Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2007/0051(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0130/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 20/05/2008 - 8.7
CRE 20/05/2008 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0206

Arutelud
Teisipäev, 20. mai 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Raport: Sergio Berlato (A6-0164/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE).(PL) Hr president, tubaka tootmist ja tarbimist ümbritsevad mitmed vaidlused. Peame teadma, et asjaolu, et ELis tubakat kasvatatakse, ei mõjuta kuidagi tubakatoodete tarbimist meie kodanike poolt. Kui me piiraksime Euroopas tubaka kasvatamist või hoopis lõpetaksime selle, ei tooks see kaasa suitsetatud sigarettide arvu vähenemist. Sellisel juhul kasutataks sissetoodud tubakat. Ma toetan igati avaliku teabeleviprogrammi väljatöötamist, mis informeerib inimesi suitsetamisega kaasnevatest ohtudest ning seda peaksid rahastama sigarettide valmistajad ja tubakatootjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Ma toetan teabeprogramme, mis käsitlevad tubaka kahjulikke mõjusid ja Euroopa Parlamendi resolutsiooni pikemaajalise kava kohta nimetatud programmide rahastamiseks 80 miljoni euro väärtuses, ja nimetatud summa arvataks maha Euroopa tubakakasvatajatele antud toetusest. See tähendab, et ELi eelarvele ei asetata mingeid kohustusi. Kuigi toortubaka tootmise osakaal Euroopas on tähtsusetu, vaevalt 4% maailma kogutoodangust, oleme me maailma suurimad toortubaka importijad ja me sõltume oma nõudmistes valdavalt kolmandatest riikidest varudest, kus tubakat toodetakse kohalikul tasandil tingimustes, mida ei reguleerita nii karmilt kui Euroopa tubakale kohaldatavaid tingimusi. Ma olen aga vastu tubakatootmise doteerimisele Euroopas ja seda mitte üksnes põhimõtte pärast: nimetatud sektorisse suunatavaid riiklikke vahendeid saaks kuskil mujal paremini kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Katerina Batzeli (PSE).(EL) Hr president, meie Euroopa Parlamendi fraktsioonis PASOK hääletasime hr Berlato raporti poolt. Usume, et üldsust tuleks ka edaspidi teavitada tubaka ning tubakatoodetega seotud küsimustest.

Omafinantseeritavate vahendite osas peaks kehtima sarnane poliitika, et teavitada üldsust teiste toodete, näiteks liha ja rasvadega seonduvatest tervishoiuküsimustest.

Lisaks ei saa me aru, miks piirkondades, kus tubakatootmine on drastiliselt vähenenud, nagu näiteks Kreekas, ei võiks doteerimine praegusel viisil jätkuda kuni aastani 2013.

 
  
  

- Raport: Bairbre de Brún (A6-0133/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE). - Hr president, esmalt tahaksin täiskogu eest vabandada; variraportöörina ei olnud mul eile kahjuks võimalik siin viibida, kuna mu lend hilines. Palun vabandust.

Hr president, Põhja-Iirimaa rahuprotsessist on palju kirjutatud ja nüüd on tegemist veel ühe mitteõigusloomelise raportiga. Küsimus seisneb selles, kas raportist oli ka mingit kasu? Jah, oli küll. See tähendas, et paljud väikesed rühmitustel Põhja-Iirimaal, eriti naiste rühmitustel oli võimalik hoog sisse saada ja nad suutsid oma valdkondade eest hoolitseda.

Kas jaotamine oli õiglane? Siinkohal on vastus eitav. Alguses ei olnud PEACE I kindlasti õiglane; PEACE II-ga olid asjad paremad ja ma loodan, et PEACE III on veelgi täiustatud. Unionistlikud ühendused ei saanud oma osa. Tuleb hoolikamalt kontrollida, et piiriülesed asutused austaksid tasakaalu piirkonnas. Kui nad seda ei tee, ei ole ka nende olemasolul mõtet. Siin on suurepäraseks näiteks ICBAN, piiriülene asutus, kellele minu arvates ei tohiks enam vahendeid eraldada, enne kui nad olukorda parandavad.

Hr president, ma tahaksin tänada kõiki neid inimesi, kes PEACEi programmi algusest peale on vabatahtlikult tööd teinud ülla eesmärgi nimel ning ma loodan, et Põhja-Iirimaad saadavad edu ja õitseng. Need inimesed väärivad seda ja ma olen leebunud ka pahatahtlike jõudude suhtes, kes ikka veel selles piirkonnas paiknevad.

 
  
  

- Raport: Anne Van Lancker (A6-0172/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Hr president, mina hääletasin kõnealuse raporti poolt peamiselt kahel põhjusel: esiteks kuna raport nõuab üsna otsustavalt, et liikmesriigid lõpuks ometi rakendaksid Lissaboni strateegiat ja seega tööhõivepoliitika meetmeid ning teiseks, kuna raportis nõutakse, et liikmesriigid tagaksid head ja taskukohased lapsehoidmisvõimalused. See on äärmiselt oluline eeltingimus pereelu ja töö ühitamisel. Ja see on eelkõige üksikemade huvides, sest sellega tekivad tööhõivevõimalused ja on võimalik võidelda vaesusega. Tegemist on seega positiivsete strateegiatega, mida on vaja asjakohaste tööhõivemeetmete kohaldamiseks tegelikus elus.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE).(PL) Hr president, tööhõive on meie edusammude näitajaks. On aga keeruline mitte märgata ühtki puudust sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse sfääris. Heaolupiirkonnaks peetavas ELis on hetkel peaaegu 80 miljonit inimest, kes elavad vaesuses või keda ähvardab vaesus, see teeb 16% kõigist ELi kodanikest. Paljud töökohad ei ole kvaliteetsed ja ei ole kuidagi võimalik aidata noortel tööturule siseneda või pikendada paljude kogenud töötajate töövõimelist iga või palgata puudega inimesi. Peame meeles pidama, et probleemid on kõige tõsisemad piirkondades, mis on oma arengus teistest enim mahajäänud. Töötuse kõrge määr, vanemate ja puudega inimestevähene kaasatus, enam kui 12 kuu jooksul töölt eemal viibivate inimeste suur hulk, naiste raskused meeste kõrval tööturul toimetulemisega – need on vaid mõned probleemidest, millega inimesed silmitsi seisavad.

Poolas valitseb selline olukord „idamüüri“ piirkondades. Tšehhi Vabariigis on olukord kiitust väärt: seal on töötajate liikumist tõkestavate barjääride kaotamine muudetud üheks saabuva eesistumisaja prioriteetidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Pr Van Lanckeri raport meenutab tegelikult teatud tüüpi heade kavatsuste ja soovide kataloogi. Tõhustatud ja paremini tasustatud ligipääs tööturule nii naistele, puudega inimestele kui immigrantidele, seda kõike öeldakse alati ühe hingetõmbega, kuigi see hõlmab kolme väga erinevat rühma. ELi keskmise pensioniea tõstmine viie aasta võrra aastaks 2010, suurepärased lapsehoiutingimused, mõned üksikud tööta koolilõpetajad, töökohad inimestele, kes on neli aastat töötud olnud, jne.

See kõik on väga tore, aga praegu ei ole ju jõulud. See siin on parlament, mitte jõulupidu. Pr Van Lancker võiks targem olla. Me mõlemad elame riigis, mille erinevates otsades nõuavad 10 miljonit inimest kahjuks täiesti erinevat lähenemisviisi tööhõiveküsimusele. Me ei nõua enam kooskõla Euroopa tasandil; vastupidi, me nõuame võimalust, et liikmesriigid ja piirkonnad saaksid kiiresti ja tõhusalt võtta kohalikul tasandil vajalikke konkreetseid meetmeid. Aitäh.

 
  
  

- Raport: Janusz Lewandowski (A6-0181/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Tegemist on esialgse raportiga parlamendi tulu-kuluprognoosi küsimuses ning tegelikult on siin igal sammul märgata nimetatud institutsiooni enesega rahulolu, samas kui selles esialgses raportis peaks asjad olema vastupidi.

Kõik teavad, et selles institutsioonis loobitakse raha tuulde. Kaks tööl käimise asukohta nõuavad üüratuid summasid, pakkumata tegelikult tegelikku lisandväärtust. Igal aastal räägitakse selle institutsiooni tegevuskulude tohutust suurenemisest, mida seekord maskeeriti nagu oleks tegemist Lissaboni lepingust, mida minu teada ei ole veel isegi vastu võetud, tuleneva vajadusega.

Siis on veel muidugi olemas uus parlamendiliikmete põhimäärus, mille on välja haudunud eurofanaatikud, kes üritavad veelgi konkreetsemalt katkestada kõik sidemed parlamendiliikmete ja nende inimeste vahel, keda nad esindavad, mis muidugi omakorda maksab ka päris palju, on ju nii? Just kõigil nimetatud põhjustel, ja neid põhjuseid on veelgi, hääletasin ma väga veendunult kõnealuse raporti vastu.

 
  
  

- Raport: Margie Sudre (A6-0158/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Madeleine Jouye de Grandmaison, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Hr president, pr Sudre raporti osas esitasin ma oma fraktsiooni toetusel mitu kompromissmuudatusettepanekut. Need muudatusettepanekud rahuldati osaliselt. Tahaksin selle eest parlamendikomisjoni tänada.

Muudatusettepanekud käsitlesid äärepoolseimate piirkondade lisandväärtuse tunnustamist ruumikasutuse, taastuvenergia, energia isemajandamise ja bioloogilise mitmekesisuse osas, avalike teenuste olulisust äärepoolseimate piirkondade arendamisel, äärepoolseimate piirkondade vähest integreerumist Euroopa teadusruumi, NET-BIOME programmihüvede tunnustamist ning äärepoolseimate piirkondade võimet märkimisväärse panuse andmiseks kehtestatud rahvusvahelistesse prioriteetidesse.

Teisest küljest olen ma pettunud, et see raport ei ole täielikult integreerinud sotsiaalset ja kultuurilist peatükki kõikehõlmavasse arengusse ning et ei ole säilitatud äärepoolseimate piirkondade piirkondlike keelte toetamist ja tunnustamist, uuringute rahastamist orjuse ja kolonialismi osas ning Guyana päriselanike õiguste kaitset.

Samuti olen pettunud, et raportis ei pöörata eriti tähelepanu potentsiaalile vastava teadusuuringute osa tugevdamisele.

Olen pettunud, et vastu ei võetud minu ettepanekut posti- ja sideteenuste ja reguleerimiseks riikide territooriumide ja äärepoolseimate piirkondade vahel.

Oma hinnangu osana olen pettunud, et lükati tagasi minu palve ühise turukorralduse sotsiaalse ja keskkondliku mõju uuringu teostamiseks ühises suhkru- ja banaaniturgude korralduses.

Sellele vaatamata andsin oma poolthääle sellele raportile, mis annab väärtuslikku teavet ja tulemusi äärepoolseimate piirkondade kohta.

 
  
  

- Raport: Lasse Lehtinen (A6-0155/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Roithová (PPE-DE). - (CS) Tahaksin kommenteerida eile toimunud tulist poliitilist arutelu. Ma ei toetanud sotsialistide ettepanekut kollektiivkaebuste süsteemi kohta, kuna minu arvates on kõige mõistlikum oodata ära mõju-uuringute tulemused ja hinnata siis kollektiivkaebuste süsteemi tõhusust, eriti seoses tarbijate kantud kuludega. Seega tahan ma protesteerida oma kolleegi pr Gebhardti tehtud ebaviisakate märkuste vastu eilsel arutelul, kes jätab valijatele mulje, et ainult sotsialistid kaitsevad tarbijate huve, vastupidiselt demokraatidele, kes kaitsevad tööstuse huve. Sellisel manipuleerival poliitiliselt retoorikal ja demagoogial ei ole mingit seost tegelikkusega ja ma protesteerin nende vastu.

 
  
  

- Raport: Elizabeth Lynne (A6-0159/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Frank Vanhecke (NI).(NL) Hääletasin vägagi veendunult Lynne’i raporti vastu, sest minu arvates läheb see veel kaugemale kui selle parlamendi poolt minevikus heaks kiidetud lugematud raportid, mis juba ise olid ülimalt kaheldava väärtusega.

Parlament avab taas kord oma uksed teatud tüüpi Euroopa kõikehõlmavale mittediskrimineerimise poliitikale, mis ei jäta käsitlemata pea ühtki sotsiaalset valdkonda. Olen selles institutsioonis ka varem öelnud ja ütlen uuesti: diskrimineerimisega võitlemine, kui seda üldse vaja on, on võitlus, mis kuulub ainuüksi liikmesriikide pädevusse ja Euroopa ei tohi selles küsimuses omandada politseiniku rolli.

Loomulikult jõuavad kõik Lynne’i raportit tähelepanelikult lugenud isikud järeldusele, et see ei käsitlegi niivõrd tegelikku diskrimineerimise vastast võitlust, kuivõrd õõnestab veelgi sõnavabadust ja teeb poliitilisest korrektsusest õigusküsimuse. Ma ei saa sellega nõustuda ja hääletasin seega veendunult antud raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Hubert Pirker (PPE-DE).(DE) Hr president, me oleme kõik nõus, et diskrimineerimise vastu tuleb kasutusele võtta kõikvõimalikud meetmed. Seega oleme me kinnitanud oma usku nelja direktiivi. Hetkel koostatakse viiendat direktiivi. Ka seda toetatakse.

Ma hääletasin aga selle raporti vastu, sest see langetab otsuse vale strateegia kasuks ja ei toeta olemasolevate seaduste rakendamist, vaid nõuab koheselt veel ühe uue direktiivi kohaldamist, millega kaasnevad uued volitused, uus bürokraatia ja uued katsemenetlused. See tähendab lahenduste asemel tõkete tagamist. Kokkuvõttes ei aita see kaasa diskrimineerimise kaotamisele.

Kogu meie delegatsioon pooldab hoopis teistsugust suunda. Minu delegatsioon sooviks, et liikmesriikidelt nõutaks kõige vajaliku rakendamist kehtivate seaduste raames, mitte teise sammu astumist enne esimese tegemist, nagu raport ette paneb.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN).(PL) Hr president, inimõiguste austamine on Euroopa Ühenduse põhiülesanne. Kahjuks ei saa EL sellega kõige paremini hakkama. Olukord selles sfääris ei muutu vaid kahe tunni pikkuse arutelu tulemusel. Ka ei anna Euroopa Komisjoni ega muude pädevate ametite võetud meetmed eriti lootust olukorra paranemiseks. Euroopa ja ülejäänud maailm maadlevad veel ikka rassilise, seksuaalse, kultuurilise ja rahvusliku diskrimineerimisega. Iga aastaga suureneb inimkaubandus, sealhulgas lastega kaubitsemine raha või lõbu pärast või organite omandamise eesmärgil. Vägivaldsete tegude hulk suureneb ja ohvrid otsustavad üha enam vaikida, kuna nad ei usu, et riik neid aidata suudab.

Mulle jääb mulje, et meie siin Euroopa Parlamendis töötame peamiselt ettevõtete, korporatsioonide ja piirkondade heaks ja teeme liialt vähe tavaliste inimeste heaks, kelle jaoks on kõige olulisem nende elatustase ja võrdväärsed õigused. Meie tegevus ei anna soovitud tulemusi; need vaid leevendavad meie süümepiinu, pannes meid uskuma, et me teeme midagi. On viimane aeg teha radikaalseid muudatusi.

Sellepärast hääletan ma raporti vastu.

 
  
  

- Raport: Willi Piecyk (A6-0163/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Erik Meijer, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Hr president, fraktsioonis GUE/NGL ollakse väga sallivad vähemuste suhtes. Esineb juhtumeid, kus nimetatud vähemused soovivad selle parlamendi täiskogule näidata, et nende seisukohad erinevad meie fraktsiooni valdava enamuse omast.

Just sellised olid hiljuti lood seoses hääletamisega minu raporti osas, mis puudutas Makedoonia ja ELi vahelisi suhteid. Andsime ühele oma kreeklasest liikmele võimaluse fraktsiooni nimel sõna võtta ja tema teatas, et EL ei suuda võtta vastu ühtki uut liiget ning et parem oleks kogu EL kaotada. Võimalik, et see märkus tekitas arusaamatusi, et minu fraktsioon ei toeta mu ettepanekut kiirendada läbirääkimisi nimetatud kandidaatriigiga. Mainitud seisukoht kuulus aga ainuüksi Kreeka Kommunistlikule Parteile, mitte tervikuna meie fraktsioonile, kes toetas minu ettepanekuid samamoodi nagu ka suurem osa parlamendist.

Täna hommikul peetud viimases arutelus olime taas sarnases olukorras. Integreeritud merenduspoliitikat käsitleva Piecyki raporti puhul olid kaks meie fraktsiooni sõnavõtjat kreeklasest kolleeg Pafilis ja portugallasest kolleeg Guerreiro. Võimaluse saamine antud küsimuses sõna võtmiseks oli parteidele, keda nad siin esindavad, väga oluline. Siseriiklikus arutelus eelistasid mõlemad parteid kasutada Piecyki raportit kui kõige selle sümbolit, mis on halvasti meremeeste ja sadamatööliste töötingmuste osas ja samuti kõige selle sümbolina, mida saab seostada NATO kavatsustega merd sõjalisel eesmärgil kasutada.

Suurem osa meie fraktsioonist, kaasa arvatud Saksa ja Madalmaade delegatsioonid, on arvamusel, et Piecyki raportil ei ole mainitud küsimustega mingit pistmist. Me oleme kaks korda toetanud sadamate direktiivi tagasilükkamist, kuid me ei ole üldiselt merenduspoliitika vastu. Toetame hr Piecyki ettepanekuid, mis keskenduvad kasulikele elementidele nagu keskkond, rannikualade kaitse, haridus ja tööjõu kvaliteet.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE).(PL) Hr president, mina hääletasin selle raporti poolt mitmel põhjusel. Esiteks: üks peamisi väljakutseid, millega Euroopa tegelema peab, on kliimamuutus. See on otseselt seotud merendusvaldkondadega, eriti rannikualasid ähvardab veetaseme tõusmine. Teiseks kujutavad mereressursside ulatuslik kasutamine, eriti ülepüügi teel, ja kliimamuutused hetkel merekeskkonnale tõsist ohtu. Ookeanide seotus kliimaga on ELi kliimapoliitika oluliseks osaks. Kolmandaks pärineb umbkaudu 80% merekeskkonna reostusest maismaalt. Ohud keskkonnale, nagu merepõhjas lebavad vrakid ja sõjalise laskemoona ja keemiarelvade jäänused on samuti olulise tähtsusega. Neljandaks on intensiivne kalapüük kõigutanud ökosüsteemi tasakaalu ja ähvardab lõhkuda ka bioloogilise mitmekesisuse stabiilsuse. Viiendaks on ookeanil ja meredel oluline osa Euroopa energiatõhususe tagamise strateegias. Ühest küljest on tegemist nafta ja gaasi ning taastuvenergia allikatega. Teisalt aga on nad energia transportimise vahendiks ja marsruudiks, suurendades nii energiavarustuskindlust. Seepärast peame välja töötama jätkusuutliku poliitika merede ja ookeanide arendamiseks.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

− Raport: Jan Andersson (A6-0132/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma Rootsi kolleegi Jan Anderssoni raporti poolt lihtsustatud korra alusel, millega kiidetakse heaks ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 85/368/EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta, mis kutsus liikmesriike ja komisjoni üles tegema koostööd ühenduse ametikirjelduste koostamisel teatud töökohtadel ja sobitama seejärel liikmesriikides tunnustatud kutsekvalifikatsioonid vastava kokkulepitud ametikirjeldusega.

Kuna selle otsuse kohaldamine oli keeruline, oli mõistlik see kehtetuks tunnistada. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peaks tegelema kehtetuks tunnistatava otsusega seondunud piirangutega, keskendudes kvalifikatsioonide läbipaistvuse suurendamisele ning võttes koostöö puhul kasutusele detsentraliseeritud lähenemisviisi, mis peegeldab Euroopa kvalifikatsioonide üha suurenevat keerukust. Siiski näitab see õnnetu juhtum, et eksisteerib vajadus ühenduse õiguse täpsustamise ja lihtsustamise järele, nii et kodanikud seda mõistaksid ja igapäevaelus kasutaksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Tööhõive suurenemine ELis on otseselt seotud ametialase ettevalmistuse ja kvalifikatsioonide vastastikkuse tunnustamisega. Ma toetasin hr Anderssoni raportit, kuna usun, et ELi liikmesriigid peaksid looma ühise mudeli kutsekvalifikatsioonide tõendamiseks olenemata riigist, kus need omandati. See julgustab töötajaid oma oskusi lihvima ja õpilasi õppima ja teadmisi täiendama võõrkeeltes ja Euroopa erinevates piirkondades.

Małopolska, Poola suuruselt kolmanda üliõpilaspiirkonna esindajana tahaksin teie tähelepanu juhtida ka diplomite tunnustamise olulisusele noorte seisukohast. Kogu akadeemiline suhtlus ja potentsiaal kvalifikatsioone võrrelda on väga oluline noortele, kes soovivad välismaal kogemusi omandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Üks neljast põhimõttest, millele ELi siseturg toetub, on seotud inimeste vaba liikumisega. Inimeste vaba liikumine tagab ELi kodanikele võimaluse asuda tööle teises liikmesriigid.

Erinevate haridussüsteemide ja kutsekvalifikatsioonidega seonduvate määruste tõttu aga on sageli keeruline asuda tööle ametikohal, mille kvalifikatsiooni me omame. Just seepärast on nii oluline omada võimalust kutsekvalifikatsioonide võrdlemiseks liikmesriikide vahel. Euroopa Komisjoni ja raportööri seisukohast ei ole antud küsimust reguleeriv otsus nr 85/368/EMÜ kohaselt võimaldanud kutsekvalifikatsioonide võrdlemisele teistes liikmesriikides tööd otsivate inimeste huvides.

Just see on peidus otsuse taga asendada see uuema ja tõhusama instrumendiga, Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, mis suurendab läbipaistvust, toetab kvalifikatsioonide ülekandmist ja lihtsustab õppetulemuste hindamist.

Mul on hea meel, et sellele sammule on osaks saanud laialdane toetus erinevates valdkondades: nende seas sotsiaalpartnerid, tööstuse ja sektori tasandil organisatsioonid, haridusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid. See taga tehtavate muudatuste ulatusliku heakskiitmise.

Seega pooldan ma kõnealuse otsuse tühistamist ja ma leian, et kvalifikatsioonide võrdlemist võimaldava instrumendina annab Euroopa kvalifikatsiooniraamistik inimestele võimaluse lihtsamalt liikuda ja saavutada eesmärgid, mida ei saavutatud otsusega nr 85/368/EMÜ, tagades nii töötajate suurema liikuvuse Euroopa tööturul.

 
  
MPphoto
 
 

  Katalin Lévai (PSE), kirjalikult. (HU) Hääletasin hr Anderssoni raporti poolt, kuna usun, et on oluline pea peale pöörata kõikvõimalikud kutsekvalifikatsioonide ühtlustamiste teel asuvad takistused. Oluline on tunnistada kehtetuks nõukogu otsus 85/368/EMÜ, kuna selle otsuse rakendamine ei toonud kaasa kutsekvalifikatsioonide võrdlemist.

Nimetatud otsus asendatakse nüüd teise, uuema ja tõhusama Euroopa tasandil instrumendiga nagu seda on Euroopa kutsekvalifikatsiooniraamistik. Elukestvat õpet edendava instrumendina hõlmab nimetatud raamistik kvalifikatsioone kõigil tasanditel, alustades kohustusliku õppe või täiskasvanute koolituse raames omandatud kvalifikatsioonidest ja lõpetades kõrgkoolis ning kutsehariduse ja koolituse käigus omandatud kvalifikatsioonidega. Seega on tähtis, et liikmesriigid paneksid võimalikult palju rõhku haridusele, kuna see on tööhõive aluseks. Haridusel on üldise õppe ja kultuuriteadmiste omandamise kõrval tähtis roll salliva Euroopa ühiskonna väljatöötamisel. Selle kõrval, et järgmine põlvkond peab õppima energiat tõhusalt kasutama ja keskkonda kaitsma, peavad nad ka õppima aktsepteerima ja austama erinevusi.

Haridus on võti ka paljudes teistes asjades: see annab vähemustele, näiteks romidele, võimaluse oma kultuuri säilitamiseks ning tagab nende integratsiooni. Vähemuskogukondades suureneb tänapäeval haritud inimeste hulk, kes suudavad kaitsta oma huve kohalike omavalitsuste ja valitsuste ees.

Et selleks saaks norm, peame arendama keeleõpet, pöörama koolides rohkem tähelepanu vähemusrahvuste kultuuridele ning vähemused ise peavad õppimisega aktiivsemalt tegelema hakkama.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Praktikas ei ole meil alati õnnestunud siluda kõiki kutsekvalifikatsioonide vastastikkuse tunnustamisega seotud lahkhelisid ja säilitada siin ühest küljest töökvaliteet, ja teisest küljest tekitamata lisatakistusi. Selles suhtes on häiriv, et teenuste direktiiv andis võõramaalastest teenuseosutajatele teatud vabaduse toimida tõhusa kontrolli ja selgitamata sanktsioonide võimaluse puudumisel nagu ise soovivad, samas kui kodumaised teenusepakkujad peavad jätkuvalt järgima seadusi ja norme.

Mõne aasta pärast nõuavad meie kodumaised ettevõtted välisettevõtete suhtes kohaldatavate määruste ümberhindamist, kuna nad ei taha halastamatus konkurentsis alla jääda. Konkurentsi õõnestamist julgustatakse seega ikka veel töötasu, töötingimuste ja sotsiaalkindlustuse osas. Ka ei tohiks EL toetada seda „sinise kaardi“ arengut. Meil on piisavalt vilunud töötajaid, oleksime me vaid valmis neile korralikku palka maksma.

 
  
  

− Raport: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (A6-0152/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma Poola kolleegi pr Geringer de Oedenbergi raporti poolt, mis kiitis esimesel lugemisel kaasotsustamismenetluse alusel heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/7/EMÜ kodifitseerimiseks, mis käsitleb liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist ja mida muudeti direktiiviga 96/100/EÜ (EÜT L, 1. märts 1997) ja direktiiviga 2001/38/EÜ (EÜT L, 10. juuli 2001).

Olen pettunud, et kodifitseerimisprotsess nii kaua aega võtab; ärgem unustagem, et see oli 1. aprillil 1987, mil komisjon otsustas kehtestada kõigi õigusaktide kodifitseerimise vähemalt pärast kümnendat muudatust, rõhutades, et tegemist oli pisiasjaga ja et komisjoni talitused peaksid kodifitseerima tekstid, mille eest nad vastutavad, isegi lühema aja jooksul. Euroopa Liidu nõukogu eesistuja kinnitas nimetatud kohustusi (Edinburghis detsembris 1992).

Lõpetuseks: Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlmisid 20. detsembril 1994 institutsioonidevahelise lepingu, millega võimaldati kiirmenetluse kasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nicodim Bulzesc (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin Geringeri raporti poolt, kuna olen nõus, et liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtused tuleks tagastada nende õigusjärgsele omanikule.

Kõnealune raport toetab ideed koostada Euroopa direktiiv liikmesriikide vahelise halduskoostöö rajamiseks ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamiseks. Direktiivis sätestatakse keskasutuse rajamine igas liikmesriigis, mis tegeleks siis ainuüksi selle konkreetse küsimusega ja teeks koostööd sarnaste asutustega teistes liikmesriikides, aga samuti Interpoliga.

Samas lihtsustab selline direktiiv hetkel ELis kehtivat haldusmenetlust ja mina isiklikult ootan selle õigusakti eelnõu rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetan liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtusi käsitlevate õigusaktide kodifitseerimist. Kehtivaid õigusakte on mitu korda muudetud ja on oluline, et meil oleks olemas selge õiguslik raamistik, mille alusel liikmesriigid saaksid kindlustada varastatud vara tagastamise.

Usun ka, et kultuuriväärtused tuleks tagastada kohalikele kogukondadele liikmesriikides, kui selleks on olemas selge kohalik toetus. Selles kontekstis toetan ma näiteks täielikult Lewise malenuppude tagastamist Šotimaa Hebriidi saartele ning St Niniani saare aarde tagastamist Shetlandile.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI) , kirjalikult. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, andsin oma poolthääle pr Geringer de Oedenbergi raportile, mis käsitleb liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist.

Minu meelest on ülioluline, et liikmesriigid teeksid koostööd vaidluste lahendamiseks riikide valitsuste vahel ja kultuuriväärtuste kaitse tähtsuse tunnustamiseks Euroopa tasandil. Kultuuriväärtused ja kunstiteosed on osa liikmesriikide kodanike pärandist ja neil on täielik õigus nimetatud väärtusi külastada ja imetleda.

Tegelikult ulatuvad varastatud teostega seotud skandaalid ja vaidlused aastakümnete taha. Minu arvates on väga vaja, et ühendus sekkuks ja nimetatud olukordadele lahenduse leiaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Kuigi hääletasin raporti poolt, pean juhtima teie tähelepanu asjaolule, et liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku artiklis 13 sätestatakse, et nimetatud direktiiv jõustub 1. jaanuaril 1993.

Lubage mul teile meelde tuletada, et pärast Eesti Vabariigi ebaseaduslikku annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal viidi Eestist erinevatesse paikadesse Nõukogude Liidus mitmeid kunstiesemeid, mida ei ole tagastatud, nende hulgas ka presidendi auraha. Ma loodan, et komisjon ei ole seda unustanud ja et ta teeb peagi ettepaneku direktiiviks, mis käsitleb kultuuriväärtuste ebaseaduslikku väljaviimist enne 1993. aastat.

 
  
  

− Raport: Pia Elda Locatelli (A6-0145/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma itaallasest kolleegi pr Locatelli raporti poolt, mis on koostatud nõuandemenetluse alusel ja käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõte rajamise kohta. Euroopa asetamine esiritta kütuseelementide ja vesiniku tehnoloogiate küsimuses on suurepärane poliitika.

Kütuseelemendid on tagasihoidlikud ja tõhusad energia muundajad, mis vähendavad märgatavalt kasvuhoonegaaside heitkoguste hulka. Nad on paindlikud, kuna suudavad tarbida vesinikku ja muid kütuseid nagu maagaas, etanool ja metanool.

Sai selgeks, et on vaja kehtestada ühendusepoolne vahend selles ühises tehnoloogiaalgatuses, et luua partnerlussuhteid avaliku ja erasektori vahel teadusuuringute valdkonnas teadusuuringute ning tehnoloogia arendamise seitsmenda raamprogrammi alusel. Ühised tehnoloogiaalgatused, mis tekivad peamiselt Euroopa tehnoloogiaplatvormide tulemusena, peegeldavad ELi kindlat veendumust koordineerida teadusuuringuid Euroopa teadusruumi tugevdamiseks ja saavutada Euroopa konkurentsivõime eesmärgid. Toetan ideed osutada VKE-dele rohkem abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nõustun raportööriga, et peaksime kohaldama koostöö eriprogrammi, mille raames on kütuseelemendid ja vesinik üks kuuest valdkonnast, kus ühine tehnoloogiaalgatus võib kasulik olla.

See ettepanek kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõtte loomiseks on Euroopa vesiniku ja kütuseelementide tehnoloogiaplatvormi raames tehtud töö vili ja selle eesmärgiks on saavutada keskkonnatehnoloogiate tegevuskava rakendamine.

Kütuseelemendid on väga vaiksed ja väga tõhusad energia muundajad, mis suudavad olulisel määral vähendada kasvuhoonegaaside ja saasteainete heitkoguseid, kuna nad töötavad nii vesiniku kui muude kütuste, nagu maagaasi, etanooli ja metanooli baasil. Vesiniku kasutuselevõtt paindliku energiajuhina aitab suuresti kaasa energiavarustuskindlusele ja energiahindade stabiliseerimisele, kuna seda saab toota kõigist primaarenergia allikatest ja see suudab mitmekesistada hetkel naftast sõltuvat transpordikütust.

Kuigi kütuseelementide ja vesiniku uuringute rahastamiseks on suunatud olulisel määral ELi vahendeid, ei jõua need tehnoloogiad turule nii kiiresti, kui meile meeldiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (PSE), kirjalikult. − (ES) Hääletuse tõttu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis ei saanud ma arutelust osa võtta, seepärast tahaksin põhjendada oma poolthäält.

Ühise tehnoloogialgatuse on parlament heaks kiitnud põhjusel, et

see on tihedalt seotud ELi prioriteetidega, milleks on energia ja kliimamuutuse vastu võitlemine;

et eelmise nelja ühisettevõtte osas saadud kogemused on väga palju kaasa aidanud selle määruse kujundamisele: komisjon oli juba teadlik meie muredest seoses nende uute instrumentidega, nende rahastamise küsimuses, osalusreeglite, läbipaistvuse, avatuse, järjepidevuse tingimuste, jms küsimuses.;

raportööri tehtud suurepärase töö tõttu. Esitati järgmised muudatusettepanekud: viia EL nende tehnoloogiate osas esiritta, tagada toetus ennekõike pikaajalistele teadusuuringutele, toetades kasutamis- ja levitamiseeskirju, mida kohandatakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjadega, teaduskomisjoni tugevdamine seades teaduslikud prioriteedid ja ennetades seda, et määrus nõuaks konsortsiumi koordinaatori tulekut tööstuskontsernist, need on küsimused, mis tugevdavad komisjoni ettepanekut.

Ühised tehnoloogiaalgatused on head vahendid meie uurimis- ja arendussuutlikkuse suurendamiseks, eeldusel, et neid rakendatakse kooskõlas eesmärkidega, mille jaoks nad loodi. Meie ülesanne on tagada selle elluviimine.

 
  
  

− Raport: Sergio Berlato (A6-0164/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma tervitan Berlato raportit, mis käsitleb võimalust pikendada ühenduse tubakafondi rahastamist aastani 2012.

EL tunneb vajadust kaitsta seda olulist sektorit, kuna toetuste andmise täielik lõpetamine ohustaks suurel määral tootmist ja sellel oleks negatiivsed mõjud tööhõivele ja asjaga seotud piirkondadele.

Mõnes piirkonnas võib tubakas moodustada 35% põllumajanduslikust ekspordist ja tootmise võimalik vähenemine teeks tõsist majanduslikku ja sotsiaalset kahju, iseäranis juhul kui kohalik majandus juba niigi raskustes on.

Oluline on toonitada asjaolu, et ühenduse tubakafondile ettenähtud rahalisi vahendeid kasutatakse kõigi suitsetamise põhjustatud kahjusid käsitlevate algatuste ja hariduse ja teadlikustamiskampaaniate rahastamiseks.

Seega loodan ma, et ettepanek pikendada suitsetamisvastase teabevahetuse vahendite eraldamist leiab mu kolleegide toetust, kaitstes sel moel ka tarbijate huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. – (FR) Ühenduse tubakafond, mida rahastatakse teatud summaga tubakatoetusest aastateks 2006 ja 2007, toetab algatusi tõsta inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikest mõjudest.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon on teinud ettepaneku rahastamise pikendamiseks finantsperspektiivi lõpuni ja on tõstnud doteerimismäära 6%-le. Tubaka tarbimine ei ole Euroopas muutunud ja järk-järgult vähendatav Euroopa tootmine asendatakse tubakaimpordiga.

Paralleelset küsimust ühise turukorralduse säilitamise kohta tubaka osas, millega lükataks seega edasi 2004. aasta reformi, mis oleks pidanud hakkama kehtima alates aastast 2010, tuleb käsitleda ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrollide käigus, sest lahtisidumine põhjustab tootmise pea täieliku hülgamise ilma jätkusuutlike alternatiivideta majanduse ja töökohtade vaatepunktist, millel on väga tõsised tagajärjed maapiirkondadele, kuid mitte mingit mõju rahvatervisele.

Ma ei arva, et suitsetamise vastane võitlus ja üleminekuperioodi pikendamine, mis võimaldab Euroopa tootjatel leida tubaka tootmisele alternatiive ning vähendada negatiivset mõju meie piirkondadele, üksteist välistaksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Ühenduse tubakafondi rahastamine on suunatud ainuüksi selliste infoalgatuste toetamisele, mis käsitlevad tubakatoodete põhjustavat kahju. Euroopa Komisjoni tehtud ettepanek sätestab sellise summa üleviimise, mis võrdub 5%-ga 2008. ja 2009. kalendriaastaks eraldatud tubakatoetusest. Parlament paneb omalt poolt ette aastateks 2009 kuni 2012 eraldatud tubakatoetuse ülekandmise 6% ulatuses, eeldades, et tootjate doteerimist jätkatakse.

Nagu meile teada, on Euroopa Komisjon juba kahjuks liikunud tootmistoetuse lahtisidumise suunas, mis on Portugalis olnud peamiseks tubakatootmise vähendamise instrumendiks, kuigi tubakat imporditakse jätkuvalt seda tootvatest riikidest. Komisjon seostab nimetatud fondi ikka veel tubakatootjate toetussüsteemiga põhjusel, et tegemist on ainsa olemasoleva rahalise allikaga. Kooskõlas selle põhjendusega ja tuginedes seisukohale, et infokampaaniad on jätkuvalt väga väärtuslikud, tunduvad muudatused kohastena.

Samuti näib olevat kohane toetada ametlikku taotlust, mille esitasid komisjonile hiljuti peaaegu kõik tubakat tootvad liikmesriigid, milles paluti komisjonil esitada määruse ettepanek, millega pikendatakse kehtivat tubakatootmise toetuste süsteemi aastani 2013, võttes seda arvesse põllumajanduspoliitika tervisekontrolle käsitleva käimasoleva arutelu osana.

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti vastu, kuna inimesena, kes on aegade algusest saadik protesteerinud tubakatootmise doteerimise vastu, leian ma, et tubakatoetuse pikendamine aastast 2009 aastani 2012 oleks laastava mõjuga.

Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt ei ole mingit põhjendust tubakatoetuse jätkuvale sidumisele tubakatootmisega. Leian, et parlamendi raport, milles üritatakse taasavada arutelu toetuste kaotamiseks aastaks 2009, on täiesti vastuvõetamatu.

Ma ei näe mingit loogilist põhjust, miks tuleks jätkata tubakatootmise doteerimist, eriti veel, kui arvesse võtta tubaka kõiki negatiivseid mõjusid tervisele ja tervishoiukuludele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin ühenduse tubakafondi käsitleva Berlato raporti vastu. EL on koostöös paljude liikmesriikidega otsinud võimalusi tubaka tarbimise vähendamiseks, kasutades meetmeid nagu tubakareklaamide keelustamine. Seetõttu on äärmiselt silmakirjalik, kui EL jätkab Euroopas tubakatootjate rahastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Kartika Tamara Liotard, Erik Meijer, Esko Seppänen, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Tubakafondi käsitlev Euroopa Parlamendi resolutsioon teeb ettepaneku pikendada tubakale eraldatavat põllumajandustoetust. Meie ei hääleta selle poolt, kuna oleme kogu tubakatoetuste süsteemi vastu. On naeruväärne, et EL toetab rahaliselt tubaka kasvatamist ning osa selle raha kasutamine suitsetamisvastaste kampaaniate tarbeks on lihtsalt silmakirjalik. Kõik tubakatootmisele eraldatavad põllumajandustoetused tuleks koheselt keelustada. Suitsetamisvastased kampaaniad on kasulikud, kuid neid on lihtne ka muudmoodi rahastada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ühenduse tubakafondi käsitleva Sergia Belato raporti eesmärgiks on taasavada arutelu seoses tubakatoetuse pikendamisega aastani 2012. Nii rahvatervise kui majanduslikust seisukohast puudub igasugune põhjus, miks tubakatoetusi peaks talunikele eraldama, seega ei ole nende pikendamine lihtsalt vajalik.

Tõepoolest, arvestades ELi seisukohata tubaka suhtes leian ma, et raportis sisalduvad ettepanekud ei ole ainult silmakirjalikud, vaid ka ebamoraalsed. Seepärast ei saa ma raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Dimitrios Papadimoulis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Berlato raporti poolt, samuti nagu Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon. Raport tagab tubakakasvatajatele ühenduse toetuse pikemaks perioodiks ja pakub neile kaitset diskrimineerimise vastu teiste põllumajandustoodete kasvatajatega võrreldes, mille jaoks samuti toetust eraldatakse. Iseäranis oluline on kasutada ära kõik pakutavad olemasolevad vahendid. Me peame ennetama tubakakasvatamise hülgamist ja lõpetama maapiirkonna elanike väljarände sel üleminekuperioodil.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. − (PL) Kuigi hääletus Berlato raporti üle oli väga positiivne, ei lahenda see suitsetamise ja tubakatootmise probleemi.

Võib öelda, et lükkasime otsuse langetamise ses olulises küsimuses mitme aasta võrra edasi. Probleem tuleb aga tagasi ja jääb probleemiks seni kuni inimesed tubakat suitsetavad. Probleem tuleb lahendada, kuid mitte talunike arvelt, kes on end sidunud tubaka tootmisega ja kandnud asjakohased kulud.

Tubaka kasvatamine annab elatist kümnetele tuhandetele peredele, kellel ei ole sageli muud sissetulekuallikat, näiteks on see nii Poolas kehvema pinnasega piirkondades.

Seepärast vajame strateegilisi otsuseid, mis tuleb langetada kaalutledes, mitte rahvusvahelises süsteemis toimivate vahendajaid ja ettevõtjaid esindavate lobistide survel.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI), kirjalikult. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, tahaksin õnnitleda hr Berlatot ja põhjendada oma toetust sellele raportile.

Raport on äärmiselt hästi tasakaalustatud ja on haruldaseks ja positiivseks näiteks ELi põllumajandus- ja tervishoiupoliitika integreeritusest. Ettepanekuga suurendada tubakakasvatajatele makstava toetuse krediidimäära ja vabastades 81 miljoni euro ulatuses lisavahendeid suitsetamisvastaste kampaaniate jaoks, suudab raport õnnelikuks teha mõlemad osapooled nende väga tundlike valdkondade osas.

Teisest küljest pikendab raport tootjatele osaliselt lahtiseotud toetust mitte mingi lisakulu eest ELi eelarvest ning diskrimineerimata neid ja teisi põllumajandussektoreid, kinnitades parlamendi poolt märtsis 2004 Strasbourgis väljendatud seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (PSE), kirjalikult. − Te ju teate, et see parlament on paljude aastate jooksul väga häälekalt väljendanud oma pingutusi tubaka suitsetamisest tulenevate terviseriskide suhtes.

Siiski on EL kogu selle aja jooksul suunanud miljoneid eurosid tubakat kasvatavate talunike toetuseks.

Selline poliitika on tõepoolest ütlemata silmakirjalik.

Põllumajanduskomisjoni raport püüab taasavada arutelu tubakatoetuse pikendamise kohta aastani 2012. Siiski käsitleb komisjoni ettepanek, millele vastuseks raport väidetavalt koostati, ühenduse tubakafondi rahastamise pikendamist ja seda fondi, nagu me teame, kasutatakse inimeste teavitamiseks suitsetamise ohtlikest mõjudest.

Mida põllumajanduskomisjon siin teha üritas oli mustkunst, mis oleks rõõmustanud iga vilunud mustkunstnikku, aga õnneks märgati seda ja loodetavasti saadi ka aru, millega tegelikult tegemist on; nimelt püüdega pikendada tubakakasvatajatele antavat toetust. See parlament ei tohi seda lubada moraalsetel, majanduslikel ja tervislikel põhjustel.

Komisjoni seisukoht on selge. Ei ole mingit põhjust, miks tubakatoetus peaks olema seotud tootmisega. On viimane aeg, et parlament käituks samamoodi ja lükkaks tagasi põllumajanduskomisjoni seisukoha antud küsimuses. Seepärast hääletan ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Enam kui pool miljonit ELi kodanikku sureb igal aastal nikotiinisõltuvuse tõttu. ELi maksumaksjate rahast ei tohiks kulutada ühtki penni ühenduse tubakafondi heaks. Ühenduse tubakafond tuleks üldse kinni panna.

 
  
  

− Raport: Bairbre de Brún (A6-0133/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin oma briti kolleegi pr de Brúni omaalgatusliku raporti poolt, milles käsitletakse PEACE´i programmi (ELi eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal) hindamist ja mis rõhutab, et kohalikul volinikul on olnud keskne osa rahu tagamises Põhja-Iirimaal ja et kodanikuühiskonna osalemine selles tegevuses on palju kaasa aidanud kohaliku poliitika kujundamisse ja rakendamisse.

Ma toetan ideed, et koostöö PEACE'i programmi ja IFI (Rahvusvaheline Iirimaa Fond) rahastatud programmis osalejate vahel ei tohiks lõppeda, kui programmid oma aja ära elavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle de Brúni raportile, mis käsitleb PEACE’i programmi ja õigesti toonitab kohaliku tasandi initsiatiivi rahu saavutamise protsessis. PEACE’i programmid on andnud väärtusliku panuse Iirimaa rahuprotsessi ja tulevikus on teretulnud võimalused selle põhjal edasi liikumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Toetan hea meelega PEACE’i programmi ja loodan, et see aitab ka edaspidi kogukondi rohujuure tasandil.

 
  
  

- Raport: Friedrich-Wilhelm Graefe zu Baringdorf (A6-0130/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin oma Saksa kolleegi hr Graefe zu Baringdorfi raporti poolt, milles tehakse ettepanek muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut loomakasvatuse statistika osas, kuid seda viisil, mis võimaldaks kokkuleppe saavutamist esimesel lugemisel kaasotsustamismenetluse alusel. Loomakasvatuse statistika (kaks korda aastas sigade ja veiste puhul ja kord aastas lammaste ja kitsede puhul), igakuine tapastatistika (sigade, veiste, lammaste, kitsede ja kodulindude pea ja korjuse kaal) ja lihatoodangu prognoos (sea-, veise-, lamba- ja kitseliha) on oluline ELi turgude majandamise seisukohast, kuid väga keeruliseks muutunud kehtivate õigusaktidega oli kiiresti vaja midagi ette võtta. Näib mõistlik lisada statistikasse lisaks sea-, veise-, lamba- ja kitselihale ka kodulinnuliha.

 
  
MPphoto
 
 

  Constantin Dumitriu (PPE-DE), kirjalikult. − (RO) Euroopa institutsioonide põhieesmärk on menetluste lihtsustamine, kuna institutsioonid on teadlikud, et liigne reguleerimine on koormaks nii nende tegevusele kui ettevõtjate tõhususele ja konkurentsivõimele. Rumeenias peavad talunikud ja põllumajandustootjad vähendama bürokraatiakoormat, vastasel juhul ei ole võimalik täiel määral osa saada ELiga liitumise hüvedest.

Statistilisi raporteid peaksid arvesse võtma nii Eurostat kui eriti riiklikud institutsioonid ja ettevõtted. Liha osas maalivad statistilised andmed pildi, mis võimaldab turu reguleerimiseks sekkumismehhanismide kehtestamise läbi vajalikul ajal tegutseda.

Statistilised raportid peaksid olema ühtsed, korrektsed ja kättesaadaval õigeaegselt, et vältida suuri ebakõlasid ühenduse turul, mis mõjutavad nii tootjaid, tarbijaid kui mõlemaid rühmi võrdselt.

Käesolev raport on just selline ja ma tervitan seda! Samas peaksid riiklikud asutused samuti jäigalt (ja vajadusel karmilt) tegutsema nii, et tulemuseks oleks vastajate tõsidus.

Antud küsimust peaksid hoolikalt käsitlema nii statistilisi andmeid koguvad ja töötlevad isikud kui neid esitavad ettevõtjad. Kui jäikus kõrvale jätta, toob see määrus kaasa andmete ühtsuse ühiste normide kohaldamise läbi kõikjal ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan hr Graefe zu Baringdorfi raportit, mis käsitleb loomakasvatuse statistikat käsitlevat määruse ettepanekut. Määruse eesmärgiks on lihtsustada kehtivaid õigusakte selles valdkonnas. Hääletasin raportis tehtud ettepanekute poolt.

 
  
  

− Raport: Anne Van Lancker (A6-0172/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle oma Belgia kolleegi pr Van Lanckeri raportile, mis on kirjutatud nõuandemenetluse raamistikus ja käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta.

Kiidan oma kolleegi ja sõpra pr Morinit, meie fraktsiooni raportööri suurepärase töö eest, eriti paindliku turvalisuse osas. Riskeerides veidi teemast kõrvale kalduda mainin, et kuna selle nõukogu otsuse eesmärk on põhimõtteliselt ainult soovituste tegemine liikmesriikidele EÜ asutamisleping artikli 128 põhjal, olen pettunud, et kuigi see on tema kohus nimetatud lepingu artikli 138 kohaldamisel, ei kannusta parlamendikomisjon tagant sotsiaalpartnereid ega tee kindlaks, kas on saabunud aeg luua uued Euroopa tööhõivet käsitlevad õigusaktid, seda kõnealuste sotsiaalpartnerite toel ja vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 139 sätestatud korrale.

Meil ei saa olla auahnet tööhõivepoliitikat, kui me ei kehtesta sotsiaalpartnerite toel Euroopa tööhõivet käsitlevaid õigusakte.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Hr president, daamid ja härrad, Lissaboni strateegia on iseäranis pärast vahekokkuvõtet ELi kõige tähtsamaks strateegiliseks kohustuseks ja sellega kaasnevad viimaks ometi konkreetsed tulemused majanduskasvu ja tööhõive osas.

Kuigi pr Van Lancker tunnistab, et strateegia aitab kaasa töökohtade loomisele, avaldab ta selles küsimuses arvamust, et on vaja tõhustada kvaliteeti ja turvalisust. Tegelikult tuleks mainida, et vaatamata töötute osakaalu stabiilsele vähenemisele suureneb tähtajaliste lepingutega töötajate arv, omades selgeid mõjusid ja tagajärgi. Numbrid näitavad, et on vaja kontrollida eraldiseisvaid liikmesriike veendumaks, et nad tegelevad tööhõiveküsimustega tasakaalukamalt ja paindliku turvalisuse lähenemisviisi kasutades: see tähendab uusi töökohti, aga ka paremaid tingimusi töötajatele.

Nagu raportöör toonitas, tuleb Lissaboni tegevuskavas pöörata rohkem tähelepanu ühistele sotsiaaleesmärkidele: meie strateegia sõnakõlksuks peaks nüüd majanduskasvu ja tööhõive asemel olema „ühtekuuluvus“.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hetkeolukord viitab sellele, et kümme aastat pärast esimeste tööhõivesuuniste koostamist liikmesriikides on praegu veelgi vähem tööhõivega seonduvaid õigusi, mis iseenesest näitab, et strateegia eesmärgiks ei ole tööga seotud õiguste edendamine. Teisest küljest on pidevalt ELi veelgi neoliberaalsemate majandussuunistega kaasnevatesse suunistesse tehtud muudatused suurendanud töökohtade ebakindlust.

Kuigi raportöör kaasab raportisse mõned vahendid vaesuse vähendamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, ei ole mingit märki vajadusest liikuda eemale praegustest makromajanduslikest ja tööhõive suunistest, mis on täiesti neoliberaalsed ja milles valitseb konkurentsivõime ja paindlikkus, mistõttu sellistest ettepanekutest saab ainult suitsukate, millel ei õnnestu jõuda probleemi juurteni.

Mõned teised ettepanekud isegi edendavad paindlikku turvalisust, või pigem tööturu dereguleerimist, kaitstes paindlikke ja usaldusväärseid lepingulisi kohustusi kaasaegsete tööseaduste, kollektiivlepingute ja töökorralduse kaudu, mis viitab sellele, et liikmesriigid peaksid rakendama oma enda tegevuskavad tuginedes nõukogu poolt vastu võetud paindliku turvalisuse ühistele põhimõtetele.

Seepärast hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Van Lanckeri tööhõivepoliitika raporti poolt. Raportis rõhutatakse õigesti, et liikmesriigid peaksid kohaldama suuniseid viisil, mille eesmärgiks oleks võitlus diskrimineerimisega, põhinegu see siis sool, rassil või etnilisel päritolul, usutunnistusel või veendumustel, invaliidsusel, vanusel või seksuaalsel sättumusel.

Raport kutsub ka liikmesriike üles tööhõivepoliitika rakendamisel tunnustama riiklike tavasid. Arvan, et Euroopa erinevate tavade tunnustamine peaks olema kõigi ELi poliitikate keskpunktiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Stanisław Jałowiecki (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Ma ei osalenud hääletusel pr Van Lanckeri tööhõivepoliitika suuniste raporti üle. Raportis ei õnnestunud kahjuks vältida vasturääkivusi. Ühest küljest sisaldab see piisavalt väljendeid nagu „teadmuspõhine ühiskond“, „konkurentsivõimelisus“ ja „tehnoloogilised väljakutsed“, aga teisest küljest räägitakse „töökohtade turvalisuse“, „stabiilse tööhõive“ tagamisest ja muust taolisest. Esimene rõhutab kavatsusi, teine aga hoiab asjad nii nagu nad on. Tööhõivestruktuuri lõhkumata ei ole võimalik saavutada mingit edu. Seda ei ole ajaloos kunagi juhtunud.

Töökohtade turvalisusest rääkimise asemel, mida mõistetakse olemasolevate töökohtade ja tööde säilitamisena, peaksime hoopis rääkima millestki muust, nimelt ligipääsu tagamisest praegusel hetkel olemasolevatele töökohtadele. See peaks olema ühiseks eesmärgiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Lang (NI), kirjalikult. – (FR) ELi tööhõive olukord ei ole eriti hea. Keskmine töötuse määr 7,3% aastal 2007, mis ei võta arvesse töid, mille tegijat abistatakse, on kõrgem kui teistes peamistes majanduspiirkondades. Põhja-Ameerikas on töötuse määr vähem kui 5%.

Olukorra parandamise asemel teevad meile esitatud suunised selle veel hullemaks. Lissaboni strateegia, mida raportöör vaatles positiivses valguses, avab meie majandused ebaõiglasele konkurentsile, eriti kommunistlikust Hiinast, mis harrastab tõelist sotsiaalset dumpingut. Enamgi, nõudes „tööhõivelõhede vähendamist kolmandate riikide elanike ja ELi kodanike vahel“ muutub raport selgelt osaks immigratsioonipoliitikast, mida meie riikides aeti aastakümnete jooksul, ja mis enam kui 1,5 miljoni immigrandi toomisega Euroopasse on teel selle poole, et muudab meid kolmanda maailma riikideks.

Riikliku eelistuse taastamine, mille puhul on tegemist positiivse diskrimineerimisega, immigratsioonikoorma ja seega ka meie ettevõtete ja töötajate maksukoorma vähendamine ning ühenduse eelistamise põhimõtte kohaldamine Euroopa turu kaitsmiseks: sellised on peamised meetmed, mida tuleks võtta tööhõive arendamiseks Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan raportööri käiku Lissaboni strateegia sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks. Tasakaalustatud „paindliku turvalisuse“ lähenemisviisi kasutuselevõtmine ja aktiivse ühtekuuluvuse punkti lisamine tugevdavad minu meelest tööhõivepoliitikat kogu Euroopas. Hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN), kirjalikult. − (PL) Selles liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevas raportis on arvukalt vasturääkivusi.

Raportöör kirjutab, et uuendatud Lissaboni strateegia tulemusteks on muu hulgas ELi SKP suurenemine viimaste aastate jooksul ja töötuse määra vähenemine ja et tööhõivesuuniseid ei ole vaja täielikult läbi vaadata, vaid teha muudatusi üksnes teatud konkreetsetesse punktidesse.

Raportöör märgib ka, et viimastel aastatel on 6 miljonit noort vanuses 18 kuni 24 enneaegselt koolist lahkunud ja oma haridustee pooleli jätnud ning et noorte hulgas on töötuse mää 40% kogu ELi kogumäärast, kusjuures see näitaja on kaks korda nii kõrge võõramaalaste hulgas. Lisaks elab 78 miljonit inimest vaesuses, ja see on rohkem kui kahekordne Poola rahvaarv.

Raportöör kõneleb ka töökohtade arvu kasvu nende kvaliteedi langemise tõttu, ning osalise tööajaga ja tähtajalise lepinguga töötama sunnitud isikute arvu suurenemisest.

Tegelikkus räägib iseenda eest, kuid me ei taha alati kuulata. Tegelikkus on selline, et ühiskond ei integreeru, vaid jaguneb. Vaesus ei kao kuskile, vaid levib iga aastaga kaugemale. Naiste, vanurite ja võõramaalaste diskrimineerimine tööturul ei vähene ning stereotüübid nii sõnas kui mõttes on visad kaduma.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Schlyter (Verts/ALE), kirjalikult. (SV) Kahtlemata on raporti sisu positiivne, kuid on silmakirjalik rääkida sotsiaalsest vastutusest, kohalikust majandusest ja võrdväärsusest, püüdes samaaegselt tagada, et hanke-eeskirjad keelaksid selliseid asju arvesse võtta. Mina selles ei osale. Raport jätab tegelikkusest vale mulje ja seega keeldun ma hääletusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) Ma toetan kõnealust raportit ja pr Van Lanckeri seisukohta, et liikmesriikide ühised sotsiaalsed eesmärgid peaksid Lissaboni tegevuskavas paremini kajastuma. Samuti toetan ma kehtiva Lissaboni tööhõive ja majanduskasvu strateegia muutmist majanduskasvul, tööhõivel ja integratsioonil põhinevaks strateegiaks. Leian, et ELi tasandil on vaja tõhustada ühiseid sotsiaalnorme. Vaja on luua kvaliteetseid töökohti ja tugevdada Euroopa sotsiaalmudeli väärtusi.

Minu arvates on üks ELi säästva arengu strateegia eesmärke rajada integreeruv ühiskond, kus on eelistatud eesmärgid ja tegevus, et vähendada nende inimeste arvu, keda ohustavad vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning suurendada oluliselt naiste, eakate ja võõramaalaste osa tööturul, edendades samal ajal noorte tööhõivet.

 
  
  

− Raport: Janusz Lewandowski (A6-0181/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard James Ashworth (PPE-DE), kirjalikult. − Selles raportis seatakse mõned olulised suunised 2009. aasta eelarve koostamiseks ja üldiselt oleme me vägagi nõus raportööri meelekindlusega ka edaspidi järgida parlamendi kulutuste vabatahtlikult kehtestatud 20% piirmäära.

Aasta 2009 toob palju muudatusi sellesse, kuidas parlament töötab ja me usume, et selle korra säilitamiseks on vaja lähedalt uurida kõiki kulutaotlusi tagamaks, et maksumaksja oma raha eest ka midagi vastu saaks. Eriti ei kavatse me hoida tagasi parlamendile meenutamast, et suurim ja üks lihtne sääst, mida teha saaks, oleks parlamendi ühest tööpaigast loobumine. Samuti toetame igati raportööri ettepanekuid tagada vahendid asbesti eemaldamiseks parlamendihoonetest Strasbourg’is.

Briti konservatiivid loodavad peagi kuulda raportööri põhjalikumaid seisukohti ja loobusid seega raporti lõpphääletusel osalemast.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina andsin poolthääle oma Poola kolleegi hr Lewandowski raportile, mis käsitleb parlamendi kulude ja tulude eelarvestust 2009. eelarveaastaks. See eelarve peab toime tulema suurte väljakutsetega nagu Lissaboni lepingu jõustumine pärast selle ratifitseerimist liikmesriikide poolt, samuti asjaoluga, et aasta 2009 on parlamendi jaoks valimiste aasta ja uue liikmete põhimääruse jõustumise aasta.

Kuigi ma loomulikult nõustun asjaoluga, et me peame oma eelarveliste kulude osas valvel olema, arvan, et me peame olema järeleandmatud kulude osas, mis käsitlevad mitmekeelsust (kirjalik ja suuline tõlge) ja mis on ELi poliitilise edu pandiks. Samuti peaksime otsima endale ruumid, kus parlamendiliikmed saaksid külalisi vastu võtta, sest need külaskäigud on väga oodatud ja aitavad kodanikel rohkem ELi kohta teada saada.

Lõpetuseks olen arvamusel, et me peaksime suurendama parlamendiliikmete hulka ja Euroopa Parlamendi komisjonide liikmete hulka, et tagada nende sõltumatus ja nende töö kõrge kvaliteet näiteks teiste Euroopa institutsioonidega, lobirühmitustega või liikmesriikide parlamentidega suhtlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE), kirjalikult. − (PL) Aasta 2009 toob Euroopa Parlamendi jaoks endaga kaasa palju väljakutseid, mis on eelkõige seotud Lissaboni strateegia jõustumisega, parlamendi valimistega, uue liikmete põhimäärusega ja parlamendi ametiaja vahetumisega. 2009. aasta üldine eelarvetase peab väljakutsetega toime tulema vaatamata sellele, et asub allpool parlamendi tavapärast vabatahtlikku halduskulude 20% piirmäära.

Tasub ära mainida selle eelarveaasta nn pilootmenetlust, mis sisaldas juba varakult alustatud ja tihedalt tehtud koostööd juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel seoses kõigi eelarvepunktidega, mille mõju eelarvele on märkimisväärne. Uue lähenemisviisi eesmärgiks on tagada olemasolevate vahendite kõige mõistlikum kasutamine ja võimalike säästude kindlaksmääramine.

Pean ütlema, et olen rahul uue liikmete põhimääruse mõistliku kuluprognoosi üle, eriti kuna seda summat on hiljem veelgi võimalik korrigeerida. Samuti on meeldiv näha 65 uue ametikoha kaasamist 2009. aasta prognoosidesse eesmärgiga tugevdada parlamendi õigusloometegevust ja liikmetele osutatavaid teenuseid ja paigutades 15% nimetatud eraldistest reservi. Ka valmistab mulle rõõmu teadaanne, et 2008. aasta eelarves püstitatud eesmärgid jätkuvad suulise tõlke ja raamatukogu analüütilise teenuse osas. Käesoleva aasta eelarvemenetluse lõpetamiseks on samuti vaja arutelude korraldamist ja viivitamatult konkreetsete otsuste langetamist parlamendi kinnisvarapoliitika osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Eelarvemenetlus on nüüdseks alanud komisjoni poolt esialgse ühenduse 2009. aasta eelarve esitamisega.

Eelmistes eelarvemenetlustes moodustas Euroopa Parlamendi eelarve umbkaudu 20% rubriigi 5 (halduskulud) all prognoositud summast mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Raportöör teeb ettepaneku kaasata sarnased tasemed ka 2009. aasta eelarvesse.

Selline otsus ei tohiks blokeerida või takistada rahaliste vahendite kättesaadavust, mida on vaja kohaselt juba mainitud vajaduse täitmiseks suurendada töötajate arvu ja parendada suulise ja kirjaliku tõlke teenuseid, austades võrdväärsust ja õigust kasutada kõiki Euroopa Parlamendi ametlikke keeli ja tema toetatavaid tegevusi.

Lisaks on sellega korduvalt probleeme olnud, kuna sageli mainitakse teenuste, näiteks suulise ja kirjaliku tõlke tõhustamise vajadust, aga selleks vajalikke rahalisi vahendeid ei eraldata; sageli kohaldatakse eeskirju, mis on loodud spetsiaalselt meie heidutamiseks erinevate keelte kasutamisel. Heitke vaid pilk AKV riikide ja ELi parlamentaarsel ühisassambleel vastuvõetud kriteeriumidele.

Teisest küljest ei mainita raportis üldse töötajate õiguste tagamist, eriti seoses parlamendi sisseostetud teenuste mahu suurenemisega viimastel aastatel.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin-Ioan Nechifor (PSE), kirjalikult. − (RO) Euroopa Parlament peaks olema kursis olulise solidaarsuse põhimõttega, mille alusel tuleb ELi eelarvest, ka rahaliselt, toetada teistest piirkondadest maha jäänud või vähem arenenud piirkondi. Kahjuks domineerib Rumeenia ka umbes aasta pärast ühinemist ELiga ikka veel regionaalsel tasandil sisemajanduse kogutoodanguga inimese kohta. Kaheksast piirkonnast kuus asub EL 15 kõige vähem arenenud piirkonna seas ning kirdepiirkonna arenguregioon, kust mina pärit olen, on ikka veel 27 liikmesriigi seas üks kõige vaesemaid piirkondi.

Rumeenia majanduskasvu tempo ei ole hetkel piisav selleks, et oleks võimalik kiiresti vähendada meid eraldavaid lõhesid ja kõikjal leiduvaid ning tõukefondide äärmiselt nigel kasutamine on kindlasti üks põhjustest, mis asetavad meid ELi vaeste nimekirja etteotsa. Seepärast teeb keskvalitsuse seaduse politiseerimine Rumeeniast kõige väiksema panustaja ELi eelarvesse, kuhu ta möödunud aastal maksis umbkaudu 1,1 miljardit eurot.

Ainus lohutus on see, et meie riigile antakse tagasi 16 miljonit eurot, kuna aastal 2007 kogeti esmakordselt eelarve ülejääki.

 
  
MPphoto
 
 

  Athanasios Pafilis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) ELi poolt koostöös paremtsentristlike ja vasaktsentristlike valitsustega koostatud tööhõivepoliitika suunistesse on entusiastlikult oma panuse andnud Euroopa Parlamendi poliitilised kapitalismi esindajad. Nad pooldavad töölisklassi kõige hullemat ärakasutamist Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks, milleks on plutokraatide tulu piiramatu suurenemine.

ELi ja valitsemispoliitika keskmes on see kurikuulus „paindlik turvalisus“, millega lammutatakse täielikult laiali töösuhted. EL kasutab töötust töötajate hirmutamiseks. Ta likvideerib kollektiivlepingud ja täistööajaga stabiilse töö. Nende asemele tulevad individualiseeritud töölepingud ja peamiselt osalise tööajaga tööd, millel on väga vähe tegemist tööjõu, palga, sotsiaalkindlustuse või õigusega pensionile. EL kavatseb anda korraliku hoobi sotsiaalkaitse, kindlustuse ja pensionide riiklike süsteemide vastu kõigis liikmeriikides. Nendes keskaegsetes töötingimustes, mida EL ette valmistab, kirjeldatakse näidistöötajat ELi tööhõivepoliitika suunistes kui osatööajaga töö kõikvõimalikes tingimustes „kasutatavat“ inimest. Tal ei ole mingeid õigusi, ta on ikka ja jälle koolitatud „ühekordseteks“ oskusteks, vastavalt kapitalistlikele vajadustele seoses ajaga. Ta on pidevalt liikvel ja otsib tööd, töötab kõrge eani või isegi surmani ning jätab endast maha teadmatu varanduse, milles plutokraatia esindajad sobrada saavad.

 
  
  

− Raport: Jens Holm (A6-0134/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle oma Rootsi kolleegi hr Holmi omaalgatuslikule raportile, mis käsitleb tooraine ja toormaterjaliga kauplemist. Olen nõus ideega, et on vaja kindlustada ELi toorainevarusid ja tagada juurdepääs toorainele maailma turgudel, märkides samas, et ELis ei kohaldata hetkel sidusat strateegiat, mis võimaldaks ELi majandusel silmitsi seista selle konkurentsivõimele esitatud väljakutsetega tänu konkurentsi suurenemisele toorainetele juurdepääsu osas.

Olen pettunud, et raportis ei käsitleta rahaga manipuleerimise küsimusi maailmas, mis koos vähendatud vahetuskurssidega moondab ausat konkurentsi. Toormaterjalide hulgas oleks naftale iseäranis tähelepanu pööratud ja ma kordan oma ettepanekut Euroopa instrumendi loomiseks toornafta hindade iga-aastase reguleerimise eesmärgil, millele tasub vähemalt mõelda – mitte võitlema turujõududega, millega me leppima peame, vaid reguleerima nende ootamatut kohaldamist siseturul ja pehmendama toornafta hinnakasvu mõju asjaomaste sektorite kulude/hindade ahelas (kalandus, transport, jne.).

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Hr Holmi raport näib üsna selgelt üles loetlevat probleemid, millega maailm praegu silmitsi on tänu enneolematule toorainehinnale. Euroopa riikide jaoks, kellel endal ei ole loodusvarasid, toob see kaasa probleemid konkurentsivõimega ja seega ka töökohtade, tarne tagamisega, suurema sõltuvusega ja nii edasi, ning vaesemate riikide puhul satub ohtu nende areng ning põhjustab rahutusi toiduainete puuduse jm pärast.

Kuigi tuuakse ära mõned põhjused, eriti mõne esilekerkiva riigi, näiteks Hiina, kiskjalik käitumine ja põllumajandustoodetega kauplemise liberaliseerimine, on teised – näiteks spekuleerimine, Euroopa maltuslik, Brüsselist pärinev põllumajanduspoliitika, globaalse vabakaubanduse põhimõte, jm – ähmased või peaaegu ähmased.

Mis lahendustesse puutub, siis on selge, et parlament usub ennekõike vaba ja konkurentsivõimelise turu regulatiivsetesse väärtustesse. Turg näitab nüüd aga oma piire ja seda päris karmilt. Energia, toiduained ja tooraine ei ole lihtsalt tavalised tooted, nendest sõltub inimeste ellujäämine. Euroopa peab sellel rahvusvaheliste kaubandussuhete ajal Brüsselist kaitsma iseenda ja eeskätt liikmeriikide huve, selle asemel, et püüda iga hinna eest luua inimestele või ühiskonnale globaalset utoopiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasco Graça Moura (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) See raport käsitleb aspekte, mis lähevad kaugemale tavapärasest toorainete ja toormaterjalidega kauplemisest. Uue rahvusvahelise olukorra valguses võidakse mitmeid tootmisfaktoreid ja elemente vaadelda toorainena, siia kuulub ka energia. Nende toodete hindade tõus on tõsiseks probleemiks Euroopa tööstusele, mis impordib neid väljastpoolt oma piire. Turud vastavad nõudluse kasvule sellega, et üha enam tootjaid on silmitsi looduslike ja keskkondlike tingimustega ja nad reageerivad rahalistele spekulatsioonidele. On murettekitav, et see rahvusvaheline olukord on kaasa toonud hindade taseme sellise tõusu, et need suudaksid nullida Euroopa majanduskasvu. Kui see trend juba kinnistub, asendub ressursside pärast võitlemine surve ja puudustega, mis tõenäoliselt saavad väljakutseks mitme põlvkonna juhtidele ja mõjutavad kindlasti kaasaegse maailma valitsemist.

Selle raportiga kutsub parlament komisjoni üles WTO küsimuste hulgas tõstatama ligipääsu küsimust tooraineturgudele. Eesmärgiks on saavutada WTO sisene vastastikkus ja üks sobiv suund. Läbirääkimised selliste toodete üle ei tohiks kunagi toimuda allpool regionaalset tasandit, et tõhustada integratsiooni, arengut ja jätkusuutlikkust. Spekulatsioonide ja konfliktide ennetamiseks peame tagama, et nimetatud ressursse omavad meie kaubanduspartnerid saavad oma kauba eest õiglase hinna.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me ei jaga selles raportis sisalduvat toorainetega kauplemise visiooni.

Me ei ole nõus kriitikaga, mis kirjeldab kolmandate riikide poliitikaid ja meetmeid järgmiselt: „takistuste loomine toorainete vaba ja õiglase saadavusele (...), mis piiravad ELi tööstuste (!) juurdepääsu toorainetele ja toormaterjalidele“. Kõigil riikidel on võõrandamatu suveräänne õigus otsustada, kuidas nad oma toorainet kasutavad ja toormaterjaliga kauplevad. Iga riigi elanike otsustada on see, kuidas kasutatakse ressursse ja saavutatakse jõukus.

Raportis ei mainita, et tegelik probleem seisneb hoopis ELi neoliberaalses mudelis. Oma neokolonialistlike ambitsioonidega püüab see püüda paljusid riike uuesti suunata uuest tooraineid tootma ELi riikidele, kasutades tehnoloogiat ja domineerides ja kontrollides turumehhanismi – kaasa arvatud spekulatsiooni –, et soodustada majanduslikku sõltuvust ja ärakasutamist riigiüleste ettevõtete poolt.

Vaja on konkreetselt lahku lüüa valitsevast majanduslikust ja sotsiaalmudelist, tehes lõpu domineerija/domineeritava suhetele, kaitstes riiklikku suveräänsust, arendades riikide majanduslikku potentsiaali ning vastastikkust täiendamist ja solidaarsust nende välissuhetes, aga tõhustades ka tootmist, mille eesmärgiks on inimeste vajaduste rahuldamine ja planeedi säilimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm (GUE/NGL), kirjalikult. − Toorainete ja toormaterjalide kauplemist käsitlevas raportis väljendatakse arenguperspektiivist mitmeid olulisi küsimusi. Raport toonitab spekulatsiooniprobleemi hindade tõusmisel ja turgude voolavuse suurenemist, mida on vaja reguleerida.

Samuti kutsub raport üles avaldama toetust arengumaade mitmekesistamisele ja rõhutab poliitikate tähtsust, et need riigid saaksid tõhustada arengut ka mujal kui ainult põllumajandussektoris. Raport kritiseerib ka liha tarbimise suurenemist ja palub abi sellega tegelemisel ja lahenduste leidmisel. Raport toob välja ka punktid, mis meie arvates on äärmiselt problemaatilised. See viitab eelkõige korduvale mõjule rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja tungivale soovile, et Euroopa tööstus peaks tagama odava juurdepääsu toorainetele.

Me ei toeta seda vaatenurka ja võime ainult järeldada, et ELi neoliberaalne pale on taas kord esile kerkinud. Parlamendi eelmiste seisukohtadega kaubanduse küsimuses võrreldes aga on see raport samm õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ma tervitan Jens Holmi raportit, mis käsitleb toorainete ja toormaterjalidega kauplemist. Vaba ja õiglane juurdepääs toorainetele on ELi majanduse jaoks väga oluline. Arvesse tuleb aga võtta ka vihjeid toorainete ja toormaterjalide hindade muutlikkusele arengumaade jaoks. Mina hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – Mõned uudised, kui olemuselt head, panevad meid alati tagajärgede pärast muretsema. Nii on see osaliselt ka toorainete hinnatõusu puhul.

Heaks uudiseks on see, et erinevate näitajate kohaselt jõuab üha suurem osa maailma rahvastikust neile varem tundmatule tarbimise tasemele. Probleem seisneb aga mõnes tagajärjes, eriti tarbimise sellise suurenemise tagajärjes – ja seega ka nõudluses. Majanduse seadusi kohaldatakse isegi moondunud turgudel ja nõudluse suurenemine toob kaasa kas pakkumise suurenemise või nagu praegu juhtunud on, hinnatõusu. See ongi aset leidnud.

EL peaks kaasa aitama üldisele turgude avatuse säilitamisele, et üha rohkem tootjaid saaksid kasutada ära nõudluse suurenemist ja sellega peaks kaasnema ka kaubanduse elavnemine. Samal ajal on meil kohustus osutada otsest abi kõigile, keda need tingimused koheselt tabavad: neile, kes ei suuda hakkama saada esmatarbekaupade hinnatõusuga. Turu moonutamine annab harva häid tulemusi, seda eriti pikemas perspektiivis, kuid mitte miski ei saa meid takistada, pigem on asi vastupidi, pakkumast toetust nendele, kellel kõike vähem on.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Toorainete ja toormaterjalidega kauplemises on ilmselgelt midagi viltu. Hetkel räägitakse palju toorainehindadest. Näiteks mineraalid on üsna kallid. Vaatamata loodusvaradele on mineraalide poolest rikkad riigid vaesed ja muutuvad vaesemakski.

Arengumaad on samuti ebakindlad oma toiduainetega varustatuse küsimuses, vaatamata asjaolule, et nad toodavad suurel hulgal toiduaineid. Probleem seisneb selles, et toiduaineid eksporditakse massiliselt ja väga odavalt. Lisaks sunnib kliima meid selle energiat ahmiva turuga teisiti käituma: mineraalide kaevandamine tuleb maha laita ja põllumajandustoodete globaalsele kauplemisele tuleks eelistada toiduainete lokaliseeritud tootmist ja tarbimist. Lühidalt öeldes on toorainete ja toormaterjalidega kauplemisel nii, nagu see täna reguleeritud on, äärmiselt laastav mõju ja siin läheb vaja mitmepoolset lähenemist.

Toorainete ja toormaterjalidega kauplemist käsitlev raport hõlmas algselt vaid kaebust ELi poolt 2006. aasta lõpus soovitatud ultraliberaalse kaubanduspoliitika osas. Samal ajal on tonaalsus nii maha keeratud, et ma ei saa seda enam toetada. Näiteks ei sisalda see peaaegu ühtki olulist ettepanekut poliitika kujundamiseks. Veelgi halvem on asjaolu, et raport nimetab vaba juurdepääsu toorainetele ja toormaterjalidele ELi õiguseks ja edendab kahepoolset kaubanduspoliitikat kui ideaalset instrumenti.

 
  
  

− Raport: Margie Sudre (A6-0158/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Mina andsin poolthääle oma Prantsuse kolleegi ja sõbra pr Sudre’i omaalgatuslikule raportile, mille ta koostas vastuseks komisjoni teatisele äärepoolseimate piirkondade strateegia kohta. Ma toetan ideed, et väga matemaatiliste põhjendustega arvestamine võetavate meetmete puhul ei tohiks saada ettekäändeks, et seada kahtluse alla ELi äärepoolseimate piirkondade abistamise poliitika ega tohiks osalejaid eemale peletada liiga raskete tingimuste kehtestamisega.

Ühenduse meetmed peaksid olema katalüsaatoriks ettevõtluskeskkonna elavdamiseks, millega muudetakse äärepoolseimad piirkonnad tippkeskusteks, milles on eelistatud sektorid, kus kasutatakse täiel määral ära piirkonna eeliseid ja oskusteavet. Sellisteks sektoriteks võiksid olla jäätmekorraldus, taastuvenergiad, energia isemajandamine, bioloogiline mitmekesisus, õpilaste liikuvus, teadusuuringud kliimamuutuste osas ning kriisijuhtimine. Lõpuks nii palju, et toetan väidet, et tulevane ühine immigratsioonipoliitika peaks pöörama erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, mis moodustavad ELi välispiiri. Õnnitlen pr Sudre’i suurepärase raporti eest, mis vaibumatult ja oskuslikult, kindlameelselt ja empaatiatundega võtab sõna äärepoolseimate piirkondade nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Emanuel Jardim Fernandes (PSE) , kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanek selles raportis sisaldab soovitusi äärepoolseimate piirkondade strateegia hindamiseks ja tulevaseks õitsenguks, pöörates tähelepanu alljärgnevale:

– saavutatud ühtekuuluvuse mõõtmiseks kasutatakse muid näitajaid kui SKP;

– ühtekuuluvuspoliitika on paremini koordineeritud teiste ühenduse poliitikatega, et tugevdada sünergiat ning Euroopa praeguseid ja tulevasi poliitikaid kohandatakse efektiivselt vastavalt olukorrale äärepoolseimates piirkondades;

– neid soosivad poliitikad ja meetmed, mis ei ole üleminekupoliitikad ja -meetmed ja mida kohandatakse vastavalt nende erinevatele vajadustele ja mis pakuvad lahendusi pidevprobleemide lahendamiseks;

– ühenduse toetus põllumajandusele äärepoolseimates piirkondades ning toetusmeetmete tagamine vastavates kalatööstustes;

– eristav kohtlemine transpordisektoris, eriti seoses tsiviillennunduse kaasamisega heitkogustega kauplemise süsteemi;

– vajadus korraldada arutelu äärepoolseimate piirkondade strateegia tuleviku küsimuses, nii et tulevikus oleks osa ka Lissaboni strateegia rakendamisel;

– tulevane ühine immigratsioonipoliitika peaks pöörama spetsiaalset tähelepanu äärepoolseimate piirkondade olukorrale;

– äärepoolseimate piirkondade asetamine ELi merenduspoliitika keskmesse;

– äärepoolseimate piirkondade strateegia rahastamise tagamine ühenduse vahenditest ja nende äärepoolseimate piirkondade staatusega seotud takistuste hüvitamine.

Raport väärib minu ja mu fraktsiooni toetust. Kutsun üles raportit vastu võtma ja selle poolt hääletama.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Avaldame kahetsust, et parlamendienamus lükkas tagasi meie muudatusettepanekud, millega püüdsime ELi äärepoolseimate piirkondade strateegia tulevikku käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse – mis võeti vastu tänasel täiskogu istungil – lisada kalanduskomisjonis heaks kiidetud väärtuslikud ja olulised ettepanekud äärepoolseimate piirkondade hüvanguks.

Mõned inimesed väidavad, et resolutsioon puudutab pigem regionaalpoliitikat kui kalandust. See on eksiarvamus. Resolutsiooni ettepanek on parlamendi panus ühenduse äärepoolseimate piirkondade strateegia tulevikku ning just siin, parlamendis, tuleb meil selgitada heakskiidetud ettepanekuid, eelkõige neid, mis on vastu võetud parlamendi kalanduskomisjonis – nagu juhtus parlamendi resolutsiooniga merenduspoliitika kohta. Seepärast püüdsime neid uuesti esitada ning samas olla kooskõlas Portugali seisukohaga.

Teisalt avaldame kahetsust meie ettepaneku, milles selgitati, et ühenduse abimeetmed äärepoolseimatele piirkondadele peaksid olema kestva iseloomuga, tagasilükkamise pärast. Raportööri väitel on eesmärk see, et need meetmed ei ole pikapeale enam vajalikud. See on põhiliselt (pseudo)argument, varjamaks tõsiasja, et äärepoolseimate piirkondade ees seisvad kitsendused on loomu poolest püsivad ning tuleb läbi rääkida iga eelarve või ühenduse raamistiku puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Fernand Le Rachinel (NI), kirjalikult. – (FR) Prantsusmaa on väga mures Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade strateegia pärast.

On oluline, et Brüsseli poliitikud võtaksid arvesse nende piirkondade eripära, palju enam ja palju paremini kui seni, eriti:

– kaubanduspoliitika kaudu, kuna tootmine äärepoolseimates piirkondades konkureerib naaberriikidega, millel on eelised tänu ELi väga soodsatele tingimustele;

– sisserändepoliitika kaudu, kuna need piirkonnad on eriti kaitsetud sisserände suhtes ning ebaseaduslike sisserändajate sissevool tekitab seal majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, mille lahendamine ületab kaugelt kohalikke võimalusi;

– riigiabi eeskirjade kaudu, eeskätt säilitades nendele piirkondadele antud maksuvabastused, mida alatasa seatakse kahtluse alla Euroopa õiguse nimel.

Mind teeb eriti murelikuks õiguslik ebaselgus, mis valitseb Saint-Barthélemy suhtes: see väike Prantsuse saar on olnud territoriaalne omavalitsusüksus alates 2007. aastast, ning oma staatuse muutmisel soovis ta säilitada maksuvabastuse, mis on oluline majanduslikuks toimetulekuks. Ometi näib EL pidavat seda saart äärepoolseimate piirkondade hulka kuuluvaks, teiste sõnadega, Euroopa Liidu territooriumiks, kus kehtib ühenduse õigus. Oleks lubamatu, kui selline ebaselgus paneks kaalule soovi autonoomia järele, mida selgelt väljendas 95% elanikkonnast.

 
  
MPphoto
 
 

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE), kirjalikult. − (RO) Seitsme kõige äärepoolsema piirkonna põhiline probleem on see, et kuigi nad esindavad 1% Euroopa Liidu rahvastikust, on seal tegemist tundliku majandusliku ja sotsiaalse olukorraga, mida raskendab nende saareline asend mandrist kaugel, keerulised pinnavormid ja kliimaolud, samuti nende majanduslik sõltuvus piiratud arvust toodetest.

Pidades prioriteetseks komisjoni loetletud ja raportööri toetatavaid abinõusid, nagu näiteks kõige äärepoolsemate piirkondade konkurentsivõime parandamine ligipääsetavusprobleemide lahendamisega ja lõimimine piirkondliku geograafilise keskkonnaga, saame lisaks sellele, et kehtestame ühenduse nõudmisi, täiendavalt nende piirkondade sotsiaal-majandusliku olukorra paranemisele ning nende arengu ühtlustamisele Euroopa Liidu teiste piirkondadega ja nende ressursside väärtustamisele kaasa aidata.

See on ka üks põhjustest, miks ma hääletasin selle raporti poolt ning sooviksin lisada, et on vaja pöörata suuremat tähelepanu sadamatele, sest 7 äärepoolseimast piirkonnast 6 on saared. Sadamate infrastruktuuri nüüdisajastamine võib soodustada turismitööstuse, tootmissektori ja kohalike turgude edenemist ja arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade toetamine on kooskõlas ELi solidaarsusalase mõtteviisiga, leevendamaks halvemust, mis on tingitud nende raskest ligipääsetavusest. Eelkõige peame kindlasti tagama, et need piirkonnad ei kaotaks oma põllumajandusliku isemajandamise võimekust, mis kehtib üldiselt ka Euroopa Liidu kui terviku kohta.

Selles suhtes peab olema meie ühine püüd säilitada väiksed perefarmid – näiteks ka Austria mägifarmerite omad, samuti iga traditsioonilise väikese, keskmise suurusega ja mahepõllundusliku tootja farmid – nii et nad saaksid jätkata oma ökoloogiliselt kasulikku tööd ning me ei kaotaks oma toidualast sõltumatust hiigelfarmidele ega muutuks sõltuvaks suurtest põllumajanduslikest kontsernidest. Seetõttu hääletasin Sudre’i raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Äärepoolseimatel piirkondadel on iseärasusi, mida tuleb arvestada Euroopa kasvu ja arengu edendamise meetmete juures. Siiski on veel palju teha, et need piirkonnad areneksid edasi ja et me koos teiste globaalsete majandusblokkidega saaksime rohkem kasu sellest piiriäärsest alast.

Valdkonnaülesed ja täiendavad meetmed äärepoolseimate piirkondade hüvanguks on aidanud parandada nende piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, kuid siiski on veel vaja tegutseda kergema juurdepääsu, tugevama konkurentsivõime ja tõhusama piirkondliku lõimumise nimel. Sellegipoolest on veel praktilisi raskusi, mida ei arvestata, nagu näiteks traditsioonilise põllumajanduse säilitamine, võtmetähtsusega sektorite arengu suurem toetamine või diferentseeritud maksusüsteemide säilitamine. Seega on äärepoolseimate piirkondade iseärasuste ärakasutamine strateegia, mis tagab äärepoolseimate piirkondade jätkusuutliku arengu külgetõmbavuse ja koostöö seisukohast.

Kliimamuutuse, demograafilise arengu ja rändevoogude juhtimise, põllumajanduse ja merenduspoliitika kehtestamine uute prioriteetidena on hea abinõu, mida tuleb täiendada äärepoolseimate piirkondade majanduse vajaliku mitmekesistamise ja nende piirkondade eripära kaudu ning kasutades võimalikult laialdaselt ära kehtivaid eeskirju, rakendades kõige sobivamaid vahendeid äärepoolseimate piirkondade eriomaste probleemide lahendamiseks.

 
  
  

− Raport: Lasse Lehtinen A6-0155/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Loobusin hääletamast oma Soome kolleegi, hr Lehtineni omaalgatusliku raporti üle, mis oli koostatud vastuseks ühenduse teatisele ühenduse tarbijapoliitika strateegia 2007−2013 kohta.

Loomulikult olen nõus tõsiasjaga, et Euroopa Liidu ees seisva kolme peamise ülesande, milleks on majanduskasv, tööhõive ja vajadus luua tihedamad sidemed kodanikega, keskmes peaks olema 493 miljonit Euroopa tarbijat ning et nad on majanduse elujõud, kuna nende tarbimine moodustab 58% ELi SKTst.

Sellegipoolest jään veendumusele, et kuigi oleme siseturuga hakkama saanud konkurentsi abil, teisisõnu, pöörates erilist tähelepanu tarbijatele, peaksime vastusena tänastele globaalsetele väljakutsetele seadma minu arvates oma murede keskmesse tootjad. Tõsise õiguspärase uurimuse puudumisel on mul pealegi märkimisväärseid kahtlusi kiirustava viisi suhtes, millega raportis käsitletakse tarbijate ühistegevust tootjate vastu, paludes komisjonil esitada Euroopa tasandil kõikehõlmava lahenduse, mis pakuks kõigile tarbijatele juurdepääsu kollektiivkaebuste mehhanismidele piiriüleste vaidluste lahendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Tarbijate parema kaitse tagamiseks tehakse hr Lehtineni raportis ettepanekud olemasolevate õigusaktide täiendamiseks olulistes valdkondades, muutes need lihtsamaks ja siludes välja piirkondlikud erinevused. ELil on kohustus töötada välja tõeline riikideülene majanduspoliitika, mille eesmärgiks on tarbijaõiguste kaitse ja tarbijate tervise tagatised.

Arutlusalune ettepanek – mida ma toetan – on kavandatud looma harmoonilist õiguslikku raamistikku tooteohutuse tugeva, tervikliku süsteemi tagamiseks ning sisendama tarbijatesse tõelist usaldust kaupade vastu Euroopa turul, käivitades seeläbi tarbimise laiaulatusliku kasvu.

Tõhusa tarbijakaitsepoliitika vastuvõtmiseks peab EL siiski investeerima palju energiat turujärelevalve parandamisse, vajadusel kasutades rahvusvahelist koostööd, ning tarbijate harimise ja teavitamise kampaaniatesse: Euroopa turg ei kasuta täielikult ära oma potentsiaali, kuni tarbijad pole veendunud, et ELi tooted on täiesti ohutud.

Seeläbi saaks Euroopast tõeliselt konkurentsivõimeline turg, mis suudab rahuldada ja kaitsta oma tarbijaid ning julgustada neid olema jõulisemad: tõepoolest tõelised tegijad turul.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Toetasin hr Lehtineni raportit, sest Euroopa tarbijaid kaitsvate määruste läbipaistvus on kasuks tarbijatele ja ka omavahel konkureerivatele tootjatele. Majanduslikud muutused uutes liikmesriikides on kaasa toonud uute tegevuspõhimõtete kehtestamise turuosaliste jaoks. Täna tarbijatele pakutav kaubavalik on järjest rikkalikum nii toodete kui ka teenuste lõikes. Sellegipoolest tunnen, et tarbijate olukord, eriti uutes liikmesriikides, kus me kõik mäletame vabaturu algusaega, jääb suhteliselt kaitsetuks suurte kontsernide vastu. See nõuab suuremat läbipaistvust ja asjakohase õigusliku raamistiku ajakohastamist, tagades tarbijatele nende õiguste sobiva kaitse.

Samuti kiitsin rõõmuga heaks selle osa raportist, kus raportöör pooldab ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist. Minu piirkonnas Małopolskas moodustavad sellised ettevõtted 95% kõikidest ettevõtetest ning enamik neist pole tegutsenud väga pikalt (30% vähem kui 5 aastat).

 
  
MPphoto
 
 

  Colm Burke ja Malcolm Harbour (PPE-DE), kirjalikult. − Fraktsioon PPE-DE toetab tugevalt kõikehõlmavat tegevuskava tarbijate teavitamiseks ja nende mõjukuse suurendamiseks Euroopa ühisturul. Me tahame, et tarbijad saaksid võimalikult suurt kasu valikust, mitmekesisusest ja innovatsioonist peaaegu 500 miljoni tarbijaga õitsval turul, mis on suurim jaemüügiturg maailmas.

Samuti tahame, et tarbijad saaksid probleemide tekkimisel kiiresti ja tõhusalt kasutada oma õigust hüvitisele. Toetame lihtsat ja tõhusat õiguskaitse kättesaadavust, eriti kohtuväliseid vahendeid, mida viimse abinõuna toetavad kohtulikud abinõud.

Loobusime täna hääletamast, sest fraktsioon PSE on omastanud väga positiivse raporti, lisades nõude täielikult läbiproovimata ja potentsiaalselt väga kuluka õigusnormi kohta kollektiivsete õiguste jõustamiseks Euroopa tasandil. Komisjon viib juba läbi laiaulatuslikke konsultatsioone tarbijaõiguste jõustamise teemal tervikuna. On kaugelt liiga ennatlik teha mis tahes järeldusi vajalike muudatuste kohta. Palju on võimalik ära teha olemasolevate hüvitusmehhanismide täiustamise ja liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamise kaudu.

Fraktsioon PSE kahjustab tarbijate huve, püüdes juhtida tähelepanu kõrvale vajadusest otsustavama tegutsemise järele kõikidel tasanditel, et parandada tarbijaõiguste jõustamist, kusjuures ... (Selgitus hääletamise kohta lühendatud kooskõlas kodukorra artikliga 163).

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tõeline tarbijakaitsepoliitika peab järgima mitmesuguseid põhimõtteid.

Esiteks peab olema õiglane sissetulekute jaotamise ja ümberjaotamise strateegia, mille aluseks on korralik töötasu, küllaldane tootjatulu, eelkõige väike- ja mikrotalunikele, tootjatele ja kaupmeestele, toetamaks toidutootmisalade läheduses asuvaid turge ning edendamaks toiduohutust ja toidualast sõltumatust.

Teiseks, spekulatiivse kaubanduse ja rahastamise vastu võitlemiseks peab olema tõhus poliitika, ning tarbijate teavitamine ja läbipaistvuse tagatised.

Kuid raportis pööratakse nendele küsimustele vähe tähelepanu; vastupidi, selles toetatakse seisukohti, mis on seotud pigem majandus- ja finantsrühmade huvide kaitsmisega ja teenuste liberaliseerimisega, kui tarbijaskonna kui tervikuga; kuigi raport osaliselt sisaldab mõningaid positiivseid ettepanekuid, on need esitatud täielikult neoliberaalses raamistikus, kus tarbijad on kogu protsessi nõrgim lüli.

Näiteks rõhutatakse raportis, et eriti teenuste turu suuremat liberaliseerimist on tarvis konkurentsi soodustamiseks, pakkudes seeläbi tarbijatele madalamaid hindu, mis − nagu me hästi teame − on vastuoluline ja teenib üksnes ettevõtjate huve. Seetõttu ei saanud me hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Tarbijad on siseturu keskmes ja peaksid seetõttu olema selle peamised kasusaajad. Minu arvates tuleks siiski säilitada tasakaal tarbijaid tugevalt kaitsvate õigusaktide ja ettevõtete tegutsemise tingimuste vahel.

Keegi ei alahinda tarbijate õigust suruda läbi oma nõuded. Ikkagi arvan, et eelkõige peaksime andma tarbijatele võimaluse teostada oma õigusi kiiresti ja tulemuslikult. Minu arvates tuleks eriti tugevasti rõhutada kohtuväliste abinõude tähtsust tarbijate kaebuste käsitlemisel. Tahaksin juhtida tähelepanu, et Business Europe’i andmetel lahendatakse isegi kuni 90% tarbijaõigusi puudutavatest vaidlustest kohtusse pöördumata. Siinjuures omab tähtsust ka menetluse kuluelement, kuna see on väga palju madalam kui kohtu kaasamisel.

Arvan, et parlamendis hääletusel vastu võetud muudatusettepanek, mis nõuab Euroopa kollektiivkaebuste süsteemi loomist, ei taga tõhusamat tarbijakaitset. Seda teemat peaks arutama Euroopa Komisjon, ja meie peaksime otsustamise edasi lükkama kuni tulemuste avaldamiseni. Võib ka olla, et see teema on küllaldaselt reguleeritud liikmesriikide õigusnormidega. Lisaks kardan, et sellise süsteemiga luuakse tingimused tegevuseks, milles tegelikuks abisaajaks pole mitte tarbijad, vaid juristide armee, kes lõikavad kasu läbiviidud menetluste tasumäärade tõusust.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (PSE), kirjalikult. (SV) Minu arvates on hea, et EL võtab vastutuse tarbijate ees ja seepärast andsin oma hääle raporti poolt. Teisest küljest olen vastu tarbijakaitse ühtlustamisele Euroopa Liidus ja üleskutsele, et rohkem riike võtaks kasutusele euro.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm, Søren Bo Søndergaard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Raportis tehakse ettepanek luua ELi tarbijate ombudsmani ametikoht. Oleme selle idee suhtes skeptilised mitme põhjusel: see ametikoht võib kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, mis võivad õõnestada tarbijaorganisatsioonide rahastamist.

Pealegi kujutab veel ühe Euroopa tasandil ametikoha loomine endast ohtu jääda kodanikest liiga kaugele. Seda öeldes toetame siiski raportit, sest sellega tugevdatakse tarbijate juurdepääsu kollektiivsele hüvitusele, mis on aluseks tarbijate usaldusele turvaliste piiriüleste ostude tegemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Lehtineni tarbijapoliitika strateegia raporti vastu, sest kuigi raportis oli palju sellist, millega võiksin nõustuda, lükkan põhiliselt tagasi teenuste suurema liberaliseerimise nõude. On tõsi, et teatud teenustele tuleb kasuks liberaalne majanduskeskkond ja teenuste vaba liikumine on üks ELi neljast põhivabadusest.

Siiski olen seisukohal, et avalikke teenuseid tuleks pakkuda kogukondade ja üksikisikute hüvanguks, mitte isikliku kasu huvides. Teenused valdkondades nagu tervishoid, haridus ja elutähtsad ühendusteed peaksid jääma liikmesriikide omandusse ja vastutusele ja nende kohta tuleks avalikult aru anda.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Lasse Lehtineni raport ELi tarbijapoliitika strateegia 2007−2013 kohta kordab vajadust suurendada ELi tarbijatele mõjukust ning edendada nende heaolu ja kaitset kogu liidu piires. Minu hääl peegeldab vajadust tõhusama tarbijakaitse järele kogu Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Andrzej Jan Szejna (PSE), kirjalikult. − (PL) ELi tarbijapoliitika strateegias 2007−2013 esitatakse õiged suunad tarbijakaitse arendamiseks, kuid tuleks märkida, et ajutised meetmed ei ole kaugeltki piisavad. Peame koostama edasiste konkreetsete ja järjekindlate sammude kava, mille tulemusena muutub tarbijakaitse kõikide ELi õigusaktide elemendiks. Peame tagama, et tarbijakaitse ise ei muutuks eraldi valdkonnaks Euroopa poliitikas, kuid lisatakse kõikidesse Euroopa poliitikavaldkondadesse Euroopa siseturu väljakujundamisel.

Ilma asjakohaste kaitsemehhanismideta ei suudeta ellu viia tähtsat Euroopa siseturu loomise projekti. Samuti peame silmas pidama, et tarbijakaitsel ELis on välismõõde – selle vähemalt üks meeldetuletus on hiljutine probleem sisseveetud Hiina mänguasjadega. Meie eesmärgiks peaks olema saavutada täielik tarbijate usaldus kõikide siseturul müüdavate toodete vastu.

Lisaks peaks tõeline siseturg võimaldama kollektiivkaebuste Euroopa süsteemi. Selle loomisel peame tegema järeldusi USA kollektiivhagide süsteemist, koos kõigi selle puudustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE-DE), kirjalikult. − (NL) Hr juhataja, ma põhimõtteliselt toetan hr Lehtineni raportit. See siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis heaks kiidetud raport sisaldab see kõiki olulisi teemasid, millega peame tegelema vastuseks komisjoni teatisele: horisontaalse lähenemisviisi järgimine, tähelepanu lepinguõigusele, tarbijaorganisatsioonide rolli tunnustamine, vajadus tasakaalustamise järele, VKEde iseärasused, nn pehme seaduse ja täiendatud alusteadmiste tähtsus, ning vajadus pöörata suuremat tähelepanu teenindussektorile. Samuti peame tähtsaks hüvituse kättesaadavust käsitlevat lõiku. See on õiguskorra tagamise mõõde. Siiski on kahju, et täiskogu istungil võeti vastu muudatusettepanek 40. punkti kohta, millega soositakse kollektiivhagisid, enne kui on kättesaadav analüüs raportis taotletud uurimise põhjal. Kollektiivhagidega kuritarvitatakse sügavalt menetlusõigust. Seepärast on vastuvõetamatu alustada asja valest otsast. Sel põhjusel loobusin hääletamast.

 
  
  

− Report: Elizabeth Lynne (A6-0159/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Loobusin hääletamast oma Briti kolleegi pr Lynne’i omaalgatusliku raporti üle, mis käsitleb võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas Euroopa Liidus tehtud edusamme alates 2000. aasta direktiivide ülevõtmisest.

Nõustun raportis toodud aluspõhimõtetega, eriti mittediskrimineerimisega sellistes valdkondades nagu haridus, elukestev õpe, tööhõive, sotsiaalkaitse, eluase ja tervishoid, diskrimineeritud rühmade kujutamine meedias ja reklaamis, puudega inimeste füüsiline juurdepääs teabele, sidevahenditele, elektroonilistele sidevahenditele, eri transpordiliikidele ja avalikule ruumile, sotsiaaltoetustele ja nende kättesaadavusele, samuti üldsusele kättesaadavatele kaupadele ja teenustele, jne.

Sellegipoolest ei ole ma veendunud vajaduses uue direktiivi järele Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 13 alusel. Poliitiline arutelu vajab jätkamist. Jätkub …

 
  
MPphoto
 
 

  Philip Bushill-Matthews (PPE-DE), kirjalikult. − Konservatiividest parlamendiliikmed põlastavad diskrimineerimist selle kõikides vormides: oleme esitanud oma muudatusettepanekud selle raporti kohta, et asi oleks üheselt selge. Kuigi jätkuva diskrimineerimise mõned tahud võivad ikkagi olla probleemiks, on märgist mööda soovitus, et ELi õigusaktide hulga suurendamine on mingi lahendus.

Ühendkuningriigis on juba diskrimineerimisalaste õigusnormide täielik kogum, mille rakendamine praktikas osutub jätkuvalt keeruliseks. Vaja on olemasolevate seaduste paremat rakendamist ja nende rakendamisel ilmnevate probleemide paremat mõistmist, enne kui võtta ette teekond ELi direktiivide arvu suurendamiseks.

Käesolev raport, omaalgatuslik resolutsioon, millega nõutakse veel ühte „kõikehõlmavat ja laiaulatuslikku” ELi diskrimineerimisega võitlemise direktiivi, on parimal juhul poliitiline poos ja halvimal juhul avatud kutse komisjonile toota üha enam kõigile-sobivas-suuruses ELi õigusakte väga tundlikus valdkonnas.

Nagu üks Ühendkuningriigi Kaubanduskoja liige tabavalt ütles: „Valdavat osa diskrimineerimisest ei lahendata lisaseadustega. Palju kasulikum oleks aja kulutamine mitmekultuurilistele, mitmeusulistele ettevõtmistele arusaamade muutmiseks”. Me nõustume sellega.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (UEN) , kirjalikult. − Käesoleva raportiga püütakse minna kaugemale, kui ELile liikmesriikide poolt antud õiguspädevus mittediskrimineerimise valdkonnas. Aluslepingutes sätestatakse selgesti valdkonnad, kus ELil on pädevus teha õigusakti ettepanekuid ja mida liikmesriigid ise saavad teha.

Käesoleva raportiga, mis on omaalgatuslik, s.o komisjon pole teinud ettepanekut õigusaktide muutmiseks, minnakse kaugemale sellest, mida olemasolevad aluslepingud lubavad, ja kaugemale ka seisukohast, kui Lissaboni leping ratifitseeritakse. Tegelikult on ELi pädevusse kuuluvad mis tahes diskrimineerimisvastased meetmed liikmesriikide valitsuste küsimus ning igal valitsusel on vetoõigus. See EI OLE Euroopa Parlamendi küsimus.

Olemasolevate aluslepingute pädevuse piires peavad kõik liikmesriigid nõustuma õigusaktidega mittediskrimineerimise valdkonnas. Iirimaal on tõepoolest väga mahukas riiklike diskrimineerimisvastaste õigusnormide kogum, nt võrdse staatuse seadus, ning seal ei ole esinenud rikkumisi.

Puudega inimeste õiguste suurendamine ning eriti kaupade ja teenuste piirangute käsitlemine on kiiduväärt. Siiski on käesolevas raportis ületatud ELi pädevuse piire ja sellisena on Fianna Fáili delegatsioon selle tagasi lükanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle pr Lynne’i raportile edusammude kohta võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas ELis, kuna peame õhutama Euroopa Komisjoni kontrollima rangelt isikute võrdset kohtlemist käsitlevate direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmist ja nendel direktiividel põhinevate riigisiseste seaduste rakendamist.

Tahaksin rõhutada, et naised on eriti haavatavad töökohal diskrimineerimise suhtes, eriti kui see puudutab nende valikuid seoses emadusega.

Õigus olla kaitstud mis tahes vormis diskrimineerimise eest on Euroopa Liidu aluspõhimõte, kuid ometi puuduvad tõhusad õigusaktid ja nende rakendamine, seega ähvardab nimetatud õigust igasuguse tähenduse kaotus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport sisaldab mõningaid positiivseid tahke, nimelt nõudmist, et komisjon ja liikmesriigid lõpetaksid igasuguse töölepingul põhineva diskrimineerimise, tagades kõigile töötajatele võrdse kohtlemise, tervise ja turvalisuse kaitse, sätestades töö- ja puhkeaja, ühinemis- ja esindatusvabaduse, kaitse ebaõiglase vallandamise vastu, kollektiivlepingute sõlmimise ja kollektiivse tegutsemise.

Samuti rõhutatakse selles koolitusele juurdepääsu tähtsust, omandatud õiguste jätkuvat kaitset, mis hõlmab ka õppimis- ja koolitusperioode, paremaid tervishoiuvõimalusi, põhiliste sotsiaalsete õiguste nagu pensioniõiguse, koolituse saamise õiguse ja isiku tööhõivealase olukorra muutumisel, töölepingute vahelisel ajal ja tööandja alluvuses töötamiselt iseendale tööandjaks hakkamisel töötu abiraha saamise õiguse säilimist.

Eeltoodu valguses püüdis Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon muuta raportit mitmes suhtes, eriti mis puudutab mittediskrimineerimise direktiivi kehtestamise nõude sisu; nad ei olnud edukad, kuna hääletati nende vastu.

Omalt poolt lükkame tagasi fraktsiooni PPE-DE ettepanekud ja toetasime raportööri, kuigi ei nõustu mõne raportis toodud punktiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Lynne’i raport diskrimineerimisega võitlemise kohta liikmesriikides, eriti tööhõives, on täielikus kooskõlas parlamendis vastu võetud sellekohaste tekstidega. Üldiste terminite ja naiste või puuetega inimeste mõnekordse mainimise taga ei ole üldse raske eristada teie tähelepanu tegelikult haaravat keskpunkti: sisserännanud rahvastikurühmad.

Teemast kõrvalepõiklemiseks on kõik meelega kokku segatud: naiste, noorte, eakate, etnilisel päritolul põhinev jne, kuid ka rahvuslikul päritolul põhinev diskrimineerimine. Kui on olemas mingit liiki diskrimineerimist, mida saab täielikult moraalselt, õiguslikult ja poliitiliselt õigustada, on see liikmesriikide ja Euroopa eelistus tööhõive ja sotsiaaltoetuste mõistes. Vastavalt, teie ettepanekud „positiivse meetme” kohta, kuivõrd te ei julge kasutada tegelikke sõnu, on tõepoolest ümberpööratud diskrimineerimine, mille esimesed ohvrid oleksid ja juba ongi eurooplased ise oma riikides. Ometi te arvate, et sedalaadi diskrimineerimine on normaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Genowefa Grabowska (PSE), kirjalikult. – (PL) Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmena toetan täielikult pr Lynne’i raportit. Mul pole mingit kahtlust, et kehtiv rahvusvaheline õigus ja meie endi lahendused ELis on – formaalsest küljest – soovitud ja head lahendused. Seepärast tunnen kahetsust, et nende jõustamine põrkub pidevalt arvukate takistuste vastu, isegi meie Euroopas, mis paistab olevat demokraatlikum ja vähem diskrimineeriv.

On hämmastav, et meil võiks olla vaja kutsuda ELi liikmesriike üles järgima täie austusega direktiivi 2000/78/EÜ sätteid ning teostada pidevat ja järjekindlat kontrolli edusammude üle kõikide diskrimineerimisvormide kaotamisel poliitilises, ühiskondlikus ja majanduselus.

See on eriti tähtis minu riigi, Poola, kodanikele, kes siseturu ja isikute vaba liikumise eeliseid kasutades elavad ja töötavad paljudes ELi riikides. Mul on väga kahju tunnistada, et järjest enam ilmneb tõendeid minu kaasmaalaste diskrimineerimise kohta üksnes nende rahvuse alusel. Sedalaadi ärevaid teateid tuleb järjest rohkem Saksamaalt, Ühendkuningriigist ja Iirimaalt. Oleks paradoksaalne, kui Euroopa Parlament asuks nii jõuliselt ja tõhusalt võitlema diskrimineerimise ilmingutega maailmas, kuid ei ole võimeline tulema toime inimõiguste austamisega kodus – s.o ELi liikmesriikides. Kõik ELi kodanikud väärivad kindlasti võrdset ja mittediskrimineerivat kohtlemist!

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Kõigepealt tahaksin rõhutada, et arutelu läbiviimine ja meetmete võtmine diskrimineerimise vastu võitlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas on väga tähtis.

Nagu raportöör on ise tähelepanu juhtinud, ei ole mõned liikmesriigid veel täielikult rakendanud direktiivi võrdse kohtlemise kohta sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (2000/43/EÜ) ja direktiivi võrdse kohtlemise kohta tööhõives ja kutsealal (2000/78/EÜ). Probleemide tõttu nende direktiivide sätete rakendamisel näib võtmeküsimus olevat keskendumine nõuetekohasele ülevõtmisele ja nendes direktiivides sisalduva reeglistiku tõhusamale täitmisele.

Olukord ei parane, kui suurema arvu õigusnormide kaudu hõlmatakse rohkem isikukategooriaid. Kõige tähtsam on viia läbi − peamiselt liikmesriikide tasandil – harimise ja teavitamise kampaaniaid ja tegevusi, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine, ja mis on kohane vastus kõne all olevatele probleemidele. Diskrimineerimise ja võrdsete võimalustega seotud väljakutsed ei ole kõikides liikmesriikides ühesugused.

See on ka üks põhjustest, miks ma olen vastu üha uute ja uute õigusaktide loomisele, sest nad ei kaota võrdsete võimaluste ja diskrimineerimise valdkonnas ilmnevaid probleeme.

Seni olen seisukohal, et eraldi käsitlemist nõuab diskrimineerimine puudega inimeste suhtes, kelle eriline olukord tingib vajaduse kõikehõlmava ettepaneku kiireloomuliseks kavandamiseks koos rakendamisega liikmesriikide tasandil. Loodan, et Euroopa Komisjon asub selle algatuse juurde lähitulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Elizabeth Lynne’i raportit pealkirjaga „Võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas ELis tehtud edusammud”. Usun, et meie eesmärk ei peaks olema diskrimineerimise hierarhia toetamine ELis.

Kolleegid konservatiivide parteist on ilmselt teisel arvamusel ja tahaksin esitada neile väljakutse leida seletus seisukohale, mis minu arvates on täielikult mittekaitstav. Vajame artikli 13 horisontaaldirektiivi ja ma hääletasin pr Lynne’i raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Fraktsiooni PPE-DE Fine Gaeli liikmed Mairead McGuinness, Avril Doyle, Gay Mitchell ja Colm Burke loobusid hääletamast Lynne’i raporti „Võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas ELis tehtud edusammud” üle lõplikus hääletusvoorus.

Raportis juhitakse tähelepanu ja kritiseeritakse liikmesriike direktiivi 2000/78/EÜ „puuduliku ülevõtmise ja rakendamise pärast’ ja nõutakse liikmesriikide poolt ülevõtmise ja rakendamise rangemat järelevalvet, samuti ELi õiguse tugevdamist selles valdkonnas.

Me toetame nõudmist ELi direktiivide täieliku ülevõtmise ja rakendamise kohta, kuid märgime, et rikkumismenetlus mõne liikmesriigi suhtes ei ole veel lõpule viidud.

Toetame tugevalt meetmeid diskrimineerimise lõpetamiseks, sealhulgas täiendavaid meetmeid, kuid ei saa selles etapis toetada nõudmist uute ELi direktiivide järele antud valdkonnas. On tähtis täielikult rakendada olemasolevaid ELi direktiive ja komisjon peaks jätkama rakendamise tagamist liikmesriikide tasandil enne uute ELi meetmete kaalumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. − (RO) Hääletasin käesoleva raporti poolt ning pean seda tähtsaks saavutatud edusammude mõttes, kuid eriti edaspidiste meetmete mõttes, mida on tarvis võrdsete võimaluste saavutamiseks ja diskrimineerimisega võitlemiseks. Selle raporti sätted esindavad õigusloome üht kõige edumeelsemat osa, millega luuakse tõelised eelised suure arvu Euroopa kodanike elukvaliteedi tõstmiseks.

Komisjoni esitatud andmete kohaselt usub 51% Euroopa kodanikest, et nende riigis ei tehta küllaldaselt pingutusi diskrimineerimisega võitlemiseks ja võrdsete võimaluste loomiseks.

77% ELi kodanikest usub, et naised on alaesindatud juhtivatel ametikohtadel ja 72% usub, et üle 50-aastased elanikud on alaesindatud töökohtadel.

Raporti edu kindlustavad kaks asja: elanikkonna tähtis toetus meetmete vastuvõtmisele diskrimineerimisega võitlemiseks, mis tagaks võrdsed võimalused kõigile, ning meie, Euroopa sotsiaaldemokraatide, kindel poliitiline kohustus ehitada ühiskond, kus kedagi ei jäeta kõrvale ja kus kõikidel kodanikel on võrdsed võimalused. Õnnitlen pr Lynne’i raporti puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Queiró (PPE-DE), kirjalikult. – (PT) Mittediskrimineerimise aktiivset ja energilist kaitsmist ei tohi segi ajada relativiseerimisega, mille puhul kõik on võrdne, kõik on võrdväärne ja kõik valikud, valikuvõimalused või asjaolud on õiguskorras võrdse väärtusega. Näiteks suuri peresid kaitsva poliitika edendamine ei ole mingil juhul mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumine. Samuti ei saa kõrvutada kõikidele võimalikele inimestevaheliste suhete vormidele õigusliku raamistiku seadmisest keeldumist mis tahes laadi diskrimineerimisega. See, mida mina toetan ja on minu arvates kohustus toetada mittediskrimineerimise valdkonnas, on eelkõige üksikisiku vabaduse laia mõiste ja mitte vabaduste kollektivistliku riikliku käsitluse kaitsmine, mille puhul peetakse mittediskrimineerivaks ainult seda, mida toetab riik. Ühiskonnal võivad olla ja ongi eelistused, mis leiavad väljundi avalikus poliitikas. Ta ei saa ega tohi suruda peale või piirata käitumist, mis ei ole vastuolus kolmandate osapoolte vabadusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Lydia Schenardi (NI), kirjalikult. – (FR) Hetkel on Euroopa Liidus vähemalt viis direktiivi võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise kohta. Käimas on 28 rikkumismenetlust liikmesriikide suhtes, kes ei ole neid üle võtnud. Siinkohal võib avaldada ainult kahetsust.

Kas me sellegipoolest peaksime järjekindlalt suruma jõu ja surveavaldusega peale soolist võrdõiguslikkust?

Ma ei arva nii, suisa vastupidi. Peatagem selle diskrimineerimisalase arutluse teotamine, liigitades „headeks” vähemusrühmad ja -kogukonnad, eriti sisserändajad, ja pannes eurooplased tundma end süüdi, justkui nad pidevalt praktiseeriksid diskrimineerimist.

Peame lõpetama need pahempoolitsejate refräänid, mis ei tee midagi aitamaks inimesi, keda diskrimineeritakse, vaid mis neid hoopis teotavad.

Asetagem rohkem rõhku iga inimese isiklikule vastutusele lõpetada igasugune diskrimineerimine ja vajadusele, eriti sisserändajate puhul, kohaneda meie eeskirjadega, meie seaduste ja meie väärtustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) Ikka veel esineb meil Euroopas nii otsest kui ka kaudset diskrimineerimist soo, vanuse ja puude alusel.

Internetiportaal Pracuj.pl viis läbi küsitluse töötavate inimeste ja tööotsijate, tööandjate, üliõpilaste ja magistrantide seas. Küsitluse kohaselt kuuluvad tööturul kõige enam diskrimineeritud sotsiaalsete rühmade hulka üle 50-aasta vanused ja puudega inimesed.

Kõige tavalisem diskrimineerimise avaldumisvorm tööturul on tööandjate lähtumine eelarvamustest ja stereotüüpidest kohataotlejate valikul – peaaegu 62% vastanutest pidas seda suurimaks probleemiks. Sellele järgneb ebavõrdne juurdepääs tööpakkumistele/sobivate tööpakkumiste puudumine (56%), soovimatus pakkuda tööd määramata ajaks/töölepingu alusel (44%) ja keskmisest madalam palk konkreetses töökeskkonnas või tööstusharus (43%).

Minu seisukoht on, et diskrimineerimisvastane poliitika kui üks ELi aluspõhimõtetest peab täitma väga konkreetset ülesannet selles valdkonnas.

 
  
  

− Raport: Willi Piecyk (A6-0163/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Oleme otsustanud hääletada selle omaalgatusliku raporti poolt, sest see sisaldab mitmeid väärtuslikke kaalutlusi seoses ELi merekeskkonna jätkusuutliku ökoloogilise ja majandusliku haldamise süsteemi loomisega.

Oleme otsustanud toetada Euroopa merenduspäeva ideed. On põhjust olla skeptiline ELi institutsioonide käivitatud suurejooneliste kampaaniate suhtes, kuid käesoleval juhul otsustasime mõtet toetada, sest keskkonna seisukord meredes on edasilükkamatu teema.

Meie arvates sisaldab raport siiski lõike, mida võib tõlgendada kutselist kalapüüki liialt soosivana. ELi kalalaevastikud kannatavad praegu ülevõimsuse käes ja vajavad kahanevaid kalavarusid, arvestades vähendamist. On vale tagada kutselistele kaluritele töökohad kalanduses. Aktiivse kutsekoolituse projektid on üks paljudest meetmetest, mida saab kasutada kalandusest sõltuvate töötajate ja piirkondade abistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle Saksa kolleegi hr Piecyki omaalgatuslikule raportile Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta, mis on koostatud vastuseks komisjoni samasisulisele teatisele. Euroopa merealad (kaks ookeani – Atlandi ookean ja Põhja-Jäämeri – ja neli merd – Läänemeri, Põhjameri, Vahemeri ja Must meri) ja rannajoon (70 000 km) on olulised meie heaolu ja jõukuse jaoks; need on kaubateed, kliima regulaatorid, toidu, energia ja ressursi allikad, ning eurooplaste jaoks populaarsed kohad elamiseks ja puhkamiseks.

Tahaksin lisada, et need on reservuaarid vee jaoks, millest saab haruldane kaup. Globaliseerumise ja kiire kliimamuutuse valguses on edasilükkamatu vajadus tegutseda, luues Euroopa Liidu jaoks integreeritud merenduspoliitika, mis põhineb teadmisel, et kõik Euroopa ookeane ja meresid puudutavad küsimused on omavahel seotud. Mereseire, mis on oluline merealade ohutu ja turvalise kasutamise tagamiseks, merealade arendamine, mis on oluline planeerimisvahend ökoloogiliselt jätkusuutlike otsuste tegemiseks ning täielik ja kättesaadav andme- ja teabeallikas on huvitavad rajad, mida mööda minna.

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Euroopa, osalt oma strateegilise geograafilise asendi tõttu, peab oma merenduspoliitikaga andma rahvusvahelist eeskuju, rakendades ookeanide ja merede kui taastuvenergia hindamatu allika majanduslikku potentsiaali. Piirkondlike tippkeskuste rajamine ning rannikualadel olemasolevate ülikoolide uurimiskeskuste julgustamine ja toetamine, millele lisandub innovatsioonil, merede ja ookeanide uurimisel ja keskkonnakaitsel põhinev tegevuskava, oleksid samuti järjekordseks sammuks mereressursside täielikult jätkusuutliku kasutamise suunas.

Raportis soovitatakse, et tegevuskava abil tuleb oluliselt panustada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisse, kasutades õiglasi heitkogustega kauplemise süsteeme, kindlustades ookeanide ja merede kui taastuva energiaallika uurimist ning kehtestades elektri ja merekütuste võrdse maksustamise. See tähendaks, et sadamas viibivaid laevu julgustatakse kasutama maismaalt pärinevat elektrit.

Lõpetuseks, ettepanek mereseirega tegelevate Euroopa asutuste tegevuse kooskõlastamise kohta heidutaks ja takistaks Euroopa aluste ründamist ja samal ajal tõkestaks ebaseaduslikke tegevusi nagu salakaubavedu, narko- ja inimkaubandus, muutes seeläbi rahvusvahelised veed kindlasti ohutumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (UEN), kirjalikult. − (PL) Arvestades võimalust arutada hr Piecyki raportit Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta, sooviksin juhtida tähelepanu veepoliitika raamdirektiivi rakendamisele, milles nähakse ette tegevuskava Teise maailmasõja järel Põhja- ja Läänemerre uputatud keemiliste relvade kindlakstegemiseks ja kõrvaldamiseks. Viitan plaanidele NordStreami gaasijuhtme ümber, mille ehitamine võib häirida Läänemere põhjas asetsevaid Teisest maailmasõjast pärinevaid relvi. Esialgsete hinnangute kohaselt on seal ligikaudu 40 000 ja 60 000 tonni vahel keemilist laskemoona, millest umbes 12 000−13 000 tonni on mürgine ründeaine. Meil puudub isegi täpne informatsioon suurema osa laskemoona asukoha kohta, seega on õnnetuse toimumise risk tohutu. Kui torujuhe võetakse kasutusele, võidakse kasutada keskkonnale ohtlikke kemikaale. See võib kaasa tuua väga tõsiste tagajärgedega keskkonnakatastroofi. See ohustab otseselt Läänemere rannikul elavate inimeste elu ja tervist. Raportis mainitakse olukorra tekkimist, kus “Euroopa ookeanid ja mered on kõige puhtamad maailmas”. Seepärast pöördun Euroopa Liidu poole, et integreeritud merenduspoliitika suhtes võetaks konkreetsed meetmed ning keelustataks projektide rajamine, mis ohustavad Euroopa elanike turvalisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Poul Nyrup Rasmussen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (PSE), kirjalikult. − (DA) Laevandus tuleb arvata CO2 kvootidega kauplemise süsteemi.

Sotsialistide delegatsioon tegutseb selle nimel, et laevandus lisatakse CO2 kvootidega kauplemise süsteemi. Kuigi see veoliik on eriti keskkonnasõbralik enamiku kaubaveoliikidega võrreldes, toodab laevandus väga olulise osa süsinikdioksiidi heitest, mis ilmselgelt ületab näiteks lennuliiklusest tuleneva osa, mis on samuti kavas peatselt arvata kvootidega kauplemise süsteemi alla.

Seepärast hääletas delegatsioon täna Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika raporti selle punkti poolt, kus on selgesti öeldud, et peame lisama laevanduse CO2 heitkogustega kauplemise süsteemi.

Seepärast lükkasime kõrvale Roheliste/ Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepaneku sama teema kohta. On ebaselge, kas roheliste muudatusettepanek viitab mõnele konkreetsele heitkogustega kauplemise mudelile. Kui see on nii, siis pole me saanud mingit selgitust, mida see täpselt sisaldab. Seetõttu ei soovi me praegu vastu võtta mingit konkreetset mudelit, mis halvimal juhul takistaks ja lükkaks edasi kokkuleppe saavutamise laevanduses tekkiva süsinikdioksiidi heite lisamise osas.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Nõustume täielikult mõnede selles raportis esitatud seisukohtadega, näiteks sellega, et on kiiresti tarvis võidelda laevadelt lähtuva väävli ja lämmastiku oksiidide heite vastu ja et ühine kalanduspoliitika on liiga bürokraatlik ja tsentraliseeritud.

Siiski on enamik esitatud ettepanekutest negatiivsed. Meil on raske mõista, mida võiks saavutada „Euroopa merenduspäeva” kehtestamisega ELi poolt. Samuti peame küsitavaks merealaste teadusuuringute ELi-poolse rahastamise väärtust ja kava laevavrakkide ja veealuste arheoloogiliste paikade uurimiseks ja kaardistamiseks, ning oleme kriitilised mõtte suhtes, et ELi institutsioonid peaksid tegelema merealade ruumilise planeerimisega.

Raport on järjekordne näide sellest, kuidas Euroopa Parlament püüab saavutada mõju üha rohkemates poliitikavaldkondades. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimine, mis jääb sageli vaid sõnakõlksuks ja mida harva kohaldatakse, on silmatorkavalt puudu. Me ei saa sellega nõustuda. Seetõttu hääletasime lõpphääletusel raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Arvame, et liikmesriikide koostööl rajanev merenduspoliitika, mis loob lisandväärtust ja soodustab iga riigi kehtestatud merega seotud poliitikaid ja meetmeid, võiks saavutada positiivset mõju.

Sellegipoolest on parlament taaskinnitamas eesmärke – integreeritud merenduspoliitika jaoks – kuigi nõrgemalt kui eelmises raportis, millega me ei saa nõustuda.

Lisaks sellele, et raport on läbi imbunud föderalistlikust ja geostrateegilisest nägemusest iga liikmesriigi majandusvööndi kasutamise kohta, toetatakse selles ühendusesisese meretranspordi kiiret lõimimist ühisturuga, s.o selle liberaliseerimist; raportis rõhutatakse algatusi Euroopa rannavalve loomiseks, mis on iga liikmesriigi pädevusse kuuluv valdkond; selles toetatakse laevanduse arvamist heitkogustega kauplemise alla – veel rohkem kauplemist; ja paradoksaalsel kombel (või ehk mitte) pooldatakse raportis merenduspoliitika asjakohast läbivaatamist ELi eelarves (?) pärast 2013. aastat; s.o propageeritakse veelkord ELi tsentraliseeritud poliitilist ja majanduslikku võimu midagi vastu pakkumata (isegi kui see üldse oleks vastuvõetav).

Kindlasti sisaldab parlamendi resolutsiooni ettepanek mõningaid ettepanekuid, millega me nõustume – millest mõned me esitasime – kuid need ei korva resolutsiooni ettepaneku negatiivset sisu.

Seepärast hääletasime selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Andsin oma poolthääle Piecyki raportile ELi merenduspoliitika kohta. Eriti tervitan seda punkti, milles tunnistatakse, et ühine kalanduspoliitika on olnud korvamatu katastroof ja et EL peab õppima oma vigadest integreeritud merenduspoliitika arendamisel.

Minu kodumaa, Šotimaa, on merealastes küsimustes Euroopa keskmes ja meile tuleb kasuks kogu liitu hõlmav poliitika, mis katab niivõrd erinevaid valdkondi nagu keskkond, transport, turism ja tööhõive. Siiski tuleb eristada Euroopa merealade mitmekesisust ega tohi teha otsuseid põhimõttel „üks-suurus-sobib-kõigile”, mis on hakanud iseloomustama Euroopa ebaõnnestunud kalanduspoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Roselyne Lefrançois (PSE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest pean Euroopa Liidu jaoks oluliseks võtta võimalikult kiiresti vastu integreeritud merenduspoliitika.

Tegelikult oleks ELil palju võita, kui võetakse vastu sidus strateegia erinevate valdkondlike poliitikate rakendamiseks, millel on mõju merendusele, nagu näiteks teatavad sotsiaal-, tööstus- või keskkonnapoliitikad, ja soodustatakse ka tõelise „vastastikku tuge osutava süsteemi” loomist.

Samuti tervitan tahet tõhustada võitlust kliimamuutuse ja saastamise vastu tõeliste innovatsioonikeskuste rajamise kaudu, millest saavad ka ühenduse rannikupiirkondade konkurentsivõime ja sotsiaalse heaolu allikad.

Lõpetuseks, toetan raportis toodud ettepanekuid merenduspoliitika turvalisuse aspekti kohta ja eriti mõtet koostada selles valdkonnas ühised eeskirjad ja kasutada ühiselt seiremeetodeid ühenduse merealade piires. See võimaldaks meil võidelda merepiraatlusega – nähtusega, mille tagasituleku tunnistajaks oleme viimastel aastatel olnud, samuti kaitsta nende alade looduspärandit ja arheoloogiat, vältimaks katastroofe, millel oleks hukatuslik tagajärg ELi rannikualade arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Willi Piecyki raport „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” käsitleb ülesandeid, mis praegu seisavad Euroopa meretööstuse ees. Raportis toodud soovitused aitavad kergendada üleeuroopalist otsuste tegemist kõnealuses valdkonnas.

Ainult integreeritud merenduspoliitikat kehtestades saame tõhusalt tegeleda ülemaailmsete probleemidega nagu globaliseerumine ja kliimamuutus ning nende mõju meie ookeanidele. Hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Luca Romagnoli (NI) , kirjalikult. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, sooviksin avaldada poolehoidu hr Piecyki raportile Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika kohta.

Olen nõus, et integreeritud merenduspoliitika on vajalik mitte ainult sellepärast, et mered ja ookeanid esindavad üht ELi kõige tähtsamat majandus- ja kaubandusressurssi ja neid tuleb seepärast kaitsta, vaid ka sellepärast, et tõhus ja jätkusuutlik kooskõlastatud tegevus liikmesriikide vahel parandaks viisi, kuidas seda juhitakse ja arendatakse. Üks punkt, mida ma pean põhjapanevaks, on see, et mereliiklust tuleks reguleerida ja parandada kooskõlas kliimamuutuse käsitlemise eesmärkidega ning et mereressursid peaksid olema tähelepanu keskmes kui puhas võimalik alternatiivne energiaallikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (PSE), kirjalikult. − Meie mered on meie ühine ressurss. Vajame kooskõlastatud lähenemist meie merede ekspluateerimise ja reostamise vastu. Seda on võimalik saavutada üksnes tegutsedes koos ELi maadega, kes on huvitatud merenduspoliitikast. Loodan, et järgmisel aastal saab rohkem ELi kodanikke osaleda Euroopa merenduspäeval. Kuna järgmisel aastal langeb see päev Euroopa valimiste ajale, kasutavad ehk kõik kandidaadid 20. maid merenduspoliitika küsimuste esiletõstmiseks.

 
Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2008Õigusalane teave