Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/2080(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A6-0188/2008

Arutelud :

Hääletused :

PV 22/05/2008 - 9.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0225

Arutelud
Neljapäev, 22. mai 2008 - Strasbourg EÜT väljaanne

11. Selgitused hääletuse kohta
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek B6-0217/2008

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, toiduainete hinnad tõusevad ja see suundumus jätkub, kuid samas suurenevad probleemid ka toiduainetega varustatusega. Toiduainepuudusel ja asjaolul, et üha enam inimesi vajab toitu ja paljud inimesed nälgivad, on mitmesuguseid põhjusi. Esimene ja peamine neist on rahvaarvu kiirenev kasv kolmandates riikides. Teine põhjus on toidu ebapiisav tootmine ning halb jaotatus. Kolmas põhjus on, et turul spekuleerivad mitmesugused huvirühmad. Neljas põhjus on ühine põllumajanduspoliitika, mille tagajärjel vähenes toiduainete tootmine uutes liikmesriikides märkimisväärselt. Nimetatud poliitikat tuleb muuta ning toiduainete tootmine ja meie varud tuleb vabaks lasta, sest ka need tegurid põhjustavad toiduainete vähesust ja hinnatõusu. Viies põhjus seondub mitmesuguste loodusõnnetustega, mille üle meil kontroll puudub, kuid mis kahjuks toovad kaasa suuri kaotusi ja komplikatsioone.

Järeldus saab olla vaid üks: toiduainete probleem on kõige olulisem probleem, sest see mõjutab eelkõige bioloogilist ellujäämist. See eeldab täielikku solidaarsust ja mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas. Seetõttu olin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE-DE). - Härra juhataja, toetasin uut lõiget, mis lisatakse pärast lõiget 12 ja milles palutakse komisjonil ja liikmesriikidel „tunnistada, et EL on sõltuv köögiviljaproteiinide impordist kolmandatest riikidest“, pidades silmas olulist tulemust ehk esiteks „kehtestada geneetilise muundamise lävenditel põhinevad toimivad impordieeskirjad “ ning teiseks „vähendada tarbetut viivitamist ELi geneetiliselt muundatud toodete heakskiitmise süsteemis“.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Viimasel ajal oleme kogenud toiduainete hindade murettekitavat tõusu maailmaturul. Kui toiduainete hinnad tõusevad ja lisaks sellele tõusevad märkimisväärselt ka energiahinnad, siis see omakorda suurendab inflatsiooni. Poliitikud ja majandusteadlased püüavad analüüsida praegust olukorda ning selgitada välja selle põhjused. Põhitegurid seisnevad ilmselt ülemaailmse majanduse muutustes, sealhulgas kõrgemad energiahinnad, väiksem saak ja biokütuste tootmine.

Suurenenud nõudlus toiduainete järele ja elanike arvu suurenemine kiiresti kasvavates riikides, nagu India ja Hiina, on samuti mõjutanud toiduainete hindade tõusu. Toiduainete kõrged hinnad mõjutavad nii tootjaid kui ka tarbijaid.

Muutused ülemaailmsel toiduainete turul sunnivad meid mõtlema tõsiselt meie toiduainetega kindlustatuse strateegia üle järele või isegi töötama välja uus strateegia. Kõige olulisem on aga astuda samme, mis on suunatud olukorra edendamisele toiduainete turul, kuid mille eesmärk ei ole lahendada probleem lühiajaliselt, vaid võtta meetmeid, mis tagaksid pikaajalise stabiilsuse.

Liiga vähe on tähelepanu pööratud stabiilsusele tootmise tasandil ja piisavate varude säilitamisele, et vähendada mõju, mida avaldab tootmise taseme kõikumine kliimamuutuste või teiste tegurite tagajärjel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, käsitledes raportit toiduainete hinnatõusu kohta Euroopa Liidus, siis hääletasin muudatusettepaneku 21 poolt ja muudatusettepaneku 28 vastu. Kahjuks ei reageerinud aga hääletusaparaat selle hetkel.

Siiski juhin tähelepanu asjaolule, et Euroopas, kus lapsed nälgivad, on piirangud ja kvoodid toiduainete tootmisele vastuvõetamatud, ning palun Euroopa Komisjonil asjaomast küsimust veel kord kaaluda. Parlamendi töö raames koostas proua Zimmer raporti vaesuse kohta Euroopas, pöörates suurt tähelepanu laste vaesusele ning Euroopa laste alatoitumusele. Me ei tohi lasta sel juhtuda.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B6-0233/2008

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) 2001. aastal vabastas nõukogu USA kodanikud viisanõudest. Kahjuks ei kehti aga sarnane reegel kõigi ELi kodanike kohta. USA säilitas viisanõude mõningatest liikmesriikidest pärit kodanikele (praegu Bulgaaria, Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia). Rohkem kui 10% viisataotlustest lükatakse tagasi. Taotlejate sõnul tugineb asjaomane menetlus sageli läbipaistmatutel kriteeriumidel.

Ühest küljest kehtib reegel, et alates Amsterdami lepingu kehtima hakkamisest 1999. aastal vastutab nõukogu ELi viisapoliitika eeskirjade kehtestamise eest. Teisest küljest kehtib reegel, et USA viib läbi üksnes kahepoolseid läbirääkimisi riikide kaasamise kohta viisast loobumise programmi, sest see on kooskõlas USA õigusega, ning üksnes riigid, mitte rahvusvahelised kogukonnad, võivad liituda nimetatud programmiga.

Tervitan Euroopa Parlamendi resolutsiooni läbirääkimiste kohta Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel, mis on Euroopa Parlamendi intensiivse arutelu tulemus. Olen kindel, et resolutsioon kõrvaldab kõik kahtlused uute liikmesriikide õiguslike jõupingutuste kohta kaotada erinevused Euroopa Liidu vanade ja uute liikmesriikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). - (PL) Härra juhataja, solidaarsuse ja koostöö põhimõte ning mittediskrimineerimise põhimõte rahvuse alusel moodustavad Euroopa Liidu aluse. USA viisapoliitika ja sellega kaasnevad nõuded on aga mõnevõrra neid põhimõtteid kõigutanud. Liikmesriigid on sunnitud pidama eraldi läbirääkimisi küsimustes, mis suurel määral on ühenduse pädevuses.

Viisapiirangute küsimus mõjutab iseäranis uusi liikmesriike ning seda olukorda – ehkki nimetatud liikmesriigid ise ei ole kehtestanud ühtegi piirangut ega nõuet Ameerika Ühendriikide suhtes – ei saa pidada vastastikkuseks toimimiseks nimetatud riigi poolt.

Küsimus ei ole selline, mida saaks lahendada iga liikmesriik üksi tegutsedes. Siinkohal on vaja üksikasjalikke määrusi, mis kehtivad kõigile ELi riikidele. Rõhutan, et kui USA viisapoliitika ei muutu, mõjutab see kindlasti transatlantilisi suhteid.

 
  
  

- Raport: Janusz Wojciechowski (A6-0147/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Zdzisław Zbigniew Podkański (UEN). - (PL) Härra juhataja, loomahaigustega seotud probleem kasvab ning sellel on mitmesuguseid põhjuseid. Esimene põhjus seisneb põllumajandusettevõtete laienemises, sest sellega kaasneb loomade koondumine ühte paika. Teine põhjus seisneb tõhusate loomahaiguste vastu võitlemise meetmete puudumises.

Me võime lahendada esimese probleemi, piirates loomakasvatust suurtes põllumajandusettevõtetes ja karjades, kasutades õigus- ja haldusmeetmeid ning kehtestades toetuste süsteemi väiksematele põllumajandusettevõtetele, eelkõige talumajapidamistele.

Teine sõltub kahtlemata vajalikest rahalistest vahenditest, mis eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest loomahaiguste vastu võitlemiseks. Mõistagi on ka teisi olulisi põhjusi, mida ei tohiks alahinnata, nagu loomade transport, ebarahuldav varajase hoiatamise süsteem, ebapiisavad ennetavad meetmed, sealhulgas kaitsesüstimine.

Härra Wojciechowski raport käsitleb nimetatud probleeme ning sellepärast hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogdan Golik (PSE). - (PL) Härra juhataja, õnnitlen härra Wojciechowskit nii raporti kui ka tänase hääletuse tulemuse puhul. Komisjoni algatus loomatervise lähenemisviisi ja asjaomase strateegia muutmise kohta näitavad võrdselt, et kõnealuse valdkonna edendamise nimel on oluline töötada, et parandada sidusust teiste valdkondadega ning suurendada õigusalast tõhusust.

Strateegias esitatud uus lähenemisviis võimaldab vähendada nakkushaiguste puhangute riske loomade seas. Tean kõnealust probleemi väga hästi, olles erialalt loomaarst. See aitab samuti edendada majanduskasvu, muudab Euroopa põllumajandusettevõtted ja äriühingud konkurentsivõimelisemaks ning tagab uue juurdepääsu eksporditurgudele.

Lisaks sellele tagavad loomatervishoiu ja -ohutuse asjaomased standardid ühendusesisese nõuetekohase kaubanduspoliitika. Nimetatud poliitika, mis on muutunud mitmesuguste viimastel aastatel aset leidnud raskete kriiside ja taudipuhangute tagajärjel, on näidanud, et tänaseni võetud meetmeid on vaja põhjalikult analüüsida. Arvan, et tänu kõnealusele ettepanekule edendab Euroopa Liit teadustegevust, innovatsiooni ja teadusuuringuid, tagamaks paremad meetmed loomahaiguste vastu võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ewa Tomaszewska (UEN). - (PL) Härra juhataja, võtan kahetsusega teadmiseks, et härra Wojciechowski raporti kohta esitatud muudatusettepanek, mis käsitleb loomade transportimise tingimusi, lükati tagasi üksnes kümne häälega. See näitab meiepoolset mõistmatust. Loodan, et asjaomast dokumenti tulevikus täiendatakse.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Kyösti Virrankoski (A6-0188/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Uute struktuuriprogrammide ja selle tagajärjel liikmesriikide esitatud rakenduskavade kasutuselevõtmise hilinemise tõttu jäid kasutamata ELi 2007. aasta eelarvest eraldatud assigneeringud Euroopa Regionaalarengu Fondile (ERF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondile kogusummas 3525 miljonit eurot.

Osa sellest summast on juba kantud üle 2008. aasta eelarvesse, kuid kasutamata on veel 2034 miljonit eurot.

Kõnealuses paranduseelarve projektis tehakse muu hulgas ettepanek kanda osa kasutamata summast (772 miljonit eurot) üle praegu kehtivasse eelarvesse ning ülejäänud osa kanda üle järgmistesse aastatesse.

Niisugustel viivitustel on tõsised tagajärjed kavade rakendamisele ning ilmselgelt kannatavad teiste seas kõige enam mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning väiketalunikud ja talumajapidamised, võttes arvesse lisaks eespool toodule neoliberaalsest poliitikast tulenevat finants- ja sotsiaal-majandusliku kriisi süvenemist.

Pidades aga silmas toiduainete ja energia hinnatõusu ning majanduskasvu aeglustumist mitmes ELi liikmesriigis, siis tuleks nimetatud summasid kasutada riiklikeks investeeringuteks majanduse elavdamise ning töötajate sissetuleku hädavajaliku suurendamise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Teine muudatusettepanek, mis tehti 2008. aasta eelarvesse, sisaldab tavapäraselt mitmesuguseid aspekte, millel omavaheline loogiline seos puudub. See on sageli paranduseelarvetele omane ning muudab ettepaneku hindamise raskemaks. Peamine küsimus seisneb aga nii esitatud selgituse kvaliteedis kui ka ettepaneku kooskõlas finantsmääruste menetluse korraga. Täiesti põhjendatud on lisada 2008. aasta eelarvesse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Kalandusfondi kasutamata struktuurifondid (kogusummas 771,6 miljonit eurot) ning see on kooskõlas 2006. aasta institutsioonidevahelise lepingu sõnastuse ja sisuga, kui näeme viivitusi uue finantsperspektiivi kasutuselevõtmisel. Paranduseelarve üle hääletades võime mõningase rahuloluga täheldada, et 580 rakenduskavast aastateks 2007–2013 on rohkem kui 500 juba heaks kiidetud, mis tähendab seda, et oleme sisenemas nimetatud seitsmeaastase perioodi rakendusetappi. Parlamendi raportöör nõustub samuti vastavalt komisjoni ettepanekule kahe ameti, nimelt Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti raamkavade muudatustega, mis moodustavad algse paranduseelarve nr 2/2008 ettepaneku täiendava osa. Niisugust täiendavat osa ollakse tõenäolisemalt aktsepteerima kui suundumust mitmekordistada ELi täidesaatvaid ja reguleerivaid ameteid.

 
  
  

– Raport: Romana Jordan Cizelj (A6-0167/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Lissaboni lepingus esitatud ja hiljuti, 2007. aasta novembris konkurentsivõime nõukogus kinnitust leidnud strateegiline püüe ergutada Euroopa konkurentsivõimet on toonud kaasa Euroopa Liidu intensiivsemad jõupingutused Euroopa innovatsiooni- ja kasvuvõime edendamise eesmärgil ülemaailmset konkurentsivõimet silmas pidades.

VKEd on teadusuuringute ja arendustegevuse taaselustamise mootor, sest innovaatilisus on peamine tegur, mis aitab neil turul läbi lüüa. Juurdepääs teadus- ja arendustegevusele võib mõnikord olla iseäranis koormav majanduse ja bürokraatia tõttu.

Seega toetan kõnealust raportit, mis toonitab vajadust kohaldada ELis „kõigepealt mõtle väikestele” põhimõtet ning edendada innovatsioonivõimet ja VKEde originaalsust, kes moodustavad siiski Euroopa majanduse peamise tõukejõu.

Arvan, et väikeste ettevõtete edendamise poliitika peaks hõlmama toetusi ning möödapääsmatut abi teadusuuringute läbiviimiseks, näiteks võib siinkohal tuua programmi Best, mis aitas kaasa heade tavade vahetamisele VKEde vahel konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogrammi algatuse raames. Olen aga seisukohal, et vaja on võtta vastu mitmesuguseid ettevõtlust edendavaid meetmeid, nagu siseturu tõkete vähendamine, bürokraatlike takistuste kõrvaldamine ning VKEde abistamine pangalaenu taotlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Avril Doyle (PPE-DE), kirjalikult. − Fraktsiooni PPE-DE Fine Gaeli delegatsioon tervitab Romana Jordan-Cizeli raportit tööstuspoliitika vahekokkuvõtte kohta. Käsitledes raporti lõiget 7, tunnustame nende liikmesriikide õigust, kes tahavad tugevdada kaitsetööstustoodete turgu ja edendada ELi kaitsetööstuse ülemaailmset konkurentsivõimet, kuid seda üksnes eeldusel, et sealjuures austatakse täielikult Iirimaa sõjalist erapooletust (nagu on selgesõnaliselt sätestatud asutamislepingute deklaratsioonis).

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi raport, mis tugineb Euroopa Komisjoni teatisele, jätab tähelepanuta praeguste tööstussektorite tohutu sotsiaalse mõju ja taotleb neoliberaalset lähenemisviisi, mis võiks kindlustada suurtele ettevõtetele suure kasumi, kuid ei taga õigusi arvestavat tööhõivet ega edenda inimeste elukvaliteeti.

Tõsi on, et ELi tööstuse arvele langeb ELis üle 80% erasektori teadus- ja arendustegevuse kuludest ja et tööstuse innovaatilised tooted moodustavad 73% ELi ekspordist, kuid tegelikult pooldatakse raportis avatud ja konkurentsivõimelist teenuste ja tööstuse siseturgu. See on üksnes suurte majandusrühmade huvides, sest võib ohustada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning suurt osa töökohti. See omakorda mõjutab töötajate ja paljude väiksemate ettevõtjate sissetulekut ning seega ka nende tegevust tarbijana.

Lõpetuseks, me ei ole nõus ELi kaitsetööstuse rolli tugevdamisega, isegi kui see mõjutab relvatööstuse laiendamist. Meie ettepanek edusammude ja sotsiaalse arengu kohta seostub pigem rahu kui sõjaga.

 
  
MPphoto
 
 

  José Albino Silva Peneda (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest see lisab kaalu küsimusele, mis minu arvates on üks aluspõhimõtteid, nimelt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamine Euroopa Liidus.

Kuna nad moodustavad 90% Euroopa ettevõtetest, ei ole VKEdel liidus mitte üksnes majanduslik roll, vaid ka sotsiaalne roll nende märkimisväärse panuse tõttu töökohtadesse ja tööhõivesse.

Niisugused algatused nagu Euroopa Komisjoni püüdlus vähendada nimetatud ettevõtete ebavajalikku halduskoormust 25% ning investeeringute edendamine personali kvaliteedi tõstmisse ja teadusuuringutesse on seega tervitatav.

ELis on aga tööstussektoril veel palju arenguruumi, ja seda nii teadusuuringute kui ka innovatsiooni seostamises ettevõtlusvõimalustega ning niisuguste võimaluste kasutamises, et tagada kiirem kohanemine muutustega turul.

Meie tööstuse konkurentsivõime tõhustamise võtmetegur on reguleeriva raamistiku paremaks muutmine, seda eelkõige patentide osas, et tagada parem juurdepääs siseturule ja edendada Euroopa ettevõtlust. Eespool toodut silmas pidades näib mulle, et piirkondlike klastrite edendamine on samuti väga positiivne nähtus.

Heal järjel Euroopa tööstus on ilmselgelt hädavajalik Lissaboni eesmärkide saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE), kirjalikult. − (PL) Tööstuspoliitika mängib Lissaboni strateegia eesmärkide elluviimises märkimisväärset osa. See peaks looma raamistiku ettevõtete kasvuks, tööstuslikeks investeeringuteks, innovatsiooniks ja uute töökohtade loomiseks.

Seda silmas pidades olen rahul, et erilist tähelepanu on pööratud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele, sest nemad moodustavad lõppude lõpuks 99,8% ettevõtetest Euroopas. Nimetatud ettevõtted kogevad aga iseäranis liigse bürokraatia mõju. Võttes aluseks arvutused, mis on tehtud ühe inimese kohta ettevõttes, siis väikeste ettevõtete kulutused on kümme korda suuremad kui suurte ettevõtete omad seoses õigusaktides sätestatud kohustustega.

Lisaks sellele võivad VKEd kogeda juurdepääsus turule suuremaid raskusi kui suured ettevõtted. Ärgem unustagem, et just nimelt VKEd tagavad innovatsiooni ja paindlikkuse kaudu majanduskasvu tõukejõu ning Euroopa ettevõtluse konkurentsivõime edusammud. Seetõttu on äärmiselt oluline töötada välja meetmed, mis aitavad vähendada halduskoormust, edendavad VKEde juurdepääsu siseturule ja riigihangetele ning aitavad neil kohaneda uute väljakutsetega. Komisjoni väljatöötatud Euroopa väikeettevõtluse harta peaks sisaldama sarnaseid ettepanekuid.

Nõustun raportööriga, et reguleerivate meetmete parandamine Euroopa tasandil tuleb ühitada liikmesriikide kohustustega. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil võetud riiklike sammudeta ei ole võimalik saavutada mõõdetavat majanduslikku kasu.

 
  
  

– Raport: Bernard Lehideux (A6-0131/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Sylwester Chruszcz (NI), kirjalikult. − (PL) Otsustasin hääletada raporti A6-131/2008 vastu. See on järjekordne dokument, mis allkirjastatakse selleks, et luua amet, mille järele vajadus puudub ja mis võtab raha ühenduse eelarvest. Hoolimata sellest, et meil on neli struktuurifondi, seitse ühtekuuluvusfondi, raamprogramm ning palju ameteid, kelle ainus töö on saada raha ELi fondidest, on siinkohal tegemist järjekordse organisatsiooniga, mis kasutab Euroopa maksumaksja raha, kuid samas ei mainita midagi tegelike töötusevastaste meetmete või töötajate elu kergemaks muutmise (või vähemasti nende elu mitte raskemaks muutmise) kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Täna täiskogu istungi hääletusel toimunu on kahetsusväärne. Fraktsioon PPE-DE tegi muudatusettepaneku, milles seati kahtluse alla nõukoguga saavutatud kokkuleppe toime ja millega püüti seda toimet parandada ning edendada teadmisi riiklikest ja kohalikest tööturgudest ning neid analüüsida. Käsitledes nõukogu suhtlust Euroopa Parlamendiga, siis püüti muudatusettepanekuga tagada, et parlament osaleks suuremal määral kokkuleppe elluviimises ja kontrollis.

Fraktsiooni PPE-DE ettepaneku heakskiitmine, ehkki väga väikese arvu häältega, õõnestas kogu konsensuslikku alust. Vastupidi ootustele on seega vajalik teine lugemine, mis tähendab seda, et raportit arutatakse veel kord tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis, sest see on õigusalase valdkonna teema, mis eeldab kaasotsustamismenetlust.

Seega otsustasime lõpphääletusel jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Euroopa Koolitusfond mängib väärtuslikku rolli kutseharidussüsteemi arengus kolmandates riikides. Arvan, et parlament peab osalema täiel määral Euroopa Koolitusfondi toimimises ning seetõttu toetasin raportööri seisukohta.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: Liibanon (B6-0271/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Erakond Junilistan (Juuni Nimekiri) pooldab raporti mitut osa. Me tervitame rahumeelse ja demokraatliku Liibanoni arengut ning ootame huviga, et ELi liikmesriigid aitavad aktiivselt rahuprotsessi edendamisele kaasa. Samas arvame, et kõnealune tegevus peaks toimuma iga liikmesriigi sõltumatu välispoliitika raames, eelkõige sellepärast, et Liibanoni poliitiline olukord käsitleb tundlikke teemasid, mille suhtes liikmesriikide valitsused on väga erineval seisukohal. EL peaks selliseid teemasid laskma käsitleda ÜRO-l, selle asemel et püüda kellegagi võistelda ning töötada välja oma välispoliitika. ÜRO on rahvusvaheline organisatsioon, millel on vajalikud vahendid, et saavutada pikaajaline lahendus Lähis-Ida konfliktile ning käsitleda asjaomast poliitilist olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Liibanonis hiljuti aset leidnud arenguid ei saa analüüsida isoleerituna olukorra halvenemisest Lähis-Idas, kus Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste sekkumine ning sõjaline okupatsioon järk-järgult suurenevad eesmärgiga saavutada kontroll nimetatud strateegilise piirkonna üle.

Lisaks Liibanoni valitsuse süüst puhtakspesemisele Liibanoni olukorra halvenemise eest hiljuti, ei mõisteta kõnealuses resolutsioonis – mille esialgne ettepanek muutus seoses aset leidnud sündmustega – hukka sekkumist, katset kehtestada blokaad ning Iisraeli ja USA avaldatud survet riigi siseasjadele, mille näidetena võib tuua Iisraeli sõjalised manöövrid, USA mereväe kuuenda laevastiku paigutamise piirkonda ning ettepaneku Damascuse tippkohtumise boikoteerimise kohta. Märkida tuleb veel, et samal ajal, kui ilustatakse USA ja tema liitlaste rolli piirkonnas, näitab enamik Euroopa Parlamendist näpuga taas Süüria ja Iraani suunas.

Resolutsioonis keskendutakse poliitilistele seisukohtadele, mille eesmärk on sekkuda Liibanoni siseasjadesse, jättes tähelepanuta asjaolu, et Lähis-Ida olukorra halvenemine on peamiselt Palestiina, Süüria ja isegi Liibanoni territooriumi Iisraeli-poolse sõjalise okupatsiooni tagajärg.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Olukord Liibanonis on murettekitav. Dohas saavutatud kokkulepe valitsuse ja opositsiooniliidrite vahel on andnud riigile võimaluse loodetavasti edasi liikuda rahu ja stabiilsuse suunas.

Ehkki hääletus kindral Michel Suleimani nimetamise kohta presidendiks alles tuleb, on märgid, et kõik osapooled on valmis läbirääkimisi pidama, julgustavad. Arvan, et EL peaks jätkuvalt toetama meetmeid, tagamaks, et me ei peaks nägema enam vägivalda ja poliitilist murrangut, mille tõttu Liibanoni inimesed kannatasid. Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: toiduainete hinnatõus Euroopa Liidus ja arengumaades (B6-0217/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Andersson, Göran Färm, Anna Hedh, Inger Segelström ja Åsa Westlund (PSE), kirjalikult. (SV) Otsustasime hääletada resolutsiooni poolt, sest toiduainete hinnatõus on toiduainete tarnimisega seonduv probleem kogu maailmas.

Siiski avaldame kahetsust, et parlament jätab tähelepanuta asjaolu, et ELi protektsionistlik põllumajanduspoliitika mängib olukorras, kus paljudes paikades maailmas ei ole elujõulist toiduainete tootmise süsteemi, märkimisväärset rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. (FR) Maailma toiduainetega seotud kriis (83%-line hinnatõus), mille tõsidust kajastavad praegu näljast tingitud rahutused arengumaades ja Euroopa tarbijate ostujõu langemine madalale tasemele, on minu arvates seotud järgmiste asjaoludega:

– enneolematud aktsiaturu spekulatsioonid toiduainete hindadega, kasutades ära pingeid ja äärmiselt muutlikke põllumajandustoodete turge vastuvõetamatul viisil;

– põllukultuuride järjest sagedasem kasvatamine energia eesmärgil toiduks kasvatatavate põllukultuuride arvelt;

– Euroopa arengupoliitika nõrkused;

– asjaolu, et arengumaades toetatakse eksporditavaid põllukultuure toiduks kasutatavate põllukultuuride ja toiduainetega omavarustatuse arvelt, ning

– praeguste rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade tagajärjel loodud tingimused, mis on iseäranis ebaõiglased väikestele ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele ja seda eelkõige arengumaades.

Jättes kõrvale erakorralised meetmed, kui me analüüsime ühist põllumajanduspoliitikat, peame määrama kindlaks vahendid, kuidas sekkuda maailma turgudesse (infrastruktuur, sekkumisvarud, riskijuhtimine, hinnamuutuste prognoosid ja nende majanduslik kujundamine jne), kaaluma uuesti toodanguga sidumata toetuskava ning uuesti hindama ülemaailmse põllumajandustootmise mudeleid, et tagada nende tootlikkus ja kestvus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Juhin tähelepanu vastuolule Euroopa Parlamendi kõnealuse resolutsiooni ja põllumajandusvoliniku käesoleval nädalal siin parlamendis esitatud ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise vahel.

Iseäranis hämmastav oli asjaolu, et voliniku sõnade kohaselt tuleks jätta tähelepanuta sotsiaalne olukord ja viimastel kuudel toimunud toiduainete väga suure hinnatõusu mõju – olukorda teravdas veelgi maade sööti jätmine ja tuhandete talumajapidamiste kadumine – ning tuleks jätkata eesmärgipäraselt 70 000 Portugali väiketaluniku tühise toetuse vähendamist, esitades minimaalsed piirmäärad, kuid unustades esitamata maksimaalsed piirmäärad.

Viimase ühise põllumajanduspoliitika reformi negatiivne mõju on hästi teada, eelkõige seoses toodanguga sidumata toetuskavaga. Seetõttu on iseäranis oluline, et teatatud on enamiku olemasoleva tootmisega seonduvate väljamaksete peatamisest (välja arvatud ammlehmad, kitsed ja lambad). Nimetatud maksed on kantud üle ühtsesse osamaksete kavasse, samal ajal kui edusamme on tehtud märkimisväärsete ühiste turukorralduste järkjärgulises kaotamises ja piimakvootide süsteemis ning vähendatud on sekkumist valdkondadesse, nagu kõva nisu, riis ja sealiha, propageerides veelgi maast ja põllumajandustegevusest loobumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Neena Gill (PSE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, et toetada iseäranis lõikeid 16 ja 35, mis kutsuvad arenenud riike vähendama põllumajandustoetusi.

Prantsusmaa põllumajandusministri Michel Barnier nõue kehtestada Euroopa Liidule toiduainetega varustatuse kava ning lõpetada Euroopa põllumajanduseelarve kärped on mõistmatu. Pärast kaheksat aastat tööd Euroopa Parlamendi eelarvekomisjonis, kus ma õppisin hästi tundma ühise põllumajanduspoliitika puudusi, arvan, et selline tegevus oleks kahjulik. See tõstaks toiduainete hindu maailmas kriisi ajal ega teeks pikas perspektiivis Euroopa põllumajandusele midagi head.

Prantsusmaa saab peagi Euroopa Liidu eesistujariigiks ning ELi eelarve läbivaatamine on hilinenud. President Sarkozy peab haarama võimalusest ja alustama ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustoetuste tõelist reformi ning võimaldama Euroopa Liidul täita oma kohustusi arengumaade ees.

Ühendkuningriigi valitsusel oli aga teisest küljest õigus, kui ta kutsus üles sõlmima kaubandustehingut, mis võimaldaks vaesematele riikidele parema juurdepääsu arenenud riikide turgudele. See aitaks vaesemate riikide 100 miljonit elanikku, kes vastasel korral langeks veel sügavamale vaesusesse. ELi tasandil tuleb aga siiski rohkem ette võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasco Graça Moura (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Maailma majanduse kasv ja biokütuste poliitika on loonud paradoksaalse olukorra. Pidades silmas saavutatud ülemaailmset küllust, on ennekuulmatu, et paljud perekonnad peavad võitlema selle eest, et saada piisavalt toitu. Turu olukorda määravad inimeste enneolematult suur koondumine linnadesse, põllumajandusest loobumine teenindussektori kasuks ning põhitoiduainete kasutamine toiduahela teiste elementide, näiteks kariloomade tarbeks.

Biokütused on osutunud maapiirkonna vargaks ning ootamatuks külaliseks söögilauas. Konkurents energia- ja toiduallikate vahel määrab nende hinnad.

Me seisame silmitsi puudusega, jätkusuutlikkuse, ohutuse ja ökoloogiliste probleemidega. Omavarustatusega seonduv poliitika on vastu võetud vastusena strateegiliste varude kadumisele ning kardetakse sõja puhkemist. Pidades silmas piiranguid, mis kehtestati teravilja müügile, on käesoleva aasta saak otsustava tähtsusega. Spekuleeritakse, et keskpangad juhivad tähelepanu inflatsiooni aluseks olevatele riskidele, samal ajal on Indias aga keelatud pidada läbirääkimisi loomasööta käsitlevate tulevaste lepingute üle.

Hädavajalik on pöörata olukord põllumajandusettevõtjate kasuks, kes ei tea ikka veel, mis saaki nad koristavad, eelkõige just väikesed põllumajandusettevõtjad, kes on vastuolulise ja ebajärjepideva põllumajanduspliitika ohvrid. Tehnoloogial ja teadusel, mis varem eri suundadesse läksid, on seega uus võimalus, mis meile kõigile kasulik võib olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ülemaailmsest kapitalikriisist tulenevat survet silmas pidades tähistab vastuvõetud resolutsioon, ehkki see võeti vastu teatavate piirangutega, ELi põllumajanduspoliitika tagajärgede hukkamõistu, paljastades ühise põllumajanduspoliitika ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkulepete tegelikud ja vastuvõetamatud eesmärgid.

Resolutsioonis ei panda siiski kellelegi vastutust praeguse äärmiselt tõsise olukorra tekkimise eest ega tehta piisavaid järeldusi sellele antud hinnangust, sest resolutsioonis ei seata kahtluse alla tekkinud olukorra aluseks olevat poliitikat. Seda iseloomustavad järgmised näited:

toiduainete alast sõltumatust ei seata keskseks eelduseks õiguse tagamisel toidule;

väiketalunike ja talumajapidamiste sissetuleku suurenemist ei peeta põllumajanduse, maaelu säilitamise ja toiduainetega varustatuse tagamise loomulikuks eelduseks;

selles ei püüta tagada, et põllumajandusvaldkond eralduks Maailma Kaubandusorganisatsioonist ja et põllumajandustooteid ei käsitletaks enam tavapärase tarbekaubana, ega taotleta Blair House’i lepingu läbivaatamist;

selles ei nõuta ühise põllumajanduspoliitika lõpetamist, täiendavaid toodanguga sidumata toetusi, väiketalunikke ja talumajapidamisi soodustava tõelise maksimaalse määra ja eristuse kohaldamist ega õiglast jaotamist riikide ja toodete vahel, edendades iga riigi põllunduse ja karjakasvatuse täielikku arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  James Nicholson (PPE-DE), kirjalikult. − Oleme jõudnud aega, mida iseloomustab toiduainetega kindlustatuse puudumine. Hinnatõus on olnud märkimisväärne ning nõudlus toiduainete järele suureneb kiiremini kui pakkumine. Ilmastikutegurid (nagu pikaajaline põud) ning teraviljade kasutamine biokütuste tootmises on olukorda veelgi halvendanud.

Praegune asjade seis on iseäranis murettekitav arengumaid silmas pidades. Vaesemates riikides, nagu Haiti, on toiduainete puudus põhjustanud rahvarahutusi. Nagu resolutsioonis on esile toodud, peaks rahvusvahelise üldsuse prioriteet olema arengumaade toiduainetega seotud sõltumatuse ja omavarustatuse tagamine.

Toiduainete kõrged hinnad aga ei mõjuta üksnes vaesemaid riike. Euroopa Liit peab võtma meetmeid olukorra stabiliseerimiseks. Eelkõige tuleb julgustada meie põllumajandustootjaid rohkem tootma. Lisaks sellele tuleb saavutada tasakaal seoses teraviljade kasutamisega toiduainete ja energia tootmises. Ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli läbivaatamine oleks suurepärane foorum nimetatud küsimuste käsitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Toetasin resolutsiooni, mis käsitleb toiduainete hinnatõusu Euroopa Liidus ja arengumaades. See on ülemaailmne probleem. Praeguse olukorra tekkimise põhjuseid on mitu. Nendeks on suurenenud nõudlus toiduainete järele, kütusehindade tõus, loodusõnnetused (eelkõige põud), inimeste ja loomade tarbeks haritava maa vähenemine (energiakultuuride kasvatamiseks määratud maa suurendamise tagajärg) ja nii edasi. Seega toetan ÜRO ettepanekut biokütuste moratooriumi kohta.

Samuti võib näha finantsspekulatsioone toiduainete turgude kohta. Veel üks tegur, mis nimetatud olukorda põhjustab, on ekslikud ja ebavajalikud kvoodid, mis piiravad põllumajandustootmist, näiteks piimakvoodid, mis seavad piirangud piima ja piimatoodete tootmisele Poolas. Vaesemate riikide kogetud traagiliste tagajärgede tõttu antakse meie ülejäägid ära tasuta või müüakse sümboolse hinna eest. Niisugune abi on kasulik üksnes katastroofi ja kriisi ajal. Muul ajal hävitab see aga nende riikide põllumajandusettevõtjad täielikult, sest neil ei tasu kasvatada põllukultuure ega loomi. Kiiresti tõusvad toiduainete hinnad koos töötusega võivad põhjustada ka sotsiaalset ebastabiilsust asjaomastes riikides.

Hiljuti kuulsime kohutavast sündmusest Afganistanis, kus keegi müüs ära oma tütre, et saada ülejäänud perekonnale raha. Peame meeles pidama tõusvate toiduainete hindade mõju inflatsioonile. Loodame, et see kõik ei avalda omakorda mõju teistele valdkondadele ega põhjusta seal äkilist hinnatõusu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − 850 miljonit inimest üle maailma on iga päev näljas. See kriis nõuab ELilt ja tema liikmesriikidelt kiireid ja tõhusaid meetmeid. Ühinen nõudmisega viia läbi toiduainete tarneahela jaemüüjate rolli mõju hindamine ning sellega, et komisjon ja liikmesriigid analüüsiksid põllumajandusettevõtjatele toodangu eest makstava hinna ja suurematele jaemüüjatele makstava hinna erinevusi.

Nimetatud kriis on tõepoolest ülemaailmne ning arengumaades tuleb selle lahendamiseks palju ette võtta. Seega peame keskenduma arengumaade abistamisele sellistes valdkondades nagu põllumajandus, maaelu arendamine ja põllumajanduslik ettevõtlus. Hääletasin resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult. (FR) Ajal, mil toiduainete hinnad tõusevad märkimisväärselt, on Euroopa Parlamendil vaja rohkem kui kunagi varem võtta vastu resolutsioon.

Esiteks on toiduainete puudus paljudes maailma riikides vastuvõetamatu. Peame tegema ettepaneku erakorraliste meetmete kohta, et lõpetada nälg, mis mõjutab praegu arengumaades kõige haavatavamaid inimesi. Lisaks erakorralistele meetmetele, mis ei too probleemile pikaajalist lahendust, peab Euroopa Liit koostöös niisuguste organisatsioonidega nagu Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, FAO ja WTO töötama välja asjaomase strateegia. See peab olema alusstrateegia, mis käsitleb kõiki kriisi põhjusi: Aasia muutunud toitumusharjumused, biokütusteks vajalike taimede kasvatamise kiire kasv jne.

Teiseks, tarbija ostukorvi hinna murettekitav tõus osutab sellele, et peaksime põhjalikult kaaluma ühise põllumajanduspoliitika reformimist. Ajal, mil me arutleme ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra üle, tuleb teha konkreetseid ettepanekuid, kuidas peatada inflatsioon, mida me kogeme isegi siseturul, aga ka tagada ELi toiduainetega omavarustatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Toomas Savi (ALDE), kirjalikult. − Kui ma osalesin eelmise aasta aprillis valimisvaatluslähetuses, sain hämmeldusega teada, et Nigeeria, mis kunagi eksportis põllumajandustooteid, on hakanud toiduaineid importima. Arengumaade demograafiline olukord on tekitanud märkimisväärselt suurema nõudluse toiduainete järele, kuid jätkuvad sõjalised konfliktid, võitlus surmavate haiguste, nagu HIV, AIDS, malaaria ja tuberkuloos, vastu, aga ka ebatõhus haldus, takistavad arengumaade valitsustel nimetatud vajadusele reageerida.

Toetasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mis käsitleb toiduainete hinnatõusu Euroopa Liidus ja arengumaades, ning loodan, et Euroopa Liit edendab jätkuvalt arengupoliitikat ning osaleb veelgi enam õiglases rahvusvahelises kaubanduses.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult. (SV) Resolutsioon toiduainete hinnatõusu kohta maailmas oleks olnud väärtuslik panus praegusesse arutellu ELi põllumajanduspoliitika ja selle tagajärgede kohta.

Tulemus valmistas aga pettumuse. Resolutsiooni esimeses osas märgitakse, et praegu on suundumus järjest suurema reguleerituse ja uute varude suunas – hoolimata asjaolust, et esimest korda paljude aastate jooksul on toiduainete kõrged hinnad muutnud põllumajanduse tõepoolest tulusaks valdkonnaks.

Resolutsiooni teises osas räägitakse õigusest toidule kolmandates riikides ning toiduainete tootmise muutmisest prioriteetseks võrreldes kütuse tootmisega. Samal ajal oli lõpphääletuse tulemus biokütuste eeliste ja puuduste suhtes täiesti ebaselge.

Poliitika koosneb vaidlustest eesmärkide üle ja poliitiku peamine ülesanne on saavutada tasakaal ja seada eesmärgid tähtsuse järgi ritta. Kõnealune resolutsioon seda eesmärki ei täitnud. Seetõttu jäin erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Seeber (PPE-DE), kirjalikult. (DE) Toiduainete hinnatõus tuleb ilmselgelt peatada, vastasel korral kogeme suuri probleeme. Me vajame mitmetasandilisi strateegiaid, mis annavad ühest küljest toiduainete tootmisele uut energiat niisuguste meetmete abil nagu ajutine maa tootmisest kõrvaldamise hüvitiste peatamine ning teisest küljest võimaldavad toiduainete varusid paremini jagada. Vaeseid riike, keda mõjutavad kõrged hinnad enim, tuleb aidata kriisist üle saada võimalikult kiiresti hästi kavandatud ja eelkõige jätkusuutlikul viisil. Põllumajandustoodete suured eksportijad, nagu Argentina ja Ameerika Ühendriigid, peavad toimima globaalseid eesmärke silmas pidades ja mitte keskenduma üksnes oma heaolule.

Biokütuseid käsitlevas arutelus ei tohi unustada, et Euroopas, kus kasvatatakse kütuse eesmärgil põllukultuure kahel protsendil kogu põllumaast, on nende tootmise mõju toiduainete hindadele äärmiselt väike. Biokütuseid ei tohiks toota toidu arvelt ning seetõttu peame tegema suuri jõupingutusi, et edendada teise põlvkonna biokütuste ehk biomassi baasil tootmist, sest biomass on orgaanilised jäätmed, mida ei saa tegelikult mitte ühelgi teisel eesmärgil kasutada.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised läbirääkimised seoses viisanõudest vabastamisega (viisavabadus) (B6-0233/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Pärast seda, kui USAs viidi ellu õigusloome alane reform, mille raames tugevdati viisavabaduse programmi julgeolekunõudeid, otsustas USA esitada üksikutele liikmesriikidele eraldi vastastikkuse mõistmise memorandumid, püüdes „jagada ja valitseda“.

Nimetatud kokkulepped on vastuvõetamatud, ja seda mitte üksnes sellepärast, et need ei austa ühenduse pädevusi kõnealuses valdkonnas, vaid ka sellepärast, et need õõnestavad õiglase konkurentsi põhimõtet ja loovad aluse eri liikmesriikide kodanike ebaõiglaseks kohtlemiseks seoses viisadega.

Kiidan heaks asjaolu, et komisjonile antakse volitused (ühenduse pädevuse raames) pidada läbirääkimisi ELi ja USA vahel, et tagada liikmesriikide ühtne kohtlemine ja ühesuguste viisavabadust käsitlevate tingimuste kehtestamine kodanikele, kes soovivad siseneda USAsse (nagu EL on juba kehtestanud USA kodanikele, kes soovivad ELi tulla).

Nimetatud läbirääkimised tuleb lõpule viia kiiresti ja Euroopa ühtsuse vaimus, et alates 2009. aastast saaksid kõik liikmesriigid osaleda USA reformitud viisavabaduse programmis.

Usun siiski, et tingimused selleks tekivad üksnes siis, kui vahepeal sõlmitud kahepoolsed lepingud tühistatakse. Seega ootan Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni arvamust, mille raames, ma loodan, kõnealust seisukohta kinnitatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. − Fraktsioon PPE-DE tervitab resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste kohta seoses viisanõudest loobumisega.

See tähistab olulist sammu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ning Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste koordineerimises. Ettepanekus kinnitatakse, et suure osa ELi kodanike diskrimineerimine on vastuvõetamatu, ja näidatakse nende liikmesriikide solidaarsust, kes juba osalevad programmis, nende suhtes, kes peavad ikka veel läbi tegema ebamugava ja mõnikord alandava viisa taotlemise protseduuri. Ettepanekus juhitakse tähelepanu asjaolule, et viisast keeldumise põhjused on läbipaistmatud. Keeldumiste arvu kiire vähenemine mõnedes riikides ja teistes mitte tekitab kahtluse, et USA ei kohtle viisavabaduse programmis mitteosalevaid riike ühesugustel tingimustel.

Esitades Poolat ehk riiki, kes ei osale viisavabaduse programmis, loodan, et resolutsiooni tulemusel sõlmitakse kiiresti osapooli rahuldav kokkulepe, mis võimaldab kõigil ELi kodanikel reisida USAsse võrdsetel tingimustel. EL ja liikmesriigid on teinud ühiseid jõupingutusi, et probleem lahendada. Loodame, et Ameerika Ühendriigid vastavad sellele algatusele avatud ja positiivsel viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kõnealusest resolutsioonist tegime järgmised järeldused:

olgugi, et Euroopa Liit on allkirjastanud vastastikused lepingud mitmesuguste kolmandate riikidega, kuid mitte USAga, mille tõttu tegu komisjon 2006. aastal ettepaneku taaskehtestada ajutiselt viisanõue nende USA kodanike suhtes, kellel on diplomaatilised ja ametipassid, et kiirendada vastastikuse viisavabaduse saavutamist, ei pooldanud nõukogu nimetatud ettepanekut, mida resolutsioonis nimetatakse sümboolseks;

olukord muutus õiguslikust aspektist keeruliseks, kui USA reformis oma viisavabadussüsteemi terrorismivastase võitluse eesmärgil, lisades täiendavaid julgeolekunõudeid (sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide kodanike andmetele ja nendega seonduvale teabele), millest tulenevalt peaksid kõik viisavabaduse programmis osaleda soovivad liikmesriigid kirjutama alla kahepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile ja selle siduvatele rakenduseeskirjadele;

USA nõudmiste tagajärjel tekkis lõhe erinevate ELi liikmesriikide vahel, kes seadsid esikohale oma prioriteedid.

Resolutsioon on osa kahjude vähendamise püüdlusest, ehkki oleme seisukohal, et selles ei kaitsta põhimõtteid, mis meie arvates on kesksed põhimõtted, nagu riigi suveräänsus ja kodanike õigused, vabadused ja tagatised.

 
  
MPphoto
 
 

  Mieczysław Edmund Janowski (UEN), kirjalikult. − (PL) Toetan Euroopa Parlamendi resolutsiooni viisaläbirääkimiste kohta USAga. Need peaksid toimuma kõigi liikmesriikide nimel. USA valitsus ja kahepoolseid läbirääkimisi pidavate riikide valitsused peaksid võtma arvesse ELi seisukohta ning ELi pädevust allkirjastada lepinguid.

Vajame selgeid juhiseid kahepoolseteks läbirääkimisteks USAsse viisavaba reisimise kohta, kuid on küsimusi, mis on ELi pädevuses. Siinkohal on vaja vastastikkuse põhimõtet. Mis aga puutub Poolasse, kes tühistas viisanõuded USA kodanikele juba 15. aprillil 1991. aastal, siis kahjuks on ebavõrdsus iseäranis silmatorkav. Mind ei veena argument, et põhjus seisneb üsna suures viisa andmisest keeldumiste arvus.

Arvan, et nimetatud keeldumise otsustab sageli USA konsulaarteenuste ametnik – põhjus on aga tihti ebaselge –, kes arvab, et taotleja jääb USAsse ebaseaduslikult pikemaks ajaks. Niisugune eeldamine on üsna ebaobjektiivne ning mõnikord isegi solvav. Ka dollari ja Poola zloti vahetuskurss ei toeta enam ebaseadusliku töötamise argumenti. Tänapäeval on inimeste jaoks olulised turismi- ja ärireisid ning sõprade ja perekonna külastamine. Arvan, et ka USA ise kaotab oma poliitika tõttu, sulgedes piirid liitlastele, kuid lubades riiki võimalikke terroriste. Kuidas arendada transatlantilist koostööd, kui liitlasi ei usaldata? See ei ole retooriline küsimus. Paljud minu valijad on selle tõstatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Euroopa kodanikud on ühinenud, et nautida Euroopa Liidu hüvesid, mida saab teha nii Euroopas kui ka väljaspool. Mitte üheski valdkonnas ei ilmne see ilmekamalt kui kodanike reisimisel välismaale. Viisat ei nõua USA juba paljudelt ELi riikidelt. Ma mõistan küll USA õigust langetada ise otsus kõnealuses küsimuses, olen aga siiski seisukohal, et seda õigust tuleks kohaldada kõigi ELi kodanike suhtes. Arvan, et põhjalikku käsitlust leidnud kokkulepe USAga peaks kajastama parlamendi nõutud mittediskrimineerivat lähenemisviisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE), kirjalikult. − (RO) Toetasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste kohta seoses viisanõudest vabastamisega.

Toetasin sotsiaaldemokraatide fraktsioonist parlamendiliikme Lambrinidise esitatud suulist muudatusettepanekut, sest ta nõudis selles mis tahes vormis otsese või kaudse diskrimineerimise, sealhulgas rahvuse põhjal, lõpetamist Euroopa kodanike vahel. Seega juhitakse tähelepanu rahvusvahelistes läbirääkimistes koordineerituse puudumise tagajärgedele ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide vahel.

Samuti toetasin muudatusettepanekut 8, mida suuliselt muutis kolleeg Gacek. Uues tekstis avaldatakse Euroopa Parlamendi rahulolematust praeguse olukorraga, kus üksnes 12 liikmesriigi, sealhulgas Rumeenia kodanikud peavad taotlema viisat, et siseneda Ameerika Ühendriikidesse.

Toetasin muudatusettepanekut 1, mille esitas Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja millega taotletakse, et komisjon tagaks lojaalse koostöö põhimõtte alusel kõigi liikmesriikide kodanike võrdse kohtlemise seoses viisanõudest vabastamisega. Toetasin muudatusettepanekut 2, mille esitas samuti sotsiaaldemokraatide fraktsioon, sest selles öeldakse, et 13. märtsil 2008. aastal justiits- ja siseküsimuste ministrite kolmepoolsel kohtumisel tunnustas USA ühenduse pädevust läbirääkimiste pidamisel rahvusvahelise viisapoliitika valdkonda kuuluvate lepingute üle.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: traagiline olukord Birmas (B6-0244/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (PSE), kirjalikult. (PT) Toetasin resolutsiooni ühisettepanekut Birma kohta, sest riigi traagilise olukorra lahendamiseks on vaja viivitamata kehtestada demokraatia ja tagada inimõiguste austamine.

Avaldan kahetsust Birma ametiasutuste käitumise pärast seoses riiki laastanud keeristormile reageerimisega, mis põhjustas tuhandete inimeste hukkumise ja ümberasumise, ning taunin Birma režiimi reageeringut tragöödiale, takistades humanitaarabi töötajatel riiki sisenemast ja keeldudes ohvritele antavast abist.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Birmas toimunud humanitaarkatastroof on tohutu tragöödia ning erakond Junilistan nõustub, et Birma valitsuse asjaomane tegevus ei kannata mingisugust kriitikat. Abi peab jõudma sadade tuhandete kannatanuteni. See on esmatähtis. Seega toetame resolutsioonis esitatud kriitikat Birma valitsuse kohta, mis seadis oma võimu ettepoole riigi inimeste ellujäämisest. Teisest küljest ei ole see aga ELi ülesanne avaldada hukkamõistu ja manitseda teisi riike avaldama survet Birmale, et see oma piirid avaks. Samuti ei peaks Euroopa Liit kutsuma üles Rahvusvahelist Kriminaalkohut mõistma Birma valitsuse üle kohut. Nimetatud rahvusvahelise õiguse valdkonna olulisi küsimusi peab käsitlema rahvusvaheline üldsus ÜRO kaudu. Kahjuks aga kaldub EL kasutama ära katastroofe, et edendada oma positsiooni välispoliitika valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Avaldame siirast kaastunnet 2. ja 3. mail aset leidnud ja Myanmari (Birma) paljusid piirkondi mõjutanud keeristormi ohvritele.

Oleme kindlal seisukohal, et teha tuleb diplomaatilisi jõupingutusi, eelkõige ÜRO allasutuste raames, et anda ohvritele viivitamata abi ja neid toetada, püüda vähendada ohvrite arvu, aidata lahendada inimeste asjaomaseid probleeme ning alustada ulatuslikult hävitatud infrastruktuuri taastamisega koostöös Birma ametiasutustega, nagu resolutsioonis rõhutatud.

Me ei nõustu siiski algatustega, mis nn humanitaarsekkumise eesmärgil takistavad jätkuvalt ÜRO allasutuste, ASEANi ja piirkonna erinevate riikide tehtud jõupingutusi, leidmaks lahendus praegustele probleemidele ja vähendamaks inimeste kannatusi, ning seavad nimetatud jõupingutused kahtluse alla.

Kõnealuste algatustega, mis kasutavad vastuvõetamatul viisil ära tuhandete inimeste traagilist olukorda, tahetakse humanitaarkatastroofi kasutada poliitiliste ning geostrateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kahjustades nende sõnul möödapääsmatu ja vajaliku humanitaarabi mainet. Kokkuvõttes võib see tekitada olukorra, mille tagajärjel lisandub loodusõnnetusele sõjaga kaasnev tragöödia.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetan täielikult resolutsiooni, mis käsitleb Birma traagilist olukorda. Algsest loodusõnnetusest on saanud inimeste loodud katastroof, mis on Birma valitsuse reageerimise tagajärg. Birma valitsusel on moraalne ja õiguslik kohustus oma kodanike ees ning ta peab lubama riiki rahvusvahelise abi, et ennetada olukorra muutumist veel halvemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Birma traagiline olukord nõuab viivitamatut tähelepanu. Rahvusvahelise abi tagasilükkamine tõestab, et Birma režiim ei pea tekkinud olukorda piisavalt tõsiseks. Keeristormi Nargise ohvrite jaoks ei ole see poliitiline, vaid ellujäämise küsimus. Ühinen kolleegide nõudmisega sõjalisele režiimile võtta vastu rahvusvahelise üldsuse pakutav abi.

Meie Aasia partnerid mängivad tõepoolest olulist rolli surve avaldamises Yangonile. Kinnitan veel kord oma seisukohta, et julgustades teisi ASEANi riike kaaluma Birma liikmelisuse säilitamist, tunnustaks Yangon viimaks avaldatava surve tulemusel õigusi ja vabadusi, mida Birma inimesed on nõudnud ja mida endiselt nõuavad. Ühinen kolleegide seisukohaga, hääletades kõnealuse ettepaneku poolt.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: loodusõnnetus Hiinas (B6-0242/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, avaldan tunnustust komisjoni kiirele vastusele 12. mail toimunud maavärina tagajärjel tekkinud hädaolukorrale. Vastavalt ajaleheartiklitele varisesid kokku tehased, koolid ja majad, teatavates piirkondades hävis maavärina tagajärjel 80% hoonetest, mõnedes linnades varisesid kokku koolimajad, mattes enda alla kooliõpilased, ning kahjuks sattus keemiatehastest maavärina tagajärjel tohutu kogus saastet pinnasesse.

Sel korral õnnestub meil jälgida rüüstatust kogu selle karmis tegelikkuses ajakirjanduse ja Hiina valitsuse teadaannete kaudu ning näib, et midagi ei püüta varjata. Märkimisväärne on, et kõnealusel juhul, vastupidi lähedal asuva Birma režiimi arutule käitumisele, näitavad Hiina ametivõimud üles avatust toetuse ja rahuvahelise abi suhtes. Nagu volinik mitmel korral on öelnud, peab Euroopa jätkama humanitaarabi alast tegevust suurt kahju kannatanud Sichuani provintsis.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Abi ja raha andmine Hiina inimestele, kes said kannatada kõnealuses loodusõnnetuses, on selle traagilise olukorra käsitlemisel kohustuslik. Nimetatud abi saavad aga liikmesriigid pakkuda otse kannatada saanud piirkondadele. Abi ei pea andma ELi kaudu. Humanitaarabi andmise koordineerimiseks on teised rahvusvahelised organisatsioonid paremini ette valmistatud. ÜRO on oma kogemuste pagasi ja ülemaailmse ulatusega ilmselge näide selliste organisatsioonide kohta. Oleme seisukohal, et nimetatud resolutsioon on ELi järjekordne püüe edendada välispoliitikat ning kasutada loodusõnnetusi, et astuda veel üks samm föderaalse korra suunas, mis on aktiivne välispoliitilistes küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Avaldame siirast kaastunnet Hiina Rahvavabariigi provintse ja autonoomseid piirkondi 12. mail tabanud maavärinas kannatada saanud ohvritele ja samuti avaldame solidaarsust Hiina inimestele, kes on näidanud üles julgust ja vastastikust toetust sellel raskel ajal.

Nagu juba öeldud, asusid Hiina ametiasutused kiiresti ja tõhusalt andma abi ja leevendust ohvritele, püüdes teha nii, et surnute arv oleks võimalikult väike, aidata inimestel lahendada tekkinud probleeme ning taastada maavärina tagajärjel hävinud suurt osa infrastruktuurist.

Sellest tulenevalt on vaja liikmesriikidel ja Euroopa Liidul tagada kiiresti vajalikud ressursid ja hädaabi, mis edendaksid veelgi Hiina ametiasutuste suuri jõupingutusi maavärinas kannatanute abistamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Ühinen kolleegidega ja kiidan Hiina jõupingutusi inimeste abistamises pärast Sichuani provintsi tabanud maavärinat. Hiina on eeskujuks teistele piirkonna riikidele, kes seisavad silmitsi loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud tohutu kahjuga.

Samuti nõustun, et Euroopa Liit peaks aitama Hiinat aktiivselt ülesehitustöödes. Hääletasin resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Pleštinská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Hääletasin Euroopa Parlamendi Hiina loodusõnnetust käsitleva resolutsiooni poolt. Maavärin on katastroof, mis nõuab palju inimelusid ja põhjustab suurt varalist kahju.

Hiina maavärin, mille magnituud oli 7,8 palli, šokeeris inimesi kogu maailmas. Nimetatud ulatuslik maavärin põhjustas paljude inimeste surma ja suuri kannatusi teistele ohvritele, eelkõige Sichuani provintsis. Avaldan siirast kaastunnet ja solidaarsust Hiina inimestega ning paljude teiste kannatanutega.

Tervitame asjaolu, et Hiina ametiasutused reageerisid katastroofile kiiresti, võttes kasutusele abistavad meetmed. Veel tuleb märkida, et Hiina oli valmis võtma vastu abi välisallikatest. Lisaks sellele oli rõõmustav näha, et Hiina ja välisajakirjanikel lubati kajastada katastroofi üksikasjalikult ja korrektselt.

Minu hinnangu järgi on EL andnud abi juba rohkem kui 10 miljoni euro ulatuses. Hiina aga vajab eurooplaste praktilisi kogemusi kõnealuses valdkonnas rohkem kui finantsabi. Tsiviilelanikele antav abi peab hõlmama järeleproovitud meetmeid, et vähendada niisuguste sündmuste tagajärgi. EL peab jagama seismoloogiaalastest teadusuuringutest saadud teadmisi, et teha kindlaks hoonete konstruktsioonide ebastabiilsuse põhjused. Maavärina piirkond Sichuan tuleb muuta vabaõhulaboriks, kus saab katsetada võimalikke lahendusi, mis aitaksid nimetatud provintsi taastada.

 
  
  

– Resolutsiooni ettepanek: uraani sisaldava lahingumoona keelustamise rahvusvaheline leping (B6-0219/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Sellist liiki lahingumoona keelustamine tuleb ellu viia ülemaailmsel tasandil, ÜRO kaudu, ning rahvusriikide, mitte Euroopa Parlamendi õhutusel. Me ei toeta ühist Euroopa julgeolekupoliitikat, mille tagajärg oleks Euroopa Ühendriigid. Seega hääletasime resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Olles teadlikud resolutsiooni retrospektiivsest loomust, hääletasime selle poolt eelkõige lõigetes 7 ja 8 esitatu tõttu, milles

taaskinnitatakse ELi ja NATO liikmesriikide nõuet keelustada vaesestatud uraani kasutamine, kahekordistada jõupingutusi täieliku keelustamise eesmärgil ning lõpetada süstemaatiliselt seda tüüpi relvade tootmine ja hanked;

kutsutakse liikmesriike ja nõukogu üles võtma juhtpositsiooni rahvusvahelise lepingu saavutamiseks, millega kehtestataks keeld uraani sisaldavate relvade väljatöötamisele, tootmisele, varude soetamisele, võõrandamisele, katsetamisele ja kasutamisele ning millega tagataks olemasolevate varude hävitamine või ümbertöötlemine (ehkki Euroopa Parlament seadis vastuvõetamatult sellele nõudele teatavad tingimused).

Peame siiski rõhutama, et enamik Euroopa Parlamendist vältis vastutuse panemisest vaesestatud uraani kasutamisele sõjalistel eesmärkidel. Teisisõnu püütakse NATOt, USAd ja tema liitlasi süüst puhtaks pesta Kosovos, Afganistanis ja Iraagis toimepandud kuritegude eest (seal kasutati lisaks vaesestatud uraanist relvadele ka valgest fosforist pomme).

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Toetan täielikult nõuet vaesestatud uraanist relvade kasutamist käsitleva rahvusvahelise lepingu kehtestamise kohta. Nimetatud relvade kasutamine põhjustab surmavaid haigusi nii sõjaväe personalile kui ka tsiviilisikutele. ELil on moraalne kohustus võtta nimetatud küsimuses juhtpositsioon ning tegutseda kõnealuste relvade täieliku keelustamise nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − EL ja liikmesriigid peavad võtma juhtpositsiooni uraani sisaldavate relvade väljatöötamist, tootmist, varude soetamist, võõrandamist, katsetamist ja kasutamist keelustava rahvusvahelise lepingu läbirääkimistes.

Arvan aga, et leping ei peaks sellega piirduma. Riikidele ei tohi anda võimalust jätkata nimetatud relvade olemasolevate varude kasutamist. Kõnealuste relvade mõju tervisele ja keskkonnale jääb minu arvates ebaselgeks. Olemasolevad varud tuleb hävitada või ümber töödelda. Hääletasin nimetatud resolutsiooni poolt.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek – REACH (katsemeetodite määruse projekt) (B6-0237/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nimetatud resolutsiooniga antakse kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitlevale protsessile järjepidevus, kuid me jäime erapooletule seisukohale, sest arvasime, et see ei ole kooskõlas tarbijate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seadusjärgsete õigustega, ei käsitle nende probleeme ja ei kaitse ei töötajaid ega keskkonda. Arvame, et töötajate tervise kaitse, keskkonnakaitse ja areneva tööstuse vahelist vajalikku tasakaalu ei ole täielikult saavutatud, sest tarbijate õigusi ei tagata piisavalt ning töötajate õigust teabele ja tervisele piiratakse. Samuti ei ole piisavalt võetud arvesse mikroettevõtteid ja VKEsid – kuna ilmselgelt tõstetakse ainete registreerimise kulusid, tagamata sealjuures piisavat toetust – ega isegi suuri ettevõtteid, kes on avaldanud nüüd soovi vahetada välja ohtlikud kemikaalid.

Nüüd viidatakse meetmetele, mille abil muuta sujuvamaks ja kiiremaks komisjoni sisemenetlus nii valideerimise kui ka uute alternatiivsete katsemeetodite õigusliku heakskiitmise kohta, mille raames tagab komisjon protsessi läbipaistvuse ja mis hõlmab konsulteerimist sidusrühmadega enne mis tahes katsemeetodite määruse tehnika arenguga kohandamiseks esitatud ettepaneku käsitlemist. Me säilitasime sama seisukoha, oodates märkimisväärselt suuremat läbipaistvust.

 
  
  

- Raport: Janusz Wojciechowski (A6-0147/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Bourzai (PSE), kirjalikult. (FR) Toetasin Wojciechowski raportit uue loomatervishoiustrateegia kohta. Prantsusmaa valimisringkonna Massif Central – Centre inimeste poolt valitud parlamendiliikmena olen iseäranis mures lammaste praeguse episootilise katarraalse palaviku leviku pärast, mis on väga tõsine haiguse kestuse, levimise – kuna haiguse stereotüübid võivad kanduda piirkondadesse, mis seni on olnud haigusest puutumata – ja ka sotsiaal-majandusliku mõju tõttu, kuna piirab loomade liikumist ja asjaomast kaubandust. Arvan, et komisjon peaks valmistama ette loomatervishoiu tegevuskava, et edendada oma võimet reageerida sellistele loomade episootilistele haigustele, rahastades teadusuuringuid, hüvitades kahjusid, tehes maksusoodustusi jne.

Hääletasin muudatusettepaneku 12 vastu, pidades silmas asjaolu, et elusloomade kaugtranspordiga kaasnevad riskid ning et tapmise eesmärgil ei tohi loomi transportida rohkem kui üheksa tundi. Vastupidiselt aga hääletasin muudatusettepaneku 3 poolt, sest transpordi kvaliteet on looma heaolule olulisem kui selle kestus. Selle kohta on olemas range, konkreetne määrus ning peaksime jälgima selle rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Arvame, et raportis esitatakse palju positiivseid meetmeid, mis võiksid olla komisjoni edasise tegevuse aluseks, eelkõige

– on vajadus ühenduse märkimisväärse toetuse järele seoses peamiste haigustega, et tagada võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused juhul, kui asjaomaste riikide ja tootjate ressursid neid ei võimalda;

– tunnistatakse, et ELi tootjate kulud on ELi kõrgemate standardite tõttu suuremad ning et neid tuleb kaitsta imporditavate loomsete toodete eest, mis on toodetud madalamaid standardeid järgides;

– kutsutakse komisjoni üles aitama põllumajandusettevõtjatel toime tulla loomade registreerimiseks vajaliku varustuse hankimise suurte kulutustega.

Mõningate seisukohtade suhtes oleme ka kriitilised, iseäranis riikliku rahastamise valdkonna suhtes, mille puhul tuleb võtta kiiresti meetmeid, et vältida erakindlustuse kasutamist taudide likvideerimisest tulenevate kahjude hüvitamisel. Me ei saa nõustuda võimalusega, et põllumajandusettevõtjad tehakse täielikult vastutavaks taudide likvideerimise eest erakindlustuse kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Duarte Freitas (PPE-DE), kirjalikult. (PT) Toetan Euroopa Komisjoni esitatud loomatervishoiustrateegiat aastateks 2007–2013, sest arvan, et tulevase õigusloomega seotud ettepanekute koostamise nimel tuleb kiiresti alustada arutelu Euroopa institutsioonide vahel.

Euroopa tasandi tegevus tuleb muuta prioriteediks, luua tuleb tänapäevane loomatervishoiu alane raamistik ning edendada tuleb ennetust, järelevalvet ja teadusuuringuid.

Seega kiidan heaks Wojciechowski raporti, ehkki rõhutan seoses piirangutega loomade transpordile tapmise eesmärgil, et olen mis tahes sarnase kohustuse vastu, kuna kehtivad õigusaktid juba sisaldavad piisavalt sätteid loomade kannatuste vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Kõnealune raport käsitleb väga olulist teemat. Kuid nagu tavaliselt, soovib põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon ELilt põllumajandusele rohkem assigneeringuid mitmesuguses kontekstis. Seega oleme kohustatud hääletama raporti kui terviku vastu, ehkki põhimõtteliselt oleme liidus loomatervishoidu edendavate meetmete poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Wojciechowski raporti lõike 52 vastu, milles toetatakse elektroonilise märgistamise põhimõtet. Asjaomased ettepanekud ei ole olnud proportsionaalsed ning komisjon peab strateegia läbi vaatama. Lammaste kasvatamine mängib olulist rolli paljudes maapiirkondades Šotimaal ning EL peab toimima nimetatud maapiirkonna majanduse kaitseks, mitte kehtestama lambakasvatajatele lisakohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE-DE), kirjalikult. – (FR) Toetasin raportit ELi uue loomatervishoiustrateegia kohta, sest pooldan kindlalt säästvat põllumajandust ning pooldan mis tahes poliitilisi meetmeid või tavasid, mis seda edendavad.

Põllumajandusloomade tervis ja heaolu on äärmiselt olulised rahvatervise tagamisel tervislike toiduainete tootmise kaudu. Loomade tervis on inimeste tervisega tihedalt seotud, sest hõlmab teatavate haiguste otsese või kaudse ülekandmise ohtu.

Intensiivse loomakasvatuse suur loomkoormus võib suurendada haiguste leviku riski ja takistada haiguste tõrjet. Ehkki nõustun, et peame edendama meetmeid, mis tagavad põllumajandusettevõtete bioloogilise ohutuse, peame tagama ka selle, et ei kehtesta ülemääraseid ökoloogilist seisundit käsitlevaid nõudeid.

Hoolimata sellest taunin asjaolu, et komisjoni teatises ei väärtustata loomaarste, kes saavad minu arvates kõige paremini viia ellu loomade tervise kaitset tõhustavat strateegiat.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Janus Wojciechowski raportit. Raport hõlmab meetmeid, mille eesmärk on edendada nii toiduohutust kui ka loomade tervist. Kolleegid Šoti Rahvaparteist ja konservatiividest kolleegid on kutsunud üles hääletama loomade kohustusliku elektroonilise ja DNA-põhise geneetilise identifitseerimise ja registreerimise vastu ELi tasandil.

Ajal, mil uute ja olemasolevate loomataudide puhkemise oht on suur ning mis tõenäoliselt kliimamuutuste tagajärjel veelgi suureneb, näib olevat mõttekas luua ohutu ja kindel loomade liikumise süsteem nimetatud identifitseerimise ja registreerimise meetoditega. Neid seisukohti kajastab minu hääletus.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE-DE), kirjalikult.(FR) Pärast tuliseid vaidlusi ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud arvukaid muudatusettepanekuid tehakse Wojciechowski muudetud raportis olulisi ettepanekuid komisjoni ettepanekute kohta. Nimetatud muudatused tagavad raporti tasakaalu ning annavad võimaluse muuta ja täiendada tõhusalt loomatervishoiualast õiguslikku raamistikku Euroopa Liidus.

Käsitledes intensiivse loomakasvatuse suure loomkoormuse küsimust, siis põllumajanduskomisjoni hääletus muutis raportööri esialgse seisukoha mõõdukamaks, tunnistades, et need võivad osutuda probleemseks juhtudel, kui haiguste tõrjeks kasutatakse mitteasjakohaseid meetmeid.

Lisaks sellele peaks fraktsiooni PPE-DE nimel täiskogus esitatud muudatusettepanek loomade kaugtranspordi kohta võimaldama ELil vähendada tapmise eesmärgil transporditavate loomade kannatusi, säilitades samal ajal suurepärased sanitaartingimused.

Ülejäänud raportis esitatud meetmed, eelkõige need, mis edendavad erakorralist vaktsineerimist, põllumajandusettevõtete vastutuse suurendamist ja mis heidavad valgust kõigi osapoolte rollile tulevaste strateegiate rahastamises, on samm õiges suunas ning on sobivad vahendid ELi loomatervishoidu käsitlevate õigusaktide tõhustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE-DE), kirjalikult. − Tervitan kõnealust raportit, milles toonitatakse loomatervishoiu kõrge staatuse vajadust ELis, mis on saavutatav üksnes ELi tegevuskava kaudu. Loomade transportimist käsitlevad õigusaktid peavad tuginema teaduslikult tõestatud alustele. Püüded täpsustada teekonna kestust on piiratud ja eksitavad. Tähelepanu tuleb pöörata kooskõlale kehtivate transpordimäärustega. Oluline on transpordi kvaliteet, mitte kestus. Lõpetuseks, EL peab taotlema meie loomatervishoiu ja loomade heaolu standardite tunnustamist rahvusvahelisel tasandil ja kõnealuste küsimuste arvessevõtmist WTOs.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (PSE), kirjalikult. − Kõnealuse teema pärast tunnevad muret miljonid Euroopa, iseäranis aga Kagu-Inglismaa kodanikud. Kõige vastuolulisem küsimus on olnud loomade transportimine, mis on nimetatud raportis keskne teema.

Tervitan mis tahes ajendit, mille alusel edendatakse loomade heaolu transportimise ajal. Mõistagi on oluline osa selles asjaolul, et loomaarstidel oleksid kontrolliks vajalikud vahendid ning et oleks olemas täiustatud usaldusväärne veterinaarfond kõnealuse tegevuse läbiviimiseks.

Sarnaselt peaksid elusloomade transpordiga tegelevad põllumajandusettevõtted saama kasu kindlustusinstrumentidest, mis kaitsevad neid kaudse kahju eest.

 
  
  

- Resolutsiooni ettepanek: strateegia keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni osaliste kolmandal kohtumisel (B6-0238/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Århusi konventsiooni rakendamist on arutatud alates selle jõustumisest 30. oktoobril 2001. aastal. Kuna enamik 35 osalisest on Euroopa Liidu liikmesriigid, vastutavad nad iseäranis rakendamiseks vajalike mehhanismide kehtestamise eest.

Sama oluline on rakendada konkreetsed sätted – nagu juba konventsioonis esitatud õigused –, mis edendavad avalikkuse piirkondlikku ja ülemaailmset osalemist teistes keskkonnaküsimusi käsitlevates konventsioonides ja lepingutes.

Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud juba kolm õigusakti Århusi konventsiooni rakendamiseks, kuid raskusi siiski veel on. Seega, ehkki mõned Euroopa Parlamendi resolutsiooni aspektid on ebaselged, toetame me seda tegelikult, sest oleme seisukohal, et oluline on aidata kaasa sellele, et luuakse üldised tingimused juurdepääsuks kohtu poole pöördumisel ning keskkonnaküsimusi käsitlevatele protsessidele.

Seega loodame, et Lätis Riias 11.–13. juunil 2008 toimuval kolmandal lepinguosaliste kohtumisel võetakse kõnealust küsimust edendavaid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Hélène Goudin ja Nils Lundgren (IND/DEM), kirjalikult. (SV) Erakond Junilistan toetab Århusi konventsiooni, kuid oleme seisukohal, et Århusi konventsiooni konverentsil Riias peaksid riiklikud parlamendid ise määrama kindlaks oma seisukohad.

Liikmesriigid, kes ei ole Århusi konventsiooni ratifitseerinud, peavad mõistagi otsustama ise, kas konventsioon ratifitseerida või mitte. Arvame, et Euroopa Parlament ei peaks kõnealuses küsimuses soovitusi andma.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE), kirjalikult. − (FI) Olen Århusi konventsioonis osalenud aktiivselt alates 2000. aastast, kui arutasime selle esimest sammast – kodanike õigust keskkonnainfole, ja varsti pärast seda teist sammast, mis hõlmab võimalusi üldsuse osalemiseks otsuste tegemises. Kui kohtusin Kasahstanis kohalike keskkonnaaktivistidega, siis see, mis Läänes näis ilmselge, sai minu seisukohalt uue mõõtme.

Århusi konventsioon on märkimisväärne saavutus üldsuse osalemise ja teabele juurdepääsu õiguse edendamises ning see on oluline tegur mis tahes edukas demokraatlikus süsteemis. Seega mõistan hästi parlamendi seisukohta, milles tuleks säilitada ka oluline puuduv tegur – üldsuse õigus pöörduda kohtu poole. Olen aga nõus ka nõukoguga, kui nad ütlevad, et kardavad, et kodanike õigusi võidakse kaebuse esitamisel kohtusse kuritarvitada, kui eesmärk on projektide aeglustamine või võrdsete võimaluste loomine organisatsioonide korraldatud rahakogumise kampaaniates. Nõukogul on õigus, kui ta muretseb demokraatia sellisel eesmärgil kasutamise eest. Oluline on aga teemat veel kord käsitleda: maailm ja meie ühiskond muutuvad kogu aeg ning poliitilised otsused peavad suutma vastu panna kaasaja kontrollile.

Seetõttu meeldib mulle kohtumiseks ettevalmistumist käsitleva resolutsiooni lõige, milles öeldakse, et Århusi konventsiooni tahetakse laiendada, et see hõlmaks kõiki säästva arengu põhimõtteid. Selliselt kohaldatakse säästva arengu kriteeriume tänu konventsiooni avatust, osalemise võimalust ja vastutust käsitlevatele põhimõtetele, mis on tegelikult Århusi konventsiooni keskne mõte: luua ulatuslik ja ennetav mõtteviis keskkonna kohta, ja seda eelkõige avalikkuses, tekitades seega uusi võimalusi kasutusel olevate tavade edendamiseks. Riia kohtumine loob suurepärase võimaluse konventsiooni vahehindamise tegemiseks ning olen veendunud, et see on õige lähenemisviis.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (UEN), kirjalikult. − (IT) Härra juhataja, Århusi konventsiooniga tunnustatakse iga inimese õigust elada oma tervisele ja heaolule vastavas keskkonnas ning kohustust kaitsta keskkonda, ehkki selle õiguse kasutamiseks ja kohustuse täitmiseks peab inimestel olema juurdepääs teabele, et nad saaksid osaleda otsuste tegemises, ning olema võimalus pöörduda keskkonnaasjades kohtu poole.

Konventsiooni artiklis 1 sätestatakse, et iga konventsiooniosaline tagab õiguse infole juurdepääsule ja üldsuse osalemise otsuste tegemises. Äärmiselt oluline on kodanikke esindavate riiklike ja Euroopa institutsioonide suurem osalemine nimetatud protsessis ja seda nii keskkonnainfole täieliku juurdepääsu saavutamise eesmärgil kui ka iseäranis selleks, et tagada eelkõige esitatud info korrektsus. Vastuolulisi, rohkem või vähem teaduslikele alustele tuginevaid teooriaid on palju. Vajalik on kehtestada reeglid, et vältida hirmujutte levitavaid ja mõnikord liialdatud teadaandeid ning muuta keskkonnakaitse kõigi, nii kodanike kui ka institutsioonide kohustuseks.

Resolutsiooni toetava fraktsiooni UEN nimel rõhutan vajadust, et Euroopa Liidu delegatsioonis, mis osaleb 11–13. juunil 2008 toimuval konventsiooniosaliste kohtumisel, oleks parlament võimalikult ulatuslikult esindatud.

 
  
  

– Raport: Johan Van Hecke (A6-0171/2008)

 
  
MPphoto
 
 

  Pedro Guerreiro (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Resolutsiooni mõned aspektid on tähtsamad kui teised.

Struktuurilise olulisuse tõttu määravad osa valdkondi kõigi teiste tingimused. Järgnev on näide selle kohta.

Esitamata vastuväiteid majanduspartnerluslepingute kohta, vaid viidates üksnes vajadusele teha abi kättesaadavaks vaid riikidele, mis nõustuvad nende turgude suurema liberaliseerimisega, on loobutud mis tahes positiivsetest aspektidest, mis sellisest abist tuleneda võivad.

Majanduspartnerluslepingutega seatakse tingimused riikide suveräänsusele, nendega kehtestatakse mudel, mis soodustab ELi rahvusvahelisi ettevõtteid, ning riikide tootmine ei sõltu nende tagajärjel mitte kodanike mitmesugustest vajadustest, vaid vastupidi, järjest enam liberaalseks muutuva turu nõuetest.

Seega, pidades positiivseks asjaolu, et sõjalised kulutused jäetakse arenguabist välja, et tõhusaid ressursse tuleb kasutada avalike teenuste arengu ja edendamise eesmärgil, et abi andmine eesmärgil, millel ei ole midagi pistmist arenguga, tuleb lõpetada, siis kõik need meetmed on tõhusad üksnes siis, kui me samal ajal ei taotle kaubanduse liberaliseerimist ega kasuta majanduspartnerluslepingutes sätestatud turu valitsemise ja sekkumise vahendeid.

Ainult kõnealust vastuolu ületades on võimalik anda abi, millega väljendatakse tõelist solidaarsust ning austatakse riigi suveräänsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jens Holm ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. − Arvan, et ELi ja ELi liikmesriikide antava abi tõhustamise eesmärgil võib veel palju teha ning Johan van Hecke raport sisaldab olulisi järeldusi. Rõhutan aga siiski, et ei toeta sõnastust lõikes 1, kus on öeldud, et EL peaks rääkima ühel häälel ja et vajalik on suurem ühtlustamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Mikel Irujo Amezaga (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Hääletasin tõhusust käsitleva raporti poolt, ehkki ei nõustu kõigega sellest. Esiteks sellepärast, et liikmesriigid ei pea oma sõna, mis tähendab, et Euroopa institutsioonide töö osutub lõpuks väärtusetuks. Lisaks sellele ei näidata raportis selgelt, kuidas liikmesriigid võtavad kohustuse täita üht rolli (olla partnerriikide toetajad abi rakendamisel), kuid tegelikult täidavad teist (rahastavad üksnes neid algatusi, mis on nende enda majanduse jaoks olulised), pööramata tähelepanu partnerriikide („vaeslaste”) sotsiaalsele ja majanduslikule arengule.

Teiseks sellepärast, et projektide rahastamist arutades on vaja rohkem tõhusust ja läbipaistvust. Mõistagi soovime tõhusust. Läbipaistvus tähendab aga rohkem auditeid, konsultatsioone ja kontrollimist ehk lühidalt raisatakse rohkem aega ja raha bürokraatiale, mis pigem aeglustab kui edendab paljude inimeste tööd. Läbipaistvus vähendab seega tõhusust. Soovin näha, et läbipaistvust kasutatakse tõhususe saavutamise vahendina ning et tõhusus on alati ülekaalus.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (PSE), kirjalikult. − Tervitan Johan Van Hecke raportit abi tõhusust käsitleva 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete kohta. Abisüsteem peab jääma esialgse eesmärgi juurde, milleks on vaesuse vähendamine. Et abi oleks tõhus, peab selle andmisel kasutama kohalikke süsteeme ning abisaajad peavad selle elluviimises osalema täiel määral.

Samuti toetan nõuet komisjonile ja ELi liikmesriikidele teha märkimisväärseid jõupingutusi, et saavutada aastatuhande arengueesmärkides seatud eesmärk eraldada 2015. aastal ELi rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks 0,7%. Arvan, et raportis kajastatakse kõnealuseid seisukohti ja hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM), kirjalikult. − (PL) 2005. aasta Pariisi deklaratsiooniga loodi rahvusvahelise abi tõhususe programm, mille aluseks on peamiselt vaesuse kaotamine. Dokument sisaldab konkreetseid kohustusi, mille eesmärk on abi tõhususe edendamine rahvusvahelise koostöö kaudu. See peaks olema tõhus abi nende sõnade täielikus tähenduses ja et need, kes abi paluvad, saavad seda ega pea selle eest maksma.

Kahjuks aga juhtub sedagi, et isikud, kes abi saavad, peavad selle eest maksma. Sageli on see vahend, mille abil muudetakse majanduslikult nõrk majanduslikult tugevast ja vaene rikkast sõltuvaks. Kuuekümnendate alguses ütles Maailma Toiduorganisatsiooni kohtumisel üks indialane, kui ta nägi arenenud riikide antavat “abi” tema riigile: „Jumala pärast, lõpetage meie abistamine.” Arvan, et sellel korral asjad muutuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE-DE). - Härra juhataja, teen kõik, et siinset parlamenti teenida, kuid isegi minul on piirid. Minu piir saabus peaaegu eile õhtul, kui ma asetasin Århusi konventsiooni arutelu ettepoole spargli söömisest kuulsal sparglisöömise õhtul. Lahkusin enne magustoitu üksnes selleks, et saada teada, et arutelu oli tühistatud. Minu küsimus on, kas me võime lisada oma kasutamata kõned istungjärgu protokollile, sest voliniku vastus on seal niikuinii olemas?

 
Viimane päevakajastamine: 22. oktoober 2008Õigusalane teave