Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2056(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0114/2008

Arutelud :

PV 22/04/2008 - 4
CRE 22/04/2008 - 4

Hääletused :

PV 22/04/2008 - 5.19
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0143

Arutelud
Teisipäev, 22. aprill 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

4. 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  President. - Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– Dan Jørgenseni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon (SEC(2007)1056 – C6 0390/2007 – 2007/2037(DEC)
(SEC(2007)1055 – C6 0362/2007 – 2007/2037(DEC) (A6-0109/2008);

– José Javier Pomés Ruizi raport eelarvekontrollikomitee nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (C6-0363/2007 – 2007/2038(DEC) (A6-0091/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – nõukogu (C6-0364/2007 – 2007/2039(DEC)) (A6-0096/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (C6-0365/2007 – 2007/2040(DEC)) (A6-0097/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda (C6-0366/2007 – 2007/2041(DEC)) (A6-0093/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (C6-0367/2007 – 2007/2042(DEC)) (A6-0098/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (C6-0368/2007 – 2007/2043(DEC)) (A6-0095/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (C6-0369/2007 – 2007/2036(DEC)) (A6-0092/2008);

– Nils Lundgreni raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu 2006. eelarveaasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (C6-0370/2007 - 2007/2044(DEC)) (A6-0094/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0372/2007 – 2007/2047(DEC)) (A6-0111/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Koolitusfondi 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0381/2007 – 2007/2056(DEC)) (A6-0114/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0371/2007 – 2007/2046(DEC)) (A6-0110/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0378/2007 – 2007/2053(DEC)) (A6-0124/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0386/2007 – 2007/2060(DEC)) (A6-0117/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0375/2007 – 2007/2050(DEC)) (A6-0116/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (endine Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus) 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0374/2007 – 2007/2049(DEC)) (A6-0113/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Ülesehitusameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0373/2007 – 2007/2048(DEC)) (A6-0112/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Keskkonnaagentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0376/2007 – 2007/2051(DEC)) (A6-0122/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0377/2007 – 2007/2052(DEC)) (A6-0128/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Ravimiameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0379/2007 – 2007/2054(DEC)) (A6-0125/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Toiduohutusameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0384/2007 – 2007/2059(DEC)) (A6-0120/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0382/2007 – 2007/2057(DEC)) (A6-0115/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Lennundusohutusameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0383/2007 – 2007/2058(DEC)) (A6-0118/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Raudteeagentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0387/2007 – 2007/2062(DEC)) (A6-0123/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0385/2007 – 2007/2061(DEC)) (A6-0119/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0389/2007 – 2007/2214(DEC)) (A6-0126/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Eurojusti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0380/2007 – 2007/2055(DEC)) (A6-0129/2008);

– Hans-Peter Martii raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa Politseikolledži 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0388/2007 – 2007/2063(DEC)) (A6-0121/2008);

– Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (KOM(2007)0458 – C6-0118/2007 – 2007/2064(DEC)) (A6-0106/2008)

(endine raportöör: Mr Stubb)

– ning Hans-Peter Martini raport eelarvekontrollikomisjoni nimel Euroopa GNSS Järelevalveameti 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (C6-0049/2008 – 2008/2000 (DEC)) (A6-0127/2008).

 
  
MPphoto
 
 

  Dan Jørgensen, raportöör. - (DA) Hr president, ma pean alustama sellega, et tuletan kõigile meelde, et me läheneme kirjeldamatult tähtsa ülesande lõpule. Kui parlamendi rolli analüüsitakse institutsioonide omade suhtes, on ehk üldiselt võimalik öelda, et meil on kolm peamist ülesannet. Me tegeleme Euroopa riikidele ja nende kodanikele õigusaktide väljatöötamisega. Me tegeleme eelarve koostamisega, st määratleme seda, mille jaoks ELi fonde tuleks kasutada. Lõpuks on parlamendi roll tegutseda järelevalveorganina. Parlament on kodanike valvekoer, kui seda niimoodi võiks väljendada. Ülesanne, mille me täna siin lõpetame, on ehk tähtsaimaks osaks järelevalveorganiks olemisel: see on osa, kus me teeme põhjaliku ülevaate komisjoni ja teiste institutsioonide tööst rahaliste vahendite haldamisel, ja viimaseks, kuid mitte vähem tähtsamaks, hindame seda tegevust liikmesriikides, kus, nagu me teame, hallatakse umbes 80% ELi rahalistest vahenditest.

Eespool öeldut arvestades, pean ma loomulikult kiitma kaasparlamendiliikmeid teistest fraktsioonidest. Täna osaleb kogu parlament raporti hääletusel. Ma usun, et meil on olnud suurepärane koostöö eelarvekontrollikomisjonis. Ma soovin eraldi ära märkida variraportööre, kes, ma usun, on andnud sellele tööle väga konstruktiivse panuse. Just seetõttu oleme suutnud avaldada väga tugevat survet komisjonile ja pidada sellega niivõrd konstruktiivset dialoogi.

Lubage mul alustada paari positiivse asjaolu mainimisega. Ma käsitlen kindlasti ka negatiivseid aspekte, kuid lubage mul alustada mõne positiivse aspektiga eelmistest aastatest. Kahtlemata oleme me põllumajandussektoris vahendite kontrollimisel teinud suuri edusamme. Integreeritud finantskontrollisüsteem, ja see ei vasta ilmselt paljude Euroopa kodanike vaateviisile, kes seda kõnet jälgivad, tähendab muidugi ELi põllumajandusfondide täiesti uue ja palju tõhusama kontrollimeetodi kasutuselevõtmist. Süsteem on erakordselt tõhus. Euroopa Kontrollikoda ise on seda palju kordi rõhutanud. Me juba teame, et mõne aastaga on kõik põhilised põllumajanduspoliitika rahalised vahendid selle väga tõhusa süsteemiga kaetud, mis väärib kindlasti kiitust. Viimastel aastatel oleme siiski kuulnud tugevat kriitikat teaduspoliitikaga seotud mitme probleemi kohta. Lisaks tuleks siinkohal nentida, et komisjon on võtnud meie kriitikat väga tõsiselt ja rakendanud tegevuskava, mis on taganud selle, et paljud nendest probleemidest on lahendamisjärgus. Komisjon väärib selle eest palju kiitust. Lõpetuseks, me oleme loomulikult väga rahul avalikkuse ette toodud algatustega. Teave ELi toetuse saajate kohta nii sotsiaalfondidest kui ka põllumajanduskulutusteks on nüüd avalik. Lisaks saame me nüüd teada nõukogu ja komisjoni erinevates töörühmades osalejate nimed, mille eest see täiskogu on võidelnud palju aastaid. Komisjon on nüüd nõustunud selle teabe avalikustama.

Tuleb öelda, et see on väga positiivne areng. Loomulikult on selge, et see protsess on hõlmanud valdkondi, mille suhtes oleme avaldanud teatud kriitikat. Kõik, kes on seda protsessi jälginud, teavad, et see puudutab kahte valdkonda: struktuurifonde ja välispoliitika küsimusi, st välisküsimusi. Mis puutub struktuurifondidesse, järeldas Euroopa Kontrollikoda väga selgelt, et 12% väljamakstud vahenditest ei oleks üldse tulnud välja maksta – täpsemalt 12% ehk peaaegu 4 miljardit eurot. On selge, et selline situatsioon on täiesti vastuvõetamatu.

See oli lähtekohaks ülesandele, mille me täna lõpetame. Me oleme pidanud mitmeid konsultatsioone ning parlamendikomisjonil on olnud tihe dialoog komisjoniga. Tõsiasi, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisega saan raportöörina oma töö nüüd lõpetada, on juhtunud ainult tänu sellele, et oleme saavutanud mitmeid tulemusi. Komisjon on tegelikult rakendanud arvestatava hulga reforme, on näidatud, et rakendatakse 37 väga konkreetset punkti. Komisjon on selle vastu võtnud. Mõnes valdkonnas on selle puhul tegemist küsimusega suurema hulga ja rangemate kontrollitoimingute kehtestamisest, kui teistes valdkondades on see küsimus kontrollitoimingute lihtsustamisest nende tõhusamaks muutmiseks. Kõigis valdkondades on kehtestatud väga selged tähtajad. Meile on ette antud väga selged kriteeriumid selle kohta, kuidas tagasisidet anda, nii et nii meil kui ka avalikkusel oleks võimalus kontrollida, et sellel tõepoolest on positiivne mõju. Me peame meeles pidama kahte asja: esiteks loomulikult tõsiasja, et 2006. aastal ebaõigesti väljamakstud raha, mis on selle menetluse all, tuleb tagasi maksta. Me oleme veendunud, et see on nüüd tagatud. Siiski on vaja samuti tagatist selle kohta, et selliseid juhtumeid tulevikus taas ei esineks. See on usutavasti niisama tähtis. Arvestades uut korda, mille komisjon on esitanud, usume, et see eesmärk on täidetud.

On ilmselge, et ainult ilusatest sõnadest ei piisa. Kuigi me oleme öelnud, et tunnustame esitatud reforme, jätkame me seda teemat ja jälgime protsessi väga hoolikalt. Seepärast soovin ma esitada täna muudatusettepaneku, mida minu arusaamise järgi komisjon on valmis toetama. Hr Kallas on nimetanud, et see võib olla rahuldav lahendus, kui komisjon kohtuks eelarvekontrollikomisjoniga üks kord kuus ja annaks meile võimaluse arutleda selles valdkonnas tehtud edusammude üle. See oleks mõlemale poolele väga kasulik.

Lubage mul öelda mõni sõna teise valdkonda kohta, millega meil on olnud suuri probleeme. See puudutab välispoliitika küsimusi. Täpsemalt puudutab see Iraagiga seotud küsimusi. Me teame, et EL rahastab osaliselt Iraagi ülesehitamist, selliseks tegevuseks on kindlasti palju häid poliitilisi põhjuseid. Me oleme Iraagi näitena välja toonud. Me soovime loendit konkreetsetest projektidest Iraagis, mida EL täielikult või osaliselt ÜRO ja Maailmapanga kaudu rahastab. Sellise loendi saamine on osutunud erakordselt raskeks. Selleks on kulunud mitu kuud. Informatsioon, mis meie teadmise järgi pidi loendis sisalduma, seal sellegipoolest ei olnud ning me pidasime pikki arutelusid enne, kui me lõpuks, üsna hiljuti, saime selle informatsiooni, mille me oleksime juba alguses pidanud saama. Loomulikult seetõttu oleme me nüüd lõpuks valmis selle valdkonna eelarve täitmisele heakskiitu andma. Loomulikult on kõige tähtsam küsimus selles valdkonnas: mis saab tulevikus? Iraak on lihtsalt üks näide. Mis saab teistest, enam kui 100 riigist, kus EL erinevaid tegevusi toetab? Komisjon kohustus tagama üldsuse juurdepääsu teabele lõpliku abisaaja, st toetuse lõppsaaja kohta alates 2007. aastast, mida ma tunnustan ja pean väga vajalikuks.

Kõigil nimetatud põhjustel soovitan ma anda eelarve täitmisele heakskiidu. Komisjoni ja liikmesriikide asjaajamise kohta on mitmel korral esitatud kriitikat, mida võiks esile tõsta. Ma soovin öelda, et me oleme saavutanud tulemusi tänu komisjoniga peetud tulemuslikule dialoogile. See tähendab, et saame nüüd soovitada 2006. aasta eelarvele heakskiidu andmist. On veel valdkondi, mille puhul me soovime, et areng toimuks veelgi kaugemale. Me sooviksime saada riiklikke kinnitavaid avaldusi, nagu siin parlamendis öeldakse, st vaatlusaluse riigi rahandusministri allkirjastatud riiklikke aastaaruandeid. Me oleme arvamusel, et see oleks väga kasulik vahend ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste ja salatsemise vastu võitlemisel eri riikides. Selle kokkuvõtva sooviga tahan ma tänada teid võimaluse eest rääkida esimeses voorus.

 
  
MPphoto
 
 

  José Javier Pomés Ruiz, raportöör. - (ES) Hr president, tere tulemast sellele arutelule, milles osaleb peasekretär, ja muidugi tere tulemast hr Kallas. Ma ei saa tervitada kedagi nõukogust, kuna näib, et neil ei ole raamatupidamisarvestuse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta peetava poliitilise aruteluga midagi pistmist. Ma loodan, et kui nõukogu saab pärast Lissaboni lepet presidendi, tagatakse ka nõukogu osalemine sellel arutelul.

Esmalt soovin ma õnnitleda oma kolleegi Dan Jørgenseni tema suurepärase raporti puhul ja rõhutada tema poolt öeldust seda, kui hästi Euroopa Liidus asju aetakse ja kuidas seda aasta aastalt paremini tehakse. Ta viitas mitmel korral volinik Kallase tehtud algatusele ja komisjoni tegevuse läbipaistvusele. Kaks kuud tagasi esitasin ma läbipaistvuspoliitikat toetava omaalgatusliku raporti. Komisjon, nagu ka parlament, on läbipaistvuspoliitikas edusamme teinud.

Ma soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlamendi roll eelarve täitmisele heakskiidu andmisel on poliitiline roll ning et me ei ole ega peakski olema raamatupidajad. See on poliitiline roll ja küsimus, millele me kodanike jaoks vastuse peaksime andma, on järgmine: kas selle rahaga, mis parlamendil on, oleme suutnud toime tulla 2006. eelarveaasta eelarvega seotud probleemidega? Probleemidega nagu parlamendi ettevalmistused laienemiseks, uute liikmesriikide vastuvõtmiseks, informatsioonipoliitika laiendamine, oma töö tulemuslikumaks muutmine, enda ettevalmistamine Lissaboni lepinguks, selles peame suurendama õigustloovat tegevust ning tegema seda parimal võimalikul viisil.

Mis on poliitiline arvamus selle kohta, kuidas me oleme toime tulnud nende finantskohustustega? See on positiivne. Me oleme hästi toime tulnud. Ma soovin rõhutada mõnda küsimust sellest eelarveaastast. Esiteks, president Hans Pötteringi algatusel oleme me algatanud poliitilise dialoogi eesistuja ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta, mis siiani näis võimatu. Nüüd on see võimalik ja meie asepresident viibis arutelul, vastates küsimustele, mida parlamendikomisjon talle kohapeal esitas. Presidendi algatusel hakkab büroo tegema ka regulaarset koostööd eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoniga, tänan teid selle eest.

Nagu raportist nähtub, on paljud läbipaistvusega seotud aspektid parlamendis paranenud. Me oleme parandanud assistentide rolli tutvustamist. Mida sellel aastal ei ole olnud võimalik teha, on luua assistentide põhimäärus, mida me nõuame. On tõsi, et parlamendiliikmetena on meil läinud kaua aega oma põhimääruse saamiseks. Lühidalt, me peame paluma kannatust, kuid rõhutame, et me ei ole seda eesmärki veel saavutanud. 2006. aastal, vaatlusaastal, esitati 99% dokumentidest ettenähtud viisil, seega arvan, et ka see probleem laheneb õiges suunas.

Meil on esiletulevaid probleeme ja nende lahendamiseks püüame me teha, mida suudame. Kodanikud ei mõista, miks peaks parlament asuma kolmes kohas, nad ei mõista seda ega hakkagi seda mõistma, kuna seda ei ole lihtne mõista. See on veel üheks ülesandeks, millele tuleks lahendus leida pärast seda, kui nõukogu on saanud presidendi. Parlament on täitnud oma kohust ja vähendanud oma kolme asukoha kulutusi 203 miljonilt eurolt 2002. aastal 155 miljoni euroni. Me oleme kulutusi kärpinud 24%, mis on hea saavutus.

Milliste probleemidega me kavatseme selle raporti kohaselt tegelema hakata? Nagu ma äsja ütlesin: anda meie assistentidele kindel põhimäärus, nagu see meil endal on. Veel on seatud ülesandeks parem õigusloome. Parlament etendab palju kvalitatiivsemat osa ja tal on palju suurem töökoormus seoses Lissaboni lepinguga pärast selle sõlmimist.

Lootkem, et Belgia valitsus, nüüd, kui meil on Belgia valitsus, kohtleb meid ülesehituspoliitika osas veidi paremini kui seni, kuna seni on selle käsitlemine olnud keskpärane.

Ma soovin lõpetada, öeldes, et eelarvekohustuste osas on meil olnud arukas aasta ja seetõttu palun teil hääletada selle 2006. aasta aruande poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nils Lundgren, raportöör. - (SV) Hr president, ma olen tegutsenud raportöörina seitsme puhul nendest teistest institutsioonidest, nagu neid on kutsutud, ehk nõukogu, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmani puhul.

Mul ei ole olnud tõsiseid vastuväiteid millelegi, mida ma olen vaadelnud. Küsimus on olnud tavalistes märkustes selle kohta, mida saab ja tuleks paremaks muuta. Ei ole esinenud avalikustamisi, mis võiksid nende seitsme institutsiooni puhul eelarve täitmisele heakskiidu andmise mingil moel küsimuse alla seada.

Ma soovin siiski kasutada juhust ja kõigile meelde tuletada, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine, kohustuse täitmisele sundimine, on demokraatia toimimise jaoks olulise tähtsusega. Mul ei ole usku selle täiskogu meetoditesse kõnealuse ülesande lahendamisel, kuna mul oli täpselt sama ülesanne – vaadelda nende seitsme institutsiooni tegevust – kaks aastat tagasi ning siis, daamid ja härrad, avastasin ma Regioonide Komitees toimumas väga koledaid asju. Ma avastasin seal toime pandud väga tõsise pettuse. Ma sain dokumendid, mida te kõik mitteavalikult lugeda võisite.

Selle juhtumi kohta viidi läbi kolm erinevat uurimist: ühe viis läbi OLAF, Euroopa Pettustevastane Amet, ühe Euroopa Kontrollikoda, ning Regioonide Komitee ise viis samuti läbi sisejuurdluse. Nad vallandasid oma siseaudiitorid. Kaebuste loetelu oli lõputu.

Seepärast tegin ma loomulikult ettepaneku neil asjaoludel eelarve täitmisele heakskiitu mitte anda. Ma ütlesin seda komisjonis. Sellegipoolest otsustas komisjon hääletada eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Ma ütlesin sama siin parlamendis kaks aastat tagasi, kuid te andsite suure häälteenamusega eelarve täitmisele heakskiidu.

See näitab, et kui te peaksite hääletama täna eelarve täitmisele heakskiidu andmisel minu soovituste kohaselt, ei tee te seda nii seepärast, et mina nii ütlen, vaid ainult harjumusest. See saadikute kogu ei teadvusta oma kohustusi. See mõtleb rohkem ELi mainele. Te mõtlete rohkem kodanike, valijate petmisele. Nad ei tohi teada, mis toimub. Seepärast ütlen ma märgatava kurbusega: „Jah, nüüd võib nende teiste institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu anda”. Ma võin teha seda puhta südametunnistusega. Enamik teist mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin, raportöör. - (DE) Hr president, hirmuvalitseja! Minu tänane kõne on suunatud kõigile neile …

(President katkestas kõneleja)

 
  
MPphoto
 
 

  President. - See on teine kord, kui te selliselt räägite. Ma jätan endale õiguse võtta meetmeid teie vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin (NI), raportöör. – (DE) Ma pean esitama näitliku õppetunni kõigile neile, kes on huvitatud sellest, kuidas poliitilisi otsuseid tegelikult tehakse, õpetlik mäng toimimise üle kontrolli kaotamisest parlamendis. Kui politoloogia tudengid või poliitikast huvitatud kodanikud tulevikus sellest haisu ninna saavad, saab sellest klassika. Eelarvele heakskiidu andmise raportisse kirjutasime me sõna-sõnalt lõike peamiste fraktsioonide liikmete arvamusavaldustest, mis asutustesse kriitiliselt suhtusid. Näiteks on selge, et detsentraliseerimine ja halduslik detsentraliseerimine olid üheks 1999. aastal alustatud komisjoni reformiprotsessi peamiseks tagajärjeks, kuid komisjon ei ole siiani koostanud uuringut või aruannet või vahearuannet sellise halduskorralduse kohta. See sisaldus siis ka minu põhimõttelistes kaalutlustes.

Selle teksti autor, pr Gräßle on suure fraktsiooni liige. Tema raporti muudatusettepanek seisnes täpselt nende väidete väljajätmises. On palju teisigi näiteid, sealhulgas pr Haugi panus, mis oli samuti seotud kriitiliste märkustega ametite suhtes, rõhutades näiteks, et vaid kaks ametit on ELi toetustest täielikult sõltumatud, samas kui enamikku neist rahastatakse ainult ELi rahalistest vahenditest, see seisis ühes pr Haugi dokumentidest. Siit on see siiski välja jäetud!

Eelarvekontrollikomisjoni esimees hr Bösch teeb sageli ametite kohta väga kriitilisi märkusi, kuid mitte komisjonis. Kui see küsimus vajab kõige rohkem tähelepanu, kui selleks on sobiv aeg, kui on olemas reaalne võimalus täpselt ära näidata, et ametite puhul on aset leidnud vastutustundetu korruptsioon, et nii paljud neist on viletsas olukorras, siis kustutatakse see suurte fraktsioonide palvel lihtsalt ära. Nagu sellest ei oleks veel küllalt, seda, mida teistel lubatakse teha, mina raportöörina teha ei tohi. Niisiis, kogu seletuskiri lihtsalt tsenseeritakse, mistõttu võtan ma vabaduse lugeda ette selle, mis vastasel korral täiskogule üldiselt kättesaadav enam ei oleks.

Väljajäetud osa kõlab järgmiselt: „Detsentraliseerimine ja halduslik detsentraliseerimine olid 1999. aastal alanud komisjoni reformiprotsessi põhieesmärkideks. Tänini ei ole esitatud hinnangut sellele protsessile. Lisaks ei ole komisjon andnud selgitusi detsentraliseeritud ametite loodava lisandväärtuse kohta, miks nende ülesandeid ei olnud võimalik samaväärselt täita komisjonis või, nagu paljudel juhtudel, miks üldse Euroopa Liidu tegevus selles valdkonnas vajalik oli.

Selle asemel on toimunud vastutustundetu korruptsioon. Veidrate poliitiliste otsuste põhjal on loodud uusi asutusi. Need uued asutused ei allu kontrollile ja on sageli kontrollimatud, enamasti ebatõhusad ja, mis kõige tähtsam, toovad kaasa märkimisväärse koormuse Euroopa maksumaksjatele.

Samal ajal on kehtestatud enneolematu hulk töötajate eesõigusi. Teiste sõnadega, komisjoni reform, mille eesmärgid olid seotud vastutuse, aruandekohustuse, tõhususe, uue Euroopa teeninduskultuuri ja läbipaistvuse tagamisega, on suurejooneliselt läbi kukkunud. Vastuvõetamatu segadus detsentraliseerimise ja haldusliku detsentraliseerimise poliitikas on nüüd meile kõigile selge. See ei ole vastutustundlik tegevus.”

Isegi raportööril ei ole lubatud lisada seda oma seletuskirja. See sobib loomulikult sellise poliitilise stsenaariumiga, et kui algas minu poolt komisjonile esitatud kahekümne raporti arutlus, siis alati, kui keegi teine rääkis, olid ette valmistatud muudatusettepanekud ja nende teadmata ka tsenseeritud.

 
  
MPphoto
 
 

  Christofer Fjellner, raportöör. - (SV) Hr president, ma alustan Euroopa Arengufondi eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutamisega. Paljud teist siin ootasid võibolla teist, pikka, põhjamaist noort meest seda tööd tegema, täpsemalt meie kolleegi Alexander Stubbi, kuid, nagu mõned teist teavad, ei saa Alexander täna siin meiega olla, kuna ta nimetati Soome uueks välisministriks. Seepärast palus ta mul ülesanne üle võtta ja esitada täna siin tema tööd ja raportit. Ma loodan, et räägin siin enamuse nimel, kui ütlen, et me oleme kurvad, et Alexanderist ilma jäime, kuid et need on Alexanderi jaoks suurepärased uudised ja eriti suurepärased uudised Soome riigi jaoks.

Ma soovin siiski alustada, õnnitledes teda Euroopa Arengufondi kohta tehtud töö eest. Töö parlamendikomisjonis sujus väga hästi ning see on ühendatud komisjon, mis täna arengufondide eelarve täitmisele heakskiidu andmist arutab. Euroopa arengufondid on loomulikult üks demokraatia ja majandusarengu edendamise vahendeid AKV riikides (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid). Sel põhjusel on minu arvates heameelt valmistav näha, et raha kasutatakse õigel ja vastutustundlikul viisil. 2006. aastal olid neil arvestatavad ressursid, 3 miljardit eurot kulukohustusi, millest suutsid välja maksta ligi 90%.

Täna on meil hea meel anda heakskiit ja soovitada heakskiidu andmist neid arengufonde hallanud komisjoni tegevusele eelarve täitmisel. See, et me selle tööga täielikult rahul oleme, ei tähenda, et ei oleks probleeme või valdkondi, millega tuleks tulevikus tegeleda. Ma soovin tuua esile vaid mõned nendest. Näiteks, erinevalt eelmisest aastast, võime me nentida, et kontrollikoda ei esitanud täiesti selget kinnitavat avaldust, vaid viitas mitmele probleemile, mis olid seotud näiteks tehingute tõendusega, mis oleksid võinud olla paremini dokumenteeritud, ja erinevate delegatsioonide tehtud maksetega. Sellegipoolest soovin ma tunnustada komisjoni selle eest, et ta on võtnud neid probleeme tõsiselt ja esitanud nendele probleemidele konkreetsed, õiged ja olulised lahendused.

Enamgi veel, oma aruandes rõhutame me ka kaasaegse IT-süsteemi rakendamise viivitusest tingitud probleeme. Me suhtume sellesse küsimusse tõsiselt ja loodame, et komisjon töötab sellega edasi.

Aitab haldus- ja majanduslikest aspektidest, kuna ma soovin tõstatada ka mitmeid olulisi poliitilisi küsimusi. Esiteks tõsiasi, et Euroopa Arengufondi tööd saaks muuta tunduvalt lihtsamaks, kui see oleks lisatud korralisse eelarvesse. Sarnaselt oleme veendunud, et kui meil oleks üks finantsmäärus, mis reguleeriks kõiki olemasolevaid ja tulevasi arengufonde, teeks see samuti töö lihtsamaks.

Niipalju Euroopa Arengufondist. Ma soovin kasutada juhust, et mainida midagi tähtsat iseseisvate ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Ma tõstatan selle küsimuse osaliselt seetõttu, et olen olnud selle töö eest vastutav Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonis, kuid võimalik, et seetõttu, et raportööril, nagu me äsja kuulsime, on, tagasihoidlikult öeldes, ebaharilik arvamus ja ta ei järgi toimimisviisi, mida parlamendikomisjon on otsustanud järgida. Ma arvan, et on väga kummaline, et Hans-Peter Martin ei ole otsustanud eemaldada oma nime kõikidelt nendelt raportitelt, arvestades, et see ei ole tema arvamus, mille üle me täna siin täiskogul hääletame.

Kuid ma siiski ütleksin midagi tähtsat töö enda kohta, mõne olulise arvamuse kohta, mis kõigest hoolimata selles raportis sisaldub ja mille me oleme saanud tänu edukale koostööle Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni, meie fraktsiooni, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu Fraktsiooni ja Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga – sooviksin ma rõhutada seda, et me anname eelarve täitmisele heakskiidu, kuna arvame, et kontrollikoja aruanne nende sõltumatute ametite rahaliste vahendite haldamise heakskiitmise koha on põhjendatud. Me täheldame siiski ka probleeme, millega, me loodame, tegeletakse tulevikus edasi. See puudutab eelkõige kõiki institutsioone – nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamenti –, kes teevad paremat tööd ametite taotluste läbivaatamisel. Ma loodan, et selle eest vastutavad kõik.

Ma naasen järgmisel aastal, kui ma olen selle küsimuse raportöör, ja loodan, et saan seda komisjoniga põhjalikumalt arutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident. - (ET) Hr president, hr Jørgensen, raportöörid, austatud parlamendiliikmed, lubage mul tänada Euroopa Parlamenti, eelarvekontrollikomisjoni, raportöör hr Jørgenseni ja tema kaasraportööre raporti eest, mille nad on koostanud, ja parlamendikomisjoni soovituse eest anda 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiit. Ma soovin tänada ka Alexander Stubbi Euroopa Arengufondi rahaliste vahendite kasutamise osas eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva raporti eest.

Vaatamata tõsiasjale, et Euroopa Kontrollikojal ei olnud võimalik anda raamatupidamisaruannete ja 2006. aasta tehingute õiguspärasuse ja korrapärasuse kohta täielikult kinnitavat avaldust, on selle kontrolli tulemused seni parimad alates sellest, kui kinnitavate avalduste andmist alustati. Kontrollikoda tunnustas meie edusamme. Mul on hea meel öelda, et seda tunnustas ka Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon.

Selle aasta arutelu keskendub struktuurifondidele, liikmesriikide kohustustele, tagasinõuetele ja korrigeerimistele ning välisabi tundlikule valdkonnale. Jõupingutusi tuleb teha kõigis nendes valdkondades. Me leiame, et tuleb korrapäraselt tegeleda järelmeetmetega, mitte ainult eelarvetäitmisele heakskiidu andmise pärast, vaid ka aluslepinguga kehtestatud tingimuste ja nende tingimuste olulisuse tõttu.

Ma teen ettepaneku komisjoni liikmete või esindajate korrapäraseks osalemiseks parlamendi kohtumistel, et arutada ühte sellel aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse keskpunktis olevast kolmest valdkonnast ja esitada selle kohta raport. Nendeks valdkondadeks on liikmesriikide kohustuste suurendamine valdkondades, kus kohustus on jagatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, struktuurifondide rakendamine ja välistegevuse rahastamise järelevalve (eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu toimunud rahastamise kontrollimine).

Mais on plaan alustada tavapärast arutelu eeloleva aasta poliitilise strateegia üle minu pädevuse alla kuuluvates sektorites.

Juunis peaksid struktuurifondide eest vastutavad volinikud või nende esindajad ja eelarvekontrollikomisjon hindama struktuurifondide tegevuskava järgseid esialgseid tulemusi. Esimese kvartali aruanne struktuurifondide tegevuskava kohta saadetakse parlamendile mais.

Juulis või septembris peaks välissuhete volinik või tema esindaja andma austatud parlamendiliikmetele uuemat teavet välistegevuse tõhustamiseks kõrvalepandud sihtfondide, rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu toimuva Euroopa Liidu poolse rahastamise läbipaistvuse ja selle üle teostatavate kontrollimiste kohta.

Komisjoni 2007. aasta kokkuvõtva aruande ja 2007. aasta siseaudiitorite aruande kohta saan anda informatsiooni juulis või septembris ning sellega seoses peaksime me jätkama arutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmise, tagasinõuete ja kontrollimiskulude üle. Komisjon avaldab aruande nende valdkondade kohta oktoobris. Aruanne annab aluse institutsioonidevaheliseks aruteluks vea lubatava riski teemal.

Komisjoni ametniku vastused Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitustele antakse parlamendile ja nõukogule sügisel nagu tavaliselt.

Minu kolleegid Danuta Hübner ja Vladimír Špidla on juba andnud parlamendile ülevaate tegevuskavast struktuurimeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite haldamise parandamiseks.

Komisjon ja liikmesriigid kavandavad vajadustele kohandatud meetmete rakendamist, et vähendada mitmesuguste vigade esinemist struktuurimeetmete rakendamisel.

Mis puutub struktuurifondidesse, siis on komisjon suhtunud kindlameelselt kulude kontrollimise eest vastutavatesse liikmesriikidesse ja on vajaduse korral peatanud maksed ning viinud läbi finantskorrektsioonid. Komisjon tegeleb nende meetmete tugevdamisega ja käegakatsutavate, mõõdetavate tulemuste saavutamisega.

Ühiselt hallatavates valdkondades on liikmesriigid esitanud avalduste ja auditite kokkuvõtteid. Kokkuvõtteid mitte esitanud liikmesriikide puhul võetakse õiguslikke meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklile 226.

Liikmesriikidele esitatavad järjepidevad nõudmised nende kokkuvõtete esitamiseks iga aasta algul on hakanud vilja kandma.

Volinik Benita Ferrero-Waldner on parlamendile selgitanud Euroopa Liidu põhimõtteid Iraagi rahastamisel abisummade kaudu ning on esitanud ettepanekud konkreetse rahastamise kontrollimise tõhustamiseks ja rahastamise parema jälgitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Selle protsessi eest vastutav juhataja esitab suve jooksul parlamendile aruande.

Mõned tulemused ilmuvad juba peatselt.

Aprilli algul toimus Genfis komisjoni ja ÜRO kohtumine. Enne kohtumist toimusid parlamendiliikmete ja komisjoni esindaja vahelised arutelud ning jõuti kokkuleppele ühiste suuniste osas, mida tuleks jälgida kõikides välisesindustes selleks, et suurendada ühise töö silmapaistvust. Nii ÜRO kui ka Euroopa Komisjon otsustasid rakendada erisuuniseid ja jälgida põhjalikult nende rakendamist.

Komisjon hindab kõrgelt parlamendi poolt heaks kiidetud otsuseid. Need otsused saadavad kodanikele sõnumi suhtlemisest ja rahastamisvahendite konkreetsest kasutamisest. Me peame jätkama sama teed ja veenma avalikkust, et nende raha, mis täidab Euroopa Liidu eelarvet, on heades kätes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ralf Walter (PSE) , arengukomisjoni arvamuse koostaja.(DE) Hr president, daamid ja härrad, parlamendiliikmed, ma tahaksin tänada Dan Jørgenseni ja Alexander Stubbi, nende töö ühtis täielikult arengukomisjoni eesmärkidega. Me oleme selle eest väga tänulikud, kuna me arengukomisjonis selle küsimusega väga põhjalikult tegelesime.

Euroopa Liit, Euroopa Liidu enda eelarved koos liikmesriikide eelarvetega, on kõige suurem arenguabi andja maailmas. Sellegipoolest, arvestades praegust olukorda, arvame, et seda on ikkagi liiga vähe ning et me peaksime tegema rohkem. Me ei saa oodata, kuni toidu- ja energiavarude nappus maailmas lahvatavad ja siis olla üllatunud, et inimesed tulevad tänavatele. Raha, mida me anname, ja nagu ma ütlesin, me juba oleme maailma suurimad annetajad, peab olema suunatud täpsemini, nii, et me teame, et see raha tegelikult jõuab nendeni, kes seda vajavad, ja et seda ei raisata ning see ei kao. Seepärast oleme pühendanud palju energiat selleks, et kontrollida, kas fonde kasutatakse ka tegelikult kavandatud eesmärkidel. Parlament ja komisjon rõhutavad peamiselt, et 20% fondidest tuleb kasutada elementaarse tervishoiu ja põhihariduse ning täiendkoolituse tagamisele, et rajada sellega vundament tulevikuks. Seega oleme teinud edusamme, kuid komisjon on ikka kaugel sellest, kus me sooviksime olla. Te peaksite tegema selle kallal rohkem tööd.

Me kutsusime teid üles vähendama eelmiste perioodide maksete võlgnevusi ja tõepoolest on võlgnevused perioodist enne 2001. aastat vähenenud 39% võrra koostöötalituse Europe Aid ja 49% võrra Euroopa Arengufondi puhul. Need on head näitajad, kuid loomulikult saavad need olla vaid vaheetapiks. Arengupoliitikaga seoses oleme me korduvalt märkinud, et pole mingit mõtet pidada kahte täielikult paralleelselt töötavat süsteemi, ühte Euroopa Arengufondi ja teist arenguabi jaoks. Eelarves peaks see olema koondatud! See on nõudmine, mille me esitame praegu ning edaspidistel finantsprognooside kohta peetavatel läbirääkimistel.

Minu viimane teema käsitleb eelarveabi. Järjest rohkem annab Euroopa Komisjon riikidele üldist eelarveabi. Seda võib teha, kuid olge ettevaatlikud, et ei juhtuks nii, nagu meil juhtus praeguste liikmesriikidega struktuurifondide osas, kus me kandsime neile vastutuse üle, kuna riigid pidid võtma vastutuse, ning siis saime teada, et süsteem ei tööta ning mitte keegi selle eest ei vastuta. Siit minu nõuanne: olge kindlad selles, mida teete juba päris alguses.

Me oleme teiega lõpuni, kriitilised, kuid samas positiivsed. Üldiselt, siirad õnnitlused raportööridele ja tänan teid väga koostöö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jamila Madeira, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. - (PT) Hr president, daamid ja härrad, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel ning seoses eelarve haldamisega sooviksin ma alustada, väljendades meie muret märkimisväärsete eelarveliste kulukohustuste suurenemise pärast ja et see koos reegli n+2 asendamisega reegliga n+3 – muutus, mille mõned liikmesriigid peavad rakendama perioodil 2007 kuni 2013 – võib situatsiooni veelgi halvendada ning aeg, mis kulub rahaliste vahendite lõplike saajateni jõudmiseks, pikeneb. Siinkohal on meil tegemist poliitikaga, mis kodanikke vahetult mõjutab, näiteks Euroopa Sotsiaalfond, ning viivitustel võib fondi tõhusale ja edukale kasutamisele olla hukatuslik mõju.

Struktuuripoliitikaga seoses me nõustume kontrollikojaga vajaduse osas parandada kontrollisüsteeme selliselt, et näha ette vigu struktuurifondidega seotud projektide läbiviimisel. Põhjalikum järelevalve, tõhusamad auditid ja tõhus projektide järgimine algusest lõpuni on vajalikud selleks, et puudused ja vead kõrvaldataks võimalikult aegsasti. Seetõttu peaks Euroopa Komisjon omama logistilist suutlikkust ja vajalikke ressursse, et muuta tagasiside mehhanismid tõeliselt töökindlaks, ning omama piisavat ülevaadet kontrollimenetlusest.

On siiski oluline kasutada sihipäraseid näitajaid ja eesmärke, mida oleks võimalik võrrelda ja, niipalju kui võimalik, koondada, et oleks võimalik analüüsida struktuuripoliitika suundumusi, vältides umbkaudseid ja ähmaseid hinnanguid, mille põhjal nende fondide tõhusat rakendamist arvestades lõplikke järeldusi teha ei saaks.

Ma pean oluliseks mainida komisjoni poolt liikmesriikidele antud soovituse kasutada uues struktuurifondide määruses sätestatud lihtsustusi ajakohasust, näiteks Euroopa Sotsiaalfondi raames abisummade kasutamine kaudseteks kuludeks.

Ma soovin õnnitleda ka Euroopa Komisjoni EURESi võrgustikku investeerimise puhul ja kiita heaks Euroopa töötajate liikuvuse aasta tähistamist. Nad loomulikult rõhutasid vaba liikumisega seotud probleeme, mida me kõik tunnistame ja millega ikka veel tegeleme. Mis puutub tööhõive- ja sotsiaalküsimuste komisjoni analüüsitud Euroopa Liidu ametitesse, siis soovin ma neid tänada nende tehtud töö eest ja, nagu oleme näinud, saame me kokkuvõttes nende tegevusele väga positiivse hinnangu anda.

Sellegipoolest soovin ma lõpetuseks pöörata teie tähelepanu vajadusele suurendada assigneeringut Dublini ametile, millele praegu on usaldatud ülesanne analüüsida muutusi tööhõives ja ärimaailmas eesmärgiga toetada sotsiaal-majanduslikku projekti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames esitatavate taotluste hindamise kaudu. Me kõik teame, kui tähtsaks see võib osutuda. Seepärast on see väga tundlik ja tähtis valdkond, mis vääriks Euroopa Liidult erilist tähelepanu, nimelt selle Dublini asutuse läbiviidava analüüsi abil, mis võib teatud viisil aidata ennetada võimalikku kriisi, mida me kõik võime silmapiiril aimata ükskõik millises 27 liikmesriigist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jutta Haug, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. - (DE) Hr president, volinik, keskkonnakomisjon oli rahul keskkonna peadirektoraadi ja tervishoiu peadirektoraadi tehtud tööga. Ma tean, et see on midagi, mida te minult väga sageli ei kuule. Tavaliselt ma kritiseerin komisjoni, kuid sel korral lähtun põhimõttest „niikaua kuni see töötab, me seda ei paranda”. Eelarvete eest vastutavad töötajad mõlemas peadirektoraadis on väga koostööaltid. Tänan teid väga.

Ma soovin tänada ka raportööri, Dan Jørgenseni. Ta on teinud ära suure töö eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusel, on esitanud suurepärase aruande ja kaasas sellesse lahkesti kõik keskkonnakomisjoni järeldused 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Eelarvekontrollikomisjon on seeläbi tunnustanud keskkonnakomisjoni poolt ühehäälselt vastuvõetut. Tänan teid väga ka selle eest.

Ma võin rääkida nüüd veidi ka meie ametitest. Meie keskkonnakomisjonis olime rahul ka nelja ameti, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Euroopa Toiduohutusameti, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti töö ja eelarve täitmisega.

Kui me soovitasime eelarvekontrollikomisjonil anda 2006. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiit, ei tehtud seda kergelt. Üsna vastupidi! Toimus sagedane informatsiooni vahetamine juhatuse liikmetega ja komisjonis osalevate direktoritega.

Lisaks külastasid mitmed delegatsioonid meie komisjonist ameteid, et saada ülevaadet kohapealsest tegevusest. Seda enam arusaamatu oli meile, et raportöör eelarvekontrollikomisjonis ei tahtnud kolmele neljast ametist heakskiitu anda täiesti uskumatutel põhjustel, eriti kuna, isegi kui need olid mõjuvad, ametid ise nende küsimuste eest ei vastuta, näiteks institutsiooni ajutiste töötajate kohta kehtivate personalieeskirjade või vastava ameti peakontori asukoha kohta või isegi sellest, kuidas subsidiaarsuse põhimõtet täideti. Sellistel fraasidel nagu „on toimunud vastutustundetu korruptsioon”, „veidrate poliitiliste otsuste põhjal on loodud uusi ameteid”, „need uued ametid ei allu kontrollile ja on sageli kontrollimatud, enamasti ebatõhusad ja, mis kõige tähtsam, toovad kaasa märkimisväärse koormuse Euroopa maksumaksjatele” ja „samal ajal on kehtestatud enneolematu rida töötajate eesõigusi” on lihtsalt šokeerivad. Me kõik teame hästi, et peetakse kaalutletud plaani tekitada skandaal Euroopa Liidu tasandil tehtava töö kohta. Ma põlgan sügavalt sellist skandaali sepitsemist.

Ametid on Euroopa haldusüksused, kuigi neil on ainulaadne olemus. Nad ei kuku lihtsalt taevast; nad ei tule komisjonil üksi lihtsalt spontaanselt pähe; nad asutatakse nõuetekohase kontrolliga regulatiivmenetluse alusel kas kaasotsustamise teel või kooskõlastatult või, olenevalt poliitikavaldkonnast, määrusega, st õigusaktiga. See tähendab, et need ametid tekitab Euroopa seadusandja, mis tähendab, et meie oleme need avantüristid, kellele viidati. Ametite eelarve on osa Euroopa Liidu enda eelarvest. Igal eelarveaastal anname me heakskiidu direktori tegevusele eelarve täitmisel. Ma olen veendunud, et ei ole töökorralduse osa, mis oleks nii hästi kontrollitud kui ametid, ning mul on sellepärast hea meel ja ma olen tänulik, et komisjon on teinud lõpu sellele katsele tekitada skandaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. - (IT) Hr president, daamid ja härrad, ma soovin kulutada mõne hetke, et rõhutada tõsiasja, et Euroopa ametite 2006. eelarveaasta eelarve täitmise osas toetame kontrollikoja poolt öeldut niikaua, kui tehingud on seaduslikud ja korrapärased.

Nagu ma transpordi- ja turismikomisjonis ütlesin, soovitan ma järgnevateks aastateks siiski suuremat vastavust eeskirjade ja reeglitega. Meresõiduohutuse Ameti puhul tühistati 43% maksete assigneeringutest ning eelarveaasta lõpus toimus tehingute kontsentreerumine. Ma väljendasin imestust ka maksete assigneeringute madala kasutusmäära üle reostusvastasteks meetmeteks merel vaatamata parlamendi jätkuvast toetusest nendele meetmetele.

Lennundusohutusameti puhul märgiti ka ülekantud assigneeringute kõrget määra, 40% tegevuskuludest, sama kehtis ka ülekantud liigendamata assigneeringute kasutamise kohta, mis on eelarve aastasuse põhimõtte rikkumine. Seepärast kutsutakse komisjoni üles vaatama läbi ameti lõivude struktuur, et viia tasakaalu sertifitseerimise kulud ja tulud.

Lõpuks, Raudteeagentuuri puhul tähendab aegunud lepingute kasutamine ja olemasolevate regulaarsete lepingute ebaregulaarne pikendamine, et ei ole võimalik väita, et kõik tehingud olid seaduslikud.

Sellepärast teen ettepaneku saavutada tulevikus suuremat läbipaistvust ja täpsust; kontrollikoja märkusi arvestades teen aga ettepaneku, et parlament annaks heakskiidu ametite tegevdirektorite tegevusele eelarve täitmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Helga Trüpel, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. - (DE) Hr president, daamid ja härrad, kultuurikomisjoni nimel tahan ma öelda, et meie eesmärk on edendada kultuurilist mitmekesisust Euroopas. Meie programm „Kultuur” jõuab kodanikeni nende elukohas, mis on meie kindlaksmääratud eesmärgiks. Me ootame riiklikelt kultuuriasutustelt väga oskuslikku juhtimist ning ma soovin lisada, et finantsmääruse läbivaatamine parandab meie suutlikkust suunata rahastamine ja toetus väikestele projektidele, mida kodanikud omas valdkonnas taotlevad.

See tähendab ka seda, et me peame leidma õige tasakaalu bürokraatia vähendamise ja pettuse ennetamise vahel, mis tähendab omakorda, et me vajame eeskirju, mis on asjakohased. Kui kodanikud, kes vajavad oma kultuuriprojektide teostamiseks väikseid summasid, peavad täitma lõputuid taotlusdokumente, peaksime me menetlust lihtsustama ja liikuma kindlasuunaliste maksete suunas. Sel viisil leiaksime oma kultuuriprogrammidele Euroopa kodanike seas suurema tunnustuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bárbara Dührkop Dührkop, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. - (ES) Hr president, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon otsustas avaldada arvamust selle poolt, et anda heakskiit komisjoni tegevusele selles valdkonnas ja viiele tema vastutusalas olevale ametile.

Komisjoni juhtimise puhul tunneme heameelt maksete tegemise olulise suurenemise üle ja loodame, et see suundumus jätkub 2007. aastal, kuigi teame, et see aasta on uue programmiperioodi algus ja meie kogemused näitavad, et seda eesmärki on raskem täita ning et tuleb arvestada teatud viivitusega.

Kodanikuvabaduste komisjon tervitab tõsiasja, et kontrollikoda, ma tsiteerin, „on saanud piisava tagatise selle kohta, et 31. detsembril 2006 lõppenud eelarveaasta raamatupidamisaruanne on usaldusväärne” viie kodanikuvabaduste komisjoni pädevusse kuuluva ameti puhul.

Seda öelnud, soovin ma teha mõned märkused teatud punktide kohta, mis eelarve täitmisega seoses ei ole veel täiesti selged. Esiteks, amet Frontex, mille puhul oli eraldatud rahaliste vahendite rakendamise määr madal, kuid me ei peaks seepärast pessimistlikud olema. Me peame arvestama, et 2006 oli esimene aasta, kui amet reaalselt tegutses ning järgmisel aastal ta näitas, et suudab kulutada kogu oma eelarve.

Kodanikuvabaduste komisjoni visiit Varssavisse Frontexi peakontorisse oli väga positiivne. Seepärast loodame, et tulevastel eelarveaastatel saab selle eelarve täitmisele heakskiidu anda ilma mööndusteta, hoolimata sellest, et nõukogu ja komisjoni poolse poliitilise tulevikukava puudulikkus on selle ameti eelarvega seotud tegevuse muutnud üsna riskantseks.

Kuigi see arutelu ei ole kõige asjakohasem foorum, soovin ma seda ära kasutada, et juhtida tähelepanu sellele, et Frontexi tõhus tegutsemine sõltub selle ameti mitmekülgsest iseloomust tingituna suurel määral liikmesriikide tegutsemisest. Kui liikmesriigid asjaomaseid vahendeid kättesadavaks ei tee, ei ole Frontexil võimalik oma kohustusi täita.

Eurojusti kohta tahaksin ma lihtsalt öelda, et selle puhul on üks negatiivne asjaolu, mis on seotud rubriikide vaheliste ülekannete suure arvuga, mida tuleks paremini põhjendada.

Me oleme kritiseerinud ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit ning meil on kahju, et kontrollikoda leiab, et 2005. aastal äramärgitud olukord ei ole paranenud, kui peame silmas Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse töötaja saatmist Brüsselisse pikaajalisele lähetusele ilma selgelt määratletud eesmärgita.

Lõpuks soovin ma mainida CEPOLi, Euroopa Politseikolledži juhtumit. Meil on siin mõned kahtlused. Hr Kallas, oleme palunud Euroopa Komisjonil selle eelarve täitmist põhjalikult jälgida, kuna on olemas põhjendatud kahtlus selle kohta, et see ei ole täielikult ja rangelt ühenduse riigihankeid käsitlevate õigusaktidega vastavuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. - (PL) Hr president, selle aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse osas peaksime olema rahul komisjoni tehtud edusammudega ELi fondide tõhusama kasutamise suunas, eriti ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Mõnede liikmesriikide esitatud algatus koostada ja avaldada riiklikud avaldused, mis moodustavad uue osa ühenduse fondide haldamise protsessis, väärib samuti toetust ning teised liikmesriigid peaksid samuti selle formaalsuse täitmise eest nii kiiresti kui võimalik hoolt kandma hakkama.

Samuti on tähendusrikas komisjoni tahteavaldus jõuda kõigi kontrollikoja aastaaruandes nimetatud avalike tellimuste esitamise korra rikkumise juhtumite tuumani ja võtma tarvitusele maksete peatamise, mis järgneb tõsisele rikkumise avastamisele.

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni eksperdina soovin ma rõhutada jätkuvat puudulikku eelarve planeerimist soolise võrdõiguslikkuse küsimuse osas ning ma kutsun veel kord üles selle aspekti arvestamisele eelarve planeerimisel ja ühenduse programmide rahastamisel. Informatsioon sotsiaalfondist toetust saanud soolist võrdõiguslikkust pooldavate meetmete kohta peaks edaspidi kajastuma eelarve täitmist käsitlevates raportites.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 
 

  Ingeborg Gräßle, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (DE) Hr president, daamid ja härrad, volinik, ma soovin alustada parlamendi heakskiidu andmisega eelarve täitmisele ja tänada meie raportööri ja kõiki parlamendiliikmeid, kes soovisid saavutada edusamme assistentide hüvitise osas, kuna see on avalikkuse arvates väga olulise tähtsusega küsimus, peaksime ka meie sellele olulist tähelepanu pöörama. Parlamendiliikmetena on meie kõigi huvides leida väljapääs räpasest korruptsioonist.

Euroopa Rahvapartei on soovitanud abinõusid, mille abil oleks tulevikus assistentide teenuse hüvitamist võimalik tõhusamalt hallata. Need ettepanekud, sealhulgas selle, et liikmesriikides asuvad makseasutused peaks nimetama parlament, et tagada nende suurem professionaalsus, kiitis heaks suur enamus eelarvekontrollikomisjoni liikmetest. Need makseasutused haldaksid siis ka töövõtulepinguid ja tagaksid maksude maksmise ning sotsiaalkindlustusmaksude mahaarvamise. Need muudatused kaitsevad parlamendi mainet, nagu ka punkt, mille kohaselt parlamendiliikmed ei saaks tulevikus enam oma pereliikmeid tööle võtta.

Vastavalt ELi eeskirjadele tähendab see väga olulist huvide konflikti. Sellepärast kutsun kõiki parlamendiliikmeid üles hoiduma edaspidi enda ja parlamendi kahjustamisest. Ma nendin murelikult, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon koos mõnede liberaalidega tahab hääletada selle lõigu vastu tekstis. Kui nad saavutavad ülekaalu, tähendab see, et me lõpetame eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse, ilma et oleksime teinud edusamme selles väga olulises küsimuses, ning see oleks halvim võimalik tulemus meie kõigi jaoks, kuna reipa suhtumisega „jätka samas vaimus” ei pääse me mööda viimasest kontrollikoja aruandest assistentide hüvitise kohta.

Mis puutub parlamendiliikmete assistentide hüvitisse, oleme koos otsustanud, et tahame püsida arvamusel, et see ei ole imerohi. Ma soovitan teil kõigil lugeda peene trükiga lisainfot. See on ikka veel otsustamata, mis tähendab, et öelda, et parlamendiliikmete assistentide hüvitis aitab meil lahendada kõik probleemid, on lihtsalt vale ning see on avalikkusele esitatav vale.

Ma sooviksin öelda veel viimase asja komisjoni eelarve kohta. Volinik, see läks napilt, ning ma loodan, et teie kolleegid on toonud teile ühe napsu, kuna olete selle välja teeninud. Tänan teid väga eduka koostöö eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Casaca, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Hr president, komisjoni asepresident, ma sooviksin samuti tänada kõiki raportööre ja ka kõiki minu sotsialistidest kolleege ning ka kolleege teistest fraktsioonidest, kes osalesid selles heakskiidu andmise menetluses ning kes andsid oma suure panuse selle lõpetamiseks. See on just see Euroopa Parlamendiga seotud küsimus, mida ma soovin kommenteerida. Ma soovin öelda, et mulle tundub selge, et siseauditi aruandest tehtav peamine järeldus on, et parlamendiliikmete assistentide tasustamissüsteemis on tõsised puudujäägid. Puudub igasugune kahtlus, et see nõuab assistentide põhimääruse vastuvõtmist ja makseid käsitlevate finantsjuhtimise ülesannete üleandmist Euroopa Parlamendi haldusorganitele.

Järgmisel parlamendi ametiajal on hädavajalik, et mitte ainult parlamendiliikmetel on põhimäärus, vaid et ka nende assistentide töö oleks reguleeritud ja rahastatud Euroopa institutsioonilise raamistiku kaudu, mis ei anna võimalust õigustada riiklikult rahastatud vabatahtlikku pensionisüsteemi jätkuvat toimimist ning muudab reisikulude ja muude üldkulude korra selgemaks. Nõukogu peab selle küsimuse poolt hääletama ja ametikohtade osas selguse looma. On samuti tähtis, et parlamendiliikmetele tagataks parimad töötingimused, pidades samas meeles vajadust alluda täieliku läbipaistvuse ja ranguse eeskirjadele, täielikus kooskõlas ühiskonna suhtes kehtivate üldeeskirjadega.

Ma soovin kutsuda üles eriti oma kolleege Euroopa Rahvaparteist (Kristlikud Demokraadid) ja Euroopa Demokraatide fraktsioonist mitte tõkestama seda reformiprotsessi. On väga oluline, et me jõuaksime assistentide põhimääruse suhtes parlamendis üksmeelele ja et see põhimäärus oleks selge ja reguleeriks küsimust, mis on tarbetult kaasa aidanud meie institutsiooni usaldusväärsuse kadumisele. Selle saavutamine on ülimalt tähtis ning me vajame selleks kõigi toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Mulder, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Hr president, ma sooviksin alustuseks tänada kõiki raportööre, kes on andnud oma panuse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele. Ma sooviksin kasutada minule antud kahte minutit, et arutada hr Jørgenseni koostatud komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise aruannet. Kontrollikoda avaldas selle aruande 2007. aasta novembris ja aruanne oli tunduvalt parem kui eelmistel aastatel, tänu sellele, et sel korral tuuakse aruandes ära protsendid. Seda tuleks jätkata ka edaspidi. Kui aruanne avaldati, näis, nagu oleks komisjon triumfeerinud. Aruanne ei ole veel kunagi nii hea olnud. Kontrollikoda kiitis heaks 44% komisjoni kuludest. Pean ütlema, et ei tundnud, nagu oleks aeg rahulolus lõõgastuda ja öelda: „See on parim, mida oleme kunagi teinud”. Ei, me võime teha palju paremini.

Torkab silma, et komisjon eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmiste otsustes tegelikult ignoreeris parlamendi soovitusi. Mis on viimase kolme aasta jooksul olnud parlamendi jaoks tähtis? Riiklikud avaldused. Mida ütleb komisjon? Me ei austa riiklikke avaldusi. See on liig. Enamgi veel, riiklikud avaldused on lisatud finantsperspektiivi ja institutsioonidevahelisse kokkuleppesse. Õnneks on komisjon oma eksisamme kahetsenud ning nüüd see toimub.

On ka teine küsimus. Volinikud ei saa anda peadirektorite avaldustele kaasallkirja. See tekitab minus hämmeldust. Me võime võtta volinikke eelarvekomisjoni, nagu näeb ette komisjoni ettepanek, ja korrapäraselt kuulda nende arvamust edasiminekust, kuid parlamendi suhtes allkirjaõiguslikud nad ei ole. Kuidas seda õiguslikust seisukohast seletada? Ma võin öelda ainult seda, hr president, et me loodame, et järgmine aasta on isegi parem. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon võtab omaks konstruktiivse seisukoha nendes küsimustes, nagu ta on seda ka eelnevalt teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mogens Camre, fraktsiooni UEN nimel. (DA) Hr president, üheksandat korda on mul olnud võimalus osaleda menetluses, millega parlament annab heakskiidu komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja teiste ELi organite raamatupidamisarvestustele. Jälle kord oleme me ka sel aastal avastanud eeskirjade jämedat rikkumist. Olukord oli eriti halb struktuurifondide rahaliste vahendite haldamisega komisjoni poolt, kus ligi 4 miljardit eurot (peaaegu 30 miljonit Taani krooni) maksti välja ebaõigesti. Aja kokkuhoiu mõttes keskendun ma sellele küsimusele.

Taas kord ütleme me ka sel aastal, et midagi on valesti, ning taas kord kinnitatakse meile, et asjad paranevad. Me oleme saanud selliseid kinnitusi igal aastal, kuid selline olukord kestab, kuna kogu tugisüsteem on niivõrd keerukas, nii ebamõistlik ja nii keeruline hallata. Eelarvekontrollikomisjonis tõstatasime me keskse küsimuse: milline on liikmesriikide vahelise raha väga suurte ümberjaotamiste mõju Euroopa Liidule tervikuna? Toetust saanud riikides nähtavaid märke olukorra paranemisest ei ole. Järgmisel aastal on nad jälle mahajäänud ning saavad taas abi. 15 vanast ELi liikmesriigist on Kreeka, Hispaania, Portugal ja Iirimaa saanud toetust igal aastal. 11 liikmesriiki, kõik vanad liikmesriigid, maksavad kinni kogu vahe. Loomulikult saavad toetust kõik uued liikmesriigid.

Riigid, mis rakendavad majandusreforme ja töötavad tulemuslikult ning kus kodanikud on valmis maksma kõrgeid makse, peavad maksma riikidele, kes ei reformi oma vananenud süsteeme või nõuavad eriti kõrgeid makse. ELi toetuspoliitika seisneb suures osas mitte millegi tegemises! Milleks viia läbi reforme, kui on võimalik saata arveid selle mittetegemise eest teiste riikide kodanikele? Kogu ümberjaotamispoliitika on rumalus. Mitte ainult seetõttu, et mitmed miljardid jõuavad valedesse kätesse, vaid toetuse idee ise on puudulik, kuna tasustab riike, kes ei rakenda reforme, ja karistab neid, kes seda just teevad, riike, keda EL vajab. EL saaks oma ülesandeid täita 15% jooksvast eelarvest! Lisaks ei oleks meil selliseid majandusskandaalide juhtumeid. Sellepärast kavatsen mina isiklikult hääletada komisjoni raamatupidamisaruannetele heakskiidu andmise vastu.

Ma soovin kasutada seda võimalust tänada oma kolleege eelarvekontrollikomisjonist nende mahuka põhjaliku töö eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Hr president, volinik, daamid ja härrad, ma piirdun oma sõnavõtus komisjoni ja parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmisega.

Mis puutub komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisesse, seisame silmitsi probleemidega, mida on küllaldaselt selgitatud, eriti raportööride poolt: asjaolu, et kontrollikoja aruandes esitati palju struktuurifondidega seotud probleeme, et 12% ei oleks tegelikult pidanud välja maksma (4 miljardit eurot, mis on väga suur summa), ning seoses välissuhetega muu hulgas asjaolu, et koostöö ÜROga kulgeb viletsalt ja ebakindlalt. Need on probleemid, mida oleme arutanud.

See oli oluline heakskiidu andmine, kuna see oli viimane selline enne valimisi. Järgmine heakskiidu andmine toimub järgmisel aastal, kuid see toimub valimiste-eelsel perioodil. Seepärast oli see oluline heakskiidu andmine ja me oleme pidanud nõudma dialoogi. Mul on hea meel, et me tegime seda väga konstruktiivselt, fraktsioonide kaupa. Tõsiasi, et me oleme volinike Špidla ja Hübneriga kaks korda arutelu korraldanud ning et meie, hr Jørgensen, hr Mulder, pr Gräßle ja mina, oleme ühise kirja kaudu saanud komisjonilt teavet, on viinud suurepärase tulemuseni. Ma loodan siiralt, et järgmisel aastal saavutame me veel parema tulemuse.

Parlamendi osas soovin ma keskenduda kahele põhiprobleemile. Mis puutub assistentide põhimäärusesse, siis on meil siseaudiitori teostatud siseaudit. Ma pean teda usaldama, see on suurepärane dokument. Ma ei saa ikkagi aru, hr president, miks teie ja büroo ei ole seda auditit avaldanud. Seda on praegu saladuses hoitud, kuid see ei ole vajalik, kuna meie, parlamendina, oleme alati palunud selle auditi läbiviimist ja uurimise teostamist sekretariaadi hüvitiste haldamise kohta. Ma olen kindlalt veendunud, et me peame seda põhimäärust rakendama. Ma olen esitanud mitmeid muid muudatusettepanekuid hr Pomés Ruizi teksti tugevdamiseks. See peaks toimuma dialoogis parlamendiga, kuid eelkõige dialoogis nõukoguga, sest kui lähitulevikus pöördume nõukogu poole probleemiga, mida ta ei suuda püsivalt jälgida, siis ei ole me jõudnud sinna, kus me peaksime olema. Seepärast peab seda tegema dialoogis komisjoni ja nõukoguga.

Viimane probleem, mida ma soovin ära märkida, on see, et vabatahtlik pensionifond teeb mind väga murelikuks. Esiteks suureneb aktuaalne eelarvepuudujääk ning teiseks soovin ma ka, et vabatahtlikus pensionifondis osalejate nimekiri lõpuks avaldatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Umberto Guidoni, fraktsiooni GUE/NGL nimel. (IT) Hr president, daamid ja härrad, kogu parlament ja kõik minu kolleegid on rahul edusammudega, mis on tehtud Euroopa assigneeringute tõhusamal kasutamisel. Me ei saa hoiduda nimetamast, et suuremaid puudusi siiski esineb. Komisjon peaks algatama rikkumismenetlused ja trahvid liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda või vaid osaliselt kohaldavad struktuurifonde reguleerivaid määrusi. Liikmesriigid peavad avaldama kogu informatsiooni korrektsioonide ja tagasinõudmiste kohta, eriti algava finantsperioodi osas.

Komisjon peaks esitama parlamendile hinnangu erinevatest riikidest saadud aastaaruannete õigsusele, mis esitatakse sekkumisvaldkonna ja erinevate poliitikasuundade kaupa. Kõige tähtsam valdkond on struktuurifondid, kus on ikka veel märkimisväärne hulk ehk 12% ebasobivaid tagasimakseid.

Komisjon peab selgitama, kuidas ta tagab selle raha tagasinõudmise, eriti juhul, kui projektid ei ole pakkumismenetluse kasutamise teel heaks kiidetud. Liikmesriikide suhtes, kes ei vii läbi vajalikke kontrollimisi, tuleb kasutada kiiremaid ja tõhusamaid maksete peatamise menetlusi.

Küsimus, mida ma tahaksin rõhutada, kuna see tundub mulle selle eelarve suurima puudusena, on välistegevus: selle kohta puudub piisav informatsioon, kuigi sellega seotud projektid saavad kasu mitmetest Euroopa Liidu meetmetest. Komisjon peaks tagama suurema läbipaistvuse eelkõige Euroopa Liidu rahastatavate projektide osas, mis 2006. aastal suunati Iraagi ülesehitamiseks; näiteks peaks ta projektid loetlema, kirjeldama nende sisu, märkima ära eeldatavad kulud ja asjaomased asutused.

Selline informatsioon on antud, kuigi hilinenult, kuid ma ei arva ikka veel, et see on piisav. Ma arvan, et selliste fondide kasutamise puhul peaksime kaalutlema võimalust kasutada Euroopa Ülesehitusametit, mida parlament on ka eelnevalt rõhutanud.

Ma tulen nüüd kiiresti parlamendi tööle heakskiidu andmise juurde. Esiteks on raportööri tõstatatud küsimus kolmest asukohast, mille puhul tuleks finantseerimiskuludele lisada keskkonnakulud. Lõpetuseks, siseaudit assistentidega seotud kulutuste haldamisest. Ma arvan, et oli vale hoida seda konfidentsiaalsena, kuna see on põhjustanud ajakirjanduses terve rea artiklite ilmutise, mis mõjuvad häirivalt parlamendi läbipaistvusele ja nõuetekohasele toimimisele. Sellel põhjusel palume me selle siseauditi avaldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jeffrey Titford, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Hr president, piiratud ajaga, mis mul on selle mahuka raporti kommenteerimiseks, soovin ma teha kaks märkust. Esiteks, see sisaldab palju sisutühje kulunud väljendeid paberitööst, mida parlamendisaadikud peaksid esitama, et tõendada parlamendisaadikute assistentide hüvitisnõudeid. Hiljutiste sündmuste valguses on täiesti selge, et praegu kehtiv kord on täielikult ebapiisav, kuna paljud parlamendiliikmed seda järjepidevalt jämedalt rikuvad. Enamgi veel, on sama selge, et puudub tõsine kavatsus midagi nende rikkumiste suhtes ette võtta – nagu ma aru saan, süsteem enne uue parlamendi kokkutulemist 2009. aasta sügisel ei muutu. Seepärast ei saa ma aruande kriitilist tooni üldse tõsiselt võtta.

Teiseks juhin ma parlamendiliikmete tähelepanu üsna pahaendelisele aruande punktile 55, mis näitab, et aastast 2008 võib Euroopa Liidu eelarvest Euroopa erakondi rahastada kuni 85% ulatuses. Seejärel tuuakse välja, et selline kõrge toetus toob kaasa lisavastutuse nende tegevuse eest. Teiste sõnadega, EL rahastab erakondi ning ka kontrollib nende tegevust.

See annab isegi rohkem tõestust demokraatia allakäigust Euroopas, mille tekitab järjest enam totalitaarne Euroopa Liit. Demokraadina ma põlastan seda ja need, kes seda toetavad – häbi teile.

 
  
MPphoto
 
 

  Ashley Mote (NI). – Hr president, on õige teavitada parlamenti ja Euroopa Investeerimispanka, kelle raamatupidamisaruandeid täna hommikul läbi vaadatakse, et nende British Broadcasting Corporationile – mida tänapäeval teatakse nime all Brussels Broadcasting Corporation – antud sooduslaenude suhtes, mille väärtus on 200 miljonit eurot, viib nüüd Briti politsei läbi kriminaaljuurdlust. BBC on esmapilgul silmitsi oma kuningliku harta rikkumisega, eriti päevasündmuste mittetasakaalustatud ja ebaobjektiivse edastamise tõttu.

EIP väited selle kohta, et need laenud ei ole BBC toimetuse poliitikat mõjutanud, ei ole lihtsalt usutav. Aastatepikkune uurimine, mida teostas eeskätt lord Pearson ja milleks ta tegi märkimisväärseid kulutusi, on välja selgitanud, et EIP on BBC ELi nimel ära ostnud. Seetõttu näib, et BBC tippjuhid peavad end seadusest kõrgemal seisvateks. Peatselt näeme, kas Scotland Yardi politsei sellega nõustub.

 
  
MPphoto
 
 

  Gabriele Stauner (PPE-DE). – (DE) Hr president, daamid ja härrad, ma piirdun teiste institutsioonide tööle heakskiidu andmise raportiga ja tänan raportöör hr Lundgrenit koostöö eest.

Seoses institutsioonidega tahaksin ma esiteks juhtida tähelepanu sellele, et me peame lõpuks leidma nende tegevusele heakskiidu andmisele õigusliku aluse ning see kehtib eelkõige nõukogu kohta. Praegune tegevus, kus parlament võtab endale ülesandeks anda nõukogu peasekretäri ja teiste institutsioonide tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu, ei ole sätestatud finantsmääruses ega ole kooskõlas asutamislepingu artikliga 274.

Eeskätt sellistes tundlikes valdkondades nagu eelarvekontroll, ei ole viide 1970. aastatest pärinevale suulisele kokkuleppele enam asjakohane ning see on vastuolus õigusliku selguse ja õigusliku tõe põhimõttega. Seepärast kutsume komisjoni üles esitama 2008. aasta septembris sobiv ettepanek selle puuduse kõrvaldamiseks. Seepärast palun, et kõik parlamendiliikmed toetaksid meie muudatusettepanekut nr 1 nõukogu tööle eelarve täitmisel heakskiidu andmise kohta.

Nüüd käsitlen ma taas ühise välis- ja julgeolekupoliitika kulusid. Suurima võimaliku läbipaistvuse saavutamiseks on hädavajalik, et tulevikus ei annaks nõukogu järele kiusatusele eelistada halduskulusid nendele kuludele.

Sellel, nagu igal aastal, on institutsioonide ehituspoliitika valdkond, mille puhul eelarvekontroll on oma vaeva väärt. Võtame näiteks kontrollikoja, kes isegi ei vaevunud oma maja juurdeehituse suhtes hankemenetlust korraldama ega pidama selle lepingute üle läbirääkimisi, ehkki ta ise rahastamise eest vastutab.

Ma soovin võtta taas kõne alla lepingute sõlmimise korra. On mõeldamatu anda meie kodanikele mõista, et iga väike omavalitsus, kes soovib sõlmida lepingu rohkem kui 200 000 euro väärtuses, peab korraldama pakkumismenetluse üle kogu Euroopa, kui institutsioonid ise lepingute sõlmimise korda ei järgi.

Lubage mul öelda veel viimased sõnad Euroopa Kontrollikoja kohta. Ma kahetsen väga, et meie aruande kohaselt peab kontrollikoda olema moodustatud Euroopa Keskpanga mudeli järgi. Ma kardan selle institutsiooni taasriigistamist, mis tuleks hoida eemal liikmesriikide poliitilisest mõjust.

 
  
MPphoto
 
 

  Herbert Bösch (PSE).(DE) Hr president, tahaksin algatuseks tänada kõiki, kes valmistasid ette selle tähtsa 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja toetasid meie raportööri.

See on võib-olla kõige tähtsam eelarve täitmisele heakskiidu andmine selle ametiaja jooksul. Me teame probleeme ning meil on veel aega need probleemid lahendada. Siinkohal soovin ma anda edasi meie erilised tänusõnad Euroopa Kontrollikojale, kelle aruande usaldatavus suureneb aasta-aastalt. Oleks hea, kui kontrollikoda suudaks aeg-ajalt seista vastu ahvatlusele kalduda populismile. Meil on meeles hobusekasvatuseühingud ja golfiklubid ning kõik nendega seonduv. Need hinnangud olid pigem poliitilised kui ühele kontrollikojale väärilised.

Ma sooviksin tänada Euroopa Komisjoni, kes kõnealuse parlamendikomisjoni sõnaka raportööri surve all pidas meiega läbirääkimisi rangete järelmeetmete rakendamise kohta. Volinik Kallas on juba rääkinud sellest, kuidas me eelolevatel kuudel jätkata tahame. Liikmesriikide esitatavad riiklikud avaldused on tähtsad. Nõukogu, nagu me näeme, täna siin ei viibi, nad ei pööra tähelepanu sellele, kuidas nende maksumaksjate makse kasutatakse, seega peame meie seda tegema.

Me oleme struktuuripoliitikas edu saavutanud. Volinik Kallas, meil on jätkuvalt raskusi välispoliitikas. Esimesel korral pöörasime me tähelepanu sellele, et seda välispoliitikat piisavalt ei jälgita, kuigi me kulutame sellele miljardeid. Rahvusvahelises finantsmaailmas on tavaline, et hääleõigus antakse vastavalt kohustusele teha sissemakseid. Kui Euroopa Liit panustab näiteks rohkem kui 40% Iraagi ülesehituseks, sooviksin ma, et meil oleks rohkem kui 40% osavõtu- ja kaasotsustamisõigus. Seega on veel pikk tee minna, siin on veel palju ära teha.

Täna hääletame me heade raportite üle ning praegu on küsimus neile väärilise toetuse andmises.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyösti Virrankoski (ALDE). – (FI) Hr president, tahaksin algatuseks tänada raportööre ja eelarvekontrollikomisjoni esimeest suurepärase töö eest. Praegu on meie ees kolmkümmend 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportit. Kõige tähtsam neist on komisjoni käsitlev raport, mis on seotud 97% ELi eelarvest. Ülejäänud on seotud ELi teiste institutsioonidega ja iseseisvate ametitega.

Minu arvamuse kohaselt tuleks parlamendi tegevuse tulemuslikkust eelarve täitmisele heakskiidu andmisel parandada. Eelarvekontrollikomisjon ei saa olla kontrollikoda ja raamatupidamisettevõte. Füüsiliselt on võimatu viia läbi administratsiooni ja 30 üksuse raamatupidamisaruannete üksikasjalikku kontrollimist. Parlament peab usaldama ala asjatundjaid ja teiste ametiasutuste arvamust. Tähtsaimad neist on Euroopa Kontrollikoda, asutusesisesed järelevalveorganid ja Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

Isegi raamatupidamisaruannete täpne üksikasjalik läbivaatamine annab eeldatava ilmse täpsusega tulemused ning see ei muuda tulemust kuigivõrd usaldusväärsemaks. Puudub otsene seos selle vahel, kuidas eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitletakse, ja koostatud raportite arvu vahel. Vastupidi, kui parlament annab heakskiidu konkreetse üksiku ameti eelarve täitmisele, on see väga tugev kinnitus sellele, et raamatupidamisaruande ja haldamisega tegeleti väga hoolikalt.

Kui parlament tõepoolest soovib tugevdada oma rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis, peab see oma tegevuse läbi vaatama. Vastasel korral on eelarvekontrollikomisjon tööga üle koormatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Wojciechowski (UEN). – (PL) Hr president, hr Jørgenseni raportis on kontrollikoja arvamust järgides esitatud küllaltki õige kaalutlus ühise põllumajanduspoliitika rahastamisprobleemidest ja eriti tõsiasjast, et mõnedel toetuse saajatel ei ole põllumajandusega midagi pistmist. Golfiklubid, kriketiklubid, ratsutamisklubid, pargid – need võivad majanduslikult õitseda, kuid mitte põllumajanduspoliitikale mõeldud rahaliste vahendite abil.

Sel pärastlõunal arutame parlamendis toidukriisi ja toiduainete hinnatõusu ning kindlasti on üheks kriisi tekkimise põhjuseks see, et ELi fonde, mida tuleks kasutada põllumajanduse toetamiseks, kasutakse täiesti teistsuguste ettevõtete toetamiseks, kes tulevad suurepäraselt toime ka ilma selle abita. Seepärast toetan täielikult hr Jørgenseni raporti lõigetes 99 ja 100 nimetatud järeldusi, mis viitavad vajadusele muudatusteks ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, et tagada abi jõudmine ainult reaalselt põllumajandusega tegelejatele, neile, kes kasutavad maad põllumajanduslikel eesmärkidel, ning need muudatused tuleb tarvitusele võtta nii ruttu kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Paul van Buitenen (Verts/ALE).(NL) Sooviksin tsiteerida meie aja kõige õpetatumat meest, hr Einsteini. Ta ütles: „Maailma on ohtlik paik elamiseks, mitte nende inimeste pärast, kes teevad kurja, vaid nende pärast, kes vaatavad pealt ja seda teha lubavad”. Nii on praegu ka siin parlamendis. Juba aastakümneid teame, et assistentide hüvitise, reisikulude, üldkulude hüvitise, päevarahade, töörühmadele ja poliitilistele rühmitustele ettenähtud rahaliste vahenditega on toimunud palju lubamatuid rikkumisi. Ma loodan, et parlament võtab enne 2009. aasta valimisi viimaks ometi midagi ette ning et need ei oleks vaid tühjad lubadused, nagu eelnevatel aastatel. Selle ootuses tõepoolest usun, et peaksime eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasi lükkama. Mulle tundub, et iseenda tegevusele heakskiidu andmisega me valijate hulgas poolehoidu ei võida.

 
  
MPphoto
 
 

  Esko Seppänen (GUE/NGL). – (FI) Hr president, Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase juhtimisel on tehtud ära suurepärane töö Euroopa Liidu raamatupidamisaruannete avatumaks ja läbipaistvamaks muutmisel. Üleskutse avalikustada ELi otsemaksed väärib eraldi tunnustamist. Minu kodumaal Soomes on riiklikud toetused siiski kaks korda suuremad kui ELi abi. Kahjuks ei anna informatsioon ELi abi saajate kohta kogu tõde otsemaksetest.

Eelarvekontrollikomisjoni survel on komisjon edendanud raamatupidamisaruannete läbivaatamisviisi ja on lubanud teha rohkem jõupingutusi valedel põhjustel tehtud maksete tagasinõudmiseks. Tänu raportööride ja variraportööride tööle on samuti kättesaadav parem informatsioon välistegevuse rahastamise kohta.

Loodan, et tulevikus rakendatakse ranget suhtumist ka üleeuroopaliste erakondade tegevuse ja eeskirjade täitmise üle järelevalve teostamisse vastupidiselt sellele, mida me tavaliselt parlamendi tegevuse põhjal järeldada võime.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens-Peter Bonde (IND/DEM). – (DA) Hr president, oleme käinud ELis pika tee suurema avatuse saavutamisel ja pettustevastases võitluses. Kui mind 1979. aastal esimest korda valiti, olid fraktsioonide esimehed teenäitajateks rahaliste vahendite kasutamisel. Esmalt parlamendi kinnimakstud juhiga limusiin ning seejärel kasutati samaks reisiks parlamendiliikmete rahalisi vahendeid reisimiseks äriklassis, millele lisandus ka väike lisakulu! Tänapäeval on esimehed teenäitajateks korra jalule seadmises. Pikk tee on siiski veel käia ja meid on mõjutanud enamuse otsus siseauditi raportit avalikuks mitte teha. Kuidas saame olla teiste eestkostjateks, kui me ei julge iseenda probleemidega tegeleda? Suurtel fraktsioonidel on raske vastutuskoorem, kuna hääletusprotsent järgmistel parlamendivalimistel võib langeda alla 40% ja seega valimiste õiguspärasust nõrgendada.

Ma lootsin, et ühel päeval saan ma hääletada aastaaruannete kogumiku poolt, kuna ei ole enam midagi kritiseerida. Suured fraktsioonid soovitavad taas komisjoni raamatupidamisaruandeid pimesi heaks kiita, kuigi meil ei ole ikka veel nende kontrollimiseks neile täielikku juurdepääsu. Mida saaks audiitor öelda raamatupidamisaruannete kohta, kui tal ei oleks juurdepääsu kõigile lisadele? 14 aastat järjest on kontrollikoda teatanud, et nad ei saa tõestada raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute õigsust ning seetõttu pean ma kahjuks 29. aastat järjest taas eelarve täitmisele heakskiidu andmise vastu hääletama.

Ma sooviksin siiski tänada oma kaasparlamendiliikmeid eelarvekontrollikomisjonis ja teisi paljude aastate jooksul tehtud ühisalgatuse eest puhastada EL korruptsioonist. Oma tegevuse algul, eelarvega tegelemise ajal, kohtusin inimesega, keda kutsuti Kooritud Piimaks. Talle eraldati 1,3 miljardit Taani krooni ja ta oli sellega suurim ELi rahalise toetuse saaja. Ma ei saanud isegi statistilist analüüsi näiteks selle kohta, kui palju suurimad rahalise toetuse saajad toetust said. Alates järgmisest aastast tehakse Interneti teel avalikuks kõik põllumajandustoetuse saajad. Neli aastat tagasi olid komisjoni töörühmad rangelt salastatud. Nüüd võime me Internetis näha, kes on need konsultandid, ning seda tänu meie ühisele survele. Lisaks oleme leidnud toetust komisjonis hr Kallase poolt. Ma soovin väljendada oma tänu selle eest. Kui ma lahkun Euroopa Parlamendist 9. mail, hakkan puudust tundma nendest, kellega koos töötasin. Tänan teid, daamid ja härrad! Oleme käinud ära pika tee, kuid ei ole veel eesmärki saavutanud. Ma olen siiski kindel, et te jätkate seda tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Hannan (NI). – Hr juhataja, 1944. aastal tegi Friedrich Hayek ettenägeva märkuse, et regulaarne tehniliste ülesannete delegeerimine erinevatele asutustele on esimene samm, mille kaudu demokraatia oma võimu loovutab.

Kolleegid peaksid endalt küsima, kui palju demokraatlikku kontrolli erinevate Euroopa asutuste üle rakendatakse. Me võime saata ootamatu komisjoni neid külastama või väljendama üldist arvamust nende mandaatide kohta, kuid üldiselt seisneb parlamendi roll hääletamises vajaliku käibe poolt, igal aastal ja tingimusteta. Seega juhib Euroopa Liitu seisev masinavärk.

Ausalt öeldes ei ole nii ainult siin. Paljudes liikmesriikides, sealhulgas ka minu kodumaal, toimub sarnane protsess, kus valitud esindajad on oma volitustest loobunud. ELi teeb ebatavaliseks see, et nendel erinevatel asutustel on väga nõrk õiguslik alus. On tõsi, et need organid oleksid olnud volitatud Euroopa põhikirja alusel. Kuid see põhimäärus, näib, et sellele seadusandlikule kojale on seda aegajalt vaja meenutada, lükati valimisel tagasi. Seepärast on paljud need asutused – inimõiguste amet, kaitseagentuur, välispiiride agentuur ja teised – paremal juhul reguleerimata ja halvimal juhul ebaseaduslikud.

Kui soovite nende staatust õiguspärastada ning neile vajaliku mandaadi luua, pange põhimäärus rahvahääletusele, nagu olete lubanud. Pactio Olisipio censenda est!

 
  
MPphoto
 
 

  Esther De Lange (PPE-DE).(NL) Hr president, täna on parlamendi tööst eelarve täitmisele heakskiidu andmisel juba palju räägitud. Seepärast soovin piirduda märkusega selle kohta, et endise assistendina loodan, et assistentide põhimäärus, mille üle siin on juba üksikasjalikult arutatud, saab teoks, kuna ausalt rääkides jätavad praegused eeskirjad liiga palju tegutsemisruumi. See on probleem. Paljud parlamendiliikmed kasutavad seda õigesti, kuid sellist käitumist praegu tagada ei ole võimalik. Seepärast tuleb reegleid karmistada ning parlamendi teenistused peavad võtma järjekindlamaid meetmeid juhtudel, kui eeskirju ei kohaldata nõuetekohaselt. See on valdkond, milles meie teenistused on mõnikord, sealhulgas ka minevikus, vigu teinud.

Samas sooviksin ma erilist tähelepanu osutada komisjoni tööle eelarve täitmisel heakskiidu andmisele, kus minu arvates on peamine probleem, mis esineb igal aastal ning põhjustab palju peavalu, keeruline olukord, milles me praegu oleme Euroopa ja riikliku tasandi vahel. Olukord, mis on tingitud tõsiasjast, et komisjon on täielikult vastutav Euroopa Liidu kulude eest, kui 80% neist kuludest haldavad liikmesriigid. On juba märgitud, et tõepoolest positiivne areng toimub, näiteks põllumajandussektoris. Ainus, mis aitab meil sellest keerulisest olukorrast välja pääseda, on riiklikud juhtimisdeklaratsioonid, mida neli liikmesriiki juba esitavad. Jørgenseni raportis väljendame me parlamendina selgelt, et liikmesriikide iga-aastased jooksvad kokkuvõtted on ettevaatlik samm riiklike juhtimisdeklaratsioonide poole. Olen siiski samuti teadlik institutsioonidevahelise kokkuleppe ja finantsmääruse muutmise vajadusest riiklike juhtimisdeklaratsioonide rakendamiseks. Igal juhul olen praegu rahul komisjoni eelmisel kuul antud lubadusega julgustada ka teisi liikmesriike riiklike deklaratsioonide esitamiseks. Ma ütlen kavatsetult „praegu rahul”, kuna, volinik, lubadusi hinnatakse nende täitmise järgi ja minu fraktsioon astub järgnevatel kuudel konkreetseid samme, et jälgida, kuidas komisjon seda lubadust täidab. Enamgi veel, tõsiasi, et nõukogu ei ole praegu siin, näitab, et veel palju tuleb saavutada. Me vaatleme neid tulemusi, kui oleme siin taas järgmisel aastal 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiitu andmas. Jätkame siis!

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Herczog (PSE). – (HU) Tänan teid, hr president. Ma sooviksin arutleda Euroopa Liidu ameteid käsitleva raporti üle. Euroopa Parlament vaatab igal aastal üle Euroopa Liidu ametite haldamise ja toetub selles Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti tehtud tööle. Meie pika, ühise, hoolika, analüütilise ja ettevalmistava töö tulemusel anname otsuse ühenduse ametite juhtimise kohta eelarve täitmisel 2006. aastal ning on tõesti õnn, et Euroopa Kontrollikoja nõusolekul saame me esitada kõikide ametite töö heakskiitmiseks. See ei tähenda, et me ei leidnud juhtimises ühtegi viga, vaid et me ei leidnud ühtegi sedavõrd tõsist viga, mis takistaks meil heakskiitu andmast. Ma tahaksin pöörata tähelepanu ka sellele, et fraktsioonid on juba suure häälteenamusega heakskiidu andmise poolt hääletanud ja ma teen nüüd siin täiskogul ettepaneku ametite töö heaks kiita isegi siis, kui raportöör aruandega täielikult ei nõustu. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Margarita Starkevičiūtė (ALDE).(LT) Hr president, alates ametiaja algusest olen ma Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel ELi ametite töötulemusi analüüsinud. Ma sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et ametite arv on sellel aastal peaaegu kahekordistunud. Hoolimata kriitilistest märkustest nende ametite kohta raportööri kõnes, pean vajalikuks märkida teatud positiivseid muutusi, mis on võrreldes eelmiste aastatega aset leidnud. Läbipaistvus ja demokraatlik vastutustunne on suurenenud parlamendi soovitusel rakendatud asjaomaste komisjonide poolt läbiviidud ametite töö hindamise tulemusel.

Siiski on jäänud veel mõned probleemid. Selles osas peaksime määratlema ametite tegevuse ELi juhtimissüsteemis. Nagu ma juba mainisin, on ametite arv tuntavalt suurenenud ja selles süüdistatakse meid; ning ka parlament jagab vahel arvamust, et see on kaudne viis bürokraatia suurendamiseks. Võibolla rõhutab see vajadust vaadata läbi ELi juhtimis- ja haldussüsteem. Praegu rakendatakse mitmeid projekte eesmärgiga seda süsteemi parandada. Näib, et me peaksime kaaluma radikaalsema reformi läbiviimist, mis tooks kaasa positiivseid tulemusi ja aitaks kaasa suurema läbipaistvuse saavutamisele nii ametite kui ka komisjoni töös.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Hr juhataja, volinik, sooviksin sellel arutlusel osutada tähelepanu kolmele küsimusele.

Kuigi kontrollikoda on tunnistanud, et Euroopa Ühenduste finantsaruanne esitab üldiselt ausa ülevaate finantssituatsioonist 2006. aasta detsembri lõpus ja et see ei leidnud meie fondides ja kuludes suuri ebatäpsusi, leidis see palju vigu nii arvestusregistritesse kantud summades kui ka liikmesriikide esitatud aruannetes. Erilist muret tekitab asjaolu, et mõningat tüüpi ebatäpsused esinevad taas aasta aastalt, hoolimata kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi kriitilistest märkustest.

Teine muret tekitav asjaolu on märkimisväärsete eelarveliste maksekohustuste suurenemine, eriti vanade liikmesriikide puhul.

Kolmandaks soovin ma nende märkuste kontekstis märkida ära oma rahulolu olukorra üldise paranemisega ühise põllumajanduspoliitikaga seotud kulude osas, mis on saavutatud peamiselt ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise kaudu, mis piirab märkimisväärselt ebaõige kulutuse riski.

 
  
MPphoto
 
 

  Antonio De Blasio (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr president. Daamid ja härrad, 2006. aastal eraldas Euroopa Liit 39%, kokku 38,9 miljardit eurot, oma eelarvest struktuurikulutustele. Kontrollikoja aastaaruandes tõestati, et Euroopa Komisjon oli astunud mitmeid samme seoses struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamisega, mis moodustas osa selle ulatuslikust järelevalvest. Kui finantsabi vastuvõtmine on silmnähtavalt paranenud, pöörab aruanne tähelepanu tõsiasjale, et 2006. aastal ei suudetud struktuuriprojektide assigneeringutest tagasi nõuda vähemalt 12%. See teeb umbes 4 miljardit eurot, ning samuti esines vigu 20% projektide tegevuses.

Aastaid on olnud mitmeid probleeme struktuurifondide mitmetasandilise ning jagatud juhtimisega. Suhteliselt kõrge avastatud rikkumiste ja ebaõigete tagasimaksete osakaal on peamiselt põhjustatud liikmesriigi kontrollisüsteemide ja neil põhinevate järelevalvesüsteemide madalast tõhususest. Suurimaks probleemiks pean ma kõigi poolt kasutatava ühtse hindamismudeli, võrdluse aluse, võrdlussüsteemi puudumist, samuti ei ole tõhusat meetodit projektide hindamiseks.

Kuigi struktuurifondid on äärmiselt oluline allikas, millest teha eraldisi vastastikuse arengu eesmärgil, võime saavutada ühise rahakassa kuritarvitamiste arvu vähenemist vaid juhul, kui liikmesriigid tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult raha ebaseadusliku kasutamise tõkestamiseks. Liikmesriikide järelevalvesüsteemid vajavad samuti parandamist ja normeerimist. Enamgi veel, on oluline, et komisjon tõhustaks järelevalvet oma struktuuriliste kulutuste üle, seaks sisse peatamis- ja korrigeerimismenetluse ning arendaks uue liikmesriigi aruandlussüsteemi, pidades meeles, et probleeme esineb 40% komisjoni audititest. Kõike eespool öeldut arvesse võttes teeb meie delegatsioon ettepaneku anda eelarve täitmisele heakskiit. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Inés Ayala Sender (PSE). – (ES) Hr president, ma soovin väljendada meie rahulolu, kuna juba teist aastat on Euroopa Liidu raamatupidamisaruande läbipaistvus suurenenud, hoolimata sellest, nagu peame mainima, et kontrollikoda meid ikka veel süsteemi peamiste aspektide osas aitab. On tõsi, et väga konstruktiivse, väsitava, kuid väga konstruktiivse dialoogi kaudu komisjoniga, mille puhul peame eriti tunnustama regionaalarengu ja tööhõive volinike jõupingutusi, saavutati tõeline edasiminek nii tööhõive kui ka struktuurifondidega seotud kõigi aspektide järelevalve parandamisel.

Me lootsime samasugust koostööd välissuhete volinikult, kes, me loodame, lisab oma panuse või ühineb meiega nendes jõupingutustes.

Regioonide Komitee puhul tunneme heameelt, kuna oleme teinud tõepoolest väga märkimisväärseid edusamme ning tegevuse hindamist ja jälgimist jätkates näeme tõepoolest, et aset on leidnud suur areng.

Kontrollikoja puhul sooviksime suuremat läbipaistvust selle huvide deklaratsioonis ning komisjoni puhul nõustume märkustega siseauditi läbipaistvamaks ja tõhusamaks muutmiseks, kuid ei nõustu suurenevate bürokraatlike tõkete loomisega, nagu päevakorda võetud muudatusettepanekus esitatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Chris Davies (ALDE). – Hr president, mul on mõned küsimused. Miks on nii, et avatuse ja läbipaistvuse suurendamisele pühendunud parlamendis koostavad meie endi asutused salajasi piinlikke raporteid, mis paljastavad parlamendiliikmete pettuslikku tegevust? Miks puudus parlamendiliikmete puhul üldkulude kasutamise selgitamise nõue? Kui palju sellest rahast jõuab isiklikesse taskutesse? Miks me hoiame saladuses nende 407 parlamendiliikme nimed, sealhulgas mina ise, kelle vabatahtlikku pensionifondi makstakse igale 27 000 eurot? Miks meil ei ole kontrolli nende parlamendiliikmete tegevuse üle, kes igal aastal kõrvaldavad riiklikest vahenditest ligikaudu 14 000 eurot, tehes makseid vabatahtlikku pensionifondi? Kas on veel teist põhjust peale ahnuse, mis takistab neid, kellelt me juhtimist ootame, juhatus ning mõnikord isegi esimeeste konverents, võtta tarvitusele tõelised reformid, mis on juba nii palju hilinenud? See ebaõnnestumine häbistab meid kõiki ja seda parlamenti.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE). – (FR) Hr president, ma sooviksin lihtsalt öelda hr Davisele, et see on tema, kes häbistab seda parlamenti.

Samas, hr president, hääletan ma 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Kahjuks on sellega kaasnevas resolutsiooni ettepanekus küsimused ja märkused, mis avavad uksed, mis on juba avatud (lõige 58), või on ebaõiged, nagu vabatahtlikku pensionifondi käsitlevad lõiked.

Hoolimata fondi esimehe korduvatest püüdlustest anda õiget informatsiooni, kordavad inimesed siin valesid fondi aktuaarse kahjumi kohta. Tänu suurepärasele juhtimisele suudab fond tagada saadud õigusi aastani 2060. Ma arvan, et paljud meist on selleks ajaks surnud!

Aktuaari kinnituse ajakohastamine (lõige 71) on olemas, kuid see esitatakse esmalt halduskogu esimeestele. Lubage mul siinkohal juhtida teie tähelepanu sellele, et parlament raiskas 36 000 eurot niiöelda sõltumatu aktuaari aruande tellimisele. Kus see on? Mis on selle järeldused? Niipalju kui mina tean, ei erine need fondi aktuaaride omadest.

Lõigete 72 ja 73 puhul tuleb teha vahet eelarvekontrollikomisjoni teatud liikmete soovide ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärusest tuleneva tegeliku olukorra vahel. Väita, et ei praegused parlamendiliikmed ega teised sidusisikud ei või fondi sissemakseid teha, on vastuolus põhimääruse artikliga 27. Õnneks ei loe siin väheste soovid, isegi kui need on tingitud resolutsioonide raames tehtavatest otsustest, vaid põhimäärus.

Juhatuse parlamendiliikmete põhimääruse töörühm, mille liige ma olen, on oma töö teinud ning valmistanud ette vajalikud meetmed, mis ei ole kooskõlas resolutsioonis väljendatud soovide, vaid 7. oktoobril 2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud parlamendiliikmete põhimääruse artikliga 27.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Hr president, ma soovin lisada oma hääle nendele, kes annavad 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu. Nii komisjon kui ka volinikud on silma paistnud märkimisväärse ja pidevalt kasvava koostöö poolest. Kontrollikoda väärib tänu. Koda on oma tööd hästi teinud.

Me oleme hinnanud ELi eesmärkide saavutamist ja rahaliste vahendite haldamist. See on samuti väga positiivne märk. Ma soovin tungivalt rõhutada, et parlament võtab faktiliselt osa eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest, andes kaalutud otsuseid rakendamise kohta ning konkreetsete valdkondadega tegelevate komisjonide kaudu. Ma sooviksin tänada eelarvekontrollikomisjoni esimeest hr Böschi kogu tehtud töö ja kannatlikkuse eest ja ka raportööre – hr Jørgenseni, hr Pomés Ruizi ja hr Stubbi.

Erakordselt raske on rikkumisi vältida, kuid veelgi tähtsam on neid leida ja ennetada. Selle ülesande oleme edukalt täitnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid, hr president. ENVI-komisjoni (keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon) 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise arvamuse variraportöörina tahaksin tänada Jutta Haugi ja raportööri väga usaldusväärse töö eest. Tunnen, et nende nelja ameti töö, kellega me tegelesime, on väga tähtis, see, millega nad tegelevad, aitab palju Euroopa Parlamenti ning erinevaid ELi organeid ja parandab seeläbi ELi kodanike elukvaliteeti.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus etendab tähtsat osa inimeste arvamuse kujundamisel haiguste tõrjest ning uute ja esilekerkinud nakkushaiguste riskist. Ma tahaksin lisada siia oma tänusõnad selle puhul, et sel aastal oli Ungari haiguste ennetamises esikohal, kuna haigustesse nakatunud inimeste arv oli meil väikseim haiguste puhul, mille vastu olid vaktsineerimiskampaaniad läbi viidud.

Euroopa Keskkonnaagentuuri töö on keskkonnakaitse alase informatsiooni kogumisel ja võrdleval kõrvutamisel olnud asendamatu ning Euroopa Ravimiamet etendab tähtsat osa rahvatervise ja loomade tervishoiu kaitsmisel. Arvan, et ametite koostöö uute ravimite väljatöötamisel on erakordselt tähtis. Euroopa Toiduohutusamet pakub hädavajalikku abi loomade tervishoiu ja taimekaitse valdkonnas.

Oluline on siinkohal, et kõik ametid on oma olemasoleva aastaeelarve ümber jaotanud. Nagu raportöör rõhutab, on see tingitud ülesannete keerukusest. Seda oleks kasulik edaspidi planeerimisel enam rõhutada. Ma tervitan raportööri ettepanekuid sisekontrolli tähtsuse kohta ja selle tugevdamise vajaduse kohta. Lõpuks soovin ma juhtida teie tähelepanu ametite rolli selgitavate komisjoni dokumentide tähtsusele. Ametitel on täita vajalik roll, kuid läbipaistvus ja tõhusus määratleb vajaduse selgitada nende koha liidu juhtimisel. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Szabolcs Fazakas (PSE). – (HU) Hr president, tänan, et mulle sõna andsite. Me oleme jõudnud pika pingelise protsessi lõppu ja tänase kauaoodatud 2006. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle hääletamiseni, mida võib teenitult pidada pidupäevaks ja verstapostiks Euroopa Parlamendi aastaraamatutes. Pidupäev, kuna Euroopa Kontrollikoda on esimest korda seadnud meid kõiki silmitsi struktuurifondide 12% veamääraga, mida sensatsiooninäljas kollane ajakirjandus serveeris kui kadunud nelja miljardit eurot. Eelarvekontrollikomisjon, kes selles küsimuses vastust kannab, teostas töö, olles täielikult teadlik oma poliitilisest ja ametialasest vastutusest, Taani raportööri hr Jørgenseni abiga. Selle eesmärgiks ei olnud põhjustada skandaali või tekitada ettenägematute tagajärgedega sensatsiooni, vaid rakendada läbipaistva avalikustamise põhimõtteid ja esitada ettepanekud, mis tagaksid tulevikus selliste probleemide ärahoidmise. Selles töös leidsime me väga hea partneri asepresident Siim Kallase näol, kellele sooviksin edasi anda erilised tänusõnad, ning ma olen kindel, et suudame tõenäoliselt tulevikus kõik sellised probleemid lahendada. Tänan teid.

 
  
MPphoto
 
 

  Pierre Pribetich (PSE). – (FR) Hr president, daamid ja härrad, ma sooviksin mainida olulist eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud aspekti, täpsemalt tegevuse hindamist valimi kaudu.

Kui ma valmistasin ette oma töödokumenti, mis käsitles Balkani riikide abistamiseks loodud programmi CARDS juhtimist komisjoni poolt ning mis kuulus eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusse, sai kontrollikoda kontrollida vaid 2,23% toimingutest, et hinnata Euroopa Liidu poolt selles Euroopa piirkonnas välistegevusel kasutatud juhtimismeetodeid. Valimi väiksusest tulenevalt ei saanud kontrollikoda analüüsida näiteks välistegevuse mõju Montenegrole, kuna 256 rahastatud tegevusest ühtegi ei uuritud.

Kuidas saab sellistes tingimustes tegelikku mõju hinnata? Millist teaduslikku ja rahanduslikku usaldatavust sellistele hindamisaruannetele saab omistada? Kuigi statistilisest seisukohast saab väikesearvulisi valimeid süsteemide toimimisel hinnata, peavad valimid olema esinduslikud, mida nad aga programmi CARDS raames Montenegros läbiviidud finantstegevuseks kasutatud assigneeringute puhul ei olnud. Euroopa maksumaksjad võidaksid meie eelarve assigneeringute tõhususe selgemaks määratlemiseks kontrollikoja kasutatavate valimi analüüsimise meetodite täiustamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Maria Iacob-Ridzi (PPE-DE). – (RO) Ma sooviksin rõhutada kahte küsimust, mida ma pean Euroopa Komisjoni tegevuse jaoks seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega väga tähtsaks.

Esimene küsimus puudutab liikmesriikide kaasatust Euroopa Liidu eelarve täitmisesse. Kuigi komisjoni ja liikmesriikide vahel rakendatakse Euroopa Liidu eelarve ühist haldamist 80% ulatuses, olen veendunud, et tuleks kohaldada uusi meetmeid osaluse suurendamiseks kõigis eelarve menetlemise etappides.

Mis puutub kontrolli, siis toetan ma iga liikmesriigi riigikontrolli heakskiidetud riiklike avalduste kasutuselevõtmist, mis sunniks valitsusi ja makseasutusi võtma vastutust vahendite õige ja objektiivse eraldamise eest ühenduse fondidest.

Kõikide maksete peatamist puuduse avastamisel tuleks kasutada suure ettevaatlikkusega ja vaid juhul, kui Euroopa Liidu fondide haldamisel on leitud tõsiseid probleeme.

Muret tekitavalt madalad toetuste vastuvõtmise määrad uutes liikmesriikides on teine erakordselt tähtis aspekt eelarve täitmisele heakskiidu andmisel. Ei ole normaalne, et kõigi uute liikmesriikide toetuste vastuvõtmise määr on oodatust keskmiselt 30% võrra madalam.

Minu jaoks tähendab see mitte nende võimetust Euroopa Liidu fondide vastuvõtmiseks, vaid Euroopa Liidu institutsioonide võimalikku liigset bürokraatiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Corbett (PSE). – Hr president, ma leian end väga ebatavalises olukorras, nõustudes osaliselt hr Hannani äsja öelduga, mis puudutas tema muret asutuste korruptsiooni pärast. Näib, et me loome asutusi rohkem vastavalt liikmesriikide soovile saada üks sellistest oma territooriumile, ning jaotame neid üle liidu nagu kompvekke, kui vastavalt tegelikule ja tõelisele soovile seda teha.

Kui see suundumus jätkub, suurendab see asutustepoolse juhtimise osakaalu komisjoni arvelt, mis on meie täitevorgan ja parlamendi ees aruandekohustuslik, ning seda palju vahetumalt kui asutused, isegi kui meil on asutuste kontrollimiseks vahendeid rohkem kui hr Hannan väitis.

Meie arvamused lahknevad temaga muidugi seal, kus ta liiale läheb, nagu tavaliselt, väites, et need asutused on loodud ebaseaduslikult. See on loomulikult absurd. Need kõik loodi olemasolevate lepingute põhjal, nõuetekohasel ja sobival õiguslikul alusel. Kas nende loomine oli tark tegu, on hoopis teine küsimus ning edaspidi peaksime olema väga ettevaatlikud, enne kui uusi asutusi loome.

 
  
MPphoto
 
 

  Costas Botopoulos (PSE). – (EL) Hr juhataja, Euroopa Parlament on poliitiline organ ja ma arvan, et peaksime käsitlema poliitiliselt neid küsimusi, mille üle me mõtteid vahetame. Meede, mis peaks minu arvates meie tegevusi ühendama, ütleb meile kahte asja. Lubage mul esitada kaks näidet meie arutelust. Esimene on küsimus sõltumatutest asutustest ehk ametitest. Muidugi on küsimus kõigi nende ametite suures laienemises, kuid on võimatu öelda, et sõltumatute ametite detsentraliseerimine ei oleks iseäranis kasulik. Kas suure laienemisega seotud probleemi tõttu ütleme me „ei” kõigile sõltumatutele ametitele? Loomulikult ei oleks see võimalik.

Teine asjaolu on seotud ebapopulaarse küsimusega meie kolleegide palgast. See on kindlasti probleem ning seda ütlesime me ka parlamendikomisjonis. On siiski suur vahe, kas öelda, et on probleem ja kogu aasta parlamendi puhul ühtki erandit mitte teha või teha väga populistlikke märkusi, näiteks et me kõik oleme vastutavad, ja väita, et puudub läbipaistvus. Kuidas ei ole läbipaistvust? Meie, parlamendikomisjoni liikmed, oleme raportit näinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Siim Kallas, komisjoni asepresident. - Hr president, ma tahaksin tänada auväärseid parlamendiliikmeid, raportööri ja eelarvekontrollikomisjoni liikmeid.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelu on sel aastal olnud väga pingeline ning komisjon on võtnud kohustuseks jälgida parlamendi märkusi ja soovitusi. Me jätkame seda pingelist menetlust mais, kui eelarvekontrollikomisjonis arutatakse järgmise aasta plaane.

See on pingeline menetlus ja ma tagaksin kinnitada parlamendile, et me võtame oma kohustusi väga tõsiselt ja me läheme edasi ühiste ettepanekute ja ideedega vastutustundlikkuse tõstmise, liikmesriikidega koostöö tõhustamise ning ühise haldamise puhul liikmesriikide vastutuse suurendamise kohta. See on meie ühine seisukoht ning me töötame tõsiselt kõigi nende tegevuskavade ja ettepanekutega.

Ameteid on erinevaid. Esiteks on täitevasutused, mis jäävad selgelt komisjoni vastutusalasse ning mille tegevuse kohta te komisjonile hinnangu annate. Meil on mõned täitevasutused, kuid me oleme otsustanud kehtestada moratooriumi uute täitevasutuste asutamiseks.

Millised on traditsiooniliste ametitega seotud mured? Juhtimine on tõsine probleem ning nende ametite haldamisel ja kohtlemisel on mõningaid nõrku kohti. Me peaksime võibolla pidama tõsiseid arutelusid juhtimisega seotud küsimustes, kuid me ei tohi alahinnata ka poliitilisi märkusi töö kohta, mida nad teevad, ning kui suur on sellest tööst saadav tegelik kasu, ning parlamendil on etendada väga tähtis osa nende tegevuse edukuse hindamisel ja mõõtmisel. Samuti ei tohiks me alahinnata positiivseid aspekte nii detsentraliseerimise puhul kui ka Euroopa Liidu organite jaotumisel üle kogu Euroopa. Kui peame silmas oma riike, ei olegi see nii halb mõte.

Ma sooviksin teid veel kord tänada kaastöö/panuse, märkuste, mõttevahetuste ja arutelude eest. Me jätkame oma kohustuste ja tegevuskavade täitmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Dan Jørgensen, raportöör. - (DA) Hr president, ma sooviksin tänada volinik Kallast. On selge, et oleme läbinud protsessi, mis on aegajalt olnud küllalt tormiline. Komisjoni ja parlamendi vahel on aset leidnud konflikt. See on konflikt, mille me suutsime muuta dialoogiks. See on viinud mõningate heade tulemusteni ja mõningate heade lubadusteni komisjonilt ning ka väga konkreetsete täpsete tähtaegade ja edukriteeriumidega tegevuskavade koostamiseni. Me peame jääma kindlaks, kui mõni parlamendiliige Euroopa Liidu suhtes enam skeptiliselt meelestatud fraktsioonist ütleb: „Need on lihtsalt sõnad, sõnad, mida on varemgi öeldud”. See ei ole tõsi! Asi ei ole kindlasti ainult sõnades vaid konkreetsetes meetmetes, mida komisjon nüüd lubab rakendada. Mõned meetmed on juba rakendatud. Lisaks on kehtestatud mõned väga konkreetsed tähtajad, millest kinnipidamist me saame jälgida. Väga tähtsaks asjaoluks on, et meil on nüüd volinik, kes kohtub komisjoniga kord kuus, et seda protsessi jälgida. See on tõepoolest suur samm edasi.

Samas sooviksin ma tuletada inimestele meelde, miks need probleemid tekkisid. Üheks põhjuseks on see, et märkimisväärne hulk rahalistest vahenditest on ühiselt hallatavad, st liikmesriigid haldavad 80% ELi rahalistest vahenditest. Komisjoni kohustuseks on lepingut jälgida ja see on rist, mida ta peab kandma. Seepärast me kritiseerime komisjoni tugevalt. Tegelikult seisneb probleem aga suuresti liikmesriikides. Sel põhjusel oleme me siin parlamendis nõutaval poliitilisel tasandil, s.o rahandusministri allkirjastatud riiklike aasta auditeerimisaruannete idee kindlad toetajad. Seda rakendatakse juba mitmes riigis: Taanis, Madalmaades, Ühendkuningriigis ja Rootsis. Kui me suudaksime saavutada midagi sarnast kõigis ELi riikides, näeksime, et selliseid auditeerimiskohustusi võetaks riikides tõsisemalt. Ma arvan, et me saavutaksime tõepoolest hea vahendi riikide nende piirkondade kõrvaldamiseks, kus asjad ei suju.

 
  
MPphoto
 
 

  José Javier Pomés Ruiz, raportöör. - (ES) Hr president, mõnikord ei näe me puude taga metsa. Selles eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses peame me ütlema, mis on valesti, ja vahel me unustame, kui paljud asjad lähevad hästi ja kui palju erakordselt asjatundlikke töötajaid on meil komisjonis ja siin parlamendis, sealhulgas uksehoidjad, palju teenistusi, tõlgid ja tõlkijad, kes kõik pakuvad suurepärast teenust. Me unustame, kuidas saame olemasolevat eelarvet pingule tõmmata oma eesmärkide täitmiseks, kuidas parlament ja komisjon on teinud läbipaistvuspoliitika osas üha suuremaid edusamme.

On siiski veel üks ülesanne, parlamendi jaoks väga oluline proovikivi, milleks on kommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitika. See on üks Euroopa Parlamendi 2006. aasta eesmärkidest ja ma ei ole selle arenguga rahul. Aasta pärast toimuvad valimised ja me peame teadma, kuidas sinna jõuda, mis tähendab meie informeerimise korra parandamist ja selle jätkuvat läbipaistvust. Läbipaistvus, ma olin raportöör sellele raportile, on kooskõlas mitteavalike dokumentide omamisega, nagu liikmesriikides, ajakirjanikega suheldes, ettevõtetes ja perekondades ette tuleb. Meie töös on hea, kui on olemas kriteeriumide koostamise tasandid, mida avalikkusele ei esitata ja mis peavad seepärast jääma nende saladuseks, kes selle küsimusega tegelevad.

Ma olen täiesti rahul juurdepääsuga, mis minul on kogu informatsioonile olnud, ning ma arvan, et raport, mille ma parlamendi raamatupidamisaruande kohta esitan, on vastutav raport. Ma väidan, et parlamendi raamatupidamisaruandele tuleks anda heakskiit, kuna parlament, kui lubate mul nii öelda, töötab väga hästi ja palju paremini kui mõnede riikide parlamendid, nad töötavad palju läbipaistvamalt ja töötajatega, kes töötavad rohkem tunde kui töötajad sarnastes parlamentides.

See ei tähenda seega, et see oleks täiuslik, me peame edasi töötama. Meil on veel pikk tee käia, kuid sellel poliitikaelu aastal on meil positiivne pilt sellest, kuidas me oleme meile oma kodanike antud raha kasutanud; oleme kasutanud seda hästi, läbipaistvalt ja sidusalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin, raportöör. - (DE) Jutta Haug kirjeldas minu kriitilisi märkusi seletuskirjas ja põhitekstis kui sobimatuid ja skandaali tekitavaid. Ma sooviksin lugeda ette mõned tsitaadid: „Riikide ja valitsuste juhid mõtlevad välja ühe ameti teise järel. Ametid söövad ära meie raha. Puudub nõuetekohane kontroll nende ametite vajalikkuse üle. Eksisteerib suur kontrollivaba ruum, kus keegi tegelikult ei vastuta. Selget kavandamist ei toimu. Luuakse üks amet teise järel.”

Kõik need tsitaadid pärinevad Herbert Böschilt. Need on palju kriitilisemad märkused kui need, mille mina kirjutasin. Ahah! Kui mina nii kirjutan, nimetatakse seda „skandaali tekitamiseks”, kuid Herbert Bösch, kes on muidugi fraktsiooni liige, siis need arvamused sobivad. Jah, ma olen seda ka varem kogenud. Ma pean silmas just seda, kui räägin kaalutletud kahemõttelisusest, mis siin valitseb. See on eriline silmakirjalikkuse väljendus, kui inimesed ütlevad, et on kohutav mainida skandaali avalikult ametlikus parlamendi häälekandjas, kuid samas teevad avalikult kriitilisi märkusi. See on üks peamisi probleeme selles parlamendis.

Loomulikult võivad inimesed olla erinevatel arvamustel eelarve täitmisele heakskiidu andmises suhtes, kuid need lõigud, mis ma teile alguses ette lugesin, ei rääkinud sellest, üldsegi mitte. Need käsitlesid pigem peamisi seisukohti, kus avaneb võimalus näidata enda tõelist palet, inimesed taas varjavad seda, mis siin tegelikult toimub. See on Euroopa demokraatia tõeliselt suur probleem, et süsteem ei ole isereguleeruv, vaid et see seisneb lihtsalt vastastikkuses õlalepatsutamises.

Hr president, ma sooviksin samuti paluda luba teha arutelu lõpus artiklis 145 sätestatud isiklik avaldus.

 
  
MPphoto
 
 

  Christofer Fjellner, raportöör. - (SV) Ma sooviksin kasutada juhust ja esitada veidi konstruktiivset kriitikat komisjoni ja detsentraliseeritud ametite suhtes, kuna ma siiski arvan, et raportöör Hans-Peter Martin ei ole seda teinud. Raportöörina, kes on järgmisel aastal selle küsimuse osas vastutav, soovin ma keskenduda kolmele peamisele küsimusele. Need tõstatatakse ka raportites.

Esimene on enamike väiksemate ametite haldusega seotud funktsioonide grupeerimise võimaluse hindamine ja vahendite ning ekspertarvamuste andmine vastavalt ametitega seotud keerukale reguleerivale raamistikule. Paljudel neist detsentraliseeritud asutustest on probleeme peamiste eelarvepõhimõtete või finantsmääruse, riigihanke alaste õigusaktidega jms kooskõlas olemisega. Seda arvamust on siin korduvalt väljendatud ja ma loodan, et komisjon tegeleb sellega edasi.

Me teeme samuti ettepaneku, et sõltumatud ametid, näiteks teised institutsioonid, lasevad oma töötajate assigneeringuid vähendada protsendi võrra, mis vastab ilmselt mittetäidetavate ametikohtade osakaalule. Ma olen veendunud, et ka see vabastab märkimisväärse hulga vahendeid.

Viimaks, kuid mitte vähem olulisemana teeme me ettepaneku, et sihtotstarbelised tulud, mis ametid igal aastal komisjonile maksavad ja mis tagastatakse komisjonile, arvatakse maha sellest eelarvest, mille kohta Euroopa Parlament nii otsustab.

Need on kolm küsimust, mida ma sooviksin komisjoni ja detsentraliseeritud ametitega arutada kuni ajani, mil ma hakkan tegelema eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlemisega.

Lõpuks sooviksin ma öelda ka midagi kontrollikoja kalavarude kaitseks kehtestatud ühenduse eeskirjade kontrolli, inspektsiooni ja sanktsioonisüsteeme käsitleva raporti kohta. See on osa komisjoni tööle heakskiidu andmisest, millega me täna tegeleme, ning kontrollikoda toob välja kriitika, mis peab viima ühise kalanduspoliitika laiaulatusliku reformini.

Kolm järeldust, milleni ma olen jõudnud ning mis sisalduvad ka raportis, mida me hääletame, on esmalt asjaolu, et on vastuvõetamatu, et liikmesriigid aasta aasta järel püstitavad kõrgemaid kvoote kui teadlased on säästliku kalastamise põhimõtteid silmas pidades soovitanud, teiseks, et komisjon ja liikmesriigid peavad olema rangemad kvoodisüsteemi suhtes korda pandud rikkumiste või pettuste vastu võitlemisel, ja kolmandaks, et me peame koostama kalanduspoliitika, mis tugevdab kutseliste kalurite algatusi ja põhjusi kalavarude kaitsmiseks. Need on kolm seisukohta, millesse, ma soovin, et te suhtuksite tõsiselt seoses raportiga, mida me täna hääletame.

 
  
MPphoto
 
 

  Hans-Peter Martin, raportöör. - (DE) Te katkestasite, hr president mind, kui kutsusin teid hirmuvalitsejaks. Ma sooviksin enda sellist tegevust õigustada.

Alates 2007. aasta märtsist olen ma oodanud vastust ühele väga tähtsale küsimusele Euroopa Parlamendi vea kohta, mis on minu jaoks isiklikult ja minu poliitilise tegevuse jaoks väga raske, nimelt määrati mind fraktsiooni, mille vastu ma olen alati võidelnud, kuna pean neid varjatud natsideks; olen teile selle kohta ka avalduse teinud. Vahepeal olen ma esitanud kaebuse ombudsmanile.

Mis puutub ühe minuti kõnedesse, hr president, te teate hästi kõiki oma selgitusi, ning kui on tulnud minu kord, ei luba te mul sõna võtta, seega nimetan teid hirmuvalitsejaks. Ma nimetan teid ka despootlikuks juhatajaks, kuna te 12. detsembril toimunud niinimetatud intsidentides valisite meelevaldselt teiste hulgast välja teatud parlamendiliikmed, mitte need, kes olid fraktsiooni liikmed, kuhu ka teie veel tol ajal kuulusite, kuid ilmselt need, kes teile silma jäid.

Ma nimetan teid hirmuvalitsejaks, kuna te pidevalt katkestate mind, kui ma kõnelen ja ütlen „ei, te ei anna mulle seda vastust”. On üllatav, et te praegu mul lõpuni rääkida lasete.

Enamgi veel, ma nimetan teid despootlikuks presidendiks, kuna, sellest võimalikust tõlgendamisest lähtuvalt, ja ma ei ole ainus, kes arvab, et see ei ole õigustatud, siin parlamendis võib toimuda tegevusi, millel õiges parlamendis kohta ei oleks, vähemalt mitte sellisel moel nagu ma seda koolis olen õppinud. Minu õpingud toimusid siiski väga kaua aega tagasi, nagu näete ka minu eluloost. Seega peab sellise väljendi kasutamiseks piisavalt põhjust olema.

Ma olen siiski veendunud, et te lubate sellist despootlikku seisukohta just sellepärast, et tegelikult ei olnud tegemist selgituse otsimisega assistentide hüvitise küsimusele. Te lasite mind avalikult häbistada naeruväärsete vormiliste vigade tõttu, mis võivad igaühega juhtuda, jah, igaühega, ja ma olen kindel, et neid juhtub igal parlamendiliikmel. Need varjavad tõsiasja, et sisejuurdluse andmetel oleks parlamendiliikmetelt tagasi nõutud vähemalt 80 miljonit eurot, kui rahalisi vahendeid oleks võrdselt käsitletud ja need oleksid olnud proportsionaalsed. Seda ei toimu ja seepärast ma väidan, et minu arvates olete teie, 14% Austria valija esindaja, kahjuks despootlik juhataja, kes põhjustab asjatut kahju sellele parlamendile ja Euroopa tähtsale peamisele sisulisele olemusele. Ma igatsen näha tõelist, õiglast, demokraatlikku parlamenti, kus ei oleks vajalik ega soovitav sellist väljendit kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  President. - Hr Martin, meie parlamendis on sõnavabadus. Seepärast, nagu on minu kohus, lubasin ma teil rääkida vastavalt kodukorra artiklile 145. Ma ei soovi teie selgitust arvustada, lihtsalt täheldan, et ma rakendasin kodukorda õiglaselt, et anda teile võimalus öelda, mida teil öelda oli. Enda nimel saan ma öelda, et püüan olla õiglane ja objektiivne kõigi parlamendiliikmete suhtes ning et mul on see õnnestunud.

Arutelu on lõppenud. Hääletamine toimub täna.

(Istung peatati kell 11.35 ja see jätkus kell 12.00.)

 
  
  

ISTUNGIT JUHATAB: ALEJO VIDAL-QUADRAS
Asepresident

 
Viimane päevakajastamine: 21. oktoober 2008Õigusalane teave