Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on kuus resolutsiooni ettepanekut Zimbabwe kohta(1).

  Erik Meijer, esitaja. – (NL) Hr juhataja, Zimbabwe president Mugabe oli kunagi vabadusvõitluse kangelane. Tänu temale muutus endine Lõuna-Rodeesia riik uueks Zimbabwe riigiks, kus mustanahaliste enamusele anti pärast Briti koloniaalvõimu lõppemist demokraatlik hääl vaatamata valgete juhitud apartheidipoliitika vastuseisule, mis samuti koloniaalvõimu vastu mässas.

Aastaid oli Mugabe äärmiselt tagasihoidlik juht. Ta ei võtnud ette hädavajalikku maaomandi ümberjagamist. Ta oli radikaalne vaid homoseksuaalide vastasuses. Alles siis, kui tekkis oht võimu kaotada, tuli talle meelde varasem maareformi lubadus. Sestsaadik on tema halvasti läbimõeldud tegevused viinud riigi majanduse täielikku hävingusse. Põllumajandusmaa ümberjagamiseks ei olnud korralikku kava, seda tehti täiesti suvaliselt ja tema kõige agressiivsemad toetajad rabasid maa endale.

Veelgi hullem on see, kuidas ta on kohelnud oma poliitilisi vastaseid. Neid on kõvasti hirmutatud ja rünnatud, kuid siiani on neil õnnestunud ellu jääda. Juba eelmiste valimiste ajal oli kahtlus, et tulemusi võltsiti. Sel korral võitis parlamendivalimised opositsioon, kuid tundub, et kavandatav häälte ülelugemine on mõeldud nendelt võidu äravõtmiseks. Presidendivalimiste tulemust on juba terve kuu hoitud salajas, nii et Mugabe kaotuse suurus ei ole teada.

Viimastel päevadel on ta entusiastlikult teatanud, et ei muuda kunagi oma riigis midagi. Seda lubadust on tal võimalik täita ainult vägivalla ja mahasurumistega. Ta teeb seda laevatäie imporditud Hiina relvade abil. Arvestades neid asjaolusid, on välismaailma sekkumine sellese sisekonflikti põhjendatud. Pagulaste toetamine, opositsiooni toetamine ja surve valitsevale parteile on olulised moodused, saavutamaks seda, mida Mugabe on alati väitnud tahtvat, nimelt poliitilist võimu enamusele.

  Geoffrey Van Orden, autor. − Hr juhataja, kas ma võin kõigepealt väljendada oma pettumust, et selle olulise arutelu juures ei ole esindatud nõukogu.

Zimbabwe valimistest on möödunud juba peaaegu kuu. Ei ole erilist kahtlust, et nende valimiste võitja on liikumine Demokraatlikud Muutused (MDC). Mugabe ja tema käsilased peaksid nüüd ametist lahkuma, kuid me ei ole kuulnud praktiliselt midagi valimistulemuste kohta, välja arvatud, et Mugabe inimesed reageerivad taaskord vägivallaga ja püüavad meeleheitlikult parandada valimiste tulemust.

Juba aastaid oleme nimetanud Zimbabwet Aafrika suureks häbiplekiks ning türannia, korruptsiooni ja ühe mehe kohutava režiimi mõjuavalduseks. Mugabe on hävitanud kord nii jõuka riigi. Ent kogu selle aja, kõigi nende aastate jooksul on teised Aafrika liidrid vaadanud kõrvalt ja kas käed rüpes istunud või türannile igal võimalusel aplodeerinud. Milline häbi! Ja milline skandaal see on olnud. Ja milline tragöödia – mitte ainult Zimbabwe inimeste, vaid Aafrika jaoks.

Kõik need aastad on Zimbabwe saatuse võti olnud Lõuna-Aafrika käes, kuid Thabo Mbeki mitte ainult ei ole suutnud oma vahendajakohuseid korralikult täita, vaid on jultunult Mugabe poolele asunud. Maailm vaatas tummaks löödult, kuidas Mbeki teatas paar päeva tagasi, et Zimbabwes ei ole mingit kriisi, lihtsalt tavaline valimisprotsess.

Kuigi EL on kehtestanud suunatud sanktsioonid Mugabe režiimi vastu, poeti nahast välja, et kindlustada, et keegi neid tõsiselt ei võtaks, kutsudes Mugabe, kellel on ELi riikidesse sissesõidukeeld, täiesti võltsi põhjendusega eelmise aasta detsembris Lissabonis toimunud ELi-Aafrika tippkohtumisele. Milliseid diplomaatilisi või majanduslikke jõupingutusi on tegelikult tehtud, et veenda teisi Aafrika riike kohtlema Zimbabwet nii, nagu see seda väärib. Vastus on, et väga vähe.

Praegu veel on aega asja parandada. Aafrika Rahvuskongressi juht Jacob Zuma on nüüd nõudnud tegutsemist Zimbabwe suhtes. Tänases resolutsiooni ettepanekus kutsume Zimbabwe Zanu-PF partei hea tahtega inimesi üles vaatama tõele näkku ja tunnistama, et on saabunud muutuste aeg.

Nüüd on saabunud aeg meil ennast kuuldavaks teha. Kutsugem esile demokraatlik muutus, mida on väga vaja vähemalt Zimbabwe inimeste enda jaoks.

  Bogusław Rogalski, autor. − (PL) Hr juhataja, poliitiline olukord ja sisejulgeolek Zimbabwes võtsid järsult halva pöörde pärast märtsis toimunud parlamendi- ja presidendivalimisi. Juba iseenesest fakt, et valimiste tulemusi ei ole veel teatatud, illustreerib seaduste mittekehtimist ja näitab selle Aafrika riigi valitsuse totalitaarset olemust.

Demokraatia on täna Aafrikas ohus. Režiim on jälle kasutanud jõudu opositsiooni vastu ja Zimbabwe elanike demokraatlike püüdluste vastu. Sel põhjusel on vaja Euroopa Liidu otsustavat reageeringut ja selles peaks osalema ka Euroopa Parlament. Me peame olukorrale reageerima, kuid samuti peame mõistma hukka Hiina tegevuse, kes püüab Mugabe režiimi toetada lastitäie relvade saatmisega Aafrika rannikule.

Sel põhjusel on mul hea meel toetada ühise resolutsiooni ettepaneku punkti, millega kutsutakse Hiinat üles lõpetama relvatarned Zimbabwesse. Ainult nii on võimalik vähendada ohvrite arvu terroriolukorras, millesse selle riigi kodanikud on pandud.

  Marios Matsakis, autor. − Hr juhataja, pärast paljusid aastaid Briti koloniaalvõimu ja apartheidi perioodi Ian Smithi diktatuuri all, juhtis tolleaegse Rodeesia, praeguse Zimbabwe, iseseisvusesse rühm vabadusvõitlejaid, kelle hulka kuulus ka Robert Mugabe.

Keegi ei saa eitada nende inimeste panust Zimbabwe vabadusse, kuid, nagu nii tihti juhtub, korrumpeerisid peagi vabaduse ja demokraatia altruistliku vaimu ülemäärane ja pikaajaline võim koos oportunismi ja kontrollimatu isuga isikliku materiaalse kasu järele, mis muutsid Mugabe valitseva režiimi tulevikuvisioonita ja ülemäära totalitaarseid manifeste kasutavaks rõhuvaks valitsusorganiks. Tulemuseks on olnud Zimbabwe rahvusvaheline isolatsioon ja riigi jätkuv libisemine vaesusesse ja korruptsiooni.

Viimastel valimistel näitasid Zimbabwe inimesed oma soovi hädavajaliku muutuse järele, kuid Mugabe režiim ei taha võimu käest anda ja riskeerib praegu tõsiselt riigi lükkamisega anarhiasse ja kodusõtta.

Käesoleva resolutsiooni ettepanekuga saadame teate, et Zimbabwe inimeste valimistel väljendatud soovi tuleb austada. Meie eesmärk on ka see, et kõik isikud Aafrikas, kes ütlevad, et nad tõepoolest hoolivad Zimbabwe olukorrast, täidaksid oma kohust, näeksid tegelikku olukorda, annaksid Mugabele hinnangu mitte selle järgi, kes ta oli aastaid tagasi, vaid selle järgi, kes ta on täna, ja tegutseksid otsustavalt demokraatliku ülemineku tekitamiseks Zimbabwes.

  Raül Romeva i Rueda, autor. − (ES) Hr juhataja, toimunud sündmuste valguses arvan, et olukord Zimbabwes kahtlemata väärib meie tähelepanu siin erakorralisel istungil. Seega lisan oma hääle – kuidas ma saaks seda mitte teha? – nendele häältele, kes on juba mõistnud hukka valitsusvägede vägivalla opositsioonirühmituste, ajakirjanike ja inimõiguste toetajate vastu.

Ma loodan, et see resolutsioon vähemalt aitab toetada neid, kes püüavad riigi sees ja väljaspool taastada demokraatlikku protsessi.

Ma tahaksin siiski juhtida tähelepanu ühele konkreetsele punktile ja see puudutab tuntud juhtumit Hiina laevaga An Yue Jiang, mille pardal on 77 tonni relvi ja laskemoona, sihtkohaks Zimbabwe, mis sunniti lahkuma Lõuna-Aafrika Durbani sadamast, kui kaitöölised keeldusid kaupa lossimast ja kohus otsustas, et relvi ei tohi läbi Lõuna-Aafrika vedada.

Minule teadaolevalt otsib laev nüüd teist sadamat, kus oma kaup maha laadida, kuigi näib, et piirkonnas valitseb vastuseis laadungi vastuvõtmisele ja on võimalik, et laev peab pöörduma tagasi Hiinasse ilma oma missiooni täitmata.

Veelkord – on selge, et see laev ei oleks tohtinud välja sõita ning et nüüd on aeg, et kõik valitsused tuleksid kokku ja sõlmiksid võimalikult ruttu rahvusvahelise relvakaubanduslepingu, sest kahjuks on maailmas palju selliseid paiku nagu Zimbabwe, kellel ei peaks kunagi olema lubatud saada mis tahes relvi ega laskemoona.

See näide peab meid kannustama võimsa ja õiguslikult siduva relvakaubandusleppe läbirääkimiste suunas, mida nii paljud rahvusvahelisele väikerelvade tegevusvõrgustiku IANSA raames tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid, nagu ka Euroopa Parlament, on aastaid nõudnud.

  Urszula Gacek, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, kohe on möödunud kuu ajast, kui presidendivalimised Zimbabwes toimusid. Kahtlemata on see piisav aeg, et lugeda hääled ja teatada tulemus. Praegu toimub Zanu-PF valitsuspartei taotlusel 23 valimisringkonnas häälte ülelugemine. Tõsiseid kahtlusi on selle kohta, kuidas hääletuskaste on hoitud, ja ei saa välistada, et selle ülelugemise käigus hääletussedeleid omavoliliselt muudetakse. Ukseküsitlused näitasid, et presidendivalimistel läheb vaja teist vooru. Kui Robert Mugabe nüüd oma võidu välja kuulutab, tuleb selles kahelda. Lootkem, et teine voor tõepoolest toimub.

Rahvusvaheline kogukond peab samas jätkama surve avaldamist, et tagada, et teine voor oleks võimalikult vaba ja õiglane. Valimisvaatlejad ja välisajakirjanikud tuleb riiki lubada. Pikemas perspektiivis on vaja reforme – sealhulgas sõltumatu valimiskomisjoni moodustamist –, et sellist farssi ei saaks enam kunagi kutsuda demokraatlikeks valimisteks.

  Katrin Saks, fraktsiooni PSE nimel. – Hr juhataja, Zimbabwe põhiseaduses on sätestatud, et „kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt või muul sarnasel moel kohelda ega karistada”.

Riigi ja rahvusvahelise õiguse rikkumised on nii arvukad, et lihtsalt ei ole aega neid siin üles lugeda. Tahaksin pöörduda oma sõnavõtuga kahe inimese poole: politseiülem Augustine Chihuri ja armee ülemjuhataja Constantine Chiwenga. Piinamine ja julm ning ebainimlik või alandav kohtlemine või karistamine on rahvusvahelise õigusega absoluutselt keelatud, näiteks Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste harta artikliga 5 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7. Zimbabwe on mõlema lepingu osalisriik.

Kutsun teid üles lõpetama viivitamata inimõiguste rikkumine politseinike ja sõdurite poolt ning palun tungivalt, et te tagaksite kõikide politsei ja sõjaväe kohta inimõiguste rikkumises esitatud süüdistuste, sealhulgas inimeste vastaste vägivaldsete rünnakute, kohese, sõltumatu ja erapooletu uurimise.

  Janusz Onyszkiewicz, fraktsiooni ALDE nimel. – (PL) Hr juhataja, Robert Mugabe diktatuur on muutnud õitsva majandusega Zimbabwe täielikuks katastroofiks. Inflatsioon on jõudnud 100 000 %ni aastas. RKT on viimastel aastatel langenud kolmandiku võrra ning hindu 50 % alandanud dekreedi tulemuseks on tühjad poeletid. Hiljuti natsionaliseeriti viimne kui üks ettevõte riigis. Peale selle on Zimbabwe keskmine eluiga maailma madalamaid: 37 aastat meestel ja 34 aastat naistel. Neljandik elanikkonnast on nakatunud HI-viirusesse ja ligikaudu 80 % elab allpool vaesuspiiri.

Kui me tahame, et muutused Zimbabwes oleksid rahumeelsed – ja muutus on absoluutselt hädavajalik –, tuleb meil tagada, et see toimuks valimiste kaudu, mitte veriste ülestõusude ja revolutsiooni kaudu.

  Ewa Tomaszewska, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Hr juhataja, 29. märtsil toimusid Zimbabwes presidendi- ja kohalikud valimised. Tulemusi ei ole veel teatatud.

Presidendivalimiste tulemuste avaldamise blokeerimine ja sellega kaasnevad repressioonid opositsiooni vastu on Zimbabwe inimeste demokraatiapüüdluste lubamatu lämmatamine. Fakt, et 14. aprillil 2008 lükkas Zimbabwe riigikohus tagasi opositsiooniliikumise Demokraatlikud Muutused kiirmenetluse taotluse, milles nõuti, et valimiskomisjon avaldaks valimiste tulemused, näitab õigussüsteemi sõltuvust praegusest presidendiameti täitjast Robert Mugabest, kes kardab võimu kaotada.

Mõistame ägedalt hukka inimõiguste rikkumised ja jõu kasutamise opositsiooni vastu.

Sellisel ajal sellise riigi relvadega varustamine tähendab kodusõja puhkemise võimaluse õhutamist ja väärib samavõrra hukkamõistu. Sel põhjusel väärivad erilist äramärkimist Lõuna-Aafrika sadamatöölised, kes keeldusid lossimast Hiinast Zimbabwe julgeolekujõududele saadetud relvi.

  Koenraad Dillen (NI). – (NL) Hr juhataja, kui mitmes kord see juba on, et inimõiguste olukord Zimbabwes on meie päevakorras kiireloomulise küsimusena? Kui palju kordi me oleme siin impotentselt seisnud ja manitsenud Mugabet selle eest, kuidas ta oma inimesi alla surub? Me ei ole kõiges alati ühel meelel olnud, kuid Zimbabwe kohta on meil teatud konsensus.

Viimaste valimiste häbiväärne näitemäng tõestab veelkord, et see südametunnistuseta diktaator ei hooli kübetki demokraatiast. Valgete farmerite etnilise puhastuse poliitika jätkub raugematult. Mugabe põlastab opositsiooni, rahvusvahelist kogukonda ja omaenda rahvast. Kõige nõrgemad Zimbabwes kannatavad esimestena, kuid seda me oleme teadnud juba aastaid.

Ja samas rullis Euroopa Ühendus selle mehe ees lahti punase vaiba eelmise aasta detsembris ELi-Aafrika tippkohtumisel Lissabonis. Üksnes Briti peaminister Gordon Brown jäi endale kindlaks ja boikoteeris seda ebameeldivat väikest kogunemist. Me kõik teame seda, kuid kahetsusväärse olukorra iva on selles, et Mugabe teab, et teda toetatakse. Ta teab, et mitmed riigipeadest kolleegid, või öelgem Aafrika kaasdiktaatorid, seisavad tema selja taga ja lükkavad tagasi igasuguse kriitika tema kuritegeliku poliitika kohta kui „neokolonialismi”. Eriti reetlik on siin Lõuna-Aafrika roll. Kuni selle ajani, kui Aafrika Liit ta ühemõtteliselt hukka mõistab, jätkab Mugabe karistamatult.

Mugabe teab, et teda toetab ka Hiina, kes tahab võtta üle Euroopa rolli Aafrikas ja teeb seda nii, et räägib korrumpeerunud riigipeadele, et Hiina ei kavatse neid inimõiguste ja hea valitsemistava pärast ahistada. Hiina režiim ei näita oma tõelist palet mitte üksnes Tiibetis, vaid ka Darfuris ja Zimbabwes. See on tänase arutelu tuum ja just Hiina ja Aafrika jagatud vastutuse peame me hukka mõistma ja jõulisemalt seda rõhutama.

  José Ribeiro e Castro (PPE-DE). – Hr juhataja, Zimbabwe sündmused oleksid naeruväärsed, kui nad ei oleks nii dramaatilised ega võiks muutuda traagilisteks.

Mis on valimiste eesmärk? Eesmärk on valida demokraatlikul teel valitsus. See tähendab, et hääletamine peab olema vaba ja õiglane, hääled tuleb kokku lugeda, tulemused avaldada ja inimeste valikut austada. Mugabe Zimbabwes nii ei ole.

Tulemuste mitteavaldamine ja ülelugemine sellisel moel, nagu seda nõutakse, on täielikult absurdne. Rahvusvaheline kogukond peab seda tähelepanelikult jälgima. Peame kuulama usujuhtide hoiatusi, kes rõhuvad meie vastutustundele, sest nad kardavad, et see võib lõppeda väga vägivaldse ja genotsiidi mõõtmetes kriisiga. See on katse ka rahvusvahelistele organisatsioonidele ja meil tuleb neid survestada – SADC, Aafrika Liit ja ÜRO.

Viimaks, Hiina laeva kohta – on kuulda võimalusest, et laev pöördub Hiinasse tagasi, nagu volinik Michel meile teisipäeval teatas. Meil on siiski vaja kinnitust ja ma nõuan tungivalt, et komisjon avaldaks Hiinale survet – see peab olema poliitiline otsus, mitte lihtsalt laevafirma otsus.

  Bernd Posselt (PPE-DE) . – (DE) Hr juhataja, vanas Rodeesias oli kunagi turismiplakat, mis kutsus inimesi: „Tulge Rodeesiasse vaatama Zimbabwe varemeid!” Hiljem pöörati loosung ümber kahemõtteliseks naljaks: „Tulge Zimbabwesse vaatama Rodeesia varemeid!” Täna võiks plakatil sama hästi olla kirjas: „Tulge Zimbabwesse vaatama Zimbabwe varemeid!” – mis ei viita mitte kuulsatele kiviehitistele, vaid jõukuse ja demokraatia hävitatud lootustele.

Usun, et Euroopa Liidul on kohustus kasutada praegust olukorda – kus Zimbabwe opositsiooni julgus on vaatamata erinevatele manipulatsioonidele saavutanud suure võidu – demokraatia ja õigusriigi edendamiseks selles olulises Aafrika riigis. Sealsed inimesed on küllalt kannatanud. Meil tuleb nende aitamiseks leida vahendeid, mida ei saa tõlgendada neokolonialismina. Seega on oluline, et seda, mida me teeme, toetaksid ka naaberriigid ja Zimbabwe elanikud ise.

Seepärast tervitan Aafrika Rahvuskongressi esimesi positiivseid samme – kuigi vaja oleks palju rohkem! Seepärast tervitan ma eriliselt sadamatöötajate julget eeskuju. Me peame väga selgelt väljendama, et see on Euroopa Liidu, Aafrika Liidu ja erinevate Aafrika lõunaosa jõudude ühine ülesanne tagada, et nüüd, pärast valimisi tekkinud võimalust õigesti ära kasutataks. Robert Mugabel juba on oma koht ajaloos, iga mööduv päev muudab selle lihtsalt kahvatumaks.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). – (SK) Opositsiooni kartused, et Robert Mugabe otsustab oma valitsuspartei kaotuse varjamiseks 29. märtsi valimistel kasutada jõudu, on saanud tõeks – 36 meeleavaldajat vahistati rahumeelse marsi ajal, kus protesteeriti valimistulemuste väljakuulutamisega venitamise vastu.

Hiina huvi Aafrika nafta vastu on teine probleem riigis, mis on sügavas majanduskriisis, kust sajad tuhanded inimesed lahkuvad, et leida mujal paremat elu. Tasuks relvaostu eest toetab Hiina korruptsiooni ja diktaatorlikku režiimi ja on üks Robert Mugabe režiimi suurimaid kaubanduspartnereid ja abiosutajaid.

Nõustun Euroopa Parlamendi resolutsiooniga Zimbabwe kohta, milles toetatakse opositsiooni, mõistetakse hukka sagedased rassismiilmingud Robert Mugabe toetajate poolt ja kutsutakse Hiinat kahju heastama.

  Tunne Kelam (PPE-DE). – Hr juhataja, Zimbabwe inimesed väärivad õigust ja õigusriiki. Viimase kuu sündmused viitavad türannia võimalikule lõpule. Arvan, et juba iseenesest fakt, et Mugabe valitsus on viivitanud tulemustega ja püüab hääli üle lugeda, näitab – ja tõestab –, et nad tunnevad ennast alistatutena.

Ma olen eriti mures vahepeal laialt levinud vägivalla pärast, mis on suunatud väidetavate opositsiooni toetajate vastu – inimesi on läbi pekstud ja tapetud ainuüksi selle pärast, et nende vaated on erinevad valitsuse seisukohtadest. Tahaksin mainida ka asjaolu, et see režiim ei suuda elus püsida ilma välise abita, nii et Hiina tegur on väga sümboolne – relvalaevad randumas Aafrika sadamates.

  Juhataja. Teoorias ei tohiks sõnavõtt olla kodukorra kohaselt pikem kui kaks minutit, kuid mul on siin kolmas sõnavõtja ja ma tahaksin tal rääkida lasta.

  Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Hr juhataja, ka mina tahaksin öelda sama, mida kolleegid täna on öelnud – Zimbabwe olukorda ei tohi eirata. Euroopa on investeerinud ja jätkab märkimisväärsete summade investeerimist Aafrikasse hea kavatsusega kehtestada seal demokraatia ja tõsta tavainimese elatustaset. Mugabe ja Zimbabwe näide võib nakatada teisi ülespuhutud bürokraate Aafrikas ja isegi paikades, kus valitseb demokraatia, aga kui opositsioon on relvastatud relvadega Hiinast või mõnest muust sotsialismileeri riigist, kujutab see ohtu nende demokraatiale ja meie ülesanne on neid kaitsta. Sel põhjusel ei saa leppida olukorraga Zimbabwes ja ma usun, et need hääled on õigustatud ja et neid kuuldakse kogu Aafrikas.

  Androula Vassiliou, volinik. − Hr juhataja, jälgisin arutelu siin saalis huviga ja tervitan resolutsiooni, mis kohe hääletusele pannakse.

Kõigepealt tahaksin tuletada meelde komisjoni jätkuvat pühendumust Zimbabwe inimestele. Selles kontekstis tahaksin rõhutada ka seda, et Euroopa Liit on jätkuvalt kõige olulisem doonor Zimbabwes ja me oleme valmis seda rolli jätkama.

Olukord Zimbabwes, eriti pärast 29. märtsi valimisi, on haaranud suure osa meie tähelepanust ja nagu Euroopa Parlament, jälgib ka komisjon sündmusi väga tähelepanelikult. Euroopa Liidu tasandi tegevuste koordineerimiseks teeme tihedat koostööd liikmesriikidega, nii Zimbabwes kui siin Euroopas.

Usume, et kriisi lahendamise võti peitub Zimbabwe ja naaberriikide elanikes ja julgustame seepärast Zimbabwe piirkondlikke partnereid otsustavalt tegutsema. Seepärast toetab komisjon käimasolevaid piirkondlikke jõupingutusi ja 13. aprillil Lusakas toimunud Lõuna-Aafrika Arengunõukogu SADC tippkohtumise lõppjäreldusi, milles nõutakse presidendivalimiste tulemuste avaldamist ja teise vooru korral palutakse Zimbabwe valitsusel tagada turvaline keskkond.

Samuti tervitame SADCi valimisvaatlusmissiooni valimisprotsessi vahetuks jälgimiseks kuni selle lõpuni, avaldades samas kahetsust, et ELil ei ole palutud valimisvaatlusmissiooni saata.

19. aprillil Mauritiusel toimunud vaesuse alasel SADCi tippkohtumisel osalemise raames kasutas volinik Michel võimalust ja kohtus enamiku SADCi liikmesriikide presidentide või peaministritega, et arutada kriisi Zimbabwes. Ta tänas neid jõupingutuste eest ja julgustas neid olema rohkem kaasatud rahuldavate lahenduste leidmisel.

Tahaksin kinnitada voliniku soovi kasutada ka tulevikus iga võimalust dialoogiks, et leida Zimbabwe kriisile lahendus. Senini aga jätkavad komisjon ja liikmesriigid pretsedenditutes kogustes humanitaarabi saatmist zimbabwelastele.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub pärast arutelusid.