Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/2184(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0104/2008

Esitatud tekstid :

A6-0104/2008

Arutelud :

PV 23/04/2008 - 13
CRE 23/04/2008 - 13

Hääletused :

PV 24/04/2008 - 7.7
CRE 24/04/2008 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0180

Arutelud
Kolmapäev, 23. aprill 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimine (arutelu)
PV
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Järgmine punkt on Cristiana Muscardini rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostatud raport (A6-0104/2008) Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta (2007/2184(INI)).

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini, raportöör. − (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, alustuseks tänan siiralt sekretariaati, kes on olnud väga aktiivne ja abivalmis kõigi komisjoniliikmete suhtes teksti ettevalmistamise ajal. Täna esitame komisjonile mitmeid mõtteid, mis on kogu rahvusvahelise kaubanduse komisjoni konstruktiivses õhkkonnas toimunud põhjaliku arutluse tulemus.

Parlamendikomisjon soovib tõhusamat ja demokraatlikumat Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), mis saaks, institutsioonilist tööd silmas pidades täita olulist ülesannet ja reguleerida rahvusvahelist kaubandust. Selleks on aga reformimine möödapääsmatu.

Paljude uute liikmete äsjane ühinemine – siinkohal tasub nimetada vaid Hiinat ja Venemaa tulevast ühinemist – rõhutab, kui edukas on organisatsioon, mis nüüd koosneb 152 liikmest. Just nimelt organisatsiooni suurust silmas pidades tuleb mõelda WTO ümberkorraldustele.

Raportis rõhutame peamisi põhjusi, miks WTO ja kaubanduse mitmepoolsus eeldavad uut, tugevamat, dünaamilisemat ja demokraatlikumat struktuuri. Sageli esinev nähtus meie päevakorras on Doha läbirääkimistevoor: teame, et kokkulepe on lähedal, kuid see libiseb alati meie käeulatusest välja. Rahvusvahelise kaubanduse komisjon on teadlik probleemist ja kinnitab oma toetust nimetatud läbirääkimistele, mis peaksid tooma kaasa tasakaalustatuma, õiglasema kaubanduse. Seni aga arvame, et kätte on jõudnud aeg vaadata Doha perioodist kaugemale, tulevikku, ja seda julgelt ning ambitsioonikalt.

Edastades oma mõtted täna komisjonile, kutsume ühenduse täitevvõimu üles olema sama julgelt ja ambitsioonikalt tegema Genfis poliitilise algatuse, mis võiks viia teatavate mehhanismide, mis praegu tõhusalt ei toimi, töökorralduse läbivaatamiseni.

WTO institutsioonilist struktuuri saab tõhustada uute rahvusvaheliste eeskirjade ja kohustuste läbirääkimistega seotud tegevuse eristamisega tegevusest, mille eesmärk on kehtivate kokkulepete elluviimine. Konsensuse põhimõte on praegu ministrite tasandi konverentsi otsuse tegemise norm ja peab selleks ka jääma, kuid niisuguses laienenud organisatsioonis, mis eeldab teistsuguseid mehhanisme, oleks lõppotsuse tegemisele eelnevas menetluses võimalik kasutada muid meetodeid kui ühehäälsus. Sellised mehhanismid on Euroopa jaoks juba välja töötatud, nüüd on need vaja ka WTO jaoks välja töötada.

Doha vooru peamine kriteerium on olnud kõigi liikmesriikide kaasamine läbirääkimiste kõigisse küsimustesse, kusjuures nii ulatuslikus organisatsioonis tuleb kasutada mitmekülgset lähenemisviisi, mille raames kohaldatakse teatud muutuvat geomeetriat. Oleme seda arutanud ka minevikus Euroopa tarbeks, nüüd on seda vaja WTO tasandil.

Areng on väga oluline teema. Viimastel aastatel on muutunud arengumaade rühm üha arvukamaks ja mitmekesisemaks. See hõlmab nii tärkava majandusega riike kui ka juba tärganud majandusega riike, nagu Hiina, India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Seega tuleks tõeliste arengumaade nimel moodustada uued, selgemad ja homogeensemad rühmad, mis peegeldavad antud riigi majandusolukorra arengut, ning nõuda kõigilt riikidelt nende majandusjõule vastava vastutuse võtmist.

WTO sekretariaat, olles mainekas, professionaalne ja pädev – me konsulteerisime nendega mitmel korral selle kuudepikkuse töö jooksul – on oma võimaluste poolest üsna piiratud. Sekretariaadi rolli tuleks tugevdada ja anda talle võimalus algatada tegevusi ja pakkuda välja kompromisslahendusi. Sekretariaadi tugevdamine tähendaks suuremat geograafilist esindatust, et ta tunneks ennast tõepoolest organisatsiooni tegevust käivitava jõuna, mis tegutseb kõigi liikmete, eelkõige aga arengumaade huvides, millele ei pöörata praegu piisavat tähelepanu, et arengumaad saaksid saavutada tegeliku kasvu.

Käsitledes WTO läbipaistvust ja parlamentaarset mõõdet, tuleb läbipaistvust edendada nii rahvusvaheliste kaubandusvaidluste lahendamise korras kui ka WTO välismaine osas. Parlamentaarse mõõtme edendamine peaks tuginema WTO parlamentaarsele konverentsile, võimaldades sellel saada täieõiguslikuks parlamentaarseks institutsiooniks, millel on nõuandev pädevus, mis annab tema tegevusele õiguspärasuse.

Seega on oluline, et organisatsioonis valitseks järjepidevus ja et ta teeks koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seetõttu tuleb tugevdada suhteid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja ÜRO teatavate ametitega, sest WTO tegevuses peavad kajastuma ka olulised rahvusvahelised sotsiaal- ja keskkonnaküsimused.

Me ei tohiks aga unustada, et kaubandusvaidluste lahendamise süsteem on WTO eripära. Kui menetluste sujuvamaks ja kiiremaks muutmiseks võimalust ei leita, on oht, et vaidlused võivad venida aastatepikkuseks ja sellel on kahjulik mõju nii ühiskonnale, liikmesriikidele kui ka tarbijatele. Seda silmas pidades kutsumegi komisjoni üles olema sama julge kui parlamendikomisjon on olnud uute eeskirjade kaalumisel, mille abil täiustada Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevust tulevikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, komisjon on parlamendile tänulik selle põhjaliku ja ajakohase raporti eest.

Euroopa Liidu prioriteet peaks olema kindlustada, et WTO oleks võimeline kohanema ülemaailmsete majanduses toimuvate kiirete muutustega. Lisaks sellele, pidades silmas mõningate WTO liikmete praegusi majandusraskusi, on tugevat, mitmepoolset institutsiooni vaja rohkem kui kunagi varem, et seista vastu mõningate riikide protektsionistlikule poliitikale, mille tagajärjel naaberriigid vaesuvad.

Raport tunnustab Doha arenguvooru keskset rolli. Komisjon kinnitab, et mis tahes algatused, mis tehakse Genfis WTO tuleviku suhtes, peavad tuginema millelegi, mille kohta me loodame, et see on Doha arenguvooru edukas tulemus ja selle osa.

Praeguses etapis, mis võiks olla Doha arenguvooru viimane etapp, ei ole ühelgi WTO liikmel poliitilist tahet ega haldusvahendeid, et kaalutleda põhjalikult WTO reformimist. Loodame, et olukord muutub paremuse poole enne Doha arenguvooru lõppdokumendi allkirjastamist enne 2008. aasta lõppu. See avab ka võimaluse arutada WTO tuleviku üle. Nimetatud arutelu sõltub täielikult sellest, kas Doha arenguvooru lõpplahendus on tulemuslik või mitte.

Enamikuga raportis esitatud ideedest on komisjon tegelikult nõus, ehkki on selge, et mõned resolutsiooni ettepanekus esitatud ideed leiaksid teatavate WTO liikmete poolt tugevat vastuseisu.

Käsitledes institutsioonilisi küsimusi, toetab komisjon jätkuvalt WTO parlamentaarse mõõtme edendamist ja teisi ideid, nagu WTO sekretariaadile lisavahendite eraldamine ja tema ülesannete laiendamine, aga ka WTO aktiivsete läbipaistvate mehhanismide tugevdamine ning eeskirjade rakendamise järelevalve ja juhendamine nende tõhusal elluviimisel.

Võtame teadmiseks üleskutse avatusele kaubandusvaidluste lahendamise menetlustes ja rõhutame, et meie algatusel on avalikult toimunud mõned WTO-teemalised kuulamised, mis hõlmavad ka Euroopa Liitu.

Käsitledes raportis esitatud olulisi ettepanekuid, jääb WTO eeskirjade laiendamine kaubandusega mitteseotud küsimustele Euroopa Liidu poliitika peamiseks eesmärgiks nii mitmepoolses raamistikus kui ka hiljuti teatise „Globaalne Euroopa“ alusel käivitatud kahepoolsete läbirääkimiste raamistikus ja arengumaade edendamise nimel tehtud ühepoolsetes algatustes. Üks selline näide uue ühepoolse, arengumaid soodustava tariifsete soodustuste süsteemi kohta on täiendav üldine soodustussüsteem (General System of Preferences Plus).

Kaubanduspoliitika seos tööhõive ja keskkonnaga on kindlasti äärmiselt oluline teema, päevakorda võivad kerkida ka teised kaubandusteemad.

Uue mitmepoolse poliitika kujundamine pärast Doha arenguvooru lõppemist on Euroopa kaubanduspoliitika üks suuremaid ja keerulisemaid väljakutseid. Parlament võtab endale järjest suureneva vastutusega rolli niisugust poliitikat välja töötada ja juhtida, eelkõige pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

Komisjon ja eelkõige kolleeg härra Mandelson ootavad huviga võimalust pidada teiega avatud ja konstruktiivset dialoogi, et saavutada kindlad ja realistlikud alused, mille abil tugevdada WTOd ja kogu mitmepoolset kaubandussüsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Johan Van Hecke, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Proua juhataja, volinik, arengukomisjon toetab täielikult raportööri proua Muscardini väiteid Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhjaliku reformimise kohta. 2001. aastal sai Sutherlandi raportist alguse väga elav arutelu WTOs selle institutsioonilise reformi kohta, arutelu lõppes aga kahjuks liiga kiiresti. Mõned inimesed arvavad, et reformiteemaline arutelu ei ole praegu sobiv. Nad tahavad oodata ära Doha arenguvooru tulemused enne põhjaliku arutelu institutsiooni kui sellise kohta. Meie aga oleme seisukohal, et üks ei välista teist.

Arengu seisukohalt soovime näha WTO arengumaade diferentseerimist uutel alustel, võttes arvesse iga riigi arenguvajadusi, mitte riikide kategooriat. Proua Muscardini juba selgitas selle vajalikkust. WTOs ei ole vaja mitte suuremat läbipaistvust, vaid paremat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja ÜRO kaubandus- ja arengukonverents, on samuti oluline. Sutherlandi raportis tehtud ettepanekut pidada kõige vaesematele riikidele antava tehnilise abi rahastamise korda lepinguliseks õiguseks, nii et nad saaksid täies ulatuses osaleda mitmepoolses kaubandussüsteemis, on meie komisjoni seisukohalt samuti oluline. Lõpetuseks, nagu Sutherlandi raportis osutatud, tuleb läbi vaadata vaidluste lahendamine, milles teatavatel põhjustel läheb arengumaadel tavaliselt halvemini.

Lühidalt, WTO reform on oluline, mitte üksnes organisatsiooni õiguspärasuse tugevdamise eesmärgil seoses tema liikmetega, muu hulgas kõige vaesematega, vaid minu arvates ka mitmepoolsuse tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gunnar Hökmark, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − Proua juhataja, tänan raportööri ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raporti eest. Arvan, et arutades nimetatud WTO küsimust, tuleb rõhutada ka asjaolu, et ülemaailmastumine ja vabakaubandus on andnud miljonitele inimestele uusi võimalusi. Kahe viimase aastakümne jooksul oleme näinud võitluses vaesuse vastu rohkem edusamme kui kunagi varem.

See rõhutab vajadust kindlustada vabale kaubandusele õiglaste ja mitmepoolsete eeskirjade stabiilne raamistik. See on WTO peamine ülesanne ja see on ka põhjus, miks vajame tugevat ja tugevdatud WTOd. Peame tagama, et rahvusvaheline kaubandus ja konkurents saaks võimalikult suures ulatuses toimuda moonutamata. Seetõttu osutas majandus- ja rahanduskomisjon vajadusele vähendada riiklikku toetust, kõrvaldada mittetariifsed kaubandustõkked ning aidata arengumaadel olla paremas positsioonis mitmepoolset raamistikku ja vaba kaubanduse reegleid käsitlevates läbirääkimistes.

See selgitab veel kord, miks vajame tugevat WTOd ja sekretariaati, et teha otsuseid ja reeglitest kinni pidada, kuid ka sellepärast, et töötada välja mitmepoolne kaubandussüsteem.

Kui meil õnnestub saavutada tugev WTO ja sekretariaat, loome me aluse, mis tagab ülemaailmsele kaubandusele võimaluse areneda vabade ja õiglaste eeskirjade raames. See on meie ülesanne, ei rohkem ega vähem.

Seda silmas pidades on samuti oluline rõhutada mõningaid asjaolusid, mis tuleb ellu viia: peame suurendama teenuste vabakaubandust, peame suurendama finantsteenuste avatust, peame tagama, et meil on rohkem vabakaubandust põllumajanduses. Kui arutame toiduainete hinnatõusu küsimust, näeme turgude avamise olulisust.

Me ei saavuta seda aga kunagi tugeva WTOta ja tugeva raamistikuta, mis oleks hea arengumaadele, mis annaks vaestele uued ja paremad võimalused ja mis võimaldaks meil kõigil saada kasu vaba kaubanduse pakutavatest võimalustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (EL) Proua juhataja, esmapilgul näib kummaline, et peaksime arutama WTO reformi enne Doha läbirääkimisvooru peatset ummikseisu jooksmist. Sellest hoolimata tasub WTO tegevuse ja tuleviku üle arutleda, sest ummikseisu põhjus seisneb just nimelt struktuurilistes ja institutsioonilistes probleemides ning maailmakaubanduse süsteemi puudujääkides. Seda näitab ka proua Muscardini raport.

Arvan, et taotletavas reformis on kolm väljakutset. Esiteks peab toimuma kaubanduse suurim võimalik ja vastastikku kasulik liberaliseerimine, sest see on majanduskasvu järeleproovitud tõukejõud. Eesmärgiks jääb kindlasti tulu võrdne jagamine WTO liikmete vahel ning arengumaade sujuv kaasamine maailmakaubanduse süsteemi.

Teiseks tekib väljakutse organiseeritud maailmakaubanduse juhtimist käsitleva nõusoleku, ühtsete kohustuste, demokraatliku õiguspärasuse, läbipaistvuse ja tõhususe tagamiseks vajalikus institutsioonilises korralduses. Kolmandaks tuleb leida sobiv tasakaal kaubandusega seotud ja sellega mitteseotud küsimuste vahel.

WTO liikmesriikidel on õigus kohaldada piiravaid kaubandusmeetmeid keskkonna, rahvatervise ja tarbijate kaitseks. Tüüpilised näited selle kohta on kaubanduspartnerite poolt WTO kohtusse esitatud kaebused ELi vastu, mis käsitlevad GMOsid ning Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast pärit, hormoone sisaldava veiseliha impordi keeldu. Samas tuleb mõista, et lahendus ei seisne mitte WTO koormamises täiendavate kohustustega, vaid vastastikuse toe ja järjepidevuse sidumises eesmärkide ja meetmetega nii WTO kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt.

Daamid ja härrad, WTO ülesanne ei ole täita tegevuse lünki, mille on tekitanud teised ÜRO spetsialiseeritud asutused. Rahvusvaheline üldsus on praegu murettekitavas finants- ja majanduskriisis ning kogeb seni nägematut toiduainete puudust. Neid asjaolusid silmas pidades ei piisa üksnes pealiskaudsetest muutustest, nagu tõkete kõrvaldamine. Ülemaailmsed väljakutsed eeldavad ühtset arusaama, süstemaatilist lähenemist ja sidusat reguleerivat korda. See kehtib sotsiaalse vastutuse, keskkonnakaitse ning majandusliku konkurentsivõime kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir, fraktsiooni PSE nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, Doha läbirääkimistevoor tuleb lõpule viia, kuid sama oluline on kaaluda taas WTO toimimise küsimust. Me näeme iga päev, et seda takistavad tõhususe, õiguspärasuse ja koostoime probleemid teiste mitmepoolse süsteemi asutustega.

Teatud määral on möödapääsmatu, et kümme aastat pärast tegevuse alustamist tuleb organisatsiooni toimimismehhanismid läbi vaadata. GATTist WTOks üle minnes ei muutunud üksnes mitmepoolse kaubandussüsteemi mõõtmed, mõnes mõttes muutus ka selle laad. Kaubanduseeskirju laiendati märkimisväärselt, lisandusid uued valdkonnad, nagu teenused, intellektuaalomand, mittetariifsed kaubandustõkked. Organisatsiooniga liitusid uued liikmesriigid ning see laienemine tõi kaasa mitmekesisuse, erinevad olukorrad ja liikmesriigid eri ressursside ja probleemidega. See kõik tähendab mõistagi, et lisaks jõupingutustele viia lõpule Doha arenguvoor, on vaja käsitleda ka reforme.

Tervitan raportööri proua Muscardini tehtud tööd ja asjaolu, et saime temaga ja teiste fraktsioonidega koostööd teha. Toon esile selles äärmiselt olulises raportis mitmesuguseid punkte, mille, ma loodan, enamik täiskogust homme vastu võtab.

Esimene punkt käsitleb tasakaalu rahvusvaheliste standardite ja WTO uute suhete loomise vahel teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Raportis näete, et mõistagi nimetame me koostoimet keskkonna- ja tervishoiuküsimustes – see on tõepoolest äärmiselt oluline, nagu kogetud geneeriliste ravimite ja intellektuaalomandi korral – aga ka sotsiaalküsimustes. Me ei saa nimetatud küsimuste arutamisest WTOs mööda minna.

ILO ja WTO vahelist koostööd, mida jätkasid organisatsioonide peadirektorid, tuleb veelgi laiendada ning Euroopa Liit peab toimima selles tõukejõuna. Teeme kaks konkreetset ettepanekut: esiteks tuleks ILO-le anda WTOs vaatleja staatus, nagu Rahvusvahelisel Valuutafondil on, ning teiseks tuleb WTO raames asutada – Euroopa Liidu ettepanekul – kaubandus- ja keskkonnakomisjoni eeskujul kaubandus- ja inimväärse töö komisjon, sest see on võimaldanud saavutada märkimisväärset edu keskkonna- ja kaubanduseeskirjade koostoime teemal.

Teiseks rõhutan raportis punkte, mis julgustavad WTOd andma nõrgematele liikmetele ehk kõige vähem arenenud riikidele rohkem ressursse, tagamaks võrdne ja tõhus osalemine kõigis läbirääkimistes ja komisjonides, milles koostatakse tulevasi lepinguid ja kujundatakse kaubanduspoliitikat.

Kolmandaks rõhutame välise läbipaistvuse olulisust ja võimalusi, et kodanikuühiskond, parlamendiliikmed ja tõepoolest dünaamiline parlamentaarne mõõde saaks WTOs mängida suuremat osa. Soovime näha tõelist parlamentaarset kogu. Praegu kohtub parlamentaarne konverents koos WTOga. Hiljuti käsitlesid nimetatud küsimust peadirektor ja ka kaubandusministrid, kuid me soovime, et sellele suuremat tähelepanu pöörataks ja seetõttu teemegi konkreetsed ettepanekud näiteks apellatsiooniasutuse ja vaidluste lahendamise kohta. Kuna nimetatud menetlus on sarnane kohtu- ja tribunalimenetlusele, peaksid need toimuma avalikult ning asjaomased dokumendid peaksid samuti olema avalikkusele kättesaadavad. Arvan, et see aitaks kummutada teatavaid müüte ning muuta organisatsioon läbipaistvamaks.

Ja lõpetuseks, sekretariaadi ressursid on samuti oluline küsimus, millele tähelepanu juhtisime. WTO eelarve on praegu 135 miljonit USA dollarit, see on kuus korda väiksem kui Rahvusvahelisel Valuutafondil ja peaaegu kümme korda väiksem kui Maailmapangal. WTO personal koosneb 600 inimesest, mis on taas väiksem arv kui teistel mitmepoolsetel organisatsioonidel. Seda silmas pidades on tõhusamalt mitmepoolsete organisatsioonide süsteemi kaasatud WTO vahendite suurendamine minu arvates üks eeldusi arengut edendavate paremate kaubanduseeskirjade loomiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariela Velichkova Baeva, fraktsiooni ALDE nimel. – (BG) Majandusliku ja finantsintegratsiooni sujumine ülemaailmsel tasandil on keerulise rahvusvahelise majanduskeskkonna määrav tegur. Maailma juhtivate organisatsioonide analüüs makromajandusliku poliitika ja ülemaailmsete suundumuste kohta näitavad, et järgmisel kümnel aastal kogetakse suurt poliitilist ja majanduslikku ebakindlust. Praegu mõjutavad sujuvat liikumist ja põllumajanduslike toodete hindu järjest tõusvad energiahinnad ning nimetatud tegurid koos tekitavad inflatsioonisurve, ebakindluse toiduainete valdkonnas, piiravad transpordi infrastruktuuri suutlikkust, mis on äärmiselt oluline rahvusvahelise kaubanduse eesmärgil, ja finantsrahutusi. Ma ei juhi teie tähelepanu riskidele ja ebakindlusele sellepärast, et soovin häirida teie rahulikku und öösiti, vaid sellepärast, et rõhutada mõningaid rahvusvahelise majanduskeskkonna parameetreid ja vajadust rakendada poliitikat, mis võimaldaks kohaneda tasakaalust väljaviidud olukorraga ja toetaks haavatavaid majandusi. Lubage meelde tuletada, et kaks peamist sektorit, mida kaubanduse liberaliseerimine enim mõjutab, on tootmine ja põllumajandus ning üha tõusvad toiduhinnad on põhjustanud vägivaldseid meeleavaldusi paljudes piirkondades üle maailma.

Majanduslikule ja poliitilisele tegelikkusele reageerides peaks Maailma Kaubandusorganisatsioon kui rahvusvahelisele kaubandusele siduvate eeskirjadega kaubandussüsteem edendama oma toimimiseeskirju, organisatsiooni struktuuri ja otsustamisprotsessi ning näitama üles pragmaatilisemat institutsioonilist paindlikkust ja kohanemisvõimet. Seda tehes peaks ta mõistagi arvestama asjaolu, et läbirääkimiste pidamine 150 eri arengutasemel oleva riigiga, mille majandusstruktuurid on erinevad ja mis rakendavad majandussektorites mitmesuguseid eri reforme, on üsna suur väljakutse. Kui aga Sofias, Cotonous, Santiagos ja Brüsselis tehakse ettepanekuid võimaluste kohta, siis arutelud Genfis on mehhanismid, mille abil jõuda kokkulepeteni kõrvaldada täiendavalt kaubandustõkkeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Seán Ó Neachtain, fraktsiooni UEN nimel. – (GA) Proua juhataja, põllumajandus ei tohiks jääda kaotajaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkuleppes. Volinik Mandelson peab praegu läbirääkimisi väga ebavõrdse leppe üle, millel on kahjulik mõju Euroopa põllumajandustootjatele ja kogu ELi põllumajandussektorile.

Mulle näib, et Ameerika Ühendriikide valimiskalender määrab WTO läbirääkimiste ajakava. Sellise absurdsusega ei tohiks nõustuda. Leppe sisu on märkimisväärselt olulisem kui mis tahes valimised.

Ehkki Iirimaa on veiseliha eksportijatest suuruselt neljandal kohal maailmas, mõjuks nimetatud lepe talle äärmiselt negatiivselt. Iirimaa kohalikku veise- ja lambaliha turgu, mille väärtuseks hinnatakse praegu 2,5 miljardit eurot, kahjustavad WTO lepingud märkimisväärselt. Volinik Mandelsoni esitatud veise- ja lambalihatoodete impordi tariifide vähendamine kuni 70% on ilmselgelt liiga palju.

Eelmisel nädalal marssis Dublini tänavatel 10 000 põllumajandustootjat, et avaldada meelt president Barroso visiidi vastu linna. Härra Barroso on teadlik Iiri põllumajandustootjate meelepahast ning on aeg, et ta ohjeldaks volinik Mandelsoni.

Lõpetuseks soovin öelda, et on oluline saavutada Maailma Kaubandusorganisatsioonis kokkulepe, kokkulepe, mis rahuldaks kõiki osapooli, mis rahuldaks Euroopat, põllumajandustootjaid ja põllumajandussektorit ning mis kindlustaks toiduvarud.

 
  
MPphoto
 
 

  Caroline Lucas, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Proua juhataja, fraktsioon Verts/ALE toetab kindlasti raportis võetud peamisi seisukohti, eelkõige nõuet suurema sidususe kohta WTO eeskirjades, ÜRO asutustes ja kehtivates sotsiaalsetes, keskkonna- ja inimõigustealastes lepetes. Arvame, et see peaks hõlmama ILO-le vaatleja staatuse andmist ning meetmeid sotsiaalse ja ökoloogilise dumpingu vastu.

Me toetame ka parlamentaarse järelevalve rolli, et leevendada WTO puudujääke aruandluse ja õiguspärasuse küsimuses, ning vajadust töötada välja vaidluste lahendamise kord rahvusvahelise keskkonna- ja sotsiaalõiguse alusel, tagades tegeliku sanktsioonide kehtestamise võime.

Olen siiski mures, et raportis ei tooda selgelt esile, et Doha arenguvooru ebaõnnestumise põhjus seisnebki WTO kui organisatsiooni puudustes. Need ei ole kaks eri küsimust. Doha vooru ummikusse jooksmine seondub täiel määral asjaolust, et mõningad mõjuvõimsad riigid kasutavad järjekindlalt ära selle otsustamisprotsessi ja sellest tulenevalt nõrgemate riikide võõrdumist.

Ma arvan, et raportis ei tooda samuti selgelt esile, et lõpetamaks vana, feodaalne süsteem, mida WTO juba liiga kaua järgis, ei olnud vaja muud kui arengumaade vastuhakku Cancúnis 2003. aastal ja mõningate tärkava majandusega riikide vastuhakku enne Hong Kongi kohtumist. Minu arvates on ilmselge, et me ei peaks ootama Doha vooru tulemusi, vaid alustama viivitamata WTO reformimist. Reformida tuleb nii WTO menetluskorda kui ka poliitikat, sest üksnes korra reformimisest ei piisa. Peame vaatama läbi hulga eeskirju, mis tänapäeval, 21. sajandi olukorras, kui seisame vastamisi näiteks kliimamuutuste väljakutsega, on täiesti aegunud.

Seega peame vaatama läbi eeskirjad, näiteks keelu teha vahet toodete vahel sõltuvalt nende tootjariigist. Selline diskrimineerimine on oluline, kui suudame toetada ja edendada aspekte, nagu energiatõhusus ja vähem heidet.

Samuti soovime, et taas keskendutaks täielikult vaidluste lahendamise menetlusele ning soovitan kolleegidele muudatusettepanekut, mille fraktsioon Verts/ALE on esitanud ja mis taotleb konkreetselt uut lähenemisviisi vaidluste lahendamise mehhanismile, tagades, et selle aluseks on ÜRO harta ning et see oleks erinev WTO praegusest korrast.

 
  
MPphoto
 
 

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, ainus küsimus, millega nõustume, on WTO põhjaliku ümberkujundamise äärmine vajadus.

WTO on, nagu ka IMF, ebaseaduspärane, ebademokraatlik ja ohtlik organisatsioon, kui rääkida inimeste huvidest. See rajati juba algselt Ameerika Ühendriikide ja suurte riigiüleste organisatsioonide finants- ja tööstusliku ülemvõimu tagamiseks.

Euroopa Liit on mõistagi andnud ennast alandlikult süsteemi käsutusse, lootes korjata mõned terad isand Ameerika laualt. Ohjeldamatu vabakaubandus on tänapäeval pöördunud selle rajajate vastu ning maailma majanduslik raskuskese on liikunud ida ja eelkõige Aasia suunas, mille tagajärg on kohutavaim finants- ja toiduainete kriis, mida maailm on kogenud.

Mõningad riigid, mida veel hiljuti liigitati tärkava majandusega riikide hulka, arenesid jõudsalt ning muutusid kiskjateks ja seejärel loobusid kiskja rollist mõne heatahtliku eesmärgi nimel, kuid kogu maailma kaubandussüsteem, mille kese on WTO, julgustas neid alustatud teed jätkama. Eeskirjade järgi peavad kõik osalejad saama rikkaks võimalikult kiiresti, valimata vahendeid, mis muu hulgas hõlmavad spekuleerimist ravimite või põhitoiduainetega.

Euroopa Liidus kogub jõudu ebavõrdsus ning töölis- ja keskklass muutuvad järjest vaesemaks. Toiduainete kriis, mis mõjutab elanikkonna vaeseimat kihti, on WTO poliitika, mis on suunatud elatusvahendina toimiva põllukultuuri hävitamisele eksportkultuuri kasuks, otsene tagajärg. Biokütuseid on lihtsalt selles kiiret reformi vajavas omakasupüüdlikus süsteemis kõige lihtsam süüdistada.

Kasutan võimalust ja avaldan pahameelt härra Mandelsoni vastutustundetute sõnade üle, kui ta kutsus üles põllumajandusturge veelgi dereguleerima ajal, mil Maailma Toiduprogramm tõstab esile toiduhindade tõusu ja ütleb, et see on, ma tsiteerin „vaikne tsunami, mis ähvardab näljahädaga üle ujutada 100 miljonit inimest“. Kas härra Mandelson tahab seega minna ajalukku häbiväärse sündmuse tõttu ja kui inimene, kes vastutab näljahäda eest?

WTOd tuleb seega põhjalikult reformida, et vähendada spekulatsioone ja toetada pigem tootjaid kui väikest rühma maailma finantsturgudelt kasu saajaid, et julgustada rahvaid saama sõltumatuks toiduainete ja tööstuse suhtes ning et julgustada neid konkureerimise asemel tegema omavahel koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, nähtub, et EL nõuab, et kõik liikmesriigid saavutaksid konsensuse WTO läbirääkimiste küsimuses või põhjendaksid oma seisukohta kirjalikult. Seega peab näiteks Ühendkuningriik minema kaasa kogu ülejäänud ELiga. Peame alluma nõuetele. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et WTO reformimise järel on Suurbritannia sunnitud tegema rohkem kaubanduskoostööd selliste riikidega, kellega EL lubab. Kuid me oleme maailma tasandil kauplejad. Oleme olnud juba sajandeid. Meil on väga suured kogemused ülemaailmse tasandi kaubanduses. Näiteks meie kaubandus Ameerika Ühendriikidega moodustab suurema osa kui Prantsusmaa ja Saksamaa oma kokku. Näib aga, et ELi riigid ei taha kasutada meie suurepäraseid kogemusi ja see kahjustab Ühendkuningriigi mainet ülemaailmses kaubanduses. Meil ei lubata piisavalt kaubelda traditsiooniliste partnertitega Briti Rahvaste Ühenduses. See ei ole vabakaubandus. Me ei püüa takistada teisi Euroopa riike ühinemast meiega kaubavahetuses olevate Briti Rahvaste Ühenduse partneritega. See oleks kasulik kõigile osapooltele. ELi riigid saavutaksid majandusliku õitsengu ning paljude kolmanda maailma riikide elatustase tõuseks. WTO loodi kaubanduse ja sõpruse edendamise eesmärgil ning EL on jätkuvalt seisukohal, et soovib aidata halvemas olukorras olijaid. Üks võimalus oleks kaubandussidemete laiendamine, mitte nende vähendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Irena Belohorská (NI). – (SK) WTO olulisuses kahtlejaid ei ole palju, kuid peaaegu keegi ei kahtle vajaduses reformida seda organisatsiooni, mille põhieesmärk on võidelda vaesuse vastu ja anda abi arengumaadele.

Reformi aluseks on Peter Sutherlandi aruanne. Nagu teame, juhatab härra Sutherland praegu kahte rahvusvahelist kontserni, BPd ja Goldman Sachs Internationali. Teised tema rühma liikmed on endised diplomaadid, ärimehed ja teadurid, mitte ükski neist ei ole tuntud praeguse süsteemi kriitika tõttu.

Kogu austuse juures nimetatud härrade vastu küsin, kelle huvisid kaitseb nende esitatud WTO reform? Kas see kaitseb arengumaade huve või rahvusvaheliste kontsernide huve? Missuguse märguande saadab see arengumaadele ja vähemarenenud riikidele?

Nagu teame, on usaldus oluline nii majanduslikes kui ka poliitilistes küsimustes. WTO ei ole üksnes majanduslik, vaid ka poliitiline institutsioon, mille tõttu on usaldus liikmete vahel oluline. Kas aga arengumaade inimesed usuvad, et rahvusvahelistes kontsernides tegevad inimesed seavad nende huvid esikohale? Milleks mängida trumbid kätte WTO vastastele ning seada ohtu nimetatud institutsiooni maine?

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE-DE). – (FR) Proua juhataja, ajal, mil Doha vooru läbirääkimised kaotavad eesmärki ja hakkavad ummikusse jooksma, on WTO toimimise küsimus olulisem kui kunagi varem.

Kas ei oleks aga sellest ummikust võimalik mööda minna WTOd reformides? Kui kokkulepe sisu osas ebaõnnestub, siis kas ei saaks edendada sellise kokkuleppe saavutamise protsessi? WTO taaselustamine näib olevat saavutatav ja see võimaldab organisatsioonil tõhusamalt toimides otsuseid vastu võtta.

Reformid on ette nähtud kahel tasandil: ühed on suunatud läbirääkimiste korra edendamisele ja teised WTO õiguspärasuse edendamisele, mis on selle ülesehituse võtmetegur. Seetõttu on oluline rõhutada parlamentaarse mõõtme olulisust WTOs ning kodanike valitud esindajatena anda endast sealjuures kõik, et muuta ülemaailmastumisega seotud küsimused läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks.

Rahvusvahelise poliitika järjepidevuse tagamiseks on vaja palju tööd teha. Piiride tõkete kõrvaldamisel ei ole mõtet, kui nende taga on takistused investeerimisel, sotsiaalsete õiguste halvakspanu ja keskkonnastandardite rikkumised. Tõhus WTO on seega hädavajalik eeldus turgude reguleeritud suurema kaubanduse ja liberaliseerimise eesmärgi kindlustamiseks. Reeglid aga ei tähenda protektsionismi. Liberaliseerimine ilma mis tahes tagatisteta ei ole tegelikult lahendus probleemidele, eelkõige sellistele, mida tänapäeval kogeme põllumajandusliku toormaterjali hinnatõusu ja sellest tuleneva ulatusliku nälja tagajärjel.

Falconeri ettepanek vähendada tollimakse on seega Euroopa põllumajandusele vastuvõetamatu ning sellel oleks vaeseimate riikide põlumajanduslikule toomisele ettenägematud tagajärjed.

Lisaks sellele on Doha vooru lõpetamiseks oluline säilitada läbirääkimistes tasakaal ning saavutada tõesti vastastikune kokkulepe juurdepääsu kohta turule. Me ei ole veel valmis ohverdama oma põllumajandust ja rolli toiduainetega kindlustamisse panustajana, et saavutada häbiväärsete meetmetega tööstuslike tariifide mõningane vähenemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Kader Arif (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, tervitan tänaõhtust arutelu proua Muscardini raporti üle Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta.

Toiduainete kriis, mis praegu mõjutab kõige rohkem arengumaid, näitab suurepäraselt vajadust maailmakaubanduse parema reguleerimise järele. Seda peaks tegema reformitud WTO, mis suudab kontrollida hindu ülemaailmsel tasandil ja edendada õiglasemaid kaubanduseeskirju. Nimetatud kriis on struktuuriline, mitte tsükliline. See näitab, et tõsised probleemid juhivad maailma kaubandust kaugemale millestki, mis peaks olema selle peamine eesmärk – tagada areng kõigile, eelkõige aga maa vaeseimatele riikidele.

Kriisi selgitamiseks on esitatud mitmesuguseid teooriaid ja ma ei kahtle nende paikapidavuses. Arvan aga, et peaksime kõik endalt küsima mitmesuguseid küsimusi. Kas nimetatud kriis oleks olnud nii ulatuslik, kui arengumaade prioriteetidele oleks WTOs rohkem tähelepanu pööratud? Mis siis, kui koordineeritus WTO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu ÜRO Arenguprogramm ning Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), vahel oleks olnud parem? Mis siis, kui meie vabakaubanduslepingud ei oleks julgustanud arengumaid keskenduma ühele ekspordiartiklile, mille tagajärjel kahjustati nende traditsioonilisi elatusvahendiks olevaid põllukultuure ja toiduainetega varustatust? Kui me oleksime kuulanud Aafrika riike ja toetanud neid WTOs, kui nad soovisid kaasata põhitoiduainete hinnameetmed praegusesse läbirääkimiste vooru? Seda silmas pidades toon esile üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli 38, milles nõutakse, et kõik WTO liikmed peavad stabiliseerima ja edendama esmatarbekaupade, iseäranis arengumaade jaoks oluliste kaupade turgude olukorda.

Praeguste probleemide käsitlemiseks ning WTO tõhususe ja õiguspärasuse edendamiseks tehakse raportis ettepanekuid mitmesuguste meetmete kohta. Tagamaks, et arengumaade häält, arvamust ja huve oleks paremini kuulda ja et neid ka tõepoolest arvesse võetaks, rõhutatakse raportis vajadust kehtestada otsuste tegemisel demokraatlikum süsteem ja tagada WTO sekretariaadile parem esindatus, täiendavad rahalised vahendid ja inimressursid.

Organisatsiooni arutelude ja töö suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleb korraldada parem teavitamine, dialoog organisatsiooni ja kodanikuühiskonna esindajate vahel ning üldsuse juurdepääs kohtumistele, eelkõige vaidluste lahendamise menetlustele.

Lõpetuseks, tugevdada tuleb WTO parlamentaarset mõõdet, mis tagab läbirääkimiste demokraatliku õiguspärasuse ja läbipaistvuse. See hõlmab eelkõige WTO konsulteerimise pädevusega parlamentaarse assamblee loomist.

Lisaks eespool nimetatud meetmetele tuleb läbi vaadata mitmepoolse kaubandussüsteemi eesmärgid, et tagada järjepidevus rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üksnes põhjalik reform asjaomases küsimuses võimaldab meil lõpetada Doha vooru, mille eesmärk on tõepoolest arengu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Seetõttu toon esile, et esimene nimetatud eesmärkidest on vaesuse ja nälja kaotamine, kuid praegune olukord tuletab meelde, et meie kohustused jäävad kahjuks täitmata.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniel Dăianu (ALDE). – Proua juhataja, rõhutan, et WTO reform peab moodustama osa kogu institutsioonilise korra ümberkujundamisest, mis käsitleb ülemaailmsete väljakutsete juhtimist.

Vaadakem ülemaailmse soojenemise mõju ja suure majandusliku tasakaalutuse tagajärjel tekkinud finantskriisi. Vabakaubandus peab olema õiglane. Lisaks sellele peab ta seonduma poliitikaga, mis aitab vaesematel riikidel areneda ja seda eelkõige põllumajanduse abil. Toiduainete hindade suur tõus toetab protektsionismi ja piiranguid, kui me ei keskendu toiduainete tootmise arendamisele kogu maailmas.

Esmatarbekaupade hinnatõus on toonud kaasa keerulise üldise olukorra. Toitu peetakse üha enam riikliku julgeoleku probleemiks nii rikastes kui ka vaestes riikides. Seega tuleb käsitleda ühise põllumajanduspoliitika reformi, ELi arenguabipoliitikat ja energiapoliitikat, pidades silmas rahvusvahelisel tasandil toimunud suuri muutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk (UEN). – (PL) Proua juhataja, volinik, juhin käimasolevas arutelus tähelepanu kolmele küsimusele.

Esiteks, hoolimata WTO liikmeks olemisest, ei pea paljud riigid kinni sotsiaalsetest, keskkonna- ega loomade heaolu standarditest. Seega on nende tootmiskulud madalamad. Kahjuks on aga siis võimatu konkureerida nimetatud riikides toodetud toodetega. Kõnealust aspekti tuleb võtta arvesse Euroopa turule juurdepääsu edendamisel kolmandate riikide kaupadele, vastasel korral paljud Euroopa tootmissektorid lihtsalt kaovad.

Teiseks jätkub Euroopa turu avamine põllumajanduslikele kaupadele kolmandatest riikidest, vastutasuks teevad nimetatud riigid järeleandmisi eksporditavatele tööstuslikele toodetele ja teenustele Euroopast. Euroopa põllumajanduslik potentsiaal seega nõrgeneb.

Kolmandaks toetan täielikult proua Muscardini soovitusi WTO parlamentaarse assamblee asutamise kohta, muutuste kohta riikide jagamises arenenud riikideks ja arengumaadeks, vajaduse kohta tihedama koostöö järele WTO ja ÜRO vahel ning konsensuse põhimõtte kõrvalejätmise kohta, eelkõige töörühmade ja komiteede töös WTO raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard (GUE/NGL). – (NL) Proua juhataja, sooviksin palju öelda WTO reformi kohta, kuid selle asemel küsin komisjonilt mõningad konkreetsed küsimused, millele ootan vastuseid. Küsimused illustreerivad punkte, mida oleme arvesse võtnud arutelus WTO reformimise kohta lisaks menetluslikele reformidele, nagu läbipaistvus, mida on ka juba nimetatud.

Kliimamuutuste taustal kasvab surve biokütuste kasutamisele üha enam. Ma ei soovi siinkohal arutada, kas see on hea või halb, kuid tõstatan järgmised küsimused seoses Euroopa Liidu kohustustega WTO raames. ELi kliimamuutuste pakett sisaldab mitmesuguseid keskkonnakriteeriume, millele biokütused peavad vastama. Mina ja paljud minu kolleegid aga sooviksid näha sotsiaalsete kriteeriumide, nagu miinimumpalk ja laste töö kasutamise vältimine, kohaldamist. Kas see on kooskõlas WTO nõuetega? Kui ei, kas me oleme siis sunnitud tunnistama laste tööd ja alatasustamist? Küsin ka GMOsid sisaldava toidu kaubanduse kohta. Arvan, et Cartagena protokolli järgi võivad liikmesriigid otsustada GMOde heakskiitmise üle. Kas see on kooskõlas WTO eeskirjadega, ja kui ei, siis kuidas kavatsete seda probleemi lahendada? Parlament on näidanud, et enamik liikmetest on hülgenahaga kauplemise vastu. Kanada on ähvardanud tõstatada nimetatud küsimuse WTO kaudu. Mis te arvate, kuidas saab siiski kinni pidada enamiku ELi kodanike soovist nimetatud küsimuses? Arvan, et kõnealused küsimused on väga olulised ning neid tuleb reformimisel arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Patrick Louis (IND/DEM). – (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, riikidevaheline kaubandus on hea aspekt. Vabakaubandus on soovitav, kuid tänapäeva maailm on muutunud ning WTO reeglid on aegunud ja vajavad paljudel juhtudel muudatusi.

Rahvusvahelise kaubanduse olemus on muutunud. Minevikus tugines kaubandus komplementaarsusel: meie ostsime seda, mida meil ei olnud, ning eksportisime mis tahes ülejääke. Niisugune kord muutis riigid õitsvaks. Tänapäeval valitseb aga sotsiaalne dumping. Me jätame kõrvale teadmised millegi valmistamise kohta, et importida midagi, mille teised on valmistanud odavamalt, mitte sellepärast, et see oleks kasulik, vaid sellepärast, et see hõlmab vähem kulusid, makse ja sotsiaalseid piiranguid.

WTO nimetatud kord võimaldab vaesematel riikidel ja vaestel inimestel rikastes riikides muuta rikkaid vaestes riikides veel rikkamaks. See tugineb üha vähem solidaarsusele või vastastikustele lepingutele riikide vahel. See on pigem kord, mis lõhestab rahvaid ja tekitab konflikti võitjate ja kaotajate vahel.

WTO eeskirju tuleb seega muuta. Need peavad säilitama ühenduse eelistused ja taaselustama ühised välistariifid kehtestanud Rooma lepingu vaimsuse. See ei olnud üliettevaatlik kaitse, vaid õiglane hüvitis sotsiaalse dumpingu vastu. Asutajatel on mõnikord ka õigus. WTO peab kaasama kaubanduspiirangute hindamisse ettearvamatud vahetuskursi kõikumised. See on vastuvõetamatu, et jüaan jääb nii madalaks, kui riigil on väliskaubanduses suur ülejääk. See on ennekuulmatu, et kontsern EADS kaotab miljardeid eurosid iga kord, kui dollari väärtus langeb 10 senti euro suhtes.

Kokkuvõtteks, tõelise vabakaubanduse tulevik tuletab meile meelde, et meil on palju teha, enne kui saame toolileenile puhkama jääda. Ühest küljest peame taastama piiri kui poliitika tingimuse ja seega vabaduse inimestele. Teisest küljest peame võimaldama rahandus- ja finantspoliitikal tegelikus majanduselus ehk tootmises tagaplaanile jääda, sest üksnes majandus võimaldab inimestel siin vabalt elada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jim Allister (NI). – Proua juhataja, WTO-l on palju puudusi, kuid kõige kummalisem neist on kindlasti Hiinale, Indiale ja Brasiiliale antud ebaõiglane eelis, võimaldades neil nautida arengumaa soodsat staatust. Nad olid kunagi tärkava majandusega riigid, kuid praeguseks on nad kindlasti juba majanduslikult arenenud ja võimelised konkureerima parimatega. Nad on tõepoolest nii edukad, et on mitmes valdkonnas maailmas juhtival kohal. Samas anname neile seletamatul põhjusel arengumaa soodsa positsiooni, tunnustame madalatele standarditele vastamist ning väiksemate kohustuste täitmist.

Seega pole ime, miks minu valijad tunnevad sageli, et WTO ei teeni nende huve, see tunne tuleb iseäranis esile siis, kui nad näevad, kuidas volinik Mandelson teeb pidevalt põhjendamatuid järeleandmisi põllumajanduse valdkonnas.

Volinik, õigete tehingute sõlmimine on olulisem kui lihtsalt tehingute sõlmimine. See ei ole õige tehing, kui selle tagajärjel uhuvad odavad importkaubad riikidest, mida me soodustame rohkem kui nende jõuline majanduslik suutlikkus vajab, minema meie põllumajanduses toodetud toiduained.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, institutsiooni, mis ei toimi nõuetekohaselt, tuleb reformida, tagamaks, et see teeniks kõiki sidusrühmi ja tarbijaid korrektselt. Me toetame vabakaubandust, kuid sellega kaasneb sageli kiusatus alistuda ahnusele. Kui kaubandus liberaliseeritakse, on vaja luua järelevalvemehhanism ning see on nõuetekohaselt toimiva, tugeva Maailma Kaubandusorganisatsiooni eesmärk. Rahvusvaheline kaubandus on arenenud nüüd sellisele tasemele ja muutnud nii kiireks ja ulatuslikus, et vaja on tõhusat koordineerimist. Euroopa Parlament ei saa vaadata tegevusetult pealt. Seega usun siiralt, et proua Muscardini töö organisatsiooni reformimise kohta vastab nendele ootustele ning selle tulemusel on rahvusvaheline organisatsioon võimeline juhtima kaubandust mööda selgelt määratletud teed.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE). – Proua juhataja, kõigepealt soovin õnnitleda proua Muscardinit suurepärase raporti eest.

WTO mängib ikka olulist rolli maailmas ja teeb seda hästi, kuid institutsiooni tuleb ajakohastada ja reformida. Üks võtmeküsimusi on kehtestada WTOs parlamentaarne demokraatia. Tuleb luua parlamentaarne assamblee, mis kohtub korrapäraselt ning jälgib WTO läbirääkimiste laua taga tehtavat tööd.

Samuti peame täiendama WTO eeskirju, et tagada WTO läbirääkimistes keskkonnasäästlikkuse ja kliimamuutustega arvestamine suuremal määral ning et WTO läbirääkimistesse kaasatakse sotsiaalsed ja töötajaid käsitlevad sätted. Eelkõige soovin näha ILO senisest suuremat seotust WTO tööga.

Toetan aga raportit tervikuna ning tervitan proua Muscardini tööd, mis ta tegi rahvusvahelise kaubanduse komisjonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, ühisturg ja piiramatu kaubandus on majandusarengu eeldused. Mõiste „piiramatu” aga ei tähenda reguleerimatust ja mis tahes põhimõtete puudumist, mis määravad kindlaks kaubanduslikud tingimused, kuid tagavad samal ajal konkurentsi osalejate vahel. Vajadus kaubanduse nõuetekohase reguleerimise järele maailma tasandil on iseäranis päevakajaline ülemaailmastumise kontekstis. Seetõttu on Maailma Kaubandusorganisatsiooni roll nii oluline. See on ulatuslik institutsioon, mis ühendab rohkem kui 150 riiki. WTO saab tegutseda tõhusamalt, kui tema pädevused on selgelt määratletud ning piirduvad kaubanduspoliitikaga.

Eelkõige hõlmavad selgus ja konkurentsivõime kindlustunnet, et tootmisprotsess vastab kehtivatele standarditele ja kvaliteedinõuetele, muu hulgas näiteks keskkonnakaitse, töö- ja tasustamistingimuste ning loomade heaoluga seoses. Konkurentsivõimet ei saa mõõta üksnes tootmiskulu ja hinna alusel. Lõpetuseks ütlen, et WTO reform on tahte väljendus teha koostööd arengu huvides ja vaesuse vastu võitlemise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, õnnitlen kõiki raporti ettevalmistamises osalenuid, kuid eelkõige raportööri.

Ma näen – ma tsiteerin siinkohal seletuskirja –, et kogu Maailma Kaubandusorganisatsiooni analüüs, mida rahvusvahelise kaubanduse komisjon käsitleb, tugineb suurel määral Sutherlandi mitu aastat riiulil tolmu kogunud raporti järeldustele. Kui komisjon koostab oma raporti, on komisjon ilmselgelt kohustatud võtma Genfis vajalikud meetmed, et viia ellu soovitatud parandused.

Missugused on tagatised, et uue raporti põhjal võetakse rohkem meetmeid kui Sutherlandi suurepärase raporti puhul? Kas keskkonna- ja kliimamuutuste küsimused kaasatakse WTO mis tahes uude paketti? Käsitledes juba arutlusel olnud küsimust arengumaade homogeensuse puudumise kohta ning Hiina, Brasiilia ja India praegust positsiooni, kas hakatakse määratlema selgemalt erinevaid arengutasemeid?

Minu viimane küsimus on: kas piirkondlik toiduainetega kindlustatus kõigi piirkondade jaoks oleks seadusjärgne kaalutlus?

 
  
MPphoto
 
 

  Androula Vassiliou, komisjoni liige. − Proua juhataja, tänan austatud parlamendiliikmeid tähelepanekute ja soovituste eest, mida võetakse komisjonis arvesse WTO reformimist käsitledes.

Komisjon jagab paljusid arutelus esitatud seisukohti ja toetab tegelikult mitmeid proua Muscardini raportis esitatud ettepanekuid. Siiski tuleb tunnistada, et mõningad neist leiavad tugevat vastuseisu, kuid komisjon edendab neid kindlasti.

Komisjon toetab täielikult eelkõige nõuet sidususe kohta WTO ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel ning nõuet läbipaistvuse, aga ka parlamentide tõhusama rolli kohta eelkõige järelevalves ja kaubanduspoliitika läbivaatamises. Komisjon jagab ka seisukohta, et tugev WTO on arengumaade huvides.

Vastan preili Liotardi küsimustele, mis ulatuvad WTO reformist kaugemale. Ma ei saa praegu rääkida üksikasjadest, kuid kinnitan teile, et käsitleme juba partneritega laste tööd ja teisi sarnaseid küsimusi ning toetame koostööd ILO ja WTO vahel.

Lõpetuseks ütlen, et annan teie tähelepanekud kolleegile härra Mandelsonile edasi, et neid võetaks täies ulatuses arvesse aruteludes teiste WTO liikmetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini, raportöör. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, tänan komisjoni tööle avaldatud tunnustuse eest. Samuti olen tänulik arengukomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuste koostajatele ja täna sõna võtnud kolleegidele abi eest. Kasutan nende täna avaldatud poliitilist ja tehnilist toetust, rõhutamaks komisjonile, et enam ei tohi aega raisata. Häda neile, kellel on aega ja kes seda raiskavad! Teisisõnu, tõsi on, et Doha voor võib leida lõpuks lahenduse, kuid seda lahendust on viimastel aastatel liiga sageli edasi lükatud. Nüüd, kui meil on tegemist väga tõsise toiduainete kriisiga, peame meeles pidama, et osa põhjustest seisneb teatavas meetmetes – sealhulgas Euroopa Liidu meetmetes –, mis kaua aega tagasi nägid ette erinevad stsenaariumid põllumajanduse ja toiduainesektori edenemiseks.

Kui me soovime vältida vastandumist tõesti vaeste arengumaade ja riikide vahel, mis on juba jõudnud teatavale arengutasemele, kui soovime turu olukorda õiglasemaks muuta – ning turg saab olla õiglane ja vaba üksnes eeskirjadele tuginedes – peame olema julged, sest me ei saa nõustuda järjekordse edasilükkamisega, kui soovime kaitsta inimväärse töö kontseptsiooni ja kiirendada vaidluste lahendamist.

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon on teadlik WTO reformi ümbritsevatest raskustest, kuna teatavad töömeetodi on juba aja jooksul juurdunud. Samas on ta ka teadlik, et mitmesuguste osapoolte ootustele vastamiseks ja kolmanda aastatuhande tingimustele vastavaks tänapäevaseks organisatsiooniks saamiseks peab WTO leidma kuidagi jõudu ja julgust, et viia läbi asjaomased reformid. Nüüd peab komisjon edasi käsitlema meie tähelepanekuid, mille parlament avaldab homme ametliku poliitilise taotlusena enamiku toel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud selgitused (kodukorra artikkel 142)

 
  
MPphoto
 
 

  Kathy Sinnott (IND/DEM), kirjalikult. – 2001. aastal seati Doha vooru eesmärgiks vähendada kaubandustõkkeid kogu maailmas, võimaldades vaba kaubandust eri arengutasemel riikide vahel.

2005. aastal vähendas EL Maailma Kaubandusorganisatsiooni ettekirjutuse tõttu oma suhkrukasvatajate pakutud hinda peaaegu 40%, sest selle tulemusel saavad ülemaailmsest turust kasu vaesemad riigid, nagu Austraalia, Brasiilia ja Tai. Kahjuks oli aga sellel äärmiselt negatiivne mõju Euroopa Liidu riikidele, nagu Iirimaa, mille suhkrutööstus laostati, ning vaeseimatele suhkrutootmisriikidele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas, nagu Mauritius, Belize ja Fidži.

Nüüd, 2008. aastal kogevad paljud neist riikidest, mis kannatasid ELi suhkrumajanduse ümberkorralduse tõttu, rahutusi kodanike seas selliste põhitoiduainete nagu riisi ja maisi hinnatõusu pärast, sest nad ei saa enam endale nimetatud toiduaineid lubada, kuna neil puudub sissetulek suhkrukasvatusest.

Enne kui võtame vastu uusi laastavaid meetmeid kaubanduse kaitse kohta, peaksime läbi viima sõltumatu hinnangu ELi mõju kohta tema vaeseimatele naaberriikidele, et mitte enam teha niisuguseid kahjulikke muudatusi.

 
Viimane päevakajastamine: 21. oktoober 2008Õigusalane teave