Juhataja. − Järgmiseks päevakorrapunktiks on ühine arutelu järgmiste raportite osas

– pr Morgani raport (A6-0191/2008) tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (KOM(2007)0528 – C6-0316/2007 – 2007/0195(COD));

– hr Vidal-Quadrase raport (A6-0228/2008) tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses (KOM(2007)0531 – C6-0320/2007 – 2007/0198(COD));

– hr Chichesteri raport (A6-0226/2008) tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (KOM(2007)0530 – C6-0318/2007 – 2007/0197(COD)); ja

– pr De Vitsi raport (A6-0202/2008) siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Euroopa energiatarbijate õiguste harta kohta (2008/2006(INI)).

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Ajal, mil Sloveenia on olnud nõukogu eesistuja, on energeetikaküsimused olnud päevakavas olulisel kohal. Varustamise usaldusväärsus, energiaturgude toimimine ja keskkonna jätkusuutlik majandamine on ELi ja ta kodanike jaoks tõesti strateegilise tähtsusega küsimused.

Samuti saab üha selgemaks, et energeetika on valdkond, kus tuleb pakkuda uusi teadmisi ja teenuseid, kui me soovime säilitada Euroopa majanduse konkurentsivõime maailmas. Enam kui aasta eest kohustusid valitsuste esindajad ja liikmesriigid täitma jätkusuutlikke eesmärke ja tugevdada tõhusaid energiaturge. Euroopa Parlament toetas samuti siis seatud sihtmärke ja koostas ettepanekud, mida nõukogu huviga uuris.

Kolmas maagaasi ja elektriturgude pakett oli Sloveenia eesistuja jaoks väga oluline seadusandlik toimik. Selle peamiseks eesmärgiks on jätkata energiaturgude liberaliseerimist ning nende tõhususe ja läbipaistvuse suurendamist. Kooskõlas komisjoni ettepanekuga käsitles nõukogu seda toimikut uurides kõiki viit seadusandlikku ettepanekut ühe paketina ja säilitas seal, kus see loogiline oli, samad lahendused elektri ja maagaasi turgudega seonduvate dokumentide osas.

Energeetikanõukogu kohtumisel 6. juunil, kinnitas eesistuja Sloveenia paketi viie seadusandliku ettepaneku põhielementidele avaldatavat ulatuslikku toetust. Selle ulatusliku konsensuse kõige olulisem element on muidugi energeetikaettevõtete organiseerimise kolmas valikuvõimalus. Siin võeti samaaegselt vastu kaks komisjoni algettepanekut. Need ettepanekud määravad kas kogu omandi eraldamise või iseseisva süsteemi haldaja samas kui liikmesriigid nõustusid ka kolmanda valikuvõimalusega, mis võimaldab moodustada põhivõrgu sõltumatu haldaja.

Lubage mul lühidalt kokku võtta selle leppe kõige olulisemad ja ehk ka kõige tundlikumad punktid, mida te käsitlete ka siin lugupeetavas täiskogus. Põhivõrgu iseseisva haldaja võimalust võivad kasutada riigid, kus uue direktiivi jõustumisel saab põhivõrgust vertikaalselt integreeritud ettevõte. Seda võib kohaldada nii maagaasi kui elektrisektoris. See võimalus lubab ettevõtetel ka edaspidi olla põhivõrgu omanik tingimusel, et seda haldab sõltumatu haldaja.

Mis puutub tarnesüsteemi korraldamisse ja selle haldamisse, siis on vertikaalselt integreeritud ettevõtte kontekstis kehtestatud mitmed nõuded, mis määratlevad süsteemi haldaja sõltumatuse, tasakaalustatud ja erapooletu haldamise, vajalike investeeringute ohutu teostamise ja ka vertikaalselt integreeritud ettevõtte enda huvide kaitsmise.

See tagab alljärgneva:

1. haldaja, juhtide ja järelevalve teostaja sõltumatuse,

2. huvide konflikti vältimise,

3. õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu võrgustikule,

4. õiglase investeeringute soodustamise, sealhulgas rahvusvaheliste sidemete jaoks,

5. põhivõrgu haldajate sõltumatu juurdepääsu võimalustele ja vahenditele ning lõpuks tagab see riiklikele reguleerivatele asutustele lisapädevuse põhivõrkude haldajate osas.

Nõukoguga saavutatud kokkuleppe veel üks element puudutab kolmandate riikide investeeringuid ELi. Nõukogu usub, et tekst peaks tagama kolmandate riikide kontrollivõrgustikele sellise lähenemisviisi, mis ei oleks protektsionistlik. Samal ajal tuleb garanteerida, et kolmandatest riikidest pärit ettevõtted järgiksid samu eeskirju, mida kohaldatakse ELi ettevõtetele. Siin peame arvesse võtma ELi liikmesriikides energiaettevõtetega häid partnerlussuhteid otsivate kolmandate riikide ja nende ettevõtete huvisid. Lisaks peame analüüsima ka energiainvesteeringute ulatust, mida juba mõlemal pool teostatud on.

Veel üheks oluliseks valdkonnaks on investeeringud ja võrgu arengu kavandamine, eriti ELi kümne aasta pikkuse võrgu arengu kava koostamine. Kõigil tasanditel on tagatud järjepidev ja tõhus lähenemine, eriti põhivõrgu haldajate, avatud ja läbipaistvas konsultatsioonitegevuse ning peamiste tegutsejate ja ameti osas.

Selle viimatimainitu puhul on eesistuja energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti osas seisukohal, et meil on õnnestunud luua täiesti sõltumatu amet, mida juhitakse tõhusalt. Selle ülesanded keskenduvad rahvusvahelise ja regionaalse koostöö valdkondadele ja see käsitleb eriti piiriüleste sidemete küsimust.

Kokkuleppe teised olulised elemendid on seotud riikliku omandiga, piiriüleste juhtumite käsitlemisega, tõhustatud regionaalkoostööga, turu toimimisega, tarbijakaitsega ning suunistega, mille komisjoni komiteed peaksid komiteemenetluses vastu võtma.

Nende punktidega tahtsin teile anda lühida ülevaate nõukogus saavutatud konsensuse põhielementidest. Olen veendunud, et kompromissi tekst on samuti suurepärane alus järgmise eesistuja kolmikule ja koostööle selle lugupeetud täiskoguga.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Hr juhataja, tahaksin esmalt tänada kõiki raportööre, pr Morganit, hr Chichesteri, hr Vidal-Quadrast ja pr De Vitsi suurepäraste raportite eest ning samuti variraportööre ja kõiki asjaga seotud komisjonide liikmeid. Tähtajad olid väga lühikesed ja pakett on väljakutset pakkuv ja keeruline. Hindan kõrgelt viimaste kuude jooksul tehtud tööd ja Euroopa Parlamendi liikmete ulatuslikku osalemist.

Lubage mul veel kord nimetada peamisi väljakutseid, mis meie ees seisavad. Ma tean, et sellel täiskogule valmistavad need iseäranis muret.

Selle kaugeleulatuva paketi osas on komisjonil üks eesmärk ja selleks on ELi kodanike huvid.

Muidugi ei saa turu avamine kui selline peatada naftahinna tõusu. Siiski peame kõrgete hindade ajal tagama tõeliselt efektiivse konkurentsi oma energiaturgudel, kindlustamaks, et nende hindade mõjud meie kodanikele oleksid nii väikesed kui võimalik. Juba praegu saavad mõned Euroopa kodanikud kasu suuremast valikuvõimalusest ja konkurentsist, mis hoiab hinnad võimalikult madalal, ning teenuste ja turvalisuse standardite tõhususe suurenemisest.

Väga paljude Euroopa kodanike jaoks aga ei ole tegelike konkurentsivõimeliste turgude väljatöötamine sugugi lõppenud ja neil ei ole võimalik tegelikult varustajat valida.

Asi ei ole ainult paremates hindades ja suuremas valikuvõimaluses. Varustamise turvalisuse tagamiseks on järgmise kahe aastakümne aasta jooksul vaja ulatuslikult investeerida uutesse võrkudesse. Kui me lubame hetkeseisundil jätkuda, ei tehta neid investeeringuid vajalikul määral.

Toimiv siseturg on samuti üks ELi kliimamuutuste vastu võitlemiseks tehtavate pingutuste põhielemente. Konkurentsivõimelise elektri- ja gaasituruta ei toimi heitkogustega kauplemise süsteem kunagi korralikult ja meie eesmärgid taastuvenergia osas kukuvad lihtsalt läbi.

Me kõik oleme nõus, et vajame seadusandlikke reforme mitmete puuduste kõrvaldamiseks kehtivates seadusaktides ja reguleerivas raamistikus. Tõesti, Vidal-Quadrase 2007. a 10. juuli raportis demonstreerib Euroopa Parlament oma kindlameelsust sellise ambitsioonika poliitika saavutamiseks energeetika valdkonnas.

Lubage mul nüüd mõnest raportites mainitud punktist detailsemalt. Muidugi on raportid väga mahukad ja seepärast keskendun ma ainult mõnele elemendile.

Komisjon saab toetada paljusid pakutud muudatusi. Suurem osa muudatustest tarbijate õiguste tugevdamise osas pr Morgani raportis, on teretulnud ning käivad käsikäes pr De Vitsi raporti kavatsusega. Samuti on teretulnud tugevama regionaalkoostöö rõhutamine. Mitmed muudatused täpsustavad kasulikult või täiendavad komisjoni ettepanekut, eriti seoses võrgu haldaja rolliga, riiklike reguleerivate asutuste volitustega ja efektiivselt, hästi ja turvaliselt toimiva energia siseturuga.

Mitmel puhul toetab komisjon ka parlamendikomisjoni üldist eesmärki, kuigi tal võib olla kahtlusi ettepanekute konkreetse sõnastuse osas.

Tahaksin uuesti toonitada, et haavatavate klientide kaitsmine ja võitlus energiavaesuse vastu on väga olulised turu avamise seisukohast ja neid tuleks kindlasti tugevdada. Komisjon vaatleb subsidiaarsuse põhimõtte järgimiseks väga hoolikalt sõnastust. Hindade reguleerimine ei tohiks samuti takistada õigeid investeerimissignaale ja turule sisenemist.

Mis puutub De Vitsi raportisse tarbijate harta kohta, siis minu arvates on raport ja suurem osa pakutud muudatustest väga kohased. Paljud ideed kajastuvad ka pr Morgani raportis ning komisjon nõustub paljudega neist, näiteks vajaduse osas tarbijatele kiiremini paremat teavet anda. Nagu teile teada esitab komisjon peagi liikmesriikidele energiatarbijate kontrollnimekirja, mis peaks aitama koguda ja edastada vajalikku teavet tarbijatele energiaturgude kohta.

Olen nõus, et kehtivasse seadusandlikku protsessi tuleks lisada uued võimalikud tarbijate õigused ning et harta eesmärgiks on paremini edastada energiatarbijate õigusi ja neid sel moel tarbijatele paremini tutvustada.

Saab olema keeruline ühtlustada kõiki avalike teenuste kohustusi ELi tasandil. Komisjon jälgin siiski direktiivide korrektset rakendamist, eriti tagamaks, et haavatavad tarbijad määratletaks siseriiklikul tasandil ning et riiklikud toetuskavad oleksid kättesaadavad läbipaistval ja tõhusal moel.

Lisaks saab kodanike energiafoorum olema taganttõukavaks jõuks konkurentsivõimeliste jaeturgude kehtestamisel ELis, tagades samaaegselt haavatavate tarbijate kaitse. Energiatarbijate õiguste konverentsi järel 6. mail käivitas komisjon konsultatsiooniprotsessi kõigi asjassepuutuvate osapooltega.

Energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate edendamise osas jagab komisjon täielikult tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni kahtlusi, kuid me leiame, et siseturu direktiiv ei ole parim paik selle küsimuse arutamiseks. Usume, et komisjoni eesmärke on võimalik saavutada hetkel arutlusel oleval uute taastuvate energiaallikate direktiivi kontekstis.

Turukontsentratsiooni vastase võitluse osas jagame parlamendikomisjoni seisukohta, et see on oluline, kuid leiame, et komisjoni ettepanek annab juba reguleerivatele asutustele õiguse ja volitused meetmete võtmiseks korraliku turu toimimise tagamiseks.

Kahes olulises punktis ei nõustu me aga täielikult parlamendikomisjoni järeldustega: komiteemenetluse kasutamine ja mõned küsimused seoses ameti rolliga.

Komiteemenetluse kasutamise osas muudaks selle menetluse üldine kustutamine ebaefektiivseks kogu kiiresti ja tõhusalt uute, väga üksikasjalike turukoodide väljatöötamise protsessi. Need on üliolulised täiesti integreeritud energiaturgude poole liikumiseks aastate, mitte aastakümnete jooksul. Kõige olulisem küsimus on võime muuta kõigi võrkude haldajate jaoks seadusega kohustuslikuks ameti järelevalve all vastu võetud tehnilised koodid. Sel eesmärgil peab komisjon suutma need kiiresti ja tõhusalt komiteemenetluse käigus vastu võtta. Vastasel juhul ei saa need olla seadusega kohustavad mõistliku aja jooksul.

Üldisemalt rääkides on vaja suuniseid, seda iseäranis tugeva ameti tagamiseks, mis oleksid kooskõlas hr Chichesteri ja hr Vidal-Quadrase raportites väljendatud seisukohtadega. Suunisteta, mis tema volitusi raamistaksid, ei oleks ametil võimalik langetada kohustuslikke individuaalseid otsuseid turul tegutsejate suhtes.

Eeldusel, et säilitatakse need olulised elemendid, võiks komisjon parlamendikomisjoni kahtluste arvesse võtmiseks aga leppida mõningate meie arvates vähemoluliste komiteemenetluste kustutamisega.

Kui ametist rääkida, siis tahab komisjon moodustada tugevate volitustega ameti. Komisjon saab vastu võtta muudatused, mis annavad ametile üldised ülesanded, ning tagab ka avatuma ja läbipaistvama konsulteerimise aktsionäridega. Ei ole aga võimalik minna kaugemale EÜ asutamislepingust.

Mõned parlamendikomisjoni tehtud muudatused ameti otsuselangetamisvolituste osas ei ole kooskõlas Meroni otsuse sätestatud põhimõttega. See puudutab eriti ametile pandud kaalutlusõiguse ulatust. Nõustun igati vajadusega tugeva ja tõhusa ameti järele ja usun, et seda on võimalik saavutada komisjoni pakutud lähenemisviisi kaudu, kus amet töötab välja koodid, mis hõlmavad tegelikku olulist kaalutlust ja et need võetakse seejärel vastu komiteemenetluse kaudu.

Ma ei lõpeta enne, kui olen käsitlenud ka võrgu haldamise eduka tootmisest ja varustamisest lahti sidumise küsimust. Kehtivad eeskirjad tähendavad, et paljud võrguhaldajad võivad efektiivselt diskrimineerida uusi tegutsejaid. see avaldab eriti lämmatavat mõju investeeringutele võrgustikus ning uue tootlikkuse rakendamisele.

Meie ees on seega eesmärk leida lähenemisviis, mis täielikult kõrvaldaks vertikaalselt integreeritud võrguhaldajate sisemise huvide konflikti, andes neile vajalikud stiimulid investeerimiseks ning võrgustiku haldamiseks mittediskrimineerival moel.

Nõukogu jõudis ulatuslikule kokkuleppele paketi kõigi oluliste punktide osas energeetikanõukogus 6. juunil. Pärast teie hääletust on eesmärgiks saavutada paketi vastuvõtmine teisel lugemisel käesoleva aasta lõpus. Kui protsess venib, varitseb oht, et paketti enne 2009. a valimisi vastu ei võeta. Loodan, et parlament ja tulevane eesistuja Prantsusmaa kasutavad eelseisvaid kuid kõigiti ära ja jõuavad üldisele kokkuleppele.

Lubage mul toonitada, et energeetikanõukogus 6. juunil ei võtnud komisjon ametlikku seisukohta paketi osas, et võtta arvesse teie homset hääletust.

Austatud liikmed, te olete sellesse protsessi algusest saadik suure panuse andnud. Ma ootan teiega nende ettepanekute osas lähikuudel Euroopa energiatarbijate huvides koostöö tegemist.

  Eluned Morgan, raportöör. − Hr juhataja, ma loodan, et kui parlament võtab homme vastu elektriraporti, on see kõigile Euroopa energeetikaettevõtetele märgiks, et me tahame tarbijad tagasi juhiistmele tuua.

Enne, kui kõnelen selle direktiivi kõige vastuolulisemast aspektist, rääkida mõnest valdkonnast, kus meil on praeguseks hetkeks õnnestunud parlamendiga üksmeel saavutada.

ELis ei saa olla kedagi, kes ei ole viimaste kuude jooksul tähele pannud energiahinna ulatuslikku tõusu. Kõikjal ELis näevad inimesed vaeva energiaarvete maksmisega, nii et me usume, et „energiavaesuse“ küsimus tuleks konkreetselt ELi päevakorda võtta. Lõppude lõpuks on ETSi süsteem ja taastuvate energiaallikate sihtmärgid Euroopa omad ja mõjutavad energiahindu.

Volinik, me austasime subsidiaarsust oma palves, et liikmesriigid peaksid koostama omaenda määratlused energiavaesuse kohta ning tegevuskava probleemi käsitlemiseks. Nii et kui nõukogu soovib antud paketi osas kokkulepet, peavad nad aru saama, et selles osas on tegemist parlamendi keskse nõudega.

Energeetika valdkonnas eksisteerivad juba paljud tarbijate õigused, kuid neid ei ole jõustatud. Nii oleme me palunud riiklikel reguleerivatel asutustel kasutada tarbijate kaitsmiseks stiimuleid ja sanktsioone.

Samuti oleme koostanud nimekirja lisaõigustest, mida tarbija samuti nautida peaks saama, näiteks nagu taskukohased hinnad madala sissetulekuga peredele, lihtsam varustajate vahetamise süsteem, tarbija suurem esindatus, eriti kui neil on kaebusi, ning õiglased kokkulepped maapiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade elanikele.

Usume, et kümne aasta jooksul võetakse kasutusele nutikad mõõturid, mis peaks suurendama energiatõhusust, ning ettevõtted peavad olema energia maksustamises loovad ja mitte premeerima inimesi, kes kasutavad rohkem, nagu hetkel juhtub. Esmajärjekorras tuleks juurdepääs tagada võrgustikuga liituvatele taastuvatele energiaallikatele, nii et me saavutaksime selle 20% sihtmärgi.

Peame mõistma, et tarnesüsteemidest rääkides räägime me monopolidest, nii et ilmselgelt vajame me väga ranget reguleerimist.

Tahaksime näha palju paremat koostööd riiklike reguleerivate asutuste ja konkurentsiasutuste vahel. Nii jõuaksime ehk punkti, kus olukord ei ole enam selline, et pea pooltes ELi riikides domineerib üks ettevõte turust 70%.

Nüüd raporti kõige vastuolulisemast punktist – lahtisidumise küsimusest. On selge, et kehtiv süsteem ei toimi. Esineb kahtlusi, et mõned ei mängi ausat mängu. Nad tagavad juurdepääsu esmajärjekorras omaenda ettevõttele; seavad takistusi, mis lämmataksid konkurentsi. Seepärast usun ma raportöörina, et energiaga varustamise täielik eraldamine tarneettevõtjatest või täieliku omandi lahtisidumine – mida algselt soovitas komisjon – peaks elektriettevõtetele olema ainsaks valikuks.

Ainult nii saate te lahti huvide konfliktist. Te võite rajade nii palju Hiina müüre, kui tahate, aga ettevõtete jaoks ei ole mingit stiimulit, mis motiveeriks neid turul konkurentsi edendama, kui nad on ühtlasi ka tarneettevõtete omanikud.

Meil on vaja võrdset mänguvälja: me vajame lihtsamat juurdepääsu taastuvatele energiaallikatele ja VKEdele, kuid rohkem kui midagi muud vajame me tõenäoliselt stabiilset reguleerivat raamistikku selle triljonisuuruse investeeringu jaoks, mida ELi turg vajab. Kui me seda küsimust nüüd väldime, ei saada me selget signaali investoritele ja Euroopas võivad tuled kustuda. Kõnealune küsimus ei kao kuhugi ja kui tuled kustutatakse võivad valitsused langeda.

Niisiis, kes selle vastu on? Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Luksemburg, Kreeka ja Bulgaaria arvavad, et nende Hiina müüride tugevdamisest piisab. Mõned kahtlustavad ka, et üritatakse kaitsta riigi parimaid, kes investeerivad rõõmuga teistesse turgudesse, kuid lubavad vastumeelselt teisi oma turule. Me ei tohiks seda mudelit aga üle müüa, hindade langetamist ei näe me tõenäoliselt ühegi mudeli puhul.

Me teame, et nõukogu on selles küsimuses jõudnud mitteametlikule seisukohale. Nad on soovitanud tugevdada neid Hiina müüre. Paljud meist aga leiavad, et sellest ei piisa Euroopa tarbijatele ning on soovitanud jääda range seisukoha juurde.

Tahaksin selle väga kompleksse toimiku osas tehtud koostöö eest eriti tänada variraportööre ja kõiki, kes selle paketi osas kaasa lõid.

  Alejo Vidal-Quadras, raportöör. − (ES) Hr juhataja, energeetika on jätkuvalt mitmel põhjusel üks ELi Achilleuse kandadest, seda peamiselt tänu mõnede valitsuste või ettevõtete eliidile, kes ei soovi tunnistada, et ühise energiapoliitika saavutamiseks on meil vaja integreeritud siseturgu, mis on avatud konkurentsile, kus tarbijad saavad vabalt endale varustajad valida ja kus energia voolab suurte takistusteta Stockholmist Ateenani ning Lissabonist Viinini. Selle eesmärgi saavutamiseks, milleks kulub ikka veel palju aega, peame palju maad maha käima ja palju takistusi kõrvaldama.

Selle määruse raportis, mille raportöör ma olen ja mis peaaegu ühehäälselt parlamendikomisjonis vastu võeti, toonitasime me liikmesriikide vaheliste sidemete tõhustamise olulisust, tehniliste eeskirjade ühtlustamise vajadust Euroopa tasandil, reguleerivate asutuste koostööametile suuremate volituste andmise soovitatavust, süsteemi haldajate kohustuste paremat jaotamist, nii et nad vastutaksid võrgustikukoodide koostamise eest ja peaksid nõu huvitatud osapooltega koodide koostamise ajal, samuti andes neile võimaluse ise koode pakkuda, eeldusel et nad ei lähe vastuollu raamsuunistega.

Need ettepanekud tulenevad soovist, mida parlament on juba avaldanud, nimelt omada Euroopa riiklike reguleerivate asutuste koordineerivat asutust, millel oleks õigus langetada otsuseid Euroopa ulatuses, vältides riiklikul tasandil langetatud otsuste kordamist, ning moodustada Euroopa süsteemihaldajate võrgustik vajalike tehniliste eeskirjade väljatöötamiseks, et tagada Euroopa turu ladusus. Selles osas on minu raport täielikult kooskõlas Chichesteri ja Paparizovi raportitega.

Elektri siseturu saavutamiseks peame kehtestama ühtlustatud eeskirjad ja määrused, tagama, et kõik tegutsejad kasutaksid järgiksid samu eeskirju, edendama omavahelisi suhteid ning omama sõltumatuid reguleerivaid asutusi, kellel on piisavad volitused investeeringute tagamiseks.

Mu hea sõbra pr Morgani raport pakub nende probleemide käsitlemiseks hulgaliselt õigeid lahendusi. Omandi lahtisidumine on meie seas põhjustanud palju vaidlusi ja need on kohati olnud üsna sõjakad. Sellele vaatamata oleme ikka veel sõbrad ja see näitab, et Euroopal on tulevikku.

Arvan, et me räägime teemal, kus põhirolli mängivad riiklikud huvid, milles kõrvutatakse erinevaid turumudeleid ja kus on väljakujunenud olukorrad, mida me arvesse peame võtma. Tegelikult on need just aga need erinevused, mis takistavad meid suures osas edu saavutamisel ja ma ei usu, et erinevate mudelite à la carte nimekirja koostamine siin lahenduseks oleks.

Omandi lahtisidumine ei ole imeravim, kuid see on vajalik tingimus, kuigi ainuüksi sellest ei piisa integreeritud ühisturu saavutamiseks.

Mõned pr Morgani ideed on vaieldavamad, näiteks sotsiaaltariifid energiavaesuse probleemi käsitlemiseks, sest nii toimides riskime turgudesse sekkumisega.

Nõukogu jõudis veidi rohkem kui nädala ees paketi osas üldisele kokkuleppele. Me lõpetame esimese lugemise enne suve saabumist. Lõpetuseks tahaksin aga edastada nõukogu esindajale, meie heale ja lugupeetud sõbrale hr Lenarčičile, parlamendi soovi jõuda kokkuleppele teisel lugemisel, mis rahuldaks ELi tervikuna.

Parlamendi ametiaeg hakkab lõpule jõudma ja „võtke või jätke“ lähenemised oleksid väärad, sest, nõukogu eesistuja, parlament reageerib väga halvasti, kui tema arvamust ei austata või kui ta tunneb, et talle avaldatakse liialt survet.

Praegu ei ole aeg jagunemiseks nendeks, kes eelistavad pehmemat joont ja teisteks, kes eelistavad karmimat joont, või tegutseda ainuüksi riiklike huvide seisukohast. Praegu on aeg mõistlike, tasakaalustatud ja, selle sõna kõige paremas tähenduses, Euroopa lähenemisviiside jaoks.

  Giles Chichester, raportöör. − Hr juhataja, esmalt tahaksin tunnustada oma vahetu eelkäija ja kaasraportööri hr Brunetta suurt panust, kes lahkus siit täiskogust, et võtta vastu teine töökoht oma kodumaal. Tahaksin tänada variraportööre konstruktiivse koostöö eest, mis võimaldas meil saavutada ulatusliku konsensuse.

Õige tasakaalu leidmine riiklike reguleerivate asutuste omapead jätmise, et nad saaksid oma tööd teha, ja ELi reguleeriva asutuse loomise vahel on huvitav väljakutse. Turgude heal toimimisel on reguleeriva asutuse roll äärmiselt oluline. See amet täiendaks Euroopa tasandil riiklike reguleerivate asutuste poolt teostatavaid reguleerivaid ülesandeid ja teeks seda tagades neile raamistiku üksteisega koostöö tegemiseks ning jälgides põhivõrguettevõtjate vahelist koostööd vahel, andes ametile individuaalsed volitused otsustamiseks ja üldise nõuandja rolli. Ametil oleks nõuandja roll komisjoni suhtes turu reguleerimise küsimustes ning see on oluline ülesanne.

Selle määruse osas peetud arutelu käigus veendusime veelgi, et peame liikuma kaugemale komisjoni ettepanekutest ameti moodustamiseks, et moodustada sõltumatum ja suuremate otsuste langetamise volitustega amet. Kui amet peab efektiivselt panustama ELi integreeritud konkurentsivõimelise energiaturu arengusse, vajab amet ulatuslikumaid volitusi ja peab olema komisjonist sõltumatu, et ta saaks käsitleda piiriüleseid olukordi ja tagada tõhusa koostöö põhivõrguettevõtjate ja riiklike reguleerivate asutuste vahel.

Nii tegime ettepaneku anda ametile uued volitused otsuste langetamiseks, eriti seoses tehniliste koodid väljatöötamisega, mida mu kolleegid äsja mainisid, ja põhivõrguettevõtjate investeerimiskavadega, ning anda ametile ka suurem reguleeriv ja rahanduslik sõltumatus. Suuremate volituste ja sõltumatusega aga peaks kaasnema suurem aruandekohustus eriti parlamendi, aga ka aktsionäride ees. Tegime seega ettepaneku suurendada ameti konsultatsiooninõuet, läbipaistvuse nõuet ja selle aruandekohustust parlamendi ees.

Toonitan, et me oleme selles raportis ja määruses püüdnud tagada sidususe ja järjepidevuse paketi teiste osadega. Oleme olnud teadlikud Meroni otsuse tõstatatud küsimustest, kuid sellele vaatamata oleme seisukohal, et meie ettepanekud on kohased.

Pakutud struktuurimuudatused peaksid tagama tõhusa tasakaalu reguleeriva sõltumatuse vajaduse ning kohase poliitilise kontrolli vahel. Minu ja meie jaoks on siin peamiseks põhimõtteks see, et ameti sõltumatus on ülioluline, mitte ainult oma tõhususe, vaid ka usaldusväärsuse tõttu. Seepärast teeme ettepaneku tugevdada reguleerivate asutuste nõukogu rolli, kehtestada ajapiir kiire otsuselangetamise tagamiseks ja suurendada ameti rahanduslikku sõltumatust.

Euroopa energiaturu tulevikuks ja selle arenguks kolmanda energiapaketi rakendamise järel peab amet mängima olulist rolli ning seepärast tuleb ameti volitusi ja sõltumatust suurendada üle komisjoni pakutud taseme.

  Mia De Vits, rapporteur. – (NL) Hr juhataja, daamid ja härrad, arvan, et Morgani raportit ja minu raportit Euroopa energiatarbijate harta kohta tuleks vaadelda koos. Täna on energeetikasektori struktuuriline lahtisidumine vajalikum kui kunagi varem, aga see ei saa olla eesmärk omaette. Küsimuseks on ja jääb: kas see toimub tarbija huvides? See ei ole endastmõistetav. Selles suhtes märgin ma, et minu kodumaa Belgia tarbijate energiaarved on 2008. aastal keskmiselt 300 euro võrra kõrgemad kui aastal 2007. Ma tean, et selles saab suuresti süüdistada nafta hinna tõusu – kuid kindlasti mitte täielikult.

Volinik Kuneva andmed näitavad näiteks, et 20–32% brittidest, kes on turu avamisest saadik varustajat vahetanud, on nüüd halvemas olukorras kui varem. Seepärast on oluline, et tarbijad teaksid oma õigusi energeetikasektori suhtes. Hetkel see aga nii ei ole. Nende õiguste kohta ei ole piisavalt kõikehõlmavat teavet ja seetõttu on vaja kehtivaid õigusi loetlevat tugevat, selget ja mõistetavat dokumenti: hartat.

Pr Morgan juba rääkis sellest, mida see hõlmama peaks. Tahaksin lisada veel mõned elemendid. Loomulikult peab tarbijatel olema võimalik varustajat vahetada. Seda loomulikult tasuta ja ühe kuu jooksul. See tähendab aga, et tarbijatel peab olema võimalik pakkumisi võrrelda ja sellepärast on oluline lepingute ja arvete standardimine. Võrdlemiseks peab tarbijatel olema ülevaade oma senisest energiatarbimisest ja neid tuleb tarbimisest teavitada vähemalt neli korda aastas. Pr Morgan rääkis ka – ja mina toetan neid ideid, mis sisalduvad ka minu raportis – „nutikast mõõturist“ ja energiaevaesuse probleemi käsitlemisest ning riiklikud energia tegevuskavad, mis sel eesmärgil koostada tuleb, on oluline samm õiges suunas.

Sotsiaaltariifide osas tahaksin hr Vidal-Quadrasele öelda, et meie arvates peab nende kohaldamine olema võimalik, need peavad olema efektiivseks instrumendiks liikmesriikide jaoks. See on ainus asi, mida me seoses sotsiaaltariifidega ütleme, hr Vidal-Quadras. Seetõttu ei ole selle toetamine minu jaoks võimatu.

Lisaks on oluline füüsiliste punktide olemasolu, kust on võimalik teavet saada. Lõppude lõpuks on digitaalne lõhe täna uskumatult reaalne.

Tahaksin lõpetada võib-olla et kõige olulisema punktiga. Leiame, et kui tarbijad tahavad oma õigustest teadlikud ja seega hästi informeeritud olla, tuleb neile saata koopia sellest hartast, kus loetletakse selgelt ja arusaadavalt kõik nende kehtivad õigused lepingute sõlmimisel. Seda nõuab meie fraktsioon, ei rohkem ega vähem: et kehtivad õigused koondataks ja et need edastataks tarbijatele loetava dokumendina. Seepärast ei mõista ma komisjoni, volinik Piebalgsi või teiste fraktsioonide seisukohta. Mõne kuu eest kuulutas komisjon välja harta; nüüd, mõned kuud hiljem, on meie ees vaid lihtne ja informeeriv kontrollnimekiri. Meie meelest on vaja edasi liikuda. Sel põhjusel kutsun teisi fraktsioone toetama Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni esitatud muudatust. Me ei leiuta jalgratast; palume vaid, et tarbijaid teavitataks nende kehtivatest õigustest sel moel, et neile saadetaks lepingu sõlmimisel selle koopia. Kui täna on kõige tõsisem probleem – nagu märkis Euroopa Komisjon – selge teave või õigemini selle puudumine, siis arvan, et meie ettepanek pakub sellele lahenduse.

  Ján Hudacký, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (SK) Energia olukord Euroopas ja kogu maailmas sunnib meid otsima uusi tõhusaid lahendusi liikmesriikides mõistlike hindade eest turvalise varustatuse tagamiseks, mis on avatud energiaturgude edasisele liberaliseerimisele, turgude läbipaistvuse suurendamisele ja mittediskrimineerimisele.

Tervitan Euroopa Komisjoni püüdeid luua ruum selgete eeskirjade jaoks ja asjaomaste osapoolte vaheliste suhete jaoks energiaturgudel. Ühest küljest peaks see kaasa tooma konkurentsivõimelisema keskkonna ning teisest küljest looma tõhusa reguleerimismehhanismi, mis suudaks ennetada kriisiolukordi.

Kavatsused ja tegelikkus on aga kaks täiesti erinevat asja. Kuigi energiapakett on olnud paljude arutelude ja kompromissiettepanekute teemaks, tekitab see ikka veel palju kahtlusi ja kõhklusi. Me tema kõik väga hästi, et suurimaks komistuskiviks on siin komisjoni ettepanek omandi lahtisidumise kohta tootmisest vertikaalselt integreeritud ettevõtete raamistikus.

Kas see on tõesti kõige tõhusam mudel suurema konkurentsivõime, vähema diskrimineerimise, madalamate hindade ja suuremate investeeringute tagamiseks? Mitmete analüüside kõrvale, mis peaksid neid hüvesid kinnitama, asetatakse mitmed vastuväited, mis heidavad nimetatud hüvedele põhjendatud varju.

Minu seisukoht on üsna lihtne, aga seda toetavad nii omandi lahtisidumise pooldajate kui vastastega peetud arutelud. Need liikmesriigid, kes kohaldavad teisi mudeleid, peavad kindlasti suutma valiku teha. Kaheksa neist soovitas niinimetatud kolmandat teed, mida mina soovitasin majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostajale alternatiivina omandi lahtisidumise mudelile.

Tõepoolest, eelmainitud komisjon on selle ettepaneku juba vastu võtnud. Enne lõplike järelduste tegemist peaksime veenduma, kas kõik pakutud mudelid toimivad, tagavad pideva energiaga varustamise, on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kas nende läbipaistvust ja mittediskrimineerivat elementi on võimalik saavutada tõhusama reguleerimise teel.

Samuti peame selgelt kehtestama, kas pakutud lahendus rikub eraomandi õigust. Selles kontekstis arvan ma, et 40 liikme poolt esitatud kompromissmuudatus nr 166, mis võimaldab selle niinimetatud kolmanda tee kohaldamist, on antud asjaoludel optimaalseks lahenduseks ning täidab suure hulga liikmesriikide nõudmised.

  Mariela Velichkova Baeva, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. − (BG) Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud määrus määruse 1228 muutmiseks, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses, on suunatud ühenduse energiaturu rajamise lõpuleviimiseks. Majanduskomisjoni arvamus rõhutab konkurentsivõimelise keskkonna täiustamist, olemasolevate takistuste ületamist, et turule sisenejatel oleks juurdepääs võrgule ning investeeringute tõhustamist, mis on väga oluline riiklike majanduste ja eratarbijate seisukohast. Regionaalkoostöö ja võrkude haldajate omavaheline suhtlus aitab vahendeid suunata vastastikuse siduvuse ja varude mitmekesisuse suunas. Minu kodumaa Bulgaaria jaoks, kes on ELi piiririik, on see võimalus aktiivseks integreerumiseks Euroopa elektrivõrku. Energiavaldkonda juhivad nõudlus, pakkumine ja keskkonnamõju. Kõigi otsuste puhul tuleb arvesse võtta energeetikasektorist saadud tõuget ja selle strateegilist tähtsust tänapäeva majanduste arengule.

  Alain Lipietz, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Hr juhataja, volinik, daamid ja härrad, majandus- ja rahanduskomisjon käis Pariisis kõiki neid direktiive uurimas. Samuti kohtusime me ametiühingute ja elektrivõrgu haldajatega.

Kõik pooldavad tugevamat ametit kui see, mille komisjon välja käis. Oleme kursis Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega ja oleme teadlikud asjaolust, et komisjon tegi ettepaneku mitte muuta aluslepingut vältimaks loomisraskusi.

Seepärast soovitab majandus- ja rahanduskomisjon oma arvamuses tugevdada kõike, mis on seotud seire, soovituste ja peatamisvolitustega, kuid ei soovita anda ametile halduspoliitika alaseid volitusi, mis ulatuvad trahvide määramiseni.

Ainult komisjonil on sellised halduspoliitika alased volitused. Usun, et selles suhtes võime arvesse võtta aluslepinguid nende praeguses seisundis ning samuti turu reguleerimise vajadust.

  András Gyürk, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Tänan teid võimaluse ees sõna võtta, hr juhataja. Volinik, daamid ja härrad, viimastel aastatel on hinnatõusu ja regulatiivse läbipaistvuse puudumise tulemusel märgatavalt suurenenud energiatarbijate rahulolematus. Just sel põhjusel on nii oluline, et Euroopa Parlament annab peagi oma õnnistuse seadusandlikule paketile, mis aitab tagada elektrituru tõhusama toimimise. Olen veendunud, et hindade järsk tõus ja tarbijate kasvav abitus on toimunud suures osas tänu turu kehvale toimimisele. Paljudes liikmesriikides võistlevad tarbijad siiani varustajate pärast, mitte vastupidi.

Näiteks Ungaris tähendab turu liberaliseerimine hetkel kõrgemaid hindu ja teenusestandardi halvenemist, seda tänu segasele viisile, mil turu liberaliseerimine valitsuse eksimuste tagajärjel aset leiab. Nende raportite paketi vastuvõtmine, millest me siin täna räägime, teeks sellele olukorrale lõpu. Uued õigusaktid võivad viimaks ometi tagada energiaturul tõelise konkurentsi ning varustajad võivad end lõpuks leida positsioonilt, kus nad tegelikult tarbijate pärast võistlema peavad hakkama.

Lisaks loob energiapakett paremad tingimused selliseks investeeringuks, mis on ülioluline Euroopa energiaga varustamise tuleviku seisukohast. See stimuleerib energiatõhusust ja ma usun, et hõlbustab ka taastuvate energiaallikate levikut. Ettepanekute veel üheks teretulnud omaduseks on, et nad tugevdavad tarbijate õiguste sätteid, millele vastavus hetkel sageli puudulik on. Üks põhjus, miks see praegu eriti oluline on, on see, et üha tõusvad energiahinnad põhjustavad vaesust. Minu arvates tuleb energiapoliitika valdkonnas tehtavaid püüdlusi alati hinnata tarbijate rahuolu valguses. Me astume olulise sammu tõhusama määruse suunas. Ettepanekute pakett soodustab konkurentsi ja parendab varustatuse turvalisust. Me loodame, et selle paketi vastuvõtmisega tagatakse, et tulevikus ei pea Euroopa energiatarbijad leppima regulatiivsete puudujääkide tulemusel tekkinud põhjendamatute hindadega. Tänan teid väga, hr juhataja.

  Gabriela Creţu, Rap avis IMCO. − (RO) Kallid kolleegid, esialgne projekt energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti moodustamiseks andis parlamendile kaks võimalust: lükata tagasi kasutu institutsioon või luua tõhusam institutsioon.

Parlament valis teise võimaluse, mitte Meroni punkti tõttu, vaid aluslepingu sätete raames. Parlamendikomisjonides vastu võetud muudatused, mis on üldiselt lähenevad, on märkimisväärselt muutnud algseid eelisõigusi. Seetõttu ootame praegu, et selle tegevusega tugevdab amet riiklike reguleerivate asutuste rolli ja toetab nende toimimist, võimaldab Euroopa võrkude tehnilist ühtlustamist tegeliku siseturu tingimusena ning teeb võimalikuks energia vastastikuse tarnimise liikmesriikides, võtab arvesse tarbijate huvisid ja jälgib hoolikalt arenguid energiaturul.

Me ootame, et amet oleks ühise energiaturu kasulik instrument. Me ei eelda, et nende eesõiguste kohaldamine vähendaks Euroopa Komisjoni võimalusi võrreldes parlamendiga ja energiapoliitika rakendamisel, ega seda, et poliitilised otsused asenduksid tehnilist laadi otsustega. Meie lõppeesmärgiks on piisava energia tagamine kõigile taskukohase hinna eest.

  Leopold Józef Rutowicz, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. − (PL) Hr juhataja, vastuvõetud energiapaketist kasu saamine sõltub suuresti poliitilistest otsustest. Ainult Prantsusmaa juhid on energia ja majanduse muutnud suures osas sõltumatuks gaasi ja nafta impordist. Teiste riikide juhtidel ei olnud selleks piisavalt kujutlusvõimet.

Ettenägematu ulatuslik gaasi ja nafta hindade tõus sunnib meid otsustama, millises ulatuses me tahame arendada tuumaenergiat ja teisi allikaid. Kuidas peaksime me kriisi eemalhoidmiseks võrku kasutama? Pakutud määrused võrkudele juurdepääsu kohta piiriüleses elektrikaubanduses ja energia siseturu ühiste põhimõtete kohta peaksid soodustama vana Euroopa riikide ja uute riikide võrkude täielikku sünkroniseerimist. See tahab energiavarude parema varustatuse ja võib kaasa tuua energiahindade piiramise suureneva konkurentsi poolt.

Moodustatud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet peaks koostöös turul tegutsevate üksustega tagama turu õige toimimise. Ameti volitusi tuleks suurendada, et need vastaksid turu vajadustele.

Ma toetan määrust, mis soodustab konkurentsi ning energiatootmise laiendamist.

  Gunnar Hökmark, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Hr juhataja, tahaksin esmalt tänada pr Morganit raporti osas tehtud tõhusa töö eest.

Tahaksin märkida vaid üht vastuseks tema sekkumisele täna varem: ärge laske liikmesriikidel hüljata oma kohustust energiavaesusega võitlemisel ja oma kodanike heaolu kindlustamisel; ärge lubage ühelgi valitsusel sellest kohustusest loobuda.

Seda öelnud, tahaksin ma toonitada seda, mis minu arvates on selle arutelu kõige olulisem küsimus, nimelt: kas Euroopa energiaturud on piisavalt head? Kas nad toimivad piisavalt hästi? Kas õigusaktid on piisavalt head tarbijate heaolu, madalates hindade, tööstuse ja konkurentsivõime ning võimaluste osas kasutada energiaallikaid, ka taastuvaid energiaallikaid parimal võimaliku viisil?

Minu arvates on aus öelda, et vastus on „ei“, kui me peame vastama kliimamuutuste väljakutsetele, vähendama energia sõltuvust ja Euroopa energiaturud üksteisega siduma.

Sellepärast vajame me reformi ja seetõttu on oluline omada võrdset mänguvälja, mis avab tee uutele turule sisenejatele tagades, et meil on avatud ja aus konkurents. Just sellest vaatenurgast peame vaatama omandi lahtisidumise küsimust. Arvan, et nõukogul lasub kohustus saavutada oma liikmete seas kompromiss. Parlamendil on samuti kohustus püüda anda oma panus parima võimaluse lahenduse leidmisse ja meil on ühine kohustus.

Ma palun nii praegusel kui järgmisel eesistujal seda küsimust tõsiselt käsitleda. Tänased energiaturud ei ole piisavalt head. Meil lasub ühine kohustus jõuda parima võimaliku lahenduseni ja seepärast loodan ma, et te kuulata parlamenti ja meie kuulame teid.

  Reino Paasilinna, fraktsiooni PSE nimel. – (FI) Hr juhataja, soovin tänada raportööre ja kõiki teisi, kuid eriti pr Morganit, kes on selle koormava ülesande lõpule viinud. Muu hulgas teeme me ettepaneku, et tarbijatel peaks olema kompensatsiooniõigus juhul, kui ei tagata lubatud teenust ja selle kvaliteeti. Tarbijatel peaks olema õigus muuta varustajat kiiresti ja omada juurdepääsu toote energiaalasele teabele: näiteks selle mõjude kohta keskkonnale.

Nii minu fraktsioon kui suurem osa parlamendikomisjonist toetas komisjoni omandi lahtisidumise küsimuses. Peaks eksisteerima energiatootjate lahtisidumise süsteem, mis muudab süsteemi haldajad energiavõrkude omanikest sõltumatuks. Teisisõnu ei usu me „suurde“ mudelisse. See kaotas hääletuses napilt.

Mõnes riigid konkurents toimib ja tarbijatel on lihtne valikuid teha. Teistes aga on see siiani peaaegu võimatu. Paljud riigid on oma turud avanud, kuid vähesed jätkavad oma aastakümnete vanust protektsionismipoliitikat, võttes samaaegselt üle teiste turge.

Paljudes riikides on uutel energiaettevõtetel tegelikkuses võimatu turul ausalt võistelda. Me tahame ses suhtes midagi ette võtta. Olukord on viinud konkurentsi moondamiseni, halbade investeeringuteni ja põhjendamatute tarbijahindadeni.

77% energiast toodetakse ELis fossiilkütusest. Praegune raiskav energiakasutus on jõudnud tee lõppu, kuna fossiilkütuse varud on napid ja vähenevad veelgi, kui neid üha vähem kontrollitakse. Ainult elujõulisel ja edukal turul on võimalik välja töötada tõhus heitkogustega kauplemise süsteem, heitkoguste vabadel energiaallikatel põhinev tööstus ning isemajandava energiaga EL.

Möödunud reedel Luksemburgis saavutatud kokkulepe võib olla midagi sellist, mida parlament näha soovib, kuigi mõne lisaomadusega. Näiteks tuleb tõhustada tarbijakaitset. Selline on parlamendi soov. Komisjonil on jätkuvalt liiga palju meie ees olevas ettepanekus. Komiteemenetlus ei tohi seaduste tegemisel saada aluspõhimõtteks. See ei ole aluspõhimõte.

Vajame uute direktiivide rakendamisega seotud sanktsioonide osas eraldiseisvaid eeskirju. ELi rikkumismenetlus ei ole tõhus, on liiga aeglane ja liiga poliitiline. Meie eesmärgiks on saavutada kooskõla eesistuja Prantsusmaaga ja ma loodan, et järgmine eesistuja täidab oma kohustusi edukalt, nii et kõnealusele küsimusele saaks joone alla tõmmata enne aasta lõppu.

  Šarūnas Birutis, fraktsiooni ALDE nimel. – (LT) Tahaksin õnnitleda raportööri pr Morganit ja tänada teisi variraportööre konstruktiivse töö eest. See dokument on oluliseks sammuks ühise ja konkurentsivõimelise ELi energiaturu loomisel. Me peame selle sammu astuma, kuna see on oluliseks tingimuseks konkurentsi tagamisel turul ja tarbijate huvides.

Minu arvates on muudetud kokkulepe suures osas kooskõlas enamiku liikmesriikide energiapoliitika strateegiliste eesmärkidega, ehk siis tõhusa ja integreeritud ELi siseturu loomisega.

Tahaksin välja tuua vaid mõned asjad. Esiteks on selle direktiivi kontekstis energia turvalisuse küsimus jätkuvalt väga oluline. Energiasaarte, näiteks Leedu ja teiste Balti riikide, aga ka teiste piirkondade likvideerimiseks mõeldud energiaprojektide osas on väga oluline poliitiline tahtejõud ja ühiste rahalistel vahenditel põhinev üldine ELi poliitika.

On oluline, et tarnesüsteemi haldajate vaheline koostöö integreeritud Euroopa energiaturu osas ka tegelikult toimiks ja ei jääks vaid aruteluteemaks. Tahaksin seega kutsuda oma kolleege üles toetama muudatusettepanekut nr 168. See aitaks meil jõuda otsusele sidemete küsimuses.

Teiseks pole kahtlust, et mõlemapoolsuse põhimõte on suhetes kolmandate riikide tegutsejatega jätkuvalt oluline.

Kolmandaks hõlbustaks Euroopa ameti moodustamine oluliselt koostööd riiklike reguleerivate asutuste vahel ning siseturu konsolideerimist. Ametile tuleks andma piisavad volitused otsuste langetamiseks.

Neljandaks ei tohi ülehinnata riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse küsimust. Nende määramine peab olema läbipaistev ja avatud ning nende tegevused vabad igasugusest poliitikute või rakendava valitsemistava mõjust. Koordineerida tuleks kõigi liikmesriikide reguleerivate institutsioonide volitusi.

Sammhaaval tuleks siis välja töötada nii ühine energiaturg kui ühine energiapoliitika, mis tagaks energiaga varustatuse kõrgeimate vastuvõetavate hindadega kõigi tarbijate jaoks. Mida varem see tehtud saab, seda parem.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Hr juhataja, nagu mu kolleegid tahaksin ka mina avaldada tänu suurepärase koostöö eest raportööride vahel selle paketi küsimuses ning tahaksin olla esimene, kes reageerib süüdistusele, millel oli keskne koht Saksamaa energiapaketi alases arutelus ja seda eriti seoses tootmise ja põhivõrkude lahtisidumisega.

Meid, eurooplasi süüdistatakse pidevalt selles, et me tahame suurte edukate ettevõtete elu keeruliseks muuta. Mina ei kohanud parlamendikomisjonides peetud aruteludes ühtki sellist negatiivset suundumust – mitte ühtki. Minu arvates on tegemist positiivse nimekirjaga, mida Brüssel ei saa piisavalt sageli esindada. Me tahame õiglaseid energia- ja eriti elektrihindu. Tahame läbipaistvat hinnapoliitikat, õiglaseid turutingimusi – sealhulgas uutele ja väiksematele tootmisettevõtetele. Samuti tahame paremaid detsentraliseerimistingimusi – see on oluline eeltingimus põhivõrkude organiseerimiseks, et tõhusalt arvesse võtta taastuvaid energiaallikaid ja tõhusust. Samuti on meie jaoks väga oluline teha lõpp kaole, mida praegu kohtab kõikjal kehtivates võrgustruktuurides. Kui see ei ole selle energiapaketi jaoks positiivne eesmärkide nimekiri, siis ei tea ma, kuidas neid veel parendada saaks.

Paljud kolleegid, kes ei nõustu tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni enamuse otsusega ütlevad, et turg suudab kõik need eesmärgid ise saavutada, kui see toimib ja poliitiliselt rahule jäetakse. Siiski on see Euroopa niinimetatud energiaturg tõstnud hinnad nii kõrgele kui võimalik ja hinnad tõusevad ikka veel. Mõnes riigis ei ole hinnapoliitikas mingisugust läbipaistvust. Energiaturul eksisteerib pidev kontsentratsioon ning kliimaalased eesmärgid ja keskkonnaeesmärgid täidetakse kas mitterahuldavalt või parimal juhul keskpäraselt.

Tootmise ja põhivõrkude lahtisidumine on oluine samm, mis viib meid lähemale selle energiapoliitika positiivsetele eesmärkidele. Möödunud nädalavahetusel toimunud Iiri hääletuse valguses on ka mõistetav, et Saksamaa-Prantsusmaa poliitiline kartell töötab parlamendi ettepanekutele ja komisjoni esialgsetele soovitustele vastu, kuna tegemist on klassikalise vahetuskaubaküsimusega. Sakslased ja prantslased, Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy, toetavad hetkel kodumaiseid ettevõtteid.

Me soovime, et arvesse võetaks tarbijate huve ja küsimust, kas me kindlustame oma energeetikasektorit tuleviku suhtes või ei. Suurem osa kodanikke ei valiks ettevõtete Euroopat, vaid praegusel hetkel tarbijakaitse ja õigluse Euroopa. Tänan teid tähelepanu eest.

  Romano Maria La Russa, fraktsiooni UEN nimel. – (IT) Hr juhataja, daamid ja härrad, vaatamata tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni poolt vastuvõetud kenadele ettepanekutele, mis soojalt tervitas Morgani raportis esitatud seisukohta – ja ma tahaksin siinkohal tänada raportööri suurepärase töö eest –, pean ma kahjuks ütlema, et hiljuti on esile kerkinud seisukohad, mis minu meelest on mõeldud muutma parlamendikomisjoni ilusaid saavutusi.

Viitan nõukogu järeldustele, mis jätavad vähe ruumi lähenemisviisi konkreetseks muutmiseks konkurentsivõimelise ja konkurentsil põhineva energiaturu loomiseks. Nõukogu teeb soovitab ITO mudelit, mis on tegelikult väga sarnande kolmandale teele. See seisukoht ei ole minu arvates üldse kooskõlas parlamendikomisjoni tööga, mille märkimisväärne enamus toetas täielikku omandist lahtisidumist ja oli täielikult vastu alternatiivsüsteemide loomisele, rääkimata ameti marginaalsele rollile. Ma mõtlen seega, et mis mõte on luua amet, kui sellel saab olema vaid nõuandev ülesanne?

Kui me püüaksime jagu saada kehtivatest mitmekesistest õigusraamistikest, siis halvendaksime me nõukogu arvates olukorda ja moonutaksime olukorda veel enam. Loodan seega, et parlament hääletab teadlikult ja järgib pr Morgani kehtestatud joont.

ISTUNGIT JUHATAB: LUISA MORGANTINI
Asepresident

  Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Tahaksin öelda, et volinik Piebalgs on köidikutes ja temast on saanud bürokraatide ohver, kes sunnivad meid tegutsema kiiresti, ilma asju läbi mõtlemata. Ka on tõsi, et meile saadaolevad andmed ei ole usaldusväärsed. Meile saadaolevad andmed pärinevad aastast 2003/2004, sellel kui energiaturud liberaliseeriti täies ulatuses alles juunis 2007, ning vanade ja uute liikmesriikide vaheliste erinevustega seonduvat praktilist teavet ei ole veel hinnatud. Ka peab ütlema, et hinnatud ei ole esimese kahe energiapaketi kohta käivat praktilist teavet. Usun, et lisaks sellele kriitikale, mis käib ka liikmesriikide energia turvalisusega seotud ohtude alahindamise kohta – need on ohud, mis on liiga kõrged, kuna turule visati ilma mingi turvamehhanismita varandus eeldusel, et see ei satu valedesse kätesse – tuleb leida ka positiivseid lahendusi.

Ma arvan, et ametil peaksid olema volitused, mis võimaldaksid tal ära hoida elektrikatkestusi ning et komisjonil peaks olema hinnamoratooriumi kehtestamise õigus juhul, kui keskmine energiahind tõuseb aastast aastasse kõigis liikmesriikides enam kui 30%. Kui keskmine hinnatõus liikmesriikides saavutab 30%, siis peaksid volinik Piebalgs ja ta kolleegid saama kehtestada hinnamoratooriumi, nagu näitab hetkel mõnede ELi kodanike, nimelt kalurite ja maanteeveo-ettevõtjate kogemus. Arvan, et see meede leiaks ELi liikmesriikides positiivset vastukaja ja suurendaks meie ühenduse mõjukust.

  John Whittaker, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Pr juhataja, nende raportitega kaasneb tavapärane ühildamatute eesmärkide soovinimekiri: energiaga varustamise turvalisus, tõhus energiaturg, CO2 vähendamine, ühtlustatud eeskirjad kõigile riikidele ning odav energia pensionäridele. Noh, odav energia teatud inimestele tähendab, et me ülejäänud peame selle eest maksma.

Ehk me arvame, et võidame sõpru sundides valitsusi tagama subsideeritud energiat nendele, kes kannatavad selle niinimetatud energiavaesuse käes. Kas ei ole ühtki tegevusvaldkonda, milles EL usaldaks riiklikke valitsusi selles, et need toimiksid oma kodanike huvides? Üks, mida need raportid toonitama peaksid, aga ei toonita, on süsinikule ja taastuvaenergiale seatud sihtmärkide jaburus. Naftahind on kõrge ja jääb tõenäoliselt kõrgeks, siiski on energia hind taastuvate energiaallikate subsideerimiseks tarbijatele veelgi kõrgem.

Irooniliselt on on just püsivalt kõrget naftahinda vaja CO2 heitkoguste vähendamiseks. See vähendab tarbimist ja stimuleerib alternatiivsete allikate arendamist palju tõhusamalt kui kõik sihtmärgid ja direktiivid. Kes teab? Me võime lõpuks avastada, et tuuleenergia muutub mõistlikuks.

Lõpuks on väga keeruline rakendada ühtlustatud lahtisidumise eeskirju kõigis 27 liikmesriigis, olenemata võimalikest hüvedest, mida see kaasa võib tuua. Riikidest oleks rumal energiaga varustatuse osas tugevalt toetuda oma naabritele. Kui tuled kustuvad, kui haiglatel ei ole elektrit, saavad valdavaks riiklikud huvid olenemata ELi reguleeriva asutuse korraldustest. Sellised on asjalood.

  Jana Bobošíková (NI). - (CS) Ma olen väga nõus, et liikmesriigid peaksid säilitama oma õiguse vabalt kehtestada omandisuhted energiatootjate ja põhivõrkude vahel. Samuti tervitan ma riiklike reguleerivate asutuste õiguste ja kohustuste sõltumatuse suurendamist. Mis puudutab juurdepääsu üleeuroopalistele võrkudele, on minu meelest heaks lahenduseks selge oksjon. Muidugi tuleks oksjoni tulud investeerida tariifidesse. Olen ka nõud, et energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet peaks toimima põhimõttel, et igal riigil on üks hääl.

Daamid ja härrad, ma pean siiski ütlema, et ei ole veendunud, et omandi lahtisidumine või veel ühe ameti loomine oleks parimaks lahenduseks parema elektrituru saavutamisel. Meie ees on tõusvad energiahinnad ja kasvav energiatarbimine ja see nõuab minu meelest elektrijaamade rajamist ja eriti põhivõrkude olulist tugevdamist. Samuti tuleb toetada ja edendada tuumaenergia võimalust kui puhast ja turvalist energiaallikat. Me peame lõpetama tuumaenergia kartmise.

  Nickolay Mladenov (PPE-DE). - Pr juhataja, arvan, et see täiskogu ning nõukogu ja komisjon usuvad väga tugevalt, et tarbijaõigused Euroopa energeetikasektoris tuleks selgelt määratleda ja korralikult kaitsta. Me kõik oleme veendunud, et mehhanismid peavad käsitlema puudusi, mis hetkel eksisteerivad meie süsteemides kõikjal ELis.

Ka nõustume me, et meil on vaja tööriista, mille abil täpsustada ja konsolideerida Euroopa ja riiklikes õigusaktides eksisteerivaid energiaõigusi. E oleme nõus, et see tööriist peaks olema osa ulatuslikumast kommunikatsioonistrateegiast, mille oluline osa on ka komisjoni kontrollnimekiri.

Pr De Vitsi raport – ja ma tahaksin kiita tema ja variraportööride tööd – on oluline samm sellesse arutelusse panuse andmisel. See vastab teatud põhiküsimustele, mida Euroopa kodanikud meilt küsivad ja ma tahaksin lühidalt peatuda mõnel nendest.

Euroopa kodanikud tahavad maksta selle eest, mida nad tarbivad a nad tahavad teada, mille eest nad maksavad. Nii et esmalt kõneleb raport väga tugevalt vajadusest läbipaistvate hindade järele ja nõuab, et need põhineksid ainult tarbimisel, et arved tuleks välja töötada ELi parimate tavade alusel, et need peaksid olema võrreldavad ja et vaja oleks tariifistimulaatoreid, et tarbijad näeksid, milline ettevõte neile paremat valikut pakub.

Tarbijad soovivad valikut ja nad tahavad, et neid kaitstaks võrgust lahtiühendamise kartuse eest ning seepärast pöörab raport sellele erilist tähelepanu. Raport räägib vajadusest pakkuda tagatisi võrgust lahtiühendamise puhul ja kasutada neid vaid viimasel võimalusel liikmesriikides.

Lõpuks käsitleb see haavatavate tarbijate küsimust. Nõustun kõigiti Gunnar Hökmarkiga, kes ütles veidi aja eest, et me ei tohiks lasta liikmesriikidel oma kohustusi sinnapaika jätta. Liikmesriikidel lasub kohustus kaitsta haavatavaid tarbijaid: selle jaoks maksame me oma makse.

Daamid ja härrad, kutsun teid üles hääletama homme selle raporti poolt sellisena nagu see täiskogule esitati.

  Anne Laperrouze (ALDE). – (FR) Pr juhataja, volinik, daamid ja härrad, mu sõnavõtt keskendub omandi lahtisidumise küsimusele, kuigi ma ei pea seda kõige olulisemaks küsimuseks. Tegelikult leian ma, et oleme sellele liiga palju aega raisanud.

Küsimus ei ole selles, kas siduda lahti või ei. Võrgu haldamine nõuab tööstuslikku eriteadmisi. Elektrit ei saa ladustada; võrgu sagedust ja pinget tuleb säilitada vastavalt turu nõudmisele. Omandi lahtisidumise puhul on komisjoni ees süsteemi spekuleeriva või poliitilise haldamise oht. Minu arvates ei ole omandi, tööstusliku juhtimise ja võrgu turvalisuse küsimust piisavalt analüüsitud.

Kui see kõrvale jätta on meil õnnestunud edendada siseturu toimimisel põhiliste osalejate, reguleerivate asutuste rolli. Neile tuleb anda tegelikud volitused, et nad saaksid teostada oma õigusi ja kohustusi. Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti kaudu on reguleerivatel asutustel väga oluline roll piiriülestes küsimustes ja tehniliste koodide ühtlustamisel tagamaks meie võrkude parema ja turvalisema toimimise.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon esitas kolm muudatust: esimene rõhutab, et siseturu toimimine peab sõltuma era- ja tööstusliku tarbija huvidest. See on enesestmõistetav, kuid ikkagi kordamist väärt. Teine muudatus puudutab pikaajalisi lepinguid, mis peavad vastama teatud põhimõtetele. Neid ei tohiks näha konkurentsi takistava, vaid stabiliseeriva tegurina. Tuleb toonitada, et seda nõuavad tööstuslikud tarbijad. Ja viimaks, kolmas muudatus provotseerib lihtsalt arutelu. See on komisjoni küsimus, kooskõlas kõigi turul tegutsejatega, kes kaaluvad üleminekut Euroopa põhivõrguettevõtjale. See võib olla veel väga kaugel, kuid on siiski kaalumist väärt. Elektri siseturu saaks tagada Euroopa elektri põhivõrk.

  Claude Turmes (Verts/ALE). - Pr juhataja, see turg ei ole turg, vaid röövimine, mis maksab ELi tarbijatele umbes 70 miljardit eurot aastas, kus lubamatu süllekukkunud kasum läheb 10 või 12 suurele energiaoligopolile Euroopas. Mõistan täiesti, et need ettevõtted tahavad, et see jätkuks. Kuidas nad selle kasumi säilitavad? Esiteks väldid sa omandi lahtisidumist. Mul on kahju, kuid Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole väiksed ELi ääreriigid. Kui nemad lahti ei seo, ei saa me kunagi tõeliselt integreeritud võrku ja me ei lahenda kunagi konflikti elektri tootmise, sellega kauplemise ja võrgu kaudu konkurentsi edendamise vahel.

Teiseks probleemiks on – ja see toimub praegu –, et nad püüavad pääseda nii reguleerivate asutuste kui kartelliasutuste reguleerimise eest. Seega tahavad nad luua regionaalturge. Kui meil aga ei ole tugevat ELi ametit, saab nendest regionaalturgudest regulatiivne eikellegimaa: E.ON, RWE ja EDF on regionaalturu jaoks liiga suured – Prantsusmaa, Saksamaa ja Beneluxi riigid. Tugeva ELi ametita ja parema liideseta reguleerivate asutuste ja kartelliasutuste vahel kestab see 70 miljardi euro väärtuses röövimine.

  Eugenijus Maldeikis (UEN). – (LT) Tahaksin alustuseks tänada raportööre tasakaalustatud töö ja suurepärase koostöö eest. Nende ees oli keeruline väljakutse, sest komisjon oli välja käinud väga keeruka ja uudse lähenemisviisi dokumendile, nimelt dokumentide paketi. Euroopa elektriturg (aastakümnete jooksul kehtestatud mudel) põhines riiklikel vertikaalselt integreeritud ettevõtetel, mis tegutsesid oma turgude sees, neid kaitstes.

Minu arvates on meil kolm põhivektorit ja kolm põhiideed: kontsentratsiooni tõhustamine Euroopa skaalal, riiklike piirangute kaotamine tegevuste lahtisidumise põhimõtte rakendamise läbi; minu jaoks on teine põhimõte tsentraliseerimise tõhustamine Euroopa ameti loomisel eesmärgiga saavutada parem koordinatsioon riiklike reguleerivate asutustega, mis on väga hea ja enamik meist pooldab seda.

Kolmas põhimõte, mida ei täpsustatud ja mis minu meelest on üsna ebamäärane ja tõstatab päris palju küsimusi, on kolmanda osapoole investeeringute isoleerimise põhimõte Euroopa põhivõrkudes, mis võiks ehk… Komisjon ei andnud selgeid vastuseid oma nägemuse kohta tulevikust ja selle kohta, millised poliitilised, finantsilised ja majanduslikud ohud võivad järgneda, ega selle kohta, kuidas selle põhimõtte rakendamise tagajärjed võiksid mõjutada energiapoliitikat või üldist ELi poliitikat.

Tahaksin veel midagi öelda: juba mainitud turuimpulss ja tegevuste lahtisidumise põhimõte ei ole piisavalt tugevad, et muuta energiaturu loomuliku monopoli iseloomu, kuna eksisteerivad veel mõned isoleeritud turud ja regionaalturud; seega tuleks sellistel asjaoludel saavutada ulatuslikumad poliitilised kokkulepped…

(Juhataja katkestas kõnelejat)

  Esko Seppänen (GUE/NGL). - (FI) Pr juhataja, volinik, ELi energiaturgude liberaliseerimise ja ühtlustamise kõige kindlam lõpptulemus on elektrihinna tõus. See juhtub elektri hinnamehhanismi tõttu, nagu hr Turmes demonstreeris.

Turuhind määratakse hulgimüügi energiabörsil. Seal määratakse kogu elektrienergia hind kõige kallima toote tootmiskulude põhjal. Kui kõige kallim energialiik põhineb kivisöel, on börs kasumit teeniv masin veejõul toodetud elektrienergia ja tuumaenergia tootjatele. Samad ettevõtted saavad kasu ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemist. Heitkoguste õigused börsil liidetakse samuti selle elektri hinnale, mille tootmiseks neid vaja ei lähe.

Me peame õppima USA kogemustest. Valitsusväline organisatsioon nimega „Riigi kodanik“ on prognoosinud, et 14 osariigis, kus elektrihinda ei reguleerita, on see 52% kõrgem kui 36 osariigis, kus seda reguleeritakse. Elektri hinnamehhanismi küsimust on pr Morgani raportis välditud.

  Nils Lundgren (IND/DEM). - (SV) Energiaturg on enam-vähem monopoliseeritud pea kõigis tööstusriikides. Majandusuuringud on näidanud, et riiklikud majandused saavad suurt kasu konkurentsi kasutuselevõtust energiaturul, kuid sel juhul on oluline lõhkuda vertikaalselt integreeritud struktuurid. Elektritootjad ei tohi tegeleda elektri jaotamisega tarbijatele; eksisteerib vajadus elektrisektori lahtisidumise järele. Vähestes ELi riikides teostatakse sellised reforme. Need on Põhjamaad, Ühendkuningriik, Madalmaad ja Hispaania. ELi institutsioone ei vajatud. Riigid teevad seda omaenda huvides. Paljudes riikides on suur vastuseis, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal, kes on mõlemad rohkem huvitatud ELi riigist kui küllusest, mida pakub vaba siseturg.

On tugevad põhjused, miks EL peaks tempot määrama. Efektiivsus ja rikkus suurenevad kõigi eurooplaste jaoks, kui konkurents elektrisektoris hõlmab täielikult tohutut ELi turgu. Nende liikmesriikide mõjutamiseks, kes konkurentsi ei soovi, on vaja poliitilist survet.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Pr juhataja, meeldib see teile või ei, aga Iirimaa on hääletanud. Nüüd peate nende otsust austama. Euroopal on sajandi võimalus, millega ma pean silmas, et Euroopa peab viimaks muutuma demokraatlikuks ja tõhusaks. Energiaturu osas tähendab see mitte tagasi hoidmist. Pugege suurte tegijate, RWEde, EDFide külje alla – suunduge kõige keskele, probleemide juurde, siduge lahti ja kohaldage subsidiaarsust. See on võimalik, see oleks unistav, kuid sel pole midagi tegemist ELiga, mida kontrollivad tema lobihuvid ja nende võimukeskused. Teisest küljest aga, kui te ei muuda antud valdkonnas midagi ja ei võta arvesse Iirimaa hääletust ning kuulutate reformilepingu surnuks, siis muutub demokraatliku Euroopa ja ausa energiaturu sajandi võimalus maailmaks, kus ekstremistid nii vasakul kui paremal initsiatiivi haaravad.

  Herbert Reul (PPE-DE). – (DE) Pr juhataja, daamid ja härrad, me olime kõik nõus, et paremad hinnad, põhivõrkudesse investeerimine ja piiriülesed sidemed pidid looma rohkem konkurentsi ja turu, mida ei kontrolli nii väga vaid üks või mõned ettevõtted.

Siis leidsime fakte kaaludes, et komisjoni esitatud faktid ei klapi üldse. Ei ole mingit tõendit, mingeid fakte selle kohta, et omandi lahtisidumine toob kaasa paremad hinnad ja suuremad investeeringud. See ei ole tõsi – või kas te oskate mulle öelda, miks hinnad on kõrgemad Ühendkuningriigis? Kas Hispaanias investeeritakse rohkem? Kas seal on vähem või rohkem konkurentsi kui teistes riikides? Faktid näitavad otsustavalt, et üks lahendus ei sobi kõigile.

Seega on mõistlik otsida kompromissi, millega liikmesriigid, kes soovivad seda eesmärki saavutada – mis tuleb saavutada – teist teed mööda minnes, võivad seda teha. Selline on kolmanda valikuvõimaluse, kolmanda tee taust. Muide, huvitav on see, et meie tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis oleme mõnevõrra selles osas viimaste kuude jooksul liikunud. On komisjone, kes on hääletanud omandi lahtisidumise vastu. Meie komisjonis on uus kompromiss gaasi osas, mille saavutasid pr Laperrouze ja hr Vidal-Quadras. Samuti on uus kompromiss nõukogus. Me oleme tõsised homme uuesti elektri küsimuses hääletamise üle, et taastada asjad nii nagu nad olid kuude eest. Siiski on see välja tõrjutud; tulemus ei saa olema selline.

Parlament, kes tahab, et teda tõsiselt võetaks, peab avanema uutele tingimustele ja muudatustele. Meid on kiirustatud läbi kogu protsessi ja mulle öeldi pidevalt, et me peame kiiresti töötama, kiirustama, me võiksime siiski püüda leida nutikaid lahendusi, mis liiguvad parlamendi otsuse suunas. Seega innustan teid minema fraktsiooni piiridest kaugemale ja hääletama siin esitatud ettepanekute osas, et saavutada selliseid kompromisse, nagu see, mille poolt me hääletasime gaasi küsimuses ja mille poolt nõukogu hääletas.

  Edit Herczog (PSE). - (HU) Pr juhataja, volinik, me oleme viimasel aastal astunud tohutu sammu, sest ühise energiapoliitika kehtestamine on suur samm kogu ELi jaoks. Me räägime energiapoliitikast, mis edendab samaaegselt ELi liikmesriikide strateegilisi huvisid, Euroopa elanike õigusi ja kaitset, Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja kasvu ning meie keskkonna säilitamist. Need viis ettepanekut tõstatavad võimaluse saavutada selline turu integratsioon, mis ei muuda ainult ettevõtete toimimise viisi energeetikasektoris ja ei eralda ja suurenda energiatootmise läbipaistvust, tarnimist ja varustamist, vaid annab ka suurema prioriteedi kui kunagi varem energiatarbijate põhiõigustele ja kaitsele. Euroopa koordinatsiooni kontekstis tuleb õiglase turu konkurentsi seire ülesanne, piiriülese energiakaubanduse stimuleerimine ja kõrgetele standarditele vastamise tagamine tarbijate nõudmiste osas, anda suuremate ulatuslike volitustega asutusele, mis ei sõltu ei valitsustest ega energeetikasektorist. Seepärast on Euroopa seadusandlus otsustavalt liikunud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti moodustamise suunas. See on mu kolleegi hr Brunetta esitatud ja hiljem selle temalt üle võtnud hr Chichesteri raporti eelnõu eesmärgiks. Mul oli hea meel omada võimalust nendega koos töötada Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni esindava variraportöörina. Minu meelest on suur edasiminek, et usaldusväärse, sõltumatu ja tugeva Euroopa ameti loomisel ei edenda see koos koostatud määruse eelnõu mitte ainult koostööd liikmesriikide reguleerivate asutuste seas, vaid aitab ka saavutada esmase eesmärgi, milleks on regionaalturgude tõhustamine ja võrkude väljatöötamine. Sotsialistidena nõudsime me tugeva ja sõltumatu asutuse loomist, kuna me teame, et liberaliseeritud Euroopa turul tahavad kõik osta kõige odavamast kohast ja müüa kõige kallimas. Seega on meil tõesti vaja reguleerivat asutust, mis astuks samme turu moondamisega võitlemiseks. Tugeva ameti asutuse loomine on Ungari ja teiste väikeste liikmesriikide huvides, aidates nii tagada asutuse sõltumatuse, luua koostöö, tõhustada turu läbipaistvust ja kinnitada investeerimine arengusse.

Hr juhataja, ma tahaksin kõigile meelde tuletada, et Euroopa energiaga varustamine ei ole ideoloogiline küsimus. Maailm on alatiseks muutunud. Terved kontinendid hakkavad energeetikasektoris võistlema ning lubage meil ses suhtes ausad olla: keegi ei saa jääda isoleerituks elektri või autostumise eest. Energiapoliitika eesmärgiks on tagada Euroopa energiaga varustamise turvalisus ja konkurentsivõime. Tahaksin lõpetuseks siiski öelda, et fraktsioon PSE loodab, et tarbijaid käsitletakse Euroopa energiapoliitika põhikomponendina. Meil on väga kahju, et meie konservatiividest kolleegid ei toeta tarbija harta kohustuslikuks muutmist. Tänan teid tähelepanu eest.

  Wolf Klinz (ALDE). – (DE) Pr juhataja, viimaste minutite jooksul oleme me palju rääkinud tööstusest. Mul on hea meel, et pr De Vits käsitleb oma raportis energiatarbijate õigusi väga otsekoheselt. Tõepoolest, oluline on tagada, et tarbijad oleksid teadlikud oma õigustest ja et nad saavad ka olla kindlad, et nende õigusi jälgitakse.

Vastupidiselt pr De Vitsile aga ei usu ma, et me vajame täiesti uusi seadusi – kindlasti mitte Euroopa tasandil. Asi on rohkem õigesti ja kohaselt siseriiklikus õiguses rakendatud kehtivates õigusaktides. Seega on meil vaja tugevaid seireasutusi, kes selle eest hoolt kannaksid ning me peame tagama piisava läbipaistvuse, et tarbijad tõesti oma õigusi teaksid. Harta võib sellele anda olulise täienduse, mitte seadusega kohustava dokumendi mõistes, vaid tagades lihtsalt lähtepunkti poliitikale ja majandusele, võttes kokku energiaga seotud tarbijakaitse õigusaktid.

Me kõik teame – see on tavapärane –, et meie kodanikud võivad ühiskonnas ja majanduses olulist rolli mängida, kui neil vaid oleks juurdepääs kohasele energiale. Sel määral on kindlasti oluline, et me tagaksime, et kõik, ka vaesed ja kõige vaesemad, saaksid selle, millele neil õigus on. Siiski ei usu ma, et Brüssel peaks sotsiaaltariifid määrama. Me peaksime selle jätma liikmesriikide ja nende tööstuse hooleks. Muidu ei võta me kasutusele muud kui ümberjaotusmehhanismi. Parimaks toimimisviisiks oleks seostada vaeste kaitse tõhususe meetmetega, mida on vaja meie kliimamuutuste eesmärkide saavutamiseks. Siin on väga kasulikud intelligentsed lahendused nagu näiteks digitaalsed mõõturid. Selles suhtes ei ole mul midagi selle vastu, et tööstus need kümne aasta jooksul kasutusele võtaks. Siis teavad tarbijad täpselt, palju nad kasutavad ning saavad planeerida ja säästa.

  Alyn Smith (Verts/ALE). - Pr juhataja, kordan eelmiste sõnavõtjate poolt meie raportööridele edastatud tänusõnu. Arvan, et parlament on täna Euroopa tarbijate heaks head tööd teinud, aga keskendun eriti ühele küsimusele ja ühele muudatusele. See on Morgani raporti 161. muudatus, millega kehtestatakse parem juurdepääs taastuvenergia võrgu haldajatele. Loodan, et homsel hääletusel on see muudatus edukas. Ma kutsun nüüd komisjoni üles tõsisemalt tegutsema juhtudel, kus riiklikud reguleerivad asutused on pigem probleemi kui lahenduse osaks.

Näiteks on meil Ühendkuningriigis Ofgem, meie riiklik asutus, kellel on asukohapõhine hinnamehhanism juurdepääsuks Ühendkuningriigi võrgule, mis tegelikult diskrimineerib taastuvenergia haldajaid minu kodumaal Šotimaal. Tahaksin näha tõhusamat Euroopa koordineerimist ja tegevust individuaalsete liikmeriikide haldajate puhul, kus nemad probleemi osaks on. Leian, et me oleme täna teinud ilusa sammu selle suunas ja ma loodan seda rohkem näha.

  Konrad Szymański (UEN). – (PL) Minu õnnitlused raportitele, mis käsitlevad meie kontinendi kõige olulisemaid tarbija- ja poliitilisi probleeme. Jaotamise lahtisidumine energia tootmisest ja kaubandusest on olulise tähtsusega nii era-kui tööstuslike tarbijate seisukohast. Lahtisidumise puhul energiahinnad langevad, või tõusevad aeglasemalt. Riikides, kus lahtisidumist kohaldatud on, oli energiahindade keskmine tõus siseriiklikule tarbijale 3% aastatel 1998–2006. Kus seda aga ei kohaldatud, tõusid energiahinnad 28%. Sarnaseid trende on näha tööstuslike tarbijate turul.

Energia puudutab aga täna ainult varustamisega tagamist – teisisõnu, poliitikat. Venemaa riigimonopolil on suurenevad investeeringud 16 ELi riigis. Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias on Gazpromil isegi juurdepääs eratarbijatele. Sellest piisab mõlemapoolsuse põhimõtte rakendamiseks ärisuhetes kolmandate riikidega. Muidu oleme me kaitsetud ja maksame selle eest oma turvalisusega.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Pr juhataja, energiaturu ettepanekute ühiseks teemaks on selle restruktureerimine eraettevõtete hüvanguks, samas kui riiklikud energiatarnijad nõrgenevad, olenemata sellest, et nad peavad tasuma kaasnevad kulud.

Minu kodumaal, kus energiaturgu kontrollivad riiklikud tarnijad rahva hüvanguks, on kõigel sellisel väga ebasoodsad tagajärjed. EL palub püramiidi põhja usaldada suurettevõttele, et oleks võimalik kehtestada hinnad teistele kaupadele. Seda seepärast, et energia määrab suures osas tootmisprotsessi maksumuse, mis lisaks tarbijale edastatakse.

Praegu, mil nõudlus energia järele aina kasvab ja nafta hind pidevalt tõuseb, on energiaturu eraomanduses olevate energiahiidude meelevalda jätmine hukatuslik ja tõenäoliselt moodustuvad kartellid. Teooria hindade reguleerimisest konkurentsi läbi on müüt: tegelikkuses on see kaasa toonud võimsate monopolide loomise mitmes majandussektoris, avaldades laastavat mõju turule ja tarbijatele.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Pr juhataja, arvestades nafta rekordilist hinda, peab energia sõltumatus Euroopas olema ometi lõpuks kõige olulisem küsimus! EL peab vähendama oma praegust sõltuvust Pärsia lahe riikidest. Me peame parandama oma suhteid Venemaa kõrval ka teiste riikidega, muutumata liialt sõltuvaks. Samuti peame kaaluma, mida pikemas perspektiivis teha Iraaniga. Kui uurimuse järelduseks on, et me usume liialt palju Kesk-Aasia diktaatorite ebamääraseid lubadusi ja kinnitamata raporteid naftaladude kohta seoses Nabucco gaasijuhtme projektiga, siis peame välja töötama konstruktiivse suhte Iraaniga, kelle naftavarud on maailmas suuruselt teisel kohal.

Ei tohi unustada, et tänu nafta hinna kiirele tõusule aina suurenevat Pärsia Lahe riikide kasumit kasutatakse ka islami fundamentalismi edendamiseks kõikjal maailmas. See on veel üks põhjus, miks me minu arvates peaksime ELis investeerima rohkem alternatiivenergiaga varustajatesse.

  Jerzy Buzek (PPE-DE). – Pr juhataja, ma tänan volinikku ja raportööre suurepäraste raportite eest ja hea töö eest, mida nad tegid direktiivide koostamisel, mis võivad ühendada Euroopa energiaturu. Pikaajalised investeeringud, solidaarsuse põhimõte, juurdepääs turule, piiriülese voolu reguleerimine – nende määruste olulised eesmärgid käsitlevad kõike seda. Ärgem unustagem, et päeva lõpus on esikohal tarbija – ja just seda kõik need määrused käsitlevad: tarbija, kasutaja huvide ning energia kaitsmine ELis. Pidagem ka meeles, et meie määrused ei paku lahendust kõigile probleemidele, näiteks naftahinna tõusule, ega takista nad nor energiahinna tõusu, mida seostatakse CO2 heitkoguste maksumuse kohaldamisega, aga nad lihtsustavad märkimisväärselt ja toetavad meie tegevust energiatarbija hüvanguks.

Ütleme endile, et jah, me teame, et pr Morgani raportis toodud lahendus ei ole tõenäoliselt lõplik lahendus. Meil on siin nüüd väga hea alus arutelude pidamiseks nõukoguga lõpliku lahenduse küsimuses. See lõplik lahendus, kui elektrivool asjasse puutub, peab mõõdukalt erinema teise paketi lahendustest, muidu ei ole kolmanda paketi kasutuselevõtmisel mõtet. Samal ajal peavad gaasi puudutavad lahendused olema sarnased elektri omadega, kuid nad ei tohi mingil juhul olla identsed. Täna näeme me selgelt, et energiaturu omandi jaotamine on suurem ja kaugeleulatuvam kui gaasi puhul. Me peame sellega leppima ja seda austama.

Järgmine punkt on samuti väga oluline – kolmanda osapoole juurdepääs turule, juurdepääs kolmandate riikide osapooltele. Seepärast on tegemist olulise küsimusega, et mitte anda privileege investoritele väljastpoolt ELi.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et see on meie üks kõige keerulisemaid arutelusid ja see viidi läbi õigesti ja kõiki fraktsioone austades.

  Evelyne Gebhardt (PSE). – (DE) Pr juhataja, mul on hea meel, et pr De Vitsi raporti näol on meil tegemist väga hea raportiga ja mul on hea meel, et mu kolleegid on üksmeelel solidaarsuse, läbipaistvuse ja tarbijakaitse küsimuses. Minu meelest on see suurepärane.

Pean aga ütlema järgmist: minu meelest on koja paremal pool istuvad liikmed küünilised ja raskestiusutavad. Neid on raske uskuda, kuna nad ei poolda siduvat tarbija õiguste hartat – midagi, mis on äärmiselt oluline, kui kodanikud peavad teadma, millised on nende õigused. Minu meelest on nad küünilised, sest kõik siin kojas toetasid üksmeelselt ideed, et lennureisijad peaksid nimetatud õigustest teadlikud olema, ja lennureisijad ei ole just meie ühiskonna kõige vaesemad liikmed. Kõige vaesemate osas aga, kes tõesti peaksid oma õigusi tundma, seda ei tagata.

Seega palun teil tõsiselt ümber mõelda. Palun tagage, et me saaksime selle harta kohustuslikuks muuta.

  Patrizia Toia (ALDE). – (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, see pakett jõuab parlamenti suure väljakutse ajal mida energia meie ühiskonna tulevikule esitab.

Mittesäästlik ja takistamatu toornafta hinna tõus, biokütuste kasutamise väärastunud mõju toidu kättesaadavusele ning arengumaade suur nõudlus energia järele näitavad meile, et ELi tegutsemine ei ole enam lihtsalt vajalik, vaid ülioluline. Ennekõike on meil vaja õigusraamistikku, mis loob viimaks elektri ja gaasi Euroopa turu, mis suudab end tasakaalustatult reguleerida, millel on riiklikud ja Euroopa reguleerivad asutused, mis tagab konkurentsivõime, avatuse, läbipaistvuse ja tõhususe ka tarbijatele, mis lubab suurtel ettevõtetel jääda tugevaks ja võimaldab samaaegselt uute üksuste loomist ja kasvamist, mis teeb tagasi liikumise asemel edusamme. Ses osas loodame me, et elektri jaoks ei tähenda lahtisidumine sammu tagasi, s.t et ei kaotata pinda jalge alt seoses paljudes riikides juba võrgu eraldamise kohta kehtestatud heade tavadega. Me vajame turgu, mis annab investoritele ja haldajatele kindlustunnet, aga samuti võimalusi tarbijatele, nii äridele kui eraisikutele. Pr juhataja, tahaksin lõpetuseks öelda, et me peame tõesti tarbijatele rohkem volitusi andma, tagades neile kindluse, tagatised ja õiglased hinnad.

  Roberts Zīle (UEN). – (LV) Esmalt tahaksin tänada volinikku ja suurt osa oma kolleegidest väga liberaalse juurdepääsu eest elektriturule, mis koos energiatõhususe meetmetega võimaldavad meil tõesti tulevikus hindu vähendada. Kaks teesi – omandi lahtisidumine ja tarne – on ja jäävad tõelise detsentraliseeritud tootmise ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile juurdepääsu tagavate võrkude turvalisuse alusmudeliks. Mul on veel üks unistus, mida ma tahaksin, et see pakett täidaks: et lõpuks ometi loodaks Euroopa ühine elektrivõrk ning et Balti riigid oleksid ka selle elektrivõrgu partnerluse liikmed, mille suhtes me oleme näinud otsatult takistusi nii ELi sees kui sellest väljaspool. Aitäh.

  Luca Romagnoli (NI). – (IT) Pr juhataja, daamid ja härrad, ma arvan, et Euroopas, mis kannatab iga päev üha suurema inflatsiooni ja kerkivate hindade käes, mida põhjustab suures osas energia maksumus, on Euroopa tarbijate õiguste hartast rääkimine meie selgeks kohustuseks ning seepärast toetan ma raportit ja tänan oma kolleege ja muidugi komisjoni.

On õige rõhutada, et energiaga varustamine on majanduslikus ja ühiskondlikus elus osalemise oluline eeltingimus. Sellele vaatamata on üheks punktiks, et õigusakti juba kohaldatakse, aga sageli ei austata kodanike õigusi hindade, tariifide või tariifide läbipaistvuse osas, ja diskrimineerivad eeskirjad takistavad sageli tariifide võrdlemist.

Ma saan seega ainult loota, et ELi ja liikmesriikide ühine tegevus, mis alati järgib olulist subsidiaarsuse põhimõtet – nagu toonitab ka pr De Vitsi suurepärane raport – on üliolulise tähtsusega. Kolmanda paketi vastuvõtmine aitab minu arvates samuti tagada tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega professionaalsete tarbijate paremat kaitset.

  Nikolaos Vakalis (PPE-DE). – (EL) Pr juhataja, daamid ja härrad, tõsi on see, et kolmas pakett on jaganud fraktsioonid kaheks, eriti omandi lahtisidumise küsimuses.

On selge, et see lõhe ei tekkinud tänu ideoloogiale, vaid erinevatele sisemistele olukordadele ja lähtepunktidele erinevates liikmesriikides; see tuleneb vastavatest lõhedest liikmesriikide seas nõukogus. Neid siseolukordi tuleks austada, kui me soovime vältida sisemisi sotsiaalseid murranguid.

Mina isiklikult toetan kõigiti omandi lahtisidumise ideed, kuid olen teadlik selles, et lahtisidumist ei saa mingil juhul mu kodumaal hetkel rakendada. Selleks peab kehtima vaheperiood, mis võimaldaks kõigil osapooltel uue olukorraga kohaneda.

Pikkade ja vaevarikaste läbirääkimiste järel leppis nõukogu kokku „kolmandas tees“. Ma arvan seega, et meie kohustuseks selles keerulises küsimuses on toetada kokkulepet seda kogemustele tuginedes teatud osas täiustades.

Daamid ja härrad, on oluline, et me kõik siit kokkuleppest püstipäi eemale kõnniksime. Seda saab saavutada vaid siis, kui kaalule ei panda liikmesriikide olulisi huvisid. Me ei tohi teha kompromisse sõltumatuse ja efektiivsuse aluspõhimõtete osas, mis peaksid valitsema energia põhivõrkude haldajate ja reguleerivate asutuste tegevust.

  Teresa Riera Madurell (PSE). – (ES) Pr juhataja, tahaksin tänada raportööre hea töö eest ja avaldada iseäranis toetust pr Morgani seisukohale omandi täieliku lahtisidumise osas ühelt poolt tootmisest ja tarnimisest ning teiselt poolt võrgu omandist ja tegevusest.

Suured vertikaalselt integreerunud ettevõtted muudavad uute tegutsejate jaoks muidugi raskeks turule sisenemise ja eriti taastuvate energiaallikate väljatöötamise ja paigaldamise. Kõik see viib meid kaugemale konkurentsivõime ja kliimamuutustega võitlemise eesmärkidest, mille me, eurooplased endale seadnud oleme.

Tahaksin seega paluda vähemust, kes lahtisidumise vastu on, jätma kõrvale riiklikud huvid, mis lühemas perspektiivis kaovad, ja astuma samme energiaga varustamise osas tugeva ja turvalise Euroopa ehitamiseks.

Lõpetuseks tahaksin mainida, et kuigi juurdepääs taastuvate energiaallikate võrgule on oluline meie eesmärkide saavutamise seisukohast, ei ole elektri siduvusvõimsuse väljatöötamine sugugi vähem oluline, eriti meie energiaturu kõige isoleeritumate riikide jaoks.

Tahaksin tänada ka raportööri, kes seda arvesse võttis.

  Adina-Ioana Vălean (ALDE). - Pr juhataja, Euroopa energiaturg peegeldab täna minu arvates vana turu struktuuri, kus domineerisid riiklikud või regionaalsed monopolid ning seda vaatamata ilmsetele hüvedele, mida liberaliseerimine toob Euroopa tarbijatele hinna, maksumuse vähendamise ja tõhususe osas. See tähendab, et gaasi- ja elektrituru liberaliseerimine on ikka käimas. Näiteks peame ikka edasi liikuma Ida-Euroopa riikides, et lõpetada riigi domineerimine elektritootmises ja see liberaliseerida nagu me tegime jaotamissektoris. Ka tervitan ma samme, mida me astume tagamaks omandi lahtisiduvuse vajaliku meetmena, et lõpule viia energiaturu liberaliseerimine.

Lisaks liberaliseerimisele peab Euroopa toetama ka LPG ja LNG terminale ja tehnoloogiaid. Peame julgustama maailmakaubandusturu loomist LPG ja LNG jaoks, et vähendada Euroopa sõltuvust maagaasi ainsast allikast. Energiaga varustatuse mitmekesisus ja turvalisus peavad nüüd olema meie päevakavas sama kõrgel kohal kui liberaliseerimine.

  Romana Jordan Cizelj (PPE-DE). - (SL) Esmalt tahaksin tänada raportööre ja variraportööre suurepärase töö eest. Euroopa alustas gaasi- ja elektrituru liberaliseerimist kümne aasta eest ja nüüd oleme me väga lähedal tegelikele ja kauaoodatud tulemustele. Pakutud meetmed asetavad kõige ette tarbija, kes saab hästitoimivas energia siseturus valida varustajate vahel ja valida oma otsusele tuginedes parima. Eeldan, et avatud ja läbipaistev siseturg tagab ka juurdepääsu väikestele ettevõtetele ja suurendab sel moel konkurentsivõimet, parandab elektrijaamadesse ja põhivõrkudesse investeerimise tingimusi, suurendab varustatuse turvalisust ja edendab jätkusuutlikku arengut.

Hästitoimiva siseturu peamiseks eeltingimuseks on standardsed ja selged eeskirjad, mida kohaldatakse kõigile turul osalejatele. Erinevad mudelid erinevates liikmesriikides ei saavuta kindlasti seatud eesmärki.

Lubage mul õnnitleda eesistujamaad Sloveeniat, kes keskendus täielikult kompromissi koordineerimisele ja leidmisele ja vaatamata liikmesriikide tugevale riiklikule huvile, jõudis nõukogus kokkuleppele.

Ka Euroopa Parlamendis ei ole tee kompromissini kerge. Surve, sealhulgas liikmesriikidelt, on suur. Ma loodan, et parlament kinnitab kompromissi, mille me tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon koostasime. Vaatamata erinevustele nõukogu ja parlamendi seisukohtades usun, et parlamendi pakutud kompromiss on heaks aluseks edasistele läbirääkimistele ja koordineerimisele Euroopa institutsioonides.

Lõpetuseks väljendan lootust, et kolmanda liberaliseerimispaketi eesmärkide täitmisel panustab Prantsuse eesistuja kõige enam töö koordineerimisse, kompromissi leidmisse ja erahuvide täielikku kõrvalejätmisse. Samuti loodan ma, et komisjon kohustub sarnaselt õigeaegselt leidma ühiseid lahendusi. Selles kontekstis olen tänulik volinik Piebalgsile, kes algul väitis, et me peame selle aasta lõpuks ühisele kokkuleppele jõudma.

(Aplaus).

  Hannes Swoboda (PSE). – (DE) Pr juhataja, selle arutelu juures üllatab mind eriti see, et kuigi mõned me kolleegid tahavad detailselt kirjeldada, kuidas konkurents välja peaks nägema – ja selleks on mitu erinevat võimalust – ei ole nad valmis rääkima suuremast läbipaistvusest, suurematest stiimulitest energia säästmiseks, energiatarbijate võimalustest esitada kaebusi või võitlusest energiavaesuse vastu. Need on just need punktid, mis minu arvates Morgani ja loomulikult ka De Vitsi raportis üliolulised on. See on sõnum, mille peame homme edastama Euroopa kodanikele: me peame ütlema, et inimesi ei tohi mõjutada hinnatõusu kogusurvega, vaid et peab olema võimalus selle vältimiseks, suurendades säästetud energia kogust ja suurema läbipaistvuse läbi, et saada valida teisi energiatarnijaid. Arvan, et kodanikele peab andma selle valikuvabaduse ja võimaluse kaevata eeskirjade eiramise korral. Olen väga tänulik pr Morganile selle osa kaasamise eest raportisse.

  Françoise Grossetête (PPE-DE). – (FR) Pr juhataja, kuulates täna siin oma kolleege olen üsna üllatunud, et me kõik nõustume vajadusega Euroopa ühise energiaturu järele, kuigi ma leian, et me peame tööd tegema energiatõhususe osas, et tarbijad maksaksid nii vähe kui võimalik. Oleme seega kõik üksmeelel saavutatava eesmärgi, aga mitte selle saavutamise viisi osas.

Palju ei mainitud nõukogu kokkulepet 6. juunist, mis ei nõua tingimata omandi, tootmise ja jaotamise lahtisidumist. Kui lahtisidumine ja ühisturg põhjustaksid energiahinna langemise, oleks see ilmne. See ei ole nii Hispaanias või Ühendkuningriigis ja komisjon ei ole seda kunagi tõestada suutnud.

Seega ärme halvustame teatud ettevõtteid, kes omavad tegelikult tööstuslikke ekspertteadmisi ja on näidanud, et suudavad tõhusalt toimida. Kui me soovime vastastikkust seotust, solidaarsust, on kahtlemata parem, kui liikmesriigid saavad valida mitme mudeli hulgast.

Teeme lõpu sellele ühelaadsele mõtlemisele, mis ei poolda kolmandat teed, mis esitab süüdistusi „Franco-Saksamaa kartelli“ osas. Me teame, et turg üksi ei saa lahendada monopolide küsimust, mis niikuinii eksisteerivad kõikjal. Liikmesriigid on astunud sammu vastuvõetava paketi suunas, mida on võimalik viimistleda. Kui me seda vastu ei võta, riskeerime kogu teksti kaotamisega, ja meie kodanikud peavad ootama. Olulisem on see, et ma ei taha näha häid inimesi selle koja ühes küljes ja pahasid – s.t neid, kes ikka veel tahavad kokkulepet nõukoguga – teises.

  Angelika Niebler (PPE-DE). – (DE) Pr juhataja, volinik, daamid ja härrad, usun, et me kõik oleme Euroopa siseturu olukorra suhtes sama meelt. Meil ei ole veel Euroopa siseturgu; meil on riiklikud turud ja monopolid või väiksed grupid, kes avaldavad mõju riiklikele turgudele. Meil on olukord, kus energia hind iga päev tõuseb ja me sõltume imporditud energiast. Me kõik näeme olukorda samas valguses ja nõustume eesmärgi osas.

Paljud kolleegid rääkisid sellest. Me tahame suuremat konkurentsi, langevaid hindu ja suuremaid investeeringuid põhivõrkudesse. Me tahame, et laieneks võrkudevaheline ühendus, et võimaldada piirideülest elektrikaubandust. Me ei taha, et turg eksisteeriks vaid suurte tarnijate jaoks. Peamiseks küsimuseks on, kuidas me seda saavutada tahame ja siin meie arvamused lahknevad. Paljud kolleegid, sealhulgas mõned, kes täna sõna võtsid, usuvad, et omandi lahtisidumine lahendab kõik. Mina ütlen, et kui me seda teed läheme, ei näe me tervikpilti. See ei ole õige tee!

Lubage mul viidata teatud riikidele; pr Grossetête mainis samuti siinset olukorda. Hispaanias toodavad kaks ettevõtet, Endesa ja Iberdrola vastavalt 48,3% ja 28% elektrist. Rootsis on suurim ettevõte Vattenfall, tootes samuti pea 48% toodetud elektrist; ning Itaalias tiirleb turg ENELi ümber, kelle turuosa on 43,9%. Keegi ei saa öelda, et omandi lahtisidumisega saavutame oma tahtmise, milleks on turu lõhkumine ja konkurentsi loomine.

Seega tahan paluda oma kolleegidel toetada homme 165. ja 168. muudatust selle asemel, et pilti poolikuna näha. Kõige muuga Morgano raportis olen ma väga rahul. Minu tänusõnad pr Morganile; ta on üles näidanud energilisust ja pühendumust. Selles osas aga arvan, et me peaksime avama ka teise tee riikidele, kes on lahti sidunud erinevatel viisidel. Riikidel, kus riigile kuulub ikka veel 100% tootmisest ja põhivõrkudest – näiteks rootsi – ei tohiks paluda seda muuta. Keegi ei saa aga öelda, et homme võtame vastu paketi, mis sisaldab võrdseid konkurentsitingimusi. See on väär.

  Norbert Glante (PSE). – (DE) Proua juhataja, palun vabandust hilise saabumise pärast. Siin majas on mõned vahemaad väga pikad ja liftid on kohati aeglased. Küsimus, mida siin täna arutame ja mille üle homme hääletame, ei ole tingimata vasakpoolne või parempoolne küsimus – kuigi meil on siin ka selline arutelu –, vaid pigem vaieldav küsimus selle osas, millised instrumendid meie eesmärgid saavutavad. Oleme eesmärgi suhtes üksmeelel ja pr Niebler toonitas just, et me tahame suuremat konkurentsi Euroopa turu; hindade suuremat läbipaistvust; arusaadavat hinnapoliitikat. Kõige selle saavutamise instrumendid on aga väga erinevad.

Olen nende seas, kes leiavad, et kolmanda tee võimaluse leidmine võib samuti instrument olla. Oleme need soovitused siia kogunud ja korduvalt rõhutanud, et see ainult ei algatanud kolmandat teed, nõukogu algettepanekut, vaid et me oleme kasutusele võtnud ka reguleerivad lisakomponendid, sest kolmas tee, mis meieni nõukogust jõudis, ei olnud meie jaoks piisav.

Sellest vaatenurgast vaadatuna peaksime sellest uuesti rääkima, oma võimalusi hindama ja jätma teise ja kolmanda tee lisavõimaluseks. Veelgi olulisem on, et meie Euroopas saavutame ühtseid määrusi ning et liikmesriikide reguleerivatele asutustele andtakse pidevad volitused ja sõltumatus siin otsustatu rakendamiseks, sest lõpuks peavad nemad avalikkuse ees vastust andma.

Viimased nädalad on meile andnud kaks tabavat näidet komisjoni ülesande kohta kartellide jälgimisel ning konkurentsi kohta, kuigi ajastuse üle võiks veel veidi mõelda. Ettevõtet, kes mis rikub konkurentsiõigust tuleb karistada; ja nii see ongi. Ma ei tee siin mingeid mööndusi. Siiski peaksime arutama, kas omandi lahtisidumine on tõesti instrument, mida meil ja reguleerivatel asutustel vaja oleks, või kas peaksime tagama suuremat paindlikkust.

Ma loodan, et homne hääletus saab olema selline, et me saavutame ikka kompromissi. Vastasel juhul peame kindlasti kompromissi otsimiseks ja leidmiseks tegema koostööd nõukoguga. Tänan teid väga ja vabandan veel kord hilinemise pärast.

  Ieke van den Burg (PSE). – (NL) Pr juhataja, kõneledes Euroopa Parlamendi sotsialistide fraktsiooni Madalmaade delegatsiooni nimel tahaksin siiralt tänada raportööri pr Morganit kõnealuse arvamuse koostamise eest. Me pooldame lahtisidumist. Madalmaades on seda juba heade tulemustega kohaldatud, sealhulgas nii gaasi- kui elektrisektorisse investeerimise ja nende hästitoimiva turu osas. Leian, et selle teostamine on väga oluline ka Euroopa tasandil. Ka tahaksin siinkohal mainida, et konkurentsi volinik pr Kroes on siin andnud oma osa, kaasa arvatud ka selles suhtes, mida ta praegu teeb RWE ja E.ONi küsimuses. Arvan, et tegemist on olulise arenguga.

Teiseks aspektiks on energiavaesus ja seepärast on see meie arvates parlamendi suurepärane raport ja me loodame, et see võetakse vastu.

  Arlene McCarthy (PSE). - Pr juhataja, tahaksin tuua näite selle kohta, kus energiatarbijate õiguste harta tõesti kasulikuks võib osutuda. Väike kogukondlik organisatsioon Manchesteris palus mu abi kaebuse lahendamisel oma energiatarnijaga. Ettevõte oli viis aastat mõõturit kontrollinud, kui arveid mitte saatnud. Märtsis 2008, sai rühmitus arve kõigi viie aasta energiakasutuse kohta, mis oli kokku 7540,37 naela ja saatis nad võlgadesse.

Väga oluline on tagada, et tarbijad oleksid teadlikud oma õigustest – siinsel juhul lihtsalt õigusest arvet saada –, kuna nii saavutavad nad kontrolli oma energiatarbimise üle. Ajal, mil iga tarbija ees kõikides Euroopa riikides on suured energiaarved, peame andma tarbijatele teavet ja vahendeid oma arvetes haldamiseks, vähendama nende kasutust ja kulutusi ja samal ajal panustama ka CO2 heitkoguste vähendamisse.

Innustan komisjoni julgelt käituma ja õiguste hartat vastu võtma, tehes koostööd reguleerivate asutuste, liikmesriikide ja ettevõtetega, et ennetavalt edendada ja avaldada neid õigusi ning jätta sinnapaika mahatehtud kontrollinimekiri, mis palju tarbijatele, kes on silmitsi tänaste keeruliste energiaväljakutsete ja hindadega. Kui meil on õiguste harta lennureisijatele, miks ei võiks meil seda olla siis ka energiatarbijatele? Volinik, tahaksin, et te sellele küsimusele vastaksite.

  Paul Rübig (PPE-DE). – (DE) Pr juhataja, Euroopa Energiaagentuur kinnitas Pariisis, et me kogeme aastal 2012 energianappust. Seega on oluline, et me pühendaksime kogu oma tähelepanu stiimulite loomisele ja rohkem põhivõrkudesse ja tootmisse investeerimisele. Kehtiv elektridirektiiv sätestab hea stiimuli samuti tunnustamisperioodi lühendamiseks, nii et see ei saabuks enne elektrikatkestust aastal 2012.

Samuti on oluline tugevdada riiklikke reguleerivaid asutusi, et me saaksime vastavalt soosida omaenda tööstuse huvisid naaberriikides. Ka oleks hea, kui meil oleks reguleeriv asutus tuumaenergia küsimustes, mis avaldaks teateid turvalisuse ja varustatuse kohta prantsuse mudeli alusel. See on midagi, mida tuleks arutada sel nädalal ka nõukogus.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). - (RO) Õnnitlen raportööri pr Morganit. ELi energiaga varustamise kindlus nõuab suuri investeeringuid ja investorid vajavad ennustatavat keskkonda, mis julgustab pikaajalisi ja keskmise pikkusega investeeringute tegemist.

Kliimamuutuste kontekstis on ELil kava, et aastaks 2020 tuleb vähemalt 20% ELi energiast taastuvatest allikatest. Juurdepääs energiatranspordi võrgustikule on samuti ülioluline. Viimastel aastatel oleme näinud energiahindade väga kiiret tõusu ja Euroopa kodanikud ootavad, et Euroopa institutsioonid annaksid vastuse kodanike probleemidele. Energiale juurdepääs ja selle kättesaadavus on olulised majandusliku jas ühiskondliku elu seisukohast.

Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti loomine tagab energiatarbijate huvide parema kaitsmise. Minu arvates jääb Chichesteri raporti 18. muudatus nõukogu pädevusse.

  Danutė Budreikaitė (ALDE). – (LT) Tahaksin õnnitleda komisjoni pakutud dokumentide paketi eest realistliku ELi energia siseturu loomiseks, samuti pr Morganit, kes oma raportis andis meile eksperthinnangu turu olukorra kohta koos võimalike lahendustega.

Olen rõõmus, et tähelepanu on juhitud „energiasaarte“ olemasolule. Leedu kuulub sellisele „saarele“ elektri ja ka gaasiga varustuse mõistes. Selle riigi olukord pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist 2009. aastal muutub ettearvamatuks tänu riigi sõltuvusele Venemaast. Seetõttu on ülioluline integratsioon ühisesse ELi põhivõrku.

Soovitatud omandi rakendamine ainuvõimalusena põhivõrguettevõtjate sõltumatuse tagamiseks, kolmandate riikide kõrvalejätmine põhivõrkude ja põhivõrguettevõtjate kontrollimisest, tarbijate huvide kaitse prioriteetsus – need on vahendid, mis garanteerivad ELi energiaga varustamise ja selle kodanike heaolu.

  Vladimír Remek (GUE/NGL). - (CS) Daamid ha härrad, oma kolleegi hr Chichesteri raporti variraportöörina olin ma üks nendest, kes toetas ettepanekut, et energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti osas hääletamise puhul ei tohiks muuta komisjoni algset kavatsust, et igal riigil on üks hääl. Selle niinimetatud „kaalutud“ hääletamismenetluse kohaldamine annab eelise suurematele liikmesriikidele ja on kahjulik väiksematele. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni enamus toetas õiglasemat põhimõtet ja ma usun, et sama juhtub ka hääletuse ajal täiskogus. Suurem osa riiklikest energeetikasektorit reguleerivates asutustest pooldas samuti sellise ameti loomist, mis oleks rohkem kui veel üks bürokraatlik volitusteta arutluspaik. Ebavõrdsete tingimuste kohaldamine erinevatele riikidele vähendaks püüdlusi, mida tehakse lugupeetud ja toimiva ameti loomiseks. Erinevad riiklikud energiaturud tekkisid erinevatel põhjustel ja neid ei ole siiani tõhusalt seostatud. Ametil on võimalus aidata kaasa tõelise vastastikuse siduvuse saavutamiseks.

  Jim Allister (NI). - Pr juhataja, ma pooldan väga tootmise ja tarnimise lahtisidumist, aga ma ütleksin, et see peab olema põhjalik ja ma kahtlen, kas see sobib hästi igale riiklikule omandile igas sektoris. Räägin seda osaliselt omaenda valimisringkonnas Põhja-Iirimaal saadud kogemuse põhjal, kus me hiljuti liitusime Iiri saare ühise elektrituruga, ning palju lubadusi anti selles osas, kuidas see mõjutaks hindade stabiilsust.

Kogemused on olnud üsna teistsugused. Mõne nädala eest külastasin ma oma ringkonna üht suurimat tarbijat. Kolme aasta eest maksid nad vaid veidi rohkem kui Ühendkuningriigi keskmine hind. Täna, Iirimaa ühise elektrituru raames, maksavad nad 76% rohkem kui Ühendkuningriigi keskmine hind. Tegelkult on neid lahti seotud ilma mingite hüvedeta ja selle peamiseks põhjuseks on minu arvates see, et ühisturg loodi enne, kui ESB riigimonopoli küsimusega oleks kohaselt tegeletud.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Pr juhataja, lühidalt öeldes on viimaste aastate jooksul elektriturgu investeerimises toimunud tõsine langus, eriti piiriüleste võrkude osas. Nüüd on vaja uut seadusandlikku paketti ja volinik Piebalgs teab sama hästi kui mu kolleegid, kui oluline on minu jaoks võrdne mänguväli. Omandi lahtisidumine on siin parimaks võimaluseks. Õnneks on energeetikanõukogu taibanud, et seda võrdset mänguvälja hetkel ei eksisteeri.

Ülevõtmise keeld horisontaalsete lahtisidumata ettevõtete poolt lähiaastatel on seega põhjendatud; ei toimu mingisugust väiksemate oluliste ettevõtete noppimist lahtisidumata organisatsioonide poolt. See annab Madalmaade organisatsioonidele, tootjatele nagu Nuon ja Essent, võimaluse töötada välja Euroopa tulevikuvisioon. See annab eelseisvale perioodile hingamisruumi. Sellest vaatenurgast toetan ma kõigiti omandi lahtisidumist, milleks tehakse ettepanek pr Morgani raportis.

  Neena Gill (PSE). - Pr juhataja, õnnitlen raportööri suurepärase töö puhul ning toetan tema seisukohta tarbijatele õiglasemate tingimuste tagamiseks.

Pr Morgan mainis õigesti, et seda on kõige parem saavutada omandi lahtisidumise teel ja see tähendab, et me peame vähendama suurte ettevõtete mõju kontsentratsiooni ja võimaldama parema juurdepääsu VKEdele.

Elektri- ja gaasituru parem reguleerimine on väga oluline tarbijatele õiglase konkurentsi ja paremate hindade tagamisel ning ma olen väga mures, et üha tõusvad energiahinnad asetavad eurooplased energiavaesuse ohtu, seda eriti vanemate inimeste puhul, kes on kõige haavatavamad.

Arvestades energiaga varustamise tagamise hetkeseisu vajame Euroopas kindlasti hästitoimivat gaasi- ja elektriturgu. Viimasel ajal on meil olnud probleeme energiaga varustamisel ning see raport püüab mõningaid neist lahendada.

Olen oma valijatelt saanud palju kirju muudatusettepaneku nr 159 toetuseks, mis keelaks liikmesriikidel anda luba uute elektrijaamade ehitamiseks, mis väljastavad rohkem kui 350 g süsinikdioksiidi iga toodetud kilovati kohta.

  Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Pr juhataja, daamid ja härrad, piiriüleste elektriturgude piirkondlikku integratsiooni tuleb vaadelda mitte ainult täna siin arutletu valguses, vaid ka ühise Euroopa elektrituru loomise seisukohast.

Lisaks vajavad mitmed energiaküsimused Euroopa raamistikus kõikehõlmavamat ja tulevikkuvaatavat lähenemisviisi. Siit ka algatus, mille me esitasime parlamendi STOA paneeli kohta, koostades energiastsenaariume järgmisteks aastakümneteks ja kasutades võrdlusalusena aastat 2030. Parlament ja mõned parlamendifraktsioonid on põhivõrkude ja energiaettevõtete lahtisidumise küsimuses erinevatel seisukohtadel. See on mõnikord olulisem riiklike olukordade kui poliitiliste ja strateegiliste valikute seisukohast.

Siiski tahaksin ma siinkohal täiesti konkreetne olla, daamid ja härrad. Mina isiklikult toetan elektrivõrgustiku baasil tegutsevate võrkude/ettevõtete ja võrke majandava asutuse või ettevõtte lahtisidumist. Usun, et see on tarbijate jaoks kõige soodsam lahendus ja see tagab võimaluse luua tõeline elektri siseturg, mis peaks olema üheks meie kui parlamendiliikmete ja Euroopa kodanike eesmärgiks.

  Zita Pleštinská (PPE-DE). - (SK) Euroopa elektri ja gaasi tarbijatel on õigus universaalsele teenusele, see tähendab õigusele, mille kohaselt neile pakutakse teatud kvaliteeti mõistliku hinna eest, mis on kergesti ja selgelt võrreldavad ja läbipaistvad.

Ma tervitan asjaolu, et mu kolleegi pr De Vitsi raport ettepaneku kohta koostada energiatarbijate õiguste harta, on samuti kaasatud kolmanda energiapaketi alasesse arutelusse. Hetkel sätestatakse energiatarbijate õigused erinevates ELi dokumentides, kuid neid ei võeta sageli üle siseriiklikesse õigusaktidesse. Ma tervitan raportööri püüet muuta tarbijate õigused läbipaistvamaks. Tarbijatel peab olema valikuvabadus ja võimalus tasuta vahetada teenusepakkujat. Nad peavad aru saama, mille eest nad maksavad. Tahan raportööri tänada selle eest, et ta lisas raportisse minu muudatused, milles ma kutsusin liikmesriike üles tagama tarbijate organisatsioonidele rahalist abi konsulteerimisteenuste valdkonnas. Tarbijate organisatsioonid teevad palju tööd energiatarbijate, eriti haavatavates tarbijate huvides.

  Anni Podimata (PSE). – (EL) Pr juhataja, lubage ma toetan esmalt seda, mida raportöör pr Morgan ütles vajaduse kohta kaitsta haavatavamaid tarbijaid, eriti kerkivate kütusehindade osas. Nõustun ka vajadusega võidelda energiavaesusega ja kõigiti edendada investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse.

Mis puutub ühise energiaturu loomise põhiküsimusse, siis sõltub selle eesmärgi saavutamine mitte ainult ühise strateegia koostamisest ja kohaldamisest, vaid samuti teabest iga osaleja eripära kohta.

Täielik omandi lahtisidumine ei ole võrgu parendamiseks investeeringute tegemise tingimusteta oluline eeltingimus. Viivitused kaasajastamisel võivad olla põhjustatud ekslikuks energiapoliitikast, mis kohtleb energiat tootena, mida tuleb levitada peamiselt kasumi suurendamise, mitte süsteemi parendamise eesmärgil.

  Janez Lenarčič, nõukogu eesistuja. − (SL) Lubage mulle esmalt üks üldine mõtisklus. Asi on selline, et nõukogus nõustume me kohe kindlasti arusaamaga, et energia siseturu olukord ei ole hea ega rahuldav. Sel põhjusel oleme veetnud aastaid püüdes jõuda kokkuleppele korraliku gaasi ja elektri siseturu loomiseks, et rajada tõeline konkurents ja võrdsed võimalused kõigile tegutsejatele sellel turul.

Nagu ma juba ütlesin saavutati 6. juunil nõukogus suurt edu. Täna on mitu sõnavõtjat, sealhulgas pr Morgan ja mitmed teised, rõhutanud, et täielik omandi eraldamine on kõige tõhusam meetod korraliku gaasi ja elektri siseturu rajamiseks. Selline on ka komisjoni ning suurema osa liikmesriikide seisukoht. Siiski oli kokkuleppele jõudmiseks vaja kompromissi. Selle saavutamine ei olnud kerge, kuid me saime sellega hakkama.

Kompromiss tähendab, et saadaval on kolm valikuvõimalust ja eesistuja hinnangul võib nende võimaluste kohaldamine kooskõlas visandatud eeskirjadega viia meid olukorrani, kus pärast tõelise konkurentsi loomist kehtestatakse võrdsed võimalused kõigi gaasi ja elektri siseturul tegutsejate jaoks.

Lubage mul teha veel mõned märkused. Mitmel korral mainiti vaesuse, õigemini energiavaesuse küsimust. See on väga oluline küsimus, eriti olukorras, kus energiahinnad hüppeliselt tõusevad. Asi on aga selles, et see on iga liikmesriigi enda vastutus ja kohustus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega – ja nagu hr Hökmark ja mitmed teised rõhutasid, on liikmesriigid kohustatud vaestele tagama juurdepääsu energiale.

Tarbijakaitse küsimust mainiti ka mitmel korral. Tegelikult mainiti seda päris paljudes sõnavõttudes. Lubage mul toonitada, et eesistuja tekst või eesistuja kompromissi tekst sisaldab kõige olulisemat sätet tarbijakaitse valdkonnas. Selle kohaselt peab tarbijaid kohaselt teavitama nende energiatarbimisest, sellest tulenevatest kuludest ning seda tuleb teha piisavalt sageli, et oleks võimalik rahuldada nende võlasuhted. Lisaks peab olema tagatud võimalus igal ajal varustajat vahetada ning tarbijat tuleb ka koheselt ja regulaarselt teavitada tarnijate kehtestatud hindadest.

Mitmes sõnavõtus, sealhulgas hr Turmes’i omas, mainiti koostööameti volitusi. Amet ei saa olema hambutu. Eriti seoses kahe või enama liikmesriigi küsimustes saab ametil olema õigus langetada siduvaid otsuseid, mis on suur uuendus.

Paljudes sõnavõttudes, eriti hr Biruti, hr Zile’i ja teiste omades, mainiti väikeste ja isoleeritud süsteemide probleemi. Tahan märkida, et nõukogus saavutatud kokkuleppe tekst visandab mööndused või erandid sellistele riikidele ja sellistele turgudele kuni nende isolatsiooni leevendamiseni.

Paar sõna ka taastuvate energiaallikate kohta. Meie pakett, nõukogu pakett, visandab prioriteetse juurdepääsu taastuvatest allikatest pärit energia võrkudele.

Lõpetuseks ütleksin järgmist: tahaksin kiita otsusekindlust, mida näitas üles hr Vidal-Quadras, kui üritas tagada, et parlament ja nõukogu jõuaksid kokkuleppele teisel lugemisel. See on ka nõukogu soov. Eesistuja nõustub, et 6. juunil sõlmitud kokkulepe on loonud võimaluse, et selline kokkulepe saavutataks käesoleva aasta lõpuks. See on iseäranis oluline meie ambitsiooni valguses saavutada kokkulepe kliima- ja energiapaketi osas võimalikult 2009. a alguses.

Veendusin selle arutelu põhjal, et nõukogu ja parlamendi seisukohad ei olegi väga erinevad. Tahaksin tänada raportööre ja kõiki arutelus osalejaid. Arvan, et see arutelu on kõige kasulikum nõukogule tema edasises töös ning meie ühise kokkuleppe saavutamisel soovitud tähtajaks.

  Andris Piebalgs, komisjoni liige. − Pr juhataja, tänane arutelu keskendus suuresti majapidamistele ja komisjoni ettepanek läheb neist kaugemale: see hõlmab kindlasti ka tööstust. Kogu lugupidamise juures haavatavate tarbijate vastu on see, mida me saavutada püüame, hästitoimiv turg. Kunagi ei saa kõike subsideerida, sest siis tuleks kelleltki võtta ja anda kellelegi teisele; ma tean, et leidub haavatavaid tarbijaid, kellele me tähelepanu peame osutama, aga põhimõtteliselt püüame me saavutada hästitoimivat omavahel ühendatud Euroopa turgu, mis tugineb teistes valdkondades saadud väärtustele ja kogemusele.

Energiaturg hakkas arenema alles hiljuti ja selle rakendamine võtab aega, kuid ma usun, et tänane arutelu näitab tõesti, et komisjoni ettepanek käsitleb kõiki põhivaldkondi õigesti.

On olnud kahtlusi selles osas, kas muutus on ikka vajalik. Mina usun, et on: seda on lisaks komisjoni aastaaruannetele näidanud ka konkurentsivõimelise sektori uuring. Parlamendi Vidal-Quadrase raport ütles, et me vajame muutust ja et me vajame ettepanekuid.

Üldiselt oleme hiljuti teinud edusamme konkurentsiseaduse osas. Siin on keeruline see, et kui sa avastad konkurentsivastase käitumise, on see tagasiulatuv: määratakse trahv, kuid tarbija on juba selle eest maksnud. Nii vajame me struktuurilist muudatust ja ma arvan, et meie tehtud ettepanekud vastavad sellele.

On mõned küsimused, kus ma usun, et me läheme energiaturu ettepanekust kaugemale. Alustame koostööametist. Olen täiesti nõus, et sõltumatu amet on kõige alus. Mul on kõhklused selle osas, et meil on ka piire seadev pretsedendiõigus, ja ameti olemasolul on komisjon õiguslike piirides muudetud nii tugevaks kui võimalik.

Komiteemenetluse koha pealt nii palju, et ma saan aru parlamendi küsimustest komiteemenetluse kohta, kuid selline on menetlus, mis meil olemas on ja me peaksime seda kasutama tulemuste saavutamiseks.

Rikkumise osas oli hr Paasilinna see, kes ütles, et selline on meie menetlus ja me peaksime seda kasutama, sest teist meil ei ole.

Esitati ka küsimus tarbijaõiguste kohta. Eksisteerib subsidiaarsus, kuid lennundus on piiriülesem küsimus. Usun, et energiaharta on rohkem subsidiaarsusega seotud. Me näitame head eeskuju, kuid kas me peaksime tõesti tooma mängu Euroopa õigusaktid? Mul on selles osas kahtlusi. Ma ei ole selle vastu, kuid eksisteerib piir, kus Euroopa õigusakte vajatakse ja kust alates kehtib riiklik seadus. Igatahes arvan, et need on olulised küsimused ja parlament leiab kindlasti õige lähenemisviisi.

Lõpetuseks tänan veel kord pr Morganit, pr De Vitsi, Giles Chichesteri ja Alejo Vidal-Quadrasast for suurepäraste raportite eest. Arvan, et arutelu näitas selgelt, et toimus ka tihe sisemine arutelu ja ma ootan homset hääletust, sest Vidal-Quadrase raport sillutas meile teed ettepaneku tegemiseks. Ma tean, et nõukogu ja parlament peavad tegema tööd tasakaalustatud lahenduse leidmiseks. Mõlemad pooled on selleks valmis. Palju sõltub homsest hääletusest, kus parlament asub, kuid ma saan selgelt aru, et kokkuleppe saavutamiseks on olemas poliitiline tahe ja me võtame selle seadusandliku võimu jooksul vastu ettepaneku tarbijate hüvanguks, ja minu meelest on see suurepärane.

Komisjoni seisukoht parlamendi muudatuste osas

Morgani raport (A6-0191/2008)

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 1, 2, 4, 5, 6, 8, 12, 14, 15, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 25, 26, 29, 30, 33, 34, 35, 36, 40, 44, 46, 48, 50, 54, 56, 57, 58, 61, 65, 70, 71, 73, 74, 77, 83, 84, 88, 89, 92, 93, 94, 97, 99, 101, 102, 105, 106, 107, 108, 111,112, 113, 114, 118, 119, 120, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136, 137, 146, 147, 148, 149, 150, 151 ja 152.

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 10, 11, 16, 24, 38, 39, 41, 42, 43, 45, 47, 55, 59, 60, 66, 68, 72, 79, 80, 82, 85, 86, 87, 95, 98, 100, 109, 110, 115, 117, 121, 125, 127, 138, 153, 155, 165, 166 ja osaliselt 167.

Komisjon ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid nr 3, 7, 9, 13, 27, 28, 31, 32, 37, 49, 51, 52, 53, 62, 63, 64, 67, 69, 75, 76, 78, 81, 90, 91, 96, 103, 104, 116, 139, 140, 141, 142, 143, 144, 145, 154, 156, 157, 158, 159, 160, 161, 162, 163, 164, 168, 169, 170, 171 ja 176.

Vidal-Quadrase raport (A6-0228/2008)

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 21, 22 ja 29.

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 6, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 24, 25, 28, 31 ja osaliselt 32.

Komisjon ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid nr 13, 19, 23, 26, 27, 30 ja 33.

Chichesteri raport (A6-0226/2008)

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 1, 6, 9, 10, 12, 16, 45, 48, 49, 53, 54, 64 (lõige 3 kohta), 64 (lõige 4), 66, 72 ja 75.

Komisjon saab vastu võtta muudatusettepanekud nr 3, 4, 5, 7, 11, 13, 14, 15, 19 (lõige 1a), 19 (lõige 1da), 19 (lõige 1db), 19 (lõige 1de), 19 (lõige 1df), 19 (lõige 1dh), 23, 24, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 35, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 47, 51, 57, 58, 59, 61, 64 (lõige 1), 68, 70, 74 ja osaliselt 76.

Komisjon ei saa vastu võtta muudatusettepanekuid nr 8, 17, 18, 19 (lõige 1c), 19 (lõige 1d), 19 (lõige 1dc), 19 (lõige 1dd), 19(1dg), 20, 21, 22, 25, 29, 30, 34, 36, 37, 38, 46, 50, 52, 55, 56, 60, 62, 63, 64 (lõige 2), 64 (lõige 5), 64 (lõige 7), 64(8), 65, 67, 69, 71 ja 73.

  Eluned Morgan, raportöör. − Pr juhataja, tahaksin tänada kõiki, kes selles väga huvitavas arutelus osalesid.

Tahaksin veidi peatuda sellel, mida hr Hökmark ütles parima võimaliku süsteemi väljatöötamise kohta energiaga varustamise, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Pean ütlema, et nõukogu seisukoht läheb liiga kaugele. Olen nõukogu mitteametlikus kokkuleppes pettunud, sest see painutab liialt vähemuse tahet. Ma saan muidugi aru, et kompromissi jaoks on aeg, koht ja paik, aga minu arvates on see liiga kaugele läinud.

Samuti olen pettunud, et komisjon ei olnud konkreetsem oma seisukoha kaitsmisel – ärge unustage, et see on teie seisukoht, mida me nüüd kaitseme. Tahaksin teile lihtsalt meenutada, et teie pöördusite tagasi ja meie mitte – meie kaitseme teie seisukohta.

Hetkeolukord ei ole piisavalt hea. Meie juurde tulevad suured tööstuslikud energiakasutajad ja paluvad meil eraviisiliselt lahti siduda, aga kui me ütleme, et üritame seda teha ja palume neil tulla ja seda meile avalikult öelda, ütlevad nad, et ei saa seda teha, kuna nad on haavatavad! See tähendab, et tarbija ei oma kontrolli – tarbija ei oma kontrolli turu üle – ja see on problemaatiline.

Arvan, et on olnud arusaamatus haavatavate klientide eritariifide osas. Ma toetan seda küsimust ja tahan näha eritariifide kohaldamist haavatavatele klientidele. Siiski ei palu me ELil seda teha: ma palume seda teha liikmesriikidel ja käsitleda probleemi hoolikalt. Meie, sotsialistid, oleme eriti kuulanud, mida räägivad meie valijad: et kõrged hinnad teevad liiga ja nad tõepoolest kannatavad hetkel, ning me tahame, et energiavaesus lisataks liikmesriikide päevakorda. Hetkel seda seal ei ole. Ainult üks riik on määratlenud energiavaesuse. Pange see liikmesriikides oma päevakorda, sest hetkel seda seal ei ole!

  Alejo Vidal-Quadras, raportöör. − (ES) Minu esimesed sõnad on tänusõnad suurepärase koostöö ja atmosfääri eest, mis valitses nende raportite koostamisel, eriti pr Morgani, hr Chichesteri ja kõiki variraportööride puhul.

Me saame näha, daamid ja härrad, et see kõik seisneb teadmises, mida me tahame ja selles, kas me kõik tahame sama asja, sest loogiliselt ei saa väita, et omandi lahtisidumine on kui imevõti, mis avab kõik uksed ja pakub lahendused kõigile me probleemidele. Keegi ei ole seda öelnud.

Omandi lahtisidumine põhivõrkudest ja tootmisest on vajalik nõue, mis aitab, hõlbustab ja muudab võimalikuks turu korrektse toimimise, kolmandate osapoolte sisenemise turule ning investeeringute tagamise. Muidugi ei lahenda see kõiki probleeme. Kes ütles, et lahendab? Mitte keegi.

Minu kodumaal näiteks, kus kohaldatakse omandi lahtisidumist, on palju probleeme. Reguleerivate asutuste koostööamet ei ole piisavalt sõltumatu. On tariifipuudus, reguleeritud tariifid moonutavad turgu. Me oleme energiasaar, mis vajab rohkem vastastikuseid sidemeid. Kas see tähendab, et omandi lahtisidumisega lahenevad kõik meie mured? Ei, sest seda põhjustavad teised asjad, millel ei ole midagi pistmist omandi lahtisidumisega. Eks me näe, kas me kasutame loogikat väljaspool poliitikat ja riiklike huve.

Selle tulemusel, nõukogu eesistuja, ei saa ma rääkida parlamendi nimel, sest mina olen üks parlamendiliige 785st, kuid ma võin teile mingi ettekujutuse anda, pärast 9 aastat siin täiskogus võin ma teile öelda järgmist: eksisteerib tahe kokkuleppe saavutamiseks, tahe läbirääkimiste pidamiseks, hea tahe, nõukogu eesistuja, aga öelge nõukogule, et see hea tahe peab olema vastastikune. Kui see on vastastikune, nagu juhtus gaasituru puhul, suudame me leida lahendused oma eesmärgi täitmiseks.

  Giles Chichester, raportöör. − Pr juhataja, see oli imetlusväärne arutelu, täiskogu on jagatud hoopis teisele asjale tuginedes, kui meie tavapärase vasak/parem või isegi põhi/lõuna antagonismi põhjal ja minu jaoks oli Briti konservatiivina väga köitev näha, kuidas mu kolleegid teatud liikmesriikidest on keerelnud ja pöörelnud oma meeleheitlikes püüdlustes muutusi ära hoida. Ma ei arvanud kunagi, et mu Saksa kolleegid oleksid palju konservatiivsemad (väikese „k-ga“, nagu „muutusekindlad“) kui mina.

Kui ma esimest korda siia parlamenti tulin, toetasin ma igati midagi, mida nimetatakse privatiseerimiseks – hr Allister mainis seda mõne aja eest – see tähendab, et ettevõtted võetakse ära riigilt ja eraettevõtetel lubatakse neid tõhusamalt juhtida kui riigimonopol seda teeb. Ma hindan seda, et tegemist on murettekitava olukorraga Euroopas, kuid võib olla asub see lõplik suund, mille suunas me minema peaksime, kaugemal kui omandi lahtisidumisest privatiseerimiseks.

Kas ma võin öelda, et mind isiklikult veenab kütuse vaesuse käsitlemise olulisus: arvan, et õigeks suunaks oleks tõkestavate tariifide reform. Näib ebatavaline, et me peaksime energia marginaalhinna asetama madalamale alghinnast ja seega soodustama tarbimist, kuigi me elame tegelikult ju ajal, mil me soovime hoopis julgustada kaitsmist ja tõhusust ning muuta tarbimist kulukamaks.

Võib-olla teeb turu surve meie heaks tööd: naftahind paneb mu kodumaal inimesi oma harjumusi muutma ja ma märkan – ja mulle meeldib seda oma Saksa kolleegidele meelde tuletada – et E.ON koges turusurve eelist oma otsuses jaotamisteenuse lahtisidumiseks.

Võib-olla vajame tulevikus neljandat paketti, kuid ma õnnitlen pr Morganit siiani saavutatu puhul. Jääge kuuldele: homme ootame me suurt häälteenamust, sest lõpuks vaatavad nende turgude tarbijad, mis ei ole lahti seotud, teiste, lahtiseotud turgude poole ja ütlevad: „Meile palun ka seda“.

  Mia De Vits, raportöör. – (NL) Pr juhataja, mul on hea meel, et täna räägiti sõnavõttude ajal mitte ainult lahtisidumisest, vaid ka tarbijate õigusest. Neljapäevase hääletuse suunas vaadates tahaksin vaid paluda toetust kolmele muudatusele, mille eesmärgiks on tarbijate õiguste parendamine ja tarbijate regulaarne teavitamine tarbimisest. Minu arvates ei ole liiga palju palutud, kui seda tehakse neli korda aastas. Samuti räägitakse nutikate mõõturite kontseptsioonist ja nende kasutuselevõtuks tähtaja kehtestamist, mis oleks kümme aastat pärast direktiivi jõustumist.

Lõpuks tahaksin energiavaesusega võtlemise riikliku tegevuskava osas öelda hr Vidal-Quadrasele, et me mainisime sotsiaaltariife vaid näitena liikmesriikide võimalikust instrumendist. Need on kolm muudatust, millele me palume tarbijate õiguste parendamiseks teie toetust.

Lõpetuseks, pr juhataja, ütlen, et olen pettunud voliniku vastuses, milles ta jätab tarbijate õiguste valdkonna subsidiaarsuse nimel liikmesriikidele. Tahaksin talle öelda, et me liigume Euroopa energiaturu poole ja nii seisab Briti kodanike ees homme sakslasest tarnija. Nagu mina sellest aru saan, tähendab see Euroopa energiaturg, et me peame suutma tarbijatele andma ka Euroopa vastuse.

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus Morgani, Vidal-Quadrase ja Chichesteri raportite osas toimub homme.

Hääletus De Vitsi raporti osas toimub neljapäeval, 19. juunil 2008.

Kirjalikud avaldused (Artikkel 142)

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Mis puudutab Chichesteri raportit energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti loomise kohta, siis toetan ma selle ameti loomist ja sellele suuremate volituste andmist.

Muudatuse osas, mis käsitleb selle institutsiooni peakorteri rajamist Brüsselisse, tahaksin kõigepealt paluda õigustalituse arvamust meie, Euroopa Parlamendi pädevuse kohta, sellises küsimuses otsuse langetamise osas, sest mulle isiklikult tundub, et see küsimus jääb nõukogu õiguspädevusse.

Brüsseli küsimuses tunnistan, et mul ei ole selle linna vastu midagi... See isegi meeldib mulle.

Siiski usun, et iirlaste hääletuse tulemus eelmisel nädalal on uus ja äärmiselt tähtis poliitiline märk, seda ka arvamuse osas, mis kodanikel on kujunenud Brüsseli bürokraatidest ja otsuste langetamise viisist Brüsseli „suletud“ ringis.

Kõik Euroopa kodanikud peavad end tundma osana ja lähedalasuvana Euroopa otsustelangetamise protsessile. On oluline, et kõik Euroopa kodanikud tunneksid, et neid esindatakse ning et institutsioonid asuksid kõikjal ELis.

Toome institutsioonid kodanikele lähemale, et kaasata kodanikud Euroopa arutelusse! Kui me kõik Brüsselisse koondame, ohustame me Euroopa ülesehitust.

Ma ei toeta kindlasti ideed rajada selle uue institutsiooni peakorter Brüsselisse.

  Desislav Chukolov (NI), kirjalikult. – (BG) Pr juhataja, kallid kolleegid,

„energiamaffia“ mõiste eksisteerib päris mitmes maailma riigis. See on kattev mõiste, mida ma kasutame tavaliselt viitamaks energiavaldkonnas asjadele, mis ei ole puhtad. Vastupidiselt teistele riikidele aga annab energiamaffia Bulgaarias selgelt märku kavatsusest poliitikasse siseneda ja seda mitte ausate ja läbipaistvate valimiste kaudu, vaid oma tavapärasel viisil, end sisse ostes.

Äsjamoodustatud Juhtide Partei siseneb mu kodumaa poliitilisele areenile äärmiselt agressiivselt, meenutades karmuse ja jõhkruse osas vahepeal Õiguste ja Vabaduste Liikumist. Mõlemad parteid ostavad hääli, kuid kui Õiguste ja Vabaduste Liikumine tegutseb ainuüksi Türgi huvides, tegutsevad Juhtide Partei ja selle juht Hristo Kovachki ainult iseenda huvides.

Viimaste valimiste käigus teavitati kodanikke posti teel, et nende majapidamisarved tühistatakse, kui nad nimetatud partei poolt hääletavad

Pr juhataja, palun teostage oma mõju Bulgaaria poliitikute üle, et ennetada olukord, mille kaudu võivad pärast 2009. a valimisi siia täiskokku tulla sellisel ebaausal ja koledal viisil valitud parlamendiliikmed.

  Glyn Ford (PSE), kirjalikult. – Toetan täielikult oma kolleegi raportit ja kui see võimalik oleks olnud, oleksin seda teinud isiklikult. Ma aga ei usu, et see tähendab, et me ei saa ehitada uusi kivisöepõhiseid elektrijaamu.

Kivisöetööstus on jälle kord revolutsiooni eesotsas ajal, mil kiiresti läheneb kaevurite streigi 25. aastapäev. See revolutsioon põhineb puhta kivisöe ja süsiniku kogumise ja ladustamise tehnoloogiatel, mida töötatakse välja Hatfieldi söekaevanduses Doncasteri lähedal. Kivisöe ja süsiniku kogumise ja ladustamise tehnoloogiad tähendavad, et umbes 90% elektrijaama CO2 heitkogustest kogutakse ja viiakse siis üle geoloogilisse lattu. Selline tehnoloogia võib olla revolutsiooniline viisis, kuidas Ühendkuningriik oma energianõudeid täidab.

Lisaks loodusvarade, mida me ohtralt omame, kasutamise hüvedele võivad asjaloodud puhta kivisöe agentuuris loodud töökohad ulatada abikäe kaevanduskogukondadele, mis on veerandsaja aasta jooksul näinud majanduslikku ja sotsiaalset allakäiku.

  Urszula Gacek (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) mul on väga hea meel nõustuda parlamendi seisukohaga Euroopa energiatarbijate õiguste harta osas, eriti ettepaneku osas, et tarbijaid tuleks maksustada tegeliku energiatarbimise alusel

Ma loodan, et sellega kaasneb arvete koostamine kõigile eraisikust gaasitarbijatele kilovatt-tundides ja mitte kuupmeetrites nagu näiteks Poolas.

Arve esitamine energia väärtuse ja mitte tarbitud gaasi koguse alusel saavutaks kindlasti tarbijate heakskiidu, kes kahtlustavad, põhjendatult või mitte, et nad maksavad „õhu“ eest.

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Nõustun volinikuga, et kui me jätkame hetkeseisundit, kaitstes pigem riiklikke huvisid kui Euroopa ühiste huvide ja väärtuste eest seistes, ei suuda EL tegeleda meie ees olevate dramaatiliste väljakutsetega.

Seepärast vajabki EL tõelist reformi.

Pooldan igati riiklikku reguleerivat asutust – tõhusat ametit, kellel oleks piisavalt volitusi ühise elektrituru ausa toimimise jälgimiseks.

Minu põhipunkt on aga järgmine: kuna EL tugineb vaba konkurentsi põhimõtetele, oleme kohustatud tagama, mitte ainult teoorias, vaid ka tegelikult, et igas liikmesriigis oleks tarbijal võimalik vabalt ja raskusteta valida erinevate elektritootjate ja tarnijate vahel ning otsustada, milline valik on talle parim. Nii et liikmesriikide tõeline väljakutse seisneb hoopis tarbijate ja suurte ettevõtete huvide vahel otsustamises. Kõhklused eraisiku, tarbija asetamise üle oma tegevuse keskpunkti toovad loogiliselt võttes kaasa sellised sündmused nagu iirlaste negatiivne hääletustulemus ja kodanike suurenev ükskõiksus ELi suhtes.

Reformi põhitingimuseks on omandi täielik lahtisidumine. „Kolmas tee“ ei ole usaldusväärne võimalus.

  Janusz Lewandowski (PPE-DE), kirjalikult. – (PL) Pr juhataja, selle põhjal, kuidas asjad arenevad, on ELi energiaprioriteedid – keskkonnakaitse, turvalisus ja turu liberaliseerimine – jätkuvalt olulised, kuid nende hierarhiat tuleb uuesti hinnata. Kasvavad hinnad energiatarnijatele, sotsiaalsed pinged ja mured, lisaks Gazpromi rünnak – kõik see nõuab kiiret reageeringut ja viitab vajadusele turvalisuse ja odavate vahendite järele. Samas on keskkonnakaitse ja kliimamuutustega võitlemise ambitsioonikad eesmärgid pikaajalised ja toovad endaga väljakutsed, mis võivad vähendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja suurendada sotsiaalseid pingeid.

Mõned ehk kahetsevad, et meie 27 riigi hulgas ei valitse meelekindlus ühise ja konkurentsivõimelise energiaturu loomise osas. Demonopoliseerimine kohtab vastupanu mitmetes riikides, mida muidu peetakse teenäitajateks Euroopa integratsioonis. Samuti on puudu solidaarsusest suhetes väliste nafta- ja gaasitarnijatega. Kahepoolsed läbirääkimised nagu need, mida peetakse ELi ida- ja lääneosas Gazpromiga, nõrgendavad meie tingimispositsiooni. Nad muudavad lihtsamaks energiaalases väljapressimises osalemise nende liikmesriikide jaoks, kes olid ajalooliselt seotud monopoolse tarnijaga.

Erinevusi riiklikes huvides on tunda ühise energiaturu rajamisel. EL vajab tõendeid, et ta suudab erinevustest hoolimata saavutada rahuldava kompromissi. Ükski valdkond pole nii oluline kui energia, kus tuleb demonstreerida võimet saavutada erinevuste asemel ühtsus.

  Bogusław Rogalski (UEN), kirjalikult. – (PL) Pr juhataja, juurdepääs energiale mõistlike hindadega on üks elementidest, mis kiirendab sotsiaalset integratsiooni ning juurdepääsu teadmistele ja haridusele. Energiavarudel on oluline mõju kodanike toimimisele ühiskondlikus ja majanduslikus elus. Kahjuks juhtub sageli, et tarbijatel, eriti eraisikutel ja VKEdel on piiratud võimed, millest ei piisa oma huvide teatavaks tegemiseks energiale juurdepääsu osas.

Kättesaadavate andmete järgi ei ole liikmesriigid rahuldavalt täitnud oma kohustust tagada sihtotstarbelised avalikud teenused, mis jõuaksid kõige vähem privilegeeritud sotsiaalrühmadeni. Euroopa energiatarbijate õiguste harta peaks lahendama mõned selle valdkonna probleemid. Harta peaks põhinema liikmesriikide vahelisel koostööl, kus kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, pidades meeles, et teatud tegevused tarbijakaitse valdkonnas võivad anda erinevates riikides erinevaid tulemusi.

Energiatarnijad ja võrkude haldajad peaksid võtma endale kohustuse toimida keskkonda austades ja piirata võimalikult palju radioaktiivsete jäätmete teket. Taastuvate energiaallikate kasutamine ja tarbijatele energiaallika osas teadliku otsuse langetamise õiguse tagamine peaks samuti olema prioriteediks.

Piirangud tuleks sätestada varustaja muutmisest tulenevatele formaalsustele; tarbijaid tuleks kaitsta ebaausa müügitegevuse eest ja moodustada tuleks tarbijate organisatsioonid. Ennekõike aga tuleb leida lahendus energiavaesuse probleemile, et võimaldada kõigil kodanikel osaleda paljudes olulistes eluvaldkondades.

ISTUNGIT JUHATAB: DIANA WALLIS
Asepresident