Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu järgmisel teemal:

suuliselt vastatav küsimus (O-0029/2008/rev), mille on esitanud Elly de Groen-Kouwenhoven, Angelika Beer ja Carolina Lucas fraktsiooni Verts/ALE nimel, Luisa Morgantini fraktsiooni GUE/NGL nimel, Annemie Neyts-Uyttebroeck fraktsiooni ALDE nimel, Ana Maria Gomes fraktsiooni PSE nimel, Ģirts Valdis Kristovskis fraktsiooni UEN nimel ning Karl von Wogau ja Stefano Zappalà fraktsiooni PPE-DE nimel nõukogule: uraani sisaldava lahingumoona keelustamise rahvusvaheline leping (B6-0153/2008),

ja

suuliselt vastatav küsimus (O-0030/2008/rev), mille on esitanud Elly de Groen-Kouwenhoven, Angelika Beer ja Carolina Lucas fraktsiooni Verts/ALE nimel, Luisa Morgantini fraktsiooni GUE/NGL nimel, Annemie Neyts-Uyttebroeck fraktsiooni ALDE nimel, Ana Maria Gomes fraktsiooni PSE nimel, Ģirts Valdis Kristovskis fraktsiooni UEN nimel ning Karl von Wogau ja Stefano Zappalà fraktsiooni PPE-DE nimel komisjonile: uraani sisaldava lahingumoona keelustamise rahvusvaheline leping (B6-0154/2008).

  Elly de Groen-Kouwenhoven, autor. − Proua juhataja, 2007. aasta detsembris võttis ÜRO Peaassamblee ülekaaluka enamusega vastu resolutsiooni, mis kutsus üles uurima uraani sisaldava lahingumoona mõju tsiviilisikute ja sõjaväepersonali tervisele.

Me õnnitleme Saksamaad, Iirimaad ja Itaaliat, kes olid ainsad ÜRO resolutsiooni toetanud NATO riigid. Selle toetuse põhjuseks võib olla asjaolu, et paljud nende sõdurid pöördusid tagasi surmavate haigustega ja/või said hiljem suurte väärarengutega lapsi. Seetõttu palume teistel ELi riikidel järgida nende eeskuju ja esitada ÜRO järelpärimisele vastavad tervisealased aruanded.

Vaesestatud uraani kasutati Balkanil, Iraagis ja Afganistanis. Vaesestatud uraan on jääksaadus ning see on relvade valmistamiseks äärmiselt odav materjal. Selle ülemaailmsed varud on hinnanguliselt 1,3 miljonit tonni. Surmav kogus inimkehas on kaugelt väiksem kui 1 mikrogramm. Lisaks kiirgusele on vaesestatud uraan keemiliselt mürgine ühend. Keegi ei teata vägedele ega riikide elanikkonnale, kus vaesestatud uraani sisaldavat lahingumoona kasutatakse. Maailma Terviseorganisatsiooni ekspertide viimased järeldused vaesestatud uraani kahjulike mõjude kohta on tsenseeritud.

Me soovime, et EL teavitaks oma kodanikke ja mõjutatud riikide elanikkonda. Me kutsume komisjoni ja nõukogu üles tagama, et rahvusvaheline leping sõlmitaks võimalikult kiiresti.

Selleks et saada täpset ülevaadet sellest asjast, on viimane aeg, et komisjon ja nõukogu avaksid juurdepääsu kõigile olemasolevatele raportitele ning algataksid täiendavaid uurimusi, mida parlament on nõudnud alates 2001. aastast. Seniks kordame oma üleskatset keelustada vaesestatud uraani kasutamine, lähtudes ettevaatuspõhimõttest.

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, autor. − (NL) Võitlus vaesestatud uraani relvades ja lahingumoonas kasutamise ülemaailmse keelustamise eest on üks osa meie üldisest võitlusest relvakontrolli ja desarmeerimise eest. Me keskendume eriti sellistele relvadele ja lahingumoonale, mis on eriti ohtlikud ja kahjulikud tsiviilisikutele ning mille kahjulik mõju püsib ka pärast konflikti, nagu näiteks maamiinid, kobarpommid ja vaesestatud uraani sisaldavad relvad. Ma tean, et natuke irooniline on rääkida relvadest, mis on ohtlikumad ja kahjulikumad kui mingid teised relvad, aga nii see on. Sellepärast keskendume neile, mille mõju süütule tsiviilelanikkonnale võib olla kõige kahjulikum.

2006. aasta novembris tegi parlament üleskutse moratooriumi kehtestamiseks sellistele relvadele ehk siis vaesestatud uraani sisaldavatele relvadele. Möödunud aastal võttis minu kodumaa Belgia vastu seaduse, mis ei kehtestanud igasugusele uraani kasutamisele relvades üksnes moratooriumi, vaid keelustas selle täielikult, ning arvan, et võin selle üle veidi uhkust tunda. Nüüd tahaksin komisjonilt ja nõukogult küsida, milliseid samme nad kavatsevad astuda, et muuta moratoorium üldisemaks ning toetada üldist keelustamist.

Lisaks, nagu eelmine kõneleja juba pikalt seletas, näib, et uraani sisaldav lahingumoon avaldab kahjulikku mõju ka neid kasutavatele või nendega kokku puutuvatele sõduritele. Isegi kui see ei ole veel täiesti kindel, on nõukogul siiski soovitav tagada, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames operatsioonidel osalevad sõdurid ja muu personal ei puutuks kokku sedalaadi ohtudega. Seetõttu tahaksin nõukogult küsida, milliseid konkreetseid meetmeid rakendatakse, et sellistel operatsioonidel osalevad sõdurid ja personal ei puutuks kokku nende ohtudega ning et nendega ei puutuks kokku ka selliste operatsioonide toimumispiirkondade elanikud. Ma olen tänulik teie vastuse eest.

  Ana Maria Gomes, autor. − (PT) Proua juhataja, volinik, hiljutises kirjas Londoni ajalehele The Times soovisid Briti sõjaväekomandörid, et Ühendkuningriigi valitsus liituks nendega, kes teevad kampaaniat kildlahingumoona keelustamiseks. Nende põhjendus oli sama, mida kasutati seoses isikuvastaste miinidega: kuigi relv võib olla kasulik lühikeses perspektiivis, on pikas perspektiivis valimatu kahju põhjustamine sõjalises loogikas piisav põhjus, miks vastutustundlikud relvajõud peaksid nende kasutamisest loobuma.

Samasugune loogika kehtib ka vaesestatud uraani sisaldava lahingumoona suhtes. Euroopa sõjaväeühenduste organisatsioon EUROMIL jälgib seda teemat hoolikalt ning selle seisukoht, mis põhineb sõjaväepersonalilt üle Euroopa saadud teabel, on kategooriline: vaesestatud uraani sisaldava lahingumoona kasutamisest tuleb loobuda esimesel võimalusel.

Euroopa Parlament on juba väljendanud oma toetust nende relvade täielikule keelustamisele ning ÜRO Peaassamblee möödunud aasta detsembri resolutsioon, mis lisas vaesestatud uraanis sisaldavate relvade ja lahingumoona teema peaassamblee kuuekümne kolmanda istungi päevakorda, kinnitas, et Euroopa Parlamendil on õigus, kui ta haarab selles ohjad ja palub seda teha ka nõukogul selles arutelus desarmeerimise ja humanitaarõiguse üle.

Meie seas olevate skeptikute vastuargumendid ei pea vett. Kõige lihtsam ettevaatuspõhimõte nõuab nende relvade häbimärgistamist veel enne, kui praegused hulgalised kaudsed tõendid nende valimatule ja kantserogeensele mõjule asenduvad ümberlükkamatu teadusliku tõestusega.

Mida ütlevad inimesed ja isegi tänased skeptikud meie, poliitikute kohta kümne aasta pärast, kui nende relvade kahjulik mõju on kahtlusteta selgeks saanud, kui me ei ole vahepeal midagi teinud nende kasutuselt kõrvaldamiseks? Kas nad ütlevad sama, mida praegu isikuvastaste miinide kohta: kuidas nad küll võisid nii kaua oodata!

  Ģirts Valdis Kristovskis, autor. − (LV) Daamid ja härrad, esiteks tahaksin rõhutada, et ma kutsun oma kodumaad Lätit üles nõustuma ÜRO 2007. aasta detsembri resolutsiooniga. Teiseks kutsun kõrget esindajat esitama põhjendatud arvamust selles resolutsioonis sisalduva algatuse kohta. Kolmandaks kutsun Euroopa Liitu üles tagama, et liikmesriikidele edastataks teavet selle kohta, millist liiku lahingumoona kasutamist operatsioonidel võib eeldada. Vaesestatud uraani kontekstis on mul konkreetne isiklik kogemus. Ma olin viis ja pool aastat Läti kaitseminister. Just minu ametiajal ühines Läti Ameerika Ühendriikide koalitsiooniga Iraagi sõjas. Sel ajal tekkisid mitmel korral kahtlused vaesestatud uraani kasutamise kohta Iraagis. Rahvusvaheline üldsus reageeris sellele teemale teravalt. Läti üksused ei kasutanud vaesestatud uraani sisaldavat lahingumoona. Samas paluti mul Lätis mitme kuu jooksul koalitsiooni ministrina võtta poliitiline vastutus nende sündmuste eest. Kahjuks ei olnud ma koalitsiooni ministrina teavitatud vaesestatud uraani kasutamisest. See on lubamatu. ELi liikmesriigid ei pea ainult tõsiselt hindama seda liiki lahingumoona vajalikkust nende relvaarsenalis, vaid Euroopa Liit peab ka tagama, et liikmesriikide jaoks oleks kohustuslik vahetada teavet vaesestatud uraani võimalikust kasutamisest operatsioonidel. Tänan teid tähelepanu eest.

  Juhataja. − Härra Kristovskis, ma ei katkestanud teid, sest teie ülevaade tööst Läti ministrina oli äärmiselt oluline, aga ma tahan märkida, et te ületasite tunduvalt ettenähtud aega.

  Stefano Zappalà, autor. − (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, sel teemal on minevikus palju räägitud ja kahjuks ma arvan, et enne lõpliku lahenduse leidmist tuleb veel palju rääkida; seda ütlesid enne ka minu kolleegid, kes seda väga hästi seletasid.

Mõned liikmesriigid on kehtestanud meetmed sedalaadi lahingumoona tootmise ja igasuguse kaubanduslikel või sõjalistel eesmärkidel kasutamise keelustamiseks. See parlament on esitanud mitmeid taotlusi, fotode ja tunnistuste näol on olemas dokumente ning on piisavalt põhjust arvata, et Itaalia sõjaväelased surid kokkupuute tõttu sedalaadi relvadega.

Olemas on ÜRO resolutsioon, mis väljendab laialdast muret, ning mitmelt poolt on taotletud selle küsimuse süvitsi uurimist. Eksisteerib ettevaatuspõhimõte, mis vastavalt Euroopa Liidu õigusele peaks ette kirjutama üldise moratooriumi vähemalt kindlate teaduslike andmete saamiseni.

Ent ükski neist asjadest ei ole seni andnud oodatud tulemust. Vaesestatud uraani kasutatakse jätkuvalt nii maa- kui ka linnapiirkondade sõjakolletes. Pole kahtlust, et keemiline aine tungib pinnasesse, satub põhjavette ja põllukultuuridesse, ning pole kahtlust, et pinnasega kokku puutuvad vaesestatud uraani osakesed hajuvad aluspinnasesse, saastades põhjavett ja põllumajandussaadusi, tuues ilmselt kaasa haiguste leviku sellega kokku puutuvas elanikkonna seas ning vee- ja loodusjõudude ringluse tõttu vähemal määral ka kogu maailmas, arvestades eriti üha laienevat ülemaailmset turusüsteemi.

Võib möönda, et veel ei ole kindlaid ohtu tõestavaid uurimusi, kuid ei saa kahelda selles, et meile täna teada olevad andmed ei välista ohu olemasolu. Ainuüksi see kaalutlus peaks sundima arenenud demokraatiad seda asja põhjalikumalt uurima ja otsust langetama.

Eelkõige Euroopa Liit ei saa minu arvates senist tegevusetust jätkata. Liidul on oma liikmesriikide, ülejäänud maailma ja oma kodanike ees selged kohustused. Liidul on majanduslikke ressursse, mida saab kasutada, ning tal ei ole teaduslikke piiranguid ega puudust laboratooriumidest. Tegevusetus on kahtlemata tingitud teadlikust valikust, mitte ressursside ja vahendite puudusest.

Seda kõike arvestades on selge, et nõukogu ja komisjon ei saa vältida oma tsiviilisikutest või sõjaväelastest kodanike saatmist maailma piirkondadesse, kus seda liiki lahingumoona kasutatakse ja on kasutatud, aga samuti ei saa nad hoiduda varakult kõigi võimalike algatuste käivitamisest, et muuta nende tootmise ja kasutamise korda ning valmistuda teaduslike andmete kontekstis nende relvade otseseks keelustamiseks ja lõplikuks hävitamiseks.

See on see, mida me tahame, lootuses, et nõukogu ja komisjon näitavad praktikas oma vastutustunnet, arvestades, et see ei ole ainult selgelt poliitiline küsimus, vaid hõlmab rahvatervist.

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Proua juhataja, tänan teid väga. Tahaksin nõukogu nimel tänada ka parlamendiliikmeid selle eest, et nad tõstatasid ülemaailmse keelu või uraani sisaldava lahingumoona keelustamise rahvusvahelise lepingu küsimuse.

Loomulikult liikmesriigid tõenäoliselt teavad, et sellist lepingut ei ole veel olemas. Pole olemas mitmepoolset lepingut, mis reguleeriks vaesestatud uraani sisaldavate relvadega seotud küsimusi. Samuti on teada, et nõukogus ei ole üksmeelt.

Hiljuti toimus ÜROs arutelu vaesestatud uraani sisaldava relvastuse mõjude üle, kus ÜRO esimene komisjon võttis möödunud aasta lõpul vastu resolutsiooni „Vaesestatud uraani sisaldava relvastuse ja lahingumoona kasutamise mõju”. Nagu on juba mainitud, hääletasid ELi liikmesriigid selle resolutsiooni suhtes erinevalt. Ma ütleksin, et väga erinevalt: viis hääletasid poolt, neli hääletasid vastu ja kõik ülejäänud jäid erapooletuks. Ma ütleks, et see näitab üsna hästi praegust olukorda maailmas.

Teie loal tahaksin nüüd üritada lühidalt vastata esitatud konkreetsetele küsimustele.

Esimese küsimuse kohta seoses Euroopa Parlamendi otsusega, mis käsitleb bioloogilisi ja mitmeid tavarelvi, tahaksin märkida, et Euroopa Liit on olnud, on ja jääb väga aktiivseks oma rahvusvahelistes püüdlustes bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni täitmise nimel. Muu hulgas mängis EL olulist rolli teisel ülevaatekonverentsil 2006. aastal ning jätkab aktiivset tegutsemist kogu teise ekspertprogrammi jooksul kuni 2011. aastaks kavandatud järgmise ülevaatekonverentsini.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid osalevad aktiivselt praegustel tavarelvastuse konventsiooni läbirääkimistel, mis hõlmavad ka arutelu kobarpommide kasutamise humanitaartagajärgedest. Liikmesriigid tahavad koostada läbirääkimistel käesoleva aasta lõpuks õiguslikult siduva dokumendi, mis arvestab kobarpommide kõigi aspektidega.

Teise küsimuse osas tahan selgitada, et seni ei ole vaesestatud uraani sisaldavad relvad sisaldunud Euroopa Liidu massihävitusrelvade strateegias. Praegu toimub veel arutelu, kas sellist lahingumoona on üldse võimalik lugeda massihävitusrelvadeks. Mõnede arvates on vaesestatud uraan juba kaetud tavarelvastuse konventsiooniga, teiste meelest tuleks selle konventsiooni osaks olevat 3. protokolli laiendada, nii et see käsitleks ka vaesestatud uraani sisaldavaid kuule ja lõhkepäid. Lühidalt, arutelud veel jätkuvad.

Kolmanda küsimuse puhul tahaksin selgitada, et sõjalise varustuse, kaasa arvatud Euroopa Liidu operatsioonidel kasutatava lahingumoona valik on liikmesriikide otsustada ning kuna meil ei ole selles küsimuses mitmepoolset kokkulepet, ei saa ma anda mingit lisateavet vaesestatud uraani kasutamise kohta.

Neljas küsimus seoses Euroopa Liidu operatsioonidel osalevate sõdurite ja tsiviilisikute ohutuse tagamisega: tahan märkida, et ohutuse tagamise eest vastutab Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud tegevuskava raames tegutsev operatsiooni komandör, kes peab rakendama kõiki meetmeid, mida ta vajalikuks peab. Loomulikult peab ta ühtlasi arvestama tegevuse piiranguid.

Euroopa Liidu tsiviilmissioonidel vastutab selle eest tsiviiloperatsiooni komandörile alluv missiooni juht.

Viimase küsimuse kohta, mis käsitleb Euroopa Ülemkogu ja Ameerika Ühendriikide, valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute dialoogi, võin öelda ainult seda, et kuni praeguseni ei ole dialoogis Ameerika Ühendriikidega seda küsimust tõstatatud – samuti ei ole seda veel tõstatatud teiste küsimuses nimetatud osapooltega. Igal juhul jälgin huviga edasist arutelu selles küsimuses.

Tänan teid.

  Louis Michel, volinik. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, 2006. aasta novembris vastu võetud parlamendi otsus kutsub Euroopa Liitu ja liikmesriike üles laiendama teatavate tavarelvade konventsiooni 3. protokolli kohaldamisala, et piirata vaesestatud uraani sisaldavate relvade kasutamist. Soovin sellele täiskogule meenutada, et parlament kutsub üles tegevusele, mis, nagu te teate, väljub komisjoni volituste piiridest, kuna komisjon ei ole selle konventsiooni osalisriik. Lisaks ei ole aluslepingute kohaselt ühenduse institutsioonidel sõjaväelistes küsimustes mingeid volitusi. Sellegipoolest ei taha ma jätta muljet, et komisjon on ükskõikne teatud tavarelvade konventsiooniga kaetud relvade tootmise, ladustamise ja kasutamisega seotud probleemide või üldiselt ebainimlike relvade teema suhtes. Tegelikult on komisjoni seisukoht hoopis vastupidine.

Komisjon on täielikult pühendunud nõukogu poolt möödunud aastal vastu võetud ühtse tegevussuuna rakendamisele, mis toetab tavarelvade konventsiooni ja selle protokollide universaalset iseloomu. Käesoleval aastal on peetud kolm seminari: üks märtsis Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidele Santo Domingos ning veel kaks möödunud kuul Aafrika riikidele Lomés. Pärast neid seminare on Dominikaani Vabariik juba teatanud, et on valmis konventsiooni peatselt ratifitseerima, ning Suriname on öelnud, et on valmis astuma vajalikke samme ratifitseerimise suunas. Samuti toetab komisjon bioloogiliste relvade konventsiooni järgimist ning tegeleb jätkuvalt ka algatustega tavarelvade konventsiooni ja Oslo rahuprotsessi raames uue õigusakti loomiseks seoses kobarpommide põhjustatud humanitaarprobleemidega.

Lisaks on komisjon astunud samme seoses lõhkemata lahingumoona põhjustatud probleemidega. Näiteks 2006. aastal eraldati viis miljonit eurot, et aidata koristada Liibanonis lõhkemata sõjamoona.

Seoses teise küsimusega ei saa me meie käsutuses olevate teaduslike andmete alusel kinnitada, et vaesestatud uraani sisaldav lahingumoon põhjustab olulist riski vastavate lahingupiirkondade tsiviilelanikele või neis piirkondades teenivatele või teeninud sõjaväetöötajatele. See on ÜRO, Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri uurimustes väljendatud arvamus ning seda arvab ka Euroopa Komisjoni poolt Euratomi asutamislepingu artikli 31 kohaselt moodustatud ekspertrühm, kes väidab järgmist, tsiteerin: „Olemasoleva teabe põhjal järeldatakse, et kokkupuude vaesestatud uraaniga ei tekita mingeid tuvastatavaid mõjusid tervisele eeldatavate võimalike realistlike dooside juures,” tsitaadi lõpp. Komisjon on valmis seda küsimust veel kord uurima. Ta jätkab samuti oma personali tervise tagamist ning juhindub Maailma Terviseorganisatsiooni juhistest, kui personali missioonile saatmine toimub tingimustel, mis võimaldavad potentsiaalset kokkupuudet vaesestatud uraaniga.

Mis puudutab dialoogi EUROMILiga, siis on komisjon loomulikult valmis rääkima kõigi kodanikuühiskonna esindajatega.

Kolme viimase küsimuse osas ei kavatse komisjon praegu lubada neis valdkondades mingeid rahalisi eraldisi.

ISTUNGI JUHATAJA: ADAM BIELAN
Asepresident

  Jana Hybášková, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (CS) Vaesestatud uraani sisaldavad relvad on keskkonnale tohutuks koormaks. Väide, et nende kahjulikku mõju pole tõestatud, kõlab täiesti absurdselt igaühe jaoks, kes on kunagi näinud nende kasutamise tagajärgi. Räpased pommid purustavad enamiku moodsate tankide mitme sentimeetri paksused soomusplaadid. Nende hävitusjõud on tohutu. Nad mõjutavad inimeste tervist. Nad tapavad halastamatult. Pole mingit kahtlust, et nendega kauplemine peab lakkama ja nende tootmine, kasutamine ja ladustamine tuleb lõpetada. Parlament ja Euroopa Liit rajavad samm-sammult Euroopa relvajõude ja Euroopa kaitset. Meist saab tulevikus nii NATO kui ka Ameerika Ühendriikide partner. Seetõttu peab meist saama usaldusväärne partner. Püsti tõusmine ja hüüdmine, et „kutsun üles kehtestama moratooriumi vaesestatud uraanile”, on koomiline. Samavõrd koomiline on paluda nõukogul koostada mõju uuring. Esmalt on vajalik saavutada poliitiline konsensus liikmesriikide, näiteks Prantsusmaa, Suurbritannia ja võib-olla ka Tšehhi Vabariigi vahel. Seejärel peame hakkama tegema koostööd ÜROga, et valmistada ette vaesestatud uraani keelustamise rahvusvaheline leping. See peab hõlmama kõigile liikmesriikidele vastuvõetavat kava uraani tootmise, ladustamise ja sellega kauplemise järkjärguliseks keelustamiseks ning peab määrama tähtaja selle kasutamise lõplikuks keelustamiseks. Seejärel peab toimuma konverents, mis selle kava heaks kiidab ning käivitab nende relvade lõpliku keelustamiseni viiva protsessi.

Meil on vaja korrektset analüütilist uurimust kõrvalmõjude hindamiseks. Aga ennekõike on meil vaja poliitilist koostööd, mis käivitab järkjärgulise protsessi poliitilise tahte leidmiseks ning rahvusvahelise tunnustuse, konsensuse ja otsuse saavutamiseks. See protsess võtab aastaid. Oleks suurepärane, kui Euroopa Liit oleks üks osapool uues vaesestatud uraani igasuguse sõjalise kasutuse keelustamise lepingus. Seetõttu peame käituma vastutustundlikult. Ärgem lubagem tobedal karjumisel, ametialasel võhiklusel ja lõpetamata tööl vähendada ELi usaldusväärsust. Me peame jääma partneriteks selles olulises mängus.

  Elizabeth Lynne, fraktsiooni ALDE nimel. – Ühendkuningriigis usuvad sajad veteranid, et kokkupuude vaesestatud uraaniga Esimeses Lahesõjas on põhjustanud neil kroonilisi haigusi ja puudeid, ning Iraagis on tõendeid, et vaesestatud uraani kasutamine on põhjustanud ainult ühe silmaga või puuduvate silmadega laste sündide sagenemist. Kaheksast silmadeta sündinud lapsest seitsme isad puutusid 1991. aastal Iraagi sõja päevil kokku vaesestatud uraaniga.

Vähemalt 17 riigi relvaarsenalis on veel vaesestatud uraani sisaldavaid relvi; nende hulgas on kolm ELi liiget: Prantsusmaa, Kreeka ja Ühendkuningriik. Me vajame nüüd tungivalt rahvusvahelist lepingut, mis kehtestaks kohe moratooriumi vaesestatud uraani sisaldavate relvade kasutamisele, arendamisele, tootmisele, varumisele, võõrandamisele ja katsetamisele ning nõuaks samuti olemasolevate varude ümbertöötlemist või hävitamist. Ma loodan, et kõik toetavad kõnealust resolutsiooni.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Härra juhataja, juba ettevaatus on piisav põhjus, et töötada vaesestatud uraani sisaldavate relvade tõhusa kõrvaldamise nimel. Kindlasti tuleb kiirendada ekspertuuringuid selliste relvade mõju kohta inimestele ja looduskeskkonnale. Samas oleks kohe võimalik kehtestada moratoorium selliste relvade kasutamisele ning selle küsimuse võiks lahendada uue Euroopa julgeolekustrateegia raames. Meie ees seisev ülesanne on alustada tööd ÜRO süsteemil põhineva rahvusvahelise lepinguga. Selline leping reguleeriks seda tüüpi relvade kasutamist, tootmist, ladustamist ja katsetamist.

  Tobias Pflüger, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Härra juhataja, see arutelu oleks pidanud toimuma juba ammu. Mul on hea meel, et täna see toimub. Paljud riigid ja eriti lääneriigid kasutavad oma sõdades lahingumoonana vaesestatud uraani selle suure läbistusjõu tõttu, eriti soomussõidukite vastu. Samas sisaldab vaesestatud uraanist valmistatud lahingumoon äärmiselt mürgiseid keemilisi aineid – teiste sõnadega, see on toksiline – ning on ka radioaktiivne. Vaesestatud uraan on tuumatööstuse kõrvalsaadus, mis tekib uraani rikastamise või tuumarelvade tootmise käigus. Lühidalt öeldes on tuumaenergia kasutamine ka üks osa probleemist.

Vaesestatud uraani sisaldav lahingumoon avaldab pikaajalist mõju. Sihtmärgi tabamisel vabaneb vaesestatud uraan kõrge temperatuuri juures ja põleb vaesestatud uraani oksiidideks, mis võtavad peene alfaradioaktiivse mürgise tolmu kuju, mida on lihtne sisse hingata ning mida tuul ja vesi võivad laiali kanda. Seda tolmu on raske keskkonnast kõrvaldada ning sissehingamisel jääb see kopsudesse. Me oleme kuulnud Lahesõja sündroomist ja Balkani sündroomist; korduvalt on täheldatud sedasama nähtust, et võitlejatel tekivad vähkkasvajad, näiteks kopsuvähk, mis on tingitud kokkupuutest vaesestatud uraani oksiidiga. Samuti on selliste vähkkasvajate sagedus kasvanud nende piirkondade elanike seas, kus sellist lahingumoona on kasutatud.

Huvitav on see, et vaesestatud uraani sisaldava lahingumoona sõjaline tõhusus on tegelikult väga väike, samas kui selle kasutamisega kaasneb mitmeid raskesti hinnatavaid riske. NATO kasutas vaesestatud uraani sisaldavat lahingumoona oma agressioonisõjas Jugoslaavia vastu. Iraagis on Ameerika Ühendriikide väed kasutanud kokku 300 tonni vaesestatud uraani sisaldavat lahingumoona. Selles riigis, eriti Bagdadis, on suurenenud väärarenguga laste osakaal. Afganistani valitsus on nüüd nõudnud juurdlust vaesestatud uraani sisaldava lahingumoona kasutamise kohta Afganistanis ning väidab, et Ameerika Ühendriikide sõjavägi ei teatanud, et kasutab vaesestatud uraani sisaldavat lahingumoona, eriti riigi idaosas. Vaesestatud uraani sisaldavat lahingumoona kasutati Liibanoni sõjas, peamiselt Iisraeli poolt, ning samuti kasutati seda laialdaselt Esimeses Lahesõjas. Saastega kokku puutunud võitlejate arv on hinnanguliselt 66 000.

Probleem on selgelt nähtav. Veteranid, näiteks Kenny Duncan Ühendkuningriigist, on saanud juba esimesi sõjaväepensione seoses vaesestatud uraani mõjuga. Kui vaesestatud uraanitolm oleks näiteks kosmeetikatoode või toiduainetootmises kasutatav aine, oleks see juba ammu keelustatud. Vägedele antakse korraldus kanda vaesestatud uraani sisaldava lahingumoonaga töötamisel kaitserõivaid. Euroopa sõjaväeühenduste organisatsioon EUROMIL on nõudnud seda lahingumoona tulistavate relvade keelustamist. Belgia on vaesestatud uraani sisaldava lahingumoona keelustanud ja me õnnitleme teda selle puhul. ÜRO desarmeerimise ja rahvusvahelise julgeoleku komitee otsustas 122 poolt- ja 6 vastuhääle ning 35 erapooletu häälega nõuda raportit vaesestatud uraani sisaldava relvastuse ja lahingumoona kasutamise kahjuliku mõju kohta. Kuue vastuhääle hulgas olid Tšehhi Vabariigi, Prantsusmaa, Hollandi ja Ühendkuningriigi hääled. Me vajame vaesestatud uraani sisaldava lahingumoona tootmise ja kasutamise keelustamist.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, vaesestatud uraani kasutamine sõjalistel eesmärkidel on vastuolus rahvusvahelise õigusega; on vastuvaidlematuid tõendeid selle reaalsest toksilisusest nii inimesele kui ka keskkonnale. Ma nõustun, et Euroopa julgeolekustrateegia raames tuleb seda asja täielikult kaaluda, ning olen seisukohal, et nende relvade keeld liidu liikmesriikides peab olema totaalne ja täielik.

Mõlemad küsimused esitavad hinnanguid ja tõstatavad põhjendatud ühiseid teemasid, mida on laialdaselt dokumenteeritud; kasutan siin võimalust mainida Balkanil teeninud Itaalia sõdurite näidet, kes ootavad endiselt õiglast kompensatsiooni, mida, ma kardan, nad kunagi ei saa. Kuna liit ei ole nähtavasti võimeline hüvitama minevikus tehtud kahju, peaks ta vähemalt andma otsustava, tugeva märguande tulevikuks, keelustades seda tüüpi relvade tootmise, ladustamise ja turuleviimise liidu liikmesriikides.

  Luisa Morgantini, autor. − (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma pean Jana Hybášková üleskutset reaalpoliitikaks ekslikuks ja üldse küüniliseks. Laiskus, hooletus ja riigisaladused ei ole lubatavad seal, kus mängus on inimeste tervis.

Uraani sisaldavate relvade kasutamine tekitab laastavaid ja parandamatuid tagajärgi. Plahvatamisel paiskub uraani sisaldavatest lõhkekehadest peent saastavat tolmu; see saastab õhku, maad ja vett, tungib hingamisteedesse ning suurendab kasvajate, leukeemia ja väärarengute tõenäosust. Igaüks, kes neid kasutab, toimib ilmselt rahvusvahelise humanitaarõiguse vastaselt. Sõjaväetöötajatest ohvrite perede ühendus on arvutanud, et pärast 1991. aasta Lahesõda on ainuüksi Itaalias selle tõttu surnud 50 inimest. Hiljuti ütles kaitseminister, et surnute arv on 77 ning haigestunud inimeste arv jääb mitmesaja ja umbes kahe tuhande vahele.

Ajavahemikul 1991–2003 kasutati üle 2000 tonni vaesestatud uraani. Umbes 70% Iraagi territooriumist on saastunud ning veel tänagi ei ole me kindlad, kui suur on vaesestatud uraani kasutamise kohutav hind inimeludele. Ma olen näinud Iraagis Basra haiglas väärarenguga laste kehasid; ma olen näinud nende väikestele kehadele tekitatud kohutavat kahju. Tuhanded näota tsiviilisikud elavad ja surevad endiselt kiiritusega saastunud maal: Iraagis, Afganistanis, Kosovos, Bosnias, Somaalias, teadmata midagi oma saatusest.

Alates 2001. aastast oleme Euroopa Parlamendina taotlenud moratooriumi kehtestamist. Me kinnitasime seda 2006. aastal resolutsiooniga keemiarelvade ja ebainimlike tavarelvade kohta. 2007. aastal ülekaaluka enamusega ÜROs vastu võetud resolutsiooniga palutakse ÜRO liikmesriikidel uurida tervisele põhjustatavat kahju. Selle vastu hääletas kuus riiki: Ameerika Ühendriigid, Iisrael ja kahjuks mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, nimelt Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Tšehhi Vabariik ja Holland. Selle asemel oleksid nad pidanud järgima Belgia eeskuju, kellest sai 2007. aasta märtsis maailma esimene riik, kus otsustati vaesestatud uraan selle mürgisuse tõttu täielikult keelustada.

Koos teiste, mul on hea meel öelda, kõiki poliitilisi veendumusi esindavate kolleegidega argumenteerisin ma tugevalt selle arutelu korraldamise poolt, sest oluline on võidelda rahvusvahelise, humanitaar- ja keskkonnaõiguse rikkumiste vastu ning tagada, et sõjaväelised hierarhiad, riigid ja sõjatööstus vastutaks täielikult oma tegude eest. Tegematajätmised ja sõjasaladused, inimeste kaitset käsitlevate eeskirjade ja ettevaatuspõhimõtte eiramine võivad uraaniga seotud ohtu meie eest varjata koos võimalusega hoida ära paljude inimeste surma.

Neil põhjustel kordan meie otsuses tehtud üleskutseid, eriti üleskutset tagada maksimaalne läbipaistvus, tähistades saastunud alad, ning eelkõige minna edasi kohese moratooriumi ideega, et saavutada endiselt ohvreid nõudvate vaesestatud uraani sisaldavate relvade ja kobarpommide täielik keelustamine. Näiteks Liibanonis lasi Iisraeli sõjavägi viimastel tundidel enne tagasitõmbumist külade ja kodude suunas välja üle miljoni kobarpommi.

Tehke midagi. Ma tänan nõukogu ja komisjoni nende vastuste eest, aga ka nende tulevase tegevuse eest, vaatamata volinik Micheli nimetatud piirangutele, et vabaneda uraani sisaldavatest relvadest ja kobarpommidest.

  Janusz Onyszkiewicz (ALDE). – (PL) Vaesestatud uraan on 70% raskem kui tina. Tänu selle kineetilisele energiale suudab isegi väga väikese kaliibriga mürsk tankisoomusest läbi tungida. Sellepärast on vaesestatud uraani sõjanduses kasutatud. Maailmas on ligikaudu poolteist miljonit tonni vaesestatud uraani. Võib hästi mõista kiusatust seda kasutada. Ent nagu selgub, ei ole seda tüüpi relvad osutunud kaugeltki nii tõhusaks, nagu oodatud. Seitsekümmend protsenti kahjustatud Iraagi tankidest said kahjustada teist liiki relvade tõttu.

Mõistagi on õhus küsimus selliste relvade kasutamise tagajärgede kohta. Tuleb selgelt öelda, et lõplikku vastust veel ei ole. Lõpuks on tuhanded inimesed aastaid uraanikaevandustes töötanud ilma mingite nähtavate halbade mõjudeta. Sellegipoolest ümbritsevad seda küsimust veel kahtlused, mistõttu tuleks välja kuulutada moratoorium, et selle küsimuse saaks lõplikult lahendada.

  Roberto Fiore (NI). – (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, vaesestatud uraani kasutamisest tingitud kahjude olemus ja ulatus on sellised, et kohatu oleks seda nimetada kaasuvaks asjaoluks. Kahju tabab vaenlase personali ja neid relvi kasutavat personali järjestikuste lainetena: näiteks Lahesõja sündroom, Balkani sündroom.

Inimesed, kes veel aastakümneid hiljem kahju kannatavad, on sõjakoldeis elanud tsiviilelanikud, kes hingavad ja neelavad vaesestatud uraani, mis saastab põhjavett ja toiduahelat, ning kes kogevad kiirguse mõju. Kõrgeimat hinda raskemetallide kiiritusega kokkupuutel tekkivate tüüpiliste kahjustuste eest, millega me kõik kursis oleme, maksavad lapsed, kasvavad kehad, eriti veel sündimata lapsed. Seda tõestab geneetiliste väärarengute ja laste kasvajate märkimisväärne kasv piirkondades, kus uraani on kasutatud.

Hiljutine Suurbritannias BBC korraldatud uuring näitas, et 24 tundi pärast Balkani tihedat pommitamist oli atmosfääri radioaktiivsus Põhja-Inglismaal kõrgeimal registreeritud tasemel. Seetõttu ei tee me ettepanekud ainult vaesestatud uraani keelustamiseks, vaid ka nende, kes seda täies teadlikkuses selle kahjulikest mõjudest ja keelu kehtivuse ajal kasutavad, sõjakuritegude eest vastutuselevõtmiseks.

  Gerard Batten (IND/DEM). - Härra juhataja, kui me räägime juba radioaktiivsete relvade teemal, siis see parlament on olnud tähelepanuväärselt vaikne ühe Briti kodaniku – kes kahjuks on seega ka ELi kodanik – teemal, kes hukkus Londonis 2006. aasta detsembris radioaktiivse relva tõttu. Ma viitan mõistagi Aleksandr Litvinenkole, kes mõrvati riiklikult toetatud terrorismiakti käigus poloonium-210ga.

Selle kuriteo peamine kahtlusalune on Andrei Lugovoi, kes on nüüd Venemaa parlamendi liige ja keda Venemaa põhiseadus ei luba välja anda. Vahepeal lükatakse Briti kohtutes tagasi Aleksandr Litvinenko lese taotlus tema abikaasa surma kohta juurdluse korraldamiseks, mis võiks heita valgust tema mõrva tõendusmaterjalidele, samas kui kuriteos kahtlustatavate üle pole võimalik kohut mõista.

See mõrv oli Venemaa sõjaline akt Ühendkuningriigi vastu. Briti valitsus ei taha seda fakti tunnistada. Aga kui te tahate rääkida radioaktiivsetest relvadest, miks mitte pidada arutelu Aleksandr Litvinenko mõrva ja selle kaugeleulatuvate tagajärgede üle?

  Janez Lenarčič, eesistuja. − (SL) Väga lühidalt, tahaksin avaldada tänu selle arutelu eest. Tahan korrata, et nõukogu jääb välisjulgeoleku teemadel väga aktiivseks vastavalt ELi strateegiale massihävitusrelvade leviku vastu. Nende strateegiate raames uuendatakse pidevalt nõukogu prioriteetseid eesmärke ning pidevalt arvestatakse uute arengutega selles valdkonnas, mis lisatakse siis ka uuendatud dokumentidesse.

Selliseks näiteks on nõukogu poolt vastu võetud meede, millega toetati mõnede tavarelvade keelustamise ja piiramise konventsiooni ülemaailmset vastuvõtmist.

On huvitav, et selle konventsiooni 5. protokolli eesmärk on võimalikult rohkem vähendada plahvatusohtlike sõjaliste jäätmete teket pärast sõjaliste konfliktide lõppu. Samuti on huvitav, et vaesestatud uraani sisaldavate relvade suurimad tootjad ja kasutajad on juba eespool nimetatud konventsiooni osalisriigid.

Veel on vara teha mingeid ennustusi. Ma olen seda olukorda nõukogus maininud, mis nähtub peaassamblee esimese komitee otsuse hääletustulemustest, mida on täna korduvalt nimetatud. Tuleb loota, et sellised arutelud nagu nüüd Euroopa Parlamendis toimunu aitavad kaasa nõukogus konsensuse saavutamisele. Samas kuuleme sellest rohkem lähitulevikus.

Tänan teid.

  Louis Michel, volinik. − (FR) Väga lühidalt, härra juhataja, mõistagi võtan ma teadmiseks kõik siin tehtud hiilgavad märkused ja konkreetsed ettepanekud ning kavatsen edastada need oma kolleeg Benita Ferrero-Waldnerile ja komisjonile.

Samas pean täiskogule meenutama, et komisjoni tegevusvõimalused on väga piiratud. Loomulikult on tal õigus esitada deklaratsioone ja üleskutseid; ta võib esitada ettepanekuid, aga rohkemaks tal volitusi ei ole. Tahan, et see oleks selge.

Samas, olles seda öelnud, võtan teadmiseks väga selge sõnumi, et vaja on läbipaistvuse tagatist, nagu Luisa Morgantini ütles. Ma olen vägagi selle idee poolt. Ta soovitab moratooriumi ja ma annan selle soovituse edasi. Samuti tundub, et ma tajusin vajadust uuendada seni korraldatud uuringuid või selle võimalikkust. Pole mingit põhjust, miks neid uuringuid ei võiks taas uuendada

Igal juhul peaksite teadma, et ma teatan komisjonile kõigist siin kuuldud headest sõnavõttudest ja arutluskäikudest ning ma ei kahtle, et omal ajal käivitatakse vastavad algatused. Igal juhul antakse ideed edasi ja vabatahtlikkuse vaim moodustab protsessist ühe osa, uskuge mind, sest peame selgelt lootma, et kõik teised Euroopa riigid suudavad teha seda, mida Belgia on teinud. Ma ei ütle seda ainult sellepärast, et tegu on Belgiaga, aga loomulikult on mul hea meel, et seda tegi just minu kodumaa. Võib-olla seda te soovisitegi. Kindlasti on olnud mõned kasulikud ja huvitavad inspiratsiooniallikad, aga ma tahan teile teada anda, et ma annan kogu veendumuse ja siirusega edasi siin tehtud ettepanekud, märkused ja sooviavaldused.

  Juhataja. − Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾ vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval.

(Istung katkestati kell 17.35 ja see jätkus kell 18.00)

ISTUNGI JUHATAJA: MANUEL ANTÓNIO DOS SANTOS
Asepresident