Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus „Barcelona protsess: Vahemere Liit”.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et peaksin täna prantsuse keeles rääkima ja seda ma ka teen.

Tahaksin alustuseks tänada Euroopa Parlamenti selle eest, et ta lisas istungi päevakorda punkti meie suhete kohta Vahemere partneritega. See on tekitanud arutelu Euroopa jaoks äärmiselt olulisel teemal ning ma tahaksin õnnitleda eriti Euroopa Parlamenti tema rolli eest viimastel aastatel, kuna tema huvi Vahemere piirkonna vastu ei ole kunagi kahanenud. Barcelona protsess on võimaldanud meil tegeleda arvukate piirkondlike strateegiliselt oluliste ning loomulikult ka poliitiliste küsimustega. Ma usun, et oleme juba mõndagi saavutanud, kuigi tuleb tegeleda veel paljude ühiste väljakutsetega, sealhulgas turvalisus, keskkonnakaitse, jätkusuutliku energiavarustuse tagamine, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine, rändevoogude kontrollimine ja kultuuridevaheline dialoog. Lisaks koostööle Vahemere piirkonna naabritega tahaksin, et me tugevdaksime arusaama üksteise ja meie huvide kohta ning austust vastastikuse usalduse kinnitamiseks.

Märtsis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni määratlema ümber avalduse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” tingimused ning 20. mail võttis komisjon vastu teatise, rõhutades Vahemere piirkonna keskset rolli, selle ajaloolist ja praegust olulisust ning meie ühise tuleviku märkimisväärseid väljakutseid. Ma tahaksin siiski rõhutada, et meil on endiselt olemas Euroopa naabruspoliitika ehk kahepoolne poliitika, millele vastukaaluks on regionaalpoliitika. Peame võtma arvesse ka asjaolu, et kehtivate tegevuskavadega rakendatakse tõhusalt eri valdkondade ministrite kohtumistel tehtud otsuseid. Vahemere piirkonnale mõeldes peame silmas kolme monoteistliku religiooni hälli, tsivilisatsiooni ja kultuuri ühtesulamist, rännet ja kaubandust. Peame silmas Vahemere piirkonna ajalugu, mida ei saa Euroopa ajaloost lahutada. Vahemere piirkond on tõhus sild põhja ja lõuna, ida ja lääne vahel ning tänu asukohale, kus lõikuvad kolm maailmajagu, on see midagi rohkemat kui üksnes Euroopa Liidu piir. Selle piirkonna stabiilsus on meie turvalisuse ja jõukuse huvides peamine, rääkimata meie Vahemere naabrite ja sõprade turvalisusest ja jõukusest. Koos oleme suutelised väljakutseid vastu võtma üksnes määratletud ja realistliku poliitilise tegevuse kaudu, millega kaasneb tugev ja väsimatu pühendumine ning konstruktiivne dialoog.

Komisjon on alati kutsunud arendama tugevamaid, avatumaid ja konstruktiivsemaid suhteid Vahemere partneritega ning me esitame selle saavutamiseks konkreetsed ettepanekud.

Daamid ja härrad, lubage rõhutada täna peamisi märkusi ja ettepanekuid, mis sisalduvad minu komisjonile esitatud teatises. Barcelona protsessi tulemusena on kahjuks tekkinud praegused konfliktid Vahemere lõunapiirkonnas ning aeg-ajalt koostöö puudumine mitmesuguste partnerite vahel. Siiski on toimumas positiivsed muutused ning ma olin ise selle tunnistajaks viimasel külaskäigul sellesse piirkonda. On aeg kasutada ära uuendatud poliitilist tahet süstida uut elu meie koostöösse, et see oleks tasakaalustatum ja kodanikele lähemal. Meie arvates on peamisi eesmärke kolm.

Esiteks, Euroopa Liidu ja selle Vahemere partnerite vaheliste suhete tugevdamine poliitilisel tasandil; teiseks, meie mitmepoolsete suhetega kaasneva ühisvastutuse parem jaotamine, ning kolmandaks, suhete muutmine konkreetsemaks ja nähtavamaks täiendavate piirkondlike ja alapiirkondlike projektide kaudu, mis on asjakohased piirkonna elanike jaoks. Kõnealused meetmed annaksid suurt lisandväärtust. Loomulikult tulevad mängu eravahendid: siiani on kaasatud olnud üksnes ühenduse sektor, seega muutub nüüd oluliseks ka erasektori roll. Muidugi peame vaatama, kas see annab tulemusi, kuid igal juhul on see üks idee. Seetõttu on vaja meie suhteid tugevdada. Komisjon teeb ettepaneku korraldada iga kahe aasta tagant riigipeade või valitsusjuhtide tippkohtumisi. On raske mõista, miks me korraldame korrapäraseid tippkohtumisi oma peamiste partneritega üle maailma, kuid ei korralda arutelufoorumit ELi riigipeade ja meie Vahemere naabrite ja sõprade vahel. Lisaks kinnitas Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee taas, et esindab Barcelona protsessi parlamentaarset mõõdet ning pakub raamistikku aruteludele, avatud dialoogile ja vabale arvamuste vahetusele. Assamblee raames antakse partnerlusele resolutsioonide ja soovituste vastuvõtmisega uut hoogu ning assamblee on Vahemere Liidu seaduspärane parlamentaarne esindaja. Komisjon toetab täielikult parlamentaarse assamblee rolli tugevdamist suhetes Vahemere partneritega. Parem ühisvastutuse jaotamine on samuti oluline. Viimaste aastate jooksul on olnud üheks oluliseks ühiseks veendumuseks, et Barcelona protsessi tegevuskava mõjutas asjaolu, et ELi eesistujariik oli ka Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse eesistujariik.

Kolm ettepanekut pälvisid partnerite üldise toetuse: luua kaaseesistuja institutsioon, kusjuures üks kaaseesistujatest oleks lõunapoolsest riigist ja teine põhjapoolsest; luua alaline ühiskomitee, mis asuks Brüsselis ja vastutaks juhtimise eest, ning luua projektide edendamise eest vastutav sekretariaat. Lõpuks, nagu ütles Robert Schuman, peame töötama välja konkreetsed projektid, „mis loovad kõigepealt reaalse ühtekuuluvuse”. Koos saavutatud projektide kvaliteet tagab algatuse edu. See võimaldab kodanikel tunda Vahemere mõlemat kallast ühendavate seoste tugevust. Projektidega tuleb piirkonda struktureerida ja näha ette valitsusväliste osalejate, kodanikuühiskonna ja äriühingute osalus. Euroopa peab tegutsema erakapitali suurendaja ja vahendajana. Komisjon teeb esialgse ettepaneku edendada merekiirteid, Magribi kiirtee ühendamist, päikeseenergiat ja Vahemere saastest puhastamist. Loomulikult ei ole see loetelu lõplik ja sellele järgnevad teised projektid.

Kokkuvõtteks, proua juhataja, tahaksin rõhutada minu arvates ühte peamist punkti. Uuendatud koostöö meie lõunapoolsete partneritega ei tohi mingil juhul kahjustada meie tugevaid seoseid ja poliitikat idapoolsete naabritega. Vastupidi, lisaks meie jõupingutustele tugevdada individuaalseid sidemeid idapoolsete sõpradega parandab komisjon piirkondlikku koostööd tänu oma Musta mere sünergia algatusele. Peagi avaldame iga-aastase aruande, et tähistada kõnealuse algatuse esimest aastapäeva, ning sel puhul on meil võimalus arutada hiljutist Poola ja Rootsi algatust. Tänu neile jõupingutustele idas ja läänes saame jätkata oma eesmärgi saavutamist: parandada suhteid paindlike koostöövahendite abil, keskendudes meie partnerite prioriteetidele.

Daamid ja härrad, Pariisi tippkohtumine on tõeline võimalus anda meie suhetele Vahemere piirkonna partneritega uus mõõde. Kuigi me ei saa jätta arvesse võtmata mineviku õppetunde, ei tohi me jääda nende kammitsaisse. Algatus „Barcelona protsess: Vahemere Liit” alustab meie suhetes lõunanaabritega uut ajajärku, uut partnerlust, mis põhineb Barcelona protsessi edukatel elementidel, eesmärgiga liikuda koos edasi, et saavutada rahu, demokraatia ja jõukuse ühised eesmärgid.

Vabandage, proua juhataja, kui ma liiga kaua rääkisin, aga ma usun, et see on minu ja meie kõigi jaoks oluline teema.

  Vito Bonsignore, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, minu fraktsioon ootas tänast volinik Ferrero-Waldneri algatust suure huviga. Tahaksin teda veel kord tänada ning öelda, et komisjoni 20. mail vastu võetud teatis pakkus väga huvitavat lugemisainet.

Avaldame kiitust president Sarkozyle, kes palli veerema lükkas ning äratas Euroopa Ülemkogu huvi ja edendas Vahemere-poliitika uuendamist, mida minu fraktsioon toetab ning loodab, et see on konkreetne ja kiire.

Me teame, kui keeruline on järgida Barcelona protsessi ambitsioonikaid eesmärke. Ühest küljest valmistab raskusi lahendamata Lähis-Ida konflikt ja pinge Lääne-Saharas. Seatud eesmärkide täitmist takistab ka lõhe, mis lahutab meid mõnikord meie naaberriikide demokraatlikest, majandus- ja sotsiaalmudelitest. Need on kõik tõsised küsimused ja muudavad asjad keeruliseks, kuid ei tohiks kujutada endast ettekäänet viivituste või meelemuutuste põhjendamiseks. Usume, et president Sarkozy poliitiline algatus ja Euroopa Komisjoni toetus liiguvad õiges suunas, nimelt annavad meie poliitilistele püüdlustele sisu ja tõepärasuse.

Selleks määratles komisjon lisaks juba kavandatavale tegevusele (merekiirteed, Vahemere saastest puhastamine, keskkonnajuhtimine, kodanikukaitsealane koostöö looduskatastroofidega toime tulemiseks ning Vahemere päikeseenergia kava) neli projekti, mida meie volinik täna hommikul meelde tuletas. Kõik need projektid on olulised ning selle asemel, et neil praegu pikemalt peatuda, teeme seda siis, kui komisjon on esitanud rohkem üksikasju.

Need projektid toimivad elluviimisel uskumatult olulise edasiviiva jõuna, andes nii Barcelona protsessile uue elujõu kui ka täiendades juba kasutusel olevaid, kuid lõpuleviimata meetmeid. Tuletaksin meelde aastaks 2010 kavandatavat vabakaubanduspiirkonda: volinik, me peaksime sellest rohkem teadma, nagu ka assotsiatsioonilepingutes ja teiste käimasolevate projektide raames seatud eesmärkide hetkeseisust.

Lõpetuseks tahaksin seoses mõistliku aja jooksul lõpule viidavate käegakatsutavate projektidega meelde tuletada, et sarnaselt mere infrastruktuurile ja põhja-lõuna ühendusele vajavad tõuget ka lõuna-lõuna kiirtee koridor, mis ühendab Vahemere lõunakalda riike; see süsteem tuleb lisaks siduda Euroopaga. Peale selle on vaja laenukava, mis pakub abi Lähis-Ida veepoliitika ja infrastruktuuriga seotud küsimustes.

Lõpetuseks tahaksin juhtida nõukogu ja komisjoni tähelepanu kahele küsimusele. Esimene on seotud Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee haldamise ja toimimisega. Euroopa Liit on võtnud Lähis-Idas suuri kohustusi ning me loodame, et neile järgneb poliitiline tegevus. Kas nõukogu võiks öelda, millised on niisuguse tegevuse tegelikud ja praktilised väljavaated?

  Martin Schulz, fraktsiooni PSE nimel. – (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, ma ei ole volinik Ferrero-Waldneriga nõus, et täna on sobiv prantsuse keeles rääkida.

(FR) Minu emakeele kõrval on see mu lemmikkeel, volinik, kuid ma leian, et eriti just täna hommikul ei ole asjakohane prantsuse keelt rääkida, kuna president Sarkozy viga oli algusest peale jätta mulje, et Vahemere Liit oli franko-prantsuse idee. Siiski on ta muutunud mõistlikumaks ning seepärast tuleb teda õnnitleda, härra Bonsigniore.

(DE) Kas ma võin meelde tuletada, et kui härra Sarkozy alguses siia parlamenti tuli tutvustamaks esimeeste konverentsil esimest korda Vahemere Liidu ideed, küsisin ma temalt: „Kas te võiksite öelda, milline peaks olema Saksamaa Liitvabariigi roll Vahemere Liidus?”, ning ta vastas: „Le statut d’un observateur” (vaatleja staatus). Vahepeal oleme edasi liikunud ja neid küsimusi selgitanud. Seetõttu on teie kirjeldatud lähenemisviis õige, volinik.

Ma olen kindlalt veendunud, et on kolm keskset väljakutset, millega meil tuleb Vahemere Liidu raames tegeleda. Esiteks ma leian, et sotsiaalne stabiilsus on rahu eeltingimus, kuid mitte kusagil põhjas ega lõunas ei ole sotsiaalne stabiilsus rohkem ohus kui Vahemere piirkonnas. Mitte kusagil mujal ei ole otsene kokkupõrge suure heaolu ja tohutu vaesuse vahel nii suur või nähtavam, tegelikult käegakatsutavam kui Vahemere piirkonnas ning mitte kusagil mujal ei ole vastasseis ja selle tulemusel tekkinud pinged eurooplaste jaoks suuremad kui Vahemere piirkonnas.

Seetõttu on Vahemere Liit projekt, mis võiks tuua kaasa rohkem rahu ja stabiilsust kahe piirkonna majandusliku integratsiooni abil, ning seega on see äärmiselt hea idee, mida meie, sotsiaaldemokraadid, täielikult toetame.

Teiseks muudab selle veelgi kutsuvamaks asjaolu, et mitmepoolsusest saab koostöö alus nii Vahemere Liidu raames kui ka piirkondliku koostöö projektina, mis ei saa pakkuda mudelit kogu maailmale, kuid võib aidata kaasa ühisalgatuste tekkimisele, mis võiksid suurendada stabiilsust ka maailma tasandil.

Sotsiaaldemokraatide jaoks väga oluline kolmas punkt on asjaolu, et meil on õnnestunud vältida paralleelsete protsesside tekkimist. Barcelona protsess, mille jaoks on muide kuni 2013. aastani kestvas finantsperspektiivis tehtud kättesaadavaks ligikaudu 15,5 miljardit eurot, algatati kõigele vaatamata ka põhjustel, mille ma just välja tõin ja mis moodustasid Vahemere Liidu poliitilise aluse. Vahemere Liidu kaudu viiakse Barcelona protsess nüüd uuele tasandile. Seda tugevdatakse ja parandatakse, kuid loomata uusi institutsioone lisaks olemasolevatele ELi institutsioonidele. Seetõttu on komisjoni ja parlamendi ning muide ka Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee roll väga eriline. See roll on juba määratletud ning ei vaja ega nõua uusi institutsioone ega rohkem bürokraatiat.

Poliitilises, institutsioonilises ja majanduslikus tähenduses ning praktilisi eesmärke silmas pidades oleme praegu seoses Vahemere Liiduga õigel teel. Minu arvates annab see 14. juulil Pariisis põhjust tähistamiseks.

  Graham Watson, fraktsiooni ALDE nimel. – Proua juhataja, oma ettepanekutega Vahemere Liidu kohta tunnustas president Sarkozy seda, mida paljud teavad, kuid ei tunnistaks: ülalt alla suunatud Barcelona protsess, mille puhul lähtuti Euroopa huvidest, ei olnud tõhus ning viis meie lõuna partnerid loobumiseni ja suurendas jõukuse vahet Vahemere mõlemal kaldal.

Kui Euroopa tahab tõsiselt heastada viimase kümnendiku ebaõnnestumised ning tagada lõunakallaste arengu ja turvalisuse, peame õppima nii andma kui ka võtma. Peame rajama Barcelona protsessi tuhale tõelise partnerluse, mis põhineb usaldusel, vastastikkusel ja eelkõige vastastikul austusel.

Vahemeri ei tohi olla kultuuriline piir, vaid kohtumispaik. Ühisinvesteeringud infrastruktuuri, näiteks sadamatesse, mereühendustesse ja energiavõrkudesse, toovad meie elanikud kokku palju tõhusamini kui uhkelt kõlavad deklaratsioonid, mis iseloomustasid Barcelona protsessi.

Peame investeerima ka inimestesse. Samasugune energia, mis tõi kokku prantslased ja sakslased pärast viimast suurt sõda, tuleb investeerida ka eurooplaste ja põhja-aafriklaste kokkutoomiseks, et ära hoida järgmist sõda.

Suurim võimalik viga, mille Prantsusmaa eesistujariigina võiks teha, on siduda Euroopa Liit ja seega selle kodanikud suurejoonelise projektiga, rahastamata edaspidi niisugust koostööd mitmeid aastaid. Nagu härra Schulz ütles, ei ole õige luua alaliste delegatsioonide ja välisteenistuse kõrvale täielikult bürokraatlikku struktuuri, tuleb keskenduda hoopis väärtustele.

Hoolimata halvenevast olukorrast, eriti Egiptuses ja Iisraelis, ning asjaolust, et me peame niisuguseid väärtusi ELi välispoliitika aluseks, on mõistatuslikult raske leida komisjoni ettepanekutest viiteid inimõigustele. Ma loodan, et komisjon tegeleb sellega.

Kuid jättes need vastuväited kõrvale, on Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonil hea meel toetada Vahemere Liitu, ühel olulisel tingimusel: pragmaatiline koostöö majandusküsimustes ei tohi asendada rahu edendamist Lähis-Idas Lissaboni lepingus sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika abil.

Et volinik tunnistab seost majandusarengu ja rahu vahel, siis mis oleks parem märk rahust ja heast tahtest meie Araabia naabrite suhtes kui põllumajandustariifide kaotamine? Meie paljukiidetud vabakaubanduslepingutega ei õnnestunud parandada elu kvaliteeti, kuna nendest jäeti välja põllumajandus ja teenused, mis moodustavad kaks kolmandikku Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika SKTst. Kui me ei tarbi kõnealuste riikide tooteid, ei mõista me enam nende elanikke. Ühise põllumajanduspoliitika reformiga, mille abil tagataks võrdsed võimalused Vahemere lõunapiirkonna riikidest pärit kaupade jaoks, astutaks suur samm edasi, et tegeleda Euroopasse toimuva rekordilise sisserände põhjustega.

Nagu ütles matkimatu doktor Johnson, saab elu püsida üksnes vastastikuste soodustuste abil. Ning kõnealuse liidu edu saavutamiseks peab Euroopa astuma esimese sammu.

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Proua juhataja, Euroopa Komisjon on teinud hea ettepaneku. Ta on muutnud suhteliselt kohmaka poliitilise algatuse – Vahemere Liidu – uuendatud poliitiliseks ambitsiooniks, mis tugevdab Barcelona protsessi. See on suurepärane ja selles kontekstis täidab komisjon oma rolli väga hästi.

Me toetame komisjoni ettepanekuid, eriti tulevase projekti raames loodavate institutsioonide hõlmamist Lissaboni lepinguga, ning eesmärki kujundada liidu jaoks välja ühtlasem ja paremini integreeritud välispoliitika. Sel viisil lõpetatakse põhjustatud kartus ajutiste poliitiliste manöövrite ees, mis tulenevad tippkohtumisel valikuliselt või juhuslikult sõlmitud lepingutest, kartused, mis on sageli tingitud president Sarkozy põhjendamata algatustest edendada näiteks tuumaenergia levikut piirkonnas.

Keskpärased tulemused demokraatia ja inimõiguste valdkonnas määratleti 2005. aastal ühehäälselt Barcelona eesmärkide takistusena. Seetõttu rõhutab Euroopa Parlament, et Euroopa-Vahemere piirkonna uue ambitsiooni raames tuleb nõuetekohaselt tagada kõik demokraatia, õigusriigi põhimõtete, protsessi parlamentaarse mõõtme ja kodanikuühiskonna osaluse tugevdamise vahendid.

Esitati ka üks muudatusettepanek Lähis-Ida konflikti kohta. Daamid ja härrad, ma arvan, et Euroopa Parlament kiidab selle heaks. On õige tagada, et piirkonna uued algatused ei sõltu konflikti lahendamisest, kuid me petaksime ennast, kui me ei võtaks arvesse selle negatiivset mõju suutlikkusele arendada kodanikele kasulikke Vahemere piirkonna projekte.

Lisaks tuvastas hiljuti Palestiinat külastanud ajutine delegatsioon mitmed humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumised ning selged Oslo ja Annapolise kohustuste rikkumised. Oleks mõttetu eeldada, et olukorra püsimine ei kahjusta tõsiselt piirkonna partnerite ja kodanikuühiskonna vahelist vastastikust usaldust, mis on äärmiselt oluline meie Euroopa-Vahemere ambitsioonide õnnestumiseks.

  Konrad Szymański, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, Euroopa Liidul on palju niinimetatud vanu naabreid lõunas ja uusi idas. Seoses vanade naabritega tugevdatakse praegu väliskoostöö vahendit. Seda tuleks jätkata, kuid see ei too kaasa ühegi asjaomase riigi ühinemist liiduga. Naabruspoliitikasse kaasatud idanaabritel on kindlasti võimalus saada liidu liikmeks. Liikmelisus ei ole tõhusa koostöö eesmärk, kuid edukas naabruspoliitika on seotud selles suunas liikumisega.

Barcelona protsess vajab uut poliitilist tõuget, kuna kõiki sama mudeli alla suruv naabruspoliitika ei sobi idale ega läänele. Seetõttu on täiesti asjakohane, et Euroopa tegevuskavas on peaaegu samal ajal kaks projekti, üks Vahemere Liidu kohta ning teine ida partnerluse kohta.

Ukraina, Valgevene, Moldova ja Gruusia naabrina loodan ma väga, et lõuna ja ida naabruspoliitika vahel ei teki kahjustavat konkurentsi. Mõlemad peaksid selle asemel üksteist täiendama. Kui näiteks eelarveläbirääkimised õnnestuvad, peame seisma õlg õla kõrval. On vaja vastastikust poliitilist solidaarsust, et kujundada välja ida ja lõuna naabruspoliitika aspektid. Seoses meie poliitikaga lõuna ja ida suunas on väga olulised samuti võrdsed võimalused institutsioonilisel, poliitilisel, abi ja majanduslikul tasandil.

Seetõttu toetan ma täna tugevalt naabruspoliitika raamistiku tugevdamist ja uuendamist seoses Vahemere riikidega. Me toetame projekte, mis käsitlevad laene, kommunikatsiooni ja energiat. Toetame ka lõunapoolseid riike mõjutavaid institutsioonilisi reforme. Usume, et tulevikus toetatakse samamoodi idapoliitika tugevdamist.

  Francis Wurtz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Proua juhataja, volinik, väljakutsed, mis kaasnevad Euroopa suhetega Vahemere lõunakalda riikidega, ületavad kaugelt lihtsate naabrussuhetega seotud väljakutsed.

Kahtluse all võib olla selle erakordselt jaotatud piirkonna rahumeelne tulevik. Selle olukorra põhjused on väga selged. Esimene on majanduslik tasakaalustamatus. Kolmteist aastat pärast Barcelona protsessi alustamist lubatud ühine jõukus mitte ainult ei saanud teoks, vaid lõhed on muutunud suuremaks. Tegelikult on vabakaubanduse kinnisidee muutunud tähtsamaks arengueesmärgi saavutamisest. Et saavutada edaspidi edu selles, milles oleme ebaõnnestunud, on vaja muuta suunda. Seda ma siiski ei näe.

Teine probleem on rändajate alandav kohtlemine. Kõnealuste riikide elanikkond on väga noor. Inimesed tahavad elada, kuid neil puudub lootus tuleviku suhtes. Kuigi nad on oma maa, kultuuri, oma tsivilisatsiooni ajaloo ja selle muljetavaldavate panustega tugevalt seotud – isegi kui see ei meeldi härra Berlusconile –, tahavad paljud neist tulla Euroopasse ning nad näevad, kuidas nende õed ja vennad kannatavad solvangute tõttu, mis meile kõigile teada on: profileerimisest diskrimineerimiseni, kinnipidamiskeskustest tagasisaatmiseni.

Ka seoses sellega on lõhe dramaatiliselt suurenenud. Kultuuridevahelisest dialoogist ja inimeste omavahelisest lähendamisest rääkimine ei ärata mingit usaldust, kui niisugune tegevus ei lõpe.

Lõpuks seisneb probleem ka Euroopa tegevusetuses seoses Palestiina probleemiga. Sellele vastataks, et liit ja selle liikmesriigid on Palestiina suurimad doonorid, mis on tõsi ja hea. Siiski kinnitaks mis tahes vaatleja, nagu seda tegi just Lähis-Idast naasnud Euroopa Parlamendi delegatsioon, et ilma kindla Euroopa kohustuseta poliitilisel tasandil ei lahenda kõnealune abi ühtegi tegelikku probleemi.

Teiste sõnadega oodatakse Euroopalt Vahemere lõunapiirkonnas, et ta saaks lõpuks üle sellest, mida endine ÜRO peasekretäri esindaja härra Soto nimetas Iisraeli puhul õigusega enesetsensuuriks rahvusvaheliste õiguste ja oma kohustuste pideva rikkumise tõttu.

Iisrael peab mõistma – ja liidu kohus on teda selles aidata –, et suhete normaliseerimisel kogu piirkonnaga on oma hind ning et see hind ei ole midagi muud kui see, mis on sätestatud Araabia Liiga rahualgatuses, neliku rahuplaanis või Annapolise deklaratsioonis, nimelt okupatsiooni ja sellest tuleneva barbarismi lõpetamine ning Palestiina riigi tunnustamine 1967. aastal kehtinud piiridega.

Euroopa hoiak kõnealuses küsimuses on võib-olla otsustav kriteerium mis tahes Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse alustamise püüdluste edu või ebaedu puhul.

Seetõttu on soovitatav, et Euroopa Liidu ja Iisraeli assotsiatsiooninõukogu kohtumisel 16. juunil kaalutaks seda tõsiselt, uurides Iisraeli nõuet seoses sellega, kas tema partnerlust liiduga tuleks tugevdada.

  Graham Booth, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, mul paluti täna rääkida Euromedist. See on hullumeelne katse luua kõiki Vahemere riike hõlmav blokk, ühendades Euroopa Põhja-Aafrikaga. Kava koostajate jaoks oli see hiilgav idee: Euroopa viiks heaolu ja tehnoloogia Põhja-Aafrikasse ning Põhja-Aafrika tooks odava tööjõu, nafta ja gaasi Euroopasse.

Tegelikult on see idee katastroofiline. Me oleme juba näinud, mis juhtub, kui vaestest riikidest tulevatele inimestele antakse liikumisvabadus rikkamatesse riikidesse. Kas te suudate ette kujutada, mis juhtub, kui ka Põhja-Aafrika saab selle õiguse? Kas suure rahvusvahelise terrorismiohu ajal on hea mõte anda liikumisvabadus riikidele, kus eksisteerivad al-Quaida rühmitused? Pärast terroristide julmust Madridis ja Londonis võiks arvata, et Euroopa on sellest õppinud. On siiski selge, et ei ole!

Lubage rääkida naftast ja gaasist. Põhja-Aafrika riigid teavad, et Euroopat on võimalik türanniseerida. Kas on tõesti hea idee anda meie energiavarustuse kindlus Alžeeria sõjalise diktatuuri või Liibüa kolonel Gadaffi kätesse, kes mõlemad on teadlikud meie haavatavusest?

Ma soovitan ELil tungivalt see kava lõpetada. Meil on juba olnud üks impeeriumlik mare nostrum. Teist me ei vaja.

  Jean-Claude Martinez (NI). - (FR) Proua juhataja, volinik, Vahemeri on igasuguste jaotustega piirkond, mis hõlmab geograafilisi, ajaloolisi (Salami, Axioni, Lepanto), demograafilisi ja isegi filosoofilisi jaotusi maagilise ja loogilise mõtlemise vahel, teiste sõnadega ida ja lääs, Egiptusest Mooseseni, kellele järgnes Jeesus, seejärel Muhamed, Omar Khayyamist Baudelaire’ni, Süüria platoodest Languedoci tasandikeni. Vahemeri on kolme monoteistliku religiooni ning nisu- ja veinikasvatuse tsivilisatsiooni, mitte Chez Léoni hapukapsa ja õlle või rannakarpide tsivilisatsiooni lootus.

Vahemere Liit ei ole üksnes saastest puhastamise või tsiviiljulgeoleku küsimus. Selleks vajate tuletõrjet! Vahemere piirkonda ei juhi 44 kõrgemat ametnikku Brüsselis, Vahemere piirkonna pealinnas. Miks mitte anda välja Erasmuse stipendiumit, et Platon ja Aristoteles saaksid tulla ja õppida ühenduse õigust Brugge kolledžis?

Vahemere piirkond tegeleb Vahemere riikide naiste ja meeste probleemidega, mis hõlmavad jõukust, näiteks kalurite jõukust, kes teilt seda praegu paluvad, ning samuti rahuküsimusi läänes, Maroko Sahara provintsides, ja idas, Palestiinas.

Volinik proua Ferrero-Waldner, meie unistused peavad olema piisavalt suured, et me ei kaotaks neid silmist, kui püüame neid ellu viia, ning seepärast ei ole olemas Vahemere rahvaste kitsast liitu.

  Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Vahemere piirkonnal on olnud Euroopa välissuhetes oma osa alates Euroopa ühendamisprotsessi algusest. Isegi Rooma lepingus on nähtud ette privilegeeritud suhted teatavate Vahemere riikidega. Vahemere poliitika ja rahvusvaheline olukord on aidanud arendada meie institutsioonilist raamistikku, kuna piirkond on olnud alati rahvusvaheliste väljakutsete ja probleemide areen.

On üldteada, et me ei saavutanud 1995. aastal Barcelonas seatud ambitsioonikaid eesmärke, seega püstitasime 2005. aastal uued. Euroopa-Vahemere suhted on andnud kahtlemata arvukaid võimalusi nii kahepoolseteks kui ka rahvusvahelisteks kohtumisteks ja tutvumisteks, et parandada kontakte avalikkuse ja parlamentidega.

President Sarkozy kavandatav Vahemere Liit ja selle edu ELi ja selle institutsioonide egiidi all on rõhutanud, kui oluline on viia ellu Euroopa-Vahemere unistus, mis on muutunud reaalsemaks ja teinud mõlemal poolel edusamme. Unistus on andnud olulise panuse. Vahemere piirkond on meie küsimustes, muudatustes ja kavades alati olemas olnud; see on olnud ELi jõuvahekorra ja suhete võti. Edu, mida kõnealune ettepanek endast kujutab, tõestab samuti, milliseks mobiliseerimiseks, innovatsiooniks ja pühendumuseks on liit võimeline, seistes silmitsi suurte väljakutsetega.

Ma õnnitlen ja tänan Euroopa Komisjoni, eriti volinik Ferrero-Waldnerit tehtud töö ja ettepaneku eest, mis meie arvates on tasakaalukas ja integreeritud. Tema ettepanekus tähtsustatakse kõige rohkem meie kohustusi ja otseseid huve, see põhineb uutel Prantsusmaa ettepanekutel ja sillutab teed tulevikku.

Ühise resolutsiooni kaudu tervitab ja toetab Euroopa Parlament kõnealuseid jõupingutusi. Resolutsioonis väljendatakse parlamendi toetust alanud huvitavale ja ambitsioonikale projektile. Piirkonna väljakutsed muutuvad üha suuremaks ja kiireloomulisemaks. Piirkonnas on suured majanduslikud ja poliitilised erinevused, tõsised julgeolekuprobleemid ja majanduslik ebavõrdsus. Lisaks muutub Vahemere piirkonna majanduslik ja poliitiline keskkond üha keerulisemaks. Tuleb arvesse võtta Ameerika Ühendriike, Hiinat ja Venemaad ning seega peame olema ettevaatlikumad ja tegutsema tõhusamalt.

  Pasqualina Napoletano (PSE). - (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, Euroopa Parlament tahtis komisjoni teatisele viivitamata reageerida. Sellepärast, nagu volinik ise ütles, soovime näha Euroopa-Vahemere partnerluse taaselustamist, uuendamist ja arendamist.

Toetame komisjoni arvamust, et Euroopa Liit peaks olema Vahemere Liidu loomisel Euroopa poolt peamine institutsiooniline ja poliitiline osaleja. See võib ergutada ka meie lõuna partnereid tegema omavahel tihedamat koostööd, mis on siiani olnud äärmiselt keeruline.

Oleme nõus, et Vahemere Liidu ülesanne peaks olema majanduslik ja territoriaalne integratsioon Vahemere piirkonna riikide vahel, mis tuleks saavutada ulatuslike infrastruktuuriprojektide abil, ning me usume samuti, et komisjoni esitatud näited on asjakohased.

Selleks peab siiski selgeks tegema, kes mida teeb. Eelkõige tuleb vältida komisjoni ja tulevase sekretariaadi rollide kattumist. Seoses partnerluse taaselustamisega sooviksime muidugi toetada selle poliitilist mõõdet: meid huvitab nii valitsustevaheline dialoog kui ka parlamentide roll, Euroopa-Vahemere piirkonna parlamendi loomine ning selle töö ja kodanikuühiskonna roll, mille puhul ma tahaks tugevalt rõhutada, et peamist rolli mängivad sotsiaalpartnerid.

Lõpuks peab olema selge, et komisjoni teatises sätestatud projekte ei tohiks viia ellu nii, et see kahjustaks kultuuri, pärandi ja koolituse ning audiovisuaalvaldkondades juba käimasolevaid piirkondlikke programme. Seda silmas pidades kutsuksime rahastama paremini programmi Erasmus Mundus ja rahastama Euromedi audiovisuaalprogrammi.

  Thierry Cornillet (ALDE). - (FR) Proua juhataja, tervitame Euroopa Liidu ja Vahemerd ümbritsevate riikide vahelisi mitmepoolseid suhteid juhtiva protsessi taasalgatamist 13 aastat hiljem.

Meie resolutsioonis ei eksita. Ei ole tehtud sobimatut algatust. Vastupidi, see oli õigeaegne ja tervitatav algatus, uus algatus, uus tõuge, uus impulss. See tõestab, et vähemalt oli võimalik täiustada Barcelona protsessi, ja me keskendame oma jõupingutused selles suunas.

Tervitagem seega teatist „Barcelona protsess: Vahemere Liit”. See on esimene kord, kui vahendile omistatakse suuremat tähtsust kui eesmärgile. Ma ei kahtle, et Vahemere Liit jääb üldnimeks, kuid ma ei taha kedagi vihastada. Vahemere Liit on Kolumbuse muna, kas pole? Vahemeri on järv. Me kõik elame selle kallastel, mõned meist on rohkem organiseeritud, mõned vähem või üldse mitte, näiteks lõunapoolsed riigid, kuid me peame tegema koostööd. Seda silmas pidades peame alustama – ning komisjon rõhutas seda väga hästi – konkreetsete projektidega reostuse, energiatootmise ja noortele töökohtade loomise valdkonnas, mis on Vahemere riikide jaoks peamise tähtsusega.

Tervitagem samuti parlamendi algatust vähem käegakatsutavates valdkondades seoses inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega. Ma pean lõpetama siiski öeldes, et kolmandat algatust ei tule.

Seekord peame kindlasti edu saavutama, sest kui me seda ei tee, näitame end iseenda huvide vaenlastena.

  Rebecca Harms (Verts/ALE). - (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, palju on räägitud Prantsusmaa presidendi ideest varustada ja relvastada Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid Vahemere Liidu raames tsiviilkasutuseks, aga ka sõjaväeliseks otstarbeks mõeldud tuumavõimsusega. Lubage tsiteerida Asterixi: „Need prantslased on hullud!” Siiski valmistab see mulle praegu isegi rohkem muret, võttes arvesse, et ka Euroopa Komisjon on nende kavadega tegelenud ja neid isegi innukalt toetanud.

Umbes kaks nädalat tagasi toimus Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori dr Mohamed ElBaradei ja komisjoni vaheline kohtumine. Kohal oli ka härra Barroso. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur ja Euratom (või komisjon) kirjutasid alla lepingule, mille eesmärk on edendada tuumaenergia levikut. On näha, et ilmselt soovitakse varustada samu arengumaid, mida ka härra Sarkozy silmas peab, ning neid aidata ja toetada igal viisil, et nad saaksid tuumaenergia kasutusele võtta.

See tõstatab minu arvates suure hulga küsimusi. Esiteks, volinik, pidite te algselt olema kõnealuse lepingu kaasallakirjutaja. Mulle on esitatud asjaomane lepingu projekt. Miks te sellest loobusite? Kas sellepärast, et aluslepingutes puudub tegelikult kõnealuse lepingu jaoks alus? Teiseks, milline on härra Solana seisukoht niisuguste lepingute allakirjutamise suhtes? Ma ei suuda ette kujutada, et turvalisusest lähtudes, pidades eriti silmas keerulist olukorda Iraanis, võiks see leping saavutada Euroopa toetuse.

Kuna näib, et see kõik on toimunud salaja, oleks mul väga hea meel voliniku selgituse üle, eriti kuna ta on pärit riigist – Austriast nimelt –, kus ollakse tuumaenergiaga seotud küsimustes väga kriitilisel seisukohal.

  Salvatore Tatarella (UEN). - (IT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, härra Schulzil on kindlasti hea meel kuulda, et ma ei kavatse prantsuse keeles rääkida. See ei takista siiski mind toetamast täielikult president Sarkozy algatust, mis on viinud või isegi lükanud Euroopa positsioonile, kust ta saab võita tagasi oma äärmiselt olulise rolli Vahemere piirkonnas.

Sarkozy algatuse teene seisneb selles, et see annab Barcelona protsessi tulemustega seotud küsimusele otsese vastuse. Kui me küsime, mida on Vahemere piirkond Barcelona protsessist võitnud, ei ole meie objektiivne, tõsine ja tõepärane vastus rahuldav. Loomulikult on toimunud sõda ning Lähis-Idas on endiselt konflikt. Kui Barcelonas 1995. aastal otsustati algatada kõnealune uus Euroopa poliitika, oli eesmärk konfliktijärgse rahu saavutamine. Seda ei saavutatud siis ega ole saavutatud ka praegu. Euroopa lohistab endiselt oma jalgu järel ning Prantsusmaa presidendi algatus tundub meile asjakohane.

Me toetame komisjoni algatust ja sellest tulenevat kompromissi. Me toetame seda, kuid usume siiski, et seoses rolliga, mida Euroopa on suuteline ja peab Vahemere piirkonnas mängima, sellest veel ei piisa. Mõned kartsid ja kardavad ka praegu, et Prantsusmaa algatus võib seada ohtu Euroopa ühtekuuluvuse; ma ei usu, et niisugune oht olemas on. Sellist ohtu ei ole ühelgi juhul, mil Euroopal palutakse keskenduda rohkem poliitikale ja vähem turule.

  Patrick Louis (IND/DEM). - (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, tänane arutelu on väga tähtis. Üks meie mandri tuleviku võtmeid seisneb meie suutlikkuses hoida ära sügava lõhe tekkimine, mis jaotaks Vahemere piirkonna kultuuriliselt ja majanduslikult kaheks vastandlikuks pooleks. Hoolimata mare nostrum’i kahe kalda kõigist erinevustest, on see, mis meid ühendab, tugevam kui see, mis meid lahutab.

Sellepärast on Nicolas Sarkozy algatus põhimõtteliselt suurepärane, see annab paigal seisvale Barcelona protsessile uut elujõudu. Lubage mul siiski esitada meetodiga seoses mõned tingimused.

Kui Prantsusmaa kirjutas alla mitmesugustes lepingutes (alates Maastrichti lepingust kuni Lissaboni lepinguni) sisalduvatele Euroopa kohustustele, nõustus ta andma ühendusele – ja ma kahetsen seda – mitmed oma eelisõigused, eriti välispoliitika valdkonnas. Isegi kui see härra Guénot’le ei meeldi, kohustavad kõnealused lepingud meid kahjuks niisuguses maailmas elama. Seetõttu ei ole minu arvates sobiv algatada niisugust projekti, mis põhjustab suurt meedia pahameelt. Tegelikult ei ole Prantsusmaal enam võimu seda kellelegi peale suruda. Ainus viis selle edasiarendamiseks oli kasutada kogu Prantsusmaale kättesaadavat diplomaatiat ja inimressurssi, et veenda oma partnereid Barcelona protsessi reformima, jätmata muljet, et tehakse midagi, mis on juba tehtud, kuigi tehtu ei olnud kaugeltki rahuldav.

Selle vastuolu tulemust võib praegu näha, kuna kindlasti ei olnud kokkusattumus, et praegune arutelu lükati eilselt, mil nõukogu oleks võinud osaleda, tänasele, kui esindatud on üksnes komisjon. See on rohkem kui märk: komisjonil ei ole mingit kavatsust sellest loobuda.

  Tokia Saïfi (PPE-DE). - (FR) Proua juhataja, volinik, mul on täna hea meel, et teatis „Barcelona protsess: Vahemere Liit” on Euroopa tegevuskavas esikohal.

Komisjoni analüüs paistab olevat asjakohane. Põhinedes alates 1995. aastast toimunud Euroopa-Vahemere piirkonna koostöö tulemustel, annab see protsessile uut elujõudu, et saada üle praegustest lünkadest ja puudustest.

Seetõttu on mul hea meel, et teatises seatud eesmärgid põhinevad võrdsuse ja võrdõiguslikkuse põhimõttel, mis on kavandatava Vahemere Liidu keskmes. Teostatavad piirkondlikud projektid muudavad Euromedi partnerluse ka nähtavamaks ja eelkõige viivad selle kodanikele lähemale. Tegelikult tagab elanike omavastutus tugeva partnerluse ja piirkondliku koostöö Vahemere lõunariikides.

Selle eesmärgi täitmisel mängib seega peamist rolli Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee. Kõnealust assambleed tunnustatakse lõpuks kui parlamentaarset toetust Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlusele.

Lõpetuseks tahaksin öelda paar sõna projekti juhtimise kohta. Meie eesmärk peab olema jätkuvalt poliitiliste suhete tugevdamine, vastutuse jaotamine, võrdõiguslikkuse edendamine ning Euroopa-Vahemere piirkonna partnerite vaheliste kohtumiste arvu suurendamine. Me ei tohi vähendada projekti poliitilist sisu institutsioonilise mehhanismi keerukuse tõttu, millega kaasneks kindlasti tegevusetus. Peaksime tagama projekti tegeliku tõhususe, luues põhja-lõuna kaaseesistuja, mis tagaks võrdõiguslikkuse ja jagatud vastutuse, ning sekretariaadi, mis vastutaks Vahemere Liidu juhtimise ja konkreetsete projektide rakendamise järelevalve eest.

Vahemere Liit on suur samm edasi ning nagu te, volinik, ütlesite, alustab see – ma loodan – uut etappi suhetes meie partneritega, kellega meil on ühine tulevik.

  Carlos Carnero González (PSE). - (ES) Proua juhataja, kuna ka väljaspool Euroopa Parlamenti käib elu, eeldan ma, et mõnel meist on aega minna nädalavahetusel kinno.

Ma tegin seda eelmisel pühapäeval ja nägin filmi, mida ma väga soovitaks vaadata, ning mul puuduvad finantshuvid selle tootmise või levitamise suhtes: filmi nimi on „The Yacoubian Building” ning see käsitleb suure Vahemere riigi Egiptuse poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme.

Ükski kord ei mainita selles peaaegu kaks tundi kestvas filmis Euroopa Liitu, meie kohalolekut, Barcelona protsessi. Kas see tähendab, et Barcelona protsessi pole olemas, et see ei ole olnud edukas? Ei, me ei tohi asju segi ajada. See ei ole olnud piisavalt nähtav, kuid see on sisaldanud elemente, mis on inimestele kasu toonud ja millest täna saab koostööl ja võrdõiguslikkusel põhineva mitmesuguse välispoliitika pidepunkt.

Barcelona protsess on täielik vastand Euroopa ja Vahemere lõunariikide vahelistele ajaloolistele suhetele. See ei ole uuskoloniaalne ega nõudmiste protsess, see on partnerluse ja ühinemise protsess ning me ei tohi seda unustada.

See protsess ei ole suutnud muuta Vahemere piirkonna suurt dünaamikat, kuid kuidas saame loota, et suudame vaid veidi rohkem kui 10 aastaga muuta dünaamikat, mis on kestnud sadu aastaid? Sellele vaatamata on õnnestunud anda teatavale dünaamikale uus suund. Sellepärast on vaja seda tugevdada poliitilisel ja institutsioonilisel tasandil programmide ja rahastamise kaudu. See on Vahemere Liit.

Euroopa Komisjon toob selle oma teatises selgelt välja ning seega kavatseb parlament täna toetada teatist ja seda, mida tahab suur enamus Euroopa valitsusi: rohkem Barcelona protsessi, rohkem Barcelona protsessi, rohkem Barcelona protsessi. See on Vahemere Liit: mitte rohkem struktuure, vaid võimalus inimestele elada paremini tänu võrdsete partnerite vahelisele koostööle.

Ma tahan öelda, et sel juhul peab Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarsest assambleest saama seadusandlik organ, mis annab protsessile demokraatliku õiguspärasuse. Ei ole kokkusattumus, et teie, proua Rothe, kui Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee liige juhatate tänast istungit.

  Baroness Nicholson of Winterbourne (ALDE). - Proua juhataja, tänan kõiki kolleege, kes rääkisid ja on juba aastaid toetanud Barcelona protsessi. See on suurepärane idee, mis peab edukaks osutuma. Ma tervitan eriti president Pötteringi algatust moodustada parlamendis teatavad struktuurid Barcelona protsessi edendamiseks ning president Sarkozy pühendumust tugevdada protsessi erinevate aspektide kaudu.

Esmaspäev, 9. juuni tähistab Euroopa-Vahemere piirkonna ülikooli avamist. Kolleegid, ma tahaksin, et te selle kuupäeva meelde jätaksite. Me ütleme, et meie edu peitub dialoogis, ning Euroopa-Vahemere protsessi peab iseloomustama edukas ülikool. Ma õnnitlen eesistujariik Sloveeniat, kes pakkus ülikoolile asukoha, kuid küsin kolleegidelt kõigist parlamendikomisjonidest – ning komisjonist ja nõukogust –, miks ei ole ülikooli jaoks loodud eelarvet? Kindlasti ei tohiks me loota ülikooli tuleviku kujundamisel ühe eesistujariigi, praegusel juhul Sloveenia peale. Kui me tahame, et ülikool oleks edukas, peame leidma tulevaste aastate jaoks eelarve.

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE-DE). - (ES) Proua juhataja, Vahemere piirkonna ajalugu on sügavam kui selle geograafia. Ei ole vaja olla pärit sellest piirkonnast, et mõista, nagu volinik õigusega välja tõi, selle peamisi probleeme: ränne, inimkaubandusega tegelev maffia, mida kahjuks ei ole resolutsiooni ettepanekus mainitud, narkootikumid, Vahemere kahe kalda vaheline majanduslik lõhe ning loomulikult ka radikaalne islami fundamentalism, mis on rahvusvahelise poliitika üks suurimaid musti auke.

Sellest tuleneb Vahemere piirkonnas valitseva olukorra tähtsus meie poliitilise projekti stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks. Seetõttu tervitame komisjoni teatist: tervitame selle usinust, kuna nii kiiresti on järgitud Euroopa Ülemkogu juhiseid; tervitame selle realismi, kuna projektis asetatakse asjad oma kohale, ning tervitame selle tervet mõistust, kuna selles rõhutatakse uues algatuses, mille eesmärk on Barcelona protsessile uue elujõu andmine, kuju võtvate uute algatuste täiendavust ja mitmepoolsust.

Tahan rõhutada, proua juhataja, et ma ei ole nõus teatava kriitikaga, mis on käesoleva arutelu jooksul tehtud. Ma usun, et vajaduse korral eelistavad Euroopa Liit ja komisjon ideaale arvudele, ning on selge, et oma välistegevuses püüab Euroopa Liit alati kaitsta põhimõtteid, millesse me usume. On siiski ka tõsi, et peame sageli liikuma õndsusest ja suurtelt põhimõtetelt raamatupidamisdokumentidele, et tagada usutavus ja reaalsus, ning liikuma poliitikavaldkondades, mida kavatseme edendada, sõnadelt tegudele.

Seetõttu, proua juhataja, on väga lihtne kritiseerida ja teha algatusi, kuid neid tuleb hinnata, lähtudes rahalistest vahenditest, mida liikmesriigid Euroopa Liidule poliitika nõuetekohaseks rakendamiseks annavad. Seega ma usun, proua juhataja, et praeguse finantsperspektiivi raames ja kui me kõnealuseid vahendeid ei kasuta, ei suuda me ellu viia ambitsioone, mida me Euroopa Liiduna püüame saavutada.

  Kader Arif (PSE). - (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, tolleaegse Vahemere Liidu algatamine põhjustas vastuolusid ja muret nii Euroopas kui ka Vahemere piirkonna partnerite hulgas.

See algatus ei saanud selgelt olla üksnes franko-prantsuse või euro-Euroopa algatus ega Euroopa-Vahemere piirkonna suhete turvalisusele suunatud nägemuse väljendus.

Seda silmas pidades tervitan voliniku täna hommikul öeldud sõnu ja konkreetseid ettepanekuid, mis vastavad mõnele meie murele. Ühine projekt peab seisnema kollektiivses dialoogis ning põhinema võrdsusel ja kaasjuhtimisel. Siiski on Euroopa-Vahemere piirkonna suhted ebasümmetrilised, emotsionaalsed ja irratsionaalsed. Kaubandust silmas pidades on need ilmselt asümmeetrilised: nii põhja-lõuna kui ka lõuna-lõuna suunalise kaubanduse puhul. Seetõttu peame vaatama, kas 2010. aastal tuleks luua vabakaubanduspiirkond või mitte. Kõnealused suhted on irratsionaalsed, kuna põhinevad sageli valuliku ja keerulise ajalooga seotud suhetel, ning praegu võimendab seda teatavate konservatiivide soov, nimelt tsivilisatsioonide kokkupõrge, lääne ja ida bloki vaheline vastasseis.

Järelikult, kui tuleks teha otsuseid, oleks kõigepealt vaja vaadata kõnealuseid Euroopa-Vahemere piirkonna suhteid kiretult ja ratsionaalselt. Peame olema ratsionaalsed, et tugevdada parlamentide, eriti Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee rolli; peame olema ratsionaalsed seoses ettepanekutega hea valitsemistava kohta; peame olema ratsionaalsed seoses abiga, mida saaks anda lõuna-lõuna perspektiivist lähtudes; peame olema lisaks ratsionaalsed, kui tegemist on inimeste vaba liikumise ja Iisraeli-Palestiina küsimusega. Lisaks ei tohi me muutuda kirglikuks, sest vastasel juhul ei loo me rahul rajanevat ala ning ei hoia ära tsivilisatsioonide kokkupõrget, mida mõned soovivad.

  Ioannis Kasoulides (PPE-DE). - Proua juhataja, volinik Ferrero-Waldneril ja eelmistel kõnelejatel õnnestus hästi esitleda Barcelona protsessile ja Vahemere Liidule antud tõuget. Barcelona ideed on praegu asjakohasemad kui kunagi varem. Jõukuse erinevus Euroopa Liidu ja enamiku Vahemeremaade vahel on kahjuks suurenenud. Vabakaubanduse järkjärguline sisseseadmine Euroopa Liiduga ei ole meelitanud tegema kodumaiseid ja välisinvesteeringuid, mida on vaja edendada Vahemere partnerite elu kvaliteedi tõstmiseks.

Nüüd sõltub palju uute kavandatavate projektide edust, mis peavad olema nähtavad ja käegakatsutavad tavakodanikele Vahemere mõlemal kaldal ning mõjutama ja meelitama erasektori huvi: projektid, mis käsitlevad niisuguseid teemasid nagu kodanikukaitse, kliimamuutuse mõjud, põud ja veepuudus, metsatulekahjud, Vahemere reostusest puhastamine ning tehnoloogia areng, et kasutada paremini ära päikeseenergiat, mis tooks kasu Vahemere mõlemale kaldale.

Kõigi Vahemeremaade, põhja ja lõuna ühisprojektid on üks edu peamisi võtmeid. Vastastikuse kasu ja nähtavusega on seotud ka rände-, sotsiaalse integratsiooni, õigluse ja turvalisuse küsimused. Ärgem unustagem, et meie partnerid on nüüd transiidiriigid Saharast lõunasse jäävast Aafrikast tulevatele rändevoogudele.

Rahaliste vahendite küsimus, eriti niisuguse ambitsioonikama projekti puhul, jääb lahtiseks. Mida käegakatsutavam ja nähtavam on projekti kasu, seda parema meelega annavad liikmesriigid raha.

ISTUNGIT JUHATAB: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
Asepresident

  Vural Öger (PSE). - (DE) Härra juhataja, volinik, tahaksin viimaks, kuigi vastumeelselt, president Sarkozyd siinkohal õnnitleda. Lärmiga, mille ta on ELi-Vahemere piirkonna suhete ümber tekitanud, on tal tegelikult õnnestunud suurendada alates 1995. aastast eksisteeriva Barcelona protsessi tähtsust ja nähtavust rohkem, kui see väärt on, ning valla päästa uus arutelu meie lõunas asuva naaberpiirkonna üle.

Tulemusi vaadates on siiski selge, et härra Sarkozy esialgne idee, mis algatati 2007. aasta veebruaris, on ebaõnnestunud kolmes punktis. Esiteks lükkasid Hispaania ja Itaalia Roomas 2007. aasta detsembris vastu võetud deklaratsiooniga tõhusalt maha võimaliku alternatiivi Türgi ühinemisele ELiga. Seejärel kinnitas kantsler Merkel, et ELi-Vahemere piirkonna suhteid arendatakse edasi praeguste ELi struktuuride raames. Lõpuks on komisjon nüüd seadnud takistused härra Sarkozy ambitsioonikatele plaanidele seoses sekretariaadi ja projekti juhi struktuuri loomisega. On selge, et härra Sarkozy omapead tegutsemise lähenemisviisi Euroopa Liit ei salli.

  Simon Busuttil (PPE-DE). – (MT) Meil oli vaja uut algust, uut energiat Vahemere poliitika edasiarendamiseks, mis on nii oluline Vahemere piirkonna ja Euroopa jaoks. Võib-olla oli Barcelona protsessi suurim viga selles, et Vahemere keskpiirkonna naaberriigid tundsid alati, et see oli Euroopa protsess, mis suruti neile peale, ning puudus piisav võrdsus ja liikmestaatus. 13. juuli tippkohtumisel peame tagama, et uus Vahemere Liidu projekt luuakse tõelise liikmestaatuse ja võrdsuse alusel. Peame selle üles ehitama struktuuridele, mis on eraldiseisvad ja ei suru meie väljavaateid teistele peale. See tähendab loomulikult kohustusi ja õigusi mõlemale, mitte üksnes ühele poolele. Me tervitame kõnealust ettepanekut nii teatava skeptitsismi kui ka lootusega. Ma loodan, et lootus saavutab skeptitsismi üle võidu.

  Luís Queiró (PPE-DE). – (PT) Barcelona protsess eksisteerib üksnes sellepärast, et meie suhted lõunaga mõjutavad mitmeid Euroopa keskseid poliitikaküsimusi. Mõned näited nendest küsimustest on energia, terrorismivastane võitlus, demograafia ja sisseränne, majandusareng ning kuritegevusevastane võitlus. Siiski peame tunnistama, et Barcelona protsess ei ole iseenesest edukas olnud.

Euroopa on saavutanud suurt edu tegelikult reformide edendamisel kandidaatriikides. Siiski ei saa Vahemere lõunakalda riigid Euroopa Liiduga ühineda, kuid on teatavatel juhtudel meie kõige problemaatilisemad naabrid. Sellepärast seisneb küsimus selles, kuidas peaksime protsessi algatamiseks oma strateegiat muutma, nii et uus Vahemere Liit ei oleks üksnes tore idee.

Kas me usume, et tee tulevikku seisneb teatavate investeeringute toetamises tõeliselt avatud turgude raames? Kas me usume võimalikult laialdasse juurdepääsu ühenduse taastusvahenditele? Kas me toetame ideed, mille kohaselt abi suurus sõltub kavandatavate reformide kvaliteedist? Ma usun, et jah, sest Vahemere piirkonna probleemid on ka meie probleemid. Peame meeles pidama, et kui me ei saa aru, mis Barcelona protsessi puhul valesti läks, ei saa me anda uut dünaamikat suhetesse oma lõunanaabritega.

  Erna Hennicot-Schoepges (PPE-DE). - (FR) Härra juhataja, tahaksin paluda volinikul proua Ferrero-Waldneril mitte vaadelda Barcelona protsessi üksnes majandusliku protsessina. Kui Euroopa vajab energiat, pöördub ta Aafrika poole, et saada kasu selle päikesest ja liivast. Kas seda pole liiga vähe? Kas me ei peaks rakendama kõnealust protsessi töö kaudu kultuuri valdkonnas? Meil on tegemist väga erinevate ja uhkete riikidega, kellel on ajalugu ja suurepärane kultuur. Kas me ei peaks tegema jõupingutusi, et parandada sotsiaalset ühtekuuluvust põhjaliku kultuurilise töö kaudu?

Üheski dokumendis ei viidata Anna Lindti fondile, mis on juba mitu aastat püüdnud koostööd edendada. Mul oleks samuti väga hea meel näha edasist arengut ka kavandatava Euroopa-Araabia ülikooli puhul.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). – (BG) Härra juhataja, proua volinik, Musta Mere Liiduga seotud küsimus on strateegilise tähtsusega. See on ühise tulevase arengu protsess, mis ei ole seotud üksnes Euroopa Liidu suurenenud mõju ja majanduskoostööga, vaid ka heanaaberlike suhetega.

Vahemere piirkond on eriti tähtis tänu oma rikkalikele kultuurilistele ja majanduslikele kihtidele ning kaasaegsele poliitilisele ja majanduslikule mõjule. Ma näen seda kui protsessi, sammu pigem kogu ELi kui ühe riigi globaalsema rolli suunas.

Samal ajal peaks Vahemere telg olema ELi poliitikavaldkondade arengus seotud ELi strateegiliste projektide ida mõõtmega. Musta mere piirkond on olnud Vahemerega alati seotud ja seega peaksid täna olema mõlemad piirkonnad võrreldavad ja nende suhtes peaksid kehtima samaväärsed tingimused.

See on ainus viis saavutada Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja väärtuste uus tõhusus ning suurem mõju. See toob kaasa ELi poliitikavaldkondade uue lisandväärtuse.

  Marios Matsakis (ALDE). - Härra juhataja, tahaksin volinikule öelda, et kiirteede ehitamise kavandamine ei lahenda Vahemere piirkonna tõsiseid probleeme, muidugi juhul, kui volinik ei kavatse veenda president Sarkozyd ehitama kuuerajalist kiirteed, mis ühendab Prantsusmaad Türgiga!

Volinik, ma olin teie sissejuhatavas kõnes pettunud, kuna te ei käsitlenud teatavaid olulisi Vahemere piirkonna poliitilisi probleeme. Ma viitan näiteks palestiinlastele kuuluva maa okupeerimisele Iisraeli poolt; Küprose okupeerimisele Türgi poolt; sellele, et nüüd, 21. sajandil, jätkab Hispaania, kellel on Marokos kaks kolooniat, selle ühe osa koloniseerimist, viitan samuti Suurbritannia kahele kolooniale Küprosel ja – kui ma õigesti aru saan – ühele kolooniale Hispaanias.

Kui te ei käsitle neid tõsiseid küsimusi, ei saa me viia ellu Vahemere Liidu loomise teoreetilist kava.

  Ryszard Czarnecki (UEN). - (PL) Härra juhataja, Euroopa hingab tõesti kahe kopsuga. Üks on Vahemere mõõde, mille üle me praegu arutleme. Teine on ida mõõde, mis hõlmab riike, millel on piir Poolaga. Näiteks võiksin tuua Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Ida mõõde hõlmab ka Kaukaasia riike, näiteks Gruusia ja Armeenia.

On õige ja kohane, et täna, 13 aastat pärast Barcelonat, peaksime pühendama palju aega Euroopa poliitika olulisele Vahemere mõõtmele. Siiski tuleks rõhutada, et see on üksnes osa suurest tervikust. Vahemere piirkonna riike käsitlev poliitika on vajalik ja seda tuleb uuendada, kuid see on üksnes Euroopa Liidu laiema välispoliitika üks element. Meie poliitika seoses Euroopa Liidu tulevaste liikmetega peaks olema välispoliitika väga oluline osa. Ausalt öeldes ma ei usu, et ükski Vahemere riik, mille üle me täna arutleme, liiduga ühineb. Siiski on Ukraina, Gruusia ja Armeenia määratud ELi liikmeks saama.

  Marie Anne Isler Béguin (Verts/ALE). - (FR) Härra juhataja, volinik, minu arvates on tango tantsimiseks vaja kahte inimest. Tahaksin teada, kas Vahemere teise kalda riigid on piisavalt huvitatud. Kui jälgida praegu Prantsusmaa valitsuse pingutusi, et tuua kokku Vahemere piirkonna riikide riigipead ja veenda neid 13. juulil Pariisi tulema, küsin ma endalt, kas ka teine pool on sama pühendunud.

Tahan öelda, et teie läbivaadatud projekt on äärmiselt huvitav. Euroopa Liit rajati pärast sõda söele ja terasele. Kui me teeme oma partneritele ettepaneku, et me koostame 21. sajandi projekti, mis põhineb kliimamuutusel, taastuvenergial, täielikult hävitatud Vahemere keskkonna taastamisel, siis võime seda projekti toetada. Kus on siiski järjekindlus, volinik? Mida me saame öelda Sarkozy soolo kohta, kes isegi täna, enne Prantsusmaa eesistumisperioodi algust, õhutab Alžeeriat kirjutama alla tuumaelektrijaama rajamist käsitlevale lepingule? Ma leian, et see on selge näide võimalikust vastuolust nõukogu ja komisjoni vahel.

  Carlo Fatuzzo (PPE-DE). - (IT) Härra juhataja, daamid ja härrad, härra Matsakisel on päris õigus ja ma olen nõus paljuga, mida ta ütleb. Mare nostrum’it, nagu seda 2000 aastat tagasi kutsuti, ümbritsevatel riikidel on alati olnud raskusi ja probleeme.

Minu arvates on siiski ka õige see, mida ütles liberaalide fraktsiooni esimees härra Watson: me peame õppima andma ja võtma. Seepärast tahaksin kutsuda Itaalia uut peaminister Berlusconi juhitavat valitsust üles kuulama kolonel Gaddafi palveid, kellele me tahtsime meelt mööda olla Bulgaaria meditsiiniõdede juhtumi puhul, nägemata, mis on selle kõige taga. Ta palus Itaalial korduvalt rajada oma riiki kiirtee. Kiirteest ei oleks kasu mitte üksnes president Gaddafile, vaid kõigile Põhja-Aafrika elanikele, nii näitaksime oma head tahet ja teeksime midagi positiivset kogu Vahemere piirkonna jaoks.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (PSE). - (PL) Härra juhataja, Vahemere piirkond ja Lähis-Ida on Euroopa Liidu vaatepunktist strateegiliselt olulised piirkonnad. On selge, et kui me peame tegelema ühiste väljakutsetega, tuleb luua rahul ja majanduslikul stabiilsusel rajanev ala, mis põhineb demokraatia, solidaarsuse ja koostöö põhimõtetel. Samuti on vaja taaselustada ja arendada Barcelona protsessi, et luua terrorismi vastu võitlemiseks tugev partnerlus välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlus ei saa siiski keskenduda üksnes majandus- ja kaubandusküsimustele. Sellega peaks kaasnema tugevdatud piirkondlik koostöö, parem sotsiaalne integratsioon ja koostöö looduskeskkonna kaitsmise valdkonnas. Lisaks peaksime rõhutama vajadust tugevdada poliitikavaldkondi, mille eesmärk on suurendada naiste rolli Vahemere piirkonna riikide ühiskondades, edendades soolist võrdõiguslikkust. Tavade ja traditsioonide austamine ei tohi kahjustada naiste põhiõigusi.

Lõpetuseks tahaksin tervitada komisjoni ettepanekut Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee kohta. Viimase rolli ja demokraatlikku õiguspärasust tuleks tugevdada.

  Benita Ferrero-Waldner, komisjoni liige. − (FR) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma jätkan prantsuse keeles. Võib-olla härra Schulz ei ole sellega nõus, kuid ma usun, et president Sarkozy andis Vahemere Liidule uue tõuke. Seetõttu ma leian, et ma jätkan kõigest hoolimata kõnelemist prantsuse keeles.

Esiteks, daamid ja härrad, ma näen, et käesolev arutelu või kõnealune teema on tekitanud tugevaid reaktsioone. Igaühel on selle kohta midagi öelda ja see on äärmiselt oluline. Minu arvates on tõsi, et rahu on Vahemere piirkonnas võib-olla kahtluse all. Samuti on tõsi, et kahe kalda vahel on endiselt lõhe: see tõmbub kokku, kuid on ikka veel olemas. Peame võtma arvesse saavutatud edu: makromajanduslik stabiilsus, madalam inflatsioon, suuresti paranenud inimõigused. Loomulikult on veel vaja palju ära teha. Ühest küljest on väga vaja reforme ning need peavad olema kiiremad ja ulatuslikumad. Lisaks on äärmiselt olulised kaubandus ja investeeringud. Ma ei ole nõus härra Wurtziga, et Barcelona protsess on surnud. Ei, nagu ma alati olen öelnud, on seda olnud väga keeruline rakendada olemasolevate poliitiliste probleemide tõttu, ja see on tõsi. Kui räägiti poliitilistest probleemidest, oli tegu Barcelona protsessiga. Kahjuks jäävad kõnealused probleemid alles, isegi kui me püüame neid lahendada konkreetsete projektidega, mida ma toetan. Seepärast ma usun, et kõnealune idee on hea, ja leian, et oleme seda uuendanud pragmaatilise ja konkreetse lähenemisviisi abil, mis on loomulikult kõikehõlmav.

Daamid ja härrad, seoses vabakaubanduse ja vabakaubanduslepingutega pean rõhutama, et liiga pikkade üleminekuperioodide tõttu on aasta 2010 esimene aasta, mil me oleme suutelised kõnealuseid lepinguid rakendama. Tegelikult ei ole meil ikka veel vabakaubanduslepinguid. Põllumajanduse puhul peame praegu läbirääkimisi, kuid need on väga keerulised, seda ka teise poole jaoks, kuna ei hõlma üksnes andmist, vaid ka saamist. Niisugused läbirääkimised on alati väga keerulised. Vabakaubanduslepingud Tuneesia ja Iisraeliga jõustuvad 2010. aastal. Sarnane leping Marokoga on lõppjärgus, kuid endiselt on vaja märkimisväärseid jõupingutusi. Viimane asjaomane riik on Egiptus. Seega näete, et asjad liiguvad väga aeglaselt ja seda mitte protsessi, vaid riikide eneste tõttu, kes ei taha kiiremini edasi liikuda. See on oluline punkt. Kõigest hoolimata on kõnealune uus idee hea idee ja võimalus ning ma loodan, et partnerid kasutavad seda. Samuti on tõsi, proua Isler-Béguin, et partneritel peab olema kindel soov tantsida. Seetõttu rääkis komisjon igaühega neist, et tagada oma ettepanekute kajastamine nende muredes ja arvamuses.

Seoses inimõigustega, daamid ja härrad, pean ma rõhutama, et kui inimõigusi ei oleks olnud, ei oleks mina ise midagi teha saanud. Siiski seisneb idee selles, et Barcelona protsess jääb alles. Kaasatakse ka institutsioonid. Põhimõtteliselt on institutsioonidel oma roll ja see kehtib ka Anna Lindti fondi puhul. Loomulikult on Anna Lindti fond olemas ning uus president ja uus direktor peaksid seda veelgi tugevdama. Midagi ei ole kaduma läinud. Naabruspoliitika, mida ma mainisin, ehk kahepoolne poliitika jääb samuti alles, kuna selle tegevuskavade abil püütakse reforme tõeliselt tugevdada ja edendada. Ärge arvake seetõttu, et naabruspoliitika ei ole kaasatud. See kujutab endast meie rakendatud ja rõhutatud projektide tõelist lisandväärtust.

Seoses Portorožis asuva Euroopa-Vahemere piirkonna ülikooliga leian ma esiteks, et see on eesistujariik Sloveenia suurepärane idee. Ma osalen selle avamisel, olen sinna kutsutud ja kavatsen kindlasti kohal olla.

Rahastamist silmas pidades on esiteks, kuna see on Sloveenia idee, loomulik, et ka Sloveenia peab oma panuse andma, mida ta teeb 1 miljoni euro ulatuses. Ka minult paluti panust, mistõttu ma olen püüdnud leida midagi vahendite hulgast, mis on põhimõtteliselt juba eraldatud. See ei ole nii lihtne. Ma leidsin 1 miljon eurot, mille ma lisan kõnealusele projektile. Siiski on ka muid vahendeid ja ma teavitasin neist eesistujariiki. Esiteks on olemas struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid, mille jaotamine tuleb lihtsalt läbi vaadata, et määrata need Sloveeniale, ja teiseks on olemas teadusuuringute ja hariduse jaoks mõeldud rahalised vahendid. Seega on rahalised vahendid saadaval. Lisaks olete loomulikult kõik teadlikud Erasmuse stipendiumidest, mis on endiselt kohaldatavad. See on midagi, mida me kavatseme tugevdada.

Proua, tahaksin rääkida lühidalt kultuurist. Minu arvates mainis keegi, et Robert Schuman on öelnud, et kui me alustaksime uuesti Euroopa Liidu rajamisega, peaksime alustama kultuurist. See on tõsi, kuid et endiselt on nii palju vaesust ja kirjaoskamatuid jne, peame tegema ka muid asju ning ma kordan seda, mida ma ütlesin seoses inimõigustega: kõik kultuuriprogrammid säilivad ja neid on päris palju.

Lõpetuseks ütlen paar sõna sekretariaadi kohta, kuna see oli väga täpne küsimus. Erinevate arvamuste valguses tegime järelduse, nagu on välja toodud meie teatises, et sekretariaadil tuleks paluda teha ühisalgatuste ettepanekuid, mille võtaksid seejärel vastu poliitilised organid, ning tagada riigipeade või valitsusjuhtide projektiga seoses tehtud otsuste piisav jälgimine. Sekretariaadil võiks olla samuti iseseisev õigusvõime ja autonoomne staatus. Üksikasjad tuleb veel selgitada.

Lõpetuseks räägin lühidalt tuumaküsimusest. Proua, vastastikuse mõistmise memorandum, millele meie president Viinis koos Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA) alla kirjutas, on seotud turvalisuse ja julgeolekuga. Ma toetan seda ja leian, et igaüks peaks seda tegema, kuna me ei saa valida, milliseid energiaallikaid riigid kasutavad. Igal riigil on õigus, nagu te ütlesite, seada tuumaenergia kasutamisele teatavaid lisatingimusi ning te teate, et ka meie teeme seda. Siiski peab riikidel olema vähemalt õigus talitada oma soovi kohaselt. Sel juhul on turvalisus ja ohutus peamised ning just neid küsimusi käsitletakse memorandumis.

Ma vabandan, härra juhataja, kuid nagu ma alguses ütlesin, tekitab käesolev arutelu tugevaid reaktsioone.

  Juhataja. − Arutelu lõpetuseks teatan, et ma sain kuus resolutsiooni ettepanekut1, mis on esitatud vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kell 11.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  John Attard-Montalto (PSE), kirjalikult. – On rõõm kuulda nõukogu ja komisjoni avaldusi seoses Barcelona protsessiga ja ettepanekut Vahemere Liidu loomise kohta. Viimast alustatakse 13. juulil Pariisis Prantsusmaa eesistumise ajal.

Malta valitsus on väljastanud nimetatud avalduste kohta seisukohavõtu. Ma olen Vahemere Liitu käsitlevate ettepanekutega täielikult nõus. Et oluline on jõupingutusi ja energiat mitte dubleerida, on merendustegevusega seotud soovitus kiiduväärt.

Malta pakkus oma territooriumil asukohta sekretariaadile, mille ülesanne oleks vaadata läbi niisuguste ettepanekute rakendamine, ning ma toetan kõnealust pakkumist täielikult, mitte üksnes saare unikaalse geograafilise asukoha tõttu Vahemeres, vaid ka sellepärast, et meil on olemas infrastruktuur, personal ja kogemused niisuguse institutsiooni võõrustamiseks.

Lisaks tahaksin mainida, et üle kolmekümne aasta tagasi õnnestus leiboristlikul valitsusel juhtida maailma tähelepanu Vahemere piirkonna olulisusele ja koostöö vajadusele mere põhja- ja lõunakalda riikide vahel.

  Alessandro Battilocchio (PSE), kirjalikult. – (IT) Ma tervitan Vahemere Liidu loomist, mis aitab parandada ja tihendada suhteid meie Vahemere piirkonna partneritega ning edendab vastastikust teadlikkust, majanduskasvu, tööhõivet ja koolitust ELis ning 12 asjaomases kolmandas riigis.

Rahu ja demokraatia edendamine, sisserände kontroll, majandussuhted ja toorainevarustus on ajalooliselt olnud minu esindatavas riigis Vahemere riikide suhtes rakendatava naabruspoliitika peamised punktid. Bettino Craxi oli sellel alal pioneer.

Vahemere Liit aitab lihtsustada kogu piirkonnas oluliste piiriüleste projektide lõpuleviimist, parandades meremagistraale, võideldes merereostuse vastu, parandades kodanikukaitset, luues paremini integreeritud energiaturu ja arendades uut taastuvatel energiaallikatel põhinevat tehnoloogiat.

Vahemere Liit peab aitama edendada demokraatiat ja lahendada konflikte, mis destabiliseerivad endiselt Lähis-Ida ja Lääne-Saharat, ning seda abistab Euroopa-Vahemere piirkonna parlamentaarne assamblee, mis tuleb täielikult kaasata.