See näitab, et Euroopa Parlament pooldab Euroopa Komisjoni poolset püügikvootide ümberjaotamist, mille tulemuseks oleks vabadus Põhjameres. See on vastuolus suhtelise stabiilsuse põhimõttega ja kahjustab Šotimaa püügihuve. Meil ei olnud muud võimalust kui hääletada kõnealuse raporti vastu.

- Resolutsiooni ettepanekud: Olukord Tiibetis (B6-0133/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Meie, Rootsi sotisaaldemokraadid, toetame Euroopa Parlamendi soovi kutsuda mitmed maailma usujuhid 2008. aastal, Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal, dialoogile Euroopa Parlamendi liikmetega.

Tahame siiski rõhutada, et dialoog peaks toimuma arutelude ja avamuste vahetuste kujul komisjonides või spetsiaalselt korraldatud kohtumistel. Ühepoolsed kõned täiskogu istungil viibivatele parlamendiliikmetele võimaluseta dialoogiks ja küsimusteks ei ole õige suhtlemise ja kultuuridevaheliste kogemuste jagamise vahend.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. − Esialgne kompromisslahendus ei olnud minu meelest päris tasakaalustatud. Algsed rahutused Lhasas ja mujal olid lavastatud rünnakud inimeste ja hoonete vastu, kus toimusid süütamised, tekitati varalist kahju ning mõrvati Hiina hani ja moslemi vähemusrühmi. Kui minu päritoluriigis oleksid valged noored olnud vastamisi meie sisserändajate kogukonnaga, oleks seda kirjeldatud kui rassirahutusi. Sellest hoolimata oleksin võinud seda lõppkokkuvõttes toetada. Hiina ei austa endiselt täielikult inimõigusi oma territooriumil seoses sõltumatute ametiühingute, riigisiseste ümberasujate ning vähemususundite praktiseerimisega.

Kuid parempoolsete muudatusettepanekud, mis on vastu võetud, on selle teksti „üle ääre ajanud”. ELi poliitika „Üks Hiina“ tagasilükkamine, nõuded „eeltingimusteta“ dialoogiks muutsid minu jaoks võimatuks resolutsiooni toetada, kuigi nõustusin resolutsiooni inimõigusi puudutavate elementidega, nagu väljendasin nimelisel hääletusel oma hääle kaudu.

  Patrick Gaubert (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Tervitan Tiibetit käsitleva ühisresolutsiooni vastuvõtmist kõikide fraktsioonide poolt. Dokumendis mõistetakse hukka hiljutine represseerimine Tiibetis ning võetakse aluseks parlamendi varasemad resolutsioonid, milles kutsutakse mõlemaid pooli üles osalema dialoogis.

Samuti kutsume Hiina valitsust ja Dalai Lama toetajaid üles lõpetama mis tahes vägivald. Hiina valitsus ei tohi kuritarvitada 2008. aasta olümpiamänge, vahistades dissidente, ajakirjanikke ja inimõiguste aktiviste.

Kutsume ELi ametisolevat eesistujariiki üles püüdma leida ühine ELi seisukoht riigi- või valitsusjuhtide ning ELi kõrge esindaja viibimise suhtes olümpiamängude avatseremoonial, mitteosalemise võimalusega juhul, kui ei taasalustata dialoogi Hiina ametiasutuste ja Tema Pühaduse dalai-laama vahel.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Olümpiatõrvik on jätkamas oma teekonda ümber maailma ja meeleavaldused kogu maailmas on näidanud, mida inimesed selle suve olümpiamängudest arvavad. See on küsimus, mille vastu paljud huvi tunnevad ning on oluline, et liikmesriikidel endil oleks võimalik valida, kas osaleda või boikoteerida olümpiamänge Hiinas.

Võitlus inimõiguste eest on olulise tähtsusega ja seda tuleks toetada, kuid töö peab toimuma läbi ÜRO, et saavutada vajalik õiguspärasus. Kahjuks kasutab Euroopa Parlament hetkeolukorda Tiibetis, et edendada oma välispoliitikaalaseid seisukohti. Olukord Hiina ja Tiibeti vahel tuleb lahendada Euroopa Parlamendi, kellel puuduvad kõnealuses valdkonnas volitused, sekkumiseta.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Avaldades kaastunnet ohvritele, väljendades meie soovi, et konfliktid tuleks lahendada rahumeelselt ja meie põhimõtteid demokraatia, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse kaitse kohta, arvame jälle kord, et resolutsioon olukorra kohta Tiibetis sisaldab elemente, mis ei vasta täpselt olukorrale sellisena, kuidas see tegelikult areneb.

Saab üha ilmsemaks, et tegelikult on käsil Pekingi olümpiamängude vastane operatsioon; see on tõeline motivatsioon provotseerimise suurenemiseks ja suureks osaks väljendatavast silmakirjalikust pahameelest.

Jälle kord manipuleeritakse argumentidega õigustamaks praegust ja tulevast sekkumist ja rahvusvahelise õiguse rikkumisi, püüdes kehtestada strateegilisi ja majanduslikke huve Hiina suhtes.

On märkimisväärne, et räägime endiselt Tiibetist kui Hiina okupeeritud territooriumist, kui vägivalda põhjustavaid separatistide liikumisi algatavad ja toetavad jõud ei vaidlusta Hiina Rahvavabariigi territooriumi terviklikkust, sealhulgas Tiibetit autonoomse piirkonnana.

Lõpuks, milline südametunnistus saab olla sellel täiskogul, kes võtab vastu sellise resolutsiooni, kui vähem kui kuu aega tagasi võeti täiskogul vastu raport Iraagi kohta, mainimata kordagi USA agressiooni ja okupatsiooni?

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Arvestades Tiibeti olukorra tõsidust, ei saanud Euroopa Parlament kauem vaikida. Seetõttu toetasin seda resolutsiooni, mis mõistab tugevalt hukka brutaalse represseerimise selles piirkonnas Hiina julgeolekujõudude poolt.

Vägivald, mis on aset leidnud Lhasa ja Dharamsala tänavatel ja välisriikide massiteabevahendite tsenseerimine on talumatud ja meie institutsioon peab koos rahvusvahelise üldsusega kasutama kogu oma mõjuvõimu tagamaks, et see lõpeb ning et Hiina austab oma inimõiguste- ja vähemustealaseid rahvusvahelisi kohustusi.

Oma hääle abil soovisin väljendada ka oma solidaarsust Tiibeti rahvaga, kellest suurem osa ei nõua iseseisvust, vaid suuremat poliitilist autonoomsust ja oma kultuurilise ja keelelise pärandi austamist.

Ma ei toeta Pekingi olümpiamängude täielikku boikoteerimist, sest minu arvates tuleb suluseisule eelistada alati dialoogi. Usun siiski, et need olümpiamängud on võimalus julgustada Hiina ametiasutusi tegema edusamme teel demokraatiale ning loodan, nagu resolutsioonis on märgitud, et ELi riigipead ja valitsusjuhid võtavad selle sündmuse suhtes järjekindla ühise seiskoha.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Mõistan hukka Tiibeti protesteerijate represseerimise Hiina relvajõudude poolt. Tõepoolest, kõnealune küsimus rõhutab vajadust ühise ELi lähenemisviisi järele Hiina suhtes. Ainult sellise ühtse lähenemisviisi kaudu saab koostöö konstruktiivselt jätkuda. Pekingi olümpiamängud on parim võimalus edusammude nimel aktiivselt tegutseda sellistes küsimustes nagu inimõigused ja meediavabadus Hiinas. Hiina valitsuse jõupingutused protestide või reportaažide takistamiseks neil eesmärkidel oleksid kahetsusväärsed. Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Oli täiesti prognoositav, et Hiina reageerib meeleavaldustele sõjaväe ja politsei abil. Hiina ei ole kahtlemata demokraatlik riik, kuid Hiina julgeolekujõudude reageerimine meeleavaldajatele tuleb loomulikult hukka mõista. Olümpiamängude boikoteerimist mis tahes vormis tõlgendaks enamik Hiina rahvastikust tõenäoliselt lihtsalt solvanguna ning boikoteerimine kindlasti ei parandaks, vaid halvimal juhul isegi halvendaks vähemuste olukorda selles riigis.

Arvestades ELi kaalukust rahvusvahelisel areenil, on väga ebatõenäoline, et ELi omapead tegutsemise lähenemisviisid mingit mõju avaldavad. Kui EL jätkab ja teeb ennast maailma silmis naerualuseks, ei aita see kedagi, eelkõige tiibetlasi. Isegi kui olukord rahuneb, võib prognoosida uusi ja võibolla isegi vägivaldsemaid rahutusi. Kuid koos liitlastega saab EL teha jõupingutusi, et järk-järgult parandada vähemuste elu Hiinas ja kutsuda vähehaaval esile valitsuse ja rahvastiku enamuse suhtumise muutumise.

  Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Tervitan meie täiskogu tänast kindlat seisukohta seoses olukorraga, mis on Tiibetis kestnud aastakümneid, kuid halvenes märkimisväärselt kuu aega tagasi. Oma – nii Euroopa kui üleüldiste – väärtuste kaitsmine tähendab, et vaikimine ei tule kõne alla: Toetan seega täielikult „Tiibeti meeleavaldajate Hiina julgeolekujõudude poolse brutaalse represseerimise“ hukkamõistmist ning samuti „kõik vägivallaaktid mis tahes allikast“, mis on viimastel päevadel aset leidnud.

Samuti esitab Euroopa Parlament mitmeid palveid Hiina ametiasutustele, kutsudes neid üles eelkõige lubama sõltumatut rahvusvahelist uurimist Tiibeti vägivalla kohta, algatada eeltingimusteta konstruktiivne dialoog tiibetlastega, vabastada koheselt rahumeelsed meeleavaldajad ja kõik Hiinas vahistatud dissidendid, ning austama ROKile ja maailmale 2001. aastal antud inimõigustealaseid lubadusi.

Lisaks kutsutakse resolutsioonis ELi riigipäid ja valitsusjuhte üles võtma ühine seisukoht oma osalemise kohta olümpiamängude avatseremoonial.

  Adrian Severin (PSE), kirjalikult. − Rumeenia sotsialistide delegatsiooni juhina sooviksin selgitada delegatsiooni vastuhäält Tiibetit käsitleva resolutsioonile. Tegelikult ei kaitse resolutsioon inimõigusi ning me ei saa leppida sellega, et inimõigused satuvad geopoliitiliste strateegiate ja huvide pantvangi. Inimõiguste osas on see leebe ja silmakirjalik, sest see on jõuline selliste poliitiliste lahenduste väljapakkumisel, mis ei arvesta tegelikku olukorda Hiinas.

Selle resolutsiooniga on EL kaotamas usaldusväärsust, edendades tegelikult inimõiguste toetamise väidete taga ohtlikku Tiibeti „poliitilise autonoomsuse" ja iseseisvuse strateegiat, mis on selgelt vastuolus poliitika „Üks Hiina“ põhimõttega. Samal ajal kaotab EL „avanemisprotsessis” oma julgustavat mõju Hiinale .

Sellest tulenevalt seisab resolutsioon Hiina jagunemise eest ning ei toeta ega edenda inimõigusi, mida kasutatakse ettekäändena eri geopoliitiliste strateegiate edendamiseks.

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. − Toetan selles olukorras täielikult Tiibetit. Siiski ei saanud ma seda resolutsiooni ettepanekut toetada, sest muudatusettepaneku poliitika „Üks Hiina“ põhimõtte järgimise kohta võttis enamik mu kolleege vastu. Ma ei toeta seda konkreetset muudatusettepanekut, sest poliitika „Üks Hiina“ ohustab nii Taiwani kui Tiibetit. Olen varem kutsunud üles boikoteerima Pekingi olümpiamänge inimõiguste pärast.

- Raport: Hannes Swoboda (A6-0048/2008)

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Kuulusin välisasjade komisjoni delegatsiooni, kes külastas käesoleva aasta alguses Zagrebit . Nõustun raportööriga eile arutatud raportis kirjeldatud küsimustes ja seega hääletasin täna hr Swoboda raporti vastuvõtmise poolt. Sooviksin õnnitleda Horvaatia ametiasutusi positiivsete tulemuste puhul, mis nad on seni saavutanud Euroopa Liiduga ühinemiseks ettevalmistumisel.

  Robert Goebbels (PSE), kirjalikult. – (FR) Kuigi ma hääletasin Horvaatia võimalikku ühinemist käsitleva arenguaruande poolt, pean rõhutama, et ükski tulevane ühinemine ei saa toimuda lähitulevikus. 27-liikmeline liit peab kõigepealt ennast vastavalt Lissaboni lepingule organiseerima. Uued ühinemised on võimalikud ainult pärast praeguse ELi konsolideerimist.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Junilistan on seisukohal, et ELi laienemine on põhiline aspekt töös rahu ja stabiilsuse saavutamiseks Euroopas. Seega toetame Horvaatia ELi liikmelisust siis, kui riik täidab Kopenhaageni kriteeriumid. Seetõttu hääletasime raporti poolt.

Siiski on absurdne Euroopa Parlamendi nõue, et meedia astuks samme säilitamaks rahva toetust rahvusvahelise kriminaalkohtu rollile. Sellist lausungit võib tõlgendada lihtsalt ajakirjandusvabadusse sekkumisena. Samuti oleme kriitilised sõnastuste suhtes, mille eesmärk on, et Euroopa Parlament peaks kutsuma Horvaatiat üles viima läbi teadlikkuse tõstmise kampaania, mille eesmärgiks on juhtida avalikkuse tähelepanu keskkonnale. Küsimus on loomulikult iseenesest oluline, kuid jääb Euroopa Parlamendi pädevusalast välja.

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Tuleb öelda, et hiljutise Bukarestis toimunud NATO tippkohtumise mõju andis end tänasel täiskogu hääletusel tunda.

Teisisõnu, Horvaatia nägi raporti vastuvõtmist oma „edusammude“ kohta ELiga liitumise suunas, kus öeldi isegi selgelt, et läbirääkimised peavad (!) lõppema enne 2009. aasta valimisi, samal ajal kui endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (FYROM) nägi, kuidas hääletamine tema arenguaruande kohta edasi lükati.

Meeldetuletuseks nii palju, et NATO tippkohtumisel otsustati kutsuda Horvaatia liitumisläbirääkimistele, samal ajal kui liitumisläbirääkimised endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga edasi lükati.

Kui on mingi aspekt, mida see olukord taas kord esile toob, siis see, et ELi ja NATO laienemine toimub koosõlas.

Teiste oluliste aspektide seas, mida käesolevas hääletuse selgituses tuleks rõhutada (nagu näiteks praegused piirialased vaidlused vaadeldava piirkonna riikide vahel, sealhulgas Itaalia) märgitakse, et edusammud ELiga ühinemise suunas tähendavad vastavalt Euroopa Komisjonile, et tuleb saavutada „majanduslikud kriteeriumid“, teisisõnu „eelarve tugevdamise ja stabiliseerimise poliitika“, „riigi rahanduse struktuurireform“, „erastamine“ ja „ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamine“, ning maareform (mis tähendab juurdepääsu maaomandile, eelkõige välismaalaste poolt).

Kaks näidet EList selle parimast küljest ...

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hr Swoboda raport Horvaatia kohta on tasakaalustatud raport, mis esitab optimistliku ülevaate Horvaatia jõupingutustest ELiga ühinemise suunas. See on siiski realistlik ning rõhutab vajadust Horvaatia valitsuse jätkuvateks jõupingutusteks õigus- ja piirialastes küsimustes. Tervitan riigi jõupingutusi ühinemise teel ja loodan, et need jätkuvad. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

- Resolutsiooni ettepanek: Vähktõve vastu võitlemine laienenud Euroopa Liidus (B6-0132/2008)

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Hääletasime selle resolutsiooni ettepaneku poolt, arvestades praegust olukorda ja Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse hinnanguid. Need osutavad sellele, et ühel kolmest eurooplasest diagnoositakse eluajal vähktõbi ja üks neljast eurooplasest sureb sellesse haigusesse. 2006. aastal oli ELis peaaegu 2,3 miljonit uut vähktõvejuhtu ja üle 1 miljoni vähktõvega seotud surmajuhtumi.

Vähktõbe põhjustavad paljud tegurid mitmes staadiumis ja seepärast on vajalik ulatuslikum ennetamine, mis käsitleb võrdselt elustiiliga seotud põhjusi ning kutseala ja keskkonnaga seotud põhjusi. Ametiühingute hiljutise uuringu kohaselt on igal aastal vähemalt 8 % surmajuhtumitest vähktõve tõttu tingitud otseselt kokkupuutest kantserogeensete ainetega töökohas ja seda kokkupuudet saaks vältida kantserogeensete ainete asendamise abil vähem kahjulike ainetega.

On teada, et vähktõve raviasutuste kvaliteedi, sõeluuringuprogrammide, tõenditel põhineva parima tava suuniste, radioteraapiaseadmete ja juurdepääsu vahel uutele vähktõvevastastele ravimitele on jahmatavaid erinevusi, mis selgitab ka suuri erinevusi 5-aastases elulemuses enamikus vähktõvejuhtude puhul Euroopa lõikes.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Kas ELi meetmed kiirel võitlusel vähktõvega on tõhusamad kui vastavad meetmed mitmekülgsete eriteadmistega olemasolevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel, nagu näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsioonil (WHO)? Kas ELi institutsioonidel on laiaulatuslikum pädevus vähktõvega võitlemise meetodites kui liikmesriikidel? Meie vastus nendele küsimustele on „ei“.

Resolutsioonis nõutakse muu hulgas institutsioonidevahelist ELi vähktõve rakkerühma, ELi spondeeritavaid vähktõbe käsitlevaid teabe- ja harivaid kampaaniaid, komisjoni loodavat vähktõve ennetamist käsitlevat nõuandekomiteed, ELi seadusandlikke meetmeid edendamaks ja toetamaks algatusi, mis on seotud päikesekaitse puudumisega, komisjoni meetmeid luua suitsuvabu keskkondi, multidistsiplinaarsete onkoloogiameeskondade üleriigilist tagamist liikmesriikides ning onkoloogia kui meditsiinilise eriala tunnustamist.

Idee nende seisukohtade ja nõudmiste taga on muidugi kiiduväärt. Põhiküsimus on siiski järgmine: mis on selle lisaväärtus, kui EL kõiki neid asju reguleerib? Kus on usaldus liikmesriikide suhtes? Mis juhtus subsidiaarsuse põhimõttega? Kas ELi regulatiivsed meetmed toovad tõesti kasu neile, kes vajavad kvaliteetseid õigusakte ja läbimõeldud meetmeid – nimelt vähktõbe põdevatele patsientidele? Kus on arusaam, et vähktõbi on globaalne probleem, millele tuleks läheneda globaalsel tasandil?

Eelpool nimetatud argumentide alusel hääletas Junilistan lõpphääletusel kõnealuse raporti vastu.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetan täielikult resolutsiooni ettepanekut seoses võitlusega vähktõve vastu, mille esitas Euroopa Parlamendile keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon. EL mängib olulist rolli võitluse koordineerimisel haiguse vastu, mis diagnoositakse ühel kolmest eurooplasest nende eluaja jooksul. Samuti on liikmesriikidel võtmeroll vähktõve ennetamises, diagnoosimises ja ravis oma kodanike seas ning liikmesriigid peavad haiguse vastu võitlemiseks üksteiselt õppima. Just sellel nädalal kuulutas Šotimaa valitsus välja riikliku programmi koolitüdrukute immuniseerimiseks inimese papilloomiviiruse suhtes, mis on enamiku emakavähi juhtude põhjuseks, ning just selliste programmide vastuvõtmist kõikides liikmesriikides peaks EL soodustama.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Hääletasin resolutsiooni vastuvõtmise poolt vähktõvega võitlemise kohta, sest seda tüüpi haigused teevad hävitustööd üle maailma, sealhulgas Euroopa Liidu riikides ja mu kodumaal Poolas. Ulatuslik ja regulaarne ennetav kontroll võimaldab avastada haigust selle algstaadiumites, mis suurendab märkimisväärselt paranemisvõimalust. Vajalik on vähem piiratud kogemuste vahetamine onkoloogiakeskuste vahel, et saaks laiaulatuslikult rakendada kõige uuemat sellealast teavet.

Viimasel ajal on väljendatud palju muret rinnavähijuhtude arvu suurenemise pärast. Seetõttu on oluline levitada teadlikkust ohust ja pakkuda üldist juurdepääsu professionaalsetele mammograafiauuringutele. Eriti oluline on piirata inimeste kokkupuudet kantserogeensete toodetega. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata toiduainetööstuses kasutatavatele säilitusainetele ning kunstväetiste ja taimekaitsevahendite ebaasjakohasele kasutamisele. Samuti väärib tähelepanu asbest, sest veel hiljuti kasutati seda ehitustööstuses ja veevarustustorudes. Samuti peavad moodustama osa nendest meetmetest nikotiinivastased ennetusmeetmed.

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. − (SK) Daamid ja härrad, täna ei saa keegi meist öelda, et vähktõvega võitlemine meid ei puuduta. Ma ei ole meditsiiniekspert onkoloogia vallas, kuid olles kaotanud mõlemad vanemad ja noore venna vähktõvele, olen näinud selle haiguse agressiivsust. Olen näinud inimeste ja nende perekondade rasket saatust selle haiguse käes, mis ei suutnud jätta puudutumata isegi kõige kalgimaid südameid.

Olen tänulik keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile selleteemalise küsimuse esitamise eest komisjonile, kes algatas olulise arutelu. Tänan kõiki resolutsiooni autoreid, sealhulgas oma Slovakkia kolleegi Irena Belohorskát, nende jõupingutuste eest, milleta me ei oleks leidnud vastuseid olulistele küsimustele seoses selle agressiivse haigusega.

Olen veendunud, et iga samm, isegi kõige pisem, iga investeering, mis aitab kaasa vähktõve varajasele avastamisele ja diagnoosimisele ning toetab uut ravi, pakub vähktõbe põdevatele patsientidele suurt lootust.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Kui ühel kolmest eurooplasest diagnoositakse eluajal vähktõbi ja üks neljast eurooplasest sureb sellesse haigusesse, on ELis vaja teha koostööd parimate tavade jagamiseks ja rohkemate vahendite nõudmiseks teadusuuringute jaoks. Tuleks tervitada institutsioonidevahelise ELi vähktõve rakkerühma ideed eesmärgiga suurendada 2018. aastaks vähktõve sõeluuringutes osalevate ELi kodanike arvu 50 % võrra.

- Raport: Riitta Myller (A6-0074/2008)

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, milles sätestati Euroopa kliima-, bioloogilise mitmekesisuse, keskkonna-, tervishoiu- ja loodusressursside poliitika, on olnud väga edukas.

Ent Volinik Dimas on ise maininud, et EL on jäänud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamisel, mille ta algselt püstitas, oma ajakavast kaugele maha, eriti õhusaaste osas, millega kaasnevad kõik asjaomased probleemid: kasvuhooneefekt, tervise rikkumine ja happevihm.

Lisaks sellele annab programmide Natura 2000 ja LIFE+ rahaliste vahendite vähendamine põhjust mureks väikestele omavalitsustele, kes kannatavad vastava vähendamise all oma tegevuspiirides osas, mis puudutab tõhusat keskkonnapoliitikat nende oma piirkonna kaitsmiseks.

Seetõttu pean ma täielikult nõustuma pr Mylleriga, kes kutsub oma raportis komisjoni üles lisama teksti selgemad, konkreetsemad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tähtajad ja eesmärgid. Tõepoolest, kuigi kliima- ja energiapakett, jäätmedirektiivi läbivaatamine ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli (IPPC) direktiivi läbivaatamine peaks aitama meil tagada Euroopa jätkusuutlik tulevik, on meil tungiv vajadus ja kohustus kuues programm läbi vaadata, et viimistleda tulevasteks aastakümneteks ELi keskkonnaalaseid meetmeid.

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin Mylleri raporti poolt, mis käsitles ühenduse kuuenda raamprogrammi vahekokkuvõtet, arvestades nõnda määratletud eesmärkide saavutamise tähtsust, eelkõige seoses temaatiliste strateegiate, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja ühenduse õigusaktide jõustamisega ning mitte unustades küsimusi, nagu ökoloogiline maksustamine või keskkonnale kahjulikud toetused.

Tuleks kahekordistada jõupingutusi, et reageerida õigeaegselt keskkonnaprobleemidele, mida kõnealune programm käsitleb.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kõnealune raport lähtub hinnangust, mida taotles keskkonna- rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon selleks, et määrata kindlaks, kui hästi on Euroopa Liit senini austanud omaenda kohustusi, mis kuuluvad ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi raamesse, mis kiideti heaks 2002. aastal ja on töös kuni 2012. aastani.

Kõnealune hinnang paljastas, et tegevusprogrammi elluviimine on mitmete prioriteetsete eesmärkide puhul kas väga palju ajakavast maas või äärmiselt palju ajakavast maas. Arvestades senini ellu viidud meetmeid, ei paista, et programmi prioriteetsed keskkonnaalased eesmärgid 2012. aastaks täidetakse. Sellest tulenevalt ei toetata hinnangus komisjoni väidet tema enda vahekokkuvõttes, et üldkokkuvõttes püsib EL tegevusprogrammis kavandatud meetmete rakendamisega graafikus.

Parlamendi tellitud hindamise kohaselt võib järeldada, et komisjoni otsus teha temaatiliste strateegiate kaudu konkreetseid ettepanekuid ei ole üldkokkuvõttes soovitud tulemust andnud.

Siiski hoolimata sellest, et oleme üldiselt hääletanud raporti poolt, me mõne selle punktiga nõus ei ole.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – Ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõte ei paku midagi uut, nagu näiteks võetud kursi muutmist. Ülevaates väljendatakse lihtsalt muret selle üle, et edusamme ei tehta nii kiiresti, kui ajakavades kavandatud.

Sellest hoolimata, kuigi suuremaid keskkonnaküsimusi on tunnistatud, ei rõhutata ülevaates halveneva olukorra põhjust, st rahvusvaheliste ettevõtete halastamatut tegevust omaenda kasu nimel Nad kasutavad keskkonda kui varamut, kust nad järelemõtlematult toorainet röövivad ja seda kontrollimatult kasumi nimel kasutavad. Tõepoolest, kuues keskkonnaalane tegevusprogramm muudab suured looduse kurnajad keskkonnakaitsjateks, kuna selles väidetakse selgesõnaliselt, et tõhusad meetmed, ärivõimalused ja turg annavad lahenduse.

Tegelikult annab keskkond uue võimaluse kapitali ja kasumi akumuleerimiseks. Sellist ärakasutamist toetavad isegi ühenduse vahendid – milleks on kodanike raha. Strateegiliselt oluliste sektorite liberaliseerimine ja keskkonnakaitse kaubanduslikule alusele seadmine edendavad keskkonnasäästlikku majandust kui ühte suurematest investeerimise väljundit monopolistliku kapitali jaoks.

Samal ajal kasutatakse kogu maailmas teadlikkuse tõstmist. See varjab asjaolu, et kahjulikud kliimamuutused ja globaalne soojenemine on tööstuse arengu tulemus, mis põhineb kapitalistlikul kasumil ja maapinna, õhu, energia vee jne kaubanduslikule alusele seadmisel.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi vahekokkuvõtet käsitlevat Mylleri raportit. Jagan selle muret transpordi heitkoguste suurenemise ja energiatõhususe suunas aeglaselt tehtavate jõupingutuste pärast. Nendes valdkondades tuleb teha kooskõlastatumaid jõupingutusi.

  Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin kõnealuse raporti poolt, mille koostas mu Soome kolleeg sotsiaaldemokraatide fraktsioonist Riitta Myller.

Vaheetapis maalib see tekst ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (2002–2012) edusammude seisukorrast murettekitava pildi.

Kliimamuutustega võitlemiseks oluliste meetmete rakendamine on tohutult viibinud. Sellega sarnaselt on EL teinud õhu kvaliteedi säilitamisel, ühenduse õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel, keskkonnale ohtlike ainete reformimisel ja säästvate tootmis-/tarbimismudelite edendamisel äärmiselt piiratud edusamme.

Raportis esitatud analüüs on vähemalt ärevusttekitav, kuna praegu tundub vastupidiselt komisjoni avaldustele väga vähetõenäoline, et me püsime kuus aastat tagasi kehtestatud graafikus ja saavutame 2012. aastaks keskkonnaalased prioriteetsed eesmärgid.

Oma poolthäälega kõnealusele dokumendile ühinen parlamendi enamusega, kes nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid teeksid üliolulisi viimaseid jõupingutusi.

- Raport: Guy Bono (A6-0063/2008)

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. − (SV) Hääletasime muudatusettepaneku poolt, mis kutsub komisjoni ja liimesriike üles hoiduma juurdepääsu tõkestamisest Internetile. Soovime siiski rõhutada, et meie toetus muudatusettepanekule on peamiselt seotud failide vahetamisega erakasutuseks. Teatavate kuriteoliikide puhul, näiteks laste pornograafiaga seotud kuriteod ja süstemaatilised autorikaitseõiguse rikkumised ärilistel põhjustel, peaks juurdepääsu tõkestamine Internetile olema muu hulgas üks võimalik vahend kuritegevusega võitlemisel.

  Marie-Hélène Descamps (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Guy Bono aruandes kultuuritööstuse kohta Euroopas kinnitatakse veel kord kultuurilise mõõtme olulisust Lissaboni eesmärkide elluviimisel. Selles rõhutatakse kultuuritööstuse potentsiaali seoses tööhõive ja majanduskasvu ning vajadusega tugevdada ELi toetust ja meetmeid selles sektoris. Samuti rõhutatakse raportis võimalusi, mida Internet tänapäeval pakub seoses kultuuri juurdepääsu, edendamise ja levitamisega. Selles digitaalses keskkonnas on siiski oluline viia kooskõlla vaba juurdepääs Internetile ning inimeste õigused ja vabadused. Interneti kasutamine peab olema kooskõlas peamiste põhimõtetega, millele meie demokraatlikud ühiskonnad on loodud, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste austamine. Et tulla toime ulatuslike ja jätkuvate ebaseaduslike allalaadimistega, mis eelkõige mõjutavad audiovisuaalset ja muusikasektorit, tuleb koos eri sidusrühmadega esitada ettepanekuid sobivate ja proportsionaalsete meetmete kohta. Ajutine juurdepääsu peatamine Internetile osana liigendatud reageerimisest, austades isikuvabadusi, oleks asjakohane lahendus, mis ennetaks ka kriminaalkaristuste kohaldamist, mille piirid on tänapäeval selged. Mul on kahju, et Euroopa Parlament täna selle võimaluse tagasi lükkas.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Oleme väga teadlikud kultuuri ja selle levitamise tähtsusest seoses kultuurilise mitmekesisuse ning ELi liikmesriikide kunstnike ja inimeste õigustega.

Kõnealuses raportis esitatakse mõned positiivsed ettepanekud, mida me toetame, näiteks inimeste, kaupade ja teenuste liikumise edendamise idee loomingulises sektoris, UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsioonis sätestatud eeskirjade ja põhimõtete nõuetekohane arvessevõtmine, ning komisjonile tehtud üleskutse käsitleda võimalust luua programmile „MEDIA“ sarnane programm. Samuti toetame komisjonile tehtud üleskutset viia lõpule menetlused Euroopa digitaalraamatukogu algatuse elluviimisel, ergutada ja toetada muusika-, teatri- ja kirjastamistööstust, et aidata kaasa teoste riikidevahelisele levitamisele ning eelsammuna luua programmi „Kultuur" raames mehhanism, mis võimaldab mitteaudiovisuaalsele kultuuritööstusele juurdepääsu ühenduse rahalisele toetusele raamatute, muusika ja kutsealase väljaõppe edendamiseks.

Me ei nõustu siiski teiste ettepanekutega, mille eesmärk on kaitsta pigem üksnes ärihuve kui haridust, kultuuri ja kunstnike õigusi ja elanikkonda.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. − (PL) Kultuuri panus majanduskasvu ja selle mõju tööhõivele kinnitas uuring, mille avaldas Euroopa Komisjon 2006. aasta lõpus. See uuring näitas, et 2003. aastal tootis kultuurisektor umbes 2,6 % ELi SKTst ning sektoris töötas üle 5 miljoni isiku.

Järk-järgult levib suurem teadlikkus kultuuri majanduslikust mõõtmest ja selle rollist töökohtade loomisel. Samuti on paranenud arusaamine kultuuri rollist maa- ja linnaelu arengus. Lisaks selle otsesele panusele majandusse, on loomingulisel ja kultuurisektoril kaudne mõju Euroopa sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Samuti edendab see info- ja sidetehnoloogia arengut. Kultuuritööstus mängib olulist rolli kohalikul, piirkondlikul ja linna tasandil ning aitab märkimisväärselt kaasa konkurentsivõimele Euroopa Liidus.

Peaksime seetõttu tervitama asjaolu, et nii nõukogu kui komisjon kavatsevad tunnustada kultuuri ja loomingulisuse rolli keskse tegurina maaelu arengus, edendades Euroopa kodakondsust ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamist.

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. − (SV) Junilistan on seisukohal, et üldiselt kuulub kultuurivaldkond liikmesriikide poliitilisse vastutusalasse. Seetõttu hääletasime selle raporti vastu tervikuna. Raport ei mahu ELi õigusloomega seotud menetluse piiridesse ning ei ole midagi muud, kui Euroopa Parlamendi föderalistide enamuse katse kaasata ELi veelgi enam kultuuriküsimustesse.

Hääletasime muudatusettepaneku poolt, mis on meetmete vastu keelata kodanikele juurdepääs Internetile, sest oleme Prantsusmaa ettepaneku vastu, mille kohaselt peaks olema võimalik keelata failide vahetajatele juurdepääs internetile ELis. Põhimõtteliselt oleme siiski seisukohal, et failide vahetamise küsimus on küsimus, mida peavad reguleerima üksnes liikmesriigid ise.

  Mary Honeyball (PSE), kirjalikult. − Koos enamusega oma fraktsioonist toetasin selle muudatusettepaneku mõlemat osa. Kliendi internetiühenduse sunniviisiline blokeerimine kohtujärelevalveta ei ole õige lahendus piraatlusega võitlemiseks.

Lisaks sellele ei ole internetiühendus sageli isiklik. Ühe inimese internetiühenduse katkestamise sundimine mõjutaks ettekavatsematult ja ebaproportsionaalselt sama ühenduse teisi süütuid kasutajaid.

Toetan tugevalt meetmeid, mille eesmärgiks on kaitsta kultuuritööstuses töötavaid isikuid, kaitstes intellektuaalomandit. Juurdepääs Internetile muutub üha olulisemaks kodanikuühiskonnas osalemise, massiteabevahendite paljususe, sõnavabaduse ja valitsusasutustega suhtlemisel. Peaksime võimaluse korral vältima ühenduse katkestamist, rakendades selle asemel tõhusamaid meetmeid piraatlusega võitlemisel.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Bono raporti poolt, milles tunnustatakse kultuuritööstuse suurt tähtsust Euroopas. Mu kodumaal Šotimaal toodab loometööstus igal aastal üle 5 miljardi naela, aidates seeläbi kaasa nii majandusele kui ühiskonnale tervikuna. EL peab tegema koostööd Euroopa rahvastega tagamaks, et võtame vastu sidusa strateegia edendamaks meie rikka ja kultuuriliselt mitmekesise mandriga seotud tööstust.

  Diamanto Manolakou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Kultuuri viimine kaubanduslikule alusele maskeerub näiliseks austuseks mitmekesisuse suhtes. Loomeinimeste intellektuaalomandiõigusi peetakse omandiks, mida saab ära võtta ja osta nagu kaupa. Vajadus täita UNESCO tingimusi väidetavalt väärikate kompromisside teel kohandub jätkuvalt ja järk-järgult WTO nõuete ja tingimustega.

Tegelikult toimub iga riigi kultuurilise eksisteerimise ja kultuurilise tootmise kõikide tingimuste monopoolne tsentraliseerimine ja omandamine ebapopulaarse Lissaboni strateegia meetmete ja eeskirjade raames. See on ette nähtud kapitali rikastamiseks; see peidab end uhke lipitsemise, manitsuste, keelitamise taha ning jutlustab austusest mitmekesisuse suhtes.

Kahjuks kasutatakse kõiki inimväärtusi kasumi tootmiseks. Looduskeskkonda kasutatakse kasumi eesmärgil ning me tunneme juba selle poliitika laastavat mõju. Just armutud turuseadused purustavad, alandavad ja muudavad homogeenseks kõik kultuurilised, esteetilised, kunstilised ja moraalsed väärtused. Need väärtused tuleb teisendada kapitalistlikuks kasumiks riigisisese ja rahvusvahelise imperialistliku konkurentsi tõttu.

ELi poliitikas saab sisevastuolu kultuuri kvaliteedi ja kasumi vahel lahendada ainult juhul, kui astutakse vastu armutule kasumivajadusele. Seetõttu kavatseme hääletada kõnealuse raporti vastu.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Hr Bono raportis kultuuritööstuse kohta Euroopas nõutakse Euroopa majandusse tööstuse antava panuse suuremat tunnustamist. Samuti tuleks ELi poliitikat üldisemalt kujundades võtta kultuurisektorit arvesse. Poliitika, mis mõjutab muu hulgas siseturgu, konkurentsi, kaubandust ning teadus- ja arendustegevust, puudutab kultuurisektorit mitmel viisil ning raportis sisalduvates ettepanekutes tunnustatakse seda. Seetõttu hääletasin hr Bono soovituste poolt.

  Vincent Peillon (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa kultuuritööstust käsitleva raporti poolt, mille esitas minu kolleeg Guy Bono sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.

Mis on kultuuritööstus? Mõiste võib olla ebatavaline, kuid vaatamata sellele, et kultuuri ei saa võtta kokku selle majandusliku mõõtmega, oleks sama kahjulik seda teemaaspekti varjata: kultuur on praegu võimas majanduskasvu ja tööhõive katalüsaator ning 2003. aastal moodustas see 2,6 % SKTst ja 3,1 % töökohtadest ELis.

Kõnealuses dokumendis soovitatakse taaskäivitada Euroopa plaaditööstus (vähendatud käibemaksumäära või Euroopa muusikat toetava fondi abil) ning käsitletakse piraatluse küsimust, võttes arvesse vajadust muuta juurdepääs kultuurile demokraatlikumaks, kuid samuti vajadust austada intellektuaalomandit.

Sellega seoses toetasin eelkõige ühte muudatusettepanekut, mis võeti vastu 17 häälelise enamusega, mis on vastuolus „liigendatud reageerimise“ piirava strateegiaga, mis pakuti välja Prantsusmaal raportis, mille Denis Olivennes vabariigi presidendile esitas. Minu arvates poleks üksnes ebapraktiline, vaid ka ohtlik usaldada teenusepakkujatele, erafirmadele, roll jälgida ja peatada nende inimeste internetiühendus, keda kahtlustatakse ebaseaduslikus allalaadimises.

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. − (SV) Raport kultuuritööstuse kohta Euroopas algab hirmuäratava lõiguga kultuuri rollist projekti „Euroopa“ väljatöötamisel, kuna see on kantud ELi natsionalismi vaimust. Vaatamata sellele hääletan raporti poolt, sest kõige olulisemates osades ütleb Euroopa Parlament, et mittekaubanduslikku failide vahetamist ei tohiks kriminaliseerida ning kui muudatusettepanekud 1 või 2 lähevad läbi, ei saa kasutada selliseid meetmeid nagu juurdepääsu tõkestamine Internetile, sest need rikuvad põhivabadusi ja inimõigusi ning on vastuolus sobiva lahenduse, tõhususe ja hoiatava mõju põhimõtetega.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Meil on Euroopa Parlamendis nimi raportitele, mis sisaldavad lõputuid poliitilisi soovide nimekirju sõltumata sellest, kas meil on kõnealuses valdkonnas volitusi või mitte – neid nimetatakse jõulupuudeks. Guy Bono raport on üks neist. Ometi sisaldas Christofer Fjellneri suurepärane muudatusettepanek 1 olulist terast punkti, kus esitati selge poliitiline seisukoht, juhtides tähelepanu sellele, et katseid keelata juurdepääsu Internetile isikutele, kes ebaseaduslikult Internetist materjali kopeerivad, ei tohiks soovitada.

Kuna on välja imbunud, et president Nicolas Sarkozy tahtis Prantsuse eksperimendi ELi üle kanda, on põhjust igati toetada avaldust, et see ei oleks pehmelt öeldes tervitatav. Kuna muudatusettepanek võeti vastu, hääletasin raporti poolt, millele ma muidu oleksin püüdnud vastu hääletada.

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Muudatusettepaneku 22 osa 2 puhul olen seisukohal, et inimestelt, kes käituvad Internetis ebaseaduslikult, tuleks teenus kõrvaldada. Seetõttu hääletasin osa 2 vastu.

- Raport: Graça Moura (A6-0075/2008)

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. ( (PT) Kiidan oma kolleegi Graça Moura suurepärast raportit, mis käsitleb Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas, milles pakutakse välja ulatuslik programm, võimaldamaks strateegia järgimist nii ELi piires kui ELi suhetes kolmandate riikidega.

Alates vähemalt 2005. aasta märtsist on Graça Moura rõhutanud, et Lissaboni strateegia ei saa kunagi täielikult saavutada oma põhieesmärke, kui kultuuri ei käsitleta ühe selle olulise mõõtmena.

Komisjoni teatis ühineb selle ideega ja muudab kultuuri Euroopa poliitilise päevakorra põhipunktiks.

Nõustun raportööriga, kui ta ütleb, et „asjaolu, et maailm globaliseerub, viitab meie meelest isegi tungivamale ja kiireloomulisemale vajadusele panna Euroopa identiteeti kahjustamata maksma selliste kultuuride mitmekesisus, mis eksisteerivad Euroopa rahvaste hulgas, ja seda tugevdada“.

Samuti õnnitlen Euroopa Komisjoni selle teatise puhul ning nõuan president Barroso välja kuulutatud kultuuri rakkerühma loomist selle loomise ja tööga viivitamise asemel.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) Kõnealune raport sisaldab väga vastuolulisi aspekte. Ühest küljest esineb pidev püüe varjata tõelist olukorda Euroopas. Ei ole olemas ühte „Euroopa kultuuripärandit“, eelkõige kui võtame „humanismi, sallivuse, demokraatia“ jne. Kogu Euroopa kultuuriajalugu, nagu ka selle üldine ajalugu, ei põhine üksnes mitmekesisusel, imetlusväärsel loovenergial ja edul, vaid ka vägivaldsetel konfliktidel, sallimatusel ja paljudel kultuurilise domineerimise liinidel ja kontekstidel. Üks pärand on väljamõeldis, mida varem toitis kultuuriline eurotsentrism (Euroopa kui „teejuht“ ja muud nimetatud aspektid) ning mida nüüd toidab sageli korratud müüt „Euroopa“ kultuurilisest identiteedist.

Teisalt sisaldab poliitiline kavatsus kehtestada Euroopa identiteeti ka positiivseid elemente. Seda seetõttu, et identiteedi kehtestamisel ei ole mõeldud kehtestada ainult „Euroopa“ kultuurilist identiteeti, vaid tagada ka vastupanu USA valitseva kultuuritööstuse avaldatud survele (keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse kaitse; kultuuritööstuse käsitlemine „kaubanduseeskirjade suhtes kaitstud ruumina“; asjaolu, et „ELi“ kultuuriliste toodete ja teenuste kaubandusbilanss on ebasoodne“).

Seetõttu jäime lõpuks erapooletuks.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Graça Moura raporti poolt, milles õigustatult rõhutati kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi ametiasutuste keskset rolli kultuuripärandi edendamisel ja kaitsmisel. Euroopa kultuuriline mitmekesisus on üks osa meie suurest rikkusest ja minu fraktsioon, Euroopa Vabaliidu fraktsioon, on pühendunud selle mitmekesisuse säilitamisele. Samuti on mu partei pühendunud kultuuriliselt kosmopoliitsele Šotimaale ja astub valitsuses samme Šotimaa rikkaliku kultuurimaastiku edendamiseks, kas meie enda keelelises mitmekesisuses või meie riigi oskuses võtta vastu võtmeotsuseid seoses ringhäälinguga. Euroopa võib oodata kultuuriliselt rikkalikku Šotimaad, kellel on ELis iseseisev koht.

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Toetasin raportit, milles käsitletakse Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas, sest selles rõhutatakse, et liidu kultuuripoliitika keskendub Euroopa integratsioonile, austades samal ajal liimesriikide riiklikku ja piirkondlikku mitmekesisust. Ühendus võib kultuuripoliitika valdkonnas tegutseda üksnes siis, kui selle ressursid täiendavad ja toetavad üksikute riikide meetmeid, kuid ei asenda neid.

Mulle pakub suurt rahuldust võimalus viidata Euroopa Parlamendi vastu võetud muudatusettepanekule, mille esitasid kaks Poola parlamendiliiget, kes kuuluvad kultuurikomisjoni: pr Tomaszewska ja hr Podkański. Nende muudatusettepanek on seotud 2010. aasta kuulutamisega aastaks, mis on pühendatud Frederic Chopini mälestusele. Tasub meelde tuletada, et 2010. aastal möödub 200 aastat selle andeka helilooja sünnist Ýelazowa Wolas Poolas.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Graça Moura raportit sammuna õiges suunas Euroopa kultuuripärandi edendamisel ja säilitamisel. Nõue koolidele edendada Euroopa identiteeti on minu meelest siiski vastuolus hariduse põhirolliga meie ühiskonnas. On veel palju tööd, eelkõige tagamaks, et kõnealust kultuuripärandit jagataks nii laiaulatuslikult kui võimalik. Raportit on vaja tugevdada ja minu hääl peegeldas seda seisukohta.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa kultuuripärand on üks meie rikkustest, mida tuleb säilitada. Mõeldes sellele, kuidas kunstnikke saab toetada mitte üksnes rahaliselt vaid ka õigusalaselt, on üks aspekt, kuid samuti on oluline tagada, et rikkumisi, mis leiavad aset erasfääris kavatsuseta toota kasumit, kriminaalseadustiku alusel ei karistata.

Veelgi olulisem on siiski tagada, et meie lääne ristiusu juured järk-järgult ja pöördumatult ei kaoks. Integratsioon, millest me nii palju kuuleme, ei tohi tuua kaasa seda, et loobume jõuludest, ülestõusmispühadest, talvisest nigulapäevast ja nii edasi oma lasteaedades ja koolides, püüdes kohaneda islamiusuliste sisserändajatega, sest selle tulemusel kaotaksime oma kultuurilise identiteedi. Pigem peame tegema rohkem tagamaks, et meie tavad, traditsioonid ja moraalsed väärtused säiliksid ning teised neid austaksid.

  Lydie Polfer (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetan täielikult seda raportit, milles tunnustatakse kultuuri põhirolli Euroopa integratsiooni protsessis. Toetan Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava ettepanekuid, millel on kolm peamist eesmärki: kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine, kultuuri edendamine loomingulisuse vahendina Lissaboni strateegia raames ning kultuuri edendamine ELi välissuhete põhielemendina.

Kultuuri välismõõde Euroopas tuleks maksma panna: kultuur peaks sisalduma poliitilises dialoogis partnerriikide ja piirkondadega ning seda tuleks arengukavadesse süstemaatiliselt integreerida, eelkõige meie AKV partneritega. Usun, et idee luua ELi ja AKV riikide kultuurifond on eriti mõistlik, sest see toetaks kohaliku tööstuse ja turgude teket ning hõlbustaks AKV kultuuritoodete juurdepääsu Euroopa turule.

On oluline tunnustada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli kultuuri edendamisel tagamaks, et nad võtaksid rohkem osa ELi kultuurivaldkonna tegevuskava rakendamisest.

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. − (SV) Parlamendi koostatud kultuurialased raporteid on sageli raske käsitleda. Kavatsused on loomulikult head ja nagu kõnealuses raportis märgitakse, on see hea mõte juhul, kui see on õigustatud, eesmärgiga kasutada üleeuroopalist tasandit toetamaks kunstnikke oma töö tegemisel. See ei tähenda, et kõike tuleks teha ELi tasandil. Vastupidi, siinkohal on põhjust jälgida tähelepanelikult subsidiaarsuse põhimõtet, et liikmesriigid ei kaotaks võimalust töötada välja oma kultuuripoliitika. Seega on see osaliselt põhimõtteline küsimus, mille tulemusel ma otsustasin raporti vastu hääletada.

Sellel konkreetsel juhul on raportis valdav siiski veel tõsisem keelekasutus. Põhjenduse K toon on hirmuäratav. Sama vihje satub mitmesse teise kohta tekstis. Kultuuripärandi mõisteid on oluline käsitleda tähelepanelikult ja diskreetselt. Siinkohal seda ei tehtud.

  Glenis Willmott (PSE), kirjalikult. − Euroopa Parlamentaarne Tööerakond on selle poolt, et koolides õpetataks Euroopa Liidu ajalugu. Me ei nõustu siiski sellega, et koolide õppekavades tuleks aktiivselt edendada ühte konkreetset vaatenurka Euroopa identiteedile ja kultuurile. Seetõttu jäime sellel hääletamisel erapooletuks, sest hariduse eesmärk peaks olema õpilaste teavitamine, mitte ühe idee edendamine.

- Resolutsiooni ettepanek: kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks (B6-0131/2008)

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. − (PT) Ma hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb rohelist raamatut „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks”, kuna ma jagan veendumust, et kohanemismeetmed kujutavad endast tagatist kliimamuutuste negatiivse ja vältimatu mõju vastu. Põllumajandusliku tegevuse, veevarude majandamise, maakasutuse planeerimise ja rahvatervisega seotud kohanemismeetmete täpne määratlemine kujutab endast osa soovitavast suhtumisest keskkonnapoliitika määratlemisse ühenduse tasandil.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. − (PT) On teada, et vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljanda hindamisaruande II töörühma panusele eeldatakse, et peaaegu kõikidele Euroopa piirkondadele hakkavad kliimamuutused tulevikus negatiivset mõju avaldama. See võib veelgi ohustada Euroopa bioloogilist mitmekesisust ning võib häirida sotsiaalset arengut, nõudes tõelist valdkondadevahelist lähenemisviisi ja sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste aspektide kaasamist laiemas tähenduses.

Kõnealuses resolutsioonis rõhutatakse teatavaid põhjuseid ja meetmeid, mis mõnel juhul on vasturääkivad.

On hea, et tunnustatakse kliimamuutuste võimalikke mõjusid käsitlevate arvukate piirkondliku või kohaliku tasandi uuringute ja mudelite olemasolu, kuid paljudes nendest uuringutest ei võeta samamoodi arvesse sotsiaalmajanduslikku mõõdet ja prognoositavaid tagajärgi asjaomastele elanikkondadele.

Ma tervitan üleskutset komisjonile koordineerida ja toetada Euroopa ühtse andmebaasiga tehtavat teaduslikku ettevalmistustööd, et mõista, kuidas kliimamuutused mõjutavad ühiskonnarühmi ning Euroopa kultuurilist ja rahvuslikku pärandit ning kuidas ühiskonnad võiksid reageerida kliimamuutustele tulevikus;

Me ei ole siiski nõus teiste punktidega, nagu saastekvootidega kauplemise säilitamine.

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Jagan seisukohta, mille esitas hr Sacconi üldjoontes resolutsiooni ettepanekus komisjoni rohelise raamatu „Kliimamuutustega kohanemine Euroopas“ kohta. Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb teha jõupingutusi niipea kui võimalik. Küsimuse rahvusvaheline iseloom nõuab kooskõlastatud Euroopa meetmeid. Selliste meetmete rahastamine peab samuti seda peegeldama. Kliimamuutused toimuvad ja kuigi leevenduse alased jõupingutused on hädavajalikud, peab neid täiendama ELi strateegia, mis võimaldab meil kohaneda mõjuga, mida globaalne soojenemine meie igapäevaelule avaldab.